@UTF8
Title: Estonian Kapanen Corpus
Creator: Kapanen, Airi
Subject: child language development
Subject.olac:linguistic-field: language_acquisition
Subject.olac:language: et
Subject.childes:participant: age="1;3-2;3"
Description: one girl
Publisher: TalkBank
Contributor:
Date: 2013-09-03
Type: Text
Type.olac:linguistic-type: primary_text
Type.olac:discourse-type: dialogue
Format:
Identifier: 1-59642-481-8
Language:
Relation:
Coverage:
Rights:
IMDI_Genre: discourse
IMDI_Interactivity: interactive
IMDI_PlanningType: spontaneous
IMDI_Involvement: non-elicited
IMDI_SocialContext: family
IMDI_EventStructure: conversation
IMDI_Task: unspecified
IMDI_Modalities: speech
IMDI_Subject: unspecified
IMDI_EthnicGroup: unspecified
IMDI_RecordingConditions: unspecified
IMDI_AccessAvailability: open access
IMDI_Continent: Europe
IMDI_Country: Estonia
IMDI_ProjectDescription:
IMDI_MediaFileDescription:
IMDI_WrittenResourceSubType:
@UTF8
@PID: 11312/c-00026638-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Martina Target_Child
@ID: est|Kapanen|CHI|1;3.15|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@Date: 15-MAR-2012
@Situation: MOT ja CHI joonistavad ja vaatavad raamatut
*CHI: emme noo noosi doo emme, aitäähh.
*MOT: aitääh, kas joonistame?
*MOT: tuled joonistame emmega?
%com: otsivad pabereid ja joonistusvahendeid.
*MOT: näe pliiatsid on ka siin.
*MOT: paneme pliiatsid siia laua peale.
*CHI: eme [= emme] emme emmee.
*MOT: emme emme emme juurde.
*CHI: ve aitäh emme.
*MOT: aitäh aitääh.
*CHI: aitäh emmel.
*CHI: emme kolm.
%com: CHI ja MOT jagavad pliiatseid, kes missugusega hakkab joonistama.
*CHI: bita bita, bipa papa bipa papa.
*MOT: tipa tapa, ära seda nuppu puudu, las see olla.
*CHI: kii [= diktofon].
%com: CHI sosistab midagi omaette
*MOT: kas sa uurid seda masinat, see on diktofon.
*CHI: dikah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dikah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dika [= diktofon].
*MOT: dika, diktofon.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: see lindistab.
*CHI: linni linni [= lindistab].
*MOT: lindistab.
*CHI: linni [= lindistab], emme aidäääh [= aitäh].
*MOT: aidäh, akame joonistama.
*CHI: emme emmme emmää.
*MOT: emme joonistab.
*CHI: atäh atäh atäh [= aitäh].
*MOT: aitäh, üks kaks kolm.
*CHI: ükoo [= üks kaks kolm].
*MOT: oi kui vahva, Martina kaa joonistab.
%com: kostab pliiatsi hääl paberil ja CHI hingamine.
*CHI: khh iti tih kahh tete ee.
*CHI: teta [= seda] ka.
*MOT: seda kah jah.
*CHI: te [= see] kah [= ka].
*CHI: ki ka kaa ki kak.
%com: CHI haigutab.
*MOT: teeme nii et me neid nuppe seal ei vajuta, las see mängib see mängib
see mängib.
*CHI: ängi ängi [= mängib].
*MOT: jaa see diktofon teeb oma tööd.
*CHI: töö.
*MOT: jah.
*CHI: tööt [= tööd].
*MOT: kus mõmmi on?
*CHI: mõh [= mõmmi] kodu.
*MOT: kodus või, kus kodus, kas siin pildi peal on ka mõmmi?
*CHI: õmmi [= mõmmi].
*CHI: õmmi teep [= mõmmi teeb].
*MOT: mõmmi siin, mitu mõmmit on?
*CHI: mõmm mõmm.
*MOT: üüks kaks, kaks.
*CHI: mõmmi anna aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: ti ta kah [= diktofon].
*MOT: diktofon jaa, diktofon kaa mhmh.
%com: kostub pliiatsi sahinat.
*CHI: mme [= emme].
*MOT: emmega koos, Martina värvib emmega koos.
*MOT: ilus.
*CHI: dia tah [= diktofon] dika [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon on see.
*CHI: dio ko [= diktofon].
%com: on kuulda, kuidas pliiats kopsatab lauale.
*CHI: emme.
*MOT: aitääh, vaata see pliiats on katki.
*CHI: kati [= katki].
*MOT: katki on see pliiats.
*MOT: katki, see tuleb ära teritada, emme peab selle ära teritama.
*MOT: see ka.
*CHI: kati [= katki].
*MOT: katki pliiats on katki.
*CHI: te te [= see see] katki [= katki], katki [= katki] tee [= see] kati
[= katki].
*MOT: see katki jaa, see katki.
*CHI: see kati [= katki].
*MOT: see ei ole katki, see on terve.
*CHI: tee [= terve].
%com: laps ütleb sõna nii, et e-häälikut rõhutab mõlemal juhul.
*MOT: terrve, sellega saab hästi joonistada, vaata siin on ilus kollane.
*CHI: kolla [= kollane].
*MOT: kollane kollane, kollane on päikese värv.
*CHI: aitäh.
*MOT: aitääh aitääh.
*CHI: kolla kolla kolla [= kollane kollane kollane].
*MOT: kollane, see on helesinine, sinine.
*CHI: emme.
*MOT: Martina köhi köhhöö.
%com: Martina köhib.
*MOT: sul on natuke kurgus.
*CHI: te ti ku [= diktofon].
%com: CHI ütleb sõna silphaaval.
*MOT: diktofon diktofon, see on diktofon.
*CHI: kurgus.
*CHI: tiko [= diktofon].
*MOT: diktofon jah.
*CHI: tiko [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon.
*CHI: ki.
%com: CHI proovib öelda sõna diktofon.
*MOT: jah.
*CHI: te ki ku ka ki ku.
%com: CHI harjutab silphaaval sõna diktofon ütlemist.
*MOT: diktofon.
*CHI: em [= emme] opa [= opasse].
*MOT: oi kes see tuleb emme opa.
%com: pliiats sahiseb paberil.
*CHI: emme märgi [= värvi] väigi [= värvi] väägi [= värvi].
*MOT: värvib jaa värvime.
*CHI: aitäh aitääh aitääh.
*MOT: aitäh, näita kas emme võtab see, oii kui ilus punane, emme võtab
siis punase, oi kui ilus, vaata emme teeb karule punased püksid
jalga, püksid punased püksid.
*CHI: püksi, tiu tiu.
%com: CHI teeb samas toas laulvate kanaarilindude häält järgi.
*MOT: tiu tiu punased püksid.
*CHI: püksi püki.
*MOT: ilusad püksid kas Martinal on ka püksid?
*CHI: kia [= Tia] püks.
%com: Martina ütleb oma lühinime Tia.
*MOT: Martinal on ka püksid.
*CHI: mõmm ka.
*MOT: karu mõmmil.
*CHI: kuutsi [= pluusi] mõmmi paatsi [= pluusi] uutsi [= pluusi].
*MOT: mis mõmmi puutsi, mis see on?
*MOT: pluusi, aa mõmmi pluusi puusi, emme teeb sellele karule, teeme
sellele karule pruuni pluusi, värvime pruuniks.
*CHI: pumme [= pruun].
*MOT: pruuniks.
*CHI: puuniks [= pruuniks] ah teda.
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: karul on kõrvad ka, vaata kõrvad.
*CHI: kõrva.
*MOT: kõrvad, kas Martinal on ka kõrvad?
*CHI: tiegu.
%com: ei ole aru saada, mida tiegu võib tähendada.
*MOT: kas on Martiinal kõrvad?
*CHI: emme emme.
%com: CHI osutab, et emal on kõrvad.
*MOT: emmel on kõrvad, üks kaks, kõrvad.
*CHI: õmõmi [= mõmmi].
%com: CHI on osutanud raamatus olevale pildile.
*MOT: mõmmi puhub puhub, mõmmil on põsed punnis siin.
*CHI: punni [= punnis].
*MOT: mõmmi puhub.
*CHI: punnu [= punnis] punni [= punnis].
*MOT: punni, punnis põsed, punnis.
*CHI: emme opa aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: aih [= aitäh].
*MOT: Martina on emme opas.
*CHI: emme opa.
*MOT: emme opas.
*MOT: vaata mõmmil on pea.
*CHI: pia [= pea].
*MOT: pea.
*CHI: pia pia [= pea].
*MOT: siis tal on kõrvad, kõrvad, silmad silmad.
*CHI: atähh adähh [= aitäh].
*MOT: aitäh aitäh.
%com: CHI kõnnib vahepeal.
*MOT: kas sa teed ise, ise.
*CHI: atäh [= aitäh] atäh [= aitäh] atäh [= aitäh].
*MOT: palun.
*CHI: ti ka kah [= diktofon] ti ka [= diktofon] ti ka [= diktofon].
*MOT: diktofon, diktofon jaa.
*CHI: atääh emme emme emme emme.
*MOT: aitäh.
*CHI: palu [= palun] atäh [= aitäh].
*MOT: palun aitäh.
*CHI: emme kau [= karu].
*MOT: karud, karud on siin.
*CHI: mõmm mõmm mõmm mõmm.
*MOT: karu teeb mõmm mõmm mõmm mõmm jaa.
*CHI: tiis [= siis] jää pabe.
%com: CHI räägib lausungi lõppu peenikese häälega kiiresti silpe.
*MOT: paber, Martinal on siin paber.
*CHI: pabe [= paber].
*MOT: pabe.
*CHI: Tia [= Martina].
*MOT: Tia, Martina.
*CHI: atääh [= aitäh].
*MOT: aitääh Martina annab selle emmele aitääh emme teeb sellega siia
siukse joone.
*CHI: emme atäh [= aitäh] emme atääh [= aitäh].
*MOT: aitäh, oi kui ilus.
*CHI: eo eo.
%com: silpidel ei ole tähendust.
*MOT: Martina ise ka, ise ka, Martina ise ka joonistab.
*CHI: emme emme emme.
*MOT: aitääh aitäh.
*CHI: aitäh.
*MOT: oi vaata kes siin on karu pere, pere, vaata siin on karuisa karuema
karu poiss ja karutüdruk, see on lausa beebi tüdruk karubeebi.
*CHI: teda [= seda], emme teda [= seda].
*MOT: seda, no võta seda, ise, Martina võtab ise.
*CHI: emme.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise ise.
*MOT: ot emme võtab karbi, paneme karbi sisse.
*MOT: paneme karbi sisse, paneme siia pliiatsid karbi sisse, aitääh.
%com: pliiatsid kolksuvad karpi.
*CHI: te tee iia [= see see siia] te tee te tee [= see see see see].
*MOT: see ka, jaa, aitääh.
*CHI: te tee [= see see] te tee [= see see].
*MOT: see kaa, ise, tubli, aitääh.
*CHI: tee [= see] tee [= see] tee [= see] tee [= see].
%com: laps ütleb sõnad järjestikku üsna kiiresti.
*MOT: see see.
*MOT: sisse karbi sisse, aitääh, pane punane ka, ei taha punast panna,
paneme karbi sisse, paneme kaane kinni.
*CHI: eita eita ei taha.
*MOT: ei taha, no joonista siis.
*CHI: uu emme emme iia [= siia] emme emme tiia [= siia] emme.
*MOT: ja ma jätan karbi siia, jaa, sa võid ise võtta.
*MOT: võta välja ja pane sisse, pane pliiatsid karbi sisse.
*CHI: ei taa [= taha] ei taa [= taha] ei taa [= taha].
*CHI: tii tii [= see see] emme emme sia [= siia] emme siia atäh
[= aitäh].
*MOT: aitäh, siin on üks vihmavari, emme värvib selle ära vahepeal, Martina
kas sa juua tahad vett.
*CHI: emme emme emme aitääh.
*MOT: aitäh, Martina, kas vett juua tahad, tahad juua?
*CHI: kuule.
*MOT: see on teritaja.
*CHI: teitii [= teritaja].
*MOT: teritaja.
*CHI: ki ku kah [= diktofon] hi kah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: ki kah kah [= diktofon] ki kah kah [= diktofon].
*MOT: diktofon, ä ei ära seda nuppu vajuta, las see nupp olla.
*CHI: ki ku kah [= diktofon].
*MOT: ti ku kah, diktofon.
*MOT: tee nüüd köh köh köhi.
*CHI: emme emme aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: emme.
%com: ema kõnnib lapsest eemale.
*CHI: emme?
*MOT: emme läheb joob, kas Martina tahab juua?
%com: ema joob ja tuleb siis lapse juurde tagasi.
*MOT: ära pane pliiatsit suhu.
*CHI: emme mah [= mahl] mah [= mahl].
*MOT: mahla, palun, kas sa soovid mahla?
*CHI: tah [= jah] tah [= jah].
*MOT: jah jah.
%com: ema toimetab toas.
*MOT: Martina köhi köhi köh köh.
%com: laps köhib.
*MOT: siis on parem.
%com: CHI köhib, MOT teeb köhatamise häält, CHI joob
*MOT: kas on hea, hea, kas mahl on hea?
%com: laps ei vasta, ta joob.
*MOT: miuke maja on sul.
*CHI: maja maja.
*MOT: maja maja maja, näed siin on toolid ja laud.
*CHI: laua laua lauarrarr lau [= laud].
%com: ei ole aru saada, mida võib tähendada lauarrarr.
*CHI: laud.
*MOT: laud.
*CHI: lau [= laud] lau [= laud].
*MOT: näe siin on voodi.
*CHI: boodi [= voodi].
*MOT: voodi.
*CHI: bipapapa õue õue bipapapa.
*MOT: õue tipa tapa, me ei lähe praegu õue, me oleme toas.
*CHI: tuuä [= toas] tuuä [= toas].
*MOT: toas.
*CHI: tuuä [= toas].
*MOT: toas.
*CHI: tuuä [= toas].
*MOT: Martina käis täna õues, käisime õues, mis me tegime õues?
*CHI: emme [= emmega] koo [= koos].
*MOT: emmega koos, mis me tegime õues?
*CHI: bupa bupa [= tipa tapa].
*MOT: tipa tapa tegime, mis me veel tegime?
*CHI: õue.
*MOT: mis õues oli?
*CHI: bipapap, õue [= õues] bipa papa [= kõndisin].
*MOT: õues tipa tapa.
*CHI: õue.
*MOT: mis me õues mis me õuest tegime?
*CHI: võthi [= mütsi] võthi [= mütsi].
*MOT: mütsi panime pähe kui õue läksime jaa, mütsi panime pähe, kindad
kätte, kombe selga, saapad jalga jah, siis läksime õue.
*CHI: emme bapa [= saapa].
*MOT: emme pani ka saapad jalga.
*CHI: emme.
*MOT: emme kaa pani, siis me võtsime lambanaha ka, võtsime lambanaha kaasa
ja läksime õue.
*CHI: kaasa lamba.
*MOT: võtsime kaasa, läksime kiikuma.
*CHI: memme [= me me].
*MOT: kiikusime, panime lamba kiigu peale, kiikusime.
*CHI: kaaga kiiga kaaga.
*MOT: kiiga kaaga.
*CHI: op emme opa.
*MOT: mhmh Martiina oli emme süles ja siis me kiikusime, kas me lumememme
ka nägime?
*CHI: teda [= seda] memme.
*MOT: tegime pärast lumememmele tadaa jaa, kas Martiina mäe peale ka ronis?
*CHI: mäpä [= mäe peale] tiu tiu [= liugu laskma].
*MOT: mäe peale tiudi lasid alla jaa, onn oli õues ja, oli?
*CHI: pipa papa.
*MOT: tipa tapa, nii tore oli õues, me nägime lille täna, üks lill õitses,
ilus lill, päris mitu lille oli.
*CHI: lill lill lill.
*MOT: lilled, õues on juba nii soe, päike teeb pai, lilled juba akkavad
õitsema vaikselt, lume alt tulevad välja.
*CHI: emme luue [= loe].
*MOT: emme loeb jah, emme vaatab üht ajakirja.
*CHI: eh eh, Tia Tia.
%com: laps ronib ähkides diivanile ema juurde, Tia on Martina nime
lühivormi.
*MOT: Tiia Tiia, Martiina aitab jaa.
*MOT: nii, vaata siin saab ka ronida siin, trepp on siin on, siin saab
ronida.
*CHI: oni [= roni].
*MOT: jaa.
*CHI: oni [= ronida] oni [= ronida].
*MOT: roni, mis siin poistel käes on vaata.
*CHI: poss [= poiss] poss [= poiss] käes.
*MOT: poistel käes, mis see on?
*CHI: pipa pipa tita pipa papa.
*MOT: titad teeva tipa tapa, aga mis neil käes on, mis see on?
*CHI: tit [= tita] pupe.
*MOT: pall, on poistel siin pall.
*CHI: tahta pall.
*MOT: poistel on pall.
*CHI: emme.
*MOT: jah.
*CHI: emme buue [= loe].
*MOT: emme loeb.
*MOT: emme vaatab, emme loeb, oi mis need siin on?
*CHI: ou [= õun] uu [= õun] õu [= õun].
%com: CHI proovib kolme eri viisi öelda sõna õun.
*MOT: ei, need ei ole õunad, tomatid on need siin pildi peal, tomatid.
*CHI: toma [= tomat] toma [= tomat].
*MOT: tomatid, Martiinale maitsevad ka tomatid.
*CHI: maitse [= maitsevad].
*MOT: maitsevad jah.
*CHI: toma [= tomat].
*MOT: maitsevad tomatid, marjad on siin.
*CHI: mai [= mari] mai [= mari].
*MOT: marjad.
*CHI: ti kah [= diktofon] ti kah [= diktofon] ti kah [= diktofon].
*MOT: diktofon on seal, diktofon.
*CHI: ti kah kah [= diktofon] ti kah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: di ko ka [= diktofon] kika [= diktofon] kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme emme emme.
*MOT: kas vaatame veel koos?
%com: laps keerab ajakirja lehti ja ütleb midagi.
*MOT: tädi on siin vata, tädi.
*MOT: arvuti.
*CHI: auh [= arvuti] auhi [= arvuti].
*MOT: arvuti.
*CHI: au kita.
%com: laps keerab ajakirja lehti ja nohiseb.
*MOT: näita, kas sul saab mahl otsa ka juba, ooh sa oled nii palju ära
joonud, oi kui tubli, kas on hea, on hea mahl?
*CHI: äh emme emme.
*CHI: on on tito [= diktofon] diku [= diktofon] dik [= diktofon].
*MOT: diktofon on diktofon.
*CHI: ko ku ke kue kuk, emme.
*MOT: oi kes see siin on, tipa tapa tipa tapa tipa tapa, teere teere, kes
see on?
*CHI: eh mmi [= mõmmi] aua.
*MOT: see kes see on?
*CHI: ota tüt.
*MOT: see on poiss, tipa tapa tipa tapa, teere!
*CHI: däh [= aitäh] tere.
*MOT: teere, poiss, teere, mina olen poiss.
*CHI: bipa bapa.
*MOT: tipa tapa.
*CHI: üh papöiss.
*MOT: poiss.
*CHI: eh poiss tüdu [= tüdruk].
*MOT: see ei ole tüdruk, see on poiss.
*CHI: poiss.
*MOT: poiss.
*CHI: tüdu [= tüdruk] tütuk [= tüdruk].
*MOT: nukupoiss ütleb sulle teere teere.
%com: laps köhib veidi.
*MOT: tubli, köha tuli.
*CHI: tüdu [= tüdruk] tüdu [= tüdruk].
*MOT: poiss see on poiss, poiss poiss elab nuku majas.
*CHI: poiss.
*MOT: poiss jaa.
*CHI: emme.
*MOT: toolid on siin, vata toolid.
*MOT: lilled.
*CHI: mme [= emme] üles.
*MOT: üle üles üles, Martina tõuseb püsti.
*CHI: pusti [= püsti].
*MOT: püsti tõusid jah üles püsti ops istud tagasi.
*CHI: ika kaaga.
*MOT: istud tagasi.
*CHI: emme buue [= loe].
*MOT: eh sa sätid ennast emme ette täpselt, niimoodi jah ahah.
*CHI: emme vue [= loeb] emme vue [= loeb].
*MOT: emme loeb jaa, aga aga sa tuled emmele niimoodi ette et emme ei saa
enam lehte keerata.
%com: kostub kõva ajalehekrabinat.
*MOT: ahah sa aitad kaa, mhmh.
*MOT: kas nüüd on kõik mahlaga või?
*CHI: kik [= kõik] adäh [= aitäh].
*MOT: kõik, ei taha rohkem, paned ise kinni?
*CHI: uh.
*MOT: pritsib, tubli anna emme kätte, aitäh, tubli, oi kui palju
mahla sa jõid!
*CHI: bipa bapa tipa bapa.
%com: CHI jalutab nukku mööda lauda.
*CHI: poiss poiss poiss.
*MOT: poiss teeb tipa tapa tipa tapa.
*CHI: bipa papa bipa bapa.
*MOT: tipa tapa tipa tapa.
*MOT: poiss teeb tipa tapa.
*CHI: papapaa bipa paa bipa papa bipa papa.
*CHI: titii tatatataa tatata tatat tada dada.
*MOT: mis sa otsid sealt voodi alt?
*CHI: änn.
*MOT: mis sa otsid?
*CHI: änn.
*MOT: midaahahaa?
%com: ema on väga imestunud lapse öeldud sõna peale.
*CHI: änn.
*MOT: tasa tasa et sa haiget ei saa.
*CHI: mäll.
%com: ei ole aru saada mida tähendavad sõnad änn ja mäll.
*MOT: aga emme otsib, kus sa ühe raamatu panid, näitasid emmele ühte
raamatut.
*CHI: äita [= näita] mängu.
*MOT: asjad asjad, mänguasjad on seal, asjad.
*CHI: määgu [= mänguasjad] määgu [= mänguasjad] ää mängu [= mänguasjad].
*MOT: aa see raamat, aga see on teine raamat.
*MOT: sis vaatame koos.
*CHI: koss [= koos] kukk.
%com: kukk võib tähendada raamatut, kuna laps ütleb raamatu kohta raabuk.
*MOT: koos.
*CHI: koos koss [= koos].
*MOT: koos vaatame, ota vaatame algusest peale, raamat, vaata siin on nööp,
teeme raamatu lahti, teeme lahti.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti, nüüd saame vaadata, ah kes see on, kes see on siin?
*CHI: mõmmi.
*MOT: mõmmi kuidas mõmmi teeb?
*CHI: mõmm mõmm mõmm mõmmi.
*MOT: mõmm mõmm mõmmi karu.
*CHI: kalju [= karu].
*MOT: näe nööp on siin, siit saab nööbi teha lahti, näe tal on kampsun
seljas.
*CHI: kapu [= kampsun].
*MOT: paneme nööbi kinni.
*CHI: öbi [= nööbi] kinni.
*MOT: nööbi kinni, kas Martina proovib ise ka?
*MOT: mis see siin pildi peal on?
*MOT: see?
*CHI: kiidu [= kiisu] kiisu.
*CHI: küh kuku [= luku] lahti.
*MOT: see on lukk, lukk käib lahti, aga see on kott on siin pildi peal,
vaata kott, kirjutatud tee koti lukk lahti, kott.
%com: ema loeb ette, mis on raamatusse kirjutatud.
*CHI: kott.
*MOT: kott, ja siit saab luku lahti teha.
*CHI: koti.
*MOT: lahti kinni, Martina teeb ka, lahti aah näe vaata siia saab midagi
sisse peita, ja kinni, pane kinni kaa.
*MOT: kinni käib teisele poole tõmba teisele poole siiappoole kinni.
*CHI: eda [= edasi] eda [= edasi].
*MOT: edasi edasi, vaata siin on üks poiss.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti siin on turvavöö on lahti, paneme kinni, paneme selle vöö
kinni.
*CHI: uabi.
*MOT: tõsta jalgu ja vaata kes seal peidus on.
*MOT: vaata kes siin peidus on.
*MOT: väike kaheksajalg on siin peidus, väike kaheksajalg, aah oii, kes see
siin on, summ summ summ summ lendab mesimumm, kes see on, mesimumm on
siin, lendab lille peale krõpsti kinni, vaata siin on vaja jalgu
lugeda, üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme,
mäletad meie oleme lugenud su näppe, üks kaks kolm neli viis
Martiina näpud näe kõik on siin, üks kaks kolm.
*CHI: kuule kuku [= luku] lahti.
*MOT: luku lahti, teed luku lahti, käib raskelt natuke.
*CHI: tuu pettu [= peitu] peitu.
*MOT: peitu, sinna saab midagi peitu panna.
*CHI: peitu.
*MOT: oh saidki lahti.
*CHI: peitu.
*MOT: kotti sisse saab midagi peita.
*CHI: peitu peitu.
*MOT: aah kuule paneme selle poisi selle nuku siia peitu, poiss läheb
nuku läheb koti sisse tadaa peitu, ah kus on poiss?
*CHI: nuku.
*MOT: näe nuku seal, võtad välja võta peidust välja kuku tere tere
poiss, pane peitu.
*CHI: eitu [= peitu].
*MOT: peitu, koti sisse peitu, aga kus poiss on, kukuu?
*CHI: poiss.
*MOT: poiss, kus sa oled, kukuu?
*CHI: kinni.
*MOT: kinni paneme luku kinni paneme kinni, kus poiss on, ei tea, kus on
nuku poiss mis?
*MOT: ahaa koti sees!
*CHI: poiss.
*MOT: poiss, kus poiss on, vaata, pane käsi sisse, kas sa saad kätte, aah
poiss.
*CHI: käsi.
*MOT: poiss, näe, tere poiss, poiss oli koti sees peidus.
*CHI: peidus.
*MOT: Martina paneb ise ka.
*MOT: peitu lukk kinni.
*CHI: tita kak tita kak tita.
*MOT: kus läks poiss, kuku, kus poiss on?
*CHI: iaaa [= seal].
*MOT: seaal või, koti sees, näita, kuku.
*CHI: kuku.
*MOT: ei ole, on küll, teree, tere poiss.
*MOT: vaata kes siin on, kes see on siin?
*CHI: kiisu.
*MOT: kiisu, kuidas kiisu teeb?
*CHI: mäu mäu.
*MOT: mäu mäu mäu, vaata siin on õhupallid, need käivad klõps ja klõps siit
ära, õhupallid, paneme kinni tagasi klõps ja klõps.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: saab lahti ka teha, sa tead ise ka, palun emme hoiab kinni, siis on
parem teha.
%com: vaikus, on kuulda lapse hingamist.
*MOT: kõvasti, oh tubli, üks kaks, oh saidki lahti, vaata see katus käib ka
ära, kiisu maja katus käib ka ära.
%com: laps uurib raamatut.
*MOT: trukk on see trukk.
*CHI: kukk [= trukk].
*MOT: trukk, trukiga käib kinni, ops kinni.
*MOT: kinni.
*CHI: lahti.
*MOT: kinni.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti, no tee lahti ei saa, kõvasti, üks, teine ka.
*CHI: lahti.
*MOT: ja kaks, tubli, lahti.
*CHI: ei tee mubi [= trukid] papa.
%com: sõna papa võib tähendada lahti.
*MOT: trukid.
*CHI: kaks.
*MOT: kõvasti, opsti kõvasti, kas emme aitab kinni panna?
*CHI: jah.
*MOT: jah emme aitab.
*CHI: jah jah.
*MOT: jah jah, emme paneb kinni, üks kinni.
*MOT: teine kinni ja kolmas, katus ka kinni, kõik on kinni.
*MOT: Martiina teeb lahti üks kaks kolm, kõik on lahti.
*CHI: kinni ise.
*MOT: ise proovid kinni panna jaa mhmmh.
*CHI: emme atta [= aita].
*MOT: emme aitab, üks kaks kolm.
*CHI: ehh.
*MOT: jah, no kõvasti.
*CHI: emme ei saa.
*MOT: ei saa.
*CHI: poiss läks.
*MOT: poiss läks, kus poiss läks, vaata emme käes on poiss, poiss on siin
diivani peal.
*CHI: diin [= siin].
*MOT: diivani peal.
%com: kostub truki krõps.
*CHI: lahti.
*MOT: no kas sa teed jälle lahti, no tee lahti ops, emme pani vahepeal
kinni, kõik on lahti kõik.
*CHI: poiss lahti.
*MOT: aga pane nüüd ise, vaata kas sa saad ise, emme teeb midagi muud
vahepeal, Martiina vaatab nüüd ise.
%com: ema toimetab eemal, laps uurib raamatut.
*CHI: ise kati [= lahti] ise kati [= lahti] ise.
*CHI: kati [= lahti] ise.
*CHI: poiss.
*CHI: ikuka [= diktofon] kik kak kah [= diktofon] kikaka [= diktofon]
kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon jaa.
*CHI: kikukah [= diktofon] kikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon see lindistab.
*CHI: ninni [= lindistab].
*MOT: lindistab.
*CHI: indi [= lindistab] ninnis [= lindistab] ninni [= lindistab].
*MOT: sinna võib rääkida.
*CHI: lääki [= rääkida] lääki [= rääkida].
*MOT: laulda võib sinna ka.
*CHI: lau [= laulda] lau [= laulda].
*MOT: Martiina oskab laulda?
*CHI: tat laula laula laul.
*MOT: laula diktofonile võib laulda.
*CHI: diko aula [= diktofonile laulda].
*MOT: kuidas Martiina laulab, tudulaulu laulab teinekord.
%com: laps laulab.
*CHI: titaa titaa.
*MOT: titaa titaa äiuu äiuu.
%com: ema laulis lapsele tuttavat unelaulu.
*CHI: ikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofonile võib la laulda ja jutustada.
*CHI: kikukaa laul kikuu.
*MOT: paneme diktofoni siia, vaata et sa ei kuku, tasa tasa, sa ronisid
siia tooli peale, tasa tasa.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: lahti kas teeme lahti?
*MOT: kõvasti on kinni, kas emme aitab?
*CHI: emme ah jah.
*MOT: jah, mis emme teeb?
*CHI: kinni.
*MOT: kinni on, teeme lahti.
*CHI: kaks.
*MOT: lahti, paalun, mahla paalun.
*MOT: vaata et sa ei kuku, tasa tasa.
*CHI: kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon.
*CHI: laua gaga.
*MOT: jaa, sa võid laulda diktofonile.
*CHI: tää tedää tät tät täditääkaa.
%com: laps proovib midagi kinni panna.
*MOT: tahad kinni panna või?
%com: laps laulab.
*CHI: enna [= venna] oma enna [= venna] oma.
*MOT: venna oma, venna oma on see, seda peab hoidma, venna oma, tasakesi.
*CHI: oia [= hoia] oia [= hoia].
*MOT: hoiame jaa.
*CHI: oi oia [= hoia].
*MOT: venna oma, seda võib vaadata, aga tasakesi, Martiina võib vaadata,
aga tasa tasa.
*CHI: vaada [= vaadata].
*MOT: vaadata, aga tasakesi, venna oma.
*CHI: vaata vaata vaata.
*CHI: emme au [= arvuti] emme auk [= arvuti] emme auki [= arvuti].
*MOT: emme arvuti jaa, tasa tasa Martina.
*CHI: ise ise.
*MOT: emme, oota tasakesi Martiina, venna oma, tasakesi.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise sa võid vaadata, aga tasakesi.
*CHI: vaatan aata [= vaatan].
*MOT: mhmh.
*CHI: ise.
*CHI: ise täh täh.
*CHI: muks, tä tä tää tää tää tä tä tää tää.
*MOT: Martiina laulab.
*CHI: tita tita tita tita tita täta tih täh.
*CHI: kuku kuku kal kul.
*CHI: oah.
*CHI: mah [= mahl].
*MOT: mahl.
*CHI: mah [= mahl] mah [= mahl].
*CHI: ise ise ise.
*MOT: oi mis sa panid vennal siin ühe filmi käima, hmm sa oled väga
nutikas, vaata siin on nüüd üks film, näedsa sa panid aipoodis filmi
käima, emme ei olegi vaadanud, mis filmid seal on, tasakesi.
*CHI: ise.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise, Martiina on nutikas.
*CHI: uksi [= nutikas].
*MOT: nutikas.
*CHI: nuksi [= nutikas].
*MOT: nutikas oled jah.
*CHI: enna [= venna] oma enna [= venna] oma.
*MOT: venna oma, hoiame tasakesi.
*CHI: kak emme aruki [= arvuti].
*MOT: emme on emme vaatab arvutist paar asja, Martiina vaatab venna oma,
venna aipoodi tasakesi.
*CHI: vaata vaata.
*MOT: vaata vaata, sul hakkas seal üks film praegu jooksma.
*CHI: dlill [= film].
*MOT: film.
*CHI: auh auaa auah.
*MOT: kas aua on kuskil seal või kuidas aua teeb?
*CHI: auh auh.
*MOT: mõni aua ütleb auh auh tere tere.
*CHI: tere tere.
*MOT: tere tere.
*CHI: aua.
*MOT: kes sa oled, aua küsib auh auh auade keeles, kes sa oled?
*CHI: aua a bipa bapa.
*MOT: jaa, mõnikord aua ütleb, auh auh mina valvan siin, see on minu kodu.
*CHI: kodu.
*MOT: kodu.
*CHI: kodu.
%com: laps nohiseb.
*MOT: oih pritsib, tasakesi.
*CHI: äh.
*MOT: Martina pani kinni, tubli tüdruk, ise pani, tubli.
%com: midagi kukkus maha.
*CHI: kuku [= kukkus].
*MOT: kukkus.
*CHI: kuks [= kukkus].
*MOT: kukkus maha, tõstame ülesse.
*CHI: üless.
*MOT: tõstame üles, paneme siia peale tagasi tasakesi, tasa tasa, tasa
tasa.
*CHI: onu onu.
*MOT: onu on seal jah onu.
*CHI: kaks onu kat [= kaks] onu kak [= kaks].
*MOT: kaks onu või, on küll kaks onu jah, üks kaks.
*CHI: koju koju.
*MOT: kas onud lähevad koju, ongi kaks onu, üks kaks.
*CHI: kuku mahaha.
*MOT: kukkus maha, vaata et enam ei kukuks.
*CHI: emme aruki [= arvuti].
*MOT: emme arvuti.
*CHI: kaia [= käima] kaia [= käima].
*MOT: käima mille me paneme käima, kas televiisori või?
*CHI: tisse [= televiisori].
*CHI: emme raama [= raamat] emme pane.
*MOT: tead paneme selle venna aipoodi, paneme selle kinni, ei vaata seda,
see on venna oma eks?
*CHI: taata [= vaadata] taata [= vaadata] ää tata [= vaadata].
*MOT: tahad vaadata, oot emme annab sulle kohe tagasi, oot üks hetk, siin
on üks nupp.
*CHI: em [= emme] aata [= vaadata].
*MOT: nii see läks nüüd kinni.
*CHI: emme emme au.
%com: ema köhib.
*MOT: atsih.
*CHI: emme atisse khu.
%com: laps matkib ema köhimist.
*MOT: emme tegi niimoodi atsihh jah?
*CHI: kinni emme.
*CHI: kikuh kikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dikuah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme auki [= arvuti] ise kaia ise kaia tigi pigi.
%com: laps toimetab laua ääres, midagi veereb laual.
*CHI: kukä.
*CHI: lahti lahti lahti lahti.
*MOT: lahti, kas sa tahad seda lahti teha?
*CHI: laadi lahti lahti.
*MOT: lahti.
*CHI: lahti lahti.
*MOT: aga las see olla kinni, oi allo allo.
*MOT: keegi elistab emmele Martiina tasakesi et ei kuku.
*CHI: emme kigi [= keegi].
%com: MOT räägib telefoniga.
*MOT: tere terje jaa ma olen kodus.
*MOT: jaa.
*MOT: on.
%com: ema räägib telefoniga, vahele kostub lapse juttu.
*CHI: kaka kiku ku ouee kiku kaaga ah.
*MOT: jaa.
*MOT: jaa, aga tule läbi eks, jajaa et ma akkan kuskil äää kuskil
kaheksa ajal akkame Martiinagaa putru sööma ja siis läheme magama,
et oskad sa öelda mis kella ajal sa jõuad?
*MOT: aa, oi väga ea, tulge siis aga tulge siis mõlemad ülesse ka jaa,
sobib, teeme nii, no tsau jaa.
*CHI: ikk.
*MOT: tädi Terje oli.
*CHI: ku [= diktofon].
*MOT: diktofon on siin, tädi Terje elistas emmele.
*CHI: tää [= tädi] Terje.
*MOT: tädi Terje, tädi Terje ja Annika tulevad korraks meie juurde külla.
*CHI: tädi tädi.
*MOT: tädi Terje.
*CHI: Tejje.
*MOT: tädi Terje jaa.
*CHI: tädi Tejje.
*MOT: tädi Terje, Annika tuleb kaa.
*CHI: Anni Anni Äännnii [= Annika].
*MOT: Annika, Annika on tüdruk, ilus tüdruk.
*CHI: tüdu [= tüdruk].
*MOT: tüdruk.
*CHI: poiss.
*MOT: Annika ei ole poiss, Annika on tüdruk.
*CHI: tüdu [= tüdruk].
*CHI: Annikuka dikuka [= diktofon].
%com: Annikuka on sulam sõnast Annika ja sõnast diktofon.
*MOT: diktofon, tasakesi et sa ei kuku, tasakesi tasa tasa.
*CHI: aata daata [= vaadata].
*CHI: oi oi oo kuudi.
*MOT: mis sa uurid seal?
*CHI: kooki kooki mai mai mai mai mai mai.
*MOT: tasakesi, mis see mai mai on?
*CHI: mai kuk [= nupp] as.
*MOT: emme ei saa aru, kas sa vajutad nuppu ja mis seal peaks olema?
*CHI: pap pap pap pap [= nupp].
*MOT: nupp on seal, tasa tasa.
*CHI: nupe [= nupp].
*MOT: nupp on jaa.
*CHI: kaks.
*MOT: kaks, üks kaks.
*CHI: kumme [= kolm].
*MOT: kolm ehehe, üks kaks kolm kolm neli.
*CHI: päh päh dih ku kah.
*MOT: diktofon jaa.
*CHI: kahti.
*MOT: seda, Martiina võib seda vaadata jaa.
*CHI: daata [= vaadata].
*MOT: Martiina vaatab, see on põnev onju?
*CHI: põne [= põnev].
*MOT: põnev, diktofon on põnev.
*CHI: diku [= diktofon] põne [= põnev] diku [= diktofon] kõne [= põnev].
*MOT: Martiina tule, paneme seeliku selga.
*CHI: eei ei taa.
*MOT: ei taha paneme seeliku selga tädi Terje ja Annika tulevad läbi,
paneme, sul on präegu paa ainult mähe, paneme seeliku kaa.
*CHI: eeku [= seeliku] aata [= ei taha].
*MOT: ei taha, vaata kui ilus seelik, emmel on ka seelik seljas, kuule
vaata emmel ka seelik, emmel on ka seelik, paneme Martiinale ka
seeliku jah?
*CHI: mhmh.
*MOT: jah.
*CHI: jah.
*MOT: vaata lilled on siin seeliku peal, lilled, emme aitab ops ops.
*CHI: Ninne Ninne.
%com: laps ütleb tüdruku nime Lene.
*MOT: Lene, Lene ei tule täna meile külla.
*CHI: Kate.
*MOT: Kattre, Katrre ka ei tule, tädi Kattre ka ei tule.
*CHI: Nine [= Lene].
*MOT: Lene, Lene on sõber, Martiina sõber.
*CHI: Ene [= Lene] sõpe [= sõber].
*MOT: Lene on Martiina sõber.
*CHI: kooki Lene kõõ sõber.
*MOT: Lene on sõber jaa.
*CHI: kiigu kiigu.
*MOT: kas sa ronid jälle, tasakesi Martiina, tasakesi.
*CHI: paia dikuka [= diktofon] vaata vaata.
*MOT: vaata, Martiina vaatab diktofoni.
*CHI: diku [= diktofon] vaata vaata.
*MOT: vaata kas on põnev?
*CHI: põne [= põnev].
*MOT: põnev.
*CHI: kook kookai.
*MOT: ülipõnev.
*MOT: jaa, vaata siin mingid numbrid jooksevad.
*CHI: nummi [= numbrid].
*MOT: numbrid.
*CHI: larr larr.
*MOT: lepime kokku et ära nuppu vajuta, ei vajuta, Martiina vaatab jah.
*CHI: emme emme.
*MOT: emme emmega koos vaatame.
*CHI: tikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme aru [= arvuti].
*MOT: emme arvuti jaa.
*CHI: emme pia [= pliiats].
*MOT: emme pliiats.
*CHI: koot too toodi.
*MOT: joonistame präägust ei joonista selle pliiatsiga.
*CHI: diku [= diktofoni] daada [= vaatan].
*MOT: diktofon, Martiina vaatab, aga ei vajuta nuppu, eks ju ei vajuta
nuppu.
*CHI: aata [= vaatan].
*MOT: vaata, diktofonile võib laulda ja rääkida.
*CHI: nä nä titaa titaa tita.
%com: laps laulab oma laulu.
*MOT: sulle meeldib see diktofon?
*CHI: dita dita dita.
*MOT: meeldib?
*CHI: oh et katte [= kätte] katte [= kätte].
*MOT: kätte, tead ärme kätte präegu võta.
*CHI: katee [= kätte].
%com: laps hakkab nutma.
*MOT: paneme selle nattuke kaugemale, paneme nattukene kaugemale.
*CHI: vaata kätte.
*MOT: tead me ei võta seda kätte, sest seal on nupud kaa.
*CHI: võta kätteee [= võtta kätte].
*MOT: nii kangesti tahad võtta kätte?
%com: laps teeb haledat häält.
*MOT: aga võtame midagi muud kätte.
*CHI: kätteee kätteee [= kätte kätte].
*MOT: näe, võta see kätte palun.
*CHI: ee ee.
*MOT: mis see on, pult?
*CHI: kätte kätte kätte.
*MOT: pult.
*CHI: kätte kätte.
*MOT: kätte võtad, selle puldiga saab teleka panna käima.
*CHI: käia [= käima].
*MOT: käima.
*CHI: ei taa eida eida eida eida.
*MOT: ei taha, ahah, emme võtab siis selle enda kätte, ma panen siia
televiisori juurde, jah siia, televiisori juurde jah?
*CHI: teda teda teda teda.
*MOT: mida seda?
*CHI: seda mida mida.
*MOT: heh mida?
*CHI: seda seda.
*MOT: seda mida?
*CHI: mida.
*MOT: tasa tasa, ei seda ei võta, Martiina tasakesi, see on tädi oma.
%com: laps hakkab nutma.
*MOT: see on tädi oma, see on lihtsalt meie juures natukene aega, meie
vahest kasutame sea, see on tädi oma.
*CHI: tita laua tita tita laua tita.
*MOT: tasakesi.
*CHI: olla olla.
*MOT: alla, Martiina ronib alla, tooli pealt maha, Martiina ronib maha
tooli pealt maha, ah kus sa jooksed?
*MOT: oi kui kiiresti sa jooksed.
*CHI: emme bipa bapa.
*MOT: emme juurde tipa tapa.
*CHI: bapa bapa bapa bapa bapapap.
*MOT: oo pall [= õhupall] lendab.
%com: lapse öeldud oo pall tähendab õhupall.
*CHI: mämm mämm mämm mämm.
*MOT: pall kus pall on?
*CHI: sii [= siin].
*MOT: siin.
%com: ema toimetab.
*MOT: vaata pall lendab, aah vaata õhupall oooou.
*CHI: emme see.
*MOT: põmma, pall, see pall ka.
%com: laps nimetab tavalist palli põmmaks.
*CHI: see emme.
*MOT: kus see pall läks?
*CHI: mmm.
*MOT: ahahah, kas sa tantsid või, sa proovid hüpata lausa.
*CHI: ee.
%com: muusika hakkas mängima.
*CHI: eh.
*CHI: muta muta [= pult] käia [= käima].
*MOT: pult, oi läkski käima, sa panid ise teleka käima tasakesi.
*CHI: emme.
*MOT: ja annad emme kätte, mhmh, aitäh.
%com: muusika mängib.
*CHI: ki ise.
*MOT: emme paneb uuesti kinni, kuidas see sul nii ruttu läks, sa kohe
teadsid millisele nupule vajutada jah?
*CHI: kau kau mup [= nupp] ise.
*MOT: nupud, nupud siin on nupud, vaata üks kaks kolm neli viis kuus.
*CHI: kuus.
*MOT: kuus.
*MOT: üks üks.
%com: muusika hakkab uuesti mängima.
*MOT: oi muusika, saab tantsida ja laulda kaa.
*CHI: emme emme emme poiss.
*MOT: ohoiii.
*CHI: eeeee.
*MOT: lal lal laa.
*CHI: dikukah [= diktofon] tee.
*MOT: diktofon diktofon, diktofon on kapi peal.
*CHI: kaapi [= kapi].
*MOT: kõrgel.
*CHI: kõrr, kõrre kõrre [= kõrgel].
*MOT: kõrgel kõrgel.
*MOT: hmm.
*CHI: ää.
*MOT: varsti tuleb venna koju, venna läks täna teatrisse, venna tuleb.
*CHI: issi issi.
*MOT: issi issi, issi tuleb kaa varsti koju, issi kaa.
*CHI: venna venna.
*MOT: venna läks bussiga.
*CHI: venna buss.
*MOT: venna läks bussiga ja tuleb ka bussiga koju, aga issi on autoga.
*CHI: jaa auto.
*MOT: issi sõidab autoga, issi sõidab varsti koju.
*CHI: rool ja rooli.
*MOT: issi roolib ja roolib, issi on tark mees, issi on tubli ja tark
mees.
*CHI: pissi.
*MOT: pissisid või, tuli pissi või, ahah, kas pissi tuli mähku sisse jah,
mähkme sisse?
*CHI: tee.
*MOT: Martiina mängib pilli, vajutad nuppu ja mängid pilli.
*CHI: bimm pomm.
*MOT: pimm pomm.
%com: ema ja laps naeravad koos.
*CHI: hehee, bimm bomm.
*MOT: pimm pomm, mängid pilli.
*CHI: uuu uuu.
*MOT: ilus muusika tuleb muusika.
*CHI: pimm põmm pimm pamm.
*CHI: issi issi.
*MOT: issi.
*CHI: oolib ia roolib [= roolib ja roolib].
*MOT: issi roolib, issi roolib autot.
%com: laps häälitseb midagi.
*MOT: tead ära jalgu pane pilli peale, jalad ei käi pilli peal.
*CHI: bimm bamm bimm bamm.
%com: uksekell heliseb.
*MOT: oo kes tuleb, lähme vaatame kes tuleb, teeme ukse lahti, tädi Terje
tuleb, teree, tulge üles, tuli lahti?
*MOT: Terje ja Annika tulevad külla.
*CHI: issi issi issi issi.
%com: uksekell heliseb uuesti, ema keerab võtit.
*MOT: nii.
*CHI: issi teeb.
%com: laps ütleb lausungi lõppu veel midagi, ei ole aru saada.
*MOT: issi issi tu issi tuleb varsti.
*CHI: tee lahti.
*MOT: varsti, issi tuleb varsti.
*CHI: tikukah [= diktofon] diku [= diktofon].
*MOT: diktofon ütleme diktofonile tänaseks tadaa.
*CHI: tadah [= tadaa].
*MOT: tadaa mõni päev jälle tadaa.
*CHI: uauauaua tadaa dika [= diktofon].
@End
@Font: CAfont:17:0
@UTF8
@PID: 11312/c-00026639-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Target_Child, FAT Father
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;5.18|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@Date: 18-MAY-2012
@Situation: CHI, MOT ja FAT söövad hommikust
*CHI: tomatit.
*FAT: ennem sööme putru.
*CHI: tomati kaa tomati kaa.
*MOT: sööme sööme putru paneme põlle ette.
*CHI: tomati kaa.
*MOT: tomatit tahad ka mhmh.
*CHI: Makus [= Markus] külla.
*MOT: Markusele lähme külla.
*CHI: ei taha Makus külla, emme [= emme] tahab Makus külla.
*MOT: lähme emme läheb, emme ja issiga koos lähed Markusele külla,
Markusel on sünnipäev.
*CHI: ei tahad Markus sünnipäev.
*MOT: ei taha sünnipäeva?
*MOT: näe, emme paneb sulle putru siia.
*CHI: dikuka [= diktofoni] käima.
*MOT: diktofon läks käima, las ta käib, jaa.
%com: CHI teeb midagi.
*MOT: oota, oota, oota, nii palun, ota emme toob sulle, aa väikse
lusikas on kaa, nii palun, sul sinu lusikas, palun.
*CHI: emme ludikas [= lusikas].
*MOT: emmel ka lusikas.
*CHI: didudikas [= lusikas].
*MOT: Tiial ka lusikas, oi kui tubli, ise.
*MOT: maitseb hästi?
*CHI: tommati [= tomatit] kaa.
*MOT: sööme pudru otsa, siis võtame tomatit ka, mhmh.
*CHI: issi annab tomatit.
*MOT: issi annab tomatit.
*CHI: issi salatit.
*MOT: issi sööb salatit.
*CHI: puttu [= putru].
%com: laps kolistab laua ääres.
*MOT: head isu.
*CHI: asta käip [= las ta käib].
*MOT: las ta käib jah, las ta käib.
*CHI: istukikal [= diktofon].
*MOT: mm diktofon käib, meie sööme praegu.
*MOT: Martiina sööb ise lusikaga, emme natuke aitab.
*MOT: emme peitis või ka pudru sisse.
*CHI: või putu [= pudru] sisse.
*MOT: panime võid pudru sisse.
*CHI: asta käib seal, dikukee [= diktofon].
*MOT: jah, las diktofon käib.
*CHI: apsti [= ampsti] salatii [= salatit].
*MOT: mhmh ampsti, issi tegi ampsti salati ampsti.
*CHI: apsti [= ampsti], apstii [= ampsti].
*MOT: kas su puder on hea?
*MOT: on hea?
*CHI: duii [= või] buitu [= pudru] dees [= sees].
*MOT: või on seal sees, ei paista välja, sest ta on juba peidus seal,
sulas ära.
*MOT: otaära [= oota ära] käega võta, pane ampsti suhu ise, lusikaga.
*CHI: ti [= diktofon], asta [= las ta] käib.
*MOT: mhmh, las ta käib.
*CHI: käimaaa.
*CHI: apsti tommati [= tomati].
*MOT: ootoota, las see taldrik olla ilusti laua peal, taldrik on laua peal
ja siis Martiina võtab ise putru.
*MOT: pista suhu ka.
*MOT: vaata varsti saab taldrik tühjaks, emme natuke aitab.
*MOT: täna on ilus ilm, täna on vahva õue minna.
*CHI: issi koos õue.
*MOT: issiga koos tahad minna või ma arvan et täna lähme emmega koos õue.
*CHI: emme koos õue, issi itule [= ei tule] täna.
*MOT: kes ei tule?
*CHI: ssiõueitule ssiõueitule [= issi õue ei tule].
*MOT: issi ei tule praegu õue, issi jääb natuke tööd tegema, me sööme kõhu
täis, koristame siin ära, natuke jõuame mängida ja siis lähme õue.
%com: laps kopsib lauale.
*MOT: lähme vaatame, kas me oravapoissi ka näeme.
*CHI: jah ah.
*MOT: lähme vaatame.
*CHI: emmekoos [= emmega koos] iiakasti [= liivakasti].
*MOT: emmega lähme koosliivakasti jaa.
*CHI: issi ndule [= ei tule] liiakasti [= liivakasti].
*MOT: ei, issi ei tule liivakasti, mis me teeme liivakastis?
*CHI: mämm mängut.
*MOT: aah, kus kõik puder kadus, vaata pudrutaldrik on tühi, kus puder on?
*CHI: mu kõhtu.
*MOT: kõhtu läks kõik on kõhus, aitäh, emme võtab taldriku ära, sa
tahtsid tomatit.
*CHI: tahsid tommati [= tomatit].
*MOT: issi annab sulle tomatit.
*FAT: aitäh.
*MOT: aah, ooii.
*CHI: ollatäis [= üllatus].
*MOT: üllatus.
*FAT: mis Martiina ütleb?
*CHI: aitäh!
*FAT: aitäh.
*MOT: Martina ütles üllatus.
%com: ema toimetab toas.
*CHI: mina taha üid [= võid].
*MOT: Martiina paljalt me ei söö võid, sul oli või oli pudru sees peidus.
*CHI: pudru sees piidus [= peidus].
*MOT: mhmh.
*CHI: kaik [= kõik].
%com: kõik söövad, kostub söömise hääli.
*CHI: issi anna veel tommatit.
*MOT: aga sul on vaja see tükk enne ära süüa ju.
*MOT: vaata su tomat on siin, siin on veel tomatit sul.
*CHI: oma kätte tomat.
*MOT: minu meelest see salat on kõige kehvema kvaliteediga.
%com: ema kõne on mõeldud isale.
*CHI: issi tommati kätte.
*MOT: see mis on nendes kilekottides.
*CHI: aitäh!
*CHI: aitäh aitäh!
*FAT: aitäh.
*CHI: teda tommatit, titade värk, tomat.
*MOT: oi kui suur tomatitükk sul on!
*CHI: uur [= suur] tomatitükk.
*MOT: suur tomatitükk jah.
*CHI: apsti.
*CHI: apsti tjoob [= sööb].
*MOT: ampsti sööd.
*CHI: asta käi tikuli.
*MOT: mhmh.
*CHI: asta [= las ta] käib dikuki [= diktofon].
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: tas [= las] ta käib dikuki [= diktofon].
*FAT: kuidas tomat maitsebä?
*CHI: ästi.
*FAT: hästi?
*CHI: dee [= see] kuki [= kurki], taha kuki [= kurki].
*CHI: teda, teda [= seda seda].
*MOT: mida seda?
*CHI: magu.
*FAT: seda, seda?
*CHI: kaks.
*FAT: aitäh.
*MOT: salatit, vitamiini.
*FAT: khmm.
*CHI: vitaninisalatit.
*MOT: see on murulauk, mis sa sööd, murulauk, maitse maitse, see on väga
hea.
*CHI: ettaa [= ei taha] turumak [= murulauku].
*FAT: ei taha tahad?
*CHI: tad tah.
%com: laps jäljendab isa sõnu, kuid ei vasta küsimusele.
*FAT: ei taha?
*CHI: ei taha.
*FAT: ei taha.
*CHI: issi dööp [= sööb].
*MOT: issi sööb.
*FAT: mhmh, väga maitsev.
*MOT: kurki palun.
*CHI: kukki.
*MOT: mis ütled?
*CHI: palun.
*MOT: aitäh.
*CHI: aidäh.
*CHI: mitaniini [: vitamiini].
*MOT: vitamiin jah.
%com: laps räägib veidi aega omaette vaikselt, ei ole aru saada.
*CHI: Makkus [= Markus] sünnipäev!
*MOT: Markusel on täna sünnipäev.
*CHI: iii, iitaa [= ei taha] Markus uurde.
*CHI: tahaa.
*MOT: me ei lähegi Markuse juurde kodu, koju, see on kuskil, kuskillää, ma
arvan et mängutoas.
*CHI: mängutuas.
*MOT: sa saad minna teiste lastega mängima.
*CHI: tese [= teistega] mäkka [= mängima] mänga [= mängima].
%com: laps sõi samal ajal, kui lauset ütles.
*MOT: teiste lastega mängima, ma arvan seal on toredaid mänguasju ka.
*CHI: teise mängu.
*MOT: saad niimoodi mängida, nagu beebikooliski mängid.
*CHI: emme kukkus, emme kukkus.
*MOT: emmel kukkus, emme võtab üles.
*CHI: ülles [= üles], kia üllese [= üles].
*MOT: mhmh.
*CHI: Makkus sunnipäev, emme kätte!
*MOT: annad selle kurgitüki minu kätte mhmh aitäh.
*CHI: emme, issi tomatit.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme tomatit?
*CHI: teta [= seda] tommatit [= tomatit] tahad.
%com: laps soovib ema tomatit.
*MOT: seon [= see on] emme tomat, Martinal on oma tomat, issi lõikab.
*FAT: see on Intsu talu tomatä.
*CHI: emme tomatit, Titsu [= Intsu], emme tomati.
%com: isa lõikab tomatit.
*FAT: aitäh.
*CHI: titu [= Intsu talu tomat] Makkutelee [= Markusele].
*MOT: siin võib võibolla väiksemaks talle need lõigata.
*CHI: äksee [= väiksemaks].
*MOT: siis ta võtab väikse tüki sööb rohkem.
%com: laps lutsutab tomatit.
*MOT: sööb seemned seest ära.
*FAT: mhmh, see pehme.
*CHI: issi daua [= laua] pääle.
*MOT: laua peale pane.
*MOT: misa teed?
*CHI: laua pääle.
*MOT: paned tomati tükid laua peale, pista suhu ka.
*CHI: apsti.
*FAT: ampsti.
*CHI: idaha [= ei taha].
*FAT: tomati amps.
*CHI: issi ka apsti.
*FAT: jaa, issi juba tegi ampsti.
*FAT: amps.
*MOT: oli metsa vahel palju rahvast vä, hommikul?
*FAT: eii olnd vist, ma ei tea, pole ühtegi teist näind, tegin selle
rabaringi, läbi raba ja siit tagantpoolt.
%com: MOT ja FAT vestlevad. CHI häälitseb MOT ja FAT sõnade moodi
silpidega.
*CHI: asta [= las ta] käib.
*MOT: mhmh.
*FAT: las ta käib jaa, mhmh, diktofon, las ta käib, diktofon lindistab.
*CHI: dikohvo [= diktofon] idi indidat [= lindistab].
*FAT: jaa, lindistab, mhmh.
*CHI: uuueeeeh.
*FAT: tädi pärast kuulebä, kuulab.
*CHI: kuleb.
*FAT: kuulab, mhmh, tädi kuulab pärast, mhmh.
*CHI: toppibäli, kappibäl.
*MOT: mida?
*FAT: ei saand aru.
*CHI: topbäl.
%com: FAT ütleb MOTile sõna järgi, püüdes aru saada, mida CHI on öelnud.
*FAT: ütle veel, ei saand aru.
*CHI: kap käi, idäh.
*CHI: kap bäl ei saa.
*FAT: äitäh!
*MOT: Martina, kas kõht saab täis ka?
*CHI: edulee [= ei tule].
%com: CHI sõna tähendab, et ta ei tule tooli pealt laua äärest maha.
*MOT: veel süüa.
*CHI: Mia [= Martina] luid [= võid] taha [= tahab].
*MOT: emme paneb endale võid leiva peale, aga Martinal oli või pudru sees
peidus, võid paljalt ei söö.
*CHI: luid [= võid] tahale, emme luid [= võid] taale [= peale], tahad?
*MOT: jaa, emme pani võid peale.
*MOT: paneme salatit kaa saia peale.
*CHI: taha leib.
*CHI: ee [= veel] tomatit.
*MOT: kassa sõid kik ära, näe sul on.
*FAT: aga sul on seal väike tükk veel olemas.
*MOT: siin on sinu tomat, palun.
*CHI: etaha [= ei taha] linnu [= Intsu] tomat, eetahha [= ei taha] innu
[= Intsu] tommat, iiuu, eetaha [= ei taha] innu [= Intsu] tomat.
%com: laps hakkas nutma.
*MOT: sa tahad teist tomatitükki või?
*FAT: ahah, aga anna see tomat issile.
%com: laps muutus kohe väga rahulikuks.
*CHI: tommati issile.
*FAT: mhmh, anna palun issile.
*CHI: ku(r)ki, kuk [: kurki] issile.
*FAT: tomat, aga see on kurk, aga anna issile tomatä, tomat, anna tomat
mitte kurk.
*CHI: kuk [: kurki] issi tomat.
*FAT: tomat jaa, anna palun tomat issile.
*CHI: palu(n) issi tomat.
*FAT: aitäh.
*CHI: ku(r)ki ka.
*FAT: kurki kaa, mhmh, anna kurk ka.
*FAT: aitäh.
*CHI: tomatiss [= tomat issile].
*FAT: mhmh.
*CHI: aittäääh.
*FAT: aitäh, palun.
*CHI: taha atähh, Tiia [= Martina] kätte.
*MOT: Tiia [= Martina] kätte jah.
%com: isa, ema ja laps söövad kurki.
*FAT: amps.
%com: ema ja isa hakkavad naerma, laps kilkab ka.
*CHI: massee [= maitseb].
*FAT: maitseb maitseb?
%com: laps kilkab.
*CHI: maitse [= maitseb].
*FAT: maitseb.
*CHI: Tia [= Martina] ka.
*FAT: nii hea Intsu talu tomat.
*CHI: Makkus külla ilähe [= ei lähe].
*MOT: Markuse külla ei lähe, aga sünnipäevale lähme.
*FAT: sünnipäev lähme, mhmh.
*MOT: õhtul lähme.
*CHI: õuähme [= õhtul läheme].
*MOT: õhtul lähme, laste pidu on õhtul.
*CHI: ise mängä lähte.
*MOT: ise saad mängida lastega, nüüd ma jooks küll kohvi, kas sa viitsid
teha vä?
%com: kaks viimast lausungit on mõeldud isale.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme kohvi tiks.
%com: nõud kolisevad.
*CHI: mukala anna tomat, annana tomatit.
*MOT: sul on suu tomatit präegu täis.
*CHI: veel tomati emme.
*MOT: söö suu tühjaks, siis emme annab sulle veel tomatit, jah mhmh.
*CHI: Itsu tomatit.
*MOT: Intsu tomatit mhmh.
*CHI: emme emme anna tomatit.
*MOT: kohe.
%com: laps köhib.
*MOT: mmm näe.
*CHI: oud.
*MOT: üks tomatitükk, palun!
*CHI: tom tommatitükk.
*MOT: missa ütled, aitääh.
*MOT: mis Martiina ütleb?
*CHI: aitäh.
*CHI: mmm [= emme] vata [= vaata].
%com: isa jahvatab kohviube.
*MOT: kas sa murulauku tahad ka, vitamiini, ma panen siia ühe.
*MOT: väga hea on see.
*CHI: emme kaduauku [= karulauku].
*CHI: emmuakk [= see on murulauk].
*MOT: murulauk, näed ja see on karulauk, võta karulauku kaa, palun.
*CHI: karulakk [= karulauk].
*MOT: karulauk, murulauk karulauk.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada, sest kohvimasin uriseb.
*MOT: aitäh, seda ei taha.
*CHI: emme kätte laugaat [= murulauk].
*MOT: karulauk tuli emme kätte, mhmh.
*CHI: emme kuulet ettei taha.
*MOT: aah, kus murulauk kadus?
*CHI: apsti.
*MOT: ampsti suhu.
*CHI: koh kohtu [= kõhtu].
*MOT: kõhtu.
*CHI: ei taha.
*MOT: aitäh, ma võtan selle tagasi.
*CHI: tomati ka.
*MOT: ot, oi oi, ära viska maha palun tomatit, kas nüüd on kõik, kõht on
täis, kas aitäh?
*FAT: palun.
%com: isa toob kohvi.
*MOT: aitäh.
*CHI: itti [= issi].
*MOT: kas kõht on täis, kõik, kas nüüd lähed mängima, peseme käed ära ja?
*CHI: dituka [= diktofon] käima.
*MOT: ja diktofon, las diktofon käib.
*MOT: kas Martiinal on kõik, mängima?
*CHI: kõik.
*MOT: ka pissile [= aga pissile], kas sul pissiäda on?
*CHI: eidapissile [= ei taha pissile].
*MOT: ei taha pissile.
*CHI: män [= mängima] mää [= mängima].
*MOT: tahad mängida, jah?
*CHI: lähemee tudule, täh!
*MOT: nii, emme võtab sul, aitäh, võtame laua ära, põlle võtame kaa ära.
*CHI: põllma [= pall] põllmah [= pall].
*MOT: kõik, enam ei söö, kõht on täis, näita emme katsub, oi kõhul on
hea olla, seal on palju putru, võtame käed välja, hops pesema, hops
pesema.
*CHI: ops pesemää pepu puhtaa.
%com: lapse öeldud lausungi lõpp ei olnud arusaadav.
*CHI: kätu kätu.
*MOT: käed puhtaks, just, nägu kaa.
*CHI: õue õue, omariin.
*MOT: teeme kuivaks ka.
*CHI: ei taha dööma.
*MOT: ei enam ei söö, kas poti peale lähme?
*CHI: eidaapot [= ei taha potile].
*MOT: praegu ei taha, aga sa pead ütlema kui pissihäda on, toome poti siia.
*CHI: issi duude [= juurde] boti [= poti], issi juude [= juurde] botii
[= poti].
*MOT: issi juurde näe, lähme paneme sinna, siis kui pissihäda tuleb,
siis tule kohe poti peale, ütle emmele, jah?
*CHI: iiii eita [= ei taha].
%com: kostub plekikolinat, laps askeldab oma mänguasjadega.
*CHI: Mia [= Martina] keedan puttu [= putru].
*MOT: kas Martiina keedab putru?
*CHI: issi keedan puttu.
*MOT: issile keedad putru?
*CHI: ei.
*MOT: lepime kokku, emme pani diktofoni siia laua peale, las ta olla siin
laua peal, et ei puudu, jah?
*CHI: diuka [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: puttu veesi, teda võtta, kätte võta.
*MOT: Martiina keedab putru, tubli tüdruk, kas sa segad ka millegagi?
%com: laps ütleb paar sõna, ei ole aru saada.
*MOT: segad, kas sul on kulp millega segada?
*CHI: budu [= pudru] vett.
*MOT: pudrupott.
*CHI: buduvett, kukuub.
*FAT: võta see, sellega tuleb ea suppä.
*CHI: ea [= hea] upp [= supp].
*FAT: hea supp, või pudru, hea pudru tuleb sellest.
*CHI: issi keeda puttu, keeda puttu.
%com: laps kolistab pottidega.
*CHI: pissile, pissilee pissilee pissile.
*MOT: tuttu ruttu pissile, mhmh.
%com: laps räägib midagi koos emaga, ei ole aru saada.
*CHI: pissile, las ta käib kisuki [= diktofon].
*MOT: las diktofon käib jah, mhmh.
*CHI: luluu.
*MOT: äkki tuleb kaka kaa, tubli et sa ütlesid, aga vaata püksi tuli kaa,
vahetame püksid ära mhmh.
*CHI: kesse puksi älaa.
*MOT: võtame need püksid ära, need on nüüd alt pissised.
*CHI: pissised.
*MOT: mhmh.
*CHI: pissised.
*FAT: aitäh.
*MOT: emme läheb toob uued püksid sulle.
*CHI: emme pissid.
*CHI: issi kõik kõik pissiii.
*MOT: oota emme tuleb kohe, oota palun.
*CHI: issi kõik pissi.
*FAT: emme tuleb kohe, ootame.
*CHI: issi küik pissii.
*MOT: kõik, näe ota, paneme püksid jalga.
*CHI: pane püksid jalga.
*MOT: ota, aga palja pepuga me ei joo praegu.
*CHI: ei taa, ei taa palja pepuga, iiiiiiii.
%com: laps kiljub, ta ei ole nõus, et ema soovib talle püksid jalga panna.
*MOT: paneme paneme püksid jalga vaata Martina, emme emmel on kaa püksid
jalas ja issil on püksid jalas ja, Martiina paneb kaa püksid jalga.
%com: laps korraks kuulab, siis protestib edasi.
*CHI: ei taa püksid.
*MOT: nii on hästi, oi kui ilusad.
*CHI: ei taa issi uue püksi alga [= jalga].
*MOT: vaata kus su püksid on juba jalas kas sa keetsid putru, kellele sa
tegid putru?
*CHI: issi puttu.
*MOT: issile tegid putru?
*CHI: kinni puttu.
*MOT: paned potikaane kinni.
%com: laps hakkab potikaanega taguma ja laulab.
*CHI: tää tää kinni, puttu.
%com: laps kolistab edasi.
*CHI: puttu puttu, ei taa puttu [= putru].
%com: laps tuleb diktofonile hästi lähedale korraks.
*CHI: asta [= las ta] käib kik [= diktofon].
*MOT: ära nuppu palun puudu.
*CHI: emme difuki [= diktofon] käib, ahta [= las ta] käib dikuh.
%com: laps läheb diktofonist eemale, kõnet ei kuule hästi.
*CHI: mm itti puttu selle puttu.
*CHI: kaane kanega kanega kanega.
*MOT: sa tõid kaane ka, tubli.
*CHI: eeda puttu, keedat.
*CHI: issi puttu, issile ikka puttu.
*MOT: tasa tasa.
*CHI: puttu tiia, puttu tiia.
*CHI: katki lill katki lill katki.
*MOT: lill läks katki jah.
*CHI: difuki [= diktofon] diin [= siin], tuuli [= tooli] pääl [= peal].
*MOT: tooli peal, diktofon on nüüd tooli peal.
%com: laps kolistab mängunõudega.
*CHI: atk lill katki.
*MOT: lill akkab ära närtsima ja lill on lill on lasknud enda enda õied
maha.
*CHI: sega sega sega.
*CHI: bit avaa bittu [= peitu], aua pettu [= peitu].
*MOT: missa paned peitu?
*CHI: amba pittu [= peitu].
*MOT: hamba, see on paberpakend, see on pakend.
*CHI: pata.
*MOT: üks pakk on see.
*CHI: pakemm pakk.
*CHI: pakk.
*CHI: pakke paki pakk.
*CHI: pakk, kauuss sisse.
*CHI: kuki [= kurki] tahad [= tahan], kukki [= kurki].
*MOT: kurki ei ole enam kurki, emme on kurgi ära söönud, meil on karulauku
siin tahad?
*CHI: takuki, lilli, karu karulakk [= karulauk].
*MOT: karulauk.
*CHI: kaulakk kaulakk [= karulauk].
*MOT: maitsesid natuke, jah?
*CHI: mattses [= maitses] .
*MOT: emme võtab enda kätte aitäh, Martina kus tita beebi on?
*CHI: kuku.
*MOT: kuku, kus ta on, kas on käru sees?
*CHI: kau [= karu] kau [= karu] ees, kau [= karu] ees sees, kamm.
%com: laps ütleb sõnas karu vaevukuuldavalt r-häälikut.
*CHI: bebi bebi kau [= karu] sees, kuku kukuuu.
*CHI: bebi kuku kukuu beebi!
*MOT: kas ei ole käru sees?
*CHI: oled [= ei ole].
*MOT: ei ole?
*CHI: ole [= ei ole].
*MOT: aga äkki ta istub köögis diivani peal, mine vaata.
*CHI: diadääl [= diivani peal].
*MOT: diivani peal, mine jooksuga, mine vaata jooksuga.
%com: laps jookseb.
*MOT: oi kui kiiresti!
*CHI: beebi.
*MOT: kas on köögis diivani peal beebi, vaata, mine vaata.
*CHI: diia baal [= diivani peal], beebiii, diia [= diivani] baal [= peal],
beebiii diian [= diivan] , beebi diia [= diivani] laal [= peal] .
*MOT: diivani peal, oligi beebi diivani peal, mine pane beebi käru sisse,
äkki beebi tahab käruga sõita.
*CHI: õmm [= mõmmi] mmi [= mõmmi] duude [= juurde].
*MOT: mõmmi juurde jah.
*CHI: õitu [= sõitu] tuuttu [= ruttu].
*MOT: ootoota tool on sul ees.
*CHI: toees [= tool on ees].
*MOT: tool ees, emme võtab eest ära.
*CHI: tool eest äla, kavõka.
*CHI: võdool, võtad tooli eest äda [= ära] .
*MOT: võtad tooli eest ära nii.
*CHI: emm [= emme] dinni [= kinni].
*MOT: oota oota emme võtab auto eest ära, nii palun mine nüüd edasi.
*CHI: eheh auto [= siit] dipu [= diktofon].
*CHI: au [= laua] dääl [= peal] dikukii [= diktofon].
*CHI: autoteellah tulist äla, teea tulist äla tustat [= tõstad] .
%com: laps räägib kõva häälega, kiiresti.
*MOT: kas sa soovid et emme aitab sind?
*CHI: emme a(i)ta.
*MOT: kuidas Martiina ütleb?
*CHI: paluanna [= palun anna].
*MOT: palun aita, emme võtab selle auto natuke eest ära, palun nüüd sa saad
sõita edasi käruga palun.
*CHI: saa sõidada [= saad sõita edasi].
*MOT: sul on tee peal takistused.
*CHI: dikapusti [= takistused].
*MOT: takistused.
*CHI: takis [: takistused], dipukii [: diktofon] ka käib dipukii
[: diktofon].
*MOT: diktofon käib, las ta käib, väga hea.
*CHI: lahta käib [= las ta käib], dipuki [= diktofon] sõida, beebi, kühhii
[= tühi] tühi.
*MOT: tühi on see.
*MOT: emme läheb joob kohvi edasi, emme joob kohvi.
%com: laps uurib diktofoni ja sosistab selle juures.
*CHI: asta [= las ta] käi [= käib].
%com: laps pöördub ema poole.
*CHI: emme uurde [= juurde] kup.
*MOT: tule käruga koos.
*CHI: käuga [= käruga] koos, kipuki [= diktofon] on see äla.
%com: laps on hädas, käruga millegi taga kinni ja kaebleb veidi.
*CHI: tuded [= tuled], emme uude [= juurde].
*CHI: utat [= võtad] emme juude [= juurde].
*MOT: oota, oota tead, ma näitan, kuidas käru on lihtsam pöörata vaata,
vaata nüüd kuima lükkan selle käepideme alla siis on vata kergem
keerata, näe proovi niimoodi, näe kui sa selle alla natuke lükkad
siis sa ju saad niimoodi keerata, noh sõida edasi küll sa
terveks või selgeks saad.
*CHI: emmm eeegeks [= selgeks], kohvi.
*MOT: tere tere kullapai, kes on emme kullapai?
*CHI: dikuki [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: ei putu [= puutu].
*MOT: mhmh.
*CHI: pak.
%com: ei ole aru saada, mida tähendab pak.
*MOT: tere beebi, kas sina käisid käruga sõitmas, tere mõmmi kaa näe,
mõmmi ja beebi on sõbrad, nad on koos siin.
*CHI: koos.
*MOT: tere mõmmi, tere beebi.
*CHI: ubuudad [= sõbrad], beebiga, nuta [= sõidad] beebiga.
*MOT: sõidad beebiga.
*CHI: emme lued [= loed].
*MOT: mis ma loen?
*CHI: kutsu aakuk [= raamatut], kuk kutsu raagut [= raamatut].
*MOT: kutsu raamatut või?
*CHI: kutsu.
*MOT: kas loeme koos?
*CHI: loeme koos.
*MOT: loeme koos, aga lähme istume sinna diivani peale sis.
%com: laps jookseb diivani peale istuma.
*CHI: kos [= koos], emme luues [= juures].
*MOT: emme juures.
*CHI: kutsu raabuki [= raamat].
*MOT: kutsu raamat.
*CHI: titsu ki, mipi.
*MOT: siin on palju loomi, vaatame mis loomad siin on.
*CHI: kiku lepadiut [= lepatriinu].
*MOT: aah, ongi näed, ongi lepatriinu, kes see on, mesimumm.
*CHI: mesimumm.
%com: FAT kohatab taustal.
*MOT: mesilane, kes see on?
*CHI: tege.
*MOT: liblikas.
*CHI: libikas [= liblikas].
*MOT: liblikas, aga mis need siinon?
*CHI: lellet [= lilled].
*MOT: muidugi lilled, aga vaata, ma veedan päevad karjamaal, ma teen
rõõmsalt määää, silita mu paksu villast kasukat, kes siin peidus on?
*CHI: mammas [= lammas].
*MOT: oota, tõmbame välja.
*CHI: välälla [= välja].
*MOT: ooo, kes see on?
*CHI: mammas [= lammas].
*MOT: lammas, kuidas lammas teeb?
*CHI: tekkon kaa.
%com: sõna tekkon tähendab traktorit.
*MOT: kuidas lammas teeb?
*CHI: makumise [: traktor].
*MOT: aa traktor on teisel pool jaa, traktor suur traktor, kesseda
traktorit roolib vaata?
*CHI: ionun [= onu] ruolib takt [= traktorit].
*MOT: onu roolib traktorit jaa, vaata traktoril on suured rattad rattad,
aga vaata mis mis mis need on?
*MOT: puud, paneme traktori peitu tagasi, puud.
*CHI: takti [= traktori] tagasi.
*MOT: traktori tagasi, aga vaata siia, mis see on?
*CHI: tool.
*MOT: tool, tooli peal saab istuda, mäletsen värsket rohtu ja teen ammuuu,
kui mu roosa udar on piima täis, tuleb mind lüpsta, kes siin peidus
on, kes on peidus?
*CHI: mutsu [= kutsu] peidus.
*MOT: ei ole kutsu peidus, kes see on?
*CHI: lammas peidus.
*MOT: ei ole, see on lehm, kuidas lehm teeb?
*CHI: dudumbas [= tõmbas] tako [= traktor].
*MOT: emme tõmbas lehma välja amuu, las traktor olla, lähme edasi.
*MOT: näe, lehm ammuu.
%com: MOT aevastab.
*MOT: aga vaata, kes siin on?
*CHI: kana.
*MOT: kanad kuidas kana teeb?
*CHI: kaa kaak.
*MOT: kaa kaa kaak, ja kesssiit välja tuleb, vaata tõmba ise.
*MOT: aah, mis see on?
*CHI: muna.
*MOT: munaa.
*CHI: kinni.
*MOT: otoot, emme aitab, paneme emmega koos muidu läheb katki koos
jah, vaata kes siin on?
*CHI: epadiiut [= lepatriinud].
*MOT: lepatriinu on, ja siin on mingi põrnikas.
*CHI: nibas [= põrnikas].
*MOT: näed viljapõld on siin, aga kes siin peidus on?
*CHI: kesse?
*MOT: kes see on, vaatame.
*CHI: tomba [= tõmba], Tia kaa [= Martina ka ] tumba [= tõmba].
*MOT: jaa Tiia ka tõmbab, Martiina oih oioi tasakesi vaatet välja ei
tõmba, tuligi läks natuke katki emme vaatab kas emme saab korda
teha.
*CHI: mme [= emme] koo(r)da [= korda], emme korda.
*MOT: tasakesi tõmbame, tasakesi, siis ei lähe katki, läks natukene
pahasti meil siin.
*CHI: mme [= emme] uusti [= uuesti] katki.
*MOT: jaa nüüd ta tegelikult natukene läks meil siin katki, ma ei tea
kuidas meil see õnnestub nüüd, proovime, emme vaatab kas emme saab
ära parandada.
*CHI: vutsu [= kutsu] ka pudeda [= pugeda].
*MOT: kutsu ju tahab ka peidus, ootoota, peidus olla ja peidust välja
tulla, vaatame kas me saame kutsu pildi tagasi siia.
*MOT: nii saime vist korda vaatame, vaatame aga kes see siit välja
tuleb, aah kes see on?
*CHI: mmeirmutis [= hernehirmutis].
*MOT: hernehirmutis, herneirmutis.
*CHI: dumba [= tõmba] dee [= see].
*MOT: ära seda tõmba, aga vaata kes siit siin on, kes see on, ma liputan
saba ja teen auh auh, ma aitan talumehel lambaid karjatada, kes siin
peidus on?
*CHI: kutsu petus [= peidus].
*MOT: kutsu, aa ongi, koer.
*CHI: tumbad [= tõmbad] ahti [= lahti].
*MOT: tõmbasime lahti, koer koerale pai kaa.
*CHI: pai pai.
*MOT: ilus koer, kes need siin on?
*CHI: siin ammas [= lammas].
*MOT: lambad on need, need on lambad, lambad on karjamaal, aah kuule kes
see siin peidus on, mul on suur kõht ja tugev kärss, mulle meeldib
poris tuhnida ja süia otsida.
*CHI: lah tahti.
*MOT: tõmbame lahti, aah kes see on?
*CHI: notsu.
*MOT: notsuu, kuidas notsu teeb?
%com: laps jäljendab sea häälitsust.
*MOT: röh röh röh röh, just.
*MOT: lustakas siga.
*CHI: luska [= lustakas] siiga [= siga].
*MOT: siga, notsu kohta öeldakse siga ka siga.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: vaatame viimase lehekülje ka, ma olen suur ja sõbralik, ma teen
iihahaa, vaata kes siin on.
*CHI: obe [= hobune] .
*MOT: ämblik.
*CHI: äbik [= ämblik].
*MOT: ämblik, aga kes siit piilub, piiks piiks piiks.
*CHI: eita [= ei taha] piiks.
*MOT: ei taha piiks, see on hiir hiir.
*CHI: iir [= hiir].
*MOT: vaata aga kes siin peidus on, kes see on?
*CHI: obunee [= hobune] pitu [= peidus].
*MOT: obune peidus, kuidas obune teeb?
*CHI: kopa [= koppadi] kopa [= koppadi].
*MOT: koppad koppadi koppadi koppadi koppadi, ja teeb iihahaa kaa,
iihahaa, peitu tagasi, kõik paneme nüüd selle raamatu kinni.
*CHI: ise lahti.
*MOT: vaatad ise kaa, no vaata ise kaa.
%com: laps hakkab ise raamatut vaatama ja loetleb mida näeb.
*CHI: endovaati, kaat, tombune, obune, obune ia.
*MOT: obune iihahaa.
*CHI: ahaa.
*CHI: obu läk kuk, kinni obune.
*MOT: emme aitab, oota, nii.
*CHI: lahti obune kinni lahti.
*MOT: lahti ja kinni, lahti ja kinni, oi see tuli kaa sealt seest välja.
%com: ema laulab.
*MOT: kääsi on mul kaks.
*CHI: ooi, tagasi.
*MOT: emme proovib, kas emme saab ära parandada, Martina vaatab mõnda
teist raamatut, sa oled nüüd selle väljatõmbamise saanud selgeks.
*CHI: elgess [= selgeks].
*MOT: see on sul selge jaa.
*CHI: obu [= hobune] kinni.
*MOT: aga sa tõmbad natuke liiga palju välja, nii et see raamat kipub katki
minema.
*CHI: niibakuu.
*MOT: kus issi on?
*CHI: kuku.
%com: laps otsib issit.
*MOT: mis issi teeb?
*CHI: mammi [= mämmi].
*MOT: ei tee mämmi, issi teeb tööd.
*CHI: ssi [= issi] tööt [= tööd].
*MOT: kes on emme kullakallis?
*CHI: Tia [= Martina] dullakää [= kullake].
*MOT: Tiia kullake jah.
*CHI: äla koh.
*MOT: kes on emme kullakallis?
*CHI: dieda.
*MOT: ihihihii.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: uu, uu uuh, emme tegi kõdi, uu ups.
%com: laps itsitab.
*MOT: uuu ups ups ups, uuu ups ups ups ups ups ups.
*CHI: veel daa.
*MOT: veel raamatut.
*CHI: uh atuu [= auto].
*MOT: traktor.
*CHI: trakut [= traktor].
*MOT: traktor.
*CHI: nütän takut, ni kiuku [= liugu] taku [= traktor] diuku [= liugu].
*MOT: traktor ei lase vist ma arvan päris liugu, traktor künnab põldu ja,
mõnikord traktor puhastab teed ja.
*CHI: puahta [= puhastab] tee.
*MOT: puhastab, linnas on näha kuidas suured sellised autod
traktorautod puhastavad teed.
*CHI: mammath [= lammas] lammas.
*MOT: lammas on seal peidus jah.
*CHI: ahti [= lahti] tõmbad nöö [= nöör].
*MOT: oi tasa oi tasakesi jaa tubli aitab küll rohkem ei tohi tõmmata.
*CHI: ise tõmmad.
*MOT: mhmh ma näen et sulle väga väga meeldib tõmmata.
*CHI: kuttsu tõmmata.
*CHI: kana tummata.
*MOT: kana juurest tahad tõmmata, nii no tõmba, oo mis siin peidus on?
*CHI: kana.
%com: laps naerab.
*MOT: hõhõõ aga see on?
*CHI: muna.
*MOT: muidugi muna.
*CHI: dit [= siit] tõmban kah dit tõmban.
*MOT: tõmba natukene, ära väga palju tõmba eks, uopstiii.
*CHI: ammas [= lammas] trakuu [= traktor].
*MOT: traktor, oot oot, ära rohkem tõmba!
*CHI: trakuu [= traktor].
*MOT: traktor.
*CHI: mm trak [= traktor] traku [= traktor] käib.
*MOT: nii, mine pane see raamat tagasi riiulisse, kus teised käivad, mine
pane riiulisse.
*CHI: ei ta [= taha] riiultssi [= riiulisse].
*MOT: ei taha riiulisse panna.
*CHI: lahti.
*MOT: oot oot, tasa tasa et katki ei lähe.
*CHI: tasa tasa.
*MOT: tädi Marjon ja onu Kristjan kinkisid selle raamatu.
*CHI: kinkis traakuk [= raamatu] onu onu kinkis.
*MOT: kinkisid.
*CHI: mulle kinkis.
*MOT: sulle kinkisid jaa.
*CHI: taaki [= katki].
*MOT: oota oota, nüüd see läks jälle katki, tead mis, mina arvan et see
raamat peab minema natukene puhkama, sest et oota emme parandab
ära, sa oled nii aktiivne raamatu vaataja.
%com: laps on tulnud diktofonile hästi lähedale ja sosistab midagi.
*CHI: ota ka sii.
*CHI: lasta käib kiisuki [= diktofon].
*MOT: las see diktofon käib jah.
*MOT: kas joonistama lähed?
*CHI: ndaha [= ei taha] joonista.
*MOT: ei taha joonistada.
*CHI: bepid [= beebi] joonista.
*MOT: aa beebi tahab joonistada.
*CHI: bebi kiijutat [= beebi kirjutab].
*MOT: beebi läheb kirjutama või?
*CHI: mesta taht bebi bebit.
*CHI: ese [= ise] loet [= loen] ise.
*MOT: ise loed, aga võta teine raamat, anna see emme kätte, see läheb,
see on katki, paneme selle raamatu kõrgemale natuke, lasta puhkab
vahepeal, see raamat peab vahepeal puhkama.
*CHI: tagash [= tagasi].
*MOT: tagasi.
*MOT: paneme selle kiivri, paneme kiivri ka ära, tat tahad sa kiivri pähe
panna?
*CHI: tagat [= tahad], emme upa kiikii [= kiiver].
%com: laps ütles et kiiver on emme süles.
*MOT: emme süles on kiiver praegu jaa jaa, kas tahad kiivrit proovida?
*CHI: tahad [= tahan].
*MOT: tahad, ükspäev läheme rattaga sõitma, oi kui ilus, siis saame panna
kiivri pähe, jänkudega kiiver.
*MOT: kas sa vaatad peeglist ka?
*CHI: ei da kaa.
*MOT: ei taha, emme võtab ära, iluus jah.
*CHI: ee ee.
%com: laps protestib kiivri äravõtmise vastu.
*MOT: ei võta või, ahah, lähme vaatame koos peeglist ka, tule.
*CHI: peegist peeglist.
*MOT: siit peeglist, vaata siit on parem, paneme selle ukse siia ette,
oi kellel on kiiver peas.
%com: ema ja laps naeravad.
*MOT: vaata, jänku on kiivri peal.
*CHI: änku kiivri pidut.
*MOT: jaa, vaata mis jänku söögid on siin, vaata, siin on tal, vaata
mis siín pildi peal veel on, vaata peeglist, vaata mis see siin
kiivri peal on.
*CHI: kiisu.
*MOT: ei see ei ole kiisu, ma arvan et need on kõik jänkud siin.
*CHI: kiidu [= kiisu].
*MOT: jänku saab porgandit süüa vahepeal.
*CHI: änku poo(r)gandit.
%com: laps ütleb sõnas porgand vaevukuuldavalt r-hääliku. isale helistab
keegi.
*FAT: ja allo, Indrek siin kuuleb, tere.
*MOT: jänku saab porgandit süüa.
*CHI: mõmm mõmm mõmm.
*MOT: jaaaaaaah.
*FAT: jaa väga meeldiv, jah eks varem ka helistasite aga ma unustasin
ära.
*MOT: jaaaaa, siis ku läheme rattaga sõitma sis paneme kiivri pähe, jah?
*CHI: ei tuta.
*MOT: tead ära kiivriga peeglit toksi, peegel võib minna katki.
*CHI: en tahtja tasa.
*MOT: tasa tasa jaa.
*CHI: ahho dihhi.
%com: lapse öeldud kaks sõna võivad koos tähendada rahulikult.
*MOT: rahulikult.
*CHI: ihhuti [= diktofon] kaib [= käib].
*MOT: diktofon käib.
*CHI: ahme [= lähme] õue!
*MOT: lähme õue või, lähme varsti õue, varsti lähme jaa, mis me õues teeme?
*CHI: mäng [= mängime] liiakastis [= liivakastis].
*MOT: mängime liivakastis, mis me seal mängime?
*CHI: posd [= poiss] iivakatis [= liivakastis].
*MOT: poiss on ka liivakastis arvad või?
*CHI: ei oled.
*MOT: ei ole, kas meil mänguasjad on liivakastis?
*CHI: oii.
*MOT: on.
*CHI: on.
*MOT: on, mis mänguasjad sul seal on?
*CHI: mul Diia [= Martiina] mänguasjad.
*MOT: Diia mänguasjad jaa.
*CHI: ei taha poissi mänguasjad.
*MOT: ma arvan poiss ei mängigi praegu mänguasjadega seal, ma teen lahti.
*CHI: eitaa iise [= kiiver] .
*MOT: aa peab peas olema, no selge väga ea las olla kiiver praegu peas
jaa.
*CHI: kokk kokk.
*MOT: kop kop teeb, naljatilk oled sa.
%com: ema ja laps naeravad.
*CHI: tuka.
*MOT: oot, ära sikuta seda paela sealt niimoodi.
*CHI: ei dikukaga [= sikuta].
*MOT: ei sikuta.
*CHI: kikuki [= diktofon] käb.
*MOT: kas sa tahad diktofonile laulda kaa?
%com: laps hakkab heleda häälega laulma.
*CHI: laa laa laa laa.
*MOT: a kuidas see linnukeste laul on?
*CHI: linnuke.
*MOT: sul on üks linnukeste laul kaa.
*CHI: noh kokuss [= kukkus].
*CHI: dipuki [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib, kuidas see oli juuba linnukeeseed, Martina
laulab seda laulu ka.
*CHI: eda [= seda] laulu ka.
*MOT: klaveriga koos.
*CHI: pilla palla.
*MOT: võtad oma pilla palla klaveri ja siis sa ju laulad.
*CHI: lalad [= laulad].
*MOT: laulad?
*CHI: kikk kakk, heeee, jahh jahh ahh.
%com: laps teeb lõbusa tuju häälitsusi.
*MOT: lõbus tüdruk oled.
*CHI: uue [= õue].
*MOT: varsti lähme õue, a ku me läheme õue, kas me paneme midagi selga
kaa?
*CHI: kia [= kiiver] killas, kia [= kiiver] pähhee.
*MOT: kui me õue lähme täna, siis me täna ei pane kiivrit pähe, kui me
lähme rattaga sõitma, siis paneme kiivri pähe.
*CHI: tiss [= siis] kii [= kiivri] pähee.
*MOT: siis paneme kiivri pähe, siis emme emmel istud ratta taha või lähed
issil ratta käru sisse, siis tuleb kiiver pähe panna, kui me läheme
õue niisama jooksma, siis me ei pane kiivrit pähe ja täna me ei lähe
rattaga.
*CHI: misu.
*MOT: mida?
*CHI: uue.
*MOT: õue, varsti lähme õue, missa selga paned, kui sa lähed õue?
*CHI: ka ussi [= sussi] jalas.
*MOT: sussid a sul ei ole susse jalas.
*CHI: kuii [= kiiver] jah.
*MOT: jah kiiver on peas.
*CHI: bea bea [= peas] venna Gabii.
*MOT: venna Gaabi, venna Gaabriel on, kus venna Gaabriel on?
*CHI: koolis.
*MOT: koolis.
%com: ema naerab.
*CHI: emme, venna las tuleb.
*MOT: mida?
*CHI: las tuleb.
%com: järgmise lause laps sosistab.
*CHI: venna tuleb.
*MOT: venna on koolis, venna praegu ei tule, venna tuleb alles õhtul.
*CHI: ähme õue.
*MOT: lähme varsti varsti lähme õue.
*CHI: emme koos emme koos.
*MOT: emmega koos lähme õue.
*CHI: Tia kombe lelga [= Martiina kombe selga].
*MOT: Tiia paneb kombe selga jaa.
*CHI: ki [= kiiver] , ei taha kii [= kiiver] .
*MOT: emme aitab kiivri ära, teeme kiivri lahti klõps, palun võtsime
jänku kiivri ära, tore, kiiver jääb siia ootama.
*CHI: vee [= veel] kiia [= kiiver] pähää [= pähe].
*MOT: veel tahad kiivrit pähe panna?
*CHI: edahaa [= ei taha].
*MOT: ei taha?
*CHI: äku [= jänku] kiie [= kiiver].
*MOT: vaata, mis see on!
*CHI: ääk, poogandigi kääku sööma, pogand.
*MOT: porgandid, jänkud tulevad sööma porgandit, aga mis need on?
*CHI: nee ka jänku söövad.
*MOT: seal on kaa jänku porgand, aga need sin vaata, need ei ole
porgandid, vaata mis see on.
*CHI: lilled.
*MOT: lilled on, vaata, see jänku nuusutab lilli, temale meeldivad lilled.
*CHI: meeldi lilled.
*MOT: meeldivad lilled.
*CHI: kinni.
*MOT: kinni.
*CHI: kinni.
*CHI: kin.
*MOT: mhmh.
*CHI: äku [= jänku] pukandit [= porgandit].
*MOT: mhmh jänku porgand, kussu [= kus su] pillid on?
*CHI: pilli ei mängi.
*MOT: ei mängi praegu pilli jah, kassa [= kas sa] Piiaga mängisid eile
pilli?
*CHI: ängis pilli.
*MOT: mängisid, Piia andis sulle pilli beebikoolis.
*CHI: ängid bill bill, pal [= palju] assjaaad [= asjad].
*MOT: jaa palju asju ja pilli andis kaa, Martiina mängis pilli.
*CHI: jaanibaa, Pia andis pilli.
*MOT: mhmh.
*CHI: pilli ise.
*MOT: mis Martiina tegi Piia juures beebikoolis?
*CHI: mängis.
*MOT: mängisid, missa veel tegid?
*CHI: liiakastis.
*MOT: jah, aga Piia juures me laulsimeja.
*CHI: laulsi [= laulis] , mistetas [= meisterdas].
*MOT: meisterdasime, tantsisime kaa emmega koos, jah?
*CHI: kirjutass [= kirjutas].
*MOT: ja Piia, e või Martiina kirjutas eile natuke Piia juures
jaa, meisterdasime lille.
*CHI: ise kaa lille.
*MOT: ise tegid kaa lille, just, emmega koos.
*CHI: kiiver pähä tagas.
*MOT: kiiver pähe tagasi.
*CHI: ei taha taha kiie [= kiiver] tagasi.
*MOT: pane ise, proovi ise.
*CHI: ei taha poovi ise.
*MOT: ei taha ise proovida.
*CHI: taa [= tahan] proise [= proovida ise].
*CHI: asja nun nun nun nuu, asja asja asja.
%com: järgmise lausungi laps sosistab hästi vaikselt.
*CHI: beebikoolis.
*MOT: beebikoolis käisime eile jah.
*CHI: kaka.
*MOT: kaka pissipoti peale mhmh.
*CHI: poti pealeee, pihukii [= diktofon] emme kätte.
*MOT: oi kui tubli sa ütlesid et poti peale.
*CHI: emme dihuki [= diktofon] kätte.
*MOT: las see diktofon olla siin.
*CHI: emme kätte diuk [= diktofon].
*MOT: tubli tüdruk, Martiina ütles et kaka pissipoti peale.
*CHI: diuki [= diktofon] kätte käib.
*MOT: las see diktofon on, ka emme annab sulle pilli niikaua tahad?
*CHI: pilli tahad.
*MOT: tahad pilli?
*CHI: beebigoolis philli.
*MOT: näe.
*CHI: mängi.
*MOT: istu ilusti poti peale eks.
%com: laps mängib pilli ja hakkab laulma.
*CHI: juuba dinnu ke te seed, juuuuba diiiiinnnukee, juubaa liinn, juubaa
liinnuke, juuba kaasidiin.
%com: ema hakkab kaasa laulma.
*MOT: juuba linnukkeeseed, on nii, tubli laula laula.
%com: laps laulab edasi.
*CHI: emme.
*MOT: tubli tüdruk.
%com: laps nutab.
*MOT: tee kaka kaka.
%com: laps nutab natuke.
*MOT: noh?
*CHI: mängi mängi pill, auba linnukeesi, laasi laasi tuuba kaa, tuuba
dinnukesasaa, buubaa.
%com: pillist hakkab kostma eri loomade hääli, pardi häälele vastab laps
lehma hääega.
*CHI: muu muu.
%com: laps kuulab teisi hääli, mis pillist tulevad.
*CHI: emme.
*MOT: jaa.
*CHI: emme istud, emme istud.
*MOT: emme istub tooli peal, emme vaatab korra ühte oma asja.
*CHI: emme, huh huh.
%com: laps kaebleb veidi.
*MOT: sa oled natukene pahur ma näen.
%com: laps kolistab pilliga.
*CHI: emme istud.
*MOT: jah jaa emme vaatas korra oma asju.
*CHI: istud.
*MOT: emme peab natukene tööd vahepeal tegema, ühe meili peab ära
tegema, mhmh.
*CHI: uuba dinnuukee, uuba kaasi ninnukeedei Tina [= Martina] mangis ära.
*MOT: Martiina mängis klaverit jaa, Martiina pill on see.
*CHI: pill, pihuki [= diktofon] pill.
*MOT: diktofon ei ole pill diktofon salvestab, aga see mis Martiinal on
see on pill laste pill.
*CHI: laste pill.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise pill, iii.
*MOT: ei taha pilli, no ära siis taha.
*CHI: ise pilli mängid.
%com: laps hakkab uuesti laulma.
*CHI: uuba kaasi iinnukee.
*MOT: nii tore, tore et sa laulad.
%com: pillist tuleb konna häält.
*CHI: taa taa taa.
*MOT: tore et sa laulad.
%com: pillist tuleb konna häält, laps teeb järele.
*CHI: taat taat.
*MOT: see on konn, konn konn, kuidas konn teeb?
*CHI: kooks kooks.
*CHI: kinni.
*MOT: oota ta teeb ka krooks krooks.
*CHI: kinni kinni.
*MOT: oota ta jäi siia tõesti jäi kinni, nüüd on korras.
*CHI: nüüt ta kinni.
*MOT: konn oli see.
%com: lapse pill mängib.
*CHI: tahhtii [= lahti] nüüd lahti nüüd lahti.
*MOT: mhmh kas kõik kas tõused nüüd püsti, tuleb veel pissi kaka?
*CHI: deel [= veel] pissii.
*MOT: mhmh veel.
*CHI: emmega rääkisi.
%com: lapse pill teeb konna hääli.
*MOT: ütle kui kõik on jah?
*CHI: kinni.
*CHI: laste liugu.
%com: pill mängib meloodiat, laps hakkab laulma.
*CHI: duuba kaasi diinnuu, juubaa dinnu.
*CHI: nii nii nii, dikuki mänguki.
*MOT: diktofoni varsti paneme kinni.
*CHI: diku kinni.
*MOT: mhmh.
%com: pillist tuleb pardi häält, laps huilgab.
*MOT: selline hääl oli, kust see hääl tuli näita.
*CHI: Tiia hääl.
*MOT: Tiia hääl oli see, kust see Martiina hääl tuli?
*CHI: kukust [= kurgust] ääl.
*MOT: kurgust tuli või?
*CHI: kukust [= kurgust] tui.
*MOT: nii kas kõik?
*CHI: niii ei taha pissi.
*MOT: aga tõuse siis püsti poti pealt.
*CHI: ei taha tõuse poti pealt.
*MOT: tahad istuda, no istu poti peal mhmh.
*CHI: kinni.
*MOT: mängid pilli.
*CHI: kinni kinni tee vel.
*MOT: kas emme võib ka proovida?
*CHI: emme ka.
%com: ema mängib laulu, laps hakkab laulma.
*CHI: uunuuba ninnukene.
*CHI: uuba liinnukee, uuba.
*MOT: tubli.
*CHI: tagupiti [= tagurpidi].
*MOT: tagurpidi tahad panna, pane tagurpidi.
*CHI: eh eh eh, ei taa tagupidi, ei ei taa.
*MOT: kas kõik kõik, kas hakkame õue nüüd ka minema?
*CHI: iii, ei mängi pilli.
*MOT: enam ei mängi pilli, ma panen pilli ära jah?
*CHI: pillimäng.
*MOT: jah, ma panen pilli pillkasti sisse jah?
*CHI: billikasti.
*MOT: teeme nii, mhmh.
*CHI: pihuki [= diktofon], tuse [= tõuse] püsti.
*MOT: oi kui tubli aitäh.
*CHI: duur [= suur] kaka tuli.
*MOT: just.
*CHI: duur kakajunn.
*MOT: tuli jaa, tubli tüdruk, aitäh, tubli tüdruk, poti peale, mhmh jah
kõik, kas ütleme diktofonile tänaseks dadaa?
*CHI: diguki [= diktofon] tadaa tadaa ise dikuki [= diktofon].
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026640-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Target_Child
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;6.26|female|||Target_Child|||
@Date: 26-JUN-2012
@Time Duration: 00:35:10
@Situation: pere sööb hommikust
*CHI: ei tahaa, ei tahaa kohupiima süüa.
*MOT: näe, palun, ead isu!
*MOT: tsöö see, minu lusikas.
*MOT: oi kui suure ampsu sa võtsid.
*CHI: maja.
*MOT: Rtiina sööb kohupiima.
*CHI: emme sööb kohvi.
*MOT: emme joob kohvi.
%com: kostub CHI söömise hääli, väikest matsutamist.
*MOT: maitseb hästi?
*CHI: emme pane diia dihuki mängima.
*CHI: emme pani dihuki mängima.
*MOT: emme pani diktofoni käima.
*MOT: see lindistab.
*MOT: diktofon on laua peal.
*CHI: ee on auauas (lauas).
*MOT: mida?
*CHI: mida?
*CHI: midaa?
*MOT: sa küsisid midagi, ma ei kuulnud ästi, sellepärast ma küsisin mida.
%com: CHI sööb.
*MOT: söö söö.
*CHI: söö.
%com: CHI ütleb midagi ka pärast seda, ei ole aru saada.
*MOT: tubli Martiina sööb ise, tubli tüdruk.
*CHI: tsiin kohvi.
*MOT: kohvi, kus kohvi on?
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: tassi sees.
*CHI: tass ees.
*MOT: tassi sees.
*CHI: otad veel, veel, kohupiima kohupiima.
*CHI: kohupiima.
*CHI: ooo ooma ooma annad.
*MOT: söö söö, söö suu tühjaks ilusti.
%com: vahepeal on vaikne.
*CHI: ennaäks [= venna läks] maalä.
*MOT: venna läks laagrisse, mitte maale, laagrisse, spordilaagrisse.
*CHI: äks spokiaagitisse [= spordilaagrisse].
*MOT: mhmh.
*CHI: enna [= venna] kohe tuleb koju tagasi.
*MOT: ei tule kohe koju tagasi, ta on seal päris päris kaua aega, mitu
mitu päeva.
*CHI: enna [= venna] kohe tuleb.
*MOT: venna tuleb tagasi alles kaheteist päeva pärast.
*CHI: koju.
*MOT: mhmh.
*CHI: enna [= venna] läks spodiaagisse.
*MOT: venna läks spordilaagrisse, venna teeb seal sporti, venna sõber Karl
ii läks kaa.
*CHI: Kal ii kaa jooksma.
*MOT: Karl ii, Karl Indrek läks kaa, Karlii läks kaa.
*CHI: Indek Kaaii kaa.
%com: CHI kordab Karl Indreku nime.
*MOT: issi viis hommikul venna bussi peale.
*CHI: ommikul enna [= venna] bussi peale.
*MOT: mhmh.
*CHI: bussi pial [= peal].
*MOT: venna sõidab bussiga laagrisse.
*CHI: aagisse [= laagrisse].
*CHI: spodilaagisse.
*MOT: spordilaagrisse, mis nad teevad spordilaagris, sporti.
*CHI: spotti [= sporti].
*MOT: sporti, jooksevad ja hüppavad ja.
*CHI: üppavad ja ooksevad.
*MOT: hüppavad jooksevad, ää, teevad jõuharjutusi, mängivad palli.
*CHI: mängibpad palli.
*MOT: ma arvan küll, loodame et vennal on tore.
%com: kostab lusikaga söömise hääli.
*CHI: palli mängima Innekuga.
*MOT: spordilaagris mängitakse palli kaa jaa.
*CHI: enna iskab kaugele kaugele.
*MOT: venna viskab palli kaugele kaugele.
*CHI: sinna, einna, enna [= venna] pall sinna, tuuh!
*MOT: ma aitan natuke läks kohupiim sinna põlle peale, ma annan sulle ka
ampsu vahepeal, palun.
%com: CHI ringutab.
*MOT: mis me täna teeme?
*CHI: teeme, teeme kohupiima.
*MOT: Martina praegu sööb kohupiima, aga kui sa sööd kohupiima ära, mis me
siis teeme?
*CHI: mis me teeme, puttu [= putru] süia.
*MOT: siis sa tahad putru ka veel süüa, no emmel on puder valmis, ma võin
sulle anda.
*CHI: Matsib [= Martina sööb] kohupiima ära.
*MOT: Martina sööb kohupiima ära.
*CHI: kohe tuleb pudluauaõde [= pudru laua äärde].
*MOT: kohe tuleb pudru laua äärde, emme peab panema siis pudru kausi
sisse, söö kohupiim ära ja siis vaatame, kas sa jõuad putru veel
süüa, eks.
*CHI: puttuveel süia, see on kusikas, kohupiimausikas.
*MOT: kohupiimalusikas ja lusika peal on kohupiim, pista see nüüd ampsti
suhu kaa, küll on maitsev, onju, emme paneb oma taldriku korra
siit ära.
%com: MOT kõnnib mujale, CHI jääb laua taha.
*CHI: nüd aua [= laua] äärde, aua [= laua] äärde.
*MOT: Martina köhata korra köhhö oma hääl puhtaks nimodi.
%com: CHI köhib veidi.
*MOT: sul on kuskil seal peidus midagi, kas tuli välja?
*CHI: tuli.
*MOT: tuli, läks hääl paremaks?
%com: CHI köhatab natuke veel, MOT hakkab naerma ja teeb ka köhatamise
häält.
*CHI: ää [= hääl] tähti [= lahti], emme nüüd tuleb tagasi.
*MOT: emme tuleb tagasi sinu juurde jah vaat.
*CHI: emme tuleb tagasi sööma.
*MOT: emmel on kõht täis, emme ei söö enam aga ma na vaatan kuidas sina
sööd ja räägin suga natukene juttu.
*CHI: läks piale.
*MOT: ei sest ei ole midagi et läks natukene põlle peale, aga pista suhu
ka.
*MOT: pista kohupiima suhu ka, ise.
*MOT: täna on tore, vihma ei saja.
*CHI: ähm [= lähme] uhtul [= õhtul] uue [= õue].
*MOT: õhtul või, võibolla lähme täna hommikupoole oopis õue.
*CHI: boodiaagisse [= spordilaagrisse] ennäks [= venna läks].
*MOT: spordilaagrisse läks venna jah.
*CHI: kää kätte, ee.
*MOT: mis Katre?
*CHI: Nenekatte.
%com: CHI ütleb Lene ja Katre nime ning hääldab need kokku.
*MOT: Lene ja Katre, Ene ja Katre on oma kodus.
*CHI: kodus.
*MOT: oma kodus.
*CHI: mee oleme oma kodus.
*MOT: just, me oleme oma kodus ja tädi Katre ja Lene on oma kodus.
*CHI: Nene [= Lene] ülesse.
*MOT: Lene on kaa kindlasti juba ärganud ülesse, mina arvan et Lene ka sööb
praegu.
*CHI: Lene kohupiima, kohupiima.
*MOT: ma ei tea, võib-olla Lene sööb putru hommikul.
*CHI: Tia sööb kaa putru.
%com: CHI ütleb enda kohta oma nime Martina lühivormi Tia.
*MOT: Tiina sööb kaa putru, praegu sööd sa kohupiima.
*CHI: kohe Tia döbbuttu [= sööb putru].
*MOT: no söö kohupiim ära ja siis söö putru kaa, eks?
*CHI: vääidigii.
*MOT: söö ilusti, vata teeme vahepeal selle käe siit natukene puhtamaks,
nonii.
%com: CHI ütleb midagi hästi lühidalt, ei saa aru.
*MOT: söö putru, ma lähen käin korra seal teises toas ära, mitte putru,
kohupiima, söö kõht täis ilusti, eks.
*CHI: Nene sööb ka puttu.
*MOT: Lene sööb putru, Martiina sööb kohupiima, emme tuleb kohe sinu
juurde, Martiina sööb putru uöäh kohupiima senikaua.
%com: MOT läheb teise tuppa.
*CHI: emme tooli emme tooli.
*CHI: äääh.
%com: CHI sööb omaette ja häälitseb vahepeal.
*CHI: äää, äh.
*CHI: mmu se, muti, muti, muti isi muti.
%com: MOT tuleb tagasi.
*MOT: Martiina, Lottetüdruk ärkas kaa ülesse.
*CHI: Ottetüdruk äkkas kaa ülesse.
*MOT: sinu sõber Lote tõusis kaa ülesse.
*CHI: tereommikusottee [= tere hommikust Lote].
*MOT: paneme sinu Lote, Lote tuleb vaatab kaa, kuidas sa sööd kohupiima,
näe Lotte istub siia laua peale või ta natuke on siin kohuli, vaatab
siin diktofoni juures, emme läheb paneb seal veel paar asja korda,
söö söö kõht täis.
%com: MOT läheb ära, CHI jääb laua taha üksi sööma ja räägib midagi
omaette.
*CHI: Otetab [= Lote tahab] diuki uurs [= diktofoni juures].
*CHI: mm, tab ot lauapeal.
*CHI: ta onn auabeal [= on laua peal].
%com: CHI haigutab ja mängib keelega, samal ajal puhub õhku välja.
*CHI: ääh, äh.
*CHI: igat.
*CHI: nänn nänn onu lala kuka nen on onu eed.
%com: kostab ema samme, MOT aevastab, CHI on üksi laua ääres.
*CHI: susseii, suuseseesee.
*CHI: eitäh.
%com: CHI teeb suuga sosisevaid hääli.
*MOT: kas sul on otsas kohupiim?
*CHI: ei ole.
*MOT: sööd veel?
*CHI: ei ole otsas.
*MOT: ei ole otsas, ahah, tubli, söö veel, ma näen sa oled väga tubli
sööja, natukene veel.
*CHI: ää ääme aitab veel.
*MOT: emme aitab nüüd, ahah.
*CHI: mme [= emme] aitab aitab kaa.
*MOT: nii, palun ampsu.
*MOT: Lottetüdruk kaa vaatab.
*CHI: Ottetab [= Lote tahab] kohupiim.
*MOT: Lotte tahab ka kohupiima või?
*CHI: eaha [= ei taha].
*MOT: ei taha, Martiina sööb kõhu kõhu täis.
%com: CHI ohkab.
*MOT: täna tuleb vahva päev.
*CHI: ähmme oue ohhtu [= õhtul].
*MOT: ma arvan, et me läheme täna varem õue kui õhtul, ma arvan et lähme
juba varsti, õhtul tuleb meile Kadi külla.
*CHI: Kadiga koos õue.
*MOT: söö söö suu tühjaks.
*CHI: Kadiga koos õue.
*MOT: Kadiga saab ka koos õue minna jaa.
*CHI: mmega [= emmega] koos ka õue.
*MOT: jaa.
*CHI: tan [= tahan] kikumaa [= kiikuma], lämme [= lähme] kiikumaa.
*MOT: ootoota, söö suu tühjaks, lähme küll kiikuma.
%com: kostab lusikaga söömise hääli.
*MOT: vaata sul saabki kauss tühjaks.
*CHI: tühjaks mmm.
*MOT: paar ampsu on veel.
*CHI: aveel.
*CHI: opsau paip.
*MOT: mida?
*CHI: paip.
*MOT: paip, misse missa mõtled?
*CHI: paip.
*MOT: mai [= ma ei] saand aru.
*CHI: paip paip paip paip.
*MOT: söö kullapai suu tühjaks, vaata viimane amps, üks amps ongi
viimane veel.
*MOT: kõik?
*CHI: kõik.
*MOT: kõik on siis.
%com: lusikas kolksub vastu kaussi.
*MOT: näedsa, võta see viimane amps kaa, tubli tüdruk, nüüd sa sööd söö suu
tühjaks, ma viin kausi ära, siis peseme sul käed ka puhtaks, suu ka.
%com: MOT kõnnib, kostab laua nihutamise häält.
*CHI: emme paneb.
*MOT: lükkame su laua tagasi.
*CHI: emme läeb paneb diu kinni.
*MOT: ei pane kinni, diktofon las olla seal, emme võtab su.
*CHI: ootab seal diuki.
*MOT: diktofon ootab seal jah.
*CHI: lalale kohhupiim.
*CHI: sõi koik kohupii.
*MOT: kõik kohupiima sõid ära, kõik.
%com: kostab tugev veesolin.
*MOT: nii peseme vasaku käe ka puhtaks, opsti.
*CHI: opsti.
*MOT: vasak käsi, parem käsi, nüüd nägu ka, nii.
*CHI: vett, ise.
*MOT: ise ka, kuivaks ka.
*CHI: ise kuivaks.
*MOT: just.
*MOT: nii.
*CHI: ämme teb Tiinat puhtaks.
*MOT: Emme teeb Tiina puhtaks, just.
%com: ota läk koik kohuli ota koik kohuli.
*MOT: kõik, võtad Lotte laua peal kõhuli ära jah, kas teed?
*CHI: enda süll [= sülle] Lote.
*MOT: enda sülle võtad Lote, kas nüüd mängima?
*CHI: mängima.
*MOT: jaa, emme teeb natuke puhtaks siin sinu laua siit ja.
*CHI: sis laua puhtaks.
*MOT: laua teeb emme puhtaks, tere hommikust Lote, tere kallis Lote.
*CHI: tere kallis Lote.
*MOT: Lote kussa oled?
*CHI: siin.
*MOT: siin, kus see siin on, Martiina süles.
*CHI: Tiina süles.
*MOT: jaa, kas me lähme vaatame Lote raamatut ka, mis see Lote seal
raamatus teeb?
*CHI: Lote teeb, Lote paneb moosi peale.
%com: MOT laseb kraanist vett, vesi pahiseb, CHI jookseb MOT juurde.
*CHI: emme, emme!
*MOT: noh.
*CHI: Lote paneb moosi peale.
*CHI: emme emm Lote pane moosi peale.
*MOT: moosi, millele paneb Lote moosi peale?
*CHI: Anna paneb.
*MOT: Anna paneb, aga millele Anna, ema Anna paneb moosi peale?
*CHI: ii Oskarile.
*MOT: Oskarile paneb moosi peale, ei pannkookidele paneb ikka moosi
peale, on vist nii?
*CHI: mm ugema Lottet, vaat aamatut.
*MOT: lähme loeme Lote raamatut siis.
*CHI: Lotet, ähme uuee.
*MOT: kus me näe, Lote raamat siin, näe siin.
*CHI: näed siin on.
*MOT: näe siin, tule siia, vaatame Lote raamatut.
*CHI: ise Ote [= Lote] aamadut [= raamatut].
*MOT: no tule vaata.
*CHI: emme opis emmega.
*MOT: no tule roni siia emme juurde.
*CHI: emme aitab.
*MOT: kas sa ei saa, saad ikka.
*CHI: saad ikka ise.
*MOT: tule, siin kõhuli voodi peal on nii mõnus vaadata raamatut.
%com: CHI ronib ja vahepeal ütleb midagi lühikest, millest pole aru saada.
*CHI: tusiin meie Ote aamat.
*MOT: siin on meie Lote raamat.
*CHI: oo, oo, oo, Lote tuli kaa.
*MOT: Lote tuli kaa.
*CHI: meie Ote tuli kaa.
*MOT: paneme Lote ka siia kõhuli jah?
*CHI: paneme.
*MOT: paneme, paneme, Lottetüdruk vaatab, opsti, Lotetüdruk vaatab ka,
kes veel raamatut vaatavad Lotega koos?
*CHI: tsuuttat.
*MOT: Tiina ja emme ka.
*CHI: Tina emme ka.
*MOT: emmega koos vaatame raamatut, kas Martiina vaatab ise, näe va oi
vaata siin on leiutajateküla, kes siin elavad?
*CHI: elavad Oted [= Loted].
*MOT: Loted või, näita, kus elab meie sõber Lote.
*CHI: son [= see on] Oskar on maja.
*MOT: see on Oskari töömaja, jaa, ja see on Lote ja Oskari ja Anna kodu.
*CHI: Anna kodu.
*MOT: sest Lote elab koos ema ja isaga selles majas.
*CHI: eieil elab.
%com: CHI ütles enne sõna elab ütlemist n-ö abihäälikud, sättis suu
õigeks enne sõna elab ütlemist.
*MOT: elab seal.
*CHI: Lote on kohuli.
*MOT: Lote on ka kõhuli, a kus on [= aga kus on] Pruuno maja?
*CHI: suss, siin, siin Buno maja.
*MOT: seal on Pruuno maja, kus on Alberti maja, kus elab jänes Albert?
*CHI: see on Lote maja.
*MOT: ei, Lote maja on siin üleval, vaata Alberti maja on siin on Alberti
maja, tema elab siin oma isa Adalberdi ja ema Sofiga, kassa mäletad,
kes selles majas elab?
*CHI: kesselab [= kes elab].
*MOT: kes oli siga?
*CHI: siga.
*MOT: mis selle sea nimi on?
*CHI: tsea illi.
*MOT: sea nimi.
*CHI: sea.
*MOT: mis on sea ema nimi?
*CHI: see.
*MOT: Helmi.
*CHI: Elmi.
*MOT: Helmi ja Helmut elavad oma põrsastega selles majas, a näe siin ongi
nende pildid, no keda sa tunned siit lehe pealt?
*CHI: keda tunned?
*MOT: näita, kes see on.
*CHI: Ote [= Lote].
*MOT: see on Lote, kes see on?
*CHI: Oskal.
*MOT: kes see Oskar on?
*CHI: isa.
*MOT: isa, Lote isa, kes see on?
*CHI: Anna.
*MOT: Anna, kes see Anna on?
*CHI: onn [= on].
*MOT: Anna, kes on Anna?
*CHI: moosi pea.
*MOT: Anna on Lote ema.
*CHI: on ema.
*MOT: aga kes see siin veel Anna juures on?
*CHI: Lote.
*MOT: aga vaata see?
*CHI: sjeon [= see on] Sumo.
*MOT: Susumu on see, see on Susumu.
*CHI: seonote [= see on Lote].
*MOT: siin ka Lote, mis see Lote teeb siin?
*CHI: see.
*MOT: siin teeb džuudot.
*CHI: sin [= siin] teeb tsuudat [= džuudot].
*MOT: aga vaata, kes see on.
*CHI: kabes [= kärbes] Jaak.
*MOT: kärbes Jaak, mis see kärbes Jaak teeb?
*CHI: tööd.
*MOT: töötab, mis tööd tema teeb?
*CHI: emme teeb, Tiina [= Martiina], tevotabeeg.
%com: lapse viimati öeldud sõna on arusaamatu.
*MOT: mida ta teeb?
*CHI: e taha autot, tööd.
*MOT: ei taha tööd teha, tema tuleb kill-koll kill-koll äratab kõik
hommikul ülesse.
*CHI: oteratta [= äratab].
*MOT: äratab ülesse.
*CHI: Ote.
*MOT: kes see on?
*CHI: Eduasi [= Eduard].
*MOT: Eduard on seal.
*CHI: siin.
*MOT: keda sa veel tunned selle lehe pealt, ota sa istusid mulle, kes
see on seal, ah?
*CHI: Uuna [= Bruuno].
*MOT: Bruuno?
*CHI: hee!
*MOT: kessesiin Bruuno kõrval on?
*CHI: Sovanni [= Giovanni] juues on Buuno.
*MOT: Tsovanni juures on Bruuno jaa, aga kes see on?
*MOT: see on Paula, Bruuno ema, aga kelle süles Bruuno on?
*CHI: süles on, kelle süles on?
*MOT: kelle süles on?
*CHI: on.
*MOT: oma isa Mati süles.
*CHI: oma isa Mati tsüles.
*MOT: jaa, kes see on, see on Sofi, see on [= see on] Aadalbert, a kesse
väikene on?
*CHI: Büü, Mäinu [= Väino].
*MOT: Väino, muidugi, kes see on?
*CHI: ole.
*MOT: see.
*CHI: see, hee.
*MOT: seon [= see on] sea ema.
*CHI: seaemma [= sea ema].
*MOT: tema nimi on?
%com: MOT teeb kõnes pausi, et CHI saaks nime öelda.
*CHI: tema imi on, tema imi.
*MOT: sa tead küll, mis tema nimi on.
*CHI: tema imi.
%com: MOT hakkab aeglaselt nime häälima.
*MOT: Hee Helmi.
*CHI: Elni [= Helmi].
*MOT: Helmi on see jaa ja tema mees Helmut on siin, ja need on nende
põrsalapsed.
*CHI: lapsed.
*MOT: aga kas sa mäletad, me lugesime eile nendest kahest tegelasest, kes
need on?
*CHI: nedon [= need on] mut [= mutt].
*MOT: mutid, muidugi, mis muttide nimed on?
*CHI: muttide.
*MOT: kas sa mäletad?
*CHI: pildid käest mudidelt.
*MOT: ee, see on uur, see on selline taskukell, mis mutil käes on, aga
siin on Džonn ja Džeims on need mutid.
*CHI: Seimts [= Džeims].
*MOT: Džeims ja Džonn, oi, kes see siin istub natuke nukralt?
*CHI: änes [= jänes] Alpet [= Albert].
*MOT: jänes Albert on siin jaa, vaatame, kas siin on veel kedagi?
*CHI: veel, uu.
%com: CHI hüüab, nagu otsiks kedagi.
*MOT: aa, vaatame ei ole seda Džovanni naist veel vaadanud, mis tema nimi
on?
*CHI: tema imi on Uut.
*MOT: Juulja Juulja, ja kes see siin on üks matkamees?
*CHI: Kaus [= Klaus].
*MOT: Klaus, muidugi Klaus, kas vaatame edasi ka?
*MOT: vaatame, mismoodi siin.
*CHI: Ote [= Lote] majaa.
%com: CHI ütleb viimase lause hästi kõva häälega.
*MOT: Lote maja.
*CHI: Ote [= Lote] maja teb moosi seal, toas.
*MOT: toas paneb moosi pannkoogi peale, kes see siin on?
*CHI: kääbes [= kärbes] Jaak.
%com: CHI ütleb viimase lause hästi kõva häälega.
*MOT: mis see kärbes Jaak siin teeb?
*CHI: auatad [= äratab] ülesse.
*MOT: äratab ülesse.
*CHI: koll kill koll.
*MOT: kill koll niimoodi, hmm, mis nüüd siin on?
*CHI: Otetasebseal [= Lote laseb seal] tiugu [= liugu].
*MOT: Lote laseb seal liugu, vaata Lottetüdruk ärkab ülesse hommikul oma
voodis.
*CHI: si on Ote [= see on Lote] oma voodi.
*MOT: see on Lote oma voodi, ärkab ülesse, tuleb alla, oot aga vaatame
järgmiselt leheküljelt.
%com: MOT keerab lehte.
*CHI: aatame, hehe, Ote [= Lote] paneb kingad alga [= jalga].
*MOT: Lote paneb kingad jalga.
*CHI: üks king kaa.
*MOT: mitu kinga on?
*CHI: üks kaks neli.
*MOT: üks kaks, kaks kinga, kaks kinga on üks paar.
*CHI: Ote paneb [= Lote paneb] veel kinga.
*MOT: jaa, hopsti paneb kingad jalga.
*CHI: külm akkab.
*MOT: muidu akkab paljajalu külm, kassa pissile tahad minna?
*CHI: ei tahhaa.
*MOT: ei taha.
*CHI: räägi see külm.
*MOT: aah näee, misnadsiin teevad?
*CHI: Ote [= Lote] paneb seda moosi, Anna paneb moosi.
*MOT: jaa, aga mida nad söövad siin laua ääres?
%com: CHI on kimbatuses, püüab midagi öelda.
*CHI: hhh, teebat [= teevad].
*MOT: mis neil on siin laua peal?
*CHI: mista [= mis ta] on?
*MOT: no mis seal on?
*CHI: mista [= mis ta].
%com: CHI jätab pooleli mida ütlema hakkas sest näeb mänguasja
Lotet ja tahab selle juurde minna.
*CHI: ta [= tahan] Lote uude [= juurde].
*MOT: tuled Lote juurde vahepeal, no misse Lote siin sööb, mis tal on laua
peal, mis see ema Anna on küpsetanud?
*CHI: siia Ott uude.
*MOT: ahah, oma Lote juurest, pannkoogid on nendel laua peal, nad söövad
pannkooke maasikamoosiga, ah näe ja juba ta ruttabki ära.
*CHI: Anna paneb moosi peale.
*MOT: nüüd paneb ema Anna veel aknast Lotele pannkoogi peale moosi, mis
nüüt on?
*CHI: Otoo Buuno [= Bruno] maa maja, puusas [= põrsas] Elmi maja.
*MOT: põrsas siga Elmi maja on see jaa.
*CHI: sseon.
*MOT: mis nad teevad seal?
*CHI: see on Elmi Elmi tuba!
*MOT: just, see on Helmi tuba.
*CHI: Elmi att Elmi teeb sial tööd.
*MOT: Helmi teeb seal tööd, Helmi on leiutaja.
*CHI: Elmi teeb töölei.
*MOT: Helmi leiutab, aga mida see isa Elmut seal lastega teeb?
*CHI: astega teeb, töö.
*MOT: tema mürab põrsastega, mängib padjasõda.
%com: MOT keerab raamatu lehte.
*MOT: oi, kes siin kokku said?
*CHI: Eduuu [= Eduard].
*MOT: Eduard, kes see on?
*CHI: Edus, see on Eedu oma.
*MOT: see on Eedu oma Eeduardi kell, Eeduard kaotab kogu aeg asju ära,
siis Lote leid leidis ülesse.
*CHI: kuka dee, seon [= see on] Ote kohvi, seon [= see on] Ote kohvi.
*MOT: tead, see on tass, ma millegipärast arvan, et see on hoopis see ää
Klausi tass.
*CHI: oopis Kausi tass.
*MOT: sest vata Klaus elab kohvris ja tema vist teeb endal seda laisa
looma ühepajatoitu, ma arvan et see on Klausi tass.
*CHI: seo [= see on] Lote tass.
*MOT: ei ole, oi kelle maja see siin veel on?
*CHI: tseon [= see on] Buuno majaaa.
*MOT: aga kus siis Bruuno on?
*CHI: tsee [= seen] Buu, tsee on [= see on] Buuno, tuasti [= tõesti].
*MOT: tõesti ongi, ah oi kui põnev!
*CHI: me ähme ka mugat.
*MOT: kuhu me ka lähme?
*CHI: selle mere sealt meie.
*MOT: jaa, meie lähme ka merre, siis kui ilmad natukene soojemaks
lähvad, vaata aga mida need Lote ja Bruuno siin meres teevad?
*CHI: teevat [= teevad], kuhuli [= kõhuli].
*MOT: kõhuli, mida nad siin kõhuli teevad?
*CHI: Ote [= Lote] teeb.
*MOT: ujuvad.
*CHI: ujuvad.
*MOT: ujuvad jaa, meie oleme präegu ainult vannis käinud, aga Lote ja
Bruuno on.
%com: CHI katkestab MOT lause.
*CHI: meie meie ähme ka ujuma!
*MOT: meie lähme ka merre ujuma jaa, ilmad peavad minema natukene
soojemaks, ja sis lähme, eksju?
*MOT: sulla sulla, näe vaata sin, väga lõbus on niimoodi meres möllata.
*CHI: mellat [= möllata], me üppame ka.
*MOT: meie üppame ka, just just.
*CHI: Ote [= Lote] teeb.
%com: MOT püüab midagi küsima hakata, kuid CHI jätkab oma mõtet.
*CHI: Ote [= Lote] issutab.
*MOT: mis see Lote leidis?
*CHI: aamatu.
*MOT: Lote leidis raamatu, mis sealt raamatust, mis selle raamatuga sai,
kas sa mäletad?
*CHI: ugeda [= lugeda].
*MOT: raamatut sai lugeda, aga vaata, kes seal raamatu sees oli?
*CHI: Tsuumu [= Susuumu].
*MOT: Susuumu, kessee Susuumu on?
*CHI: ke.
*MOT: mesilane.
*CHI: kätte, mesisummu.
*MOT: mesilane, Susuumu on mesimumm.
*CHI: mesimumm.
*MOT: nii nagu sinu kampsuni peal on ka üks mesilane mesimumm, nii Susuumu
on ka tegelikult mesilane.
*CHI: Kiti peal.
*MOT: Kiti on sul pluusi peal, mis siin nüüd toimub?
*CHI: toimub, Oskalile kuumu, Oskalil on kuum pott, tsupp [= supp].
*MOT: supp, aga kes see viib Oskarile kuuma suppi?
*CHI: ei vii.
*MOT: vaata Lote viib.
*CHI: Ote [= Lote] viib.
*MOT: Lote vel hüüab paps kussa oleed ma tõin sulle sinu supii.
*CHI: paps.
*MOT: paps, paps on Lote isa, isa kohta võib öelda paps.
*CHI: paps.
*MOT: paps, sis Lote ütleb veel.
*CHI: Ote Oskalile viib kuuma pusse Oskalile.
*MOT: Lote viib Oskarile kuuma suppi jaa, ütleb et ei tohi kugistada,
selline on ema käsk, söö rahulikult, kuum on eksju.
*CHI: tupp [= supp] kuuma oo Oskalil.
*MOT: jaa, Oskar peab sööma tasakesi et et ära ei põletaks oma suud, mis
Oskar siin leiutab uvitav?
*CHI: leiatub leiutab.
*MOT: masinat leiutab.
*CHI: masinat, esuu suu, siin on mai.
*MOT: mis asi on, näita.
*CHI: mai.
*MOT: mis siin on?
*CHI: mai.
*MOT: mai maja siin on maja.
*CHI: maja.
*MOT: näedsa vata mis siin [= vaata mis siin], ooi vaata mis siin
toimub?
*CHI: Mannisänes [= vannis jänes] ja Sohvi on mannis [= vannis].
*MOT: jänes Aadalbert on vannis ja Sohvi peseb teda, tema naine Sohvi
peseb teda.
*CHI: peseb käed puhtaks.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026641-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Kapanen|FAT|37;||||Father|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;9.19|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@Date: 21-NOV-2012
@Time Duration: 1:00:25
@Situation: CHI ja MOT vestlevad
*MOT: sokke kas sokid paneme ka?
*CHI: paneme.
*MOT: paneme, ma mõtlesin, et sa lähed paned oopis endale kroksid jalga.
*CHI: pae see sokk sinna.
*MOT: nii, paneme, ma keedan sulle putru.
*CHI: emkeedab Lotte putru.
*MOT: emme keedab sulle rukkimannaputru, mitte Lote putru.
*MOT: ja mustikatega, paneme mustikaid ka peale.
*CHI: külma marju ka kätte.
*MOT: oota külmad marjad ei ole praegu seal, ma juba võtsin nad välja
sealt, ma võtsin nad juba sooja.
%com: CHI tahab marju oma kätte, kuid ei saa ja hakkab nutma.
*MOT: mis sa tahad, kas kõht on juba nii tühi või, kohe saab puder valmis,
natuke läheb aega.
%com: kostab CHI nutujoru.
*MOT: ja nüüd ma otsin üles kus ma panin mustikamarjad, näe siia.
%com: CHI joriseb, kuid mitte väga nutuselt.
*MOT: mis hääl see siis nüüd on?
*MOT: kuule kas sa tead et täna on laulutund, lähme täna laulma õpetaja
Jana juurde.
*CHI: ei lähä, ei taha.
*MOT: lähme otsime, kus on soo ja mii ja.
*CHI: ei laha, ei läha, ei läha, üü üü üüüü, ei taa soo miid kuultada.
*MOT: sa ei taha soo miid vaadata või?
*CHI: ei lahaa.
*MOT: ma arvan on päris tore, tule mulle sülle.
%com: MOT võtab CHI sülle.
*MOT: no tsau, opsti.
*CHI: emme seal sees on multikamaijaad.
*MOT: seal sees on mustikamarjad jah, kausi sees, kas sul on kõht väga tühi
juba?
*CHI: emmeteeb lukkimannaputtu.
*MOT: rukkimannaputru teen jah, on kohe juba valmis, siis ta on veel
natukene, natuke kuum, peab jahtuma.
*MOT: kas oli ea [= hea] tududa?
*CHI: oli.
*MOT: seda arvan mina ka.
*CHI: ku [= kus] ma tudusin?
*MOT: tudusid, oma voodis tudusid.
*CHI: ma tudusin änaa, jubaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme tedaa teiselt poolt.
*MOT: misasja?
*CHI: teiselt poolt.
*MOT: mida ma teiselt poolt teen?
*CHI: seda pesta.
*MOT: pesta mida?
*CHI: seon [= see on] kiisu pluus jälle.
*MOT: jälle kiisu pluus jaa, oot emme tõstab selle pudru jahtuma.
*CHI: kiisu pluusi, üh üh üü, kiisu pluus, khii hii hii, khii hii hii, hii
hii hii hi, hii hii hii hi.
%com: CHI häälib sõna kiisu omamoodi, rütmiliselt ja poollauldes.
*CHI: vhaata issi, ma leidsin khiisu pluusii.
*FAT: jälle leidsid selle kiisu pluusi üles.
%com: FAT jutt kostab läbi veesolina.
*FAT: kas sul jänku ka peal on või?
*CHI: on on.
*FAT: on küll.
*CHI: issi vaata emmee!
*MOT: no näita.
*CHI: kiisu pluus, kiisu, änku on seal.
*MOT: kiisu ja jänku on selle pluusi peal ja see on vest.
*CHI: on, isiii ee emme see on vest, see on pluus.
%com: FAT pöördub MOT poole.
*FAT: kas sul läheb mingisugust sellist?
*MOT: mida?
*FAT: vaja, vata mul on sit.
*MOT: aa, aga jäta siia, ma lõikan nööbid ära.
*FAT: jah, et sa tead et mul on siin siin selline asi.
*CHI: maa mamma siin, emme oota mina võtan mõmmi lusika.
*MOT: aa, ma panen tagasi, võta ise siis palun no võta.
%com: CHI hakkab kiledalt kisama.
*MOT: kas ma tõstan sind kas sa tahad ise võtta?
%com: CHI teeb oma kisahäält innukalt edasi.
*MOT: Martiinakene, tule ma tõstan sind, tule võta ise.
%com: CHI hääl jääb rahulikumaks.
*MOT: tead, mulle meeldib, kui sa oled rõõmus tüdruk.
*CHI: änku [= jänku] lusikas ka.
*MOT: a jänku lusikas on issi oma ju, las see veel olla siin.
*CHI: seda ka.
*MOT: ahah no võta.
*CHI: kolm kolm.
*MOT: kaks lusikat, nii, aga anna palun üks mulle, ma tõstan mustikamarjad
pudru peale.
%com: CHI ütleb midagi vaikselt ja lühidalt.
*MOT: ma annan selle sulle tagasi siis.
*CHI: mina oian koe seda.
*MOT: oia kohe.
*CHI: mmme mmmmoia.
*MOT: nii, kas sa soovid akata juba putru sööma?
*CHI: kit.
*MOT: mine roni palun oma söögitooli siis.
*CHI: ehhe ehaa.
%com: CHI veidi joriseb.
*MOT: ma panen sulle laua siia, saad ikka ise süüa, tule.
*CHI: ee ahha [= ei taha].
*MOT: ei taha?
%com: CHI joriseb edasi.
*CHI: ma ei taha ukkimannaputtu, ühühüü.
*MOT: no siis ei söö, mis siis ikka.
*CHI: idaa [= ei taha] ukkimannaputtu.
*MOT: lähme teeme sulle patsi niikaua.
*CHI: ei taha ukkimannaputtu ei taha ukkimannaputtu.
%com: CHI tihub nutta.
*CHI: mina ei taha kammida ära.
*MOT: ma otsin sulle patsikummi ka.
%com: CHI joriseb edasi. MOT kõnnib ringi.
*MOT: oi, mis ilus asi see siin on, kas te Kadiga tegite selle roosi vä?
*CHI: Kadika tegime.
*MOT: vaata, mis Kadi on teinud.
%com: MOT näitab roosi FATle, FAT ütleb midagi vastu.
*MOT: vau kui kaunis.
*CHI: mis on see?
*MOT: vaata, kui kaunis, kas Kadi tegi se, oota see läheb katki,
tasakesi, nuusuta, Kadi on teinud sügislehtedest roosi, imeilus.
*CHI: imeilus.
*MOT: imeilus, mulle see väga meeldib, ma lähen panen sinna tagasi, see
sobis hästi sinna.
%com: CHI häälitseb midagi, hääl on rahulikum, kui enne.
*CHI: see patsikumm.
*MOT: jaa, siin on patsikumm, tule võta enda kätte, paneme patsi sulle.
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: kas oiad enda käes või ma hoian ise?
%com: CHI kõnnib MOT läheduses ja häälitseb.
*MOT: no tule palun.
*CHI: ei taha.
*MOT: sul tulevad juuksed silma ju muidu, sul on juba nii pikaks juuksed
kasvanud, et ma panen sulle siia natuke patsi, täna tuleb Martiina
väga lahe päev.
*CHI: ää äla pane seda patsi kõvasti.
*MOT: oia see enda käes, ma kõvasti ei pane, täna tuleb nii vahva
päev, sööme pudru ära, siss oleme veel natuke aega kodus ja siis
lähme õpetaja Jana juurde laulma ja tantsima.
*CHI: lähme.
*MOT: jaa.
*CHI: upetaja Janmaitatata.
*MOT: mäletad, seal on teised lapsed ka?
*CHI: ei ole.
*MOT: seal on Kirke ja, ja seal on Bretteerik ja mäletad Eliisabett oli
seal ja.
*FAT: Bretteerik vä?
*MOT: jaa.
*FAT: poisi nimi vä?
*MOT: jaa.
*FAT: a Brett on täna tüdruku nimi ju, Gabrieli klassiõde oli
Brett ja.
*MOT: aga sellel poisil on selline nimi pandud.
*CHI: emme, minu ei taha uhkem mannaputtu.
*MOT: ega sa ei pea praegu sööma, sa võid natukese aja pärast ka süüa,
emme ja issi teevad ka endale süüa kohe.
%com: kostub kotiluku kinnitõmbamise hääl.
*MOT: nii.
*CHI: mina mua või nuaga.
%com: CHI räägib omaette.
*MOT: mis kell sa Indrek ära lähed?
*FAT: kümneks lähen linna.
*CHI: võinoa ka võtta kätte.
*MOT: tahad võinoa ka kätte võtta aga sa pead enne minema oma söögitooli,
siis ma saan sulle anda võinoa ka kätte, ma paneme, sa lähed
söögitooli, ma panen sulle laua.
*CHI: emme äla pane ise või.
*MOT: aga mul ei olegi võid sulle panna.
*CHI: pole.
*MOT: ei, aga sul on puder olemas ju.
*CHI: ei taha.
*MOT: ma võin sulle võinoa küll kätte anda, seda mõtlesid või?
*CHI: mõtlesid.
*MOT: oota paneme sul selle ilusti.
*CHI: emme vauga [= varrukas] mul oli mul peidus oli.
*MOT: varrukas oli vastu keerame varrukad ülesse.
*CHI: maitaa ukkimannaputtu, emme minu ei taha ukkimannaputtu.
*MOT: miks sina siis ei taha rukkimannaputru?
*CHI: ei taha ukkimannaputtu lusikaga.
*MOT: aga maitse, see tuli väga maitsev, vaata, vaata maitse, võibolla sul
on natuke vaja peale puhuda, aga see tuli väga maitsev, vaata kui
ilusad need mustikad seal peal on.
%com: CHI teeb heledat kiunuhäält.
*MOT: kui sa ei taha, siis ma võtan ära.
%com: CHI hakkab nutma.
*MOT: näed, sa soovisid seda sul on natukene paha tuju präägu.
*MOT: kuule, ommikuvitamiini ka.
*CHI: taa suurt vitamiini.
*MOT: ma annan sulle suure vitamiini.
*CHI: ma ise.
*MOT: tead, mai anna seda praegu sinu kätte, venna Gabriel ka ei võta väga
palju ise, emme annab talle, palun.
%com: CHI joriseb.
*MOT: palun.
%com: CHI nutab.
*MOT: kas ei ole veel valmis sööma hakkama?
*CHI: emme ära anna see, emme ära anna seda isee.
*MOT: no aga ma annan sulle vitamiini, palun.
%com: CHI jorrab edasi.
*MOT: teeme nii, kui sa soovid, siis see on siin peal, kui sa ei taha
süüa, tule ma tõstan su tooli pealt välja, tule ma tõstan välja.
%com: CHI nutab ja ei taha laua äärest ära tulla.
*MOT: mulle meeldib, kui tüdruk on rõõmus.
%com: CHI nutab.
*MOT: no tule minu sülle.
%com: CHI nutujoru muutub veidi leebemaks.
*MOT: uhu huu huu huu.
%com: MOT teeb CHI nutujoru järgi.
*CHI: itahaa süia.
*MOT: sa ei pea praegu sööma siis, ma mõtlesin, et on hea aeg, ops.
*CHI: emme, emme, piima.
*CHI: emmekenne.
%com: CHI räägib vahepeal, ei ole aru saada.
*CHI: Kadi tegis oodi.
*MOT: Kadi tegi roosi, meie sõber Kadi tegi.
*CHI: ja tegi telle toodi oodi.
*MOT: mis te tegite eile Kadiga õues?
*CHI: ma, ma tedin Kadiga koos koos ma otsisin ka seal sügiselehti.
*MOT: sa otsisid ka sügiselehti?
*CHI: otsisin.
*MOT: kas need olid ilusad kirjud need sügiselehed?
*CHI: leidisi väikese pisikese lehe kaa.
*MOT: võtsite väikese lehe kaa küll on tore!
*CHI: sue [= suure] lehe ka.
*MOT: kas sügis on tulnud juba jah täitsa sügis kas te käisite metsas?
*CHI: käisite.
*MOT: rabas, kas te rabas käisite?
*CHI: ei käinud.
*MOT: ei käinud rabas kas te liumäe pealt käisite alla laskmas?
*CHI: käisite.
*MOT: kas käisid?
*CHI: ejah.
*MOT: ei käinud, kas sa käisid õues käruga, nukukäruga, või käisid sa ise
tipa tapa?
*CHI: käruga.
*MOT: kas Lote oli ka teiega kaasas?
*CHI: käru sees oli kaks Lotealbertit Lote.
*MOT: ahah, Lote ja Albert mõlemad olid käru sees käisite õues.
*CHI: käisite.
*MOT: mhm, ja korjasite lehti?
*CHI: korjasite, korjasite küll, meimõnelongi meni mut butii [= võti], on
küll.
*MOT: aa, sinu võti on seal jaa.
*CHI: on küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: ei lähegi see käima.
*MOT: see juba käib.
*CHI: ei käi.
*MOT: käib küll.
*CHI: ei käi.
*MOT: vaata kui siin tu punane tuli põleb, siis ta käib, emme pani käima.
*CHI: emme pani käima.
*MOT: mhmh.
*CHI: pani küll.
*MOT: ütle kui sa sööma tahad hakata.
*CHI: tahad.
%com: CHI ütleb seda rõõmsa elevusega.
*MOT: tahad või?
*CHI: tahad.
*MOT: kas ma tõstan sinu uuesti sinu t söögitooli ja annan sulle putru?
*CHI: ma mitamiini kaa.
*MOT: jaa, aga vitamiin on seal laua peal siis, eks?
*CHI: suue [= suure] laua peal.
*MOT: sinu laua peal, täitsa sinu laua peal, vaatame kohe.
*CHI: ei ole.
*MOT: aga panen sulle siia laua peale.
*CHI: mit mitamiini iule siin oh.
*MOT: näe vaata, vitamiin on siin ja puder on siin, palun.
*MOT: ah, juba läks suhu vitamiin, küll on tore.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: mustikamarjad lähevad ka juba suhu, aah, oi kui tore, koos
rukkimannapudruga, kule mul on küll praegu hea vaadata mis sa
teed, sööd ilusti.
*MOT: Indrek, kas sa soovid salatit?
*FAT: ei, ma võtan seda pudingit ja.
*MOT: aa, okei.
*MOT: siis nii.
%com: MOT paneb külmiku ukse kinni.
*CHI: mitamiin läks juba suhuu.
*MOT: juba läks vitamiin suhuu.
*CHI: läks küll.
*MOT: ja ma näen et mustikamarjad lähevad ka juba suhuu.
*CHI: lähevad.
*MOT: küll on hea, sinu kõht rõõmustab.
%com: kostub sumedat urinat.
*MOT: emme pani kohvimasina käima.
*CHI: emme tege teeb kohvi.
*MOT: emme teeb endale kohvi jaa, ma arvan, et issi võibolla soovib
ka kohvi.
*CHI: issi soovib ka kohvi issi soovid ka kohvii?
%com: CHI hõikab FATle oma küsimuse.
*CHI: soovid küll.
*MOT: issil on võimalik siis endale valida, kas ta soovib või ei soovi.
*CHI: ei soovi või issi ei soovi või?
%com: kostub köögis toimetamise hääli, CHI köhib.
*CHI: minna momme mina ei söö mukkimanna.
*CHI: mina ei söögi ütse mukkimannaputtu.
*MOT: sa ei söögi rukkimannaputru või, a mis sa siis sööd, sööd ju putru?
*CHI: ma söön.
*MOT: sööd mustikaid ja sööd putru ka.
*CHI: ei söö.
*CHI: iii dukkimannapuduu.
%com: kraanist lastakse vett.
*CHI: kobe kovi tee taa vesi kohvitassi.
*CHI: null kaheksa kolm.
%com: CHI ütleb seda selgelt ja püüdlikult.
*MOT: mis see null kaheksa kolm on?
*CHI: kohvi ka kohvitass.
*MOT: ah soo noo.
%com: CHI järgmise lausungi algus on arusaamatu..
*CHI: ukkimannaputtu ukkimanna ukkimannale muu ukkimannapudlu sisse pani
sinna.
*MOT: jaa, mustikad panin rukkimannapudru sisse.
*CHI: emme rukkimanna ku pudru.
*MOT: rukkimanna on lapsele väga hea.
*CHI: on küll.
*MOT: kas sa eile õhtul sõid tädi Kadiga ka putru?
*CHI: ai sõinud.
*MOT: ei söönud Kadiga putru mis sa sõid eile õhtul enne kui sa tudule
läksid?
*CHI: tätä.
*MOT: ei mäleta präegu.
*MOT: kas ma panen sulle mustikaid juurde?
*CHI: panen.
%com: edasi räägib CHI ühe lause huuled torus, ei ole aru saada.
*CHI: teeme mää mõmmi lusika.
*MOT: mõmmi lusikaga paneme palun.
*CHI: mina ei taa selle luu.
*MOT: no võta see siis.
*CHI: miiu ole miiaa ott tott tott, ott tott tott, mina olen notsu,
mina olen mii, heh.
%com: on kuulda, kuidas FAT kõnnib toas.
*CHI: nii kas sa tahad ka seda kohvii?
*FAT: tahan küll, kas teen emmele kohvi vä?
*MOT: jaa, ma olin valmis ka ise tegema, aga kui sa teed, on veel eriti
tore.
*FAT: teen, teen.
*FAT: nii kus need rätikud on?
*MOT: ma präegust panin pessu, äkki seal, seesama ongi.
*FAT: nii, mis ma nüüd tahtsin?
*MOT: sa tahtsid pudingit teha.
*FAT: ma tahtsin kohvi teha.
%com: kostub kohvitassi kolksusid ja kapiukse kinnipanemise häält.
*FAT: kofi, kofi, koffii.
*MOT: oi kui tublisti Martiina sööb putru.
*CHI: koffi kafi koffii.
*MOT: issi ütles kohvi kohvi kohvi jah.
*CHI: ütles küll.
*CHI: issi taad seda kofi on küll, issi selle kue selle kohvi on küll.
*FAT: on küll jah, ästi maitsev kohvi on siin, hästi maitsev.
*MOT: issidele emmedele maitseb kofi.
%com: kostab kohvimasina vaikne rütmiline hääl.
*MOT: tahtsin midagi võtta, aga.
%com: kohvimasin teeb plärinaga häält ja ema jutt mattub selle alla.
*MOT: sa sööd Martiina täna hommikul vasaku käega.
*CHI: tööd [= sööd].
*MOT: sööd, tavaliselt sa sööd parema käega, vaatan teist korda võtad
lusika vasakusse kätte, söö nii et sul mugav on eks.
*CHI: nii.
*MOT: mhmh.
*MOT: oda otodot, ära pane kätt siia alla, sul on ilusti puhtad sukapüksid
jalas, oota ma teen puhtaks sul kohe.
*CHI: emme kelle pabel on see?
*MOT: see on majapidamispaber, sellega vahepeal saabki käsi puhtaks
teha, mul on väga ea meel, kui sukapükstesse ei lähe see mustikas
eks, kui läheb, siis peseme ära, aga mul on heameel, kui ei lähe,
nii, ma jätan ka sulle siia, sa saad enda suu puhtaks teha vahepeal,
söö edasi, palun.
%com: kostub kohvimasina surinaid.
*MOT: oota vaata, pudru sisse läks, mhmh, nii, kas ma panen sulle veel
mustikaid juurde?
%com: CHI ütleb midagi lühikest väga vaikselt, ei ole aru saada.
*MOT: soovid?
*CHI: soovid.
*FAT: jumal hoidku, jälle tahab.
*CHI: issi, kofi on valmis.
%com: FAT räägib kohvimasinast, mis tahab jälle täitmist saada.
*FAT: süsteem täitis.
*MOT: nii, palun, ole lahke.
*CHI: pei taha.
*FAT: ma teen ühe veel, kuidagi nii väike tundus kofi.
*MOT: kas sa tahad veel putru süüa?
*CHI: ei taha.
*MOT: kas sa soovid veel midagi süüa, mis ma sulle pakun?
*CHI: piima tahan.
*MOT: emme tõstab su natuke siiappoole laua äärde.
*MOT: kas sa soovid nüüd võileiba veel?
*CHI: tahan ise võileiba panna.
*MOT: oota ää mul on niimoodi etää, oota ma võtan selle pudru ära, seda
enam ei söö, jah?
*CHI: ei söö.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme pühki ära.
*MOT: meil on ainult need koorikleivad.
%com: MOT lause on mõeldud FATle.
*FAT: jah on küll jah.
*CHI: emm meada [= mina tahan] ise võinoaga.
*MOT: sa tahad ise noaga aga vaata Martiina mul ei ole seda võid, mis me
tavaliselt sööme, meil sai või otsa, nii, palun.
*MOT: ma saan sulle anda sedaa Merevaigu juustu peale.
*FAT: Saaremaa võid on ju.
*MOT: Saaremaa võit jah, Saaremaa võid on tegelikult.
%com: MOT toimetab laua ja köögi vahet.
*MOT: seda ta ei saa ise peale määrida, see on külmkapis.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme pääme võid on.
*MOT: paneme, mul on Saaremaa võid, a Martiina, seda on natuke raske peale
määrida, ma panen sulle võinoa peale.
*CHI: määrida on.
*MOT: see on natuke teistsugune.
*MOT: mul oli see võinuga enne kuskil seal.
%com: MOT otsib sahtlist võinuga.
*FAT: see oli võibolla alumises sahtlis.
*MOT: ei, siin on.
*FAT: aa, siin.
*MOT: näe, palun, näe siin on võinuga ja või, proovi, võibolla saad
ise peale panna.
%com: kostub loksutamise hääl, FAT naerab.
*MOT: mis sa naerad?
*FAT: Martiina see käib ju leiva peale, mitte kohe suhu, pani kohe suhu.
*FAT: tubli.
*MOT: nüüd saab võileiba süia.
*CHI: mmmm, nämm nämm nämm nämm, ead isu, mmm, mea söön siin.
*FAT: ead isu.
*CHI: mea söön.
*FAT: sa sööd.
*FAT: sööd küll.
*CHI: ead isu, äsöb [= issi sööb] nii palju.
%com: vahepeal süüakse.
*CHI: emme Saaema [= Saaremaa] võid on, on küll.
*MOT: mhmh.
*MOT: Saaremaa võid on jaa.
*CHI: kus on Saalema või?
*MOT: kapi peal.
*CHI: emme või on seal, seal on Saame.
*CHI: emme seeon võinuga, on küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme mul on iuba see või peal, on, on küll.
*MOT: nüüd söö palun ära oma leib.
*CHI: ead isu, minäägin [= mina räägin] mis ma tekin.
*MOT: ead isu.
*CHI: mis me tegimee, mis me emme issi tegite.
*MOT: mis me tegime?
*CHI: mis te tegite, mis me tegime?
*CHI: emme issi mis te tegite?
*MOT: hommik on alanud, päev alles algab.
*FAT: me ei ole veel midagi jõudnud teha eriti.
*CHI: eioole [= ei ole].
%com: FAT lause alguses
*FAT: et mis te tegite.
*MOT: tõusime tõusime ülesse, emme käis pesemas ära, emme tegi natukene
tööd venna toas.
*CHI: teed tööduule.
*MOT: Martiina ja issi veel natukene magasid.
*FAT: meie jutustasime.
*CHI: me läks emme emme oma voodis, emme voodis, emme läks emme emme issi
voodis.
*MOT: emme ärkas täna natuke varem ja tegi natuke venna toas enne tööd
st siis kui venna kooli läks, Martiina alles tudus siis issiga.
*CHI: ma panin võid peale sinna.
*MOT: jaa, aga söö nüüd ka leiba, kus sa või peale panid.
*CHI: nämm nämm, nämmi, nii palju võid lival [= leival] peal.
*CHI: emme mina panen palju võid, issi sööb selle otsa, sööb küll, issi,
mis sa sööd, ammps.
*FAT: issi sõi, issi sõi pudingut.
*CHI: ogutit [= jogurtit].
*FAT: ei old jogurt, üks teine, puding.
*CHI: teinok [= teine jogurt].
*FAT: oopis teine jogurt.
*CHI: kelle ogulli see?
*MOT: issi tegi endale.
*CHI: nämm nämm, näm nämm.
*MOT: kas sa palun on sul mahti nüüd ööö see Martiina turvatool ümber
tõsta minu autosse?
*FAT: mhmh.
*CHI: issi emme, mme autosse tõsta sedaa [= seda], saab küll.
*FAT: saab küll.
*CHI: olemini sõita autoga.
*MOT: pärast lähme punase autoga lähme laulutundi.
%com: CHI ütleb midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*FAT: emme punase autoga.
*CHI: issi ei tule.
*FAT: mkmm, issi ei tule.
*CHI: mma lähen emmega tomet ei taa minu paatada.
*FAT: mida?
*CHI: meaeidaat med vaatada.
*MOT: mida sa ei saa vaadata?
*CHI: meaeisaa sa mei buutuda, mea ei saa tagupidi vaadata tagupidi.
*FAT: tagurpidi ei saa vaadata, keda?
*CHI: seameet.
*MOT: onupeedi, ma ei saa aru.
*CHI: seo bent.
*CHI: iihii hii hii hii.
*CHI: mul on seal või peal juba.
*MOT: aga sa millegipärast ei söö seda võileiba, vaata, mina söön enda
võileibasid küll.
*CHI: mina söön ka enda võileiba võileiba söön küll, ta on või söön saiaa.
*MOT: võta siis ampsu ja söö.
*CHI: või on seal beal, nämm nämmää.
%com: MOT ja FAT vestlevad taustal väga vaikse häälega.
*CHI: issil ei ole seda saia, ei ole.
*FAT: ma imestan, et ta seda või osa ei söö, tavaliselt on see esimene
asi, mis kohe ära lakutakse, sest talle see maitseb.
*CHI: kättee seeiole püsti, ei ole, kätte see ei ole püsti, ei olee.
%com: CHI tõmbab endale sööki kurki ja hakkab köhima.
*MOT: kuidas su päev välja näeb, on kell kümme kohtumine?
*FAT: siis on kell kaksteist, kell kümme on see vaata see vee veemõõtja
vahetus ju, me rääkisime sellest.
*MOT: aa, ahah.
%com: keegi laseb pahinal kraanist vett, CHI räägib midagi, ei ole aru
saada.
*MOT: a mis kella ajal sa koju tuled?
*MOT: nelja viie ajal?
*FAT: nojah umbes nii võib-olla ikka varem.
*CHI: mina mina minaa, minaa, mina mina mina olen Martiina.
%com: CHI hõikab sõnu üle MOT ja FAT jutu ja veepahina.
*CHI: olään [= olen].
*MOT: oled küll.
%com: heliseb telefon.
*CHI: kes helistab issile?
*CHI: kes helistab issile?
*MOT: ei tea.
*CHI: onu Taivan.
*FAT: ei ole, ma helistan tagasi sulle.
*CHI: ei olnud onu Taivan, ei olnud suurt võid ei ole siin, emme suurt
võid ei ole siin.
*MOT: ei aga sellest on seda on täiesti piisavalt sul on kaks
tükki nimodi, söö ära need.
*CHI: emme minu minu vitamiinid on üleval, emme minu vitamiinides on
üleval.
*MOT: on.
*CHI: on küll.
*FAT: nii aitäh.
*MOT: aitäh issile.
*MOT: mae jääme Martiinaga natuke nautima siia.
*FAT: jahah, nautige.
*CHI: mis ma tegin, teise või ka.
*MOT: söö söö.
%com: FAT läheb kodust ära.
*CHI: naudime.
*MOT: naudime, emme joob veel natukene koffi.
*CHI: siis naudime.
*MOT: siis naudime, siis mõtleme mida mis ma veel kõik ee täna plaaniksin
teha.
*CHI: miiaude, ee, dlelle meeldis meeldiksime minna külla.
*MOT: kellele me võiks minna kil külla või?
*CHI: kellel meeldiks.
*MOT: me täna ei planeeri kellelegi külla minna, aga kui sa tahaksid minna
külla, kellele sa lähed?
*CHI: kellele lähed?
*MOT: kelle juurde sa külla tahad minna?
*CHI: Paula tahad, tahad jaa minna minaa.
*MOT: kellele sa tahad külla minna?
*CHI: kellele tahaad?
*MOT: kellele?
*CHI: kellele tahad minna?
*MOT: nooh.
*CHI: kuhu tahad Minni Mikile külla.
*MOT: aa, sa tahad Minnile ja Mikile külla minna, nii, aga Minnile ja
Mikile ei saa praegu külla minna veel, vara on.
*CHI: kui tueb suvi siis me taha külla lumi maha sis tuleb nele [= neile]
külla minna.
*MOT: jaa kõigepealt tuleb sügis, tuleb lumi maha, siis tuleb kevad ja kui
tuleb jälle suvi, siis saame nendele külla minna.
*CHI: taame [= saame] küll.
*MOT: aga kus need Minni ja Miki elavad?
*CHI: tuas [= toas].
*MOT: aga mill kuidas nende juurde saab minna külla?
*CHI: teistpidi.
*MOT: teistpidi saab külla minna?
*CHI: saab küll.
*MOT: a millega me sõidame neile külla?
*CHI: laevaga, lennukiga.
*MOT: ei, laevaga ei sõida, lennukiga õige, lähme lennukiga.
*CHI: lämme [= lähme] Mikile külla.
*MOT: Minnile ja Mikile külla, a kus nende kodu on?
*CHI: tesel [= teisel] pool.
*MOT: teisel pool, on küll teisel pool, kas sa mäletad millises riigis?
*CHI: mis riigis?
*MOT: Prantsusmaal Pariisis on nende kodu.
*CHI: on küll.
*MOT: Disniländis.
*CHI: Disniländids.
*MOT: jaa.
*CHI: Disniländis.
*MOT: lähme, suvel lähme nendele külla lähme lennukiga terve perega.
*CHI: lähme nää, emme lähme opti jää bääooboodi lähme küll.
*MOT: kuhu me lähme?
*CHI: jääbää boodidää, bääpoodi.
*MOT: terve pere poodi.
*CHI: lähme küll.
*MOT: kindlasti lähme terve perega poodi ka.
*CHI: ma teen ende [= endale] väiksed tükid.
*MOT: mhmh.
*CHI: nämm nämm nämm nämm ammm.
*MOT: kes veel Minni ja Miki juures elavad?
*CHI: kes elavad, Doonalt Takk.
*MOT: jaa.
*CHI: mufi.
*MOT: mhmmmh.
*CHI: misarr [= mis arvad] kes elab veel?
*MOT: ma arvan, et seal elavad printsid ja printsessid ka.
*CHI: eavat [= elavad] küll.
*MOT: näiteks Tuhkatriinu elab seal.
*CHI: elab küll, kes elab veel seal?
*MOT: sis ma nägin vidjo pealt, et seal elab veel Lumivalgeke, vot seda
muinasjuttu me ei olegi veel lugenud.
*CHI: iole [= ei ole].
*MOT: Tuhkatriinut oleme küll lugenud.
*CHI: oleme.
*CHI: mis me nii käisime külla?
*MOT: me lähme alles suvel nendele külla, sinna on veel aega.
*CHI: lennukiga.
*MOT: jaa.
*MOT: lennukiga on väga tore sõita.
*CHI: lennuimmeh, issi leh emme lennuk maandub maandub küll, emme lennukt
on praegu õues on.
*MOT: lennuk on õues jaa, lennuk tõuseb õhku ja siis ta maandub kui jõuame
kohale.
*CHI: kohame küll.
*MOT: maandub, kasutasid seda sõna ma panin tähele.
*CHI: kui me läe me suvi sit kui tueb uhtu suvi siis me saame külla minna.
*MOT: jaa, ma näen et sa väga ootad seda, see on päris Martiina see on
päris pikk aeg, see on väga pikk aeg, vahepeal sa jõuad saada kahe
aastaseks, ja siis venna jõuab vahepeal saada
viieteistkümneaastaseks, see on päris pikk aeg.
*CHI: siisaame Mikijaminna.
*MOT: jaa.
*CHI: saame küll.
*MOT: jaa.
*CHI: Minnimaminna, lastega mängima minna.
*MOT: jaa, väike Karoliina tuleb ka sinna.
*CHI: mängima minuga.
*MOT: jaa, väike Karoliina tuleb ka meiega reisile.
*CHI: Miki itaha [= ei taha] Kaoliina vaata tedaa.
*MOT: arvad või?
*CHI: ei tahaa.
*MOT: ma arvan Miki tahab kõiki lapsi vaadata ja nendele vast paigi
teha.
*CHI: ei tahaa.
*MOT: ma arvan et Miki kindlasti tantsib ja on lõbus ja heas tujus.
*CHI: on küll.
*CHI: Minni Miki on ilus on küll.
*MOT: on, Mik Minni Miki on ilusad.
*CHI: on küll.
%com: CHI ütleb midagi, kuid pole aru saada, tal on suu toitu täis.
*MOT: tead kui raske on aru saada kui sa täis suuga räägid.
*CHI: nüüd saad rääkida.
*MOT: nüüd saad rääkida nüüd sa sõid suu tühjaks, väga hea.
*CHI: tee [= see] ka ära.
*MOT: no aga söö tegelikult söö see leib ikka lõpuni ära.
*CHI: söö küll, see on elevandi sööb, see on minu sai.
*MOT: see on sinu sai, ma mõtsin et sa ütlesid vahepeal et see on
elevandi söök.
*CHI: eole [= ei ole].
*MOT: ei ole, see on kelle söök see on?
*CHI: Atiina söök.
*MOT: Martiina söök.
*CHI: mina söön seda.
%com: MOT naerab.
*CHI: amo, nämm, nüüd saad.
*CHI: nüüd saad.
*MOT: jaa nüüd saab rääkida.
*CHI: sellega.
*MOT: mhmh.
*CHI: mhmaa.
*MOT: kas sa soovid juua ka, ma panen sulle vett.
%com: CHI räägib täis suuga, ei ole aru saada.
*MOT: ma panen sulle pudelisse värske värske vee.
%com: CHI räägib midagi täis suuga.
*MOT: ma valan selle vana eilse vee ära, ma panen sulle uue puhta vee.
%com: kostab vee solinat.
*MOT: vesi on lapsele väga hea.
*CHI: on küll.
%com: CHI jätkab juttu, kuid kuna suu on täis, ei saa sellest aru.
*MOT: näe palun.
*CHI: emme mina jõi täna mul niipalju vett.
*MOT: jõid, eile jõid palju vett, vesi on hea, joo joo
vett, mhm joo vett ja käime ilusti pissil ja.
*CHI: läme [= lähme] siis külla, lähme kellele lähme külla?
*MOT: täna mei lähe külla täna me lähme laulma Jana juurde.
*CHI: lähme uhtu [= õhtul] Minimikile külla.
*MOT: eei Minnimikile küllaminnamiseks on veel väga palju aega, ei lähe
veel, vaata ilmad lähevad alles külmasa külmaks alles sügis tuleb.
*CHI: siis tuleb nendele külla minna.
*MOT: ja siis tuleb veel talv ka.
*CHI: siis tuleb nendelele külla minna.
*MOT: siis kui on õige päev siis lähme, sinna on veel kaua oodata.
*CHI: on küll.
*CHI: niikuson [= nii kus on] emme vesii?
*MOT: emme vesi on präegu veel kannu sees, ma ei ole präegu endale
valanud, aga see on hea mõte ma valan endale ka vett, head värsket
vett.
*CHI: mul ka vesi.
*MOT: jaa, vesi on ea.
*CHI: emme laseb ka endale vett.
*MOT: näe mul on siin vesi, joonkoe terve klaasitäie vett joon.
*CHI: mul ka terve klaasitä vett, on küll.
*MOT: on küll aga sul on pudelil seal ea kõrs otsas, siis ei lähe ümber.
*CHI: ei lähe, seeonut [= see on otsas].
*MOT: see kõrs on seal otsas jah, see on väga ea kõrs.
*CHI: on küll.
%com: CHI joob.
*CHI: ele vandidoo, elevant joo, elevand joo elevand joo, elevand joo.
*MOT: elevandist räägid või?
*CHI: räägid küll, kus on elevant?
*MOT: mäletad, suvel sa nägid elevanti?
*CHI: nägid küll, kus me läksime?
*MOT: loomaaias nägime.
*CHI: kus läksibe ele elevant?
*MOT: minu meelest oli kolm elevanti loomaaias.
*CHI: elevandil olid oma puu, elevandid olid ka puudis olid küll.
*MOT: olid puuris, nendel oli selline väga väga suur ja ilus puur.
*CHI: kolid küll, linnudel on ka puur saal.
*MOT: lindudel on ka puur, kas sa mäletad elevandil oli väga suur lont ja
väga suured suured kõrvad?
*CHI: olid küll, mit [= mis] tegi see elevant?
*MOT: seal ta jalut nee jalutasid ringi, üks elevant sõi ka.
*CHI: kes sõi?
*MOT: ma ei tea, mis nende elevantide nimed on, ma ei tea, mis selle
elevandi nimi oli kes sõi, tean et loomaaias on üks elevant kelle
nimi on Karl.
*CHI: on küll.
*MOT: aga aga ma ei tea milline nendest oli Karl.
%com: CHI joob.
*CHI: nüt [= nüüd] sööd.
*MOT: mhmhm.
*CHI: mm nämm nämm, nejon magus, joome koka, joome koos.
*MOT: joome koos, mhmh.
%com: kostab joomise hääli.
*CHI: paa [= panen] tinna [= sinna] aua [= laua] pääle.
*MOT: sina panid oma laua peale, mina panin siia laua peale, vesi on nii
hea meile.
*CHI: mea [= mina] panin selle siia sinna.
*MOT: mhmhm.
*CHI: mhmhm.
*CHI: emmemant [= elevant] oli, elevandil olid mu [= mul] kaa kuvvad.
*MOT: sul on ka kõrvad jaa, mitu kõrva sul on?
*CHI: kaks kolm.
*MOT: kaks kolm, kaks, üks näe üks kaks.
*CHI: kaks.
*MOT: mis sul veel on?
*CHI: pea.
*MOT: pea.
*CHI: patsid on mul peas.
*MOT: patsid on peas, mis sul veel on?
*CHI: üks pa teised [= teine] patsid ka.
*MOT: praegu sul on üks pats peas.
*CHI: üks pats.
*MOT: a mis sul veel on?
*CHI: mis sul on, mis on, siimad [= silmad].
*MOT: jaa.
*CHI: sis, mis on meel, käted [= käed].
*MOT: käed.
*CHI: kätele tehakse ka massa massa.
*MOT: massa massa tehakse kätele ka, kas issi tegi sulle massa massa?
*CHI: tegi küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: uulide nuku Lotega ajuta ve kuule sis Lotega ujutakse.
*MOT: ma ei saand aru mis selle Lotega on?
*CHI: Lotega, nagu ujutakse Lotegi.
*MOT: aa, ujutakse nii nagu Lotegi ujub, kas praegu saab meres ujuda?
*CHI: ei saa.
*MOT: miks ei saa?
*CHI: ei saa, ei saa.
*MOT: külm on, onju?
*CHI: on küll, meisa [= me ei saa] merre minna.
*MOT: millal saab merre minna?
*CHI: millal saab, millal saab?
*MOT: suvel siis kui päike teeb mere soojaks.
*CHI: siis saab minna.
*MOT: a nüüd ei saa sest külm on juba, vata mütsi peab pähe panema ja
isegi kindad paneme kätte kui õue läheme.
*CHI: lähme küll, kui mängima.
*MOT: mhmh.
*CHI: liivakastiga mängima liivakasti mängima, kuhu lähme, ma paa
[= panen] siia laua peale panen.
*MOT: pane pane.
*CHI: nüüd me joome praegust, joome veel.
*MOT: no joome, joome maitsvat vett.
%com: CHI tõmbas vett veidi kurku ja köhib.
*MOT: minu klaas sai juba tühjaks, nüüd ma olen ära joonud oma koffi ja
terve klaasi vett.
*CHI: mina olen minu veel deb bb kk pudelis vett on küll.
*MOT: sinul on veel pudelis vett jaa.
*CHI: aitäh.
*MOT: ea laps, jas sul on nüüd kõht täitsa täis?
*CHI: veel.
*MOT: jood veel vett, ja siis peseme suu ja käed puhtaks ja siis saad
natukene mängida.
*CHI: nüüd on kõht täis.
*MOT: jah, nüüd on kõht täis.
*CHI: ma nüüd vett saia ka süüa.
*MOT: aa veel tahad süüa, ma mõtlesin et nüüd on kõik, ma akkan juba
söögiasju siit ära panema.
*CHI: minaiakka [= mina ei hakka] panema ära, mina panin niipalju võid
peale.
*MOT: maitses ästi eksju?
*CHI: ja mapain nii palju võid, panin nii nii palju puiid.
%com: MOT paneb toiduasju külmkappi.
*MOT: jaa, vaata et sa ei kuku, teeme niimoodi, rahulikult.
*CHI: emme, Lote pudrud on seal.
*MOT: seal on Lote pudrud jaa.
*CHI: on küll, kaks Lote puttu, emme ostis, kühe [= ühe ] Lote pudu.
*MOT: algul ühe ja siis pärast teise ka, sealmaarvan üks saab juba kohe
otsa.
*CHI: tutub küll.
*MOT: need on erinevad pudrud, üks on kaeraelbepuber ja teine on
neljaviljapuder.
*CHI: on küll.
*CHI: teine on neljauder [= neljaviljapuder].
*MOT: neljaviljapuder.
%com: MOT ütles sõna aeglaselt ja hoolikalt.
*CHI: neljaviljapuder.
*MOT: ohoi kui suure kui pika sõna sa ütlesid.
*CHI: neljatuljakakskend Lote pudru siin oli seal.
*MOT: kaks Lote putru jaa.
*CHI: ma ei tahtnud täna Lote.
*MOT: täna sa sõid teist putru, mis putru sa täna sõid?
*CHI: tatraput.
*MOT: ei see ei olnud tat, see oli rukkimanna.
*CHI: ukkimannaa, ukkimanna.
%com: miski hakkab surisema.
*CHI: emme teeb jälle endale kohvi.
*MOT: ei ma pesen piima piimavahustaja ära, ei tee kofi.
*CHI: kus on piimavahutaja?
*MOT: vata piimavahustaja on see mis seal präegu niimoodi suriseb vaat
seal vooliku juures siin, teeme selle puhtaks.
%com: kostub suurt pahisemist.
*CHI: tuleb jälle.
*CHI: kumma lään minna lään kuma [= kus ma] lähen minaa?
*MOT: no kus sa täna lähed?
*CHI: kus sa lähed?
%com: FAT on tagasi tulnud.
*FAT: kule see vist küll ei lähe.
*MOT: miks?
*FAT: niimoodi must ja sinine vä?
*MOT: oota luba, tule siia valguse kätte.
%com: kostuvad sammud, CHI häälitseb midagi.
*MOT: tead ausalt öeldes maa ei saand alguses arugi etää nad erinevat
värvi onnä.
*FAT: see on nüüd alliga vankri vä?
*MOT: ei minu meelest ei ole nagu häda midagi.
*CHI: emme mis sa tegid?
*MOT: ma korraks vaa aatan korra issi neid, kui väga lähedalt niimoodi
vaadata, siis võib-olla mõtleb, et ei lähe, aga must ja sinine
lähevad ikka kokku.
*CHI: emme vaatanud lähemalt.
*MOT: emme vaatas korra lähemalt, kuidas need värvid on issil.
*CHI: em emme see on tegimene mõmmi puslet, tegisime.
*MOT: kellega sa mängisid mõmmi puslet?
*CHI: emmega.
*MOT: emmega, aameme, eile tegime jaa mõmmi Puhhi puslet tegime, kas sa
tahad, tule peseme käed ära ja näo ka, aitäh, kas on kõik?
*CHI: ei tahaa.
*MOT: tad [= tahad] veel süia?
*CHI: ähää.
*MOT: no aga ole siis oma laua ääres, söö veel.
*FAT: kule kas sa mulle vett paned siia, mul tuli präegu meelde.
*MOT: jaa, ma panen sulle vett ka kaasa, meie Martiinaga jõime, Martiina
jõi oma pudelist, emme jõi oma pudelist head värsket vett.
*CHI: eeissi paneb emmele.
*MOT: emme paneb issile.
*CHI: seon ka pudel e spindi pudel.
*MOT: see on ee sprindi pudel jah.
*CHI: see on minu oon sedaa.
*MOT: aga selle ma praegu panen issile kaasa, sul on teissugune
pudel issi tahab ka vahepeal juua, näed, palun issile.
*FAT: aitäh, head aega.
*MOT: tsau.
*FAT: tadaa!
*CHI: issi joob ka.
*MOT: jaa, issi joob kaa.
*CHI: maon [= ma joon] ka.
*CHI: vaada emme mul teistugune.
*FAT: tsau.
*MOT: tsau issile.
*CHI: vaata emme mul on teistugune.
*MOT: jaa, tõstad siis Indrek turvatoolid ümber eksju?
*FAT: jahjaa.
*MOT: väga super, ot emme vaatab, kas auto võtmed on siin, on, siis saame
laulutundi minna.
*CHI: emmegakoos midagi mängida.
*MOT: kassand kassa tuled välja midagi mängima, peseme sul käed puhtaks
tule suu ka.
*CHI: mina tahan emmega koos veel mängida midagi.
*MOT: emme peseb nõud ära ja siis saame veel midagi mängida ka koos, ja
mul on hea meel, ja paneme pesu ka ära, sest äkki sa saad mind
aidata.
*CHI: on on.
*MOT: nii, ohsa kui puhas.
*CHI: mul olid need kollised.
*MOT: kollised?
%com: MOT naerab veidi.
*CHI: olid küll.
*MOT: mustad natukene, nii, kas sul pissihäda on kohe?
*CHI: mängimaaa.
*MOT: mängima, kas sul on Martina pissihäda?
*CHI: ei ole, ioleh [= ei ole], ei pole, ei pole ullu, ei ole, ei tahap,
ei ole pissiäda, mia [= mina] hakkan juba mängimaa.
*MOT: akka, ma pesen nõud ära niikaua.
*CHI: mina mängin juba, mina mängin seal, daa daa daa daaah, daba dabat.
%com: CHI laulab veidi, MOT peseb nõusid, vesi soliseb.
*CHI: emme tuli jubaa see, emme tuli juba see valmis.
*MOT: tuli juba valmis välja, proovi ise panna tagasi, ma pesen niikaua
nõud ära.
%com: CHI teeb midagi vaikselt, läbi veesolina kostab kanaarilindude vidin.
*CHI: emme mina tahan veel mõmmi puslet mängida, taan [= tahan] koos
emmega veel mängida mõmmi.
*MOT: emme tuleb kohe varsti mängima, emme peseb need nõud ära, siis on
kohe korras kaa.
*CHI: emme va mängi seda va pus seda nuusit, emme ära pese seda nuud.
*MOT: ma pesen ikka ära, siis nad on pestud, muidu jääb siia väga palju
nõusid, jaa mulle meeldib, kui nõud on puhtad.
*CHI: pee meeldibki.
*MOT: aga sina mine niikaua mängi ise oma mõmmi puslet, või mine vaata
korra, kus sinu Lote ja Albert on.
*CHI: ei taha.
*MOT: ei taha?
*CHI: ei taha, emaa pese selle nugaa, ua [= nuga] pesee, ära pese nugaa.
*MOT: nuga on juba puhas, mul on pudrupott veel vaja ära pesta, siis saab
järgmine kord jälle putru teha.
%com: vesi soliseb.
*CHI: emme selle nuga on uba pestud.
%com: CHI torutab huuli ja teeb pisut õnnetut häält, et MOT ei saa temaga
mängida.
*CHI: emmega koos mängida puslet, ää hää hää hää, ää hää hää hää ää hää
hää hä hä hä.
%com: MOT kolksutab söögiriistadega.
*CHI: mea [= mina] koos emmega mängida, em mee gaa männ gii daa.
%com: CHI kõneleb rütmiliselt ja silphaaval.
*CHI: emme pesid ära uba nuud.
*MOT: kohe kohe on puhas.
*CHI: nüdon puhas, emme nüüd ongi puhas, emme nüd on, emme nüdon kõik.
*MOT: on kõik, puhas.
*CHI: nüüd saab mängidaa, me mängime mõmmi pusleeet, emme mängib ka mõmmi
puslet oos minuga, mängi koos minuga seda puslet mäng.
@End
@Font: CAfont:17:0
@UTF8
@PID: 11312/c-00026642-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Target_Child, MOT Mother, FAT Father
@ID: est|Kapanen|CHI|1;10.23|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;||||Mother|||
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@Date: 23-OCT-2012
@Situation: pere teeb hommikusi toiminguid.
*CHI: sina alles mm see ei tule otta kätte hälaa ülesse.
*MOT: issand mis ma sulle juustesse panen.
*CHI: selle, ee ei poo muidu saad kinni lahti.
*MOT: kas ma panen selle liblika klambri?
*CHI: paned.
*MOT: no aga tule proovime.
*CHI: sedasi klõps pähe.
%com: CHI kõnnib.
*MOT: nii sul üks klamber on, paneme teise veel jah?
*MOT: palun.
*CHI: nüüd on peas kõik, nüüd on kõik peas.
*MOT: nüüd sa saad natukene mängida, näe tule vaata, ma annan sulle
sinu oma kiisu pusle, tule istu siia vaiba peale.
*CHI: kiisu puslet, see on kiisu lemmik pusle, see on Martiina lemmik kas
see.
*MOT: see on Martiina lemmik jah.
*CHI: kas see tuleb sealt lahti?
*CHI: kas sa soovid, et ma aitan sind?
%com: CHI vastab midagi ei ole aru saada, MOT kõnnib.
karbist välja.
*MOT: kui sa soovid, et ma aitan, siis ütle palun aita.
*CHI: palun aita.
*MOT: nii, palun ole lahke, näe kiisu puslet, vaata kas sa saad mõne kokku
ise ka panna.
*CHI: selle selle.
*CHI: emme kallan ära täis.
*MOT: no kalla välja.
*CHI: veel kallan, Martiina ära, nüüd ma paen karbi kinni, emme nüüd ma
paen Hello Kiti kaabi karbi kinni, teist karp kinni, siis siis ise
ja kuasti jäi läinud, vaata see läks juba kinni, kas kiisu pusle
läks kinni?
*MOT: sa said ise karbi kinni.
*CHI: seal on kiisud, kiisud seal kiisud.
%com: CHI askeldab ja ütleb omaette lühikesi sõnu, ei ole aru saada.
*CHI: emme see on uhupalli kiisu.
*MOT: ahah.
*CHI: kas tema ei lähe kokku sealt?
*MOT: ma arvan et läheb ikka.
%com: CHI paneb pusletükke paika.
*CHI: nüüd ta ta, kat tee läheb siia taha auku, see läheb siis iiaaamm,
kohe hakkab see valmis, las olla see paigal emme.
*MOT: mhmh.
*CHI: ot ma ühe kiisu veel.
*CHI: jälle uhupalli kiisu, jälle õhupall, see käib siia, sinna paikkah
emme kus see käi las see olla siin, las see iiah kuall, nüüd
paigal, pannanku teise asja veel siia, see sai almis.
*CHI: isi tomm.
%com: CHI köhib.
*CHI: nüüd on jänku siin, kisu kisu on, emme kiisu papud.
*MOT: papud, tal on jalanõud jalas, ahah.
%com: FAT tuleb õuest, CHI jookseb tema juurde.
*CHI: issi tal on jalanud.
*FAT: teree!
*CHI: tal on jalanõud.
*MOT: tere issi.
*FAT: mis on?
*CHI: tal on jalanõud.
*FAT: need on jalanõud jah, need on kingad, ilusad uued kingad, need on
kroksid vist vä, ma arvan küll.
*CHI: issi taa ma mängin Lot kiisu puslet.
*FAT: mängid kiisu puslet.
%com: CHI häälitseb.
*FAT: kas sa said juba ise ää Palli-Kiisu kokku?
*CHI: said.
*FAT: said.
*CHI: uhupalli kiisu.
*MOT: oi, aga tõesti muideks ongi koos, ma ei vaadanud.
*FAT: õhupallikiisu!
*MOT: oi kui tubli, Martiina ongi.
*FAT: ongi.
*CHI: see on kiisu, las olla see paigal.
*MOT: mhmh.
*FAT: sa said selle kokku, oi kui tubli, talle peab vist andma ükshaaval.
%com: viimase lause ütleb FAT MOTle.
*MOT: kaks tükki vist on.
*FAT: sest muidu on liiga keeruline.
*MOT: näed, kaks tükki küll on vahetuses, aga ta tõesti on kokku saanud.
*CHI: kus käib see kiisu?
*MOT: otsi kõigepealt selle kiisu tükid ülesse.
*CHI: need on kiisu tükid.
*MOT: sa oled väga osav.
*CHI: need on kiisu tükid.
*FAT: ilus, tark ja osav.
*CHI: emme kas need on kiisu tükid?
*MOT: kas ma aitan sul vaata ma aitan sul siit selle inglikiisu välja
võtta, oota, üks pisikene on siin nagu ingel, näita mis tükk see on.
*CHI: kiisu tükk.
*MOT: oota inglikiisul peab olema üks silm ka veel.
*CHI: see silm.
*MOT: vot vot seesama, proovi kas sa saad selle kiisu ka kokku panna,
proovi.
*CHI: kas saan selle, see pole mäng.
*MOT: näe vaata, seal on selle kiisu tükid, vaata kas sa seal saad ise
kiisu kokku panna.
*CHI: kas on kiisu tükid kätte, niimoodi on kiisu tükid.
*CHI: tantan [: tahan] koos mängida kiisu puslet, tan koos eissiga mängida
puslet.
*FAT: koos issiga vä?
*CHI: tahan.
*FAT: no teeme ühe kokku paneme ühe kokku.
*CHI: ma leidsin oma kiisu silmad.
*FAT: nii.
*CHI: need on kiisu silmad.
*FAT: aga pane siia põrandale, akkame otsima kuidas need käivad kokku.
*CHI: see on kiisu.
*FAT: see on kiisu, näe see on kõrv ja siin on see patsipaelä, nii,
vaata, vaata.
*CHI: see on jalanu [= jalanõu].
*FAT: las las need olla eraldi, las need olla eraldi, paneme need kokku,
pane siia laua siia peale, näe, siin on kiisul üks kõrv, on eks?
*FAT: on on, siin on teine kõrv, jäärelikult.
%com: FAT jääb ootama CHI vastust.
*CHI: kiisul on kõvvad.
*FAT: kaks kõrva, ja siin on üks silm ja siin on teine silm, järelikult
see läheb siia auku, pane Martiina siia auku, pane.
*CHI: see käis siia.
*FAT: siia auku, nii, nii nüüd vaatame edasi, ahah, vata siit pealt peab
panema, nimodi kokku lükates ta ei lähe, a kui siit pealt paned
nimodi, siis ta läheb, proovi.
*CHI: niimoodi, nagu kõhuli nagu Lote ujub, kõhuli olen.
*FAT: ole kõhuli nagu Lote ujub, nii, no paneme siia, nii, mis siin on
näed, siin on kiisu vurrud, on, kiisu vurrud, on eks, siin on
vurrud, siin ei ole vurre, järelikult see läheb siia, see läheb siia
auku, kas paneme kokku vä?
*CHI: mul on roosat printsesside raamatoe, emme loe seda.
*MOT: a Martina sis pane kiisumäng kokku kui sa nüüd akkad printsesside
raamatut vaatama.
*FAT: issi tahtis suga mängida aga Martina tahab vist midagi muud teha,
pane siis kiisumäng kokku.
*CHI: issi pane.
*MOT: issi saab aidata aga Martiina ikka ise.
*FAT: Martiina paneb kiisumängu kokku.
*CHI: issi paneb, kingad issi tahab kingad panna.
%com: FAT paneb riidesse ja sätib kodust ära minema.
*MOT: kuidas ilm oli?
*FAT: lahe selline karge.
*CHI: midagi muud.
%com: CHI lausungi algus oli arusaamatu.
*FAT: Martiina paned kiisumäng kokku, ole tubli palun pane kokku.
*CHI: issi paneb.
*FAT: ei issi ei pane, Martiina paneb.
%com: CHI ütleb midag lühikest, ei ole aru saada.
*FAT: palun palun pane kokku.
*CHI: siin ei ole midagi, ise tahad seda vaadata kokku.
*FAT: enne kui järgmist mängu akkamm mängima tuleb teine mäng kokku panna.
*CHI: teine tuleb siis midagi muud.
*FAT: jah, aga pane sinna karbi sisse ja siis Martiina saab midagi muud
mängida.
*CHI: seda siis jääm siia.
%com: CHI toimetab midagi omapäi.
*CHI: pai pa.
*MOT: nii, kuule kiisumäng tahab karbi sisse minna, kas me paneme koos?
*CHI: kiisumäng tahab karpi, kiisu.
*MOT: oi mõned tükid ongi juba karbis, vaata kui tore, emme paneb soki
jalga, siis emme aitab sind.
*CHI: see kiisu karp iise ku ei kuu.
*MOT: nii palju kiisu puslesid, paneme nad kõik karbi sisse.
*CHI: seon õhupalli kiisu.
*CHI: palun pane sina see pusle mina panen siitpoolt, paneme koos.
*CHI: siin paneme igal pool kiisu pusle, igal on, mul koksi
[= krokodilli] peal on kiisu.
*MOT: kroksi peal on ka kiisu, pane karbi sisse, nii.
*CHI: nüüd ma panen kaane ka peale kiisu kaan on.
*MOT: jaa panegi peale, tule ma akkan sulle nüüd putru keetma.
*CHI: ei taha.
*MOT: ma keedan sulle tatramannaputru või riisiputru?
*CHI: Lote putru.
*MOT: Lote putru.
*CHI: Lote pudru on seal taga.
*MOT: on seal taga küll.
*CHI: see peidus.
*MOT: teeme nii et mina keedan sulle pudru valmis, panen või peale ja sina
segad ära, eks?
*CHI: ämme [= emme] ootab mind sööma.
*MOT: jaa aga sina niikaua saad veel vaadata oma raamatuid kuni emme
ootab sind sööma eks, ma arvan et see on hea mõte.
*CHI: mma nüüd ma tulen.
*MOT: mul ei ole veel söök valmis ma alles akkan sulle keetma putru.
*CHI: sul on söök.
*MOT: näe mul on pudrupott on alles siin välja võetud, emme alles akkab
tegema sööki.
%com: CHI sammub MOT juurde.
*MOT: oota banaani praegu ei võta sööme banaani siis kui pudru oleme ära
söönud.
*CHI: ei taha.
*MOT: präägust akkame kohe putru keetma, kas sa teed ka süüa mängult?
*CHI: ei taha.
*MOT: Lotele näiteks teed?
*CHI: ei tahaa maotan tooli jaksan võtan tooli, jaksan siia.
%com: vesi soliseb potti.
*CHI: Iaauks [= igaks juhuks].
*MOT: igaks juhuks võtsid tooli mis sul nüüd plaanis on selle tooliga
siis?
*CHI: ma tulen, vette.
*MOT: ma panen sulle, ma panen sulle uue vee, oota.
*CHI: tan [= tahan] ise vett.
*MOT: oota see on vana vesi, ma panen uue vee, see on eilne vesi, ma panen
sulle pudelisse uue vee.
*CHI: tan [= tahan] ise vett.
*MOT: ma panen kõigepealt kannu vett täis.
*CHI: siis ma oian natukene seda enda kääs.
%com: kostab vee solisemise häält.
*CHI: seal on vesi on.
*MOT: mhmhm.
*CHI: on las olla seal natukene vett, seal on nat.
*MOT: kas sa tahadki et on nii natukene palun.
*CHI: tahad, vett.
*MOT: aga joo niimoodi et sul peale ei lähe.
%com: CHI seletab midagi, püüdes samal ajal juua.
*MOT: kahe käega, oota tead, kui sa tooli peal püsti seisad siin väikse
tooli peal siis on raske, tule ilusti maha nii ja nüüd kahe käega
hoia ja joo vett.
%com: kostub CHI joomise hääl.
*CHI: kas sial on sia siaal on nii palju vett?
*MOT: emme joob ka ühe klaasi vett ommikul.
*CHI: vaat emme joob ka vett.
*MOT: jah, vesi on minu kehale väga hea.
*CHI: pan [= panen] kas see käis siia siiakohta?
*MOT: seal on sul klaasi koht tassi koht.
*CHI: sevot ku kas see on tassi koht?
*MOT: jah sinna on hea panna pudelit või tassi.
*CHI: kassa.
%com: MOT kolistab söögiriistade sahtlis.
*CHI: oota oota ma jänku ka, jänku lusika, jänkukas [= jänku lusikas] on
mulle paem.
*MOT: ja aga kui sa turnid palun oia tasakaalu.
%com: MOT toimetab köögis ja kõnnib.
*MOT: ettevaatlikult.
*CHI: jänku.
*CHI: Martiina võtab selle seda ju.
*MOT: sa võtsin jänku lusika, issi lusika võtsid jah, ettevaatust Martiina.
*CHI: ettevaatust, Marti jaksab selle ka kinni.
*MOT: selle kaa jah.
*CHI: selle panen üheks jaks siia sii.
*CHI: kas ta on nüüd kinni?
*CHI: külm külm külm, külm vesi külm vesi külm.
*MOT: oota aga kui sa selle kinni paned, kas sa keerasid ka kinni
muidu tuleb vesi vahelt välja, näe keerame selle pudeli kinni, näe
palun.
*CHI: see on külm vesi.
*MOT: seal on külm vesi jah.
%com: MOT segab putru, CHI joob.
*CHI: see on väga külm vesi see on väga külm, see peab ära sulama.
%com: MOT naerab.
*CHI: teen väikse Lotele süüa.
*MOT: tee väikesele Lotele süüa.
*CHI: selle kalbiga [= karbiga] kalp.
%com: kostub üsna kõva plekikolisemise hääl.
*CHI: teeb kalp kalp kalp, kalp, nüüd on Lote sööööök, see on Lote söök,
ma söön Lote söögi äla.
*MOT: ah sina sööd ära, aga kus su Lotekesed üldsegi on nad tahavad tõesti
süüa saada.
*CHI: anna süüa, mma sin natuke, teine Lote mm mm mm mm.
%com: CHI annab Lotele süüa.
*CHI: Lote sõi.
*MOT: aa seal su Lotekesed ongi.
*CHI: nn tab mu süia saada.
*MOT: aga kus su väike Lote väike Lote on ka seal.
*CHI: see on.
*MOT: ahah.
*CHI: nämm mmm mmm mmm mmm, tema sõi sööki, mina söön nüüd ära selle Lote
söögi.
%com: CHI ütleb viimase lause plekkpurki.
*MOT: kas sul on kõht nii tühi, et sa sööd oma Lotekeste söögi ära.
*CHI: ma sõin ära Lote söögi.
*MOT: no söö söö.
*CHI: nüüd on otsas, nüüd ma söön lusikaga seda.
*MOT: mhmhm.
*CHI: kas nüüd on see jahtund äraa.
*MOT: puder või?
*CHI: kas see on jahtund?
*MOT: no siin on issi söök.
*CHI: kas Lote söök on jahtund.
*MOT: vaata seda pead sina teadma kas see Lote söök on ära jahtunud.
*CHI: on, kas seda võib Lote sööki, kannata natuk natukene Lote sööki,
Lote söök on natukene kuuma, ta peab jahtuma.
*MOT: ütle jah Lotetüdrukule kui ta ampsu võtab et ta puhuks igaks juhuks
peale veel.
*CHI: Lote puhu peale supp, Lote supp, ma anna Lotele suppi.
*CHI: Lote puhub peale, nüüd on Lotel pa(r)as, nüüd on Lotel paas,
kas tea, tead sa Lotel on pa(r)as nüüd.
*MOT: paras on nüüd.
*CHI: pussi suu eest söme mamma eest.
%com: CHI annab Lotedele süüa ja räägib midagi, millest ei saa aru, CHI on
elevil.
*CHI: võta suu ampsuu uuissi.
*MOT: issi eest.
*CHI: te [= see] kuum ve.
*MOT: mhmh.
*CHI: kuum selle kallan.
%com: MOT klopib midagi.
*CHI: ilus on see väga iluus, joob joo vett peale.
%com: CHI joob.
*CHI: äääh, nii palju vett oli.
*MOT: oli?
*CHI: natukene.
%com: MOT solistab veega.
*CHI: ma joon teisest pudelist.
*MOT: teist pudelit präägust ma sulle küll ei saa anda, need on venna
spordijoogi pudelid, spordi pudelid.
*CHI: kas teine on ka venna poodi s.
*MOT: jaa, seal on kaks pudelit ja kui venna käib trennis sta võtab
need kaasa, need on venna omad.
%com: MOT klopib midagi kausis.
*MOT: kas sul pissiäda on?
*CHI: äiole [= ei ole].
*MOT: ei ole.
%com: MOT klopib edasi.
*CHI: mõmmi lusika sahtlist.
*MOT: mis sa nüüd tahad võtta?
*CHI: mõmmi lusikat.
*MOT: nüüd sa võtad mõmmi lusika.
*CHI: ma võtan tooli, opsau ja jaa sahtel on mul lahti.
*MOT: ma nägin sa sahtli võtsid juba lahti ja nüüd ronid tooliga siia et
kätte saada, aga mul.
%com: MOT tahab midagi öelda, kuid jätab lause poolikuks, sest näeb, et
eelmine lusikas on tagasi pandud juba.
*MOT: aa sa panidki jänku lusika tagasi, ma just tahtsin öelda et ma olen
nii rõõmus kui jänku lusikas oma koha peale tagasi jõuab.
*CHI: sedaa seda seda.
%com: MOT laseb kraanist vett.
*CHI: seda mu mõtlen.
*MOT: mhmh.
*CHI: see poodi asi tuli lahti, se see poodi asi tuli lahti, nüd sinna ta
läheb, palju vette.
*MOT: ma panin pudrupotti nüüd vee.
*CHI: pani pudupotti vett.
*MOT: panin, nii, sinu puder on nüüd peagu valmis, panen siia või ka
sulama, kas ma võin korra sinu mõmmilusikat?
*CHI: võid.
*MOT: palun, ma panen lihtsalt selle või siia peale, see või jääb siin
sulama, kui või on ära sulanud siis emme ütleb, siis on õige aeg,
Martina niikaua veel ootab sest puder on kuum.
*MOT: sis kui või ära sulab siis Martina saab tulla putru sööma ja ise või
ära segada.
*CHI: muttu ja muttu sööma.
%com: MOT aevastab.
*MOT: nüüd sa pead vee, oih emme aevastab, ootama nattukene.
%com: MOT hakkab kloppima.
*CHI: ma tulen siia emme kuvvale, tulen siia emme kõrvale, tasakaalu.
%com: CHI on enne kuulnud MOT hoiatust, et tuleb hoida tasakaalu.
*MOT: jaa tasakaalu peab oidma kui sa väikse tooli peale ronid.
*CHI: mis sa teed ei saa omma pudru.
*MOT: pudru on siin, puder jahtub.
*CHI: ma puttu.
%com: MOT toimetab köögis.
*CHI: ma tulen ära sealt, siia pliidi kuusi ja selle mmm, selle selle siia
kuvvale, selle ahju, ku kuvvale, et ää kas ei ole kuum?
*MOT: siin see äär praegu ei ole kuum aga soe võib ta natukene olla, emme
kasutab tagumisi pliidiplaate.
*CHI: am, tahan puttu.
*MOT: oota oota, oota natukene selle pudruga.
*CHI: tahan puttu.
*MOT: mhmh ma tean et sa tahad.
*CHI: seal on mull.
%com: CHI on märganud elektripliidil olevat tablood.
*MOT: see märk mäi need märgid näitavad et näedsa seda plaati tagumist
vasakut on kasutatud ja tagumine parem on ka kuum.
*CHI: seokuum [= see on kuum].
*MOT: ma arvan seal on soe aga pliidi peale näppe küll ei panda.
%com: kostub, kuidas pann praksub.
*MOT: odot [= oot oot] lusikas panni peal vata [= vaata] pann on kuum
panni juurde ära palun pane, aga emme akkabki nüüd munarulli
tegema, tule sina siit hopsti korraks maha.
*CHI: tan [= tahan] puttu.
*MOT: tahad putru juba, oota ma katsun kas puder akkab juba või
akkab ära sulama.
*CHI: ei akka.
*MOT: mmm, tule, kas sa ronid ise oma tooli?
*CHI: kas ei ole kuum aiaa.
*MOT: enam ei ole kuum.
*CHI: sul on teine maitse.
*MOT: aga tan [= ta on] veel sellegipoolest soe, kas sa tuled ronid
ise?
*CHI: maa seda taa äla seda nää sää.
%com: CHI ütleb viimase lausungi rütmiliselt, mõnuga rõhutades esimest
silpi.
*MOT: tule roni oma laua pea laua taha oma tooli.
*CHI: istuma.
*MOT: nii, istu ilusti.
*CHI: mmm.
*MOT: nii, oota, keerame varrukad ülesse ja paneme sulle, oota üks etk,
oota palun, mõmmi lusikas ka ootab, paneme põlle ette.
*CHI: selle põlle.
*MOT: selle põlle, nii.
*CHI: indikel [= inglike] on.
*MOT: ingel on see, head isu sulle kullapai.
%com: CHI ütleb midag lühidat, ei ole aru saada.
*MOT: sega enda puder ära, sega see või sinna pudru sisse siis on väga
maitsev.
*CHI: on maitsev ta.
%com: MOT paneb õhupuhasti käima, kostub õhu pahinat.
*CHI: ääh, maitsev oli ta.
*MOT: maitsed.
*CHI: mmm mmm, kas sa oled ära sulanud, kas või on ära sulanud?
%com: alguses küsib CHI või enda käest, pärast MOT käest.
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: on.
*MOT: on.
%com: MOT kolistab söögiriistadega, pole kuulda, mida CHI ütleb.
*CHI: mis puttu tegid seal?
*MOT: see on sul tatramannapuder.
%com: MOT hakkas praadima.
*MOT: kas maitseb ästi?
*CHI: minna nüüd akkad tegema?
*MOT: emme teeb muna munarulli.
%com: kostub panni särisemise häält.
*MOT: pann on läinud väga soojaks.
*CHI: kassa koku perele munaulli süüa?
%com: CHI hääldab r-häälikud sõnas perele vaevukuuldavalt.
*FAT: head isu.
*MOT: kogu pere tahab jah munarulli süüa.
*FAT: nii issi tahab kogu perele teha salati valmis, lõigata värsket.
%com: kostub kraanist vee laskmise hääl, samal ajal töötab õhupuhasti ja
säriseb pann.
*FAT: ei olegi vä?
*MOT: minu meelest me tegime eile salati ära, tomatit kurki on.
*FAT: mhmh.
*CHI: mmm mmm mmm.
*CHI: issi tomat on kuugel kuugel [= kõrgel kõrgel].
*FAT: kõrgel kõrgel, siin madalal on ka paar tomatit, need tuleb kaa ära
süia.
*CHI: kas need tuleb ära lõigata.
*FAT: mhmh, katki lõigata.
*MOT: issi peseb puhtaks ja lõikab tomatid valmis.
*CHI: ma seda tummatit süia.
*CHI: sa pesed ära issi tomati.
*CHI: kas pesed ära nüüd tomati?
*CHI: võtad puugi lahti.
%com: keegi ei vasta CHIle, MOT teeb munarulli, FAT salatit, õhupuhasti
töötab.
*FAT: kas Martiinal on ei ole vaja passi vahetada vä?
*MOT: jaa.
*MOT: oi kui tubli, sa sööd nii ilusti putru.
*FAT: präegu pidigi vist olema see kõige suurem passivahetamise aeg.
*MOT: aa.
*FAT: massiliselt on inimestel passid, passid kirjutati välja eks siis nüüd
lõppevad ka korraga ära.
%com: MOT ja FAT toimetavad köögis.
*CHI: mmm seal on kaa või all, ta võttis ära.
*MOT: kas sa võtad ampsu Lote eest ka?
*CHI: ma võtan piupiu mvõtan pisikese Lote eest, see pisikese Lote.
*MOT: võta pisikese Lote eest.
*CHI: nüüd suure.
*MOT: suure Lote eest, oi suure Lote eest tulebki suur amps, aah kui
tubli, sa nii ilusti ise sööd, mul on nii hea meel.
*CHI: suure issi eet.
*FAT: suure issi eest vä?
*CHI: iiissiii eest.
%com: CHI ütles veel mõned sõnad, kuid läbi õhupuhasti müra ei ole kuulda.
*CHI: ma võtan hoopis tudulapi eest.
*MOT: tudulapi eest võtad ka pudruampsu või?
*CHI: ää tudulapp ei ole loom.
*MOT: ei ole loom.
*CHI: äää.
*MOT: see on üks kangatükk, mille sa kaissu võtad.
*CHI: kandatükk [= kangatükk], ti tat tat tut tuttu tuttu.
*MOT: täna peaks küll kõigile munarulli jätkuma soojad.
*MOT: kassa võtad mamma Viia eest ka ampsu?
*CHI: mamma toe [= tore] mamm [= mamma].
*MOT: tore mamm, kas sa võtad Eliisi eest siis sa äkki võtad veel
mõne sõbra eest ampsu?
*CHI: äämm.
*CHI: hobuse.
*MOT: hobuse eest?
*CHI: aaaaaaaa.
*MOT: millise hobuse eest sa võtad?
*CHI: se selli selle Eliisi sünnipäevahobuse eest võtan.
*MOT: aa selle kiikobuse eest, mina mõtlesin millise hobuse eest sina
nüüd tahad ampsu võtta.
*CHI: telle [= selle].
*CHI: telle [= selle].
*MOT: selge selge.
*CHI: sellegaaom, sellegaom muttu nuttu tulema nuttu tulema, sealt hakkab
selline nuttudega mudega dega dega.
*MOT: nii.
%com: MOT paneb õhupuhasti kinni.
*CHI: degaa [= see ka] akkavad kogu aeg tööle.
*MOT: kuule sul on siin paar ampsu veel, ma arvanet seal on venna eest üks
amps ja, kuule Martiina eest üks amps ja võibolla vanaema Ülle eest
üks amps, ja siis ongi kõik otsas.
%com: MOT toimetab vahepeal ringi.
*MOT: kukuu.
*CHI: aaaa.
*MOT: kas sa jäid magama?
*CHI: ääi [= ei].
*MOT: eei.
*CHI: aaah.
*MOT: ära pane neid näppe Martiina nimodi suhu.
*CHI: ei taha.
*MOT: pesid juba ambad ilusti enne ära.
*CHI: seal on hambad.
*MOT: seal on hambad, ma arvan kui sa pudru ära sööd, siis võib
minna uuesti hambad üle loputada kui sa soovid.
%com: MOT toimetab köögis.
*CHI: täme älle loputame hambaiid, loputame hambaid.
*MOT: ei tea kas peaks Gabrieli üles ajama või laseme tal natukene olla.
%com: vesi soliseb.
*MOT: nii, näita sul on siin veel, aah.
*CHI: koksi [= krokodillid] tüit [= tulid] ära.
*MOT: kroksid tulid ära, kuule see onää, see amps onnnn sõber Jakopi eest,
et Jakop ikka jõuaks sinuga koos joosta õues, mm nüüd võtame.
*FAT: vanaema Ülle eest ei ole kaa võtnud.
*CHI: selle teiti eest, selle Jakopi täti eest.
*MOT: Jakopi emme eest võtame ka ampsu, mhmh.
*MOT: kas me võtame sõbra Eevamai eest ka, et tema ikka kaa jõuaks joosta
eks.
*MOT: oi kui tubli, mmm kelle eest me veel võiks võtta, siin on natuke
veel putru.
*CHI: kelle eest issi.
*MOT: issi eest, võtame issi eest.
*MOT: aaah, mmm mh.
*CHI: selle Eliisi sünnipäeva põl ää slle koppadi põl selle koppad koppadi
eest.
%com: CHI ei oska meenutada sõna hobune, kuid proovib.
*MOT: selle hobuse eest, kiikhobuse eest, aah opsti palun, sulle see
kiikobune väga meeldis, kuule aah pole rohkem putru, kõik on otsas.
*FAT: vanama Ülle eest ei saandki võtta.
*MOT: järgmine kord.
%com: vesi soliseb, FAT toimetab kraanikausi juures.
*FAT: putru oli vähe, järgmine kord peab rohkem tegema.
*MOT: kas su kõht on täis?
*MOT: Martiina kas sul on kõht täis?
*CHI: nüüd vitamiini.
*MOT: õigus nüüd vitamiini, emme annab sulle, oota üks etk.
*CHI: vitamiine vitamiine vitamiin kallab isee.
*MOT: emme annab sulle ühe vitamiini.
%com: kostub väikesi potsatusi.
*MOT: palun.
*CHI: vitamiini.
*MOT: aitäh.
*CHI: laste mitaviini.
*MOT: laste vitamiin jaa.
*CHI: laps peo peal on see.
*MOT: pista suhu.
*CHI: pii pii tibu tiibu tibu tiibu tibu tibu tibu tibuu tibu tibu tibu.
%com: CHI ütleb viimase lause ülipeenikese vaikse häälega.
*MOT: Martiina söö vitamiin ära, ära sellega seda tibu tibu mängu tee
präägu vitamiin tahab kohe minna sinna suhu, näita sul on käed ka,
peseme siis käed ka ära.
*CHI: muta muta mäjja mäjja.
%com: mustad-mustad, märjad-märjad.
*MOT: nii kas sa oled valmis käsi pesema, hopp laa dii.
*CHI: hopladaa.
*FAT: hopladaa vä?
*MOT: mina tean ühte väikest tüdrukut kellel on nüüd kõht täis, urraa.
%com: CHI lausungi algus ei ole arusaadav.
*CHI: käd [= käed] sellega puhtaks.
*MOT: söö söö suu tühjaks, siis on parem rääkida.
*MOT: nii las ma vaatan sind, kas sa oled ilusti puhas, näita, ooh nägu on
ilusti puhas, sa sõid üldiselt väga puhtalt, tubli tüdruk, mis sa
nüüd teha soovid, mängima minna?
*CHI: kiisu puslet.
*MOT: kiisu pus kuule mul on üks mõte, lähme käime meie korra pissil
ära.
*CHI: ai taha.
*MOT: ma lähen toon poti siia.
*CHI: ma kisu puslet oida.
*MOT: ooida jah.
*CHI: mmm mmmm mmmm mmm.
*MOT: sa oled nii rõõmus, tule siia, ma annan sulle kiisu puslet ka
puurida, tule istume poti peale.
*CHI: mmm mmm.
*MOT: kiisu puslet puurida, tahad?
*CHI: mmm, kiisu puslet tad mängida.
*MOT: nii, palun uuri, palun.
*CHI: kiisu puslee.
%com: FAT kolistab söögiriistadega.
*CHI: ruudu täpikene.
*CHI: on kiisu, siin kiisud, kaks kiisut, need on kaks kiisut.
*MOT: vaata siin on üks kaks kolm neli viis, viis kiisut.
*CHI: kasee [= kas see] kiisu ka?
*MOT: mmh selle me lugesime ka.
*MOT: loeme koos, üks kaks.
*FAT: kas tad kofi teen valmis vä?
*MOT: kolm, neli, viis.
*CHI: see ei ole see kiisu.
*MOT: tead ma arvan mai taha.
*FAT: mhmh.
*MOT: sa ise võtad kohvi vä?
*FAT: ei taha.
*CHI: ma võtan ära, võta ära kaan.
*MOT: nii aga teeme nimodi kui sa oled pissi ära teinud siis võtame kaane
ära.
*CHI: võtan kätte selle.
*MOT: las ta olla niikaua suul käes kui sa ei pissi teed.
*CHI: sealt on kovasti.
*CHI: kule sealt on ilusad kiisud ilusad kiisud iilusad kiisud.
*MOT: mis kiisud teevad?
*CHI: mäu.
*MOT: mjaauu, kassid teevad määuu.
*CHI: äää see kiisu, näe seda kiisu ma vaatasin enne otsat äää Albertist
kiisut kaa.
*MOT: vaatasid, kas sa mäletad eile tädi Katre juures oli ka kiisu?
*MOT: mis selle kiisu nimi on?
*CHI: Täpikene.
*MOT: Käpik on, seal jalutas kass Käpik.
*CHI: koe Päntsuu.
*MOT: koer Präntsu.
*MOT: Käpik ja Präntsu on päris.
*CHI: on.
*MOT: jaa Täpik on päris kass, aga need on siin ainult kiisupildid kassi
pildid, need on natuke teistsugused kui päris kiisud.
*CHI: se päris kiisu.
*MOT: on joonistatud siia.
*CHI: itu kiisu lähäb paahun.
*MOT: aah kuule kai kuidas meie kiisu luuletus on?
*CHI: kiilmut kiisilmad olid meie kiisul.
*FAT: kas hakkame sööma vä?
%com: FAT küsib CHI jutu vahele oma küsimuse.
*MOT: ja akka akka.
*MOT: meie kiisul, kuidas läheb?
*CHI: kiimud silmad.
*MOT: istus.
*CHI: kännu otsas.
*MOT: piip oli.
*CHI: suus.
*MOT: suus ja.
%com: sõna suus ütlevad MOT ja CHI korraga.
*CHI: kepp oli kääs, ongi selline.
*MOT: kutsus lapsi lugema.
%com: MOT ütleb lause üsna aeglaselt, lootes et CHIle midagi meenub.
*MOT: see kes mõistis aru sai, sellele ta tegi.
*CHI: pai.
*MOT: pai.
*CHI: nääd võtsime emmega kiisut ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: võtsime, tegime teise pall võtsime ka.
*MOT: kiisu palli võtsid ka.
*CHI: võtsin ää kas see oli tiibuline?
*MOT: triibuline pall mm, minu meelest sul triibulist palli ei ole.
*MOT: kas nüüd on kõik?
*CHI: nüüd on ongi.
*MOT: oi kui tubli, emme aitab sind korraks.
%com: CHI räägib natuke, ei ole aru saada.
*MOT: tubli tüdruk, aitäh sulle.
*CHI: vaata issi mul on kiisupuus [= pluus] oää vaata issi mul on
kiisupuus [= pluus] kas siin on vaa, seda baa.
*FAT: mh?
*CHI: kas seda ban on siin.
*FAT: mida?
*CHI: kas ei taha mängida.
*FAT: mida mängida?
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*FAT: tead issi emme söövad praegu ära, pärast söömist siis saab mängida.
*CHI: mm ma taaks siit tooli peal mängida.
*FAT: ära siin mängiää, sin siin me sööme, vaiba peal on hea mängida.
%com: kostub mänguasjade kolinat.
*CHI: siin on siin istuda.
*FAT: jah, põranda peal vaiba peal on hea mängida.
*CHI: siin, seal teisel pool on kua, kas te akate siin sööma?
*MOT: emme sööb ka jaa, emme tuleb issi juurde.
*CHI: kaa emme.
%com: MOT ja FAT räägivad omavahel korraks, ei litereeri, CHI tõstab oma
asju.
*MOT: kas sina tahad ka tulla siia meiega laua äärde uuesti, no tule,
ma pl panen sulle sinu tooli siia.
*CHI: ma siit tah selle tooliga, selle ka, võta siit äära eest.
*MOT: aga palun tule siia kui sa soovid tulla.
*CHI: tahad.
*MOT: selle tooli peal seal tahad olla?
*FAT: siin tahad olla vä?
*CHI: aa tahan, tan issi sülle.
*FAT: issi sülle vä paneme mängu siia tooli peale.
*CHI: kissa kiisu mäng.
*FAT: kiisu mäng, paneme se ootama, ootab, näed kiisu mäng ootab.
*MOT: võibolla sa soovid Martiina ka muna.
*FAT: tule.
*CHI: tan [= tahan] munaulli [= munarulli].
%com: CHI ütleb r-häälikut vaevukuuldavalt.
*MOT: munarulli, siis sa pead oma tooli tulema.
*FAT: munaull.
*MOT: äkki issi saab sulle anda.
*FAT: tahad munarulli vä?
*CHI: itahaa [: ei taha].
*FAT: tad [= tahad] siit?
*CHI: kat tee on seebine?
*FAT: seebine, ei ole.
*CHI: see, mis värvi on seda?
*FAT: ei ole seebine.
*MOT: seon [= see on] sojakaste seal Martina.
*CHI: soojakaste, seeonsiin soojakaste.
*FAT: soojakaste, tegelt on soja.
*CHI: see veel minu soojakaste.
*FAT: mhmh, tahad veel, tahad?
*CHI: seda.
*FAT: ära seda võta see.
*CHI: mm.
*MOT: täna on nii vaikne.
*CHI: tan [= tahan] tomatit.
*FAT: tahad, noh.
*CHI: tomatit.
*MOT: kui sa sööd tomatit, mulle meeldib siis kui sa sööd oma laua tagant.
*FAT: paneme sinu oma laua taha istuma, siis on parem, hiudi.
*CHI: Martina on oma laua ääres.
*MOT: Martina on oma laua ääres, panen sulle uuesti põlle ka ja ma annan
sulle kohe tomatit.
*CHI: kas see on tomat?
*MOT: palun tomatit.
*FAT: palun.
*CHI: issi andis.
%com: kostab söömise hääli, FAT naerab veidi lühidalt.
*CHI: mm mm mm.
*FAT: head isu.
*MOT: aitääh.
%com: kõik söövad.
*MOT: see on päris soolane soja.
*FAT: mhmh.
*MOT: eelmine oli nagu mahedam.
*FAT: kuigi on sama sort ja.
*CHI: kus see tomat läks?
*FAT: vaata osad oleks nagu paksemad ja nagu vedelam.
*MOT: mhmh.
*MOT: kas ma annan sulle kurki ka, palun, vaata kui hea kurk on siin.
*CHI: paeme sinna sool.
*MOT: ei pane sinna soola präegu.
%com: CHI ütleb midagi, pole aru saada.
*MOT: pane mängult soola.
*CHI: jah jah jah ja jah jah jah jajah, tan [= tahan] võileiba, mamm mämm
mämm mämm, võisaia, üks on mulle.
*MOT: arvad või, aga sa sõid jubat nii palju putru, ma lõikan siit sulle
ühe tüki.
*MOT: aga see leib on Martina praegu väga kuum sest et ta tuli just praegu
rösterist, natukene jahtuma, soovid Indrek ka leiba?
*FAT: mhmhm.
*CHI: tseon mulle.
*MOT: nii palun, see on sulle, see on kuum natuke.
*CHI: pane võid peale.
*MOT: palun pane võid peale.
*CHI: palun pane, seal on, ei ole alles võid peal.
%com: CHI parandab end poole ütluse pealt.
*MOT: präegu seal ei ole võid peal aga Martina natukene ootab, see jahtub
ära, paneme siis võid peale.
*CHI: nüüd jahtus.
*MOT: kas juba jahtus, minul küll veel ei jahtund.
*FAT: tead ma teed isegi ei taha.
*MOT: jah.
*CHI: jahtu ka veel.
*MOT: on jahtunud või?
*CHI: ei ole.
*CHI: mul ei ole ahtund, mul on kuum see.
*MOT: mhmh, mul on ka.
*CHI: ku kuum kuum, kuuum nüüd on paras.
*MOT: anna ma panen sulle nüüd natukene võid sinna peale.
*CHI: tseon kus kas see või on kuvaa?
*MOT: mmma võtsin külmkapist, praegu on kõva natukene, palun.
*CHI: natukene.
*CHI: Indek kas sa tahtsid leiba?
*MOT: issi ikka, issi kas sa tahtsid leiba, issi ei soovind leiba.
*CHI: issi.
*FAT: mh?
*CHI: iss.
*FAT: issi jah.
*CHI: siis Inndek.
*FAT: aha, no need siin.
*MOT: mhmh.
*MOT: eile kui me sõitsime sinna Katre ju juurde, sis ää, Martiina te
teepeal ütset [= ütles et] tahan minna oma Katre juurde oma oma
armsa Katre juurde, set lähme tädi Katre juurde, meie tädi Katre.
*CHI: meie tädi Katte.
*MOT: siis ta kuidagi nii toredasti ütles ka Katrile et, ma nii tahtsin
sinu juurde tulla.
*CHI: Janne ja Lene ei olnud seal.
*MOT: ei Lenet ei olnud kodus.
*CHI: Lene oliie Iiumaal.
*MOT: Iiumaal oli Lene, oma vanaema ja vanaisa juures, Lenet ei olnud
kodus.
*FAT: aga Ralf?
*MOT: Ralf oli kodus ja sis tuli Käre tuli oma tüdrukutega korraks läbi.
%com: MOT pöördub järgmise küsimusega CHI poole.
*MOT: kas sul jäi meelde mis nene tü nende tüdrukute nimed olid kellega
sa eile mängisid?
*CHI: kellega mängisid?
*MOT: kellega sa mängisid?
*CHI: kelle mmm väikse tüdrukuga.
%com: CHI sööb ja midagi on suus.
*MOT: väikse türukuga, kas sa mäletad mis ta nimi oli?
*CHI: oli, joli.
*FAT: tahad ka?
%com: FATi lausungi lõppu pole kuulda.
*MOT: kas üks tüdruk oli Rianna?
*MOT: ja teine oli.
%com: MOT teeb pausi, ootab mida CHI vastab.
*MOT: Kristella.
*CHI: oli.
*MOT: mhmh.
*CHI: nnkaass jälle tädil oli kott oli?
*MOT: tädil oli kott.
*CHI: oli.
*MOT: ma ei pannud tähele.
*CHI: oli.
*FAT: kas suur kott jah?
*CHI: oli.
*FAT: või väike?
*CHI: suul.
*FAT: suur.
*CHI: mul on pisikene kott.
*MOT: mhmh.
*CHI: muduur joogipudel.
*MOT: suur joogipudel.
*CHI: kadnimodi tuleb väija?
*MOT: no sa ju tead kas tuleb välja nimodi.
*CHI: ei tule.
*MOT: ei tule muidugi.
*CHI: nimodi tuleb.
*MOT: nimodi tuleb.
*MOT: Martina homme lähme laulma jälle.
*CHI: laulutundi.
*MOT: laulutundi.
*CHI: seal on laulu lapsed.
%com: CHI ütleb rõhu nii sõnale laulu kui ka sõnale lapsed.
*MOT: mhmh.
*CHI: laululapsed.
*MOT: mhmh.
*FAT: kas Mar Martina on ka laululaps vä?
*CHI: on küll.
*FAT: on?
*MOT: kassa mõnda laulu ka tead?
*CHI: vadikese [= pardikese] laulu.
*MOT: pardikese laulu jaa, kule seda me rohkem polegi kuulnud, Jana
seda on paar korda laulnud.
*CHI: mmm peame pettenetist [= internetist] vaatama.
*MOT: peame internetist vaatama ja, juba vaatasime seda laulu ei ole seal.
*FAT: teab internetti vä?
*MOT: mhmh.
*MOT: mükspäev leppisime kokku kas leiame internetist pardilaulu, siis ta
alati ütleb et peab internetist vaatama.
*MOT: ma otsisin, isegi venna Gabriel aitas meil otsida, aga mei leidnud
seda laulu internetist, võibolla kuskil lasteplaadi peal on.
*CHI: ei tule välja.
*MOT: ma arvan sul on sea liiga vähe vett, sa oled juba ära joonud vee.
*CHI: liiga palju, ei tule välja vett.
*MOT: tead nüüd mavist tahaksin küll kofi.
*FAT: ma teen sulle.
*MOT: kui sa viitsid.
*FAT: mm, ära nii Martina tee, kas panen vett juurde?
*CHI: panen niipaljupalju vett.
*FAT: kas soovid vett juurde, soovid?
*CHI: emm isi paneb mulle vett uurde.
%com: CHI on harjunud MOT poole pöörduma, lausungi alguses mõtleb kiiresti
ümber.
*MOT: mhmh.
*CHI: paneb ea vääske eespingi vee.
*MOT: paneb ea värske eespringi vee jah.
*CHI: kas selle nimi on.
%com: CHI lause jääb poolikuks, FAT hakkab rääkima.
*FAT: piuksuga Martinale.
*CHI: kas selle nimi on eespingi vesi?
*MOT: on küll.
*FAT: kõige puhtam vesi.
*MOT: ja vesi on kõige parem kehale.
*FAT: palun, palun Martiina.
*FAT: mis Martina ütleb?
*MOT: aitäh.
*CHI: tuli jälle külm vesi.
*FAT: Martina.
*MOT: mis issile ütled?
*FAT: mis issi issi ku issi ütleb palun mis siis Martina ütleb?
*CHI: palun.
*FAT: ei mis siis vastu öeldakse?
*CHI: palun.
*FAT: aitäh, aitäh öeldakse vastu.
*CHI: tseo [= see on] ka see ka.
*FAT: seda ka ei taha.
*CHI: see ka.
*FAT: sa tahad.
*CHI: tema sai, ka sõin äla.
%com: FAT hakkas kraanist vett laskma, kostab valju solinat.
*MOT: ära aga mis sul on seal, ära kraabi.
*CHI: ma võtan äla need asjaad, need on mu punnid, need on seal
sünnimärgid.
%com: MOT naerab üllatunult.
*MOT: tead ma arvan et sul on mingi puru seal, need ei ole ei punnid ega
sünnimärgid.
*CHI: ma kaabin äla need.
*MOT: mkmm.
*CHI: võtan äla need.
*MOT: kas ma võin vaadata korraks?
*CHI: ei või.
*MOT: tõsta nimodi lõuga.
*MOT: ma arvan et seon lihtsalt natukene lihtsalt mingi puru, kas leiva
või mingi puru.
*CHI: leiva.
*MOT: mhmh.
%com: kohvimasin suriseb.
*CHI: see on leivapuu seal all.
*MOT: mhmh, pärast peseme ära.
*CHI: pese pese pese.
%com: CHI järgmise lausungi algus on arusaamatu.
*CHI: mitseeon seal.
*MOT: no mis see on?
*CHI: seonn.
*MOT: ära oma kätte võta.
*CHI: mitseonn?
*MOT: diktofon.
*CHI: onn, msellega tehtakse?
*MOT: mis sellega tehakse?
*MOT: me lindistame sellega ee meie juttu, seda mis Martiina räägib, siis
üks tädi uurib.
*FAT: tahad sa, siia teen?
*MOT: jaa tee sinna.
*MOT: kuulab seda ja kirjutab selle loo loo läbi mis Martiina räägib jasis
ta vaatab kuidas väikesed lapsed õpivad rääkima.
*CHI: õpivad.
*MOT: ta on väga tark tädi kes seda tööd teeb.
*CHI: kett [= kes] teeb?
*MOT: mäletad me käisime ükspäev tädi Reili juures mäletad?
*CHI: käisime, mis me tegime Eili juures?
*MOT: mis me tegime Reili juures, kes seal oli?
*CHI: eediee elevant.
*MOT: ehelevant.
%com: MOT ütleb viimase sõna poolnaerdes.
*MOT: oli küll, väike roheline elevant oli seal, aga kes seal veel oli?
*CHI: ää koer Uku.
*MOT: koer Uku jau.
*CHI: mu nuudutas ära.
*MOT: kukkus nuusutas sind ära.
*CHI: siis me läksime õue.
*MOT: mhmh.
*CHI: me läksime.
%com: FAT katkestab CHI lause.
*FAT: see Uku kuri ei ole vä, siuke rahulik koer vä?
*MOT: kunataon lihtsalt nii suur, ssta nagu selles mõttes võibollaet
ehmatab, aga ta on ästi easüdamlik.
*FAT: oot mis tõugu ta oli, njuufa vä.
*MOT: jaa.
*FAT: võisee bernhardiin vä?
%com: FAT lause jätkus.
*MOT: njuufa.
*CHI: juuba linnukesed laulavad, mlähme seda mm pilli mängima, ma pean
väikest ää pilli.
%com: kohvimasin jahvatab valjult ube, läbi mürina laulab CHI, enne on
olnud juttu laulutundi minekust, seepärast toob sõna laulavad CHI
mõtteisse ka pillid.
*CHI: laa laa laa, ma võtan väikse pilli, võtan väikse pilli, võtan väikse
pilli.
%com: viimase lause ütleb CHI tasakesi, kohvimasin ei unda enam.
*MOT: Miki Mauss supikauss.
*CHI: Miku Mauss supikauss.
%com: MOT naerab.
*CHI: Miki Mauss Miki Mauss Miki Mauss Miki Mauss.
%com: CHI ütleb hiire nime rütmiliselt.
*CHI: Miki Mauss supikauss, Miki Mauss supikauss.
*CHI: supikauss sukikauss supkauks, mis tehakse sellega?
*MOT: lindistatakse.
*CHI: lindistakse.
*CHI: sellega lindistakse.
*MOT: mhmh, me lindistame meie Martiinakese kõnet.
*CHI: ellistame [= helistame].
*MOT: lindistame.
*CHI: lindistame elistame.
*MOT: me präegu ei helista me lindistame.
*CHI: lintistame.
*FAT: tahad vä sukurt ka?
*MOT: mhmh.
*CHI: tab [= tahab] emme kuka kuka?
*MOT: emme tahab suhkrut ka.
*CHI: sukurt ka.
*CHI: natukene sukurt.
*MOT: natukene mitte palju.
*FAT: palun.
*MOT: oi aitäh, issi tegi emmele maitsva koffi.
*CHI: kofi kofi, on naiste kohvi.
%com: MOT segab kohvi, CHI köhib veidi.
*MOT: oi kui tubli, sa sööd veel selle leiva ka ära, ma arvasin et sa äkki
ei jõua.
*CHI: mul on leii sekasii leivapuu [= leivapuru].
*MOT: leivapuru.
*CHI: me seal on linni linnu.
*MOT: need on tihased meil siin.
*CHI: tihase.
*FAT: leevikesed vist on hästi haruldased nagu vä?
*MOT: mmm leevikesi aastaringi ei ole, leevikesed tulevad tavaliselt
talvel.
*CHI: talvel.
*MOT: jaa, meiole ammu oma rähni kuulnud kes käis toksis siin kevadel
muudkui aga elektripostide küljes.
%com: CHI räägib, kuid tal on suu toitu täis, ei ole aru saada.
*MOT: oi kui palju neid linnukesi siin on.
*CHI: kes nende linnukeste nimed on?
*MOT: nine nende kohta öeldakse et needon tihased.
*CHI: tihased.
*MOT: jaa mulle tundub et nemad on meil rasvatihased siin, sinitihast ei
ole näinud.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: söö suu tühjaks, siis ma saan sinust paremini aru.
*CHI: kus on tisa tihased?
*MOT: nad vist lendasid praegu peitu jälle, nad tulevad varsti jälle
piiluvad akna tagant et kus see väike tüdruk Martiina on.
*CHI: kus ta on, kus ta kadus?
*MOT: ta vist lendas omale vahepeal süia otsima.
*CHI: lendas.
*MOT: ja kui ilmad lähevad külmemaks siis paneme meie ka linnumaja sisse
sööki.
*CHI: paneme, kus ta on, kus nad on?
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: kus nad, söögi pool.
*MOT: läksid süia endale otsima, ussikesi ja.
*CHI: kus on söök?
*MOT: putukaid ja, a võibolla läksid sõpradega ringi lendama.
*CHI: kus onnneedä need s asjad?
*MOT: tihased.
*CHI: kus on tihased?
*MOT: väikesed linnukesed.
*CHI: kus on väiksed linnukesed?
*CHI: seal teisel pool.
*MOT: teisel pool jah.
*CHI: maitsevad ussi ja tsip mmm.
%com: CHI tahab üht sõna öelda, kuid ei tea vist täpselt kuidas seda öelda.
*MOT: putukaid.
*CHI: putukaid.
*MOT: mhmh.
*CHI: mm mis teevad putukad?
*MOT: putukad ma arvan putukad juba präegu kõik tuduvad, mõni võibolla
veel natukene ringutab sest õues on külmaks läinud, nad on kõik
peidus juba puukoore all ja.
*CHI: ei saa olla õues.
*MOT: ei saa olla õues jaa, vata puudel langevad ka kõik lehed juba maha.
*CHI: langevad, siis saab tulla kevad, siis saab minna oma suvel Minnile
ja Mikile külla.
*MOT: kõigepealt tuleb talv, siis tuleb kevad ja siis tuleb suvi.
*CHI: siis saab minna Pu Paiisi.
*MOT: siis saab minna Pariisi jah.
*CHI: suvel.
*MOT: suvel.
*CHI: ee lennukiga.
*MOT: lennukiga.
*CHI: lennuk lennuk maandub, vot lennuk on õues.
*MOT: jaa.
*CHI: lennuk maandub, meie ma maandun sinna Minnile külla suvel ka Paiisi.
*MOT: jaa sina maandud koos emme issi ja vennaga lähme maandume
Pariisi lennukiga, lähme Minnile ja Mikile külla.
*CHI: Minni on see sõber on?
*MOT: sõber jah.
*CHI: kus läksid või linnud?
*MOT: mis linnud?
*CHI: mõi [= või] mõin [= või].
*MOT: tihased.
*CHI: tihased mõilinnud [= võilinnud].
*MOT: tihased, lendavad ringi.
*CHI: lendavad.
*MOT: mhmh.
*CHI: seal ongi tihased jalu eile lendavad.
*MOT: ajaa nad on seal puu peal ka peidus natukene, neid peab väga oolega
vaatama siis näeb.
*CHI: mm näeb.
*MOT: mhmhm.
*CHI: tihased, tihased, tihased tihased tihased tihased tihased tihased
tihased tihased ti tihased tihased.
%com: MOT kõkutab vaikselt naerda.
*CHI: tihane.
*MOT: ilus nõ sõna tihane.
*CHI: tinane [= tihane] tinusaulu [= dinosaurus].
%com: MOT ja FAT mõlemad hakkavad naerma.
*CHI: tinusauru [= dinosaurus].
*MOT: tihasest sai dinosaurus jah.
*CHI: tinosaulu, tinosaulu tinosaulu.
*MOT: dinosaurus.
*CHI: tenosaulus on kiisuaamatus, on, kisuaamatus
[= kiisuraamatus], tiisuaamat [= kiisuraamat].
%com: alguse CHI laulab omal viisil.
*CHI: böö böö böö tsiia tuli oopis.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026643-1
@Color words: %com 1 39321 39321 39321 *CHI 1 54719 20442 19254 *FAT 1 0 32896 32896
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;11.28|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35; |female|||Mother|||
@Date: 28-NOV-2012
@Time Duration: 1:02:06
@Situation: pere teeb hommikusi toiminguid.
*CHI: kus see punane autok onn?
*CHI: kus see punane auto on?
*MOT: näe punane auto on seal õues.
*CHI: kus ta näääk kin?
%com: Martina ütleb sõna kahes osas.
*CHI: kusta näed?
*MOT: näe seal.
*CHI: kus on?
*MOT: no kusta [= kus ta] on?
*CHI: kus on?
*MOT: kus punane auto on?
*CHI: kus on?
*CHI: õues.
*MOT: õues, lume all peidus, lund sajab, uvitav kuidas need oravapoisid
selle lumega siin hüppavad.
%com: kostub kõndimise hääli.
*CHI: ohoota.
*MOT: paneme natuke tule ka põlema siit.
*MOT: mmpanen [= ma panen] su siia hops.
*MOT: näedsa paneme tule ka põlema, vaata kus su mänguasjad on, kuku.
*MOT: kus on Martiina mänguasjad?
%com: Martiina vastab midagi, ei ole kuulda.
*MOT: emme paneb köögist ka tule põlema.
*CHI: meä [= mina] nosinaid [= rosinaid] vah.
*CHI: tan [= tahan] nosinaid [= rosinaid] saada ulepulga [= huulepulga]
juust [= juurest].
%com: sõna juust keskel kostub õrnalt r-häälik.
*MOT: missa võtsid, mis sul käes on?
*CHI: kell.
*MOT: kelle kell see on?
*CHI: issi oma.
*MOT: jaa, sa võid seda kella natuke vaadata, sis pane tagasi, kui sa väga
tahad vaadata, vaata korra, ästi tasakesi, et ei kukuks võid korra
vaadata, ei taha vaadata, ahah.
*CHI: ma tan [= tahan] ulepulga juurest ka saada osinaid.
*MOT: vaata kas seal on rosinaid, tee ettevaatlikult lahti, et nad laiali
ei lähe, istu, nii, natuke aitan et nad laiali ei lähe nooh, tee lä
ise lahti.
*MOT: ongi mõned rosinad, kule aga mina hakkan sulle putru tegema Martiina.
*CHI: mina söön losinaid.
*MOT: mhmh.
*CHI: sajabki lunnd.
*MOT: sajabki lund, nii ilus onju?
*CHI: lämm lähme vassti [= varsti] uuue [= õue] kaaa .
*MOT: lähme, lähme laulutundi täna.
*CHI: sõidame autoga.
*MOT: sõidame.
*CHI: läme [= lähme] uksest välja, sime [= siis me] lähmegi õue.
*MOT: ga missa arvad kas nimodi seelikuga saab õue minna?
*CHI: jaa.
*MOT: jaa a kas midagi soojemat on ka vaja selga panna?
*CHI: jaa.
*MOT: mis peaks selga panema?
*CHI: mis peab?
*MOT: msa arvad?
*CHI: mis peab?
*MOT: mis pannakse selga kui sa õue lähed?
*CHI: mis pannakse?
*MOT: kui külm õues on, kas pannakse midagi selga?
%com: veidi aega keegi ei räägi.
*MOT: soojad riided pannakse selga.
*MOT: Martiina mis putru sa soovid?
*CHI: Lote puttu [= putru].
*MOT: soovid Lote putru, või soovid sa tatramannaputru?
*CHI: Lotte.
*MOT: Lote putru, teeme siis täna Lote putru.
*CHI: sai laua alla, vada laua alla sille sille sille laua alla.
*MOT: ütle uuesti, laua alla mida?
*CHI: ütle kouki [= korki] laua alla.
*CHI: kukume kouki [= korki] laua alla.
*MOT: kukkus või.
*CHI: kouk [= kork] .
*MOT: kork.
*CHI: ääh.
*CHI: tääfonipuldi kok [= kork] kouk [= kork] kukkus pealt ära.
*MOT: telefonipuldi kork kukkus pealt ära jah, mhmh, sa oled naljatilk
natuke jah?
*CHI: hee.
*MOT: jah.
*CHI: kusa [= kus sa] misa [= mis sa] akkad tegema?
*MOT: sa tead ju mis mina teen.
*CHI: puttu [= putru].
*MOT: putru teen jaa, Lote putru.
*CHI: miu taha Lote puttu suuhuu minnna.
%com: selle lausungi Martina ütleb poollauldes rütmiliselt.
*MOT: huvitav mida issi võiks tahta hommikusöögiks süia.
*CHI: mis tahaks?
*MOT: mis sa arvad mis tema tahaks süia?
*CHI: mis tahaks?
*MOT: mmmm no mõtle.
*MOT: äkki issi tahaks ahjuleiba või saia süia?
*CHI: leiba süia tahab.
*MOT: tahab leiba süia.
%com: veidi aega on vaikne.
*MOT: vaatame mis ta tahab, teeme mõned ahjus ahjuleivad.
%com: üsna kaua keegi ei räägi, on kuulda, kuidas ema toimetab.
*CHI: uu mumii iiii umiiiiii.
%com: Martina hõiskab sõna lumi.
*MOT: oi mis sina teed?
*CHI: matan lund vaadata.
*MOT: lund vaadata, aga kuidas me võiks seda korraldada ma ei tea praegu,
emme teeb teeb putru sulle aga tead Martiina teeme niimoodi kui sa
tahad lund vaadata et äkki emme paneb sinu tooli siia sa tuled
vaatad enda tooli pealt, või tuled vaatad näedsa tule vaata
natuke selle tooli pealt, tule roni.
*FAT: Martiina kas sa juba lund nägidä?
*CHI: jaa, ei näind.
*MOT: ei näinud.
*FAT: ei näind, amine [= aga mine] siis vaatama.
*MOT: tule seisa selle tooli peale, akna peale aknalaua peale ei tohi
minna aga tooli peal on väga hea seista, ja vata kuisa siin püsti
tõused siissa näed meie linnumaja peal on kaa lumi.
*FAT: issi tuleb kaa vaatama lund ääh.
*CHI: kas emme teeb, ei liigu akkab liikuma.
*MOT: sa saate ilusti hakkama roni roni.
*CHI: tooli lund sajab.
*FAT: aah, luund sajab.
*MOT: teen mõned ahju leivad saiad.
*CHI: mul tooli peal.
*FAT: kas Mart.
*MOT: näe niimoodi näeb.
*FAT: kas Martiinale meeldib vä?
*CHI: jaa.
*FAT: oia aah kui iluus.
*CHI: ää varti [= varsti] akkan õue minema.
*MOT: akkad õue minema.
*FAT: varsti hakkad õue minema jah, tead lumi tuleb natuke lund tuleb
natuke juurde siis tead mis me akkame ehitama vä, tead mis me
akkame siis ehitama vä, tead.
*MOT: no mis me siis akkame ehitama?
*FAT: mis me akkame?
*CHI: mis akkame?
*FAT: mis akkame?
*CHI: mis akkame?
*FAT: lumelinna, oma kodu aeda lumelinna, nii nagu eelmisel aastal.
*CHI: miu linnupuui sees on kaa.
*FAT: teeme suure ee ää.
*MOT: teeme liumäe ka.
*FAT: liumäe.
*MOT: oma liumäe.
*FAT: siis teeme lumememme, äkki venna ää õpetab kuidas onni ehitada, siis
teeme äkki need hundid ümber puu, pika pika vihaga need kaks hunti.
*MOT: eelmine aasta meil oli nii lahe.
*FAT: või koerad olid need vä hundid?
*MOT: mis iganes.
*CHI: ma tan [= tahan] innumajast ka vaadata.
*MOT: vaata kas mõni linnukene on meil linnumajas.
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole praegu.
*CHI: kus see innu [= linnu] puuike [= puurike] on?
*MOT: see ei ole puurike, see on selline linnumaja kus lind võib tulla
sööma, emme peakski panema lindudele sinna süia, puur on meil toas
ja see on kinni, sis saab olla kinni, siis saab linnud sinna panna,
aga linnumajja tulevad linnud ise sööma kui nendel on kõht tühi, see
ei ole puur.
*CHI: kus need linnukesed päägu kadusid?
*MOT: tead mis mina arvan, vaata lund sajab präegu võib-olla linnukesed
ka alles natukene vaatavad et oi lumi tuli maha lund sajab nii
palju, nad võib-olla mõtlevad veel et kuidas mina lennata saan.
*MOT: nad on präegu natuke peidus.
*CHI: matan [= ma tahan] baani [= banaani] saada.
*MOT: banaani, aga emme teeb sulle Martiina putru präegu.
*CHI: taha [= tahan] saada baani [= banaani].
*MOT: kassa oma rosinad sõid ära, vata see banaan Martiina on natuke
vanaks jäänud.
*CHI: tahan, tahan, tahan baan süia saada saada kätte.
%com: Martiina räägib peenikese, väga kaebliku häälega.
*MOT: nii kangesti tahad vä.
*CHI: saaks vanaks saada, veel tahaks vanaks tema saada.
*MOT: aa tegelikult vaata on seal natukene, selline pruuni värvi läind.
%com: Martina ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: kas Martiina aga mida sina veel õues näed, kas on veel midagi
põnevat?
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole enam midagi põnevat?
*CHI: kakao põnevat, koledat tuleb.
*MOT: aga mida sa tänava peal näed?
*CHI: autosid.
*MOT: autosid, kas seal on üks või palju?
*CHI: üks palju.
*MOT: üks või mitu autot, mitu autot on?
*CHI: üks üks kaks, on üks.
*MOT: vaatame, mitut emme näeb, üks kaks kolm neli, vaata üks tädi läheb
autosse präegu nägid, teeb autoukse lahti.
*CHI: lähebki autosse.
*MOT: uvitav kas ta sõidab kuskile?
*CHI: kas ta sõidab?
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: ala [= ära].
*MOT: ära sõidab, võibolla ta sõidab sõidab oma koju, võibolla ta peab
minema tööd tegema kuskile.
*CHI: minatan [= mina tahan] ka ahju leiba.
*MOT: sina tahad ka, paneme enne ahju ja siis saavad need varsti
valmis paneme siin natukene issile mõnele tšillit ka peale.
*FAT: ei ära tšillit pane.
%com: FATi lausungi lõppu ei olnud kuulda.
*MOT: ästi vähe.
*FAT: no ästi vähe.
*MOT: juustu peale paa paari koha peale ainult.
*CHI: mis sa teed issi, mina tahan kaa seda maitsta.
*MOT: ja mitte rohkem.
*CHI: mina tan ka siilit [= tšillit] maitsta.
*MOT: tead ma teen, tšilli on päris kibe, natukene võiks
selle maitsmisega oodata veel.
*CHI: mis see on?
*MOT: see on väga terav.
*CHI: mitseon [= mis see on]?
*MOT: ma arvanetsee oli leiva pakendi su see sulgemiseks mõeldud, sulgur.
*CHI: oota issi, mis see on?
*MOT: sellega saab panna leiva või saia paki kinni.
*CHI: vata issi mis see on?
*FAT: see, see on ee leiva pakk on leiva kilekott on sellega kinni et
leivad välja ei tuleks.
*CHI: ota kuusee [= kuhu see] leivakott kadus?
*FAT: leivakott läks näed sinna, leivakorvi koos leibadega.
*CHI: kusta [= kus ta] kaduus?
*CHI: Ma Donald Takki.
%com: Donald Takk on piilupart Donald.
*CHI: pape pap pap pap paa paa pah.
*MOT: sa oskad ise Martiina seda Donald Takki juba teha, kuidas see Donald
Takk laulab?
*CHI: pap babap paa baba bap.
*MOT: mhmh, ma arvan ka et ta nii laulab.
*CHI: deon [= see on] Donald Takk ei taha Donald Takki, ei taha Donald
Takki.
*MOT: kas tuleb Doonald Takki?
*FAT: tahad vä, ma panen, teeme kaks korda eksju, kuulame ühe korra ja
siis kuulame teise korra eks?
*CHI: jaa.
*FAT: jaa, mhmh.
*CHI: sialt.
*FAT: jah, sa juba tead milline nupp see onnä, sa juba teadsseda pilti.
*MOT: seal on eraldi mingi nupp selleks vä?
*FAT: mul on see äpp mis kus on need ästi palju teisi.
*MOT: aa ta tundis selle äpi ära.
*FAT: jaa.
%com: isa vastus katkestab ema lausungi.
*MOT: ma mõtsin et mis mõttes nupp et ää.
*CHI: taan Toonald Taki muus.
*FAT: näe selle selle südamega Donald Takk näed siit.
*CHI: Donald Taki nupp.
*FAT: nii kuulame, kaks korda kuulame.
%com: isa paneb muusika mängima.
*FAT: üks kord veel, üks kord veel, issi teab et Martiinale nii meeldib
see.
*MOT: täna akkab ikka jõulutunne ka tulema.
%com: isa paneb muusika veel kord mängima.
*FAT: kõik.
*CHI: ma Miki ja Minni laulu vaadata kaa.
*MOT: vaadata, kust sa seda vaadata tahad?
*CHI: mina tan [= tahan] Mikit ja Minnit vaadata, mina tan Mikit ja Minnit
vaadata.
*MOT: aga seal vist ei ole ju Mikit ja Minnit?
*CHI: issii, ma tan Mikit ja Minnit.
*FAT: telefonis ei ole neid.
*CHI: a ma tahan Mikit ja Minnit.
*FAT: tahad tahad.
*CHI: tan [= tahan] Mikit ja Minnit.
*MOT: Martina kas ma panen sulle pudrule võid ka?
*CHI: jah.
*MOT: mis sa arvad ja?
%com: ema lause jääb pooleli, isa ütleb midagi.
*FAT: juba pruunid on vaata.
*MOT: ah.
*FAT: juustud on juba pruunid et peab vist väljavõtma.
*MOT: ei ole, see on tšillimaitseaine.
*FAT: aa, tšillimaitseaine.
*MOT: kas issi on nii hea ja toob Martiina tooli juba siia?
*MOT: siss Martiina saab issile näidata kui ilusasti Martiina sööb putru.
%com: isa ütleb midagi, ei ole kuulda.
*MOT: jaa ma panen puhta.
*CHI: ääh tan seda ääh mm ää Miki ja Minni laulu.
*MOT: aga präegu me hakkame sööma ja seda issi telefonis ei ole seda Miki
ja Minni laulu, aga mina ei teagi millne on Miki ja Minni laul.
*CHI: ilus on lauluingis.
%com: Martina ütleb viimase sõna keskele vaevukuuldava r-hääliku.
*MOT: on ilus laul.
*CHI: ingilaul.
*FAT: Minni laul on ilus jah.
*MOT: sina tead.
*FAT: jaa, see on meil omaa oma asi siin, ühe aparaadiga ma ei akka seda
nimetama.
*MOT: hahaha.
*CHI: emme sillit [= tšillit] ei saa.
*FAT: ma vaatan keegi eitahaseda viimast martsipani, see ilmselt ootab
mind vä.
*MOT: söö söö siis ära.
%com: ema ja Martina räägivad midagi vaikselt omavahel, on kuulda nõudega
kolistamist, veepahinat ja kohviaparaadi häält.
*MOT: sinu puder on Martiina valmis, sa võid minna oma tooli putru sööma.
%com: Martina jookseb.
*CHI: iissi emme tegi mulle Lotte puttuuu [= putru].
*FAT: jaa, aga Martiina võta palun oma valge tool ja roni siia oma
tooli.
*CHI: äi taha.
*FAT: saad siia oma tooli ronida.
*CHI: idahaa [= ei taha].
*FAT: ei taha ronida?
*CHI: pusta [= tõsta].
*FAT: palun tõsta.
*CHI: palun tõsta.
*FAT: mhmh issi tõstab.
*CHI: seon [= see on] Lotte puduuu [= pudru].
%com: Martina rõõmustab.
*FAT: maitsev Lote pudrukene.
*CHI: seon [= see on] mis seal sees on?
*FAT: seon [= see on] või, või on juba sulanud.
*CHI: sial on sulanud.
*FAT: sulanud või on see, nii head isu.
*CHI: emme pani lusika minule.
*FAT: jah oma Miia [= Martiina] lusikas on see.
*CHI: kesse pani selle?
*CHI: emme ui [= või] on äla sulanud.
*MOT: on ära sulanud, vaata aga võib-olla puder on pisut kuum ja sa pead
peale puhuma, proovi ettevaatlikult, kasissi viitsib head kohvi
teha emmele?
*FAT: mhmh.
*MOT: võta pudruampsu kaa, emme tegi sulle head Lote putru.
*CHI: kas sina tegid?
*MOT: mina tegin jaa.
*MOT: näita kassa sõid nii tublisti ise sööd.
*CHI: ui [= või].
*MOT: või on sees.
*CHI: kas nüüd lumi sajab?
*MOT: jaa sajab lund.
*CHI: vuibolla [= võibolla] ei sajagi.
*MOT: sajab ikka.
*CHI: tsajab.
*MOT: uvitav kas me laulame tädi Jaana juures täna seda lumesajamise
sadamise laulu ka, vaata nende mängulumega saate seal sahistada ja,
nii põnev.
*CHI: saaja saaja luumi.
%com: Martiina laulis.
*MOT: mhmh siis teete nimodi, ja siis vahepeal tuleb kiiremini kaa.
%com: ema hakkab laulma.
*MOT: saajab saajab lunnd, kaarumõmm näeb unnd, mhmh sööme kõhu kõvasti,
Martina sööb kõhu kõvasti putru täis, siis on hea tädi Jaana tunnis
lauldaja tantsidaja.
*CHI: Jaana.
*MOT: Jaanas võtab ka.
*CHI: võibolla võtab sinna kaasa Lote kaa.
*MOT: mmh võibolla võid võtta täitsa ühe Lote kaasa.
*CHI: ühe tillukkese Lote.
*MOT: teeme nii.
*CHI: simadan [= siis ma tahan] see kitituu [= kiisu] kampsuni selga.
*MOT: mis kampsuni?
*CHI: mtahan kiisu kampsunit panna selga.
*MOT: tahad panna kiisu kampsunit selga?
*CHI: jaa.
*MOT: aga kui me akkame minema siis akkame siis vaatame täpsemalt eks?
*CHI: kuuma, ampsuud, kuumad ampsud, segame vuid [= võid] ära kuik
[= kõik], ta [= tahan] kiisu kampsunit.
*MOT: siis vaatame kui me akkame minema, me präegu ei tea kas riided on
puhtad ja, eks?
*CHI: võibolla on kii riided märjad.
%com: Martina ütleb nii sõna alguses kui ka keskel hästi pehme r-hääliku.
*MOT: vot ei tea või on on näiteks läind pudruseks eile või.
*FAT: näed jälle jälle ei võta vett, eile kolm korda järjest ei võtnud.
*CHI: võikased [= või kas need ] ei ole puduseks [= pudruseks] läind.
*MOT: ei ole, sa oskad juba väga puhtalt ise süia.
*CHI: käed ei ole mustaks läinud.
*MOT: Martiina sööb palju putru siis jõuab lume sees ka pärast õhtupoole
möllata onjä.
*CHI: Martiina läheb lume sisse.
*MOT: jaa.
*CHI: peitu.
*MOT: peitu või, ma arvanet nii palju veel lund ei ole et päris peitu
minna, aga võibolla õhtul juba on.
*CHI: kas veel sul seal on uiid [= võid]?
*MOT: võid, ei, seal on ästi ästi ästi vähe.
*CHI: ästi vähe.
*MOT: jah see jääb pärast võileiva peale.
*CHI: ke kus see jää varsti võileiva peale.
*MOT: väike ää võitükikene.
*MOT: kas Martiinal oli eile tore Kadiga koos, mis te tegite Kadiga?
*CHI: mängisite.
*MOT: mängisid, mis sa Kadiga mängisid?
*CHI: autoga.
*MOT: kas sa näitasid Kadile kuidas sa ronid kaa, näitasid mhmh, kas te
õues käisite?
*CHI: ei käinud.
*MOT: käisite ehk ikka.
*CHI: väikse kiisu taskusse.
*MOT: kui sa õue läksid panid väikese kiisu taskusse või?
*CHI: teda ei tohnud [= tohtinud] ei tohinud tah tasku seest välja vutta.
*MOT: aga miks teda ei tohtinud tasku seest välja võtta?
*CHI: est lukk eab peab kinni olema.
*MOT: ta oleks võinud muidu ära kaduda kogemata, mhmh ma arvan kaa.
%com: kohvimasin suriseb.
*MOT: issi kui sa nääksid kui ilusaid pudruampse Martiina võtab ja sööb
nii ilusasti putru, mul on kohe hea meel.
*FAT: see on küll juba kaheaastase tüdruku ampsudä.
*MOT: Martiinal tuleb sünnipäev, emme issi juba täitsa ootavad.
*CHI: seon [= see on] nende nende ääm laulutunni lapsted.
%com: sõna ääm on venitamine kõnega.
*MOT: laulutunni laste eest sööd mhmh.
*CHI: kus laulutunni lapsed on?
*MOT: maarvan et nad kõik praegu söövad kodus putru ja siis varsti tulevad
kaa laulutundi ja meie lähme kaa, milliste laste eest sa veel ampsu
võtad, mis nende laste nimed on kes laulutunnis käivad?
*CHI: onn kes on.
*FAT: selle võib vist kinni panna.
*MOT: tuleb sul meelde mõni nimi?
%com: Martina ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: hommikul paneksid selle põlema, seda ma panen selle kustu, a noh,
issi otsustab ise.
%com: ema lausung on mõeldud isale, kostub plõks.
*MOT: nüüd on jälle sealtpoolt pime.
*CHI: ei ehmata ära.
*MOT: ei ehmata.
*CHI: a las see tuli põleb.
%com: isa kõnnib.
*CHI: annama emm ehmatanudki.
*FAT: tegelt on nii mõnus kui see tagumine uks sealt toa uks lahti onnä.
*MOT: valgust tuleb.
*FAT: valgust tuleb jah, muidu on vata alati mingi pimee sein seal.
*CHI: oi ongi pime.
*MOT: kas Martiina võtab emme eest ka ühe ampsu?
*FAT: võid alla käed äkki panna, või noh siit.
*CHI: ühets jälle ühe õnne sulle koduse, teeme väiksed augud väiksed augud
siia.
*MOT: pista putru suhu ka eksju.
*CHI: Lottee.
*MOT: mhmh see on maitsev puder, see on Martiinale väga hea.
*CHI: Lotteee.
*MOT: võta Lote eest üks amps.
*CHI: Lote puduuu.
*MOT: mhmh.
*CHI: sa jätad väikse Lote ka saada.
*CHI: palun.
%com: vahepeal jupp aega ei räägita midagi.
*CHI: issi leibad on valmis.
*MOT: kohe on valmis jaa.
*FAT: tore.
*MOT: vaata kuidas need oi need on präegu väga kuumad.
*CHI: issi päägu.
%com: Martina teeb väikese pausi ja ootab et issi paneks tema juttu tähele.
*CHI: issi, need on päägu leivad kuumad issi.
*MOT: jah kuumad las nad natuke jahtuvad, Martiin me vaatame niikaua
Martiina sööb putru ilusti, las leivad pisut jahtuvad.
%com: Martina hakkab äkki nutma.
*MOT: mis nüüd?
*CHI: nad ei tahaa.
%com: ema paneb panni ahju, see koliseb, ta ei kuule Martinat.
*MOT: mida Martiina ei taha?
*CHI: nad ei taha jahtuda.
*MOT: aa leivad ei taha jahtuda, las nad natuke olla, nendel seal päris
mõnus präägu olla.
*CHI: ähäääää.
%com: Martina ütleb midagi, pole aru saada.
*MOT: Gaabrielil onnä reede õhtul teater.
*FAT: mhmh.
*CHI: tiater.
*MOT: läheb teatrisse jaa.
*FAT: noja mingi sünnipäev oli, et ta tahtis vist ära, seal oli
mingisugune kokkulepe neil.
*MOT: ei tegelikult nad he Gabriel sai valesti aru sellest kokkuleppest et
teatripiletid ikka on neil ostetud lähevad ikka teatrisse et see
sünnipäev et kas ta peab ise edasilükkama või, et ikka
sünnipäevasid kooli ettevõtmiste järgi vat ei panda.
*FAT: ma arvan ka jah.
*CHI: amps, se mul aabits, tulita välja, oli hea.
*MOT: söö kõht täis, täna on selline tore päev et tuleb Ralfi ja meie
juurde, Ralf tuleb, skui Ralfil kool ära lõppeb siis tädi Kattre
toob Ralfi meile, Ralfi tuleb natukene meile külla sulle ja mulle,
venna on siis ta on on koolis ja trennis ja issil on ka omad
tegemised.
*CHI: missi nii ma teen Afiga?
*MOT: sa saad Ralfiga natuke mängida kaa.
*CHI: uh võibolla oma mänguasjadega.
*MOT: ejaa Ralfi tuleb sellepärast et ta peab õppima natukene heegeldama
koolis, tädi Kattrel on oli häda sest ta ei saanud aru kuidas seda
tuleb teha, ta teeb kõiki vasaku käega, aga emmel tuli meelde et
ükskord kui Ralfi oli palju pisem poiss siis ta emme juures
eegeldas, sisma mõtlesin et las ta siis tuleb et vaatab ja proovime
ja otsime siis talle lõngakesi kaa millega on tore eegeldada on ju,
siis Martiina saab kaa mängult eegeldada nagu päriselt.
*MOT: põnev.
*CHI: mis Ralfi teeb?
*MOT: Ralfi tuleb meile külla.
*CHI: mis akkab siis tegema?
*MOT: ta akkab sis ää ää heegeldama.
*MOT: aga sina söö präegu putru sest puder on sulle väga hea.
*CHI: Afi [= Ralfi] eest.
*MOT: võta Ralfi eest just nimelt, Ralfi on präegu koolis.
*CHI: mis ta teeb koolis?
*FAT: õpib, tal on tunnid.
*CHI: Afi [= Ralfi] tuleb minule täna külla.
*MOT: Ralfi tuleb sulle täna külla jaa.
*CHI: issi, Afi tuleb külla.
*MOT: kassa oled rõõmus?
*FAT: oled sa väga rõõmus?
*CHI: jaa.
*MOT: söö siis puder ilusasti ära.
*CHI: siia kuuk, seona [= see on] ellus [= elus], nüd on see älus [= elus].
*MOT: elus, mis on elus?
*CHI: su käed elus.
*MOT: söö söö, söö puder ära siis emmeal on vitamiin kaa ootamas juba,
mtahan sulle vitamiini anda.
*CHI: kuta on, kusta on?
*MOT: no praegu on riiuli peal sest pead veel natuke putru sööma.
%com: Martina köhatab.
*MOT: mmvõtangi vitamiinid juba siia välja näe Martiina vitamiinid ootavad
siin laua peal ja Martiina võtab veel pudruampsu kaa, palun ole hea.
*CHI: ei taha.
*MOT: ei taha?
*CHI: on söödud juba.
*MOT: söödud juba või, oot ära ära võta põlle eest ära, istu siis siin meie
juures natukene.
%com: Martina hakkab protestima, FAT loeb ajalehepealkirja ette.
*FAT: Kuressaares kadunud kaduma jäänud kaisuloom sattus laevaga
Saksamaale.
*CHI: ei tahaa, ei tahaa.
%com: lausungi lõppu ei ole aru saada.
*CHI: nüüd on, pisut on veel.
*MOT: sul on kõht täis või?
*CHI: on.
*MOT: kas inglitüdruk sinu pluusi peal ka sai ühe pudruampsu või?
*CHI: sai.
*MOT: noota [= no oota] mhmh, kas sa lähed siis nüüd mängima või?
*CHI: ei issi tuuvita.
*MOT: näe palun vitamiini.
*CHI: minu vitamiin on meil.
*MOT: head isu issi.
*FAT: mhmh.
*CHI: head isu, head isuu.
*FAT: head isu.
*CHI: head isu mme [= emme].
*CHI: misa [= mis sa] süid [= sõid]?
*MOT: mina söön ahjuleiba.
*CHI: mina tahan kaa ahjuleiba.
*MOT: seon [= see on] präegu natuke kuum.
*CHI: puhu piale.
*MOT: hea mõte.
*CHI: mina taan kaa leiba.
*CHI: tan [= tahan] kaa leiba.
*MOT: natukene jahtub siis me lõikame sulle eks?
*CHI: issi mina tan kaa leiba.
*MOT: seonpräegu väga kuum.
*CHI: ahju, issi mina tan [= tahan] ka leiba.
*MOT: emme lõikab sul sit.
*FAT: aga ütle et ma soovin leiba.
*CHI: soovin.
*FAT: soovin jah.
*MOT: aga sa pead natukene ootama, sest see on ta on praegu väga kuumad,
ma vaatan kas siin on mõni mis jahtub kiiremini.
*CHI: minule jahtud, mina väikse suure torditüki sokolaadiga.
*MOT: vata puhu peale, väga kuum on, puhu peale, proovi enne näppudega kas
on juba paras.
*CHI: on, on.
*MOT: on või?
*CHI: on küll.
*CHI: amis küll, peab vist puhuma.
*CHI: mis Martina tegi?
*MOT: mis sa tegid?
*CHI: mmmis ma tegin?
*FAT: mis sa tegid?
*CHI: võtsime üless kuugele [= kõrgele], mis siis tegin?
*FAT: mhmh.
*CHI: Aff [= Ralf], auffipärdik.
%com: Martina ütleb sõnasse pärdik vaevukuuldava r-hääliku.
*CHI: keson [= kes on] affipärdik?
*MOT: ahvipoiss on ahvipärdik.
*CHI: emme pane võid ka peale.
*MOT: sellel leiv või sellel oli juba või peal.
*CHI: tahan veel võid.
*MOT: rohkem ei panda präegu.
*CHI: ei või olla vitamiinid on sees, mina tohin neid süia.
*FAT: mhmh.
*CHI: mmm mmmh, lind lendas.
*MOT: see Mai saade läks lõpupoole palju uvitavamaks.
*FAT: sa sa panid vist kinni, nii et ma ei mäletagi mille peale ta läks.
*MOT: mhmh.
*FAT: nii, panen selle ka kinni.
*MOT: vaata sealpool on tomatiga, panin need mis ei ole tomatiga sulle
sinna teisele poole.
*FAT: mhmh.
*MOT: vaata siin on üks veel.
*FAT: see, tahad ka?
*MOT: kolm ää.
*FAT: tahad ka?
*MOT: mul nati on, aga sa võid mulle tõsta jah.
*CHI: maa sinu eest usta [= tõsta].
*MOT: mhmh.
%com: Martina ütleb veel ühe lausungi, pole aru saada.
*CHI: ta nääb me tustamee [= tõstame], mis on tomatigaa.
*MOT: emmele meeldib kui tomat on äraküpsetatud ja issile meeldib toores
tomat.
*CHI: issi kas sa sööd tomatit?
%com: isa ei vasta.
*MOT: kusjuures täna öösel Martiina kui muidugi mõnikord nutab
läbi une siis täna ta naeris südamest nagu, kuulsid vä?
*FAT: mkmm.
*CHI: mis Martiina südamest tek tegi?
%com: ema naerab.
*MOT: öösel sa tudusid ja siis sa naersid südamest, ise tudusid ja
naersid, naeriski kõva äälega nii nagu ta naerab kui tal hea tuju on.
*CHI: mis Martina tegii?
*MOT: Martiina naeris öösel, kõva äälega ja südamest.
*MOT: emme juba mõtles mis nüüd on, ja kuulas ei ei, see küll nutt ei ole,
Martiina ei ole kurb, Martiinal oli nii hea uni et sa magasid ja
naersid.
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: magasid nii hästi täna.
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: mida?
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: Martiina oli väsinud jah?
%com: Martina räägib midagi poolpiuksudes, aru ei ole saada.
*CHI: mis Martiina tegii?
*MOT: Martiina öösel magas.
*CHI: mis see Martiina tegii?
*MOT: no mis Martiina öösel tegi?
*CHI: mis südamest kogemata tegii?
*MOT: Martiina naeris südamest kui ta magas.
*CHI: äh mis Martiina tegigi?
%com: Martina ütleb ühe valju lause.
*FAT: rääkides tunnetest ja see et ä mõni võib nagu segaseks minna eksjöä
nagu liiklusavariis ja nimodi, et see juhtubki ja kõik on shat
tauniks, siis lähedki lolliks.
*MOT: mhmh.
*FAT: et et jumala noh nagu loogiline nagu kõik juu et kõik ju et tahavad
enam vähem et see et kui siin noh täitsa loogiliselt et see võib
nimodi minna eksjöä, mul on hea meel selle sündmusekirjelduse üle
noh.
*MOT: mmmis sa mõtled selle all?
*FAT: et mis see põhjus on vä algpõhjus?
*MOT: ahah eet need magnetteljed ühtivad mhmh.
*CHI: mis on affipäldik?
*MOT: ahvipoiss.
*CHI: kes on affi aff?
*MOT: mulle meeldis ka see vaade kui sa juba teadvustad siis on sul
lihtsam sellega toime tulla see on.
*MOT: jaa need uued tihedused on nagu väga positiivsed, siis need tuleb
nimodi omaks võtta ja.
*CHI: mis see on?
*MOT: seon mmm ahju saib, enne oli leib nüüd on sai.
*CHI: mis pilt see on?
%com: laps räägib ema lausungi lõpuga samal ajal.
*CHI: pilt see on?
*MOT: see on rukkijahust tehtud selline sai.
*CHI: mis pilt see on?
*MOT: pilt, mul ei ole pilti siin.
*CHI: mis pilt see on, kelle pilt?
*MOT: ei see ei ole pilt.
*FAT: tahad saia viimast poolt süüa vä?
*MOT: lõikame pooleks.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme näe see oli obune.
*MOT: kuskohas?
*CHI: tsin [= siin] pildi peal.
*MOT: mul ei ole obuse pilti siin olnud.
*MOT: eh mul meeldis muidugi see ka et ää et siis tasubki rahulikult kodus
olla ja mitte nimodi välja tormata.
*CHI: mina lähen toobikka [= toob ikka], hobust lähen toob emmile
[= emmele], län [= lähen] toon emmile [= emmele] väikest obust.
*MOT: tood emmile väikest hobust, kas emmi on emme, ahah.
%com: ema ja laps naeravad.
*MOT: oh sa mu musirull.
*CHI: emmi ämmii kes on ämmi?
*MOT: mmm.
*CHI: mis on ämmi?
*FAT: ei tea, kes on?
*MOT: mina kai tea.
*FAT: kes on?
*CHI: siin ämmi.
*MOT: siin, mina olen ämmi või, ahah.
*CHI: kas kesse on ämmi?
*MOT: kas mina olen?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole enam või?
*CHI: oled emme.
*MOT: nüüd ma muutusin emmeks ahah, olen siis nüüd emme, a mis su emme
nimi on?
*CHI: emme Kate.
*MOT: emme Katre, mis issi nimi on?
*CHI: Indek.
*MOT: aga mis sinu nimi on?
*MOT: Martiina kas sul on veel üks nimi?
*CHI: Martiina Eliisabet Häin.
*MOT: Martiina Eliisabet Hein jaa, aga mis su venna nimi on?
*CHI: Gabril.
*MOT: Gabriel.
*MOT: kus sa elad?
*CHI: kome [= oma] Tallinnas.
*MOT: oma Tallinnas ahah, kas sa tead kus saad veel mis ää veel mismoodi
veel öeldakse selle koha kohta kus sa elad?
*MOT: mis tänaval sa elad?
*CHI: mmm Lähula.
*MOT: Lehola tänavas Nõmmel.
*CHI: Lummel.
*MOT: Nõmmel jaa.
*FAT: ja selle kohta öeldakse ka Hiiu veel.
*MOT: väga keeruline.
*FAT: nii palju kohanimesid, Nõmme, mis see veel oli, see on ka lahti vä,
see on ka lahti vä?
*MOT: aa.
*FAT: ma mõtsin et enne oli kaks kaks piima et uvitav kus üks sai.
*MOT: siis nüüd on mõlemad lahti.
*FAT: nagunii saab otsa.
*MOT: aga Martiina kas sa elad Prantsusmaal või Eestis?
*CHI: Pantsusmaal.
*MOT: elad Prantsusmaal või, ei ela Prantsusmaal meie elame Eestis, aga
meie reisime suvel Prantsusmaale.
*CHI: äisime [= reisime].
*MOT: mhmh.
*CHI: seo [= see on] Pantsusele.
*MOT: Prantsusele Prantsusmaale.
*CHI: Pantsusmaale.
*CHI: seon seon [= see on] Tisnilandiii.
*MOT: seal on Disniländ.
*CHI: meol [= mul] mul oli Disniländi vaja Lotet ka kaasa.
*MOT: võtame kaasa.
*CHI: kohveri võtan omale.
*MOT: mhmh.
*CHI: tiis [= siis] ma fotukaga pildistan.
*MOT: ah soo, teed fotokaga pilte kaa?
*CHI: kus emme votukas onn?
*MOT: ma arvan et kui sa oma selle ell saia ära sööd siis sa võiksid minna
vaadata.
*CHI: valus.
*MOT: valus näita, no on juba kõik üle, paneme selle varruka paremini
mmmh, paneme selle ka.
*CHI: see on ka.
*MOT: palun.
*CHI: siin ei ole Ello Kitti putukat.
*MOT: ei ole, kuule issi kumit kuidas muidu sinu plaan sa ütlesid sa
läed kell kaksteist, mmõtlen seda et kas meil on mahti minna
korraks vaatama seda kingitust.
*FAT: huuuh, oota laulutundi te lähete alles tunni aja pärast eks?
*MOT: mhmh.
*CHI: tunni pärast.
*MOT: muidugi kui noh pool tundi vist väga suur päästja ei ole ma ei saa
pärast tagasi sealt et muidu kohe minna kleit selga ja vaadata.
*FAT: Järvele vä?
*MOT: ää ma muidugi ei tea kas Järve võiks olla see koht kus me
saaksime selle.
*FAT: kus, Prisma vä?
*MOT: häämmm noh, vata ma vaatasin Rokalmaares aga Järvel võiks
võibolla kiire sellise tiiru teha kas seal on nagu mingeid
neid rattaid jäänud.
*CHI: mina itaha [= ei taha].
*MOT: ma muidugi arvan et ei ole.
*CHI: ei taha attaid vaadata.
*MOT: mmmh.
*CHI: minul on teised attad.
*MOT: sul on teised rattad.
*CHI: mul teised mõtted.
*FAT: teised mõtted on, mis mõtted sul on?
*CHI: kahh tis ugude mõtted, ugude mõtted.
*MOT: mis mõtted?
*CHI: ugude mõtted.
*MOT: eeheh ei saanud aru, ugude mugude.
%com: ema ja laps hakkavad naerma koos.
*CHI: ugude mõtted.
%com: Martina naerab hästi kõlavalt.
*MOT: oh sa meie naljahammas.
*CHI: nuku aparand.
*MOT: mhmh.
*CHI: nuku appadi nuku appada.
*MOT: see on sama jutt et Miki Mauss supikauss.
*CHI: Muki Mauss.
*MOT: ehh Muki Mauss.
%com: Martina hakkab naerma.
*MOT: Kuki Mauss.
%com: Martina naerab ema öeldu peale.
*CHI: Kuki Mauss.
*MOT: Miki Mauss.
*CHI: Miki Mauss.
*MOT: ära niisama pudista, pista nüüd suhu, kas sa soovid veel?
%com: edasi pöördub ema isa poole.
*MOT: aga siis on see teema et ää me peaks minema kahe autoga kohe.
*CHI: issi autoga sõidame Indeku autoga.
*FAT: no võibolla võibolla teeme pärast ää.
*MOT: vaata Martiinal on uneaeg ja siis tuleb Ralf siia, ütleme
kolme-nelja ajal.
*FAT: mhmh.
*MOT: sest pärast vata meie lõpetame küll pool kaksteist agaa.
*FAT: no mul on kaksteist kohtumine.
*MOT: ja ma tean seda, sellepärast see aeg ei sobi.
*FAT: kell üksteist akkab teil see vä?
*MOT: mhm laulmine seal.
*CHI: laul on.
*MOT: kus me käime laulmas?
*CHI: sis laulud.
*MOT: laulutunnis kus see laulutund asub?
*CHI: kus asub?
*FAT: no aga sis ee võime minna kui me sealt.
*MOT: no tõenäoliselt ää jõuame eks meil oleks.
*FAT: või teeme siis nimodi et ee ma läen üks meist või ma läen teen
sis nagu eelluure et kas tasub.
*CHI: seon [= see on] jonnipunn siin.
*FAT: kui ma siit lähen kaheteistkümneks ma üppan sealt läbi onju.
*MOT: jah aga siis me peaks ikka nagu koos minema et kui lähekski selle
mõttega et kui vaataks see kaks seda kingituse varianti mis me kokku
leppisime kas siin on ainult ainult selle vaataks üle ja, jaa sis ee
otsustamee edasi mis saab.
*FAT: noaga [= noh aga] lähme sis, aga ma arvan et mpeame akkama riide
panema ega me ei jõuagi eriti sest me paneme umbes üle poole tunni
vist vä?
*MOT: ei ää, ma pärast laulutundi teen siis korda siin et, ää ma joon oma
kofilonksu ära veel ja üks viimane minut ja sis.
*FAT: nooh lähme.
%com: CHI seletab midagi arusaamatut.
*MOT: Martiina, meil tekkis issiga nüüd üks mõte üks plaan, lähme käime
enne laulutundi korraks issiga koos poes ära eks, ja siis lähme sealt
laulutundi, teeme nii, aitäh väga maitsev toit oli.
*CHI: lähme nüüd uue [= õue].
*MOT: jaa lähme aga me lähme präägu autoga sõitma me präägust ei, no kell
kümme tehaksegi lahti ega me varem ei saa.
*FAT: ai jah, ma mõtsin et et on juba lahti aga ei tehtagi varem.
*MOT: nii kas tuled välja?
*CHI: aut.
*FAT: kas olete ostnud neid v Gabrielil ja nendel juba varem ostetud või?
*MOT: ma mingil hetkel ostsin siia.
*CHI: läm [= lähme] uue [= õue]!
*MOT: appi a mitte väga kaua aega tagasi, ma arvan mingi paar nädalat või.
%com: kostub vee pahinat, ema peseb midagi.
*MOT: kas sul Martiina pissiäda on, ei ole?
%com: Martina ütleb midagi, kuid läbi kohvimasina puhastamise surina ei
ole kuulda.
*MOT: sa saad korraks vaadata oma mänguasju.
*FAT: mis sa ütlesid ää?
*CHI: kus aknast vaadata.
*MOT: aknast tahad vaadata no aga sis mine sinna selle tooli peale, ainult
tooli peal võib vaadata.
*CHI: siit.
%com: kostub üsna kõva kohvimasinast tulevat lurinat.
*FAT: kule kus see mm eee.
%com: isa lausungi katkestab ema.
*MOT: oih linnuke tahtis tulla.
*FAT: kus see hea vata see kotike on millega oli hea võtta reisile kaasa
neid igasuguseid banaane ja?
*MOT: tead võibolla ma koristamise käigus selle ää.
*FAT: sest ma otsisin see oli vat siuke nagu jäik oli et sealt ei vooland
välja aga samas sai ise nagu sõrmedega sealt laps kätte.
*MOT: aa, kule aga ma kõigepealt panen ennast kiiresti valmis.
*CHI: linnuke tahtis tulla.
*FAT: tahtis tulla?
*CHI: linnuke tahtis.
*FAT: tahtis kas siia sööma tulla ee majakesse vä?
*CHI: sei [= see ei] ole maja seal üleval.
*FAT: linnumajakesse tahtis sööma tulla vä, või kuhu või meie tuppa vä?
*CHI: äi tahtund.
*FAT: kas sinna li linnumajakesse?
*CHI: jaa.
*FAT: ahah.
*CHI: linnul on oma maja.
*FAT: aga miks tai tulnud ä?
*CHI: oma majas on tema.
*FAT: aga miks tai tulnud?
*CHI: tal on oma maja.
*FAT: on.
*CHI: tema aknast välja ei näe linnut.
*FAT: aga Ma Martiina kule aga miks tai tulnud?
*CHI: tuligi linnu, muakna peale, linnu peale.
%com: edasi ei ole Martina kõnest aru saada, ta räägib omaette.
*CHI: kussa oled Indekk [= Indrek], kussa oled?
*FAT: mina olen issi eks, Martiina kutsub mind ikka issiks.
*CHI: issiks.
*FAT: issi.
*CHI: kus see vares kadus?
*FAT: näe, linnuke lendas.
*CHI: ku linnuke onn?
*FAT: tea, ta otsib süia, aga mei ole veel süia talle pannud tema
majakesse, peame panema.
*CHI: kus see linnul söök on minul?
*FAT: peame emme käest küsima emme teab, emme teab.
*CHI: kus ta on?
*FAT: emme peseb präegu.
*CHI: siin, tsiin peidus on linnumajaa, sin otsa peal, kus see linnu kadus,
kus see linnu kadus, kus ta kadus, kus ta kadus, kus ta kadus?
*FAT: ei tea.
*CHI: akna piale läks.
*FAT: ta üppab akna peale, ta üppab oksa pealt oksa peale.
*CHI: üppab oksa pealt oksa peale, lõikab oksa peal.
*CHI: kogu baan [= banaan] läinud vanaks issi.
*FAT: banaan on vanaks läind jah.
*CHI: tahad.
*FAT: ma arvan viskame selle ära et seda vist ei taha keegi ostame
poest värske, ostame poest värske sest see võib teha kõhu korrast
ära.
*CHI: kas me lähme õue, kas me nüüd lähme õue?
*FAT: jaa nüüd lähme õue.
*CHI: matan [= ma tahan] minna õue, paen kiisu kampsuni selga.
*FAT: mmmh.
*CHI: kiisu kiisu kiisu, kiisu tuleb uue, Hellu Kiti tuleb uue, võtan uue
Hellu Kitikese.
*FAT: nooh.
%com: Martina läheb tooli pealt maha.
*CHI: kitu [= kiisu] kampsun, see kiisu kamps, mina võtan omale kiisu
kaasa, ma võtan kiisu õuu kaasa, mina võtan ei kiisu kaas, võtan
euru kaasa kiisule, võtan euru kaasa.
*MOT: euro võtad kaasa või?
*CHI: kiisu tuuleb uue kell.
%com: Martina ütleb selle lausungi rütmiliselt.
*MOT: pissile, tule.
%com: laps vastab midagi, ei ole aru saada.
*MOT: näe kiisu tahab ka tulla pissile, tule, teeme kiisuga koos pissi ära.
*CHI: kiisule panen silma peale.
%com: Martina laulab mingit oma laulu.
*CHI: votuka [= fotoka] peale panin temale, votuka [= fotoka] peale.
*MOT: votoka [= fotoka] panid talle peale või?
*CHI: kiisu panin temale peale.
*MOT: vaata kas kaka tuleb ka.
*CHI: need on mul votoka [= fotoka], see tuleb sii.
*FAT: ota Martiina vist ei ole vitamiini ka saanud.
*MOT: sõi ära juba, kõik, opsti, ota [= oota], nüüd paneme laulutunni
riided ka kohe selga.
*CHI: laulu, laulu.
*MOT: meil on üks väike laululaps siin.
*CHI: väke [= väike] laululaps.
*MOT: väike laululaps Martiina Eliisabet.
*CHI: kas nüüd tuli põlema?
*MOT: jaa, mine lippa korraks ringi, emme paneb asjad veel valmis.
%com: Martina hakkabki jooksma ja kilkab.
*MOT: oi kui rõõmus laps meil on.
*CHI: üppa ringi, üppa ringi.
*MOT: üppa ringi.
%com: Martina kilkab.
*MOT: haa kui rõõmus laps meil on.
*CHI: läksin laulupoodi.
*MOT: laulupoodi läksid või, vaata seal on natuke jahe seal akna all.
*CHI: siin akna all all on lumi, lumi sees, ei ei ole lund lund lund,
üks Lote tahab uue tulla, üks Lote tahab uue seal Martiina.
%com: Martina huilgab ja jookseb.
*CHI: Martina üppab inngi [= ringi].
*FAT: hüppad ringi.
*CHI: üppan ringi.
%com: Martina teeb vägevat häält.
*CHI: kus sa oleed?
*MOT: vannitoas olen.
*CHI: kas siia lähe üppad ringi?
*MOT: venna tuppa korraks võid üpata venna tuppa, siis üppa tagasi eks.
*CHI: hops.
*CHI: hops.
*MOT: tagasi oledki, väga toree.
*CHI: vänna [= venna] toas.
*MOT: mhmh emme ongi valmis põhimõtteliselt.
*CHI: mina lähen tuppa, mina lähen tuppa, miina kõndin tuppa, bomm tsin
tsii tsaa laa laa tapu kaki uulen nenna toas käind, ei aukut
vaadataa, vadat aipiidist vaadat aipidist sinu tuas vaata aipidist.
*MOT: me akkame Martiina kohe õueriideid ka selga panema.
*CHI: utan [= võtan] kiisu kaasa.
%com: Martina ütleb seda rütmiliselt.
*CHI: tan [= tahan] liblikat vutta kaasa.
*MOT: tead Martiina liblikas on nattukene liiga suur et kaasa võtta.
*CHI: tahan liblikat vutta.
*FAT: ära taha.
*MOT: sa pead liblikale ütlema et tema präegu ei saa tulla, et las
liblikas ootab, ütle liblikas oota ma käin ära ja siis mängime.
*CHI: aga aga mina tohin ka liblikast uues tulla, uue meiest taaka tulla
uues appi, jaa jaa.
%com: Martina kõnest ei ole vahepeal aru saada.
*CHI: ammi Lotte, ammi Lotte, ammi Lotte, uju merre, uju merre, uju püü.
%com: Martina ütleb üsna omapärast põrisevat-surisevat r-häälikut.
*MOT: kuule väike ujuja, meres ujuja, tule.
*CHI: merre ka ja ujuja nagu kala ujub.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026644-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT MOT Mother, CHI Martina Target_Child
@ID: est|Kapanen|MOT|35;||||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|2;1.17||||Target_Child|||
@Date: 17-JAN-2013
@Time Duration: 1:13:03
*CHI: selle Doppoksi, nimodi kuulates kiisudele magada.
*MOT: ahah sa loed mulle raamatut.
*CHI: teal on.
*MOT: näita mis sul on seal aa raamatus.
*CHI: kiisud.
*MOT: aah oi kui palju neid kiisusid on siin vaata.
*CHI: kiisud magavad.
*MOT: magavad, väga tore sa loe mulle raamatut, ma vaatan keegi on Skaibis
minuga ühendust võtnud, ma korraks vaatan.
%com: laps ütleb midagi korraks, ei ole aru saada.
*MOT: ja mina kuulan sinu, mina kuulan sinu juttu.
%com: MOT on siiski tegelikult hõivatud oma tegemistega.
*CHI: täämä [= teeme] niiet minu kiisud magavad.
%com: Martina n-ö loeb aeglaselt, iga sõna rõhutades.
*CHI: ja jäi see lugu sissse et kuulates suure papptopsi panna, emme madan
[= ma tahan] veel oma lugu.
*CHI: emme madan [= ma tahan] veel oma lugu kus mina.
*MOT: mhmh.
%com: ema suhtleb Skype'i kaudu ja on kuulda arvutiklahvide toksimist,
Martina jätkab omaette nn lugemist oma stiilis.
*CHI: mina kuulates olen ja sinu Doppoksi panema, ämme
[= emme] ma panen need kõik Doppoksi.
*MOT: kõik need Droppoksi jah.
%com: CHI pobiseb omaette arusaamatult.
*CHI: nääd nääsimeme kiisud on all ka, emme neid kiisusi on all ka.
%com: ema ei vasta, kuna suhtleb kellegagi arvuti kaudu, CHI kordab oma
lausungit, et ema tähelepanu saada.
*CHI: emme neid kiisusi on all kaa.
*CHI: emme neid kiisusi on all kaa.
*MOT: seal all on kaa mhmh mkirjutan vastan ühele tädile ja siis ma vaatan
etää mul on kaks väikest sõnumit tulnud, ma sina loe mulle nikaua
raamatut, ma präägu sinuga ei räägi eksju.
%com: Martina jätkab oma lugemise häälega lugemist.
*CHI: minu Doppoksi pandes ja tüista vette et minu lugu oleks sääs ja
meista mette et kuu käis kuu, Lottepeilide ommikust Lote.
*MOT: Lote, kus Lote on?
*CHI: te [= see] köögis.
*MOT: köögis on, kas sul pissiäda on Martiina?
*CHI: ja teha Lotele suue äatuskellaa.
*MOT: kas sul pissiäda on?
*CHI: äi ole, mul on ühte lugu.
*MOT: loe lugu, mulle tundub et see on üks põnev lugu.
%com: Martina n-ö loeb edasi.
*CHI: mulle tähtakse Lote loo ja mul tehakse ühte Lote lugu, jammmm
tehakse mulle ühe Lote loo, teista mette et, tulge Lote etendist
vaatama, ota mul jäi üks lehekülg pooleli.
*CHI: pooleli.
%com: Martina ütleb viimase sõna omaette sosinal, edasi räägib valjult oma
lugemise häälega.
*CHI: teeme nii et mulle tehakse ühte Lote kattat ja ma tiatas Lote
ülesse, äatuskella, Lotepeilii.
*MOT: Lotepreili, kes äratas Lotepreili ülesse.
*CHI: kuu saladuse, kes ärkas äratas Lote ülesse.
*MOT: kuu saladus äratas Lote ülesse, aga raamatus oli kärbes Jaak
kes käis teda äratamas, Lotepreilii, ärka ülessee.
*CHI: se kuukiva jä või saladuse kas kärbese ülesse.
*MOT: kuukivi saladuses oli ka kärbes mhmh.
*CHI: sellepäast see kärbes ärataski tae kuu ja selle peili, te [= tere]
ommikust peili ja Lote.
*CHI: kuikivi saladuse peili äratas paapiui saladusest ülesse
Lotepeilii aga kuukivi saladus ärkas peata Lote ülesse, kuukivi
saladuse Lote äratas kuukivi saladuse ülesse, seepärast tere
Lotepeili tulee tule peili juurde, Lotepeili ärkas selle kuu jälle
üles Lote.
*CHI: niisugune Lote loo on.
%com: laps keerab raamatu lehti ja pobiseb omaette vahepeal.
*CHI: käis ta Lote suur Lote väikest ülesse mis sellepaast see kivi kukivii
äratas Lote ülesse, em [= emme] kivi äratas Lote ülesse, päili
ärkaski Lotee seon päili ja Lote lugu.
*CHI: em [= emme] tan [= tahan] ka sinna.
*MOT: mhmh, no mahud küll.
*CHI: avvutile Lote loo tahab see, ja vaadatakse.
*MOT: nii, ma istun natukene siiappoole, stmpean tädi Evelile vastama ära.
*CHI: emme nüüd su arvuti mahub küll.
*MOT: ahah.
*CHI: nüüd ikkagi mahub nüüd tehakse kiisuttopsi uurde, näi nüüd tehakse
Lote nüd nimed, ja nüüd tehakse nendest Lote nimesi mis on täinud
apa(r)aate, ja suuled ta Lote paili [= preili] tulid sealt, nüüd su
avvuti mahuub, pane avvuti peale.
*MOT: mahub jah.
*CHI: minust minu loos on Lote lugu, oota ma selle siit eest äla [= ära].
*MOT: tahad diktofoni sisse rääkida näiteks, lugeda mõnda luuletust või
laulda diktofonile, aga ära nuppe vajuta eks.
*CHI: tüüle vest luugu sestä kesussuu ma laulsin talle.
*MOT: laulsid, aga laula mõnda laulu talle mis sa oskad.
*CHI: tümemeel telot tal lal laa laa tak diktofo sassa lal lal lal laa.
*CHI: laulsin.
*MOT: sa laulsid siukest toredat viit, aaga sa võiks diktofonile oma kiisu
luuletust ka lugeda, meie kiisu luuletust.
*CHI: mäie kiisul kiimud silmad, istus mätsäs kännu otsas, piip oli suus
ja käpp [= kepp] oli kääs, kutsus lapsi lugema, see kes mõistis aru
sai.
*MOT: sellele.
*CHI: ta tegis pika pai.
*MOT: oi kui tubli, see oli sul nii hästi meeles, mul on nii hea meel sinu
üle.
*MOT: nüüd sa võid diktofonile raamatut ka lugeda.
*CHI: mäie lugu tegi tummi [= trummi], nüüd nüüd sa näe su avvuti mahub.
*MOT: mhmh.
*CHI: pane siia peale.
%com: Martina koputab ja näitab, kuhu tuleb panna.
*CHI: mme [= emme] pane laua peale.
*CHI: diktofälil [= diktofonil] oli üks asi millele teha üks asi.
%com: Martina n-ö luges omas stiilis.
*CHI: vaatame mis kell on.
*MOT: emme telefonist vaatad jah?
*CHI: oi mis kell on, vaata mis kell on, vaata.
*MOT: üksteist kakskendüheksa, saab pool kaksteist kohe.
*CHI: täius unun lugu.
%com: Martina jätkab loo jutustamist, eelmise lause tähendust ei tea.
*CHI: ee sii olen joonistanud.
%com: Martina keerab raamatulehti.
*CHI: sel, emme Lute [= Lote] ka, kas sa loed präägu seda?
*MOT: ära palun mul arvutit vajuta, ma sain kätte et täna ei jõua üks
öö ää üks onu meilee koosolekule, see oli väga oluliinfo aga nüüd
ma nüüd ma juba vaatasin need kirjad ära ja nüüd mul ei ole vaja
neid enam siin arvutist vaadata, nii, nüüd me võime midagi
koos teha, mis sa sooviksid teha minuga koos?
*CHI: mängida.
*MOT: mis mängu sina tahaksid mängida?
*CHI: mina tahaksin ühte kommi mängu mängida.
*MOT: mis mäng see veel on?
%com: ema hääl muutus madalamaks ja ta on üllatunud.
*CHI: kotte mängu.
*MOT: mmmh.
*CHI: kooliopite.
*MOT: me võiksime Lote doominod mängida, kas sa sooviksid?
*CHI: kominood, koominood loeme, komminood.
*MOT: doominood või koominood?
*CHI: komminood.
*MOT: doominood.
*CHI: koolinood.
*MOT: tahad sa doominood mängida?
*CHI: kommi tood.
*MOT: mina ei saanud aru, mida sina tahad kule kas see vaata ühed rõngad
läksid siin maha enne, korjame need ülesse.
*CHI: kuule see punane ei mahtunud alla panna.
*MOT: ama arvanet mahub, ta on täitsa õige see punane vist läheb sinna
kõige lõppu.
*CHI: ei läinud alla.
*MOT: läks, mis järgmisena tuleb?
*CHI: ei tea.
*MOT: proovi.
*MOT: mis värv oleks õige sinna nüüd panna?
*CHI: nüüd see värv.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: pu kollane.
*MOT: õige, kollane, näita kas mahtus, mahtuski, mis värv nüüd läheb?
*CHI: nüüd see.
*MOT: proovi, mis värv see on?
*CHI: ee ko ko oh, mis värv?
*MOT: oo oo orants, sul juba akkas tulema, õige aga mis nüüd läheb?
*CHI: see.
*MOT: no proovi kas läheb.
*CHI: ei läinud.
*MOT: ei lähe, üks peab vahele minema vaata, mis värv see on muidu?
*MOT: mis värv see on sul käes?
*CHI: ei tea.
*MOT: tead küll, roosa oli see.
*CHI: ei mahtund.
*MOT: sa katsetad jah?
*CHI: no ei mahtunud allapoole alla.
*MOT: no sa tegelikult panid alguse täiesti õigesti.
*CHI: äapane eipane neid sii alla.
*MOT: mmm, ma ütlesin et kui sina paned ühte torni, ma paneksin teise
torni.
*CHI: aita alla panna.
*MOT: see ei mahu sinna sest see rõngas ei ole nii suure läbimõõduga.
*CHI: see on nii suur, näedsa see on nii suur.
*MOT: mina arvan kaa.
*CHI: maa ise.
*MOT: no proovi vaata kas see läheb lõppu välja.
*CHI: ei läinud.
*MOT: ei läinud.
*CHI: see läheb.
%com: laps ütleb veel midagi, ei ole aru saada.
*MOT: näe see läks lõppu välja.
*CHI: see läheb.
*MOT: ei see tahab et mingi värv oleks veel vahel, ta ei mahu sinna.
*CHI: ta tahab et see läheb vahele.
*MOT: ei see ka ei lähe, sinna peab mingi teine värv minema.
*CHI: see.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: kollane.
*MOT: kollane, mis nüüd läheb, mis värv see on?
*CHI: ää oranss.
*MOT: orants, ja see mis värv on, ah õige, mis värv see on?
%com: ema on äkki märganud, et Martina ütles vahepeal sõna oranž õigesti.
*CHI: roheline.
*MOT: tubli, roheline.
*CHI: aga see mahub ka.
*MOT: no kas mahub?
*CHI: ei mahtunud.
*MOT: ei mahu muidugi.
*CHI: ei mahtund.
*MOT: nii.
%com: laps katsetab mänguasjaga ja ütleb juurde midagi, millest ei ole aru
saada.
*MOT: no ei mahu päris hästi, sinna peab üks vahele minema, mis värv sinna
vahele peaks minema?
*CHI: see.
*CHI: see.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: kolla, ää äääm oosa.
*MOT: roosa jaa.
*CHI: see nüüd mahub.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: ee ee oheline.
*MOT: see on helesinine.
*CHI: sinine, kas see mahub ka?
*MOT: no oi mahtuski, sa jõudsid, see käib ju väga raskelt, mis värv see
on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on selline helelilla.
*CHI: see mis on?
*MOT: pane roosa pall ka sinna peale.
*CHI: see on oosa ungas [= rõngas].
*CHI: mai oska peal panna.
*MOT: nii, paneme koos.
*CHI: ooi.
*MOT: kas ma ait aitan sind?
%com: kostub veeremist.
*MOT: oh, kuhu see veeres?
%com: ema ja Martina naeravad koos.
*MOT: sinu majja, mine vaata oma majja, või on see kosmoselaev sul kas see
on praegu sul maja või kosmoselaev?
*CHI: on.
*MOT: ähähää said kätte vä?
*CHI: äi saanud.
*MOT: mis see sul siis käes on?
*CHI: see on ungas [= rõngas].
*MOT: rõngas või, minumeelest on see nagu pall.
*CHI: see on õngas [= rõngas].
*MOT: ot ma vaatan kas sa läk läksid tolmus, aa sa oled söömise ajal
ajanud natuke putru retuuside peale.
*CHI: ungas [= rõngas].
%com: kostub kerge plastmassasja veeremise häält, ema ja Martina naeravad.
*CHI: see läks.
*MOT: see veeres kuskile oopis teisele poole.
*CHI: mmm, ehehee.
*MOT: veeres kaugele.
%com: Martina jookseb toas.
*CHI: mhõõ.
*MOT: vaata kui uvitavalt see veereb kas me Martiina pissile lähme?
*CHI: ei, ma viskan palli.
*MOT: aga ütle mulle kui sul on pissiäda eks ole.
%com: Martina viskab palli veerema.
*CHI: atta [= ratta] juurde.
*MOT: mhmh ratta juurde kas sa vett soovid juua, ma joon vett natukene.
%com: Martina veeretab palli, kostub palli veeremise hääl.
*CHI: nas vad ongiga.
*MOT: näe nemad tulevad sinu sõbrad tulevad ka vaatama kus see pall veereb,
hopp.
*CHI: hmee.
*MOT: kus veereb.
*CHI: tsiia läks Lote tahtis kätte saada.
*MOT: tahtis kätte saada.
%com: Martina jookseb.
*CHI: pall xxx.
%com: Martina viskab palli ja kilkab.
*CHI: äi oska võtt.
*CHI: kas see läks laua alla?
*MOT: näita.
*MOT: oi see läks tõesti väga kaugele, sa ei saa seda ise kätte, kas ma
aitan sind nii.
*MOT: näe, tuleb välja vaata, kas sa, näe, tuli, kus ta veeres?
*CHI: oih.
*MOT: veereb niimoodi pallikene.
*CHI: äkki ma tahaksin vaatan kus ta välja saab.
*MOT: no vaata vaata.
*CHI: Lote saab.
%com: Martina viskab palli veerema.
*CHI: Lote tahab näha kus ma palli viskasin selle.
*MOT: mhmh.
*CHI: Lote ihih.
%com: Martina jookseb.
*CHI: see alati, mh Lote sai palli kätte.
*MOT: tal on väga ea meel.
%com: Martina räägib midagi vaikselt omaette, kõnnib ja viskab palli
veerema.
*CHI: ämme [= emme] Lote ise viskas.
*MOT: Lote ise viskas, on see alles küll tore.
*CHI: Lote.
%com: Martina teeb rõõmust hästi kiledat häält.
*CHI: näe Lote Lote võttis omale.
*MOT: mhmh.
%com: Martina viskas palli ja ütleb midagi arusaamatut.
*CHI: emme see oli minu käes, me viskasime, äh, hee hee.
%com: Martina jookseb, pall veereb.
*CHI: opaaaa, näe see Lote ise sai kaa.
*MOT: kas Lote möllab präegu?
*CHI: näe see Lote sai ise palli kätte.
*MOT: no väga tubli tüdruk Lotetüdruk.
%com: Martina kiljub ja viskab palli veerema.
*CHI: Lote viskas.
*MOT: kas Lote läheb oma kosmoselaeva või?
*CHI: ei lähe, Lote läheb minu maja sisse.
*MOT: sinu maja sisse, saad sa akna lahti sealt?
*CHI: mai [= ma ei] saa, nüüd sain.
*MOT: said.
%com: pall veereb.
*CHI: äi lähee, nüüd me poovime [= proovime] kinni läkski.
*CHI: emme Lote ise viskas palli sinna.
*MOT: tõesti jah, on alles koeratüdruk.
*CHI: kus ta läks?
*MOT: näita, oi kui tubli Lotetüdruk.
*CHI: Lote ise viskas, Lote tahab näha kus ta läks.
*CHI: Lote tahab kätte saada, anna Lote tahab kätte saada.
*MOT: aga aita teda, sa oskad teda aidata ma tean.
*CHI: sinna alla läks.
*CHI: emme ma aitan tal saada kätte.
*MOT: aita jah.
*CHI: sinna ehee.
*CHI: ja see Lote saigi kätte.
*CHI: emme Lote julatas [= ulatas], emme ma aitasin saada.
*MOT: väga hea.
*CHI: ma andsin talle selle.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja ta saigi omale.
*MOT: noo see on küll ea.
*CHI: mis seal sees on?
*MOT: otot emme puhastab ära selle.
*CHI: mis seal sees on?
*MOT: siin on üks puhastusvahend präegu, ma teen puhtaks selle.
%com: vahepeal on jupike vaikust, kanaarilinnud laulavad.
*MOT: las ta olla, las ta jääb.
*CHI: mis seal sees on, mis seal sees on?
*MOT: emme tegi selle puhtaks, ära nät natuke aega seda präegu puutu.
*CHI: emme aga Lote sai Lote sai omale.
*MOT: sai tuled sa pissile ka?
*CHI: teen selle selle palli puhtaks, pall on must kibe.
*MOT: mine tee seda seal teises toas, vot seal.
*CHI: emme kohe annan emme selle Lotele tagasi, oli Lote kääs.
*MOT: ahah.
*CHI: ma annan kohe Lotele tagasi oota ma võtan ühe salfätti, ma võtan
veel ja siis.
*MOT: no mis sa teed salfrätikuga?
*CHI: selle selle ämnmm palli äla [= ära].
*MOT: ahah ära, oot nüüd aitab küll, sul on väga palju seda salfrätikut
võetud juba.
*CHI: ma puhastan selle palli Lotele äla ja siis annan Lote kätte tagasi.
*MOT: tegid puhtaks jah, aga mm ää ota, mine pane sina prügikasti see
paber, ma tulen aitan sind, oota veel.
*CHI: oi mai taha panna enam, ma veel natukene salfätti.
%com: kostub lapi väljaväänamise häält.
*CHI: ma veel natukene pesen palli, puhastan veel selle.
*CHI: emme ma puhastasin Lote jauks äla, nüüd annan Lotele tagasi palun
Lote emme emme ma puhastan emme ma puhastasin Lote jauks äla palli,
viskame.
%com: Martina jookseb.
*CHI: näädsa mme vaata kui kaugele mina viskan.
*MOT: näita.
%com: kostub palli veeremise hääl.
*MOT: ohoo.
*CHI: läks.
%com: Martina kõnnib toas.
*CHI: näedsa vata kus tema.
%com: Martina ütleb lause imestunud häälega.
*CHI: kass Puunu [= Bruno] vaatab kussee pall kadus kass Puunu [= Bruno]
vaatab, kass Puunu [= Bruno] vaatab kussee pall kadus.
*MOT: ma arvan et ta vaatab, ta mõtleb küll et kus see pall küll läheb.
*CHI: ta vaatas kussee pall, ta vaatas kussee pall läks, ta vaatas kussee
pall läks.
*CHI: ää ä äm ämme kass Puunu [= Bruno] vaatas kus see pall kadus?
*MOT: ma arvan et ta vaatas, ta jälgib oolega missa teed.
*MOT: mis ma teen?
*CHI: puhastan.
*MOT: puhastan, mida ma puhastan?
*CHI: mina puhastan.
*MOT: sina, mida sina puhastad?
*CHI: mina puhastan seda, ämme matahan kaa seda, emme tahan seda veetse
pabelit.
*MOT: palun, kassa aitad mul natuke puhastada?
*CHI: see on mu väike salfäti [= salvräti] tükk.
*MOT: mhmh, nüma teen natuke põrandat, võtan tolmu ära.
*CHI: ma võtan ka tolmu.
*MOT: oih, kui tore, sa võibolla aga sa ujud siin põrandal rohkem nagu.
*CHI: mme.
%com: Martina lausumine jääb poolikuks, ema küsib.
*MOT: roomad.
*CHI: kul on seal pakk.
*MOT: kuule kas Lote ja Pruuno tulid ka appi põrandat puhastama või,
pesema, nemad ka kõhuli nagu sina.
*CHI: las nad tule tulevad minu järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: tulnuud Lote oskaski minu juurde tulla.
*MOT: oskas jah?
*CHI: las see Puunu tuleb ise ma aitan vist natukene Puunut [= Brunot].
*MOT: aita natukene Pruunot jah.
*CHI: äh äh sain.
*MOT: me oleme tublid põrandapuhastajad siin koos onju?
*CHI: mh saingi Puunu [= Bruno] kätte.
*CHI: äh ämme [= emme] Puunu [= Bruno] ei oskanud ise tulla kaugemalt.
*MOT: ahah, näe ma tõstsin sinu papist maja ka eest ära, teen siit ka
tolmu võtan ära.
*CHI: siit võtan ka.
*MOT: võtame tolmu ära maast.
*CHI: mina võtan ka siit tolmu, mväike salfäti paberik.
*MOT: mhmh.
*MOT: ma tõstan nüüd su maja siia tagasi.
*CHI: ma vaatan kas nüüd on siin ka paberis.
%com: kostub asjade tõstmise hääli.
*CHI: maja on minu juures.
*CHI: ma puhastan, emme ma puastan neid asju, emme ma puhastan oma
apast [= ratast].
*MOT: ratast puhasta jah.
*CHI: emm emme ku emme emme suvel saan ise sõita attaga.
*MOT: saad, natukene jalad kasvavad suveks pikemaks ja sis saad.
*CHI: ma ma puhastan, atas on nii must.
%com: Martina ütleb sõna ratas alguses vaevukuuldava r-hääliku.
*MOT: tõesti või, ma mõtsin et ta on aint tolmune natukene.
*CHI: emme ma, emme diivanil on ka tolmu.
*MOT: on või, novot kui ea et sa mind aitad, sa saad ära võtta.
*CHI: ma puastan selle kapi ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme puhasta ka lauda.
*CHI: ma näen et, ma näen et kolidolis on ka musta.
*MOT: näed jah.
*CHI: emme tule ka puasta siit emme tule puasta ka minu juures.
*MOT: oota ma teen siit ää diivani juurest enne ära.
%com: veidi aega kostub pühkimise hääli.
*CHI: emme mtan [= ma tahan] ka diivani juurde tulla.
%com: Martina jookseb ema juurde.
*MOT: tule.
*CHI: diivani juures uh.
*CHI: oota seal on kaa tolmu.
%com: vesi soliseb, ema loputab lappi.
*CHI: ja siin ka tolmu.
*CHI: oota ma pustan [= puhastan] oma apaadi ka äla.
%com: vesi soliseb, sekka kostab ühe mänguasja heli.
*MOT: kust see hääl tuleb aa, sa oled oma aparaadi juures.
%com: Martina ütleb ühe lause, on aru saada vaid niipalju, et ta läheb
midagi tegema.
*CHI: kas sa tad [= tahad] ka niisugust pabelitükki puasta ka emme
sellega.
*MOT: tead ma praegu paberiga ei taha puhastada sest mul on siin vaata
see puhastamiseks lapp.
*CHI: aga mul on nääd.
*MOT: sul onn paberitükid millega sa puhastad.
*CHI: mina puastan siit.
*CHI: ma puhastan oma apaadi.
%com: kostub mänguasja tilin.
*CHI: meil on kaks Lote pileti ääl.
*CHI: kuulsid meil on kaks Lote pileteid.
*MOT: oo sul on ainult kaks Lote piletit, aitääh, kas üks on mulle?
*CHI: ja teine on mulle.
*CHI: määngime, äh mängi teleka peal.
%com: ema kõnnib toas.
*CHI: muutan [= ma võtan] ohkem pabelit.
*MOT: ära rohkem võta paberit, sul oli juba päris palju, Martiina.
*CHI: pole ohkem.
*CHI: mm [= emme] utan ohkem.
*MOT: aga vaata sul on ju siin ka ühed paberitükid, sul on päris palju
juba seda paberit võetud.
*CHI: mutan [= ma võtan] kaks ühte tükki veel ja siis.
%com: kostub asjade tõstmise hääli.
*CHI: ma võtsin kaks pabelitükki vääl.
*MOT: võtsin veel kaks paberitükki, ahah ma näen jah, aga ma arvan et nüüd
aitab, rohkem pole vaja.
*CHI: oota teisega puastan [= puhastan] telekaära ja teisegaga puastan
[= teisega puhastan] seda lappi oota selle teisega puhastan seda
kapi ääl.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja sellega puhastan seda sinki emme ma puhastan telekat emme mu
salfätt.
%com: ema kõnnib toas ringi.
*MOT: tegid puhtaks juba jah?
*CHI: emme mul on nüüd kolm pabelitükki ja nüüd puhastan sellega.
*CHI: näen et sinon [= siin on] paht [= praht] emme mulon [= mul on]
saffätt.
*MOT: vaata sul on siin köögis ka üks salfrätik veel.
*CHI: näedsa mul on kaks salfrätti, sellega puastan [= puhastan] seda
diivunit.
*MOT: mina leian siit hommikust saiapuru ei tea kelle saiapuru see võis
olla?
*CHI: mvaatan kas siin ka saiapuu.
%com: Martina räägib, kuid ei ole hästi aru saada, ta on roninud laua alla
vaatama, kas seal ka saiapuru on.
*MOT: no vaata no kas on laua all sul seal saiapuru?
%com: Martina räägib midagi, ei ole aru saada.
*MOT: ahah.
*CHI: ma pean selle saia leiva puu ära puastada.
*MOT: puhasta ära jah see puru sealt laua alt vaata kas tooli all on ka.
*CHI: on küll tooli all.
*MOT: Martiina kas sa tead mis mina nägin, vaata päike piilub natuke
aknast sisse, ja kas sa tead linnukesed käivad meie rasvapalli peal
siin järjest söömas, järjest tulevat tsiupsti, lendavad siia
rasvapalli peale ja nokivad söövad kõhu täis, kas sa tahaksid
linnukesi vaadata, selleks sa peaksid tooma oma mängutooli, oma
meisterdamise tooli siia akna juurde, ja oleme ästi tasa siis me
näeme kuidas need tihased tulevad.
*CHI: mai [= ma ei] taha tihaseid.
*MOT: ei taha vaadata, mamõtsinet [= ma mõtlesin et] äkki sa tahad
vaadata, nad käivad ka piiluvad et mis siin toimub.
*CHI: tahan vaadata.
*MOT: tahad, kui sa tahad siis too tool.
*CHI: tahad.
%com: on kuulda kuidas Martiina kõnnib.
*CHI: tahan ma näha.
*CHI: tahan ass nei neid tigedaid, neid assi.
*MOT: mis tigedaid asju?
*CHI: m [= ma] tahan näha.
*MOT: kui sa oled ästi tasakesi siis ma arvant linnukesed tulevad sest
nad präegust lendavad siin väga usinasti.
*CHI: mis nad teevad?
*MOT: vaatame.
*MOT: kui sa väga ennast ei ei näita neile siis nad tulevad siia rasvapalli
peale ja linnumaja sisse.
*CHI: tule ka vaata.
*MOT: ma vaatan siin, ma panen niikaua leivajuuretise käima, siis saame
leiba küpsetada ükspäev.
*CHI: ma vaadan kas nad tulevad äi veel ei tulnud.
*MOT: ei veel ei tulnud, kas õues on kedagi, kas sa näed?
*CHI: mai näe kedagi kedagi ei olegi.
*MOT: Jakopit ka ei paista või?
*CHI: äi [= ei] Jakop on oma kodus.
*MOT: tead mis ma, issi oli näind Jakopi ema ja Jakopi ema ütles et Jakop
oli päris pikka aega aige olnud, sellepärast teda õues ei olnudki
näha.
*CHI: ei näegi.
*MOT: ma küll eile juba nägin korra aknast kui ta oli issiga õues.
*CHI: mai näegi kus se asvapall emme kus asvapall [= rasvapall] on.
*MOT: no kus rasvapall on?
*CHI: minäegi [= ma ei näegi].
*MOT: linnutoidupall.
*CHI: näekus.
*MOT: no kus linnutoidumaja on, kas sa seda näed?
*CHI: inäe [= ei näe].
*MOT: kus meil linnmaja ripub kus orav käis söömas?
*CHI: seal.
*MOT: seal, ja vatakasseal linnumaja küljes ripub üks pall.
*CHI: seal.
*MOT: näed ju, onju, vatsee ongi rasvapall kus nad käivad söömas.
*MOT: vaata orav ei ole enda pähkleid ka ära söönud muidu orav käis ikka
pähkleid söömas aga nüüd on tal all pandud oravamaja kus on palju
pähkleid, nüüd ta enam ei roni siia kõrgele.
*CHI: mai [= ma ei] näegi seda linnukest.
*MOT: ma ka präägu ei näe, ta võibolla vaatas et keegi tuli akna peale ja
pisut pelgab et tai tule kohe, natuke kogub julgust.
*CHI: mis päeval ta tuleb?
*MOT: mis päeval või, ma usun et ju ta täna ikka tuleb see linnukene siia.
*CHI: äkki ta tuleb sööma ka.
*MOT: ma arvan küll et tuleb, kindlasti tuleb marvan mõne hetke pärast
juba tuleb.
*CHI: matahan kollast lappi ätikut [= rätikut].
*MOT: palun kollane lapp, kas sa teed aknalaua puhtaks sealt?
*CHI: mina teen akna.
*MOT: mis sul plaanis on?
*CHI: nimodi [= niimoodi] et see asvapall [= rasvapall] on must, mpuastan
[= ma puhastan] selle kollasega äla [= ära] ma tahan vahepeal kaa,
emme ma puhastan kolla kolla, emme ma puhastan akent.
*MOT: ära ake aknaklaasi puhasta, selleks on natukene teine lapp nii, ema
paneb juuretise käima, ütleb et kasva heaks juuretiseks, me saame
teha maitsvat koduleiba.
*CHI: sinu küpsetatud.
*MOT: jaa.
*CHI: mme [= emme] seeon mul ilusti seel sirgelt.
*MOT: sirgelt jaa, kas sa tead et täna õhtul tuleb meil üks külaline?
*CHI: kes külaline?
*MOT: tuleb väikese Karoliina ema Kariina, tädi Kariina tuleb meile täna
külla ja ta jääb täna ööseks meile, sis ta sõidab homme hommikul
koos eä issi ja onu Algise ja onu Raivoga Soome, sis nad lähevad
sis kõik koos laeva peale, siis ta ei pea ommiku väga vara Tartust
tulema, aga Karoliina jääb issiga koju, Karoliina ei tule kaasa.
*CHI: kas muidu sünnipäev ei ole?
*MOT: sünnipäev, ei praegu ei ole, aga homme on tegelikult tädi Kariinal
on sünnipäev, niiet siis saabki homme hommikul vara leiva ahju panna
ja saab nendele kaasa ka anda.
*CHI: ma puhastan akent.
*MOT: panid sa tähele ma ütlesin et akna jaoks on teine lapp, ära
sellega puhasta akent.
%com: ema keeras kraanist vee lahti.
*CHI: akent puastakse sellega.
*MOT: teise lapiga.
*CHI: miks teise lapiga?
*MOT: akna jaoks on natuke teistsugused lapid emmel.
*CHI: mvaatan [= ma vaatan] kas nüüd on linnukene tulnud.
*MOT: tead aga präegu nad vist on märganud et sa siin akna peal aknalaua
juures toimetad ja nad natukene pelgavad, nad tulevad siis kui sa
vahepeal ei liiguta ja ja nad sind ei nää sest linnukesed on nii
väikesed, ma arvan et ta kardavad.
*CHI: aa.
*MOT: nad ütlevad et keegi on siin akna peal, et ma ei julge präegu tulla
seda rasvapallikest sööma.
*CHI: nüüt mai näägi linnukesi.
*MOT: mhmh nad präägu präegu tõesti ei ole käinud ma vaatasin.
*CHI: linnukene ei vaatagi minu minu poole.
*MOT: sina võid akna poole vaadata aga ära väga väga liiguta, siis järsku
näeb teda paremini, nii, kus emme leivarätik võiks olla?
*CHI: leivaätik [= leivarätik] on siin.
*MOT: ei näe siin on, emmel on leiva jaoks eraldi rätik, kuma
[= kui ma] panen juurestise käima siis on alati leivarätik siin peal.
*CHI: aga mul on kollane.
*CHI: kui mai vaatagi linnu poole, siis linnu ei vaata.
*MOT: jaa, sa võid vaadata sinna selle linnumaja poole, vbolla nad ikkagi
tulevad.
*CHI: mi [= ma ei] taha päikest.
*MOT: päikest ei taha, aga päike teeb sulle pai kuule.
%com: edasi hakkab ema laulma laulu.
*MOT: päike tegi hommikul lapsele pai, kutsus lapsi mängima, uneisu
kiiresti otsa sai, väike laps läks mängimaa, mäletad seda laulu?
%com: edasi on tükk aega vaikne.
*MOT: kas sa nüüd tahad pissile minna?
*CHI: ei taha.
*MOT: näed su üks salfrätik on siin, kas sa vajad seda veel või ma viskan
ära?
*CHI: viska.
*MOT: viskan ära.
%com: Martiina hakkab midagi ütlema, kuid kukub toolilt.
*MOT: oh mis nüüd juhtus, kukkusid, kas sa said aiget, tule vaatame
korraks üle, sa kukkusid väga osavalt ma vaatasin, sa ehmatasid ma
näen.
*CHI: ämme vaata mut süles vaatame emmega süles.
*MOT: teadaga vaatame siit, vaatame siit korra selle rasvapalli poole,
äkki niimoodi linnuke tuleb kui ta meid ei nää, ootame natukene aega.
*CHI: veel ei tulnud.
*MOT: veel ei tulnud, said kopsti sinna vä, ot ära seda sius ära seda
praegu puudu kas sul oli libe, tasakaal kadus ära sellepärast
kukkusid, mis sa arvad miks sa kukkusid?
*MOT: oli see või kas sa juua tahad, tahad vett, ei taha, tahad, maitsvat
vett?
*MOT: musimopsu emmele, mmuahh.
*CHI: vaatamkas nüüd tuli.
*MOT: oota vaatame siit poolt nimodi et nad meid ei näe, äkki nüüd tulevad.
*MOT: tead eile oli üks imeilus leevike siin puuladvas oma punase
kõhualusega, emme tahtis pilti teha aga ta oli natuke kaugemal
fotoaparaat ei pildistanud ästi teda, see oli siis kui sa tudusid.
*CHI: oota mai näägi, oota ma veel ei näägi.
%com: vahepeal on jupp aega vaikne.
*CHI: ooda [= oota] ma veel ei näägi.
*MOT: ma ka ei nää.
*CHI: vaada [= vaata] kus need linnukesed kadusid.
*MOT: ei tea, võibolla läksid nad präegu kuskil mujale lendama, või läksid
kuskilt mujalt otsima endale präegu süia.
*CHI: vaatame kas nad tulevad.
*MOT: vaatame kas me õues lendamas neid nääme.
*MOT: praegu tõesti ei nää, muidu neid on kogu aeg siin nii palju, kohe
väga palju.
*MOT: vaata kas sa näed seal all aias on üks väikene ü väikene maja, näed,
näedsa seal puu kõrval maa peal.
*CHI: kus maal?
*MOT: vaata üks pisikene ja puidust maja on, seal on oravate maja ehitatud
ja sinna pannakse neile sööki siis nad möllavad seal, hüppavad ja
rõõmustavad ja söövad ja.
*CHI: kus see väike kodu on?
*MOT: vaata seal puu all on nende väike oravate kodu tehtud.
*MOT: selle maja inimesed viivad nendele sinna pähkleid, sellepärast nad
meie juurde üles präegu ei roni enam.
*MOT: kas sa rosinaid soovid süia, ma panen sulle.
*CHI: ssialt [= sealt] rosina.
*MOT: kas sa soovid kausi seest süia või soovid sa karbi sisse rosinaid?
*CHI: äh pakendi sisse.
*MOT: selle siia et vaatame kas siin on.
%com: ema raputab karpi.
*MOT: oi siin need on ära kuivand, ma panen sulle uued rosinad, siin on
väga vähe, ma panen uued, tahad?
*MOT: ma vaatan äkki mul on mingit muud head maitsvat kuivatatud puuvilja
sulle kaa.
*MOT: tead mis on veel, vaata, mul on sulle mangot ka pakkuda, kssa
mangot tahaksid, tahad, me pole väga ammu üldse mangot söönud, ma
võtan lahti selle.
%com: ema krõbistab pakiga.
*CHI: kelle käest me saime mango?
*MOT: emme ostis poest mangot.
*CHI: kas selle toidupoest?
*MOT: jaa.
*CHI: kas selle Sälveri.
*MOT: jaa see on hea kuivatatud mango, ökopoest ostetud, see ei ole
Selverist ostetud.
*MOT: palun.
*MOT: son selline mango mis on Martiinale väga hea.
*MOT: ma võtan ka ühe tüki.
*CHI: pane laua piale.
*MOT: siis kui sul otsa saab siis tuled võtad ühe jah?
*MOT: aga ma panen sinu karpi sisse rosinaid ka, sest järsku sa pärast
sööd neid.
%com: ema krõbistab ja valab.
*CHI: sis kui mangut on otsa saand, siis osstame omme uued mangud.
*MOT: mh kas just homme aga ostame kindlasti uued jaa, ma tean et sulle
mango väga ea.
*MOT: nii, emme korraks mõtleb mis emme veel peaks tegema, varsti emme
peab minema koosolekule.
*CHI: ma otsin [= võtsin] uue.
*MOT: uue mango vä mhmh.
*CHI: ma sain kinnise.
*MOT: ah kinnise misasja kinnise?
*CHI: mango ma näen seda.
%com: laps ütleb veel midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*CHI: kas see tuli väga kuvasti [= kõvasti]?
*MOT: see on hea nätsutada onjä?
*CHI: emme see oli mangu pakendi sees.
*MOT: mängu, ma arvasin see on päris pakend.
*CHI: see on päris pakend.
*MOT: see on päris pakend.
%com: kostub söömise hääli.
*CHI: ma otsin [= võtsin] veel.
*MOT: võtsid veel, sa sõid eelmise otsa juba jah?
*CHI: maa otsin [= võtsin] teise.
%com: kostub kõndimise hääli, veidi aega ei kõnelda.
*MOT: võta uus siis kui sa oled eelmise täitsa otsa söönud eksju, nii on
hea.
*CHI: ma vutaan [= võtan].
*MOT: söö suu ka tühjaks, eks, söö suu ka tühjaks jasiis võta.
*CHI: täine [= teine] ootab.
*CHI: ma sõin suu tühjaks.
%com: jupp aega on vaikne.
*CHI: tesime meie kodu linnud teeva vaava.
*MOT: mis need meie kodu linnud teevad?
*CHI: mängivad.
*MOT: mhmh.
*MOT: kas nad on praegu puuris sees või väljas?
*CHI: näedsa teine on sees.
*MOT: kas need on puuri sees või väljas?
*CHI: väljas.
*MOT: väljas on mõlemad jaa.
*MOT: mis nad teevad?
*CHI: näedsa teine sööb.
*MOT: üks linnuke sööb jaa.
*CHI: ja teine on üleval.
*MOT: jaa, puuri peal.
*MOT: nendel on ka hea olla praegu, mõnus päikesevalgus on siin.
%com: kostub krõbistamist, vahepeal veidi aega ei kõnelda.
*CHI: emme mai saa kätt, ma saa vaatan kas ma saan.
*MOT: noo kas sa saad, proovi ettevaatlikult.
*CHI: ei saanud.
*MOT: ütle kui sa vajad abi.
*CHI: palun abi, mai saa.
*MOT: palud abi, no näita nad on tõesti nii kõvasti teinud, teise
küljes kinni, oi üks väga väike tükk tuli, näe nüüd ma sain suurema,
oi siin on mitu tükki koos lausa ma panen need nüüd ära, jätame need
pärastiseks, sa oled nüüd juba päris palju söönud.
*CHI: mm mai [= ma ei] taha pärast.
*MOT: no, aga söö need ära, praegu seal kolm tükki mis on omavahel kokku
kleepinud.
*CHI: kui seda pean kuvasti näima [= närima] .
%com: Martina ütleb r-häälikut vaevukuuldavalt.
*MOT: pead jah, no aga näri siis.
%com: on kuulda õrna tärina moodi häält.
*CHI: linnu lendas.
*CHI: näedsa ma sain vväikse tüki.
*CHI: mis ma sain niisuguse?
*MOT: oi sul saab juba see otsa.
%com: ema kõnnib toas.
*MOT: sai [= sa ei] ole üldse pissil käind, kas sa pissida tahad, tuled
minuga lähme koos ei taha präegu?
%com: ema kõnnib toas, jupp aega ei kõnelda.
*MOT: oi kes sul käes on?
*CHI: mõmmi.
%com: vahepeal on vaikne.
*MOT: ooda aitab küll Martiina ära võta seda salfrätikut.
*MOT: siis kui issi tuleb varsti koju, siis sa teed kohupiima ja saad
minna tudule kaa.
*CHI: tan [= tahan] veel mangut.
*MOT: aga varsti saab kohupiima süia.
*CHI: matan [= ma tahan] veel mangut.
*MOT: mangot.
*CHI: tan [= tahan] veel mangot.
*MOT: aga kuidas me ilusasti küsime?
*CHI: palun anna.
*MOT: mida ma sulle annan?
*CHI: mangut.
*MOT: mhmh.
*CHI: mango.
*MOT: mvaatan kas seal on veel mõnda pisikest tükki, sest nüüd ma arvan
nendest aitab, siis on viimane eks, ma annan ühe tüki veel, siis on
kõik onju?
*CHI: siis tueb issi koju jasis issi annab mulle kohupiima.
*MOT: jaa siis mina lähen käin koosolekul ära ja tulen tagasi.
*CHI: kohupiima on kodus.
*MOT: on nii palun ole lahke, üks tükk, see on viimane, nüüd on kõik,
mapanen selle kohe siia tahappoole ära, eks?
*CHI: seda tah saab omme jälle.
*MOT: jaa omme jälle.
*CHI: sis kui emmekäib koosolekul ära, sis sön koupiima äla ja siis magan
äla ja siis tueb emme ja sis amm sis ämm siis kui kui magan ära
ä siis söön kohupiima ära ää siis tueb emme koju ja siis saan
ämmnämm veel manguut.
*MOT: aah ossa kavalpea, aga ma arvan et täna äkki me enam ei söö sest
et õhtu onju ja õhtul me täna ei söö, homme on siis kui on öö jälle
ära olnud.
*CHI: siis sööme.
*MOT: siis jaa.
*CHI: oled mango aeg, et sa sööksid maja ära.
%com: on kuulda, et Martiina kõnnib ja kukub
*CHI: öö viimane tükk, äää tüüük.
%com: Martina räägib poollauldes.
*CHI: mis päev täna on?
*MOT: täna on neljapäev.
*MOT: mis päev täna on?
*CHI: tän [= täna] neljapäev.
*MOT: neljapäev mhmh.
*CHI: ja mis päev ära lõppeb?
*MOT: ää siis kui neljapäev lõpeb ära, sis tuleb reede.
*CHI: mis ääl see oli?
*MOT: ma ei oska sul täpselt öelda, aga uks nimodi korra korra käis nagu
oleks olnud tuuletõmme, maarvanet õhk liikus.
*CHI: mis õhk kus see õhk tuli?
*MOT: õhk või?
*MOT: öhk on see mis siin toas on, mida me hingame.
*MOT: kas sul on mingi soov ka mida sa tahad õhtul teha?
*CHI: mängida.
*MOT: missa mängida tahad?
*CHI: Lote doominood.
*MOT: Lote doominod tahad mängida?
*CHI: ma tan [= tahan] millel on kuujänes peal, sellega ikka.
*MOT: aa ahah.
*CHI: mille peal mis tobib nääsa [= sobib näed sa] ma otsin juba niisuguse
välja.
*MOT: ahah kas sa tahad seda oopis kohe mängida?
*CHI: nüüd.
*MOT: nüüd, aga lähme istume siis vaiba peale.
*CHI: näedsa see on Lo kuu jänesega.
%com: Martiina hakkas ütlema Lote nime, kuid mõtles ümber ja sõnastas oma
mõtte teisiti.
*MOT: mhmh.
*CHI: kas see ongi kuu jänesega?
*MOT: see on kuu jänese doomino jaa see on täpselt selline nagu see
multikaski oli.
*CHI: Seims [= Džeims] .
*MOT: Džeims.
*CHI: Tseims oli täleka [= teleka] sees.
*MOT: oli.
*CHI: vanama vanama täleka sees oli Seims.
*MOT: mhmh.
*CHI: kuu kuu.
*MOT: aga kui me tahame tominod mängida siis me peame panema need
niimoodi ritta siia kõigepealt, vaata me mängime sinuga nii, paneme
kõigepealt kõik pildid siia ilusasti ritta et me neid näeksime kas
see mäng algab ka kahe Lotega?
%com: CHI lausungist ei saa aru.
*MOT: äkki siin on ka kaks Lotet, vaatame mai ole neid kaarte vaadanudki.
*CHI: siin ei ole kaks Lotet ma pean otsima kaks Lotet oota ma pean selles
loos otsima kaks.
*MOT: aga tead mida ma vaatan kurbusega et mõni kaart on siin läinud ää
kõveraks, sa oled ta ära murdnud, neid peab ikka hoidma, siis saab
mängida kaa.
*CHI: kas siin on kaks?
*MOT: näe siin on tore pilt kus Lote ja Klaus sõidavad koos mootorattaga.
*CHI: maa arvan et ma paneksin selle siia.
*MOT: no pane.
*MOT: teadsa siin kahte Lotet ei ole, aga siin võibolla võiks alustada
selle kaardiga kus Lote ja Klaus sõidavad koos selle mootorrattaga,
mis sa arvad?
*CHI: näedsa siin on koos koos kaks.
*MOT: aga otsi kus on kaks sellist pilti.
*CHI: oota kaks Lotet käivad seal jäjjest.
*MOT: järjest nii, pane see kaart ee pane see lö lö doominokaart siia
paika, nii, mis nüüd siia järgmiseks võiks sobida?
*CHI: nüüd võib see sobida.
*MOT: ei aga kuidas, vaata meie peame otsima selle pildi kus on Lote
unenägudemaal, kus on siin kaelkirjakuga, siis saame akata doominot
tegema.
*CHI: siu ääl.
*MOT: on see sobib, pane see paika.
*CHI: see panen siia.
*MOT: pane see Lote pilt, vot nii, missugust pilti me nüüd peame
otsima, vaata.
*CHI: niisugust.
*MOT: kuujäneste pilti, vata kassa leiad kuujäneste pildi kas sa leiad
sellise pildi kus on kaks kuujäneste pilti kõrvuti?
*CHI: niisugust.
*MOT: novot, see sobib väga hästi.
*CHI: selle otan [= võtan] sit ära.
*MOT: jaa pane see sinna valmis.
*CHI: see siia.
*MOT: näita, paneme selle niimoodi kuujäneste juurde, niimoodi, nüüd
on vaja veel ühte kuujänestega pilti, kus on veel kuujänesed peal?
*CHI: siin.
*MOT: võta siis see pilt.
*CHI: kas sinon veel taktorit?
*MOT: traktor või, maarvasinet seeon mootorratas, nii pane nüüd see
kuujäneste pilt siia, ota paneme selle doomino natukene siiappole
vaipa, siis me saame teda paremini kasvatada, niimodi, mis pilti
meil nüüd vaja on?
*MOT: kes siin pildi peal on?
*CHI: mai tea.
*MOT: kes need on, tead tead.
*CHI: ä pand.
*MOT: pingviinid on need, kus on pingviinide pilt, kas on äkki isegi
sellist pilti kus neid on kaks tükki kõrvuti, vaata otsi silmadega.
*CHI: siin.
*MOT: seal on üks, aga see sobib väga ästi, tule pane see õigesse kohta.
*CHI: näed otsime pingviin, mis pildi?
*MOT: no vaata need pingviini pildid on kõrvuti, nii ongi vott, mis nüüd
tuleb otsida?
*CHI: niisugune.
*MOT: no kas on niisugune, kas on sellist kus nad on kus on kaks kõrvuti
kaa?
*CHI: siio kuvvuti [= siin on kõrvuti].
*MOT: seal on küll üks aga see sobib kaa, Klaus ja Lote sõidavad
mootorrattaga, nad läksid kuukive otsima.
*CHI: kus kuukive on.
*MOT: vaata kassa leiad sellise pildi kus on kaks kaks kaks Lotet ja
Klausi.
*MOT: vaata kas siin on.
*CHI: on.
*MOT: üks ja kaks, vot pane see sinna vahele.
*MOT: paneme selle risti, sest see siin on kaks ühesugust pilti, ja nüüd
otsi kus on veel üks Lote ja Klaus.
*CHI: siin.
*MOT: no võta.
*CHI: see, kas seda tohib siit ära võtta?
*MOT: jaa, nüüd tohib selle siia panna, nii, mis pilti sa nüüd pead otsima?
*CHI: niisugust.
*MOT: ja kes seal peal on?
*CHI: ää, kuujänesed.
*MOT: kuujänesed, kassa leiad kuujänestega pildi?
*CHI: mai lei leia kaks.
*MOT: kahte ei olegi, sest näed kahene on juba siia ära pandud, aga leia
kus on ühe pildi peal kuujänesed ja teise peal keegi teine.
*CHI: kas selle peal teine?
*CHI: nääd niisugust.
*MOT: vot leidsidki kuujänese.
%com: Martina ütleb midagi kiiresti, ei ole aru saada.
*MOT: seal on kuukivi kaa no pane.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: kus me pooleli oleme?
*CHI: siin.
*MOT: nii, aga keerame nüüd natuke seda doominod sinnapoole, kes see on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on see kes uuris vihmapiiskasid, üks professor, siga selline,
kas see on on kuskil kaks sellist vihmatilkade uurijat?
%com: Martina ütleb midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*MOT: nii seal on üks, aga see sobib, pane edasi.
*CHI: näe seal on kuujänesed ka.
*MOT: on või?
*CHI: see pane.
*MOT: aah sul oligi õigus, seal olidki kuu jänesed, mina neid ei
märganudki seal pildi peal, ma panen selle professori siia, nii mis
me nüüd peame otsima jälle on meil Lote ja Klaus, kes rändavad oma
mootorrattaga.
*CHI: mis pildi ma pean otsima?
*MOT: Lote ja Klausi pildi.
*CHI: mis Lote ja Klaus?
*MOT: kus on Lote ja Klaus mootorrattaga, otsi.
%com: Martina ütleb ühe lause, aru on saada sõna kaks
*CHI: kas juba on siia kaks pandud?
*MOT: kaks on pandud, järelikult on ühesed veel alles.
%com: Martina ütleb midagi, mida pole üle linnuvidina kuulda.
*CHI: see võiks sobida.
*MOT: see sobib täiesti kindlasti.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: no kus on Lote, kus me pooleli oleme?
*CHI: siin.
*MOT: täpselt näed siin, just, nii, mis pilti me nüüd peame otsima?
*CHI: niisugust.
*MOT: jaa, see on Klausi sõber tantsuõpetaja, kas on mõne pildi peal kaks
ktantsuõpetajat?
*CHI: siin on kaks tantsuupetajat.
*MOT: nii pane see siis sinna risti.
*CHI: kus?
*MOT: pane sinna siia kus sul pooleli oleme paneme siia risti selle näed
risti, nüüd peab kuna me panime siia kaks, nüüd on veel ühte vaja
leida.
*CHI: kussi, mis pilti ma valis, emme see siin on ka.
*MOT: õige, väga ea.
*CHI: näe see ei ole see.
*MOT: nii pane.
*CHI: kus ma paen need?
*MOT: mis siin teisel pool on, keda me nüüd peame otsima?
*CHI: kuujänest.
*MOT: jälle kuujänesed, kas sa leiad kuskil kuujänesed, ühe pildi peal
ainult on veel, nüüd sa pead päris oolega otsima.
*CHI: kui ma nään.
*CHI: mis pildi ma pean?
*MOT: kuujäneste pilti otsi.
*CHI: siin.
*MOT: tubli, leidsidki üles, pane see õigesse kohta.
*CHI: kuskohta, kas siia?
*MOT: mhmh.
*CHI: aa mai [= ma ei] oska panna.
*MOT: oskasid, ma natuke aitan sind vot see on kaugel, nüüd pead otsima
seda, vaata kus on need kassid, äkki sa leiad kahese pildi ka.
*CHI: siin kahene.
*MOT: jaa tule pane see risti siia.
*CHI: ma tulen kuaks [= korraks] siiapoole.
*MOT: jaa.
*MOT: paneme siia nimodi et siia otsa risti, nüüd tuleb veel üks ü üks
otsida veel selline kus on nemad need kiisud peal.
*CHI: kuss kiisud?
*MOT: no need armunud kassid, tule vaata siit nendest kaartidest mis meil
veel panemata on.
*CHI: kas need on Lote kaardid?
*MOT: Lote sõbrad on need jaa, Lote kaardid.
*CHI: niisugus.
*MOT: mhmhh.
*CHI: niisuguse viin siia.
*MOT: no vii.
*CHI: kas need.
*MOT: vot keeragi sealt niimoodi, väga ea, mis pilti me nüüd peame otsima?
*CHI: sniisugust.
*MOT: Lotepreilit ja Klausi, tule otsi.
*CHI: kas se läb mul suuremaks?
*MOT: muidugi.
*CHI: kas see?
*MOT: vaata nüüd hoolega.
*CHI: mis pilti mis pilti?
%com: CHIl kajakõne, esimene mis pilti oli öeldud sosinal.
*MOT: Lote ja Klausi on vaja kes ee kus nad sõidavad mootorrattaga, üks on
veel siin selles hulgas.
%com: Martina kilkab.
*MOT: tubli, mine pane see õige koha peale, varsti saabki doomino
kokku nii, ot keerame niimodi siis tuleb jälle sulle lähemale, mis
me nüüd otsime?
*CHI: niipidi.
*MOT: seda kus Lote on unenägudemaal, tule otsi.
*CHI: kus unenägudemaal on?
*MOT: no tule vaata, neid pilte on veel meil siin päris palju alles.
*CHI: näe siinon unenägudemaal.
*MOT: siin on unenägudemaa, no tule.
*CHI: mis ta teeb unenägudemaal?
*MOT: mäletad ta käis unenägudemaal otsimas ühte kuukivi?
*CHI: mis kuukivi?
*MOT: ma päris täpselt ei mäleta.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: näedsa seda panemesiia, mis me nüüd otsime?
*CHI: kaks õpetajat.
*MOT: kaks on juba ära pandud, nüüd otsime ühte, ühte seda õpetajat kus
see on, tule vaata nende nende seast mis siin veel vabad on.
*CHI: niisugune.
*MOT: niisugune, mhmh.
*CHI: upetaja [= õpetaja], kus ma panin?
*MOT: kus on pooleli?
*CHI: siit.
*MOT: oi see lendas natuke kaugele näedsa siin on, näed keda me nüüd
otsime?
*CHI: kasse.
*MOT: kasse, no tule otsime.
*CHI: noh nii vist.
*MOT: meil on kümme kaarti veel, kas lõpetame siin nüüd ära, aitab küll
või paneme veel?
*CHI: veel.
*MOT: veel mhmh, nii mis me nüüd otsime?
*CHI: siis kui aneme need ära, siis võtame lahti ja paneme õh veel.
*MOT: ah soo, oot oot aga vaata kas siin pildi peal on keda meil vaja on?
*CHI: siin.
*MOT: siin vaata keda vaja on?
*CHI: ta jänes.
*MOT: eh see on pingviin.
%com: Martina hakkab naerma.
*CHI: jännes.
*MOT: ei ole, nemad, see on pingviin.
*CHI: on.
*MOT: aga tead mis Martiina mulle tundub et ma arvan et me võiks selle
nüüd karpi panna sest et et sa mängisid väga palju, viimased üheksa
kaarti jäid aint lauale.
%com: Martina ütleb midagi hästi lühidat, ei ole aru saada.
*MOT: loeme ära mitu kaarti sa panid õigesse kohta, kas loeme koos, koos
akkame, üüks, mis siis tuleb, loeme koos, nagu trepist üles minneski.
*CHI: kaks.
*MOT: üüks, kaaks, koolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa.
*CHI: tan tan [= tahan] veel panna.
*MOT: üheksa, kümme, üksteist, kaksteist, kolmteist, neliteist, viisteist,
kuusteist, seitseteist, kaheksateist, üheksateist, kui sa tahad sa
võid veel panna aga kui sa tahad me võime nüüd panna karbi sisse
need puhkama kaa.
*CHI: tahan koos.
*MOT: paneme koos karbi sisse.
*CHI: tan [= tahan] mängida ku vääl [= veel] koos.
*MOT: aa, aga mängi nüüd natuke võibolla enda moodi kaa, oi sul on
mangotükk veel käes.
*CHI: äla pane neid äla.
*MOT: ahah.
*CHI: kalbi ma vutan vällja.
%com: Martina kiljatab.
*CHI: mai [= ma ei] taha seda kalpi.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026645-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, MOT Mother, CHI Target_Child
@ID: est|Kapanen|FAT|37;|male|||Father|||
@ID: est|Kapanen|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|2;3.6||||Target_Child|||
@Date: 06-MAR-2013
@Situation: hommikusöögivestlus
*MOT: panen selle siia laua peale.
*CHI: mbuutuda [= ma tahan puutuda].
*MOT: tahad puutuda, mis sa seal puutuda tahad?
*CHI: ah aa seda nuppu.
%com: laps häälitseb vahepeal niisama.
*CHI: mmm mm emme mm tan [= tahan] maasikat.
*MOT: tahad maasikat?
*MOT: vaata issi sö issi sööb pool putru ära siis issi paneb maasikat sinna
peale, söö sina ka natuke putru ära siis saab ka maasikat peale
panna.
%com: laps ütleb midagi, tal on suu täis ja pole aru saada.
*MOT: maasikad lähevad pudru peale.
*FAT: mmm.
*CHI: issi vaata mul on paal ampsu võtta siis ma saan.
*FAT: mul on paar mul on paar pool juba söödud, ma võin mõned maasikad
võtta.
*FAT: söö ka pool ära siis saad ka maasikat võtta, oi kui ea või sul siin
peal on.
*MOT: aga istu ilusasti siis on ea siis sa ei kuku, nion turvaline.
*MOT: pane jalad ka ilusasti.
*CHI: aga issi sõi juba pool tema saab nüüd maasikaid.
*MOT: jaa issi juba sõi pool ära, nüüd ta paneb maasikat peale sinna sest
võiga poole sõi ära.
*CHI: mmmm ma söö ka või poole ära.
*MOT: muidugi.
*CHI: sis mmm ma saan ka maasikat, si võtan ka lusikaga.
*MOT: mhmh.
*CHI: aita emme natuke mul võtta.
*MOT: mul on endal nii maitsev puder et ma võ tan [= tahan] enda ampsu
võtta.
*FAT: sa ju oskad süia.
*MOT: väga hea maitsev puder on.
%com: laps köhib.
*MOT: kurku läks?
*CHI: mai [= ma ei] taha enam.
*MOT: siis ma aitan sul võtta ampsu.
*CHI: kas siis panete maasikaid ka peale?
*MOT: jaa aga kui maasika peale paneme siis sa ikka sööd putru ise eksju,
sest iga maasikas tahab väikese pudruga koos minna, kõhtu söö suu
tühjaks siis kohe panemegi maasikaid ka peale.
*CHI: mmm.
*MOT: ga ära tee nimodi kuule.
*CHI: nüüd maasikaid.
*MOT: üks amps veel.
*MOT: oi see polnd aus, see oli nagu väike kiisu oleks limpsinud.
*CHI: ma olen kiisu.
%com: ema naerab.
*CHI: ma olen ju siin nagu kiisuke.
%com: ema ja isa naeravad.
*MOT: selge ma panen sulle ühe maasika siia peale.
*FAT: enne just rääkisime mis pisikesed kiisud on.
%com: isa naerab.
*CHI: vaata issi mina sõin ka.
*MOT: mingi mäng oli või?
%com: isa naerab ja proovib midagi läbi naeru emale seletada.
*MOT: präegu vä?
*MOT: tegid nalja meile.
*CHI: mis nalja?
*FAT: ead nalja.
*MOT: emme issi lihtsalt naersid selle üle natukene, aga tore on, söö
ilusasti ta sööb aint maasikaid.
%com: ema lause on mõeldud isale.
*MOT: sööd nüüd ainult maasikaid või, mul oleks nii ea meel kui sa võtaks
pudruampsu ka.
%com: kõik söövad vahepeal.
*CHI: issi kui multikad akkavad multikas akkab mm siis paneme teleka käima.
*MOT: aga hommikul me näeme ainult lammas Šooni, ma arvan et näeme kui nad
ei ole muutnud multikat, aga see akkab alles tunni aja pärast.
*CHI: kas tunni ej aja pärast?
%com: vahepeal süüakse.
*MOT: täna me Martiina laulutundi ei lähe.
*CHI: mis laulutundi?
*MOT: täna on õpeta Jaanaga laulutund aga me me natuke oleme tõbised me
praegu ei lähe, vat sul oli palavik ükspäev.
*CHI: veel on on maasikaid.
*FAT: võta putru kaks ampsu siis paneme maasikaid juurde, tegelt on väga
ea pudru, mmm tubli mmm!
*MOT: kas maasikad niiväga maitsevad ma panen nad sulle.
*FAT: võta üks suurem ampsä pudru ka veel.
*CHI: ma söön veel.
*MOT: palun.
*MOT: vaata issi on oma pudru kõik ära söönud.
*FAT: võtan veel, kas need olidki väikestes need vä?
%com: isa küsib emalt.
*MOT: mhmh, ma ise paningi.
*FAT: tema jaoks nagu vä?
*MOT: mhmh.
*FAT: ei tea palju siin vitamiini sees on.
*CHI: kas issi saab ka maasikat nüüd, ta sõi kõik otsa selle?
*MOT: ta üts kas kas see külmutuses kaob mingi kolgend viis protsenti või.
*FAT: mhmh.
*MOT: külmutades.
%com: isa tõuseb ja läheb kööki.
*MOT: kule sellest pudruportsust saab küll kõhu täis, minu kõht
on juba väga täis.
*CHI: ma tahan.
*MOT: vatta kui hästi sa ise saad salfrättiguga ära puhastada.
*CHI: veel tahan.
*MOT: no näed ega siin rohkem polegi, ma panen kõik ära sulle siis,
palun ongi terve topsitäis maasikaid siis otsas.
*CHI: issi terve topsi võttisin mina endale.
*MOT: võta üksaaval, ära kõiki korraga pane.
*CHI: üks koaga.
%com: kostub, kuidas laps luristades sööb.
*CHI: kukub.
*MOT: kas Indrek siis olid kodus kui ku Martiina papagoidele teatas et
et sügis tuli kuulge akake nüüd lõunamaale minema, tal ei meeldi kui
need siin ringi lendavad.
*MOT: sügis tuli, akake nüüd minema, a see oli mingi paar päeva tagasi.
*CHI: söötma, mis sa ütlesid?
*MOT: ma rääkisin issile seda kui sa ükspäev papagoidele ütlesid et
sügis tuli linnud papagoid akake nüüd minema, stahtsid et nad
lõunamaale lendaksid aga kodupapagoid ei lenda, nendel on siin kodus
ea soe olla.
*CHI: mis papagoid lõunamamaale lendavad siin?
*MOT: no vaata linnud lendavad lõunamaale ja siis sa ükspäev ütlesid
papagoidele ka et et ä akake nüüd lõunamaale lendama.
*CHI: kodukap papane liid lendavad.
*MOT: jajasis emme rääkis et ei lenda kodupapagoid lõunamaale, nemad on
elavad kodus, nendel on siin ia olla, oota.
%com: ema pühib midagi.
*CHI: mul meeldib ka linnudega mmm lenda luunamaale vta see nagu
mustikasupp oosa supp.
*MOT: see on jah aga sul on tegelt seal maasika külmutatud maasikate
selline mõnus vedelik maasikamahl.
*CHI: vaata issi see on mu maasikamahl, see on mahl.
*MOT: pudru peal.
*CHI: vist mahl, kanüüd on maasikad otsa saanud.
*MOT: vaata siin ääres on veel mõned maasikad.
*MOT: meil on Martiinaga nüüd kolm osa Bullerbi lapsi läbi loetud, me
peam järgmise toreda raamatu võtma, õhtul mõtleme mis raamatu me
valime eksju?
*CHI: kas seal vahel on õhtul uut aamatut?
*FAT: mina tean Pipi raamatutä.
*MOT: siin on palju uusi raamatuid aga ma ei tea mida valida, eks me loeme
siin kõiki mitu korda, Bullerbi lapsed on nii tore et seda võiks
natuke aja pärast uuesti lugeda.
*MOT: võiks võtta mingit sellist raamatut mida emme ka ei ole lugenud siis
on uvitav.
*CHI: veel on üks maasikas.
%com: vahepeal on vaikne, laps sööb.
*CHI: mis Bullerbi lapsed seal tegid?
*MOT: mis nad tegid eile?
*CHI: ei tea.
*MOT: sa võid issile ka pärast ää rääkida või lugeda, eile nad käisid
vähipüügil Bullerbi lapsed ja nende isad, käisid Nokkeni järve ääres.
*CHI: kas Bullerbi lapsed ted käisid Nokkäänniiis ääes?
%com: laps püüab ema öeldut järele hääldada.
*MOT: käisid Nokkenis püüdmas ee vähke.
*MOT: ja ommiku kella nelja ajal juba läksid tõmbasid kahvad välja.
*MOT: kas täna on sula vä?
*FAT: mhmh.
*MOT: vist on ilm läheb järjest soojemaks, varsti tuleb kevad.
*CHI: ei ei mina tahan lumega veel mängida.
*MOT: tahad veel lumeda män lumega mängida, ma arvan me jõuame veel küll,
täna ei lähe veel õue aga vaatame võibolla juba homme natuke
lähme õue.
*CHI: kas sis lumi ei pakkinud?
*MOT: kui ma arvan et ta võib pakkida küll aga ta veel omseks ära ei sula.
*FAT: õnneks on paks lumi ja.
*MOT: saab veel lumehanges ronida ja.
*CHI: kas lumetourrrni?
*MOT: lumetorni saab ka teha.
*CHI: mis lumetouni?
*MOT: ma ei tea millist sa tahad teha.
*CHI: ma tan suurt majakindlust.
%com: laps vastab, pole aru saada.
*MOT: mh?
%com: laps sööb vahepeal.
*MOT: kas maitses hästi?
*CHI: aitäh.
*MOT: aitäh, kas nüüd issi üllatust ka?
*CHI: jaa.
*MOT: oota aga istu siis ilusti tagasi natuke, tõmbame su tagasi siia
lähemale issi.
*FAT: nii, ma teen nüüd üllatuse.
*MOT: üllatus, uvitav mis see võiks olla?
*CHI: ei teaa.
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: ei teaa.
*FAT: ma lõikan lahti ka vä?
*MOT: ma ei tea mismoodi seda teha, võibolla isegi mitte uvitav huvitav
mis asi see on, kas see on midagi söödavat?
*CHI: ei ei, äkki mingu mingi tükitöö asi.
*MOT: äkki mingi issi töö asi millega ta meid üllatab, võib-olla võib olla
mõni ää öö mänguasi?
*CHI: ei.
*MOT: mina arvan et see on midagi maitsvat.
*CHI: mis maitsvat.
*MOT: äkki see on midagi sellist mida me tavaliselt ei ole söönud talvel.
*CHI: oleme ei ole, see on hoopis töö asi.
*MOT: töö asi ma arvan et ei ole, vaatam kohe saame teada.
*CHI: issi mis see onnn?
*CHI: üllatus.
*FAT: ma ei tea kuidas seda serveerida.
*MOT: marvanet igaüks ammustab ise.
*FAT: aah!
*MOT: mis see on?
*CHI: muna võin sööma.
*FAT: palun.
*MOT: kas sa tead mis see on?
*MOT: see on ploom ja selle ploomi sees on kivi, vaata issi ammustas
juba, issi eile tõi võikupoest.
*CHI: mul ei maitse kivi.
*MOT: hmm, vaata saad suure ampsu enne võtta.
*CHI: kas sis on parem söön?
*MOT: sa näed kivi tuleb siin täitsa keskel, ammusta julgelt.
*FAT: täitsa uvitava maitsega.
*MOT: mhmh.
*MOT: natuke nagu on õuna maitsega kohati, esimene amps.
*CHI: midagi tavalist sööb ja mi polegi suvel söönud.
*MOT: tavaliselt saame me ploome süüa sügisel sku memme aias valmis on aga
präegu issi tõi ka ploomi.
*CHI: emme mul kivi ei maitsenud.
*MOT: a kivi on veel peidus, näe issil oli selline kivi vaata, siuke väike
kivi on seal sees, päris keskel.
*FAT: kusjuures väga väike on, ploom on suur, muidu on juuu, ei need
tegelt poe ploomid on suuremad veel.
*MOT: selle kivi kohta on küll suuri ploome.
*FAT: jaa, muidu kivi on ikka väga suur.
*MOT: näe minu kivi on selline ja ma panen siia ääre peale kivi ei söö ma
kivi ei söö keegi ei söö, ploomi sees on väike kivi.
*CHI: mmm mulle see kivi ei maitse, ma panen siia.
*MOT: aga see on präegu ploom, see pole veel kivi, kivi on seal peidus
veel, sa söö ploom ära.
*CHI: kas siis näen kivi?
*MOT: kas sa tahad näha kivi?
*CHI: jaa.
*FAT: nii, aitäh!
*CHI: jaa, suke [= siuke] väike kivi.
%com: keegi kolistab vahepeal kööginõudega.
*CHI: ap kas midagi veel täna söödavat midagi söödavat.
*CHI: ot mis seal on?
*FAT: ma akkan siis vaatama neid töö asju, aitäh väga maitsev pudru
oli.
*MOT: mhmh aitäh, sa oled praegu kodus töötad vä?
*FAT: ei ma, panen slaidid ette ja siis lähen kohe linna.
*MOT: mul on kella viiest vaja arvuti viia hooldusesse.
*FAT: viiestä?
*MOT: jah.
*FAT: mul on pool kuus kohtumine.
*MOT: kus sul pool kuus kohtumine on?
*FAT: linnas.
*MOT: tuled sa enne koju ka vä?
*FAT: ma arvan et seal vahepeal tulen küll vist jah.
*MOT: aga äkki sa saad enne Kareli juurest läbi sõita?
*FAT: jaa.
*MOT: ma lubasin talle pool tundi enne ette elistada.
*FAT: ma saan talle ära küll viia jah.
*MOT: ja siis võibolla isegi saab nii et sa tuled kohtumiselt tagasi sis
tal on juba ära tehtud.
*FAT: a mul on see laiendatud kodukas kah.
*MOT: no aga jajaa sa tuled ikkagi kuskil kümne ajal või üheksa kümne ajal
õhtul.
*FAT: jaa üheksa ajal jah.
*MOT: et tal võibolla on selleks ajaks valmis siis saab kohe ära tuua.
*FAT: mhmh.
*MOT: mhmh.
*CHI: väike kooreke.
*MOT: koor on jah, ploomil on koor õunal on ka koor.
*CHI: mis see on emme, kooreke?
*MOT: jälle väike kooreke, selle koore võib ära süia, ploomikoore võib ära
süia.
*MOT: kas sa nüüd ee ambaga puudutasid kivi, tundsid?
*CHI: jah.
*MOT: oota vaata laudlina on kollane, proovi nii et käed väga sinna al
laua alla ja selle lina peale ei lähe.
*CHI: kas see on veel kivi?
*MOT: kivi on seal keskel, sa söödki ümberringi selle maitsva ploomi ära.
*CHI: siit ka.
*MOT: ga mul on ea meel, sulle maitseb see.
*CHI: see on paha.
*MOT: see ongi see kivi, söö ümberringi kõik ära ja sis see kivi jääb
järgi.
*CHI: kukus.
*MOT: niih palun.
*CHI: ploom, kas ma söön lingi ümbellingi ära.
*MOT: söö.
*CHI: kas kivi jätame järgi?
*MOT: jaa, tegelt on veel selline tore lugu et etää kui see kiviää satub
mulda siis sellest võib kivist võib kasvada uus ploomipuu, see on
nagu seeme, jälle kukkus.
*MOT: näh.
%com: laps ütleb vahepeal midagi, ei ole aru saada.
*MOT: kas kõik, näe tee käed ka puhtaks, kas kõik üks amps on sul siin
tegelikult veel üks ploomiamps, nüüd on kõik jah?
*MOT: aitäh lähme peseme peseme kääd ära.
*CHI: jätame kivi sii järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: xxx kivi sööge sööge enda kivi, lennake lõunamaale tõnna tõnna
tõnna tõnnaa, tõnna tõnna tõnna, linnud lennake luunamaale
[= lõunamaale], lennake luunamaale luunamaale.
%com: kaks viimati öeldud sõna ütleb laps silphaaval.
*MOT: palun mina ütlen ärge lennake te olete ju meie kodu papagoid.
*CHI: tee unete papakoid.
*MOT: vaata et sa ei kuku oia tasakaalu.
*CHI: tee olete papakoid tee lendate luunamaale, tei ole meie papkoid, teie
lendate luunamaale, nad lendavad präägu mängult, kas nad mängult
võivad luunamaale lennata?
*MOT: mängult võivad nad küll lõunamaale lennata aga päriselt küll mitte,
kui nad õue lähevad sissä nad ei leia endale sööki ja nendel ei ole
sellist paksu sulestikku, nendel akkab väga külm.
*CHI: neil on kodus söök.
*MOT: nendel on kodus, nende kodu ongi meie kodu.
*CHI: minu kodu on kaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: siin kota kohas.
%com: laps parandab ise oma valesti ütlema hakatud sõna.
*MOT: mhmh, emme paneb selle koti teise tuppa korraks ära, mis me nüüd
tegema akkame?
*CHI: emme mai tea me olleks.
*CHI: emme xxx.
*MOT: kas sa tahaks mingit raamatut vaadata?
%com: CHI vastab midagi arusaamatut.
*MOT: oota aga ma toongi Bullerbi lapsed meie toast ära sest need on kõik
läbi loetud.
*MOT: näedsa nüüd on kõik üks kaks kolm raamatut meil läbi loetud, nüüd
neid enam enda tuppa pole pole mõtet viia, võtame õhtul uue raamatu.
*CHI: mis õhtul uue?
*MOT: no siis kui me õhtul tud unejuttu loeme.
*CHI: mis unejuttu loeme?
*CHI: mis unejuttu loeme?
*MOT: enne tudumist kas me loeme?
*CHI: jah.
*MOT: jah novot seda lugu kui me õhtul kahekesi koos voodis loeme.
*CHI: xxx raamat on otsi tudumise jaoks peast [= pärast] kohe peast
[= pärast].
*MOT: no otsime tudumise jaoks, ma päris täpselt ei tea ei tea mis
raamatut me võiks lugeda.
*MOT: võibolla on siin mõni tore pisikeste juttude raamat.
*MOT: aga seda juba vaatame õhtul, et issi loeb sulle üks pää sis kui issi
loeb unejuttu issi loeb Paulat issil on veel lugeda Paulat ja emme
võtab uue raamatu.
*CHI: emmel oli vaja kokk [= kook] panna kappi kööki emm.
*MOT: kas sina loed mulle?
%com: laps hakkab justkui päriselt lugema, tema hääl muutub üsna valjuks.
*CHI: lapse tool pange kööki, me mängime teie ooviga, ja poiss kah
teiegahh, aga teie taskus on mmmnaelake laseb Lasse moenu moeles ei
sobi teil.
*MOT: mhmh, sa loe raamatut, ma panen korra lihtsalt arvuti käima.
%com: laps kasutab ema sõna ja n-ö loeb edasi.
*CHI: avvuti sis on teil avvuti, nemad mängivad ka avvutiga.
*MOT: Bullerbi lastel ei olnud arvutit, nemad mängisid ästi palju õues.
*CHI: neil mängult võib avvut [= arvuti] olla.
*MOT: võib, aah näe vaata siin on ju väike lambatall kelle nimi on Pontus.
*CHI: kelle juurde ta tuleb?
*MOT: tuleb oma Liisa juurde.
*CHI: mis temad Lisa ooketada Liisa ootab.
*MOT: Liisa ootabki oma Pontust, Liisa annab talle piima, mäletad ükskord
võttis Liisa Pontuse kooli kaasa?
*CHI: mis see kool tema on?
*MOT: no kus tema kool on?
*MOT: kui ta elas Bullerbis sis so kool asus Suurkülas, ta läks koos enda
Bullerbi laste sõp õõ Bullerbi sõpradega iga hommiku kooli.
%com: laps hakkab n-ö lugema, teeb seda vaheldumisi kõva häälega rääkides
ja lauldes.
*CHI: iga hommikul omm läksime kooli dala lal lal lall lal lal läksime
hästi vara, ja Pontus akkas ka väsinda mammas ja kargaski kooli
kat kat kat kaa ää kuttas kuttas kuttas, teema laia ammutaas toas
toas on tulle ja ilus jah küsis Lasse, jaah vaata siiaal lll ongi
Suurküla asus mmm mmm mmmh mmmh kas upetaja on ka seal?
*MOT: kus?
*CHI: sial ee kooli sees.
*MOT: koolis ikka.
*CHI: koolis ikka, mmmm su kuukivi läksime sulla ka poodi koju sakkad saad
sakkad saad, kooju poodi sakkad saad, ja bu kooju poodi sakat tat
tat tat tat taad, attat taad, Pontus tule kaa kojuuu, ta Lasse küsis
Pontuse käest tule kaa kojuuu, kodu tuli siin, tagat tagat tagat,
talli laal lavva laid lavva laiv, nemad suudsid [= sõudsid] ka kojjuu
nagu mina suuan [= sõuan] koju, tuuvamäe, nemad nemad suuavad
[= sõuavad] kaa, Tiia [= Martina] suuame [= sõuame] koju suuame
[= sõuame] vett vett suuame [= sõuame], mis vettei suuate [= sõuate]
küüsis [= küsis] Lasse, mis vett tei suuate [= sõuate], kes eelab
teil paksu metsa sees aa haa haa aa haa haa, natuke koju jõudsin müt
tat tat tat tat tat, kas sa seal Bullerbi lapsed hoidsid
Kästinit [= Kerstinit] mäletad?
*MOT: Kerstinit hoidsid jaa, see oli nii naljakas lugu.
*CHI: see on kaa nii naljakas kus nad Kestinit hoiavad, nii naljakas,
naljakas oli Kestinit tholustada, Kestin tule kälju, ta tahtis öelda
häi häi, ja püsti ei saanud säl häi häi öelda, sepäst
[= seepärast] ta piidi isstuma, häi häi ist häi häi istumisest, dada
taa dada, katki läks natuke kukus [= kukkus], seaamat
[= see raamat], emme see Bullerbi aamat kukkus mul.
*MOT: mis nüüd siis teeme?
*CHI: ta [= tahan] võta üles.
*MOT: oota ma nii ei saand aru.
*CHI: üles võta.
*MOT: soskad ilusasti ka paluda.
*CHI: palun ülesse võta.
*MOT: mm palun võta ülesse mm aga palun, siis ettevaatlikult ikkagi.
*CHI: käsin üleval.
%com: vahepeal on tükk aega vaikne.
*MOT: saatsin õpetaja Janale sõnumi ka, et me täna ei tule laulutundi,
akodus võib ikka laulda, vaata sul on trumm kaa siin, selline trumm
nagu Janal on.
*CHI: xxx tegi nimodi õpetaja Janal täna ei tule tävve.
*MOT: ja ma kirjutasin talle sõnumi, siis ta teab, muidu ta nii väga
ootab kõiki lapsi, siis ta teab et ta Martiinat täna ei oota, tad
alati ootab et kas veel keegi tuleb, siis ta mõtleb et ei tea kus on
minu sõber Martiina, aga nüüd ta teab et Martiinal oli ükspäev
natuke väike palavik, et Martiina präegu ei tule.
*CHI: kas ma olen päegu koduus?
*MOT: jaa.
*CHI: mis ma kodus teen?
*MOT: mis sa teed seal?
*CHI: joon.
*MOT: mis sa jood?
*CHI: mahla.
*MOT: mis mahl see on kas sa tead?
*CHI: jaa.
*MOT: no mis mahl see on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on õunamahl, see on meie enda tehtud õunamahl, memme aia õuntest.
*CHI: mis uet, mis utest [= õuntest] ?
*MOT: nendest mis memme aias Pärnus kasvavad, kas sul pissiäda on?
*MOT: kukuu, ei ole vist pissiäda, mhmh.
*CHI: mis kukuu?
*MOT: mina tegin kukuu.
%com: ema ja laps naeravad.
*CHI: kukuu kuku kuku kuku aia siin mul läks vesi vesi espring.
%com: laps ütleb vahepeal paar lühilauset, ei ole aru saada.
*CHI: emme mis see on, magustoit, mis see on emme xxx emme, mis see on
emme?
*MOT: vaata kui täpselt, emme just präegu loeb tädi Airi kirja ja meil
juba diktofon käib.
*CHI: mis teeb diktofon?
*CHI: teje mm.
*CHI: tulleldii tulleldi tulleld tii.
%com: laps laulis paar sõna, siis teeb omaette hälitsusi, taustal kostub
printeri hääli.
*CHI: ega sa aige ole, vastasin et taolen taige tuu, tee talle massa
massa, siis ta jääb tegelt talgatele tee massaas, jalg on katki
katkii mäletad ükskord Lasse jalg kas kas ükskord tik ku ta tõmbas,
tead ükskord oli pepu katki neil.
*MOT: kellel?
*CHI: nendel lastel kui ta taht akkas vähki teisi vähki püüdma, teep
kellegi teise vähki püüdma.
*MOT: aa, kas sul on pissihäa kaa veel ei ole?
*CHI: ta läks vähki püüdma, head aega, teine Lasse võttis vähki, püüdis
temaga.
%com: CHI jätkab pikka arutelu omas keeles, uksekell tiriseb
*FAT: pakk tuleb.
*MOT: jaa tere.
%com: ema ütleb viimase sõna telefoni.
*CHI: meie pakk ei tule, emme älistas.
%com: uksekell heliseb uuesti, keegi otsib võtmeid.
*FAT: meil mingit šokolaadi ei ole või midagi xxx?
*MOT: ead naistepäeva xxx ühe šokolaadi.
%com: vahepealset osa pole aru saada ema ega lapse kõnes.
*MOT: naistepäevakingitust meie pakitoojale tädile.
%com: laps laulab kõva häälega, saabub pakitooja, kostub uksel rääkimise
kõminat.
*MOT: oota tule ukse vahelt Martiina ära, issi tuleb kohe
tuppa.
*CHI: kes tädii?
*MOT: tädi kes meile paki toob ikka, tee pee dee tädi.
%com: taustal ütleb isa head aega pakitoojale.
*CHI: mis sul seal karbi sees issi on?
*MOT: seal on need asjad mis me tellisime.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada, MOT ja FAT arutavad omavahel
pakitooja tädi tublidust.
*MOT: ära peale astu Martiina, nüüd ma arvan Martiina meil on
nii palju neid papist kaste juba, et äkki me nädalavahetusel akkame
sulle mängukööki nendest ehitama.
*CHI: mis mängukööke?
*MOT: võtaks kohe pühapäevase päeva ja ehitaks Martiinale ühe mänguköögi,
meisterdame ise kus saab mängult süia akata tegema.
*CHI: süia xxx sööginõud, kasse meil on sööginõud juba olemas.
*MOT: on olemas, aga me ei ole kööki veel jõudnud ehitada.
*CHI: kasse köök, pakendid on seal sees präägu.
%com: laps häälitseb midagi.
*CHI: mängukööki tääme, emme akkab kööki tegema, teeb küll,
on laupäeva õhtul meil kööki tehtud, meie nemad tegid ka laupäeva
uhtul [= õhtul] enda mängukööki, nende mänguköök, kakaäda emme.
*MOT: lähme, tubli tüdruk, tule tule.
*CHI: suur tänuu, kas Lasse nende peale, jaa jah, tal xxx nii sai saanud,
ja Bosse ei saanud noo noo nooblitest.
%com: laps askeldab ja ütleb midagi omaette, ta on vannitoas üksi, ema on
eemal.
*CHI: äi emme ei tule kakat, äkki suue podi peale emme poovime
[= proovime], väikse peal ei tule kakat.
*MOT: kas sul on vaja natukene abi?
*CHI: jah, suue [= suure] peale.
*MOT: ohsaa, nüüd sul on vaja siia poti peale noh.
*CHI: jaah, kas see aamat [= raamat] ka, väämalt siis suue peale veel,
väämalt [= vähemalt] suule peal, kas see aamat suue peal meab ka?
*MOT: no aga loe siin, istu rahulikult ja loe siis eks?
*CHI: kus ma pooleli jäime?
*MOT: no a kuule aga siin ongi Pontus on koolis vaata lastega.
*CHI: kes see laps on?
*MOT: no nende laste nimesid ma niimoodi ei tea, võib olla ta on Brita,
võib olla ta on Anna, ma arvan et see on Brita, Brita on kõige
suurem.
*CHI: kes tema on?
*MOT: tema on Anna, tema peaks olema Brita õde.
*CHI: kes tema?
*MOT: ja see on Liisa, Liisa võttis oma Pontuse kaasa, mäletad kuidas
õpetaja imestas kui Pontus klassiuksest sisse tuli?
*CHI: mis lugu siin õpetaja ütles?
*MOT: noga loe mis lugu ta ütles vaata.
*CHI: mita [= mida] sa ütlesid opetaja, ja upetaja sa ütleesiid.
*MOT: aga loe edasi vaata sa juba selle koha lugesid ära mida sa
ütlesid õpetaja vaata äkki on seal veel midagi kirjas.
*CHI: upetaja mida sa teed, mida upetaja sa teed?
*MOT: vaata loe edasi siis sa saad teada.
%com: sin ja mõnda aega veel CHI luksub vahepeal.
*CHI: uupetaja [= õpetaja] mida sa teed, uupetaja [= õpetaja] mida sa
akkad upetaja tegema, kes selle upetaja nimi seal u aamatus oli?
*MOT: tead ma ei mäleta et seal oleks raamatus mainitud mis selle õpetaja
nimi oli.
*CHI: ütle.
*MOT: mai [= ma ei] tea, vaata nii nagu vanaisal ka nime pole öeldud aga
ta on vanaisa, ma ei tea mis selle õpetaja nimi on mis sa arvad?
*CHI: ei tea, mai tea.
*MOT: ma ka ei tea.
*CHI: ma ei tea auvva mis selle upetaja nimi on.
*MOT: mhmh a mis sinu nimi on?
*CHI: Martina Eliisabett, mul on üks kaks ne neli.
*MOT: sul on kaks ilusat nime.
*CHI: nnä näli [= neli] kuus seitse kaeksa kolm.
*CHI: tuut tuut.
*MOT: kuidas sul läheb?
*CHI: tuut on tuut auto, kui me seisime auto vahel ja seisime enda ja sõisi
sõime enda piparkooke, tet [= tead] mis neil piparkookid uli,
kahjust supsasid välja nagu u kooks [= krooks] uppas [= hüppas]
välja.
*MOT: piparkoogid supsasid ahjust välja nagu krooks või?
*CHI: jaa.
*MOT: oh sa milline tore lugu, millised vahvad piparkoogid.
*CHI: me sõime piparkuuke ja mõni auto tuli poe auto ja läksime eest äla
valgusvooli piale [= peale], tead mis neil valgusvool on, seda
nimetakse [= nimetatakse] neil lita nimeks, lita ja anna nukadimeks.
*MOT: see on raamatus kõik kirjas?
*CHI: jah tiiks on, nende tiiksu auto teeb tiiks tiiks.
*MOT: teeb jah?
*CHI: kaka tuleb.
*MOT: tubli tüdruk.
*CHI: ja pissi tuleb ka.
*MOT: suurepärane.
*CHI: ga miks ja koguti meil ühtegi emad, hä hääi äi ääi need on
diktofonid, ne nendel on mängult diktofonid seal ääs [= käes], nad
ütlesid nimodi, äi äi see polegi nende ato [= auto], see on opis
[= hoopis] diktofon.
*MOT: assoo ja see on ka raamatus kirjas?
*CHI: jaa, taamat taamat.
*CHI: tahate kojuu luuga kutu kooju viida isale dökulii, ma tuli nad
ostsid poest ee koffe jaa.
*MOT: kompvekke sa tahtsid öelda?
*CHI: jah.
*MOT: kas neid köhakomme vanaisale?
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh, nd [= need] kompvekid.
*CHI: jah lastele tuid magustoite, laste magustoit on seesama mida teie
vanasele tõid, jaajahh kus siis vanasa, tead mis jajahh vanasa
ütles?
*MOT: ohohoo jaajahh ütles vanaisa.
*CHI: ohohoo oh oh oh ho hoo ho ho hoo, järgmisel Vahetalul läksid tipi
täpi tipi vana juurde.
*MOT: kuhu vana Vahetalust läksid?
*CHI: tipi täpi Pita juurde.
*MOT: Brita-Brita juurde, Brita juurde?
*CHI: jaa.
*MOT: kas sul on kõik?
*CHI: äi [= ei].
*MOT: mhmh aga hõika mind kui on kõik.
*CHI: Pita Annaa mujje seits seitse seitse seitse seitse seitse kuusteitst
kuusteist kaheksateist Pita Pita Pi Pita Pita Pita Pitaa, Anna Anna
Anna hõikas Anna, Hanna Anna Pusse [= Bosse] Pussee [= Bosse] missa
pissa missa anna minna manna mata manna manna manna, tatass
dikutafonia mäkaski maasalaasali papapapaa.
*CHI: xxx kidu mitsa kitsu missa pissa pissa Anna, jaa mul on seda loo
vaja no tervise piisu nende piisu abiks.
%com: laps keerab vahepeal raamatu lehte.
*CHI: abiks viib pissonn, Vahetalu oma ja Lasse on poosa all talu, siis on
Pita [= Brita] talu ja buta on titatalus niik lastetalust ja nemad on
poisitalust lastetalust, loeme ette laste poistetalu, poisid tulge
sööma, poisid tulge sööma, mmah maah maa maa, poisiid tulgee sööma
sööma, poisid tulge sööma, poisid tulge sööma, Anna tus küsib siit
kaa poisid, poisid tulge sööma tulge sööma.
%com: laps jätkab hästi vaiksel sosinal.
*CHI: poisid tulge sööma, poisid tulge sööma, ka pesevad jalgu.
%com: laps räägib vahepeal paar lauset, milles on sõnad talu ja lugu,
rohkem pole aru saada.
*CHI: mme ma vatan kus ma, issi ma vaatan kus ma täna pooleli, meeh, kus
ma pooleli jäid, kus nad jäve [= järve] äärde suuli kalasid läksid
püüdma mme vaat lop läp lop lap seh suuri kalasid püüdma, teised
kalad suured kalad väiksed kalad, kaalad väiksed kaalad kaalad
kaalad, väiksed kaalad uuli tuh ta väiksed kaalad.
%com: laps köhatab korra ja jätkab retsiteerivat kõnet.
*CHI: väiksed kaalad uu uu väiksed kaalad uu luu luu, luu luu luu, ka
kaalad, suurt kat kat kat kat.
%com: laps köhatab.
*CHI: väiksed kaalad, suur kala eitih mah mah mah uh uh pissi ja kaka
tulid.
*MOT: kas ma tulen appi sulle?
*CHI: mulemad [= mõlemad] tulid ämme.
*MOT: tubli tüdruk, kas kõik?
*CHI: vata suur kaala väike kaalad, siuke lugu.
*MOT: siuke lugu, kas sa tuled nüüd ära?
*CHI: nüüd lupes kalad äla nüüd panen kinni, nüüd tuli kalade lugu.
*MOT: nii kummarda palun.
%com: ema aitab last.
*CHI: kiisut teevad.
*MOT: nii tubli tüdruk oled.
*CHI: kalad tulu kala kala tulge sia väikset tulleke siia,
väiksed tulge siia.
%com: kostub vee tõmbamise hääl, läbi selle on kuulda lapse laulu.
*CHI: nendest mängupakenditest tuleb la nde, nendest pakenditest tuleb
mängukööki teha.
*FAT: mh?
*MOT: mhmh.
*CHI: issi.
%com: see sõna lõpetab lapse küsimuse.
*FAT: tee sa teised lahti ja.
*MOT: ma teen natukese aja pärast.
*CHI: väiksed täite teistaa xxx emme puttu kaala istu kat kat kat tu tse,
kutsu aukus seal aia vahel, aga otsime ted kui ta minu juurde
tuleb, ta ei tule meie onni, vastas miimääs, kukka tulen meie onni,
minnda meie onni tule, koerade onn ju, Lasse Bosse läevad sis enda
onni xxx.
%com: CHI jätkab nii vaikselt, et seda pole kuulda.
*FAT: nii ma kontrollisin ära.
*MOT: mhmh.
%com: laps kõnnib ning laulab silphaaval, rütmiliselt ja arusaamatult, isa
pakib pakki lahti ja krabistab pakkepaberiga, ema kirjutab
arvutis.
*CHI: kas selle paberi issi võin võtta?
*FAT: võid.
%com: vahepeal on pakiga sehkendamist, keegi ei räägi midagi, ainult laps
laulab.
*MOT: mis sa teed siin?
*CHI: tigel on seal tige on seal tige konn on seal.
*MOT: oi mitu kotti sul nüüd on?
*CHI: kaks kotti.
*MOT: ma näen kolme, seljakott ka missa teed?
*CHI: panen kinni need, selle koti.
*MOT: ja kus sa siis lähed?
*CHI: mängin.
*MOT: mängid, missa mängid?
*CHI: mh äh poodi.
%com: kostub kassaaparaadi häält.
*MOT: heheh sa näed tõeliselt armas välja, kaks kotti ja seljakott mis sul
seal koti sees on?
*CHI: kompeki see kompeki.
*MOT: kompvekid või?
*CHI: jah.
*MOT: aa kompvekid, selge selge.
*CHI: kofekeesid [= kompvekid] koffe [= kompvekid] sinna sisse.
%com: vahepeal kostub kolistamist.
*CHI: ma maksan nüüd selle eest kah.
%com: laps jookseb mõne sammu, ütleb midagi kassa kohta ja kohe kostub
kassaaparaadi heli.
*CHI: see maksis kaheksakümmänd.
*MOT: kaheksakümmend?
*CHI: nii palju võtsin kompvekkeid [= kompvekke] .
*MOT: nii palju maksis või?
*CHI: jaa väga kohtu kohtume.
%com: laps läheb asju tooma.
*CHI: mina tõisin nääd asjad ära, need asjad, kiisud ja siis, nääd asjad,
väike Lote jah ja Minni, nääd asjad toome sugulas, sul pere maksid
visiit koma teist ja Lotted ja Puunu maksid kolmteist ja Albert
neliteist.
*MOT: kas kõik sõbrad mahuvad?
*CHI: äi [= ei].
*MOT: kas ma aitan sind?
*CHI: ei võta seda tagasi.
*MOT: sul on suur Lote, väike Lote Minni, sussid, kaks kotti seljakott,
kas ma võtan Alberti, pingviinipoja ja Pruuno ka teise tuppa?
*CHI: jah.
*MOT: no ma võtan.
*MOT: ma panen nad siia diivani peale sulle palun näed istuvad siia
ilusti, pingviinipoeg tuleb ka.
*CHI: kas laual?
@End
Peaasi, et lapsed ja vanemad ise ka teavad, endal ka siis lõbus lugeda..
Title: Estonian Kapanen Corpus
Creator: Kapanen, Airi
Subject: child language development
Subject.olac:linguistic-field: language_acquisition
Subject.olac:language: et
Subject.childes:participant: age="1;3-2;3"
Description: one girl
Publisher: TalkBank
Contributor:
Date: 2013-09-03
Type: Text
Type.olac:linguistic-type: primary_text
Type.olac:discourse-type: dialogue
Format:
Identifier: 1-59642-481-8
Language:
Relation:
Coverage:
Rights:
IMDI_Genre: discourse
IMDI_Interactivity: interactive
IMDI_PlanningType: spontaneous
IMDI_Involvement: non-elicited
IMDI_SocialContext: family
IMDI_EventStructure: conversation
IMDI_Task: unspecified
IMDI_Modalities: speech
IMDI_Subject: unspecified
IMDI_EthnicGroup: unspecified
IMDI_RecordingConditions: unspecified
IMDI_AccessAvailability: open access
IMDI_Continent: Europe
IMDI_Country: Estonia
IMDI_ProjectDescription:
IMDI_MediaFileDescription:
IMDI_WrittenResourceSubType:
@UTF8
@PID: 11312/c-00026638-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Martina Target_Child
@ID: est|Kapanen|CHI|1;3.15|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@Date: 15-MAR-2012
@Situation: MOT ja CHI joonistavad ja vaatavad raamatut
*CHI: emme noo noosi doo emme, aitäähh.
*MOT: aitääh, kas joonistame?
*MOT: tuled joonistame emmega?
%com: otsivad pabereid ja joonistusvahendeid.
*MOT: näe pliiatsid on ka siin.
*MOT: paneme pliiatsid siia laua peale.
*CHI: eme [= emme] emme emmee.
*MOT: emme emme emme juurde.
*CHI: ve aitäh emme.
*MOT: aitäh aitääh.
*CHI: aitäh emmel.
*CHI: emme kolm.
%com: CHI ja MOT jagavad pliiatseid, kes missugusega hakkab joonistama.
*CHI: bita bita, bipa papa bipa papa.
*MOT: tipa tapa, ära seda nuppu puudu, las see olla.
*CHI: kii [= diktofon].
%com: CHI sosistab midagi omaette
*MOT: kas sa uurid seda masinat, see on diktofon.
*CHI: dikah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dikah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dika [= diktofon].
*MOT: dika, diktofon.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: see lindistab.
*CHI: linni linni [= lindistab].
*MOT: lindistab.
*CHI: linni [= lindistab], emme aidäääh [= aitäh].
*MOT: aidäh, akame joonistama.
*CHI: emme emmme emmää.
*MOT: emme joonistab.
*CHI: atäh atäh atäh [= aitäh].
*MOT: aitäh, üks kaks kolm.
*CHI: ükoo [= üks kaks kolm].
*MOT: oi kui vahva, Martina kaa joonistab.
%com: kostab pliiatsi hääl paberil ja CHI hingamine.
*CHI: khh iti tih kahh tete ee.
*CHI: teta [= seda] ka.
*MOT: seda kah jah.
*CHI: te [= see] kah [= ka].
*CHI: ki ka kaa ki kak.
%com: CHI haigutab.
*MOT: teeme nii et me neid nuppe seal ei vajuta, las see mängib see mängib
see mängib.
*CHI: ängi ängi [= mängib].
*MOT: jaa see diktofon teeb oma tööd.
*CHI: töö.
*MOT: jah.
*CHI: tööt [= tööd].
*MOT: kus mõmmi on?
*CHI: mõh [= mõmmi] kodu.
*MOT: kodus või, kus kodus, kas siin pildi peal on ka mõmmi?
*CHI: õmmi [= mõmmi].
*CHI: õmmi teep [= mõmmi teeb].
*MOT: mõmmi siin, mitu mõmmit on?
*CHI: mõmm mõmm.
*MOT: üüks kaks, kaks.
*CHI: mõmmi anna aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: ti ta kah [= diktofon].
*MOT: diktofon jaa, diktofon kaa mhmh.
%com: kostub pliiatsi sahinat.
*CHI: mme [= emme].
*MOT: emmega koos, Martina värvib emmega koos.
*MOT: ilus.
*CHI: dia tah [= diktofon] dika [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon on see.
*CHI: dio ko [= diktofon].
%com: on kuulda, kuidas pliiats kopsatab lauale.
*CHI: emme.
*MOT: aitääh, vaata see pliiats on katki.
*CHI: kati [= katki].
*MOT: katki on see pliiats.
*MOT: katki, see tuleb ära teritada, emme peab selle ära teritama.
*MOT: see ka.
*CHI: kati [= katki].
*MOT: katki pliiats on katki.
*CHI: te te [= see see] katki [= katki], katki [= katki] tee [= see] kati
[= katki].
*MOT: see katki jaa, see katki.
*CHI: see kati [= katki].
*MOT: see ei ole katki, see on terve.
*CHI: tee [= terve].
%com: laps ütleb sõna nii, et e-häälikut rõhutab mõlemal juhul.
*MOT: terrve, sellega saab hästi joonistada, vaata siin on ilus kollane.
*CHI: kolla [= kollane].
*MOT: kollane kollane, kollane on päikese värv.
*CHI: aitäh.
*MOT: aitääh aitääh.
*CHI: kolla kolla kolla [= kollane kollane kollane].
*MOT: kollane, see on helesinine, sinine.
*CHI: emme.
*MOT: Martina köhi köhhöö.
%com: Martina köhib.
*MOT: sul on natuke kurgus.
*CHI: te ti ku [= diktofon].
%com: CHI ütleb sõna silphaaval.
*MOT: diktofon diktofon, see on diktofon.
*CHI: kurgus.
*CHI: tiko [= diktofon].
*MOT: diktofon jah.
*CHI: tiko [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon.
*CHI: ki.
%com: CHI proovib öelda sõna diktofon.
*MOT: jah.
*CHI: te ki ku ka ki ku.
%com: CHI harjutab silphaaval sõna diktofon ütlemist.
*MOT: diktofon.
*CHI: em [= emme] opa [= opasse].
*MOT: oi kes see tuleb emme opa.
%com: pliiats sahiseb paberil.
*CHI: emme märgi [= värvi] väigi [= värvi] väägi [= värvi].
*MOT: värvib jaa värvime.
*CHI: aitäh aitääh aitääh.
*MOT: aitäh, näita kas emme võtab see, oii kui ilus punane, emme võtab
siis punase, oi kui ilus, vaata emme teeb karule punased püksid
jalga, püksid punased püksid.
*CHI: püksi, tiu tiu.
%com: CHI teeb samas toas laulvate kanaarilindude häält järgi.
*MOT: tiu tiu punased püksid.
*CHI: püksi püki.
*MOT: ilusad püksid kas Martinal on ka püksid?
*CHI: kia [= Tia] püks.
%com: Martina ütleb oma lühinime Tia.
*MOT: Martinal on ka püksid.
*CHI: mõmm ka.
*MOT: karu mõmmil.
*CHI: kuutsi [= pluusi] mõmmi paatsi [= pluusi] uutsi [= pluusi].
*MOT: mis mõmmi puutsi, mis see on?
*MOT: pluusi, aa mõmmi pluusi puusi, emme teeb sellele karule, teeme
sellele karule pruuni pluusi, värvime pruuniks.
*CHI: pumme [= pruun].
*MOT: pruuniks.
*CHI: puuniks [= pruuniks] ah teda.
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: karul on kõrvad ka, vaata kõrvad.
*CHI: kõrva.
*MOT: kõrvad, kas Martinal on ka kõrvad?
*CHI: tiegu.
%com: ei ole aru saada, mida tiegu võib tähendada.
*MOT: kas on Martiinal kõrvad?
*CHI: emme emme.
%com: CHI osutab, et emal on kõrvad.
*MOT: emmel on kõrvad, üks kaks, kõrvad.
*CHI: õmõmi [= mõmmi].
%com: CHI on osutanud raamatus olevale pildile.
*MOT: mõmmi puhub puhub, mõmmil on põsed punnis siin.
*CHI: punni [= punnis].
*MOT: mõmmi puhub.
*CHI: punnu [= punnis] punni [= punnis].
*MOT: punni, punnis põsed, punnis.
*CHI: emme opa aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: aih [= aitäh].
*MOT: Martina on emme opas.
*CHI: emme opa.
*MOT: emme opas.
*MOT: vaata mõmmil on pea.
*CHI: pia [= pea].
*MOT: pea.
*CHI: pia pia [= pea].
*MOT: siis tal on kõrvad, kõrvad, silmad silmad.
*CHI: atähh adähh [= aitäh].
*MOT: aitäh aitäh.
%com: CHI kõnnib vahepeal.
*MOT: kas sa teed ise, ise.
*CHI: atäh [= aitäh] atäh [= aitäh] atäh [= aitäh].
*MOT: palun.
*CHI: ti ka kah [= diktofon] ti ka [= diktofon] ti ka [= diktofon].
*MOT: diktofon, diktofon jaa.
*CHI: atääh emme emme emme emme.
*MOT: aitäh.
*CHI: palu [= palun] atäh [= aitäh].
*MOT: palun aitäh.
*CHI: emme kau [= karu].
*MOT: karud, karud on siin.
*CHI: mõmm mõmm mõmm mõmm.
*MOT: karu teeb mõmm mõmm mõmm mõmm jaa.
*CHI: tiis [= siis] jää pabe.
%com: CHI räägib lausungi lõppu peenikese häälega kiiresti silpe.
*MOT: paber, Martinal on siin paber.
*CHI: pabe [= paber].
*MOT: pabe.
*CHI: Tia [= Martina].
*MOT: Tia, Martina.
*CHI: atääh [= aitäh].
*MOT: aitääh Martina annab selle emmele aitääh emme teeb sellega siia
siukse joone.
*CHI: emme atäh [= aitäh] emme atääh [= aitäh].
*MOT: aitäh, oi kui ilus.
*CHI: eo eo.
%com: silpidel ei ole tähendust.
*MOT: Martina ise ka, ise ka, Martina ise ka joonistab.
*CHI: emme emme emme.
*MOT: aitääh aitäh.
*CHI: aitäh.
*MOT: oi vaata kes siin on karu pere, pere, vaata siin on karuisa karuema
karu poiss ja karutüdruk, see on lausa beebi tüdruk karubeebi.
*CHI: teda [= seda], emme teda [= seda].
*MOT: seda, no võta seda, ise, Martina võtab ise.
*CHI: emme.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise ise.
*MOT: ot emme võtab karbi, paneme karbi sisse.
*MOT: paneme karbi sisse, paneme siia pliiatsid karbi sisse, aitääh.
%com: pliiatsid kolksuvad karpi.
*CHI: te tee iia [= see see siia] te tee te tee [= see see see see].
*MOT: see ka, jaa, aitääh.
*CHI: te tee [= see see] te tee [= see see].
*MOT: see kaa, ise, tubli, aitääh.
*CHI: tee [= see] tee [= see] tee [= see] tee [= see].
%com: laps ütleb sõnad järjestikku üsna kiiresti.
*MOT: see see.
*MOT: sisse karbi sisse, aitääh, pane punane ka, ei taha punast panna,
paneme karbi sisse, paneme kaane kinni.
*CHI: eita eita ei taha.
*MOT: ei taha, no joonista siis.
*CHI: uu emme emme iia [= siia] emme emme tiia [= siia] emme.
*MOT: ja ma jätan karbi siia, jaa, sa võid ise võtta.
*MOT: võta välja ja pane sisse, pane pliiatsid karbi sisse.
*CHI: ei taa [= taha] ei taa [= taha] ei taa [= taha].
*CHI: tii tii [= see see] emme emme sia [= siia] emme siia atäh
[= aitäh].
*MOT: aitäh, siin on üks vihmavari, emme värvib selle ära vahepeal, Martina
kas sa juua tahad vett.
*CHI: emme emme emme aitääh.
*MOT: aitäh, Martina, kas vett juua tahad, tahad juua?
*CHI: kuule.
*MOT: see on teritaja.
*CHI: teitii [= teritaja].
*MOT: teritaja.
*CHI: ki ku kah [= diktofon] hi kah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: ki kah kah [= diktofon] ki kah kah [= diktofon].
*MOT: diktofon, ä ei ära seda nuppu vajuta, las see nupp olla.
*CHI: ki ku kah [= diktofon].
*MOT: ti ku kah, diktofon.
*MOT: tee nüüd köh köh köhi.
*CHI: emme emme aitäh.
*MOT: aitäh.
*CHI: emme.
%com: ema kõnnib lapsest eemale.
*CHI: emme?
*MOT: emme läheb joob, kas Martina tahab juua?
%com: ema joob ja tuleb siis lapse juurde tagasi.
*MOT: ära pane pliiatsit suhu.
*CHI: emme mah [= mahl] mah [= mahl].
*MOT: mahla, palun, kas sa soovid mahla?
*CHI: tah [= jah] tah [= jah].
*MOT: jah jah.
%com: ema toimetab toas.
*MOT: Martina köhi köhi köh köh.
%com: laps köhib.
*MOT: siis on parem.
%com: CHI köhib, MOT teeb köhatamise häält, CHI joob
*MOT: kas on hea, hea, kas mahl on hea?
%com: laps ei vasta, ta joob.
*MOT: miuke maja on sul.
*CHI: maja maja.
*MOT: maja maja maja, näed siin on toolid ja laud.
*CHI: laua laua lauarrarr lau [= laud].
%com: ei ole aru saada, mida võib tähendada lauarrarr.
*CHI: laud.
*MOT: laud.
*CHI: lau [= laud] lau [= laud].
*MOT: näe siin on voodi.
*CHI: boodi [= voodi].
*MOT: voodi.
*CHI: bipapapa õue õue bipapapa.
*MOT: õue tipa tapa, me ei lähe praegu õue, me oleme toas.
*CHI: tuuä [= toas] tuuä [= toas].
*MOT: toas.
*CHI: tuuä [= toas].
*MOT: toas.
*CHI: tuuä [= toas].
*MOT: Martina käis täna õues, käisime õues, mis me tegime õues?
*CHI: emme [= emmega] koo [= koos].
*MOT: emmega koos, mis me tegime õues?
*CHI: bupa bupa [= tipa tapa].
*MOT: tipa tapa tegime, mis me veel tegime?
*CHI: õue.
*MOT: mis õues oli?
*CHI: bipapap, õue [= õues] bipa papa [= kõndisin].
*MOT: õues tipa tapa.
*CHI: õue.
*MOT: mis me õues mis me õuest tegime?
*CHI: võthi [= mütsi] võthi [= mütsi].
*MOT: mütsi panime pähe kui õue läksime jaa, mütsi panime pähe, kindad
kätte, kombe selga, saapad jalga jah, siis läksime õue.
*CHI: emme bapa [= saapa].
*MOT: emme pani ka saapad jalga.
*CHI: emme.
*MOT: emme kaa pani, siis me võtsime lambanaha ka, võtsime lambanaha kaasa
ja läksime õue.
*CHI: kaasa lamba.
*MOT: võtsime kaasa, läksime kiikuma.
*CHI: memme [= me me].
*MOT: kiikusime, panime lamba kiigu peale, kiikusime.
*CHI: kaaga kiiga kaaga.
*MOT: kiiga kaaga.
*CHI: op emme opa.
*MOT: mhmh Martiina oli emme süles ja siis me kiikusime, kas me lumememme
ka nägime?
*CHI: teda [= seda] memme.
*MOT: tegime pärast lumememmele tadaa jaa, kas Martiina mäe peale ka ronis?
*CHI: mäpä [= mäe peale] tiu tiu [= liugu laskma].
*MOT: mäe peale tiudi lasid alla jaa, onn oli õues ja, oli?
*CHI: pipa papa.
*MOT: tipa tapa, nii tore oli õues, me nägime lille täna, üks lill õitses,
ilus lill, päris mitu lille oli.
*CHI: lill lill lill.
*MOT: lilled, õues on juba nii soe, päike teeb pai, lilled juba akkavad
õitsema vaikselt, lume alt tulevad välja.
*CHI: emme luue [= loe].
*MOT: emme loeb jah, emme vaatab üht ajakirja.
*CHI: eh eh, Tia Tia.
%com: laps ronib ähkides diivanile ema juurde, Tia on Martina nime
lühivormi.
*MOT: Tiia Tiia, Martiina aitab jaa.
*MOT: nii, vaata siin saab ka ronida siin, trepp on siin on, siin saab
ronida.
*CHI: oni [= roni].
*MOT: jaa.
*CHI: oni [= ronida] oni [= ronida].
*MOT: roni, mis siin poistel käes on vaata.
*CHI: poss [= poiss] poss [= poiss] käes.
*MOT: poistel käes, mis see on?
*CHI: pipa pipa tita pipa papa.
*MOT: titad teeva tipa tapa, aga mis neil käes on, mis see on?
*CHI: tit [= tita] pupe.
*MOT: pall, on poistel siin pall.
*CHI: tahta pall.
*MOT: poistel on pall.
*CHI: emme.
*MOT: jah.
*CHI: emme buue [= loe].
*MOT: emme loeb.
*MOT: emme vaatab, emme loeb, oi mis need siin on?
*CHI: ou [= õun] uu [= õun] õu [= õun].
%com: CHI proovib kolme eri viisi öelda sõna õun.
*MOT: ei, need ei ole õunad, tomatid on need siin pildi peal, tomatid.
*CHI: toma [= tomat] toma [= tomat].
*MOT: tomatid, Martiinale maitsevad ka tomatid.
*CHI: maitse [= maitsevad].
*MOT: maitsevad jah.
*CHI: toma [= tomat].
*MOT: maitsevad tomatid, marjad on siin.
*CHI: mai [= mari] mai [= mari].
*MOT: marjad.
*CHI: ti kah [= diktofon] ti kah [= diktofon] ti kah [= diktofon].
*MOT: diktofon on seal, diktofon.
*CHI: ti kah kah [= diktofon] ti kah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: di ko ka [= diktofon] kika [= diktofon] kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme emme emme.
*MOT: kas vaatame veel koos?
%com: laps keerab ajakirja lehti ja ütleb midagi.
*MOT: tädi on siin vata, tädi.
*MOT: arvuti.
*CHI: auh [= arvuti] auhi [= arvuti].
*MOT: arvuti.
*CHI: au kita.
%com: laps keerab ajakirja lehti ja nohiseb.
*MOT: näita, kas sul saab mahl otsa ka juba, ooh sa oled nii palju ära
joonud, oi kui tubli, kas on hea, on hea mahl?
*CHI: äh emme emme.
*CHI: on on tito [= diktofon] diku [= diktofon] dik [= diktofon].
*MOT: diktofon on diktofon.
*CHI: ko ku ke kue kuk, emme.
*MOT: oi kes see siin on, tipa tapa tipa tapa tipa tapa, teere teere, kes
see on?
*CHI: eh mmi [= mõmmi] aua.
*MOT: see kes see on?
*CHI: ota tüt.
*MOT: see on poiss, tipa tapa tipa tapa, teere!
*CHI: däh [= aitäh] tere.
*MOT: teere, poiss, teere, mina olen poiss.
*CHI: bipa bapa.
*MOT: tipa tapa.
*CHI: üh papöiss.
*MOT: poiss.
*CHI: eh poiss tüdu [= tüdruk].
*MOT: see ei ole tüdruk, see on poiss.
*CHI: poiss.
*MOT: poiss.
*CHI: tüdu [= tüdruk] tütuk [= tüdruk].
*MOT: nukupoiss ütleb sulle teere teere.
%com: laps köhib veidi.
*MOT: tubli, köha tuli.
*CHI: tüdu [= tüdruk] tüdu [= tüdruk].
*MOT: poiss see on poiss, poiss poiss elab nuku majas.
*CHI: poiss.
*MOT: poiss jaa.
*CHI: emme.
*MOT: toolid on siin, vata toolid.
*MOT: lilled.
*CHI: mme [= emme] üles.
*MOT: üle üles üles, Martina tõuseb püsti.
*CHI: pusti [= püsti].
*MOT: püsti tõusid jah üles püsti ops istud tagasi.
*CHI: ika kaaga.
*MOT: istud tagasi.
*CHI: emme buue [= loe].
*MOT: eh sa sätid ennast emme ette täpselt, niimoodi jah ahah.
*CHI: emme vue [= loeb] emme vue [= loeb].
*MOT: emme loeb jaa, aga aga sa tuled emmele niimoodi ette et emme ei saa
enam lehte keerata.
%com: kostub kõva ajalehekrabinat.
*MOT: ahah sa aitad kaa, mhmh.
*MOT: kas nüüd on kõik mahlaga või?
*CHI: kik [= kõik] adäh [= aitäh].
*MOT: kõik, ei taha rohkem, paned ise kinni?
*CHI: uh.
*MOT: pritsib, tubli anna emme kätte, aitäh, tubli, oi kui palju
mahla sa jõid!
*CHI: bipa bapa tipa bapa.
%com: CHI jalutab nukku mööda lauda.
*CHI: poiss poiss poiss.
*MOT: poiss teeb tipa tapa tipa tapa.
*CHI: bipa papa bipa bapa.
*MOT: tipa tapa tipa tapa.
*MOT: poiss teeb tipa tapa.
*CHI: papapaa bipa paa bipa papa bipa papa.
*CHI: titii tatatataa tatata tatat tada dada.
*MOT: mis sa otsid sealt voodi alt?
*CHI: änn.
*MOT: mis sa otsid?
*CHI: änn.
*MOT: midaahahaa?
%com: ema on väga imestunud lapse öeldud sõna peale.
*CHI: änn.
*MOT: tasa tasa et sa haiget ei saa.
*CHI: mäll.
%com: ei ole aru saada mida tähendavad sõnad änn ja mäll.
*MOT: aga emme otsib, kus sa ühe raamatu panid, näitasid emmele ühte
raamatut.
*CHI: äita [= näita] mängu.
*MOT: asjad asjad, mänguasjad on seal, asjad.
*CHI: määgu [= mänguasjad] määgu [= mänguasjad] ää mängu [= mänguasjad].
*MOT: aa see raamat, aga see on teine raamat.
*MOT: sis vaatame koos.
*CHI: koss [= koos] kukk.
%com: kukk võib tähendada raamatut, kuna laps ütleb raamatu kohta raabuk.
*MOT: koos.
*CHI: koos koss [= koos].
*MOT: koos vaatame, ota vaatame algusest peale, raamat, vaata siin on nööp,
teeme raamatu lahti, teeme lahti.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti, nüüd saame vaadata, ah kes see on, kes see on siin?
*CHI: mõmmi.
*MOT: mõmmi kuidas mõmmi teeb?
*CHI: mõmm mõmm mõmm mõmmi.
*MOT: mõmm mõmm mõmmi karu.
*CHI: kalju [= karu].
*MOT: näe nööp on siin, siit saab nööbi teha lahti, näe tal on kampsun
seljas.
*CHI: kapu [= kampsun].
*MOT: paneme nööbi kinni.
*CHI: öbi [= nööbi] kinni.
*MOT: nööbi kinni, kas Martina proovib ise ka?
*MOT: mis see siin pildi peal on?
*MOT: see?
*CHI: kiidu [= kiisu] kiisu.
*CHI: küh kuku [= luku] lahti.
*MOT: see on lukk, lukk käib lahti, aga see on kott on siin pildi peal,
vaata kott, kirjutatud tee koti lukk lahti, kott.
%com: ema loeb ette, mis on raamatusse kirjutatud.
*CHI: kott.
*MOT: kott, ja siit saab luku lahti teha.
*CHI: koti.
*MOT: lahti kinni, Martina teeb ka, lahti aah näe vaata siia saab midagi
sisse peita, ja kinni, pane kinni kaa.
*MOT: kinni käib teisele poole tõmba teisele poole siiappoole kinni.
*CHI: eda [= edasi] eda [= edasi].
*MOT: edasi edasi, vaata siin on üks poiss.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti siin on turvavöö on lahti, paneme kinni, paneme selle vöö
kinni.
*CHI: uabi.
*MOT: tõsta jalgu ja vaata kes seal peidus on.
*MOT: vaata kes siin peidus on.
*MOT: väike kaheksajalg on siin peidus, väike kaheksajalg, aah oii, kes see
siin on, summ summ summ summ lendab mesimumm, kes see on, mesimumm on
siin, lendab lille peale krõpsti kinni, vaata siin on vaja jalgu
lugeda, üks kaks kolm neli viis kuus seitse kaheksa üheksa kümme,
mäletad meie oleme lugenud su näppe, üks kaks kolm neli viis
Martiina näpud näe kõik on siin, üks kaks kolm.
*CHI: kuule kuku [= luku] lahti.
*MOT: luku lahti, teed luku lahti, käib raskelt natuke.
*CHI: tuu pettu [= peitu] peitu.
*MOT: peitu, sinna saab midagi peitu panna.
*CHI: peitu.
*MOT: oh saidki lahti.
*CHI: peitu.
*MOT: kotti sisse saab midagi peita.
*CHI: peitu peitu.
*MOT: aah kuule paneme selle poisi selle nuku siia peitu, poiss läheb
nuku läheb koti sisse tadaa peitu, ah kus on poiss?
*CHI: nuku.
*MOT: näe nuku seal, võtad välja võta peidust välja kuku tere tere
poiss, pane peitu.
*CHI: eitu [= peitu].
*MOT: peitu, koti sisse peitu, aga kus poiss on, kukuu?
*CHI: poiss.
*MOT: poiss, kus sa oled, kukuu?
*CHI: kinni.
*MOT: kinni paneme luku kinni paneme kinni, kus poiss on, ei tea, kus on
nuku poiss mis?
*MOT: ahaa koti sees!
*CHI: poiss.
*MOT: poiss, kus poiss on, vaata, pane käsi sisse, kas sa saad kätte, aah
poiss.
*CHI: käsi.
*MOT: poiss, näe, tere poiss, poiss oli koti sees peidus.
*CHI: peidus.
*MOT: Martina paneb ise ka.
*MOT: peitu lukk kinni.
*CHI: tita kak tita kak tita.
*MOT: kus läks poiss, kuku, kus poiss on?
*CHI: iaaa [= seal].
*MOT: seaal või, koti sees, näita, kuku.
*CHI: kuku.
*MOT: ei ole, on küll, teree, tere poiss.
*MOT: vaata kes siin on, kes see on siin?
*CHI: kiisu.
*MOT: kiisu, kuidas kiisu teeb?
*CHI: mäu mäu.
*MOT: mäu mäu mäu, vaata siin on õhupallid, need käivad klõps ja klõps siit
ära, õhupallid, paneme kinni tagasi klõps ja klõps.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: saab lahti ka teha, sa tead ise ka, palun emme hoiab kinni, siis on
parem teha.
%com: vaikus, on kuulda lapse hingamist.
*MOT: kõvasti, oh tubli, üks kaks, oh saidki lahti, vaata see katus käib ka
ära, kiisu maja katus käib ka ära.
%com: laps uurib raamatut.
*MOT: trukk on see trukk.
*CHI: kukk [= trukk].
*MOT: trukk, trukiga käib kinni, ops kinni.
*MOT: kinni.
*CHI: lahti.
*MOT: kinni.
*CHI: lahti.
*MOT: lahti, no tee lahti ei saa, kõvasti, üks, teine ka.
*CHI: lahti.
*MOT: ja kaks, tubli, lahti.
*CHI: ei tee mubi [= trukid] papa.
%com: sõna papa võib tähendada lahti.
*MOT: trukid.
*CHI: kaks.
*MOT: kõvasti, opsti kõvasti, kas emme aitab kinni panna?
*CHI: jah.
*MOT: jah emme aitab.
*CHI: jah jah.
*MOT: jah jah, emme paneb kinni, üks kinni.
*MOT: teine kinni ja kolmas, katus ka kinni, kõik on kinni.
*MOT: Martiina teeb lahti üks kaks kolm, kõik on lahti.
*CHI: kinni ise.
*MOT: ise proovid kinni panna jaa mhmmh.
*CHI: emme atta [= aita].
*MOT: emme aitab, üks kaks kolm.
*CHI: ehh.
*MOT: jah, no kõvasti.
*CHI: emme ei saa.
*MOT: ei saa.
*CHI: poiss läks.
*MOT: poiss läks, kus poiss läks, vaata emme käes on poiss, poiss on siin
diivani peal.
*CHI: diin [= siin].
*MOT: diivani peal.
%com: kostub truki krõps.
*CHI: lahti.
*MOT: no kas sa teed jälle lahti, no tee lahti ops, emme pani vahepeal
kinni, kõik on lahti kõik.
*CHI: poiss lahti.
*MOT: aga pane nüüd ise, vaata kas sa saad ise, emme teeb midagi muud
vahepeal, Martiina vaatab nüüd ise.
%com: ema toimetab eemal, laps uurib raamatut.
*CHI: ise kati [= lahti] ise kati [= lahti] ise.
*CHI: kati [= lahti] ise.
*CHI: poiss.
*CHI: ikuka [= diktofon] kik kak kah [= diktofon] kikaka [= diktofon]
kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon jaa.
*CHI: kikukah [= diktofon] kikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon see lindistab.
*CHI: ninni [= lindistab].
*MOT: lindistab.
*CHI: indi [= lindistab] ninnis [= lindistab] ninni [= lindistab].
*MOT: sinna võib rääkida.
*CHI: lääki [= rääkida] lääki [= rääkida].
*MOT: laulda võib sinna ka.
*CHI: lau [= laulda] lau [= laulda].
*MOT: Martiina oskab laulda?
*CHI: tat laula laula laul.
*MOT: laula diktofonile võib laulda.
*CHI: diko aula [= diktofonile laulda].
*MOT: kuidas Martiina laulab, tudulaulu laulab teinekord.
%com: laps laulab.
*CHI: titaa titaa.
*MOT: titaa titaa äiuu äiuu.
%com: ema laulis lapsele tuttavat unelaulu.
*CHI: ikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofonile võib la laulda ja jutustada.
*CHI: kikukaa laul kikuu.
*MOT: paneme diktofoni siia, vaata et sa ei kuku, tasa tasa, sa ronisid
siia tooli peale, tasa tasa.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: lahti kas teeme lahti?
*MOT: kõvasti on kinni, kas emme aitab?
*CHI: emme ah jah.
*MOT: jah, mis emme teeb?
*CHI: kinni.
*MOT: kinni on, teeme lahti.
*CHI: kaks.
*MOT: lahti, paalun, mahla paalun.
*MOT: vaata et sa ei kuku, tasa tasa.
*CHI: kiku [= diktofon].
*MOT: diktofon diktofon.
*CHI: laua gaga.
*MOT: jaa, sa võid laulda diktofonile.
*CHI: tää tedää tät tät täditääkaa.
%com: laps proovib midagi kinni panna.
*MOT: tahad kinni panna või?
%com: laps laulab.
*CHI: enna [= venna] oma enna [= venna] oma.
*MOT: venna oma, venna oma on see, seda peab hoidma, venna oma, tasakesi.
*CHI: oia [= hoia] oia [= hoia].
*MOT: hoiame jaa.
*CHI: oi oia [= hoia].
*MOT: venna oma, seda võib vaadata, aga tasakesi, Martiina võib vaadata,
aga tasa tasa.
*CHI: vaada [= vaadata].
*MOT: vaadata, aga tasakesi, venna oma.
*CHI: vaata vaata vaata.
*CHI: emme au [= arvuti] emme auk [= arvuti] emme auki [= arvuti].
*MOT: emme arvuti jaa, tasa tasa Martina.
*CHI: ise ise.
*MOT: emme, oota tasakesi Martiina, venna oma, tasakesi.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise sa võid vaadata, aga tasakesi.
*CHI: vaatan aata [= vaatan].
*MOT: mhmh.
*CHI: ise.
*CHI: ise täh täh.
*CHI: muks, tä tä tää tää tää tä tä tää tää.
*MOT: Martiina laulab.
*CHI: tita tita tita tita tita täta tih täh.
*CHI: kuku kuku kal kul.
*CHI: oah.
*CHI: mah [= mahl].
*MOT: mahl.
*CHI: mah [= mahl] mah [= mahl].
*CHI: ise ise ise.
*MOT: oi mis sa panid vennal siin ühe filmi käima, hmm sa oled väga
nutikas, vaata siin on nüüd üks film, näedsa sa panid aipoodis filmi
käima, emme ei olegi vaadanud, mis filmid seal on, tasakesi.
*CHI: ise.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise ise.
*MOT: ise, Martiina on nutikas.
*CHI: uksi [= nutikas].
*MOT: nutikas.
*CHI: nuksi [= nutikas].
*MOT: nutikas oled jah.
*CHI: enna [= venna] oma enna [= venna] oma.
*MOT: venna oma, hoiame tasakesi.
*CHI: kak emme aruki [= arvuti].
*MOT: emme on emme vaatab arvutist paar asja, Martiina vaatab venna oma,
venna aipoodi tasakesi.
*CHI: vaata vaata.
*MOT: vaata vaata, sul hakkas seal üks film praegu jooksma.
*CHI: dlill [= film].
*MOT: film.
*CHI: auh auaa auah.
*MOT: kas aua on kuskil seal või kuidas aua teeb?
*CHI: auh auh.
*MOT: mõni aua ütleb auh auh tere tere.
*CHI: tere tere.
*MOT: tere tere.
*CHI: aua.
*MOT: kes sa oled, aua küsib auh auh auade keeles, kes sa oled?
*CHI: aua a bipa bapa.
*MOT: jaa, mõnikord aua ütleb, auh auh mina valvan siin, see on minu kodu.
*CHI: kodu.
*MOT: kodu.
*CHI: kodu.
%com: laps nohiseb.
*MOT: oih pritsib, tasakesi.
*CHI: äh.
*MOT: Martina pani kinni, tubli tüdruk, ise pani, tubli.
%com: midagi kukkus maha.
*CHI: kuku [= kukkus].
*MOT: kukkus.
*CHI: kuks [= kukkus].
*MOT: kukkus maha, tõstame ülesse.
*CHI: üless.
*MOT: tõstame üles, paneme siia peale tagasi tasakesi, tasa tasa, tasa
tasa.
*CHI: onu onu.
*MOT: onu on seal jah onu.
*CHI: kaks onu kat [= kaks] onu kak [= kaks].
*MOT: kaks onu või, on küll kaks onu jah, üks kaks.
*CHI: koju koju.
*MOT: kas onud lähevad koju, ongi kaks onu, üks kaks.
*CHI: kuku mahaha.
*MOT: kukkus maha, vaata et enam ei kukuks.
*CHI: emme aruki [= arvuti].
*MOT: emme arvuti.
*CHI: kaia [= käima] kaia [= käima].
*MOT: käima mille me paneme käima, kas televiisori või?
*CHI: tisse [= televiisori].
*CHI: emme raama [= raamat] emme pane.
*MOT: tead paneme selle venna aipoodi, paneme selle kinni, ei vaata seda,
see on venna oma eks?
*CHI: taata [= vaadata] taata [= vaadata] ää tata [= vaadata].
*MOT: tahad vaadata, oot emme annab sulle kohe tagasi, oot üks hetk, siin
on üks nupp.
*CHI: em [= emme] aata [= vaadata].
*MOT: nii see läks nüüd kinni.
*CHI: emme emme au.
%com: ema köhib.
*MOT: atsih.
*CHI: emme atisse khu.
%com: laps matkib ema köhimist.
*MOT: emme tegi niimoodi atsihh jah?
*CHI: kinni emme.
*CHI: kikuh kikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: dikuah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme auki [= arvuti] ise kaia ise kaia tigi pigi.
%com: laps toimetab laua ääres, midagi veereb laual.
*CHI: kukä.
*CHI: lahti lahti lahti lahti.
*MOT: lahti, kas sa tahad seda lahti teha?
*CHI: laadi lahti lahti.
*MOT: lahti.
*CHI: lahti lahti.
*MOT: aga las see olla kinni, oi allo allo.
*MOT: keegi elistab emmele Martiina tasakesi et ei kuku.
*CHI: emme kigi [= keegi].
%com: MOT räägib telefoniga.
*MOT: tere terje jaa ma olen kodus.
*MOT: jaa.
*MOT: on.
%com: ema räägib telefoniga, vahele kostub lapse juttu.
*CHI: kaka kiku ku ouee kiku kaaga ah.
*MOT: jaa.
*MOT: jaa, aga tule läbi eks, jajaa et ma akkan kuskil äää kuskil
kaheksa ajal akkame Martiinagaa putru sööma ja siis läheme magama,
et oskad sa öelda mis kella ajal sa jõuad?
*MOT: aa, oi väga ea, tulge siis aga tulge siis mõlemad ülesse ka jaa,
sobib, teeme nii, no tsau jaa.
*CHI: ikk.
*MOT: tädi Terje oli.
*CHI: ku [= diktofon].
*MOT: diktofon on siin, tädi Terje elistas emmele.
*CHI: tää [= tädi] Terje.
*MOT: tädi Terje, tädi Terje ja Annika tulevad korraks meie juurde külla.
*CHI: tädi tädi.
*MOT: tädi Terje.
*CHI: Tejje.
*MOT: tädi Terje jaa.
*CHI: tädi Tejje.
*MOT: tädi Terje, Annika tuleb kaa.
*CHI: Anni Anni Äännnii [= Annika].
*MOT: Annika, Annika on tüdruk, ilus tüdruk.
*CHI: tüdu [= tüdruk].
*MOT: tüdruk.
*CHI: poiss.
*MOT: Annika ei ole poiss, Annika on tüdruk.
*CHI: tüdu [= tüdruk].
*CHI: Annikuka dikuka [= diktofon].
%com: Annikuka on sulam sõnast Annika ja sõnast diktofon.
*MOT: diktofon, tasakesi et sa ei kuku, tasakesi tasa tasa.
*CHI: aata daata [= vaadata].
*CHI: oi oi oo kuudi.
*MOT: mis sa uurid seal?
*CHI: kooki kooki mai mai mai mai mai mai.
*MOT: tasakesi, mis see mai mai on?
*CHI: mai kuk [= nupp] as.
*MOT: emme ei saa aru, kas sa vajutad nuppu ja mis seal peaks olema?
*CHI: pap pap pap pap [= nupp].
*MOT: nupp on seal, tasa tasa.
*CHI: nupe [= nupp].
*MOT: nupp on jaa.
*CHI: kaks.
*MOT: kaks, üks kaks.
*CHI: kumme [= kolm].
*MOT: kolm ehehe, üks kaks kolm kolm neli.
*CHI: päh päh dih ku kah.
*MOT: diktofon jaa.
*CHI: kahti.
*MOT: seda, Martiina võib seda vaadata jaa.
*CHI: daata [= vaadata].
*MOT: Martiina vaatab, see on põnev onju?
*CHI: põne [= põnev].
*MOT: põnev, diktofon on põnev.
*CHI: diku [= diktofon] põne [= põnev] diku [= diktofon] kõne [= põnev].
*MOT: Martiina tule, paneme seeliku selga.
*CHI: eei ei taa.
*MOT: ei taha paneme seeliku selga tädi Terje ja Annika tulevad läbi,
paneme, sul on präegu paa ainult mähe, paneme seeliku kaa.
*CHI: eeku [= seeliku] aata [= ei taha].
*MOT: ei taha, vaata kui ilus seelik, emmel on ka seelik seljas, kuule
vaata emmel ka seelik, emmel on ka seelik, paneme Martiinale ka
seeliku jah?
*CHI: mhmh.
*MOT: jah.
*CHI: jah.
*MOT: vaata lilled on siin seeliku peal, lilled, emme aitab ops ops.
*CHI: Ninne Ninne.
%com: laps ütleb tüdruku nime Lene.
*MOT: Lene, Lene ei tule täna meile külla.
*CHI: Kate.
*MOT: Kattre, Katrre ka ei tule, tädi Kattre ka ei tule.
*CHI: Nine [= Lene].
*MOT: Lene, Lene on sõber, Martiina sõber.
*CHI: Ene [= Lene] sõpe [= sõber].
*MOT: Lene on Martiina sõber.
*CHI: kooki Lene kõõ sõber.
*MOT: Lene on sõber jaa.
*CHI: kiigu kiigu.
*MOT: kas sa ronid jälle, tasakesi Martiina, tasakesi.
*CHI: paia dikuka [= diktofon] vaata vaata.
*MOT: vaata, Martiina vaatab diktofoni.
*CHI: diku [= diktofon] vaata vaata.
*MOT: vaata kas on põnev?
*CHI: põne [= põnev].
*MOT: põnev.
*CHI: kook kookai.
*MOT: ülipõnev.
*MOT: jaa, vaata siin mingid numbrid jooksevad.
*CHI: nummi [= numbrid].
*MOT: numbrid.
*CHI: larr larr.
*MOT: lepime kokku et ära nuppu vajuta, ei vajuta, Martiina vaatab jah.
*CHI: emme emme.
*MOT: emme emmega koos vaatame.
*CHI: tikukah [= diktofon].
*MOT: diktofon.
*CHI: emme aru [= arvuti].
*MOT: emme arvuti jaa.
*CHI: emme pia [= pliiats].
*MOT: emme pliiats.
*CHI: koot too toodi.
*MOT: joonistame präägust ei joonista selle pliiatsiga.
*CHI: diku [= diktofoni] daada [= vaatan].
*MOT: diktofon, Martiina vaatab, aga ei vajuta nuppu, eks ju ei vajuta
nuppu.
*CHI: aata [= vaatan].
*MOT: vaata, diktofonile võib laulda ja rääkida.
*CHI: nä nä titaa titaa tita.
%com: laps laulab oma laulu.
*MOT: sulle meeldib see diktofon?
*CHI: dita dita dita.
*MOT: meeldib?
*CHI: oh et katte [= kätte] katte [= kätte].
*MOT: kätte, tead ärme kätte präegu võta.
*CHI: katee [= kätte].
%com: laps hakkab nutma.
*MOT: paneme selle nattuke kaugemale, paneme nattukene kaugemale.
*CHI: vaata kätte.
*MOT: tead me ei võta seda kätte, sest seal on nupud kaa.
*CHI: võta kätteee [= võtta kätte].
*MOT: nii kangesti tahad võtta kätte?
%com: laps teeb haledat häält.
*MOT: aga võtame midagi muud kätte.
*CHI: kätteee kätteee [= kätte kätte].
*MOT: näe, võta see kätte palun.
*CHI: ee ee.
*MOT: mis see on, pult?
*CHI: kätte kätte kätte.
*MOT: pult.
*CHI: kätte kätte.
*MOT: kätte võtad, selle puldiga saab teleka panna käima.
*CHI: käia [= käima].
*MOT: käima.
*CHI: ei taa eida eida eida eida.
*MOT: ei taha, ahah, emme võtab siis selle enda kätte, ma panen siia
televiisori juurde, jah siia, televiisori juurde jah?
*CHI: teda teda teda teda.
*MOT: mida seda?
*CHI: seda mida mida.
*MOT: heh mida?
*CHI: seda seda.
*MOT: seda mida?
*CHI: mida.
*MOT: tasa tasa, ei seda ei võta, Martiina tasakesi, see on tädi oma.
%com: laps hakkab nutma.
*MOT: see on tädi oma, see on lihtsalt meie juures natukene aega, meie
vahest kasutame sea, see on tädi oma.
*CHI: tita laua tita tita laua tita.
*MOT: tasakesi.
*CHI: olla olla.
*MOT: alla, Martiina ronib alla, tooli pealt maha, Martiina ronib maha
tooli pealt maha, ah kus sa jooksed?
*MOT: oi kui kiiresti sa jooksed.
*CHI: emme bipa bapa.
*MOT: emme juurde tipa tapa.
*CHI: bapa bapa bapa bapa bapapap.
*MOT: oo pall [= õhupall] lendab.
%com: lapse öeldud oo pall tähendab õhupall.
*CHI: mämm mämm mämm mämm.
*MOT: pall kus pall on?
*CHI: sii [= siin].
*MOT: siin.
%com: ema toimetab.
*MOT: vaata pall lendab, aah vaata õhupall oooou.
*CHI: emme see.
*MOT: põmma, pall, see pall ka.
%com: laps nimetab tavalist palli põmmaks.
*CHI: see emme.
*MOT: kus see pall läks?
*CHI: mmm.
*MOT: ahahah, kas sa tantsid või, sa proovid hüpata lausa.
*CHI: ee.
%com: muusika hakkas mängima.
*CHI: eh.
*CHI: muta muta [= pult] käia [= käima].
*MOT: pult, oi läkski käima, sa panid ise teleka käima tasakesi.
*CHI: emme.
*MOT: ja annad emme kätte, mhmh, aitäh.
%com: muusika mängib.
*CHI: ki ise.
*MOT: emme paneb uuesti kinni, kuidas see sul nii ruttu läks, sa kohe
teadsid millisele nupule vajutada jah?
*CHI: kau kau mup [= nupp] ise.
*MOT: nupud, nupud siin on nupud, vaata üks kaks kolm neli viis kuus.
*CHI: kuus.
*MOT: kuus.
*MOT: üks üks.
%com: muusika hakkab uuesti mängima.
*MOT: oi muusika, saab tantsida ja laulda kaa.
*CHI: emme emme emme poiss.
*MOT: ohoiii.
*CHI: eeeee.
*MOT: lal lal laa.
*CHI: dikukah [= diktofon] tee.
*MOT: diktofon diktofon, diktofon on kapi peal.
*CHI: kaapi [= kapi].
*MOT: kõrgel.
*CHI: kõrr, kõrre kõrre [= kõrgel].
*MOT: kõrgel kõrgel.
*MOT: hmm.
*CHI: ää.
*MOT: varsti tuleb venna koju, venna läks täna teatrisse, venna tuleb.
*CHI: issi issi.
*MOT: issi issi, issi tuleb kaa varsti koju, issi kaa.
*CHI: venna venna.
*MOT: venna läks bussiga.
*CHI: venna buss.
*MOT: venna läks bussiga ja tuleb ka bussiga koju, aga issi on autoga.
*CHI: jaa auto.
*MOT: issi sõidab autoga, issi sõidab varsti koju.
*CHI: rool ja rooli.
*MOT: issi roolib ja roolib, issi on tark mees, issi on tubli ja tark
mees.
*CHI: pissi.
*MOT: pissisid või, tuli pissi või, ahah, kas pissi tuli mähku sisse jah,
mähkme sisse?
*CHI: tee.
*MOT: Martiina mängib pilli, vajutad nuppu ja mängid pilli.
*CHI: bimm pomm.
*MOT: pimm pomm.
%com: ema ja laps naeravad koos.
*CHI: hehee, bimm bomm.
*MOT: pimm pomm, mängid pilli.
*CHI: uuu uuu.
*MOT: ilus muusika tuleb muusika.
*CHI: pimm põmm pimm pamm.
*CHI: issi issi.
*MOT: issi.
*CHI: oolib ia roolib [= roolib ja roolib].
*MOT: issi roolib, issi roolib autot.
%com: laps häälitseb midagi.
*MOT: tead ära jalgu pane pilli peale, jalad ei käi pilli peal.
*CHI: bimm bamm bimm bamm.
%com: uksekell heliseb.
*MOT: oo kes tuleb, lähme vaatame kes tuleb, teeme ukse lahti, tädi Terje
tuleb, teree, tulge üles, tuli lahti?
*MOT: Terje ja Annika tulevad külla.
*CHI: issi issi issi issi.
%com: uksekell heliseb uuesti, ema keerab võtit.
*MOT: nii.
*CHI: issi teeb.
%com: laps ütleb lausungi lõppu veel midagi, ei ole aru saada.
*MOT: issi issi tu issi tuleb varsti.
*CHI: tee lahti.
*MOT: varsti, issi tuleb varsti.
*CHI: tikukah [= diktofon] diku [= diktofon].
*MOT: diktofon ütleme diktofonile tänaseks tadaa.
*CHI: tadah [= tadaa].
*MOT: tadaa mõni päev jälle tadaa.
*CHI: uauauaua tadaa dika [= diktofon].
@End
@Font: CAfont:17:0
@UTF8
@PID: 11312/c-00026639-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Target_Child, FAT Father
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;5.18|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@Date: 18-MAY-2012
@Situation: CHI, MOT ja FAT söövad hommikust
*CHI: tomatit.
*FAT: ennem sööme putru.
*CHI: tomati kaa tomati kaa.
*MOT: sööme sööme putru paneme põlle ette.
*CHI: tomati kaa.
*MOT: tomatit tahad ka mhmh.
*CHI: Makus [= Markus] külla.
*MOT: Markusele lähme külla.
*CHI: ei taha Makus külla, emme [= emme] tahab Makus külla.
*MOT: lähme emme läheb, emme ja issiga koos lähed Markusele külla,
Markusel on sünnipäev.
*CHI: ei tahad Markus sünnipäev.
*MOT: ei taha sünnipäeva?
*MOT: näe, emme paneb sulle putru siia.
*CHI: dikuka [= diktofoni] käima.
*MOT: diktofon läks käima, las ta käib, jaa.
%com: CHI teeb midagi.
*MOT: oota, oota, oota, nii palun, ota emme toob sulle, aa väikse
lusikas on kaa, nii palun, sul sinu lusikas, palun.
*CHI: emme ludikas [= lusikas].
*MOT: emmel ka lusikas.
*CHI: didudikas [= lusikas].
*MOT: Tiial ka lusikas, oi kui tubli, ise.
*MOT: maitseb hästi?
*CHI: tommati [= tomatit] kaa.
*MOT: sööme pudru otsa, siis võtame tomatit ka, mhmh.
*CHI: issi annab tomatit.
*MOT: issi annab tomatit.
*CHI: issi salatit.
*MOT: issi sööb salatit.
*CHI: puttu [= putru].
%com: laps kolistab laua ääres.
*MOT: head isu.
*CHI: asta käip [= las ta käib].
*MOT: las ta käib jah, las ta käib.
*CHI: istukikal [= diktofon].
*MOT: mm diktofon käib, meie sööme praegu.
*MOT: Martiina sööb ise lusikaga, emme natuke aitab.
*MOT: emme peitis või ka pudru sisse.
*CHI: või putu [= pudru] sisse.
*MOT: panime võid pudru sisse.
*CHI: asta käib seal, dikukee [= diktofon].
*MOT: jah, las diktofon käib.
*CHI: apsti [= ampsti] salatii [= salatit].
*MOT: mhmh ampsti, issi tegi ampsti salati ampsti.
*CHI: apsti [= ampsti], apstii [= ampsti].
*MOT: kas su puder on hea?
*MOT: on hea?
*CHI: duii [= või] buitu [= pudru] dees [= sees].
*MOT: või on seal sees, ei paista välja, sest ta on juba peidus seal,
sulas ära.
*MOT: otaära [= oota ära] käega võta, pane ampsti suhu ise, lusikaga.
*CHI: ti [= diktofon], asta [= las ta] käib.
*MOT: mhmh, las ta käib.
*CHI: käimaaa.
*CHI: apsti tommati [= tomati].
*MOT: ootoota, las see taldrik olla ilusti laua peal, taldrik on laua peal
ja siis Martiina võtab ise putru.
*MOT: pista suhu ka.
*MOT: vaata varsti saab taldrik tühjaks, emme natuke aitab.
*MOT: täna on ilus ilm, täna on vahva õue minna.
*CHI: issi koos õue.
*MOT: issiga koos tahad minna või ma arvan et täna lähme emmega koos õue.
*CHI: emme koos õue, issi itule [= ei tule] täna.
*MOT: kes ei tule?
*CHI: ssiõueitule ssiõueitule [= issi õue ei tule].
*MOT: issi ei tule praegu õue, issi jääb natuke tööd tegema, me sööme kõhu
täis, koristame siin ära, natuke jõuame mängida ja siis lähme õue.
%com: laps kopsib lauale.
*MOT: lähme vaatame, kas me oravapoissi ka näeme.
*CHI: jah ah.
*MOT: lähme vaatame.
*CHI: emmekoos [= emmega koos] iiakasti [= liivakasti].
*MOT: emmega lähme koosliivakasti jaa.
*CHI: issi ndule [= ei tule] liiakasti [= liivakasti].
*MOT: ei, issi ei tule liivakasti, mis me teeme liivakastis?
*CHI: mämm mängut.
*MOT: aah, kus kõik puder kadus, vaata pudrutaldrik on tühi, kus puder on?
*CHI: mu kõhtu.
*MOT: kõhtu läks kõik on kõhus, aitäh, emme võtab taldriku ära, sa
tahtsid tomatit.
*CHI: tahsid tommati [= tomatit].
*MOT: issi annab sulle tomatit.
*FAT: aitäh.
*MOT: aah, ooii.
*CHI: ollatäis [= üllatus].
*MOT: üllatus.
*FAT: mis Martiina ütleb?
*CHI: aitäh!
*FAT: aitäh.
*MOT: Martina ütles üllatus.
%com: ema toimetab toas.
*CHI: mina taha üid [= võid].
*MOT: Martiina paljalt me ei söö võid, sul oli või oli pudru sees peidus.
*CHI: pudru sees piidus [= peidus].
*MOT: mhmh.
*CHI: kaik [= kõik].
%com: kõik söövad, kostub söömise hääli.
*CHI: issi anna veel tommatit.
*MOT: aga sul on vaja see tükk enne ära süüa ju.
*MOT: vaata su tomat on siin, siin on veel tomatit sul.
*CHI: oma kätte tomat.
*MOT: minu meelest see salat on kõige kehvema kvaliteediga.
%com: ema kõne on mõeldud isale.
*CHI: issi tommati kätte.
*MOT: see mis on nendes kilekottides.
*CHI: aitäh!
*CHI: aitäh aitäh!
*FAT: aitäh.
*CHI: teda tommatit, titade värk, tomat.
*MOT: oi kui suur tomatitükk sul on!
*CHI: uur [= suur] tomatitükk.
*MOT: suur tomatitükk jah.
*CHI: apsti.
*CHI: apsti tjoob [= sööb].
*MOT: ampsti sööd.
*CHI: asta käi tikuli.
*MOT: mhmh.
*CHI: asta [= las ta] käib dikuki [= diktofon].
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: tas [= las] ta käib dikuki [= diktofon].
*FAT: kuidas tomat maitsebä?
*CHI: ästi.
*FAT: hästi?
*CHI: dee [= see] kuki [= kurki], taha kuki [= kurki].
*CHI: teda, teda [= seda seda].
*MOT: mida seda?
*CHI: magu.
*FAT: seda, seda?
*CHI: kaks.
*FAT: aitäh.
*MOT: salatit, vitamiini.
*FAT: khmm.
*CHI: vitaninisalatit.
*MOT: see on murulauk, mis sa sööd, murulauk, maitse maitse, see on väga
hea.
*CHI: ettaa [= ei taha] turumak [= murulauku].
*FAT: ei taha tahad?
*CHI: tad tah.
%com: laps jäljendab isa sõnu, kuid ei vasta küsimusele.
*FAT: ei taha?
*CHI: ei taha.
*FAT: ei taha.
*CHI: issi dööp [= sööb].
*MOT: issi sööb.
*FAT: mhmh, väga maitsev.
*MOT: kurki palun.
*CHI: kukki.
*MOT: mis ütled?
*CHI: palun.
*MOT: aitäh.
*CHI: aidäh.
*CHI: mitaniini [: vitamiini].
*MOT: vitamiin jah.
%com: laps räägib veidi aega omaette vaikselt, ei ole aru saada.
*CHI: Makkus [= Markus] sünnipäev!
*MOT: Markusel on täna sünnipäev.
*CHI: iii, iitaa [= ei taha] Markus uurde.
*CHI: tahaa.
*MOT: me ei lähegi Markuse juurde kodu, koju, see on kuskil, kuskillää, ma
arvan et mängutoas.
*CHI: mängutuas.
*MOT: sa saad minna teiste lastega mängima.
*CHI: tese [= teistega] mäkka [= mängima] mänga [= mängima].
%com: laps sõi samal ajal, kui lauset ütles.
*MOT: teiste lastega mängima, ma arvan seal on toredaid mänguasju ka.
*CHI: teise mängu.
*MOT: saad niimoodi mängida, nagu beebikooliski mängid.
*CHI: emme kukkus, emme kukkus.
*MOT: emmel kukkus, emme võtab üles.
*CHI: ülles [= üles], kia üllese [= üles].
*MOT: mhmh.
*CHI: Makkus sunnipäev, emme kätte!
*MOT: annad selle kurgitüki minu kätte mhmh aitäh.
*CHI: emme, issi tomatit.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme tomatit?
*CHI: teta [= seda] tommatit [= tomatit] tahad.
%com: laps soovib ema tomatit.
*MOT: seon [= see on] emme tomat, Martinal on oma tomat, issi lõikab.
*FAT: see on Intsu talu tomatä.
*CHI: emme tomatit, Titsu [= Intsu], emme tomati.
%com: isa lõikab tomatit.
*FAT: aitäh.
*CHI: titu [= Intsu talu tomat] Makkutelee [= Markusele].
*MOT: siin võib võibolla väiksemaks talle need lõigata.
*CHI: äksee [= väiksemaks].
*MOT: siis ta võtab väikse tüki sööb rohkem.
%com: laps lutsutab tomatit.
*MOT: sööb seemned seest ära.
*FAT: mhmh, see pehme.
*CHI: issi daua [= laua] pääle.
*MOT: laua peale pane.
*MOT: misa teed?
*CHI: laua pääle.
*MOT: paned tomati tükid laua peale, pista suhu ka.
*CHI: apsti.
*FAT: ampsti.
*CHI: idaha [= ei taha].
*FAT: tomati amps.
*CHI: issi ka apsti.
*FAT: jaa, issi juba tegi ampsti.
*FAT: amps.
*MOT: oli metsa vahel palju rahvast vä, hommikul?
*FAT: eii olnd vist, ma ei tea, pole ühtegi teist näind, tegin selle
rabaringi, läbi raba ja siit tagantpoolt.
%com: MOT ja FAT vestlevad. CHI häälitseb MOT ja FAT sõnade moodi
silpidega.
*CHI: asta [= las ta] käib.
*MOT: mhmh.
*FAT: las ta käib jaa, mhmh, diktofon, las ta käib, diktofon lindistab.
*CHI: dikohvo [= diktofon] idi indidat [= lindistab].
*FAT: jaa, lindistab, mhmh.
*CHI: uuueeeeh.
*FAT: tädi pärast kuulebä, kuulab.
*CHI: kuleb.
*FAT: kuulab, mhmh, tädi kuulab pärast, mhmh.
*CHI: toppibäli, kappibäl.
*MOT: mida?
*FAT: ei saand aru.
*CHI: topbäl.
%com: FAT ütleb MOTile sõna järgi, püüdes aru saada, mida CHI on öelnud.
*FAT: ütle veel, ei saand aru.
*CHI: kap käi, idäh.
*CHI: kap bäl ei saa.
*FAT: äitäh!
*MOT: Martina, kas kõht saab täis ka?
*CHI: edulee [= ei tule].
%com: CHI sõna tähendab, et ta ei tule tooli pealt laua äärest maha.
*MOT: veel süüa.
*CHI: Mia [= Martina] luid [= võid] taha [= tahab].
*MOT: emme paneb endale võid leiva peale, aga Martinal oli või pudru sees
peidus, võid paljalt ei söö.
*CHI: luid [= võid] tahale, emme luid [= võid] taale [= peale], tahad?
*MOT: jaa, emme pani võid peale.
*MOT: paneme salatit kaa saia peale.
*CHI: taha leib.
*CHI: ee [= veel] tomatit.
*MOT: kassa sõid kik ära, näe sul on.
*FAT: aga sul on seal väike tükk veel olemas.
*MOT: siin on sinu tomat, palun.
*CHI: etaha [= ei taha] linnu [= Intsu] tomat, eetahha [= ei taha] innu
[= Intsu] tommat, iiuu, eetaha [= ei taha] innu [= Intsu] tomat.
%com: laps hakkas nutma.
*MOT: sa tahad teist tomatitükki või?
*FAT: ahah, aga anna see tomat issile.
%com: laps muutus kohe väga rahulikuks.
*CHI: tommati issile.
*FAT: mhmh, anna palun issile.
*CHI: ku(r)ki, kuk [: kurki] issile.
*FAT: tomat, aga see on kurk, aga anna issile tomatä, tomat, anna tomat
mitte kurk.
*CHI: kuk [: kurki] issi tomat.
*FAT: tomat jaa, anna palun tomat issile.
*CHI: palu(n) issi tomat.
*FAT: aitäh.
*CHI: ku(r)ki ka.
*FAT: kurki kaa, mhmh, anna kurk ka.
*FAT: aitäh.
*CHI: tomatiss [= tomat issile].
*FAT: mhmh.
*CHI: aittäääh.
*FAT: aitäh, palun.
*CHI: taha atähh, Tiia [= Martina] kätte.
*MOT: Tiia [= Martina] kätte jah.
%com: isa, ema ja laps söövad kurki.
*FAT: amps.
%com: ema ja isa hakkavad naerma, laps kilkab ka.
*CHI: massee [= maitseb].
*FAT: maitseb maitseb?
%com: laps kilkab.
*CHI: maitse [= maitseb].
*FAT: maitseb.
*CHI: Tia [= Martina] ka.
*FAT: nii hea Intsu talu tomat.
*CHI: Makkus külla ilähe [= ei lähe].
*MOT: Markuse külla ei lähe, aga sünnipäevale lähme.
*FAT: sünnipäev lähme, mhmh.
*MOT: õhtul lähme.
*CHI: õuähme [= õhtul läheme].
*MOT: õhtul lähme, laste pidu on õhtul.
*CHI: ise mängä lähte.
*MOT: ise saad mängida lastega, nüüd ma jooks küll kohvi, kas sa viitsid
teha vä?
%com: kaks viimast lausungit on mõeldud isale.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme kohvi tiks.
%com: nõud kolisevad.
*CHI: mukala anna tomat, annana tomatit.
*MOT: sul on suu tomatit präegu täis.
*CHI: veel tomati emme.
*MOT: söö suu tühjaks, siis emme annab sulle veel tomatit, jah mhmh.
*CHI: Itsu tomatit.
*MOT: Intsu tomatit mhmh.
*CHI: emme emme anna tomatit.
*MOT: kohe.
%com: laps köhib.
*MOT: mmm näe.
*CHI: oud.
*MOT: üks tomatitükk, palun!
*CHI: tom tommatitükk.
*MOT: missa ütled, aitääh.
*MOT: mis Martiina ütleb?
*CHI: aitäh.
*CHI: mmm [= emme] vata [= vaata].
%com: isa jahvatab kohviube.
*MOT: kas sa murulauku tahad ka, vitamiini, ma panen siia ühe.
*MOT: väga hea on see.
*CHI: emme kaduauku [= karulauku].
*CHI: emmuakk [= see on murulauk].
*MOT: murulauk, näed ja see on karulauk, võta karulauku kaa, palun.
*CHI: karulakk [= karulauk].
*MOT: karulauk, murulauk karulauk.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada, sest kohvimasin uriseb.
*MOT: aitäh, seda ei taha.
*CHI: emme kätte laugaat [= murulauk].
*MOT: karulauk tuli emme kätte, mhmh.
*CHI: emme kuulet ettei taha.
*MOT: aah, kus murulauk kadus?
*CHI: apsti.
*MOT: ampsti suhu.
*CHI: koh kohtu [= kõhtu].
*MOT: kõhtu.
*CHI: ei taha.
*MOT: aitäh, ma võtan selle tagasi.
*CHI: tomati ka.
*MOT: ot, oi oi, ära viska maha palun tomatit, kas nüüd on kõik, kõht on
täis, kas aitäh?
*FAT: palun.
%com: isa toob kohvi.
*MOT: aitäh.
*CHI: itti [= issi].
*MOT: kas kõht on täis, kõik, kas nüüd lähed mängima, peseme käed ära ja?
*CHI: dituka [= diktofon] käima.
*MOT: ja diktofon, las diktofon käib.
*MOT: kas Martiinal on kõik, mängima?
*CHI: kõik.
*MOT: ka pissile [= aga pissile], kas sul pissiäda on?
*CHI: eidapissile [= ei taha pissile].
*MOT: ei taha pissile.
*CHI: män [= mängima] mää [= mängima].
*MOT: tahad mängida, jah?
*CHI: lähemee tudule, täh!
*MOT: nii, emme võtab sul, aitäh, võtame laua ära, põlle võtame kaa ära.
*CHI: põllma [= pall] põllmah [= pall].
*MOT: kõik, enam ei söö, kõht on täis, näita emme katsub, oi kõhul on
hea olla, seal on palju putru, võtame käed välja, hops pesema, hops
pesema.
*CHI: ops pesemää pepu puhtaa.
%com: lapse öeldud lausungi lõpp ei olnud arusaadav.
*CHI: kätu kätu.
*MOT: käed puhtaks, just, nägu kaa.
*CHI: õue õue, omariin.
*MOT: teeme kuivaks ka.
*CHI: ei taha dööma.
*MOT: ei enam ei söö, kas poti peale lähme?
*CHI: eidaapot [= ei taha potile].
*MOT: praegu ei taha, aga sa pead ütlema kui pissihäda on, toome poti siia.
*CHI: issi duude [= juurde] boti [= poti], issi juude [= juurde] botii
[= poti].
*MOT: issi juurde näe, lähme paneme sinna, siis kui pissihäda tuleb,
siis tule kohe poti peale, ütle emmele, jah?
*CHI: iiii eita [= ei taha].
%com: kostub plekikolinat, laps askeldab oma mänguasjadega.
*CHI: Mia [= Martina] keedan puttu [= putru].
*MOT: kas Martiina keedab putru?
*CHI: issi keedan puttu.
*MOT: issile keedad putru?
*CHI: ei.
*MOT: lepime kokku, emme pani diktofoni siia laua peale, las ta olla siin
laua peal, et ei puudu, jah?
*CHI: diuka [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: puttu veesi, teda võtta, kätte võta.
*MOT: Martiina keedab putru, tubli tüdruk, kas sa segad ka millegagi?
%com: laps ütleb paar sõna, ei ole aru saada.
*MOT: segad, kas sul on kulp millega segada?
*CHI: budu [= pudru] vett.
*MOT: pudrupott.
*CHI: buduvett, kukuub.
*FAT: võta see, sellega tuleb ea suppä.
*CHI: ea [= hea] upp [= supp].
*FAT: hea supp, või pudru, hea pudru tuleb sellest.
*CHI: issi keeda puttu, keeda puttu.
%com: laps kolistab pottidega.
*CHI: pissile, pissilee pissilee pissile.
*MOT: tuttu ruttu pissile, mhmh.
%com: laps räägib midagi koos emaga, ei ole aru saada.
*CHI: pissile, las ta käib kisuki [= diktofon].
*MOT: las diktofon käib jah, mhmh.
*CHI: luluu.
*MOT: äkki tuleb kaka kaa, tubli et sa ütlesid, aga vaata püksi tuli kaa,
vahetame püksid ära mhmh.
*CHI: kesse puksi älaa.
*MOT: võtame need püksid ära, need on nüüd alt pissised.
*CHI: pissised.
*MOT: mhmh.
*CHI: pissised.
*FAT: aitäh.
*MOT: emme läheb toob uued püksid sulle.
*CHI: emme pissid.
*CHI: issi kõik kõik pissiii.
*MOT: oota emme tuleb kohe, oota palun.
*CHI: issi kõik pissi.
*FAT: emme tuleb kohe, ootame.
*CHI: issi küik pissii.
*MOT: kõik, näe ota, paneme püksid jalga.
*CHI: pane püksid jalga.
*MOT: ota, aga palja pepuga me ei joo praegu.
*CHI: ei taa, ei taa palja pepuga, iiiiiiii.
%com: laps kiljub, ta ei ole nõus, et ema soovib talle püksid jalga panna.
*MOT: paneme paneme püksid jalga vaata Martina, emme emmel on kaa püksid
jalas ja issil on püksid jalas ja, Martiina paneb kaa püksid jalga.
%com: laps korraks kuulab, siis protestib edasi.
*CHI: ei taa püksid.
*MOT: nii on hästi, oi kui ilusad.
*CHI: ei taa issi uue püksi alga [= jalga].
*MOT: vaata kus su püksid on juba jalas kas sa keetsid putru, kellele sa
tegid putru?
*CHI: issi puttu.
*MOT: issile tegid putru?
*CHI: kinni puttu.
*MOT: paned potikaane kinni.
%com: laps hakkab potikaanega taguma ja laulab.
*CHI: tää tää kinni, puttu.
%com: laps kolistab edasi.
*CHI: puttu puttu, ei taa puttu [= putru].
%com: laps tuleb diktofonile hästi lähedale korraks.
*CHI: asta [= las ta] käib kik [= diktofon].
*MOT: ära nuppu palun puudu.
*CHI: emme difuki [= diktofon] käib, ahta [= las ta] käib dikuh.
%com: laps läheb diktofonist eemale, kõnet ei kuule hästi.
*CHI: mm itti puttu selle puttu.
*CHI: kaane kanega kanega kanega.
*MOT: sa tõid kaane ka, tubli.
*CHI: eeda puttu, keedat.
*CHI: issi puttu, issile ikka puttu.
*MOT: tasa tasa.
*CHI: puttu tiia, puttu tiia.
*CHI: katki lill katki lill katki.
*MOT: lill läks katki jah.
*CHI: difuki [= diktofon] diin [= siin], tuuli [= tooli] pääl [= peal].
*MOT: tooli peal, diktofon on nüüd tooli peal.
%com: laps kolistab mängunõudega.
*CHI: atk lill katki.
*MOT: lill akkab ära närtsima ja lill on lill on lasknud enda enda õied
maha.
*CHI: sega sega sega.
*CHI: bit avaa bittu [= peitu], aua pettu [= peitu].
*MOT: missa paned peitu?
*CHI: amba pittu [= peitu].
*MOT: hamba, see on paberpakend, see on pakend.
*CHI: pata.
*MOT: üks pakk on see.
*CHI: pakemm pakk.
*CHI: pakk.
*CHI: pakke paki pakk.
*CHI: pakk, kauuss sisse.
*CHI: kuki [= kurki] tahad [= tahan], kukki [= kurki].
*MOT: kurki ei ole enam kurki, emme on kurgi ära söönud, meil on karulauku
siin tahad?
*CHI: takuki, lilli, karu karulakk [= karulauk].
*MOT: karulauk.
*CHI: kaulakk kaulakk [= karulauk].
*MOT: maitsesid natuke, jah?
*CHI: mattses [= maitses] .
*MOT: emme võtab enda kätte aitäh, Martina kus tita beebi on?
*CHI: kuku.
*MOT: kuku, kus ta on, kas on käru sees?
*CHI: kau [= karu] kau [= karu] ees, kau [= karu] ees sees, kamm.
%com: laps ütleb sõnas karu vaevukuuldavalt r-häälikut.
*CHI: bebi bebi kau [= karu] sees, kuku kukuuu.
*CHI: bebi kuku kukuu beebi!
*MOT: kas ei ole käru sees?
*CHI: oled [= ei ole].
*MOT: ei ole?
*CHI: ole [= ei ole].
*MOT: aga äkki ta istub köögis diivani peal, mine vaata.
*CHI: diadääl [= diivani peal].
*MOT: diivani peal, mine jooksuga, mine vaata jooksuga.
%com: laps jookseb.
*MOT: oi kui kiiresti!
*CHI: beebi.
*MOT: kas on köögis diivani peal beebi, vaata, mine vaata.
*CHI: diia baal [= diivani peal], beebiii, diia [= diivani] baal [= peal],
beebiii diian [= diivan] , beebi diia [= diivani] laal [= peal] .
*MOT: diivani peal, oligi beebi diivani peal, mine pane beebi käru sisse,
äkki beebi tahab käruga sõita.
*CHI: õmm [= mõmmi] mmi [= mõmmi] duude [= juurde].
*MOT: mõmmi juurde jah.
*CHI: õitu [= sõitu] tuuttu [= ruttu].
*MOT: ootoota tool on sul ees.
*CHI: toees [= tool on ees].
*MOT: tool ees, emme võtab eest ära.
*CHI: tool eest äla, kavõka.
*CHI: võdool, võtad tooli eest äda [= ära] .
*MOT: võtad tooli eest ära nii.
*CHI: emm [= emme] dinni [= kinni].
*MOT: oota oota emme võtab auto eest ära, nii palun mine nüüd edasi.
*CHI: eheh auto [= siit] dipu [= diktofon].
*CHI: au [= laua] dääl [= peal] dikukii [= diktofon].
*CHI: autoteellah tulist äla, teea tulist äla tustat [= tõstad] .
%com: laps räägib kõva häälega, kiiresti.
*MOT: kas sa soovid et emme aitab sind?
*CHI: emme a(i)ta.
*MOT: kuidas Martiina ütleb?
*CHI: paluanna [= palun anna].
*MOT: palun aita, emme võtab selle auto natuke eest ära, palun nüüd sa saad
sõita edasi käruga palun.
*CHI: saa sõidada [= saad sõita edasi].
*MOT: sul on tee peal takistused.
*CHI: dikapusti [= takistused].
*MOT: takistused.
*CHI: takis [: takistused], dipukii [: diktofon] ka käib dipukii
[: diktofon].
*MOT: diktofon käib, las ta käib, väga hea.
*CHI: lahta käib [= las ta käib], dipuki [= diktofon] sõida, beebi, kühhii
[= tühi] tühi.
*MOT: tühi on see.
*MOT: emme läheb joob kohvi edasi, emme joob kohvi.
%com: laps uurib diktofoni ja sosistab selle juures.
*CHI: asta [= las ta] käi [= käib].
%com: laps pöördub ema poole.
*CHI: emme uurde [= juurde] kup.
*MOT: tule käruga koos.
*CHI: käuga [= käruga] koos, kipuki [= diktofon] on see äla.
%com: laps on hädas, käruga millegi taga kinni ja kaebleb veidi.
*CHI: tuded [= tuled], emme uude [= juurde].
*CHI: utat [= võtad] emme juude [= juurde].
*MOT: oota, oota tead, ma näitan, kuidas käru on lihtsam pöörata vaata,
vaata nüüd kuima lükkan selle käepideme alla siis on vata kergem
keerata, näe proovi niimoodi, näe kui sa selle alla natuke lükkad
siis sa ju saad niimoodi keerata, noh sõida edasi küll sa
terveks või selgeks saad.
*CHI: emmm eeegeks [= selgeks], kohvi.
*MOT: tere tere kullapai, kes on emme kullapai?
*CHI: dikuki [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib jaa.
*CHI: ei putu [= puutu].
*MOT: mhmh.
*CHI: pak.
%com: ei ole aru saada, mida tähendab pak.
*MOT: tere beebi, kas sina käisid käruga sõitmas, tere mõmmi kaa näe,
mõmmi ja beebi on sõbrad, nad on koos siin.
*CHI: koos.
*MOT: tere mõmmi, tere beebi.
*CHI: ubuudad [= sõbrad], beebiga, nuta [= sõidad] beebiga.
*MOT: sõidad beebiga.
*CHI: emme lued [= loed].
*MOT: mis ma loen?
*CHI: kutsu aakuk [= raamatut], kuk kutsu raagut [= raamatut].
*MOT: kutsu raamatut või?
*CHI: kutsu.
*MOT: kas loeme koos?
*CHI: loeme koos.
*MOT: loeme koos, aga lähme istume sinna diivani peale sis.
%com: laps jookseb diivani peale istuma.
*CHI: kos [= koos], emme luues [= juures].
*MOT: emme juures.
*CHI: kutsu raabuki [= raamat].
*MOT: kutsu raamat.
*CHI: titsu ki, mipi.
*MOT: siin on palju loomi, vaatame mis loomad siin on.
*CHI: kiku lepadiut [= lepatriinu].
*MOT: aah, ongi näed, ongi lepatriinu, kes see on, mesimumm.
*CHI: mesimumm.
%com: FAT kohatab taustal.
*MOT: mesilane, kes see on?
*CHI: tege.
*MOT: liblikas.
*CHI: libikas [= liblikas].
*MOT: liblikas, aga mis need siinon?
*CHI: lellet [= lilled].
*MOT: muidugi lilled, aga vaata, ma veedan päevad karjamaal, ma teen
rõõmsalt määää, silita mu paksu villast kasukat, kes siin peidus on?
*CHI: mammas [= lammas].
*MOT: oota, tõmbame välja.
*CHI: välälla [= välja].
*MOT: ooo, kes see on?
*CHI: mammas [= lammas].
*MOT: lammas, kuidas lammas teeb?
*CHI: tekkon kaa.
%com: sõna tekkon tähendab traktorit.
*MOT: kuidas lammas teeb?
*CHI: makumise [: traktor].
*MOT: aa traktor on teisel pool jaa, traktor suur traktor, kesseda
traktorit roolib vaata?
*CHI: ionun [= onu] ruolib takt [= traktorit].
*MOT: onu roolib traktorit jaa, vaata traktoril on suured rattad rattad,
aga vaata mis mis mis need on?
*MOT: puud, paneme traktori peitu tagasi, puud.
*CHI: takti [= traktori] tagasi.
*MOT: traktori tagasi, aga vaata siia, mis see on?
*CHI: tool.
*MOT: tool, tooli peal saab istuda, mäletsen värsket rohtu ja teen ammuuu,
kui mu roosa udar on piima täis, tuleb mind lüpsta, kes siin peidus
on, kes on peidus?
*CHI: mutsu [= kutsu] peidus.
*MOT: ei ole kutsu peidus, kes see on?
*CHI: lammas peidus.
*MOT: ei ole, see on lehm, kuidas lehm teeb?
*CHI: dudumbas [= tõmbas] tako [= traktor].
*MOT: emme tõmbas lehma välja amuu, las traktor olla, lähme edasi.
*MOT: näe, lehm ammuu.
%com: MOT aevastab.
*MOT: aga vaata, kes siin on?
*CHI: kana.
*MOT: kanad kuidas kana teeb?
*CHI: kaa kaak.
*MOT: kaa kaa kaak, ja kesssiit välja tuleb, vaata tõmba ise.
*MOT: aah, mis see on?
*CHI: muna.
*MOT: munaa.
*CHI: kinni.
*MOT: otoot, emme aitab, paneme emmega koos muidu läheb katki koos
jah, vaata kes siin on?
*CHI: epadiiut [= lepatriinud].
*MOT: lepatriinu on, ja siin on mingi põrnikas.
*CHI: nibas [= põrnikas].
*MOT: näed viljapõld on siin, aga kes siin peidus on?
*CHI: kesse?
*MOT: kes see on, vaatame.
*CHI: tomba [= tõmba], Tia kaa [= Martina ka ] tumba [= tõmba].
*MOT: jaa Tiia ka tõmbab, Martiina oih oioi tasakesi vaatet välja ei
tõmba, tuligi läks natuke katki emme vaatab kas emme saab korda
teha.
*CHI: mme [= emme] koo(r)da [= korda], emme korda.
*MOT: tasakesi tõmbame, tasakesi, siis ei lähe katki, läks natukene
pahasti meil siin.
*CHI: mme [= emme] uusti [= uuesti] katki.
*MOT: jaa nüüd ta tegelikult natukene läks meil siin katki, ma ei tea
kuidas meil see õnnestub nüüd, proovime, emme vaatab kas emme saab
ära parandada.
*CHI: vutsu [= kutsu] ka pudeda [= pugeda].
*MOT: kutsu ju tahab ka peidus, ootoota, peidus olla ja peidust välja
tulla, vaatame kas me saame kutsu pildi tagasi siia.
*MOT: nii saime vist korda vaatame, vaatame aga kes see siit välja
tuleb, aah kes see on?
*CHI: mmeirmutis [= hernehirmutis].
*MOT: hernehirmutis, herneirmutis.
*CHI: dumba [= tõmba] dee [= see].
*MOT: ära seda tõmba, aga vaata kes siit siin on, kes see on, ma liputan
saba ja teen auh auh, ma aitan talumehel lambaid karjatada, kes siin
peidus on?
*CHI: kutsu petus [= peidus].
*MOT: kutsu, aa ongi, koer.
*CHI: tumbad [= tõmbad] ahti [= lahti].
*MOT: tõmbasime lahti, koer koerale pai kaa.
*CHI: pai pai.
*MOT: ilus koer, kes need siin on?
*CHI: siin ammas [= lammas].
*MOT: lambad on need, need on lambad, lambad on karjamaal, aah kuule kes
see siin peidus on, mul on suur kõht ja tugev kärss, mulle meeldib
poris tuhnida ja süia otsida.
*CHI: lah tahti.
*MOT: tõmbame lahti, aah kes see on?
*CHI: notsu.
*MOT: notsuu, kuidas notsu teeb?
%com: laps jäljendab sea häälitsust.
*MOT: röh röh röh röh, just.
*MOT: lustakas siga.
*CHI: luska [= lustakas] siiga [= siga].
*MOT: siga, notsu kohta öeldakse siga ka siga.
*CHI: ahti [= lahti].
*MOT: vaatame viimase lehekülje ka, ma olen suur ja sõbralik, ma teen
iihahaa, vaata kes siin on.
*CHI: obe [= hobune] .
*MOT: ämblik.
*CHI: äbik [= ämblik].
*MOT: ämblik, aga kes siit piilub, piiks piiks piiks.
*CHI: eita [= ei taha] piiks.
*MOT: ei taha piiks, see on hiir hiir.
*CHI: iir [= hiir].
*MOT: vaata aga kes siin peidus on, kes see on?
*CHI: obunee [= hobune] pitu [= peidus].
*MOT: obune peidus, kuidas obune teeb?
*CHI: kopa [= koppadi] kopa [= koppadi].
*MOT: koppad koppadi koppadi koppadi koppadi, ja teeb iihahaa kaa,
iihahaa, peitu tagasi, kõik paneme nüüd selle raamatu kinni.
*CHI: ise lahti.
*MOT: vaatad ise kaa, no vaata ise kaa.
%com: laps hakkab ise raamatut vaatama ja loetleb mida näeb.
*CHI: endovaati, kaat, tombune, obune, obune ia.
*MOT: obune iihahaa.
*CHI: ahaa.
*CHI: obu läk kuk, kinni obune.
*MOT: emme aitab, oota, nii.
*CHI: lahti obune kinni lahti.
*MOT: lahti ja kinni, lahti ja kinni, oi see tuli kaa sealt seest välja.
%com: ema laulab.
*MOT: kääsi on mul kaks.
*CHI: ooi, tagasi.
*MOT: emme proovib, kas emme saab ära parandada, Martina vaatab mõnda
teist raamatut, sa oled nüüd selle väljatõmbamise saanud selgeks.
*CHI: elgess [= selgeks].
*MOT: see on sul selge jaa.
*CHI: obu [= hobune] kinni.
*MOT: aga sa tõmbad natuke liiga palju välja, nii et see raamat kipub katki
minema.
*CHI: niibakuu.
*MOT: kus issi on?
*CHI: kuku.
%com: laps otsib issit.
*MOT: mis issi teeb?
*CHI: mammi [= mämmi].
*MOT: ei tee mämmi, issi teeb tööd.
*CHI: ssi [= issi] tööt [= tööd].
*MOT: kes on emme kullakallis?
*CHI: Tia [= Martina] dullakää [= kullake].
*MOT: Tiia kullake jah.
*CHI: äla koh.
*MOT: kes on emme kullakallis?
*CHI: dieda.
*MOT: ihihihii.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: uu, uu uuh, emme tegi kõdi, uu ups.
%com: laps itsitab.
*MOT: uuu ups ups ups, uuu ups ups ups ups ups ups.
*CHI: veel daa.
*MOT: veel raamatut.
*CHI: uh atuu [= auto].
*MOT: traktor.
*CHI: trakut [= traktor].
*MOT: traktor.
*CHI: nütän takut, ni kiuku [= liugu] taku [= traktor] diuku [= liugu].
*MOT: traktor ei lase vist ma arvan päris liugu, traktor künnab põldu ja,
mõnikord traktor puhastab teed ja.
*CHI: puahta [= puhastab] tee.
*MOT: puhastab, linnas on näha kuidas suured sellised autod
traktorautod puhastavad teed.
*CHI: mammath [= lammas] lammas.
*MOT: lammas on seal peidus jah.
*CHI: ahti [= lahti] tõmbad nöö [= nöör].
*MOT: oi tasa oi tasakesi jaa tubli aitab küll rohkem ei tohi tõmmata.
*CHI: ise tõmmad.
*MOT: mhmh ma näen et sulle väga väga meeldib tõmmata.
*CHI: kuttsu tõmmata.
*CHI: kana tummata.
*MOT: kana juurest tahad tõmmata, nii no tõmba, oo mis siin peidus on?
*CHI: kana.
%com: laps naerab.
*MOT: hõhõõ aga see on?
*CHI: muna.
*MOT: muidugi muna.
*CHI: dit [= siit] tõmban kah dit tõmban.
*MOT: tõmba natukene, ära väga palju tõmba eks, uopstiii.
*CHI: ammas [= lammas] trakuu [= traktor].
*MOT: traktor, oot oot, ära rohkem tõmba!
*CHI: trakuu [= traktor].
*MOT: traktor.
*CHI: mm trak [= traktor] traku [= traktor] käib.
*MOT: nii, mine pane see raamat tagasi riiulisse, kus teised käivad, mine
pane riiulisse.
*CHI: ei ta [= taha] riiultssi [= riiulisse].
*MOT: ei taha riiulisse panna.
*CHI: lahti.
*MOT: oot oot, tasa tasa et katki ei lähe.
*CHI: tasa tasa.
*MOT: tädi Marjon ja onu Kristjan kinkisid selle raamatu.
*CHI: kinkis traakuk [= raamatu] onu onu kinkis.
*MOT: kinkisid.
*CHI: mulle kinkis.
*MOT: sulle kinkisid jaa.
*CHI: taaki [= katki].
*MOT: oota oota, nüüd see läks jälle katki, tead mis, mina arvan et see
raamat peab minema natukene puhkama, sest et oota emme parandab
ära, sa oled nii aktiivne raamatu vaataja.
%com: laps on tulnud diktofonile hästi lähedale ja sosistab midagi.
*CHI: ota ka sii.
*CHI: lasta käib kiisuki [= diktofon].
*MOT: las see diktofon käib jah.
*MOT: kas joonistama lähed?
*CHI: ndaha [= ei taha] joonista.
*MOT: ei taha joonistada.
*CHI: bepid [= beebi] joonista.
*MOT: aa beebi tahab joonistada.
*CHI: bebi kiijutat [= beebi kirjutab].
*MOT: beebi läheb kirjutama või?
*CHI: mesta taht bebi bebit.
*CHI: ese [= ise] loet [= loen] ise.
*MOT: ise loed, aga võta teine raamat, anna see emme kätte, see läheb,
see on katki, paneme selle raamatu kõrgemale natuke, lasta puhkab
vahepeal, see raamat peab vahepeal puhkama.
*CHI: tagash [= tagasi].
*MOT: tagasi.
*MOT: paneme selle kiivri, paneme kiivri ka ära, tat tahad sa kiivri pähe
panna?
*CHI: tagat [= tahad], emme upa kiikii [= kiiver].
%com: laps ütles et kiiver on emme süles.
*MOT: emme süles on kiiver praegu jaa jaa, kas tahad kiivrit proovida?
*CHI: tahad [= tahan].
*MOT: tahad, ükspäev läheme rattaga sõitma, oi kui ilus, siis saame panna
kiivri pähe, jänkudega kiiver.
*MOT: kas sa vaatad peeglist ka?
*CHI: ei da kaa.
*MOT: ei taha, emme võtab ära, iluus jah.
*CHI: ee ee.
%com: laps protestib kiivri äravõtmise vastu.
*MOT: ei võta või, ahah, lähme vaatame koos peeglist ka, tule.
*CHI: peegist peeglist.
*MOT: siit peeglist, vaata siit on parem, paneme selle ukse siia ette,
oi kellel on kiiver peas.
%com: ema ja laps naeravad.
*MOT: vaata, jänku on kiivri peal.
*CHI: änku kiivri pidut.
*MOT: jaa, vaata mis jänku söögid on siin, vaata, siin on tal, vaata
mis siín pildi peal veel on, vaata peeglist, vaata mis see siin
kiivri peal on.
*CHI: kiisu.
*MOT: ei see ei ole kiisu, ma arvan et need on kõik jänkud siin.
*CHI: kiidu [= kiisu].
*MOT: jänku saab porgandit süüa vahepeal.
*CHI: änku poo(r)gandit.
%com: laps ütleb sõnas porgand vaevukuuldavalt r-hääliku. isale helistab
keegi.
*FAT: ja allo, Indrek siin kuuleb, tere.
*MOT: jänku saab porgandit süüa.
*CHI: mõmm mõmm mõmm.
*MOT: jaaaaaaah.
*FAT: jaa väga meeldiv, jah eks varem ka helistasite aga ma unustasin
ära.
*MOT: jaaaaa, siis ku läheme rattaga sõitma sis paneme kiivri pähe, jah?
*CHI: ei tuta.
*MOT: tead ära kiivriga peeglit toksi, peegel võib minna katki.
*CHI: en tahtja tasa.
*MOT: tasa tasa jaa.
*CHI: ahho dihhi.
%com: lapse öeldud kaks sõna võivad koos tähendada rahulikult.
*MOT: rahulikult.
*CHI: ihhuti [= diktofon] kaib [= käib].
*MOT: diktofon käib.
*CHI: ahme [= lähme] õue!
*MOT: lähme õue või, lähme varsti õue, varsti lähme jaa, mis me õues teeme?
*CHI: mäng [= mängime] liiakastis [= liivakastis].
*MOT: mängime liivakastis, mis me seal mängime?
*CHI: posd [= poiss] iivakatis [= liivakastis].
*MOT: poiss on ka liivakastis arvad või?
*CHI: ei oled.
*MOT: ei ole, kas meil mänguasjad on liivakastis?
*CHI: oii.
*MOT: on.
*CHI: on.
*MOT: on, mis mänguasjad sul seal on?
*CHI: mul Diia [= Martiina] mänguasjad.
*MOT: Diia mänguasjad jaa.
*CHI: ei taha poissi mänguasjad.
*MOT: ma arvan poiss ei mängigi praegu mänguasjadega seal, ma teen lahti.
*CHI: eitaa iise [= kiiver] .
*MOT: aa peab peas olema, no selge väga ea las olla kiiver praegu peas
jaa.
*CHI: kokk kokk.
*MOT: kop kop teeb, naljatilk oled sa.
%com: ema ja laps naeravad.
*CHI: tuka.
*MOT: oot, ära sikuta seda paela sealt niimoodi.
*CHI: ei dikukaga [= sikuta].
*MOT: ei sikuta.
*CHI: kikuki [= diktofon] käb.
*MOT: kas sa tahad diktofonile laulda kaa?
%com: laps hakkab heleda häälega laulma.
*CHI: laa laa laa laa.
*MOT: a kuidas see linnukeste laul on?
*CHI: linnuke.
*MOT: sul on üks linnukeste laul kaa.
*CHI: noh kokuss [= kukkus].
*CHI: dipuki [= diktofon] käib.
*MOT: diktofon käib, kuidas see oli juuba linnukeeseed, Martina
laulab seda laulu ka.
*CHI: eda [= seda] laulu ka.
*MOT: klaveriga koos.
*CHI: pilla palla.
*MOT: võtad oma pilla palla klaveri ja siis sa ju laulad.
*CHI: lalad [= laulad].
*MOT: laulad?
*CHI: kikk kakk, heeee, jahh jahh ahh.
%com: laps teeb lõbusa tuju häälitsusi.
*MOT: lõbus tüdruk oled.
*CHI: uue [= õue].
*MOT: varsti lähme õue, a ku me läheme õue, kas me paneme midagi selga
kaa?
*CHI: kia [= kiiver] killas, kia [= kiiver] pähhee.
*MOT: kui me õue lähme täna, siis me täna ei pane kiivrit pähe, kui me
lähme rattaga sõitma, siis paneme kiivri pähe.
*CHI: tiss [= siis] kii [= kiivri] pähee.
*MOT: siis paneme kiivri pähe, siis emme emmel istud ratta taha või lähed
issil ratta käru sisse, siis tuleb kiiver pähe panna, kui me läheme
õue niisama jooksma, siis me ei pane kiivrit pähe ja täna me ei lähe
rattaga.
*CHI: misu.
*MOT: mida?
*CHI: uue.
*MOT: õue, varsti lähme õue, missa selga paned, kui sa lähed õue?
*CHI: ka ussi [= sussi] jalas.
*MOT: sussid a sul ei ole susse jalas.
*CHI: kuii [= kiiver] jah.
*MOT: jah kiiver on peas.
*CHI: bea bea [= peas] venna Gabii.
*MOT: venna Gaabi, venna Gaabriel on, kus venna Gaabriel on?
*CHI: koolis.
*MOT: koolis.
%com: ema naerab.
*CHI: emme, venna las tuleb.
*MOT: mida?
*CHI: las tuleb.
%com: järgmise lause laps sosistab.
*CHI: venna tuleb.
*MOT: venna on koolis, venna praegu ei tule, venna tuleb alles õhtul.
*CHI: ähme õue.
*MOT: lähme varsti varsti lähme õue.
*CHI: emme koos emme koos.
*MOT: emmega koos lähme õue.
*CHI: Tia kombe lelga [= Martiina kombe selga].
*MOT: Tiia paneb kombe selga jaa.
*CHI: ki [= kiiver] , ei taha kii [= kiiver] .
*MOT: emme aitab kiivri ära, teeme kiivri lahti klõps, palun võtsime
jänku kiivri ära, tore, kiiver jääb siia ootama.
*CHI: vee [= veel] kiia [= kiiver] pähää [= pähe].
*MOT: veel tahad kiivrit pähe panna?
*CHI: edahaa [= ei taha].
*MOT: ei taha?
*CHI: äku [= jänku] kiie [= kiiver].
*MOT: vaata, mis see on!
*CHI: ääk, poogandigi kääku sööma, pogand.
*MOT: porgandid, jänkud tulevad sööma porgandit, aga mis need on?
*CHI: nee ka jänku söövad.
*MOT: seal on kaa jänku porgand, aga need sin vaata, need ei ole
porgandid, vaata mis see on.
*CHI: lilled.
*MOT: lilled on, vaata, see jänku nuusutab lilli, temale meeldivad lilled.
*CHI: meeldi lilled.
*MOT: meeldivad lilled.
*CHI: kinni.
*MOT: kinni.
*CHI: kinni.
*CHI: kin.
*MOT: mhmh.
*CHI: äku [= jänku] pukandit [= porgandit].
*MOT: mhmh jänku porgand, kussu [= kus su] pillid on?
*CHI: pilli ei mängi.
*MOT: ei mängi praegu pilli jah, kassa [= kas sa] Piiaga mängisid eile
pilli?
*CHI: ängis pilli.
*MOT: mängisid, Piia andis sulle pilli beebikoolis.
*CHI: ängid bill bill, pal [= palju] assjaaad [= asjad].
*MOT: jaa palju asju ja pilli andis kaa, Martiina mängis pilli.
*CHI: jaanibaa, Pia andis pilli.
*MOT: mhmh.
*CHI: pilli ise.
*MOT: mis Martiina tegi Piia juures beebikoolis?
*CHI: mängis.
*MOT: mängisid, missa veel tegid?
*CHI: liiakastis.
*MOT: jah, aga Piia juures me laulsimeja.
*CHI: laulsi [= laulis] , mistetas [= meisterdas].
*MOT: meisterdasime, tantsisime kaa emmega koos, jah?
*CHI: kirjutass [= kirjutas].
*MOT: ja Piia, e või Martiina kirjutas eile natuke Piia juures
jaa, meisterdasime lille.
*CHI: ise kaa lille.
*MOT: ise tegid kaa lille, just, emmega koos.
*CHI: kiiver pähä tagas.
*MOT: kiiver pähe tagasi.
*CHI: ei taha taha kiie [= kiiver] tagasi.
*MOT: pane ise, proovi ise.
*CHI: ei taha poovi ise.
*MOT: ei taha ise proovida.
*CHI: taa [= tahan] proise [= proovida ise].
*CHI: asja nun nun nun nuu, asja asja asja.
%com: järgmise lausungi laps sosistab hästi vaikselt.
*CHI: beebikoolis.
*MOT: beebikoolis käisime eile jah.
*CHI: kaka.
*MOT: kaka pissipoti peale mhmh.
*CHI: poti pealeee, pihukii [= diktofon] emme kätte.
*MOT: oi kui tubli sa ütlesid et poti peale.
*CHI: emme dihuki [= diktofon] kätte.
*MOT: las see diktofon olla siin.
*CHI: emme kätte diuk [= diktofon].
*MOT: tubli tüdruk, Martiina ütles et kaka pissipoti peale.
*CHI: diuki [= diktofon] kätte käib.
*MOT: las see diktofon on, ka emme annab sulle pilli niikaua tahad?
*CHI: pilli tahad.
*MOT: tahad pilli?
*CHI: beebigoolis philli.
*MOT: näe.
*CHI: mängi.
*MOT: istu ilusti poti peale eks.
%com: laps mängib pilli ja hakkab laulma.
*CHI: juuba dinnu ke te seed, juuuuba diiiiinnnukee, juubaa liinn, juubaa
liinnuke, juuba kaasidiin.
%com: ema hakkab kaasa laulma.
*MOT: juuba linnukkeeseed, on nii, tubli laula laula.
%com: laps laulab edasi.
*CHI: emme.
*MOT: tubli tüdruk.
%com: laps nutab.
*MOT: tee kaka kaka.
%com: laps nutab natuke.
*MOT: noh?
*CHI: mängi mängi pill, auba linnukeesi, laasi laasi tuuba kaa, tuuba
dinnukesasaa, buubaa.
%com: pillist hakkab kostma eri loomade hääli, pardi häälele vastab laps
lehma hääega.
*CHI: muu muu.
%com: laps kuulab teisi hääli, mis pillist tulevad.
*CHI: emme.
*MOT: jaa.
*CHI: emme istud, emme istud.
*MOT: emme istub tooli peal, emme vaatab korra ühte oma asja.
*CHI: emme, huh huh.
%com: laps kaebleb veidi.
*MOT: sa oled natukene pahur ma näen.
%com: laps kolistab pilliga.
*CHI: emme istud.
*MOT: jah jaa emme vaatas korra oma asju.
*CHI: istud.
*MOT: emme peab natukene tööd vahepeal tegema, ühe meili peab ära
tegema, mhmh.
*CHI: uuba dinnuukee, uuba kaasi ninnukeedei Tina [= Martina] mangis ära.
*MOT: Martiina mängis klaverit jaa, Martiina pill on see.
*CHI: pill, pihuki [= diktofon] pill.
*MOT: diktofon ei ole pill diktofon salvestab, aga see mis Martiinal on
see on pill laste pill.
*CHI: laste pill.
*MOT: mhmh.
*CHI: ise pill, iii.
*MOT: ei taha pilli, no ära siis taha.
*CHI: ise pilli mängid.
%com: laps hakkab uuesti laulma.
*CHI: uuba kaasi iinnukee.
*MOT: nii tore, tore et sa laulad.
%com: pillist tuleb konna häält.
*CHI: taa taa taa.
*MOT: tore et sa laulad.
%com: pillist tuleb konna häält, laps teeb järele.
*CHI: taat taat.
*MOT: see on konn, konn konn, kuidas konn teeb?
*CHI: kooks kooks.
*CHI: kinni.
*MOT: oota ta teeb ka krooks krooks.
*CHI: kinni kinni.
*MOT: oota ta jäi siia tõesti jäi kinni, nüüd on korras.
*CHI: nüüt ta kinni.
*MOT: konn oli see.
%com: lapse pill mängib.
*CHI: tahhtii [= lahti] nüüd lahti nüüd lahti.
*MOT: mhmh kas kõik kas tõused nüüd püsti, tuleb veel pissi kaka?
*CHI: deel [= veel] pissii.
*MOT: mhmh veel.
*CHI: emmega rääkisi.
%com: lapse pill teeb konna hääli.
*MOT: ütle kui kõik on jah?
*CHI: kinni.
*CHI: laste liugu.
%com: pill mängib meloodiat, laps hakkab laulma.
*CHI: duuba kaasi diinnuu, juubaa dinnu.
*CHI: nii nii nii, dikuki mänguki.
*MOT: diktofoni varsti paneme kinni.
*CHI: diku kinni.
*MOT: mhmh.
%com: pillist tuleb pardi häält, laps huilgab.
*MOT: selline hääl oli, kust see hääl tuli näita.
*CHI: Tiia hääl.
*MOT: Tiia hääl oli see, kust see Martiina hääl tuli?
*CHI: kukust [= kurgust] ääl.
*MOT: kurgust tuli või?
*CHI: kukust [= kurgust] tui.
*MOT: nii kas kõik?
*CHI: niii ei taha pissi.
*MOT: aga tõuse siis püsti poti pealt.
*CHI: ei taha tõuse poti pealt.
*MOT: tahad istuda, no istu poti peal mhmh.
*CHI: kinni.
*MOT: mängid pilli.
*CHI: kinni kinni tee vel.
*MOT: kas emme võib ka proovida?
*CHI: emme ka.
%com: ema mängib laulu, laps hakkab laulma.
*CHI: uunuuba ninnukene.
*CHI: uuba liinnukee, uuba.
*MOT: tubli.
*CHI: tagupiti [= tagurpidi].
*MOT: tagurpidi tahad panna, pane tagurpidi.
*CHI: eh eh eh, ei taa tagupidi, ei ei taa.
*MOT: kas kõik kõik, kas hakkame õue nüüd ka minema?
*CHI: iii, ei mängi pilli.
*MOT: enam ei mängi pilli, ma panen pilli ära jah?
*CHI: pillimäng.
*MOT: jah, ma panen pilli pillkasti sisse jah?
*CHI: billikasti.
*MOT: teeme nii, mhmh.
*CHI: pihuki [= diktofon], tuse [= tõuse] püsti.
*MOT: oi kui tubli aitäh.
*CHI: duur [= suur] kaka tuli.
*MOT: just.
*CHI: duur kakajunn.
*MOT: tuli jaa, tubli tüdruk, aitäh, tubli tüdruk, poti peale, mhmh jah
kõik, kas ütleme diktofonile tänaseks dadaa?
*CHI: diguki [= diktofon] tadaa tadaa ise dikuki [= diktofon].
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026640-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Target_Child
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;6.26|female|||Target_Child|||
@Date: 26-JUN-2012
@Time Duration: 00:35:10
@Situation: pere sööb hommikust
*CHI: ei tahaa, ei tahaa kohupiima süüa.
*MOT: näe, palun, ead isu!
*MOT: tsöö see, minu lusikas.
*MOT: oi kui suure ampsu sa võtsid.
*CHI: maja.
*MOT: Rtiina sööb kohupiima.
*CHI: emme sööb kohvi.
*MOT: emme joob kohvi.
%com: kostub CHI söömise hääli, väikest matsutamist.
*MOT: maitseb hästi?
*CHI: emme pane diia dihuki mängima.
*CHI: emme pani dihuki mängima.
*MOT: emme pani diktofoni käima.
*MOT: see lindistab.
*MOT: diktofon on laua peal.
*CHI: ee on auauas (lauas).
*MOT: mida?
*CHI: mida?
*CHI: midaa?
*MOT: sa küsisid midagi, ma ei kuulnud ästi, sellepärast ma küsisin mida.
%com: CHI sööb.
*MOT: söö söö.
*CHI: söö.
%com: CHI ütleb midagi ka pärast seda, ei ole aru saada.
*MOT: tubli Martiina sööb ise, tubli tüdruk.
*CHI: tsiin kohvi.
*MOT: kohvi, kus kohvi on?
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: tassi sees.
*CHI: tass ees.
*MOT: tassi sees.
*CHI: otad veel, veel, kohupiima kohupiima.
*CHI: kohupiima.
*CHI: ooo ooma ooma annad.
*MOT: söö söö, söö suu tühjaks ilusti.
%com: vahepeal on vaikne.
*CHI: ennaäks [= venna läks] maalä.
*MOT: venna läks laagrisse, mitte maale, laagrisse, spordilaagrisse.
*CHI: äks spokiaagitisse [= spordilaagrisse].
*MOT: mhmh.
*CHI: enna [= venna] kohe tuleb koju tagasi.
*MOT: ei tule kohe koju tagasi, ta on seal päris päris kaua aega, mitu
mitu päeva.
*CHI: enna [= venna] kohe tuleb.
*MOT: venna tuleb tagasi alles kaheteist päeva pärast.
*CHI: koju.
*MOT: mhmh.
*CHI: enna [= venna] läks spodiaagisse.
*MOT: venna läks spordilaagrisse, venna teeb seal sporti, venna sõber Karl
ii läks kaa.
*CHI: Kal ii kaa jooksma.
*MOT: Karl ii, Karl Indrek läks kaa, Karlii läks kaa.
*CHI: Indek Kaaii kaa.
%com: CHI kordab Karl Indreku nime.
*MOT: issi viis hommikul venna bussi peale.
*CHI: ommikul enna [= venna] bussi peale.
*MOT: mhmh.
*CHI: bussi pial [= peal].
*MOT: venna sõidab bussiga laagrisse.
*CHI: aagisse [= laagrisse].
*CHI: spodilaagisse.
*MOT: spordilaagrisse, mis nad teevad spordilaagris, sporti.
*CHI: spotti [= sporti].
*MOT: sporti, jooksevad ja hüppavad ja.
*CHI: üppavad ja ooksevad.
*MOT: hüppavad jooksevad, ää, teevad jõuharjutusi, mängivad palli.
*CHI: mängibpad palli.
*MOT: ma arvan küll, loodame et vennal on tore.
%com: kostab lusikaga söömise hääli.
*CHI: palli mängima Innekuga.
*MOT: spordilaagris mängitakse palli kaa jaa.
*CHI: enna iskab kaugele kaugele.
*MOT: venna viskab palli kaugele kaugele.
*CHI: sinna, einna, enna [= venna] pall sinna, tuuh!
*MOT: ma aitan natuke läks kohupiim sinna põlle peale, ma annan sulle ka
ampsu vahepeal, palun.
%com: CHI ringutab.
*MOT: mis me täna teeme?
*CHI: teeme, teeme kohupiima.
*MOT: Martina praegu sööb kohupiima, aga kui sa sööd kohupiima ära, mis me
siis teeme?
*CHI: mis me teeme, puttu [= putru] süia.
*MOT: siis sa tahad putru ka veel süüa, no emmel on puder valmis, ma võin
sulle anda.
*CHI: Matsib [= Martina sööb] kohupiima ära.
*MOT: Martina sööb kohupiima ära.
*CHI: kohe tuleb pudluauaõde [= pudru laua äärde].
*MOT: kohe tuleb pudru laua äärde, emme peab panema siis pudru kausi
sisse, söö kohupiim ära ja siis vaatame, kas sa jõuad putru veel
süüa, eks.
*CHI: puttuveel süia, see on kusikas, kohupiimausikas.
*MOT: kohupiimalusikas ja lusika peal on kohupiim, pista see nüüd ampsti
suhu kaa, küll on maitsev, onju, emme paneb oma taldriku korra
siit ära.
%com: MOT kõnnib mujale, CHI jääb laua taha.
*CHI: nüd aua [= laua] äärde, aua [= laua] äärde.
*MOT: Martina köhata korra köhhö oma hääl puhtaks nimodi.
%com: CHI köhib veidi.
*MOT: sul on kuskil seal peidus midagi, kas tuli välja?
*CHI: tuli.
*MOT: tuli, läks hääl paremaks?
%com: CHI köhatab natuke veel, MOT hakkab naerma ja teeb ka köhatamise
häält.
*CHI: ää [= hääl] tähti [= lahti], emme nüüd tuleb tagasi.
*MOT: emme tuleb tagasi sinu juurde jah vaat.
*CHI: emme tuleb tagasi sööma.
*MOT: emmel on kõht täis, emme ei söö enam aga ma na vaatan kuidas sina
sööd ja räägin suga natukene juttu.
*CHI: läks piale.
*MOT: ei sest ei ole midagi et läks natukene põlle peale, aga pista suhu
ka.
*MOT: pista kohupiima suhu ka, ise.
*MOT: täna on tore, vihma ei saja.
*CHI: ähm [= lähme] uhtul [= õhtul] uue [= õue].
*MOT: õhtul või, võibolla lähme täna hommikupoole oopis õue.
*CHI: boodiaagisse [= spordilaagrisse] ennäks [= venna läks].
*MOT: spordilaagrisse läks venna jah.
*CHI: kää kätte, ee.
*MOT: mis Katre?
*CHI: Nenekatte.
%com: CHI ütleb Lene ja Katre nime ning hääldab need kokku.
*MOT: Lene ja Katre, Ene ja Katre on oma kodus.
*CHI: kodus.
*MOT: oma kodus.
*CHI: mee oleme oma kodus.
*MOT: just, me oleme oma kodus ja tädi Katre ja Lene on oma kodus.
*CHI: Nene [= Lene] ülesse.
*MOT: Lene on kaa kindlasti juba ärganud ülesse, mina arvan et Lene ka sööb
praegu.
*CHI: Lene kohupiima, kohupiima.
*MOT: ma ei tea, võib-olla Lene sööb putru hommikul.
*CHI: Tia sööb kaa putru.
%com: CHI ütleb enda kohta oma nime Martina lühivormi Tia.
*MOT: Tiina sööb kaa putru, praegu sööd sa kohupiima.
*CHI: kohe Tia döbbuttu [= sööb putru].
*MOT: no söö kohupiim ära ja siis söö putru kaa, eks?
*CHI: vääidigii.
*MOT: söö ilusti, vata teeme vahepeal selle käe siit natukene puhtamaks,
nonii.
%com: CHI ütleb midagi hästi lühidalt, ei saa aru.
*MOT: söö putru, ma lähen käin korra seal teises toas ära, mitte putru,
kohupiima, söö kõht täis ilusti, eks.
*CHI: Nene sööb ka puttu.
*MOT: Lene sööb putru, Martiina sööb kohupiima, emme tuleb kohe sinu
juurde, Martiina sööb putru uöäh kohupiima senikaua.
%com: MOT läheb teise tuppa.
*CHI: emme tooli emme tooli.
*CHI: äääh.
%com: CHI sööb omaette ja häälitseb vahepeal.
*CHI: äää, äh.
*CHI: mmu se, muti, muti, muti isi muti.
%com: MOT tuleb tagasi.
*MOT: Martiina, Lottetüdruk ärkas kaa ülesse.
*CHI: Ottetüdruk äkkas kaa ülesse.
*MOT: sinu sõber Lote tõusis kaa ülesse.
*CHI: tereommikusottee [= tere hommikust Lote].
*MOT: paneme sinu Lote, Lote tuleb vaatab kaa, kuidas sa sööd kohupiima,
näe Lotte istub siia laua peale või ta natuke on siin kohuli, vaatab
siin diktofoni juures, emme läheb paneb seal veel paar asja korda,
söö söö kõht täis.
%com: MOT läheb ära, CHI jääb laua taha üksi sööma ja räägib midagi
omaette.
*CHI: Otetab [= Lote tahab] diuki uurs [= diktofoni juures].
*CHI: mm, tab ot lauapeal.
*CHI: ta onn auabeal [= on laua peal].
%com: CHI haigutab ja mängib keelega, samal ajal puhub õhku välja.
*CHI: ääh, äh.
*CHI: igat.
*CHI: nänn nänn onu lala kuka nen on onu eed.
%com: kostab ema samme, MOT aevastab, CHI on üksi laua ääres.
*CHI: susseii, suuseseesee.
*CHI: eitäh.
%com: CHI teeb suuga sosisevaid hääli.
*MOT: kas sul on otsas kohupiim?
*CHI: ei ole.
*MOT: sööd veel?
*CHI: ei ole otsas.
*MOT: ei ole otsas, ahah, tubli, söö veel, ma näen sa oled väga tubli
sööja, natukene veel.
*CHI: ää ääme aitab veel.
*MOT: emme aitab nüüd, ahah.
*CHI: mme [= emme] aitab aitab kaa.
*MOT: nii, palun ampsu.
*MOT: Lottetüdruk kaa vaatab.
*CHI: Ottetab [= Lote tahab] kohupiim.
*MOT: Lotte tahab ka kohupiima või?
*CHI: eaha [= ei taha].
*MOT: ei taha, Martiina sööb kõhu kõhu täis.
%com: CHI ohkab.
*MOT: täna tuleb vahva päev.
*CHI: ähmme oue ohhtu [= õhtul].
*MOT: ma arvan, et me läheme täna varem õue kui õhtul, ma arvan et lähme
juba varsti, õhtul tuleb meile Kadi külla.
*CHI: Kadiga koos õue.
*MOT: söö söö suu tühjaks.
*CHI: Kadiga koos õue.
*MOT: Kadiga saab ka koos õue minna jaa.
*CHI: mmega [= emmega] koos ka õue.
*MOT: jaa.
*CHI: tan [= tahan] kikumaa [= kiikuma], lämme [= lähme] kiikumaa.
*MOT: ootoota, söö suu tühjaks, lähme küll kiikuma.
%com: kostab lusikaga söömise hääli.
*MOT: vaata sul saabki kauss tühjaks.
*CHI: tühjaks mmm.
*MOT: paar ampsu on veel.
*CHI: aveel.
*CHI: opsau paip.
*MOT: mida?
*CHI: paip.
*MOT: paip, misse missa mõtled?
*CHI: paip.
*MOT: mai [= ma ei] saand aru.
*CHI: paip paip paip paip.
*MOT: söö kullapai suu tühjaks, vaata viimane amps, üks amps ongi
viimane veel.
*MOT: kõik?
*CHI: kõik.
*MOT: kõik on siis.
%com: lusikas kolksub vastu kaussi.
*MOT: näedsa, võta see viimane amps kaa, tubli tüdruk, nüüd sa sööd söö suu
tühjaks, ma viin kausi ära, siis peseme sul käed ka puhtaks, suu ka.
%com: MOT kõnnib, kostab laua nihutamise häält.
*CHI: emme paneb.
*MOT: lükkame su laua tagasi.
*CHI: emme läeb paneb diu kinni.
*MOT: ei pane kinni, diktofon las olla seal, emme võtab su.
*CHI: ootab seal diuki.
*MOT: diktofon ootab seal jah.
*CHI: lalale kohhupiim.
*CHI: sõi koik kohupii.
*MOT: kõik kohupiima sõid ära, kõik.
%com: kostab tugev veesolin.
*MOT: nii peseme vasaku käe ka puhtaks, opsti.
*CHI: opsti.
*MOT: vasak käsi, parem käsi, nüüd nägu ka, nii.
*CHI: vett, ise.
*MOT: ise ka, kuivaks ka.
*CHI: ise kuivaks.
*MOT: just.
*MOT: nii.
*CHI: ämme teb Tiinat puhtaks.
*MOT: Emme teeb Tiina puhtaks, just.
%com: ota läk koik kohuli ota koik kohuli.
*MOT: kõik, võtad Lotte laua peal kõhuli ära jah, kas teed?
*CHI: enda süll [= sülle] Lote.
*MOT: enda sülle võtad Lote, kas nüüd mängima?
*CHI: mängima.
*MOT: jaa, emme teeb natuke puhtaks siin sinu laua siit ja.
*CHI: sis laua puhtaks.
*MOT: laua teeb emme puhtaks, tere hommikust Lote, tere kallis Lote.
*CHI: tere kallis Lote.
*MOT: Lote kussa oled?
*CHI: siin.
*MOT: siin, kus see siin on, Martiina süles.
*CHI: Tiina süles.
*MOT: jaa, kas me lähme vaatame Lote raamatut ka, mis see Lote seal
raamatus teeb?
*CHI: Lote teeb, Lote paneb moosi peale.
%com: MOT laseb kraanist vett, vesi pahiseb, CHI jookseb MOT juurde.
*CHI: emme, emme!
*MOT: noh.
*CHI: Lote paneb moosi peale.
*CHI: emme emm Lote pane moosi peale.
*MOT: moosi, millele paneb Lote moosi peale?
*CHI: Anna paneb.
*MOT: Anna paneb, aga millele Anna, ema Anna paneb moosi peale?
*CHI: ii Oskarile.
*MOT: Oskarile paneb moosi peale, ei pannkookidele paneb ikka moosi
peale, on vist nii?
*CHI: mm ugema Lottet, vaat aamatut.
*MOT: lähme loeme Lote raamatut siis.
*CHI: Lotet, ähme uuee.
*MOT: kus me näe, Lote raamat siin, näe siin.
*CHI: näed siin on.
*MOT: näe siin, tule siia, vaatame Lote raamatut.
*CHI: ise Ote [= Lote] aamadut [= raamatut].
*MOT: no tule vaata.
*CHI: emme opis emmega.
*MOT: no tule roni siia emme juurde.
*CHI: emme aitab.
*MOT: kas sa ei saa, saad ikka.
*CHI: saad ikka ise.
*MOT: tule, siin kõhuli voodi peal on nii mõnus vaadata raamatut.
%com: CHI ronib ja vahepeal ütleb midagi lühikest, millest pole aru saada.
*CHI: tusiin meie Ote aamat.
*MOT: siin on meie Lote raamat.
*CHI: oo, oo, oo, Lote tuli kaa.
*MOT: Lote tuli kaa.
*CHI: meie Ote tuli kaa.
*MOT: paneme Lote ka siia kõhuli jah?
*CHI: paneme.
*MOT: paneme, paneme, Lottetüdruk vaatab, opsti, Lotetüdruk vaatab ka,
kes veel raamatut vaatavad Lotega koos?
*CHI: tsuuttat.
*MOT: Tiina ja emme ka.
*CHI: Tina emme ka.
*MOT: emmega koos vaatame raamatut, kas Martiina vaatab ise, näe va oi
vaata siin on leiutajateküla, kes siin elavad?
*CHI: elavad Oted [= Loted].
*MOT: Loted või, näita, kus elab meie sõber Lote.
*CHI: son [= see on] Oskar on maja.
*MOT: see on Oskari töömaja, jaa, ja see on Lote ja Oskari ja Anna kodu.
*CHI: Anna kodu.
*MOT: sest Lote elab koos ema ja isaga selles majas.
*CHI: eieil elab.
%com: CHI ütles enne sõna elab ütlemist n-ö abihäälikud, sättis suu
õigeks enne sõna elab ütlemist.
*MOT: elab seal.
*CHI: Lote on kohuli.
*MOT: Lote on ka kõhuli, a kus on [= aga kus on] Pruuno maja?
*CHI: suss, siin, siin Buno maja.
*MOT: seal on Pruuno maja, kus on Alberti maja, kus elab jänes Albert?
*CHI: see on Lote maja.
*MOT: ei, Lote maja on siin üleval, vaata Alberti maja on siin on Alberti
maja, tema elab siin oma isa Adalberdi ja ema Sofiga, kassa mäletad,
kes selles majas elab?
*CHI: kesselab [= kes elab].
*MOT: kes oli siga?
*CHI: siga.
*MOT: mis selle sea nimi on?
*CHI: tsea illi.
*MOT: sea nimi.
*CHI: sea.
*MOT: mis on sea ema nimi?
*CHI: see.
*MOT: Helmi.
*CHI: Elmi.
*MOT: Helmi ja Helmut elavad oma põrsastega selles majas, a näe siin ongi
nende pildid, no keda sa tunned siit lehe pealt?
*CHI: keda tunned?
*MOT: näita, kes see on.
*CHI: Ote [= Lote].
*MOT: see on Lote, kes see on?
*CHI: Oskal.
*MOT: kes see Oskar on?
*CHI: isa.
*MOT: isa, Lote isa, kes see on?
*CHI: Anna.
*MOT: Anna, kes see Anna on?
*CHI: onn [= on].
*MOT: Anna, kes on Anna?
*CHI: moosi pea.
*MOT: Anna on Lote ema.
*CHI: on ema.
*MOT: aga kes see siin veel Anna juures on?
*CHI: Lote.
*MOT: aga vaata see?
*CHI: sjeon [= see on] Sumo.
*MOT: Susumu on see, see on Susumu.
*CHI: seonote [= see on Lote].
*MOT: siin ka Lote, mis see Lote teeb siin?
*CHI: see.
*MOT: siin teeb džuudot.
*CHI: sin [= siin] teeb tsuudat [= džuudot].
*MOT: aga vaata, kes see on.
*CHI: kabes [= kärbes] Jaak.
*MOT: kärbes Jaak, mis see kärbes Jaak teeb?
*CHI: tööd.
*MOT: töötab, mis tööd tema teeb?
*CHI: emme teeb, Tiina [= Martiina], tevotabeeg.
%com: lapse viimati öeldud sõna on arusaamatu.
*MOT: mida ta teeb?
*CHI: e taha autot, tööd.
*MOT: ei taha tööd teha, tema tuleb kill-koll kill-koll äratab kõik
hommikul ülesse.
*CHI: oteratta [= äratab].
*MOT: äratab ülesse.
*CHI: Ote.
*MOT: kes see on?
*CHI: Eduasi [= Eduard].
*MOT: Eduard on seal.
*CHI: siin.
*MOT: keda sa veel tunned selle lehe pealt, ota sa istusid mulle, kes
see on seal, ah?
*CHI: Uuna [= Bruuno].
*MOT: Bruuno?
*CHI: hee!
*MOT: kessesiin Bruuno kõrval on?
*CHI: Sovanni [= Giovanni] juues on Buuno.
*MOT: Tsovanni juures on Bruuno jaa, aga kes see on?
*MOT: see on Paula, Bruuno ema, aga kelle süles Bruuno on?
*CHI: süles on, kelle süles on?
*MOT: kelle süles on?
*CHI: on.
*MOT: oma isa Mati süles.
*CHI: oma isa Mati tsüles.
*MOT: jaa, kes see on, see on Sofi, see on [= see on] Aadalbert, a kesse
väikene on?
*CHI: Büü, Mäinu [= Väino].
*MOT: Väino, muidugi, kes see on?
*CHI: ole.
*MOT: see.
*CHI: see, hee.
*MOT: seon [= see on] sea ema.
*CHI: seaemma [= sea ema].
*MOT: tema nimi on?
%com: MOT teeb kõnes pausi, et CHI saaks nime öelda.
*CHI: tema imi on, tema imi.
*MOT: sa tead küll, mis tema nimi on.
*CHI: tema imi.
%com: MOT hakkab aeglaselt nime häälima.
*MOT: Hee Helmi.
*CHI: Elni [= Helmi].
*MOT: Helmi on see jaa ja tema mees Helmut on siin, ja need on nende
põrsalapsed.
*CHI: lapsed.
*MOT: aga kas sa mäletad, me lugesime eile nendest kahest tegelasest, kes
need on?
*CHI: nedon [= need on] mut [= mutt].
*MOT: mutid, muidugi, mis muttide nimed on?
*CHI: muttide.
*MOT: kas sa mäletad?
*CHI: pildid käest mudidelt.
*MOT: ee, see on uur, see on selline taskukell, mis mutil käes on, aga
siin on Džonn ja Džeims on need mutid.
*CHI: Seimts [= Džeims].
*MOT: Džeims ja Džonn, oi, kes see siin istub natuke nukralt?
*CHI: änes [= jänes] Alpet [= Albert].
*MOT: jänes Albert on siin jaa, vaatame, kas siin on veel kedagi?
*CHI: veel, uu.
%com: CHI hüüab, nagu otsiks kedagi.
*MOT: aa, vaatame ei ole seda Džovanni naist veel vaadanud, mis tema nimi
on?
*CHI: tema imi on Uut.
*MOT: Juulja Juulja, ja kes see siin on üks matkamees?
*CHI: Kaus [= Klaus].
*MOT: Klaus, muidugi Klaus, kas vaatame edasi ka?
*MOT: vaatame, mismoodi siin.
*CHI: Ote [= Lote] majaa.
%com: CHI ütleb viimase lause hästi kõva häälega.
*MOT: Lote maja.
*CHI: Ote [= Lote] maja teb moosi seal, toas.
*MOT: toas paneb moosi pannkoogi peale, kes see siin on?
*CHI: kääbes [= kärbes] Jaak.
%com: CHI ütleb viimase lause hästi kõva häälega.
*MOT: mis see kärbes Jaak siin teeb?
*CHI: auatad [= äratab] ülesse.
*MOT: äratab ülesse.
*CHI: koll kill koll.
*MOT: kill koll niimoodi, hmm, mis nüüd siin on?
*CHI: Otetasebseal [= Lote laseb seal] tiugu [= liugu].
*MOT: Lote laseb seal liugu, vaata Lottetüdruk ärkab ülesse hommikul oma
voodis.
*CHI: si on Ote [= see on Lote] oma voodi.
*MOT: see on Lote oma voodi, ärkab ülesse, tuleb alla, oot aga vaatame
järgmiselt leheküljelt.
%com: MOT keerab lehte.
*CHI: aatame, hehe, Ote [= Lote] paneb kingad alga [= jalga].
*MOT: Lote paneb kingad jalga.
*CHI: üks king kaa.
*MOT: mitu kinga on?
*CHI: üks kaks neli.
*MOT: üks kaks, kaks kinga, kaks kinga on üks paar.
*CHI: Ote paneb [= Lote paneb] veel kinga.
*MOT: jaa, hopsti paneb kingad jalga.
*CHI: külm akkab.
*MOT: muidu akkab paljajalu külm, kassa pissile tahad minna?
*CHI: ei tahhaa.
*MOT: ei taha.
*CHI: räägi see külm.
*MOT: aah näee, misnadsiin teevad?
*CHI: Ote [= Lote] paneb seda moosi, Anna paneb moosi.
*MOT: jaa, aga mida nad söövad siin laua ääres?
%com: CHI on kimbatuses, püüab midagi öelda.
*CHI: hhh, teebat [= teevad].
*MOT: mis neil on siin laua peal?
*CHI: mista [= mis ta] on?
*MOT: no mis seal on?
*CHI: mista [= mis ta].
%com: CHI jätab pooleli mida ütlema hakkas sest näeb mänguasja
Lotet ja tahab selle juurde minna.
*CHI: ta [= tahan] Lote uude [= juurde].
*MOT: tuled Lote juurde vahepeal, no misse Lote siin sööb, mis tal on laua
peal, mis see ema Anna on küpsetanud?
*CHI: siia Ott uude.
*MOT: ahah, oma Lote juurest, pannkoogid on nendel laua peal, nad söövad
pannkooke maasikamoosiga, ah näe ja juba ta ruttabki ära.
*CHI: Anna paneb moosi peale.
*MOT: nüüd paneb ema Anna veel aknast Lotele pannkoogi peale moosi, mis
nüüt on?
*CHI: Otoo Buuno [= Bruno] maa maja, puusas [= põrsas] Elmi maja.
*MOT: põrsas siga Elmi maja on see jaa.
*CHI: sseon.
*MOT: mis nad teevad seal?
*CHI: see on Elmi Elmi tuba!
*MOT: just, see on Helmi tuba.
*CHI: Elmi att Elmi teeb sial tööd.
*MOT: Helmi teeb seal tööd, Helmi on leiutaja.
*CHI: Elmi teeb töölei.
*MOT: Helmi leiutab, aga mida see isa Elmut seal lastega teeb?
*CHI: astega teeb, töö.
*MOT: tema mürab põrsastega, mängib padjasõda.
%com: MOT keerab raamatu lehte.
*MOT: oi, kes siin kokku said?
*CHI: Eduuu [= Eduard].
*MOT: Eduard, kes see on?
*CHI: Edus, see on Eedu oma.
*MOT: see on Eedu oma Eeduardi kell, Eeduard kaotab kogu aeg asju ära,
siis Lote leid leidis ülesse.
*CHI: kuka dee, seon [= see on] Ote kohvi, seon [= see on] Ote kohvi.
*MOT: tead, see on tass, ma millegipärast arvan, et see on hoopis see ää
Klausi tass.
*CHI: oopis Kausi tass.
*MOT: sest vata Klaus elab kohvris ja tema vist teeb endal seda laisa
looma ühepajatoitu, ma arvan et see on Klausi tass.
*CHI: seo [= see on] Lote tass.
*MOT: ei ole, oi kelle maja see siin veel on?
*CHI: tseon [= see on] Buuno majaaa.
*MOT: aga kus siis Bruuno on?
*CHI: tsee [= seen] Buu, tsee on [= see on] Buuno, tuasti [= tõesti].
*MOT: tõesti ongi, ah oi kui põnev!
*CHI: me ähme ka mugat.
*MOT: kuhu me ka lähme?
*CHI: selle mere sealt meie.
*MOT: jaa, meie lähme ka merre, siis kui ilmad natukene soojemaks
lähvad, vaata aga mida need Lote ja Bruuno siin meres teevad?
*CHI: teevat [= teevad], kuhuli [= kõhuli].
*MOT: kõhuli, mida nad siin kõhuli teevad?
*CHI: Ote [= Lote] teeb.
*MOT: ujuvad.
*CHI: ujuvad.
*MOT: ujuvad jaa, meie oleme präegu ainult vannis käinud, aga Lote ja
Bruuno on.
%com: CHI katkestab MOT lause.
*CHI: meie meie ähme ka ujuma!
*MOT: meie lähme ka merre ujuma jaa, ilmad peavad minema natukene
soojemaks, ja sis lähme, eksju?
*MOT: sulla sulla, näe vaata sin, väga lõbus on niimoodi meres möllata.
*CHI: mellat [= möllata], me üppame ka.
*MOT: meie üppame ka, just just.
*CHI: Ote [= Lote] teeb.
%com: MOT püüab midagi küsima hakata, kuid CHI jätkab oma mõtet.
*CHI: Ote [= Lote] issutab.
*MOT: mis see Lote leidis?
*CHI: aamatu.
*MOT: Lote leidis raamatu, mis sealt raamatust, mis selle raamatuga sai,
kas sa mäletad?
*CHI: ugeda [= lugeda].
*MOT: raamatut sai lugeda, aga vaata, kes seal raamatu sees oli?
*CHI: Tsuumu [= Susuumu].
*MOT: Susuumu, kessee Susuumu on?
*CHI: ke.
*MOT: mesilane.
*CHI: kätte, mesisummu.
*MOT: mesilane, Susuumu on mesimumm.
*CHI: mesimumm.
*MOT: nii nagu sinu kampsuni peal on ka üks mesilane mesimumm, nii Susuumu
on ka tegelikult mesilane.
*CHI: Kiti peal.
*MOT: Kiti on sul pluusi peal, mis siin nüüd toimub?
*CHI: toimub, Oskalile kuumu, Oskalil on kuum pott, tsupp [= supp].
*MOT: supp, aga kes see viib Oskarile kuuma suppi?
*CHI: ei vii.
*MOT: vaata Lote viib.
*CHI: Ote [= Lote] viib.
*MOT: Lote vel hüüab paps kussa oleed ma tõin sulle sinu supii.
*CHI: paps.
*MOT: paps, paps on Lote isa, isa kohta võib öelda paps.
*CHI: paps.
*MOT: paps, sis Lote ütleb veel.
*CHI: Ote Oskalile viib kuuma pusse Oskalile.
*MOT: Lote viib Oskarile kuuma suppi jaa, ütleb et ei tohi kugistada,
selline on ema käsk, söö rahulikult, kuum on eksju.
*CHI: tupp [= supp] kuuma oo Oskalil.
*MOT: jaa, Oskar peab sööma tasakesi et et ära ei põletaks oma suud, mis
Oskar siin leiutab uvitav?
*CHI: leiatub leiutab.
*MOT: masinat leiutab.
*CHI: masinat, esuu suu, siin on mai.
*MOT: mis asi on, näita.
*CHI: mai.
*MOT: mis siin on?
*CHI: mai.
*MOT: mai maja siin on maja.
*CHI: maja.
*MOT: näedsa vata mis siin [= vaata mis siin], ooi vaata mis siin
toimub?
*CHI: Mannisänes [= vannis jänes] ja Sohvi on mannis [= vannis].
*MOT: jänes Aadalbert on vannis ja Sohvi peseb teda, tema naine Sohvi
peseb teda.
*CHI: peseb käed puhtaks.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026641-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Kapanen|FAT|37;||||Father|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;9.19|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;|female|||Mother|||
@Date: 21-NOV-2012
@Time Duration: 1:00:25
@Situation: CHI ja MOT vestlevad
*MOT: sokke kas sokid paneme ka?
*CHI: paneme.
*MOT: paneme, ma mõtlesin, et sa lähed paned oopis endale kroksid jalga.
*CHI: pae see sokk sinna.
*MOT: nii, paneme, ma keedan sulle putru.
*CHI: emkeedab Lotte putru.
*MOT: emme keedab sulle rukkimannaputru, mitte Lote putru.
*MOT: ja mustikatega, paneme mustikaid ka peale.
*CHI: külma marju ka kätte.
*MOT: oota külmad marjad ei ole praegu seal, ma juba võtsin nad välja
sealt, ma võtsin nad juba sooja.
%com: CHI tahab marju oma kätte, kuid ei saa ja hakkab nutma.
*MOT: mis sa tahad, kas kõht on juba nii tühi või, kohe saab puder valmis,
natuke läheb aega.
%com: kostab CHI nutujoru.
*MOT: ja nüüd ma otsin üles kus ma panin mustikamarjad, näe siia.
%com: CHI joriseb, kuid mitte väga nutuselt.
*MOT: mis hääl see siis nüüd on?
*MOT: kuule kas sa tead et täna on laulutund, lähme täna laulma õpetaja
Jana juurde.
*CHI: ei lähä, ei taha.
*MOT: lähme otsime, kus on soo ja mii ja.
*CHI: ei laha, ei läha, ei läha, üü üü üüüü, ei taa soo miid kuultada.
*MOT: sa ei taha soo miid vaadata või?
*CHI: ei lahaa.
*MOT: ma arvan on päris tore, tule mulle sülle.
%com: MOT võtab CHI sülle.
*MOT: no tsau, opsti.
*CHI: emme seal sees on multikamaijaad.
*MOT: seal sees on mustikamarjad jah, kausi sees, kas sul on kõht väga tühi
juba?
*CHI: emmeteeb lukkimannaputtu.
*MOT: rukkimannaputru teen jah, on kohe juba valmis, siis ta on veel
natukene, natuke kuum, peab jahtuma.
*MOT: kas oli ea [= hea] tududa?
*CHI: oli.
*MOT: seda arvan mina ka.
*CHI: ku [= kus] ma tudusin?
*MOT: tudusid, oma voodis tudusid.
*CHI: ma tudusin änaa, jubaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme tedaa teiselt poolt.
*MOT: misasja?
*CHI: teiselt poolt.
*MOT: mida ma teiselt poolt teen?
*CHI: seda pesta.
*MOT: pesta mida?
*CHI: seon [= see on] kiisu pluus jälle.
*MOT: jälle kiisu pluus jaa, oot emme tõstab selle pudru jahtuma.
*CHI: kiisu pluusi, üh üh üü, kiisu pluus, khii hii hii, khii hii hii, hii
hii hii hi, hii hii hii hi.
%com: CHI häälib sõna kiisu omamoodi, rütmiliselt ja poollauldes.
*CHI: vhaata issi, ma leidsin khiisu pluusii.
*FAT: jälle leidsid selle kiisu pluusi üles.
%com: FAT jutt kostab läbi veesolina.
*FAT: kas sul jänku ka peal on või?
*CHI: on on.
*FAT: on küll.
*CHI: issi vaata emmee!
*MOT: no näita.
*CHI: kiisu pluus, kiisu, änku on seal.
*MOT: kiisu ja jänku on selle pluusi peal ja see on vest.
*CHI: on, isiii ee emme see on vest, see on pluus.
%com: FAT pöördub MOT poole.
*FAT: kas sul läheb mingisugust sellist?
*MOT: mida?
*FAT: vaja, vata mul on sit.
*MOT: aa, aga jäta siia, ma lõikan nööbid ära.
*FAT: jah, et sa tead et mul on siin siin selline asi.
*CHI: maa mamma siin, emme oota mina võtan mõmmi lusika.
*MOT: aa, ma panen tagasi, võta ise siis palun no võta.
%com: CHI hakkab kiledalt kisama.
*MOT: kas ma tõstan sind kas sa tahad ise võtta?
%com: CHI teeb oma kisahäält innukalt edasi.
*MOT: Martiinakene, tule ma tõstan sind, tule võta ise.
%com: CHI hääl jääb rahulikumaks.
*MOT: tead, mulle meeldib, kui sa oled rõõmus tüdruk.
*CHI: änku [= jänku] lusikas ka.
*MOT: a jänku lusikas on issi oma ju, las see veel olla siin.
*CHI: seda ka.
*MOT: ahah no võta.
*CHI: kolm kolm.
*MOT: kaks lusikat, nii, aga anna palun üks mulle, ma tõstan mustikamarjad
pudru peale.
%com: CHI ütleb midagi vaikselt ja lühidalt.
*MOT: ma annan selle sulle tagasi siis.
*CHI: mina oian koe seda.
*MOT: oia kohe.
*CHI: mmme mmmmoia.
*MOT: nii, kas sa soovid akata juba putru sööma?
*CHI: kit.
*MOT: mine roni palun oma söögitooli siis.
*CHI: ehhe ehaa.
%com: CHI veidi joriseb.
*MOT: ma panen sulle laua siia, saad ikka ise süüa, tule.
*CHI: ee ahha [= ei taha].
*MOT: ei taha?
%com: CHI joriseb edasi.
*CHI: ma ei taha ukkimannaputtu, ühühüü.
*MOT: no siis ei söö, mis siis ikka.
*CHI: idaa [= ei taha] ukkimannaputtu.
*MOT: lähme teeme sulle patsi niikaua.
*CHI: ei taha ukkimannaputtu ei taha ukkimannaputtu.
%com: CHI tihub nutta.
*CHI: mina ei taha kammida ära.
*MOT: ma otsin sulle patsikummi ka.
%com: CHI joriseb edasi. MOT kõnnib ringi.
*MOT: oi, mis ilus asi see siin on, kas te Kadiga tegite selle roosi vä?
*CHI: Kadika tegime.
*MOT: vaata, mis Kadi on teinud.
%com: MOT näitab roosi FATle, FAT ütleb midagi vastu.
*MOT: vau kui kaunis.
*CHI: mis on see?
*MOT: vaata, kui kaunis, kas Kadi tegi se, oota see läheb katki,
tasakesi, nuusuta, Kadi on teinud sügislehtedest roosi, imeilus.
*CHI: imeilus.
*MOT: imeilus, mulle see väga meeldib, ma lähen panen sinna tagasi, see
sobis hästi sinna.
%com: CHI häälitseb midagi, hääl on rahulikum, kui enne.
*CHI: see patsikumm.
*MOT: jaa, siin on patsikumm, tule võta enda kätte, paneme patsi sulle.
%com: CHI häälitseb midagi.
*MOT: kas oiad enda käes või ma hoian ise?
%com: CHI kõnnib MOT läheduses ja häälitseb.
*MOT: no tule palun.
*CHI: ei taha.
*MOT: sul tulevad juuksed silma ju muidu, sul on juba nii pikaks juuksed
kasvanud, et ma panen sulle siia natuke patsi, täna tuleb Martiina
väga lahe päev.
*CHI: ää äla pane seda patsi kõvasti.
*MOT: oia see enda käes, ma kõvasti ei pane, täna tuleb nii vahva
päev, sööme pudru ära, siss oleme veel natuke aega kodus ja siis
lähme õpetaja Jana juurde laulma ja tantsima.
*CHI: lähme.
*MOT: jaa.
*CHI: upetaja Janmaitatata.
*MOT: mäletad, seal on teised lapsed ka?
*CHI: ei ole.
*MOT: seal on Kirke ja, ja seal on Bretteerik ja mäletad Eliisabett oli
seal ja.
*FAT: Bretteerik vä?
*MOT: jaa.
*FAT: poisi nimi vä?
*MOT: jaa.
*FAT: a Brett on täna tüdruku nimi ju, Gabrieli klassiõde oli
Brett ja.
*MOT: aga sellel poisil on selline nimi pandud.
*CHI: emme, minu ei taha uhkem mannaputtu.
*MOT: ega sa ei pea praegu sööma, sa võid natukese aja pärast ka süüa,
emme ja issi teevad ka endale süüa kohe.
%com: kostub kotiluku kinnitõmbamise hääl.
*MOT: nii.
*CHI: mina mua või nuaga.
%com: CHI räägib omaette.
*MOT: mis kell sa Indrek ära lähed?
*FAT: kümneks lähen linna.
*CHI: võinoa ka võtta kätte.
*MOT: tahad võinoa ka kätte võtta aga sa pead enne minema oma söögitooli,
siis ma saan sulle anda võinoa ka kätte, ma paneme, sa lähed
söögitooli, ma panen sulle laua.
*CHI: emme äla pane ise või.
*MOT: aga mul ei olegi võid sulle panna.
*CHI: pole.
*MOT: ei, aga sul on puder olemas ju.
*CHI: ei taha.
*MOT: ma võin sulle võinoa küll kätte anda, seda mõtlesid või?
*CHI: mõtlesid.
*MOT: oota paneme sul selle ilusti.
*CHI: emme vauga [= varrukas] mul oli mul peidus oli.
*MOT: varrukas oli vastu keerame varrukad ülesse.
*CHI: maitaa ukkimannaputtu, emme minu ei taha ukkimannaputtu.
*MOT: miks sina siis ei taha rukkimannaputru?
*CHI: ei taha ukkimannaputtu lusikaga.
*MOT: aga maitse, see tuli väga maitsev, vaata, vaata maitse, võibolla sul
on natuke vaja peale puhuda, aga see tuli väga maitsev, vaata kui
ilusad need mustikad seal peal on.
%com: CHI teeb heledat kiunuhäält.
*MOT: kui sa ei taha, siis ma võtan ära.
%com: CHI hakkab nutma.
*MOT: näed, sa soovisid seda sul on natukene paha tuju präägu.
*MOT: kuule, ommikuvitamiini ka.
*CHI: taa suurt vitamiini.
*MOT: ma annan sulle suure vitamiini.
*CHI: ma ise.
*MOT: tead, mai anna seda praegu sinu kätte, venna Gabriel ka ei võta väga
palju ise, emme annab talle, palun.
%com: CHI joriseb.
*MOT: palun.
%com: CHI nutab.
*MOT: kas ei ole veel valmis sööma hakkama?
*CHI: emme ära anna see, emme ära anna seda isee.
*MOT: no aga ma annan sulle vitamiini, palun.
%com: CHI jorrab edasi.
*MOT: teeme nii, kui sa soovid, siis see on siin peal, kui sa ei taha
süüa, tule ma tõstan su tooli pealt välja, tule ma tõstan välja.
%com: CHI nutab ja ei taha laua äärest ära tulla.
*MOT: mulle meeldib, kui tüdruk on rõõmus.
%com: CHI nutab.
*MOT: no tule minu sülle.
%com: CHI nutujoru muutub veidi leebemaks.
*MOT: uhu huu huu huu.
%com: MOT teeb CHI nutujoru järgi.
*CHI: itahaa süia.
*MOT: sa ei pea praegu sööma siis, ma mõtlesin, et on hea aeg, ops.
*CHI: emme, emme, piima.
*CHI: emmekenne.
%com: CHI räägib vahepeal, ei ole aru saada.
*CHI: Kadi tegis oodi.
*MOT: Kadi tegi roosi, meie sõber Kadi tegi.
*CHI: ja tegi telle toodi oodi.
*MOT: mis te tegite eile Kadiga õues?
*CHI: ma, ma tedin Kadiga koos koos ma otsisin ka seal sügiselehti.
*MOT: sa otsisid ka sügiselehti?
*CHI: otsisin.
*MOT: kas need olid ilusad kirjud need sügiselehed?
*CHI: leidisi väikese pisikese lehe kaa.
*MOT: võtsite väikese lehe kaa küll on tore!
*CHI: sue [= suure] lehe ka.
*MOT: kas sügis on tulnud juba jah täitsa sügis kas te käisite metsas?
*CHI: käisite.
*MOT: rabas, kas te rabas käisite?
*CHI: ei käinud.
*MOT: ei käinud rabas kas te liumäe pealt käisite alla laskmas?
*CHI: käisite.
*MOT: kas käisid?
*CHI: ejah.
*MOT: ei käinud, kas sa käisid õues käruga, nukukäruga, või käisid sa ise
tipa tapa?
*CHI: käruga.
*MOT: kas Lote oli ka teiega kaasas?
*CHI: käru sees oli kaks Lotealbertit Lote.
*MOT: ahah, Lote ja Albert mõlemad olid käru sees käisite õues.
*CHI: käisite.
*MOT: mhm, ja korjasite lehti?
*CHI: korjasite, korjasite küll, meimõnelongi meni mut butii [= võti], on
küll.
*MOT: aa, sinu võti on seal jaa.
*CHI: on küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: ei lähegi see käima.
*MOT: see juba käib.
*CHI: ei käi.
*MOT: käib küll.
*CHI: ei käi.
*MOT: vaata kui siin tu punane tuli põleb, siis ta käib, emme pani käima.
*CHI: emme pani käima.
*MOT: mhmh.
*CHI: pani küll.
*MOT: ütle kui sa sööma tahad hakata.
*CHI: tahad.
%com: CHI ütleb seda rõõmsa elevusega.
*MOT: tahad või?
*CHI: tahad.
*MOT: kas ma tõstan sinu uuesti sinu t söögitooli ja annan sulle putru?
*CHI: ma mitamiini kaa.
*MOT: jaa, aga vitamiin on seal laua peal siis, eks?
*CHI: suue [= suure] laua peal.
*MOT: sinu laua peal, täitsa sinu laua peal, vaatame kohe.
*CHI: ei ole.
*MOT: aga panen sulle siia laua peale.
*CHI: mit mitamiini iule siin oh.
*MOT: näe vaata, vitamiin on siin ja puder on siin, palun.
*MOT: ah, juba läks suhu vitamiin, küll on tore.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: mustikamarjad lähevad ka juba suhu, aah, oi kui tore, koos
rukkimannapudruga, kule mul on küll praegu hea vaadata mis sa
teed, sööd ilusti.
*MOT: Indrek, kas sa soovid salatit?
*FAT: ei, ma võtan seda pudingit ja.
*MOT: aa, okei.
*MOT: siis nii.
%com: MOT paneb külmiku ukse kinni.
*CHI: mitamiin läks juba suhuu.
*MOT: juba läks vitamiin suhuu.
*CHI: läks küll.
*MOT: ja ma näen et mustikamarjad lähevad ka juba suhuu.
*CHI: lähevad.
*MOT: küll on hea, sinu kõht rõõmustab.
%com: kostub sumedat urinat.
*MOT: emme pani kohvimasina käima.
*CHI: emme tege teeb kohvi.
*MOT: emme teeb endale kohvi jaa, ma arvan, et issi võibolla soovib
ka kohvi.
*CHI: issi soovib ka kohvi issi soovid ka kohvii?
%com: CHI hõikab FATle oma küsimuse.
*CHI: soovid küll.
*MOT: issil on võimalik siis endale valida, kas ta soovib või ei soovi.
*CHI: ei soovi või issi ei soovi või?
%com: kostub köögis toimetamise hääli, CHI köhib.
*CHI: minna momme mina ei söö mukkimanna.
*CHI: mina ei söögi ütse mukkimannaputtu.
*MOT: sa ei söögi rukkimannaputru või, a mis sa siis sööd, sööd ju putru?
*CHI: ma söön.
*MOT: sööd mustikaid ja sööd putru ka.
*CHI: ei söö.
*CHI: iii dukkimannapuduu.
%com: kraanist lastakse vett.
*CHI: kobe kovi tee taa vesi kohvitassi.
*CHI: null kaheksa kolm.
%com: CHI ütleb seda selgelt ja püüdlikult.
*MOT: mis see null kaheksa kolm on?
*CHI: kohvi ka kohvitass.
*MOT: ah soo noo.
%com: CHI järgmise lausungi algus on arusaamatu..
*CHI: ukkimannaputtu ukkimanna ukkimannale muu ukkimannapudlu sisse pani
sinna.
*MOT: jaa, mustikad panin rukkimannapudru sisse.
*CHI: emme rukkimanna ku pudru.
*MOT: rukkimanna on lapsele väga hea.
*CHI: on küll.
*MOT: kas sa eile õhtul sõid tädi Kadiga ka putru?
*CHI: ai sõinud.
*MOT: ei söönud Kadiga putru mis sa sõid eile õhtul enne kui sa tudule
läksid?
*CHI: tätä.
*MOT: ei mäleta präegu.
*MOT: kas ma panen sulle mustikaid juurde?
*CHI: panen.
%com: edasi räägib CHI ühe lause huuled torus, ei ole aru saada.
*CHI: teeme mää mõmmi lusika.
*MOT: mõmmi lusikaga paneme palun.
*CHI: mina ei taa selle luu.
*MOT: no võta see siis.
*CHI: miiu ole miiaa ott tott tott, ott tott tott, mina olen notsu,
mina olen mii, heh.
%com: on kuulda, kuidas FAT kõnnib toas.
*CHI: nii kas sa tahad ka seda kohvii?
*FAT: tahan küll, kas teen emmele kohvi vä?
*MOT: jaa, ma olin valmis ka ise tegema, aga kui sa teed, on veel eriti
tore.
*FAT: teen, teen.
*FAT: nii kus need rätikud on?
*MOT: ma präegust panin pessu, äkki seal, seesama ongi.
*FAT: nii, mis ma nüüd tahtsin?
*MOT: sa tahtsid pudingit teha.
*FAT: ma tahtsin kohvi teha.
%com: kostub kohvitassi kolksusid ja kapiukse kinnipanemise häält.
*FAT: kofi, kofi, koffii.
*MOT: oi kui tublisti Martiina sööb putru.
*CHI: koffi kafi koffii.
*MOT: issi ütles kohvi kohvi kohvi jah.
*CHI: ütles küll.
*CHI: issi taad seda kofi on küll, issi selle kue selle kohvi on küll.
*FAT: on küll jah, ästi maitsev kohvi on siin, hästi maitsev.
*MOT: issidele emmedele maitseb kofi.
%com: kostab kohvimasina vaikne rütmiline hääl.
*MOT: tahtsin midagi võtta, aga.
%com: kohvimasin teeb plärinaga häält ja ema jutt mattub selle alla.
*MOT: sa sööd Martiina täna hommikul vasaku käega.
*CHI: tööd [= sööd].
*MOT: sööd, tavaliselt sa sööd parema käega, vaatan teist korda võtad
lusika vasakusse kätte, söö nii et sul mugav on eks.
*CHI: nii.
*MOT: mhmh.
*MOT: oda otodot, ära pane kätt siia alla, sul on ilusti puhtad sukapüksid
jalas, oota ma teen puhtaks sul kohe.
*CHI: emme kelle pabel on see?
*MOT: see on majapidamispaber, sellega vahepeal saabki käsi puhtaks
teha, mul on väga ea meel, kui sukapükstesse ei lähe see mustikas
eks, kui läheb, siis peseme ära, aga mul on heameel, kui ei lähe,
nii, ma jätan ka sulle siia, sa saad enda suu puhtaks teha vahepeal,
söö edasi, palun.
%com: kostub kohvimasina surinaid.
*MOT: oota vaata, pudru sisse läks, mhmh, nii, kas ma panen sulle veel
mustikaid juurde?
%com: CHI ütleb midagi lühikest väga vaikselt, ei ole aru saada.
*MOT: soovid?
*CHI: soovid.
*FAT: jumal hoidku, jälle tahab.
*CHI: issi, kofi on valmis.
%com: FAT räägib kohvimasinast, mis tahab jälle täitmist saada.
*FAT: süsteem täitis.
*MOT: nii, palun, ole lahke.
*CHI: pei taha.
*FAT: ma teen ühe veel, kuidagi nii väike tundus kofi.
*MOT: kas sa tahad veel putru süüa?
*CHI: ei taha.
*MOT: kas sa soovid veel midagi süüa, mis ma sulle pakun?
*CHI: piima tahan.
*MOT: emme tõstab su natuke siiappoole laua äärde.
*MOT: kas sa soovid nüüd võileiba veel?
*CHI: tahan ise võileiba panna.
*MOT: oota ää mul on niimoodi etää, oota ma võtan selle pudru ära, seda
enam ei söö, jah?
*CHI: ei söö.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme pühki ära.
*MOT: meil on ainult need koorikleivad.
%com: MOT lause on mõeldud FATle.
*FAT: jah on küll jah.
*CHI: emm meada [= mina tahan] ise võinoaga.
*MOT: sa tahad ise noaga aga vaata Martiina mul ei ole seda võid, mis me
tavaliselt sööme, meil sai või otsa, nii, palun.
*MOT: ma saan sulle anda sedaa Merevaigu juustu peale.
*FAT: Saaremaa võid on ju.
*MOT: Saaremaa võit jah, Saaremaa võid on tegelikult.
%com: MOT toimetab laua ja köögi vahet.
*MOT: seda ta ei saa ise peale määrida, see on külmkapis.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme pääme võid on.
*MOT: paneme, mul on Saaremaa võid, a Martiina, seda on natuke raske peale
määrida, ma panen sulle võinoa peale.
*CHI: määrida on.
*MOT: see on natuke teistsugune.
*MOT: mul oli see võinuga enne kuskil seal.
%com: MOT otsib sahtlist võinuga.
*FAT: see oli võibolla alumises sahtlis.
*MOT: ei, siin on.
*FAT: aa, siin.
*MOT: näe, palun, näe siin on võinuga ja või, proovi, võibolla saad
ise peale panna.
%com: kostub loksutamise hääl, FAT naerab.
*MOT: mis sa naerad?
*FAT: Martiina see käib ju leiva peale, mitte kohe suhu, pani kohe suhu.
*FAT: tubli.
*MOT: nüüd saab võileiba süia.
*CHI: mmmm, nämm nämm nämm nämm, ead isu, mmm, mea söön siin.
*FAT: ead isu.
*CHI: mea söön.
*FAT: sa sööd.
*FAT: sööd küll.
*CHI: ead isu, äsöb [= issi sööb] nii palju.
%com: vahepeal süüakse.
*CHI: emme Saaema [= Saaremaa] võid on, on küll.
*MOT: mhmh.
*MOT: Saaremaa võid on jaa.
*CHI: kus on Saalema või?
*MOT: kapi peal.
*CHI: emme või on seal, seal on Saame.
*CHI: emme seeon võinuga, on küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme mul on iuba see või peal, on, on küll.
*MOT: nüüd söö palun ära oma leib.
*CHI: ead isu, minäägin [= mina räägin] mis ma tekin.
*MOT: ead isu.
*CHI: mis me tegimee, mis me emme issi tegite.
*MOT: mis me tegime?
*CHI: mis te tegite, mis me tegime?
*CHI: emme issi mis te tegite?
*MOT: hommik on alanud, päev alles algab.
*FAT: me ei ole veel midagi jõudnud teha eriti.
*CHI: eioole [= ei ole].
%com: FAT lause alguses
*FAT: et mis te tegite.
*MOT: tõusime tõusime ülesse, emme käis pesemas ära, emme tegi natukene
tööd venna toas.
*CHI: teed tööduule.
*MOT: Martiina ja issi veel natukene magasid.
*FAT: meie jutustasime.
*CHI: me läks emme emme oma voodis, emme voodis, emme läks emme emme issi
voodis.
*MOT: emme ärkas täna natuke varem ja tegi natuke venna toas enne tööd
st siis kui venna kooli läks, Martiina alles tudus siis issiga.
*CHI: ma panin võid peale sinna.
*MOT: jaa, aga söö nüüd ka leiba, kus sa või peale panid.
*CHI: nämm nämm, nämmi, nii palju võid lival [= leival] peal.
*CHI: emme mina panen palju võid, issi sööb selle otsa, sööb küll, issi,
mis sa sööd, ammps.
*FAT: issi sõi, issi sõi pudingut.
*CHI: ogutit [= jogurtit].
*FAT: ei old jogurt, üks teine, puding.
*CHI: teinok [= teine jogurt].
*FAT: oopis teine jogurt.
*CHI: kelle ogulli see?
*MOT: issi tegi endale.
*CHI: nämm nämm, näm nämm.
*MOT: kas sa palun on sul mahti nüüd ööö see Martiina turvatool ümber
tõsta minu autosse?
*FAT: mhmh.
*CHI: issi emme, mme autosse tõsta sedaa [= seda], saab küll.
*FAT: saab küll.
*CHI: olemini sõita autoga.
*MOT: pärast lähme punase autoga lähme laulutundi.
%com: CHI ütleb midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*FAT: emme punase autoga.
*CHI: issi ei tule.
*FAT: mkmm, issi ei tule.
*CHI: mma lähen emmega tomet ei taa minu paatada.
*FAT: mida?
*CHI: meaeidaat med vaatada.
*MOT: mida sa ei saa vaadata?
*CHI: meaeisaa sa mei buutuda, mea ei saa tagupidi vaadata tagupidi.
*FAT: tagurpidi ei saa vaadata, keda?
*CHI: seameet.
*MOT: onupeedi, ma ei saa aru.
*CHI: seo bent.
*CHI: iihii hii hii hii.
*CHI: mul on seal või peal juba.
*MOT: aga sa millegipärast ei söö seda võileiba, vaata, mina söön enda
võileibasid küll.
*CHI: mina söön ka enda võileiba võileiba söön küll, ta on või söön saiaa.
*MOT: võta siis ampsu ja söö.
*CHI: või on seal beal, nämm nämmää.
%com: MOT ja FAT vestlevad taustal väga vaikse häälega.
*CHI: issil ei ole seda saia, ei ole.
*FAT: ma imestan, et ta seda või osa ei söö, tavaliselt on see esimene
asi, mis kohe ära lakutakse, sest talle see maitseb.
*CHI: kättee seeiole püsti, ei ole, kätte see ei ole püsti, ei olee.
%com: CHI tõmbab endale sööki kurki ja hakkab köhima.
*MOT: kuidas su päev välja näeb, on kell kümme kohtumine?
*FAT: siis on kell kaksteist, kell kümme on see vaata see vee veemõõtja
vahetus ju, me rääkisime sellest.
*MOT: aa, ahah.
%com: keegi laseb pahinal kraanist vett, CHI räägib midagi, ei ole aru
saada.
*MOT: a mis kella ajal sa koju tuled?
*MOT: nelja viie ajal?
*FAT: nojah umbes nii võib-olla ikka varem.
*CHI: mina mina minaa, minaa, mina mina mina olen Martiina.
%com: CHI hõikab sõnu üle MOT ja FAT jutu ja veepahina.
*CHI: olään [= olen].
*MOT: oled küll.
%com: heliseb telefon.
*CHI: kes helistab issile?
*CHI: kes helistab issile?
*MOT: ei tea.
*CHI: onu Taivan.
*FAT: ei ole, ma helistan tagasi sulle.
*CHI: ei olnud onu Taivan, ei olnud suurt võid ei ole siin, emme suurt
võid ei ole siin.
*MOT: ei aga sellest on seda on täiesti piisavalt sul on kaks
tükki nimodi, söö ära need.
*CHI: emme minu minu vitamiinid on üleval, emme minu vitamiinides on
üleval.
*MOT: on.
*CHI: on küll.
*FAT: nii aitäh.
*MOT: aitäh issile.
*MOT: mae jääme Martiinaga natuke nautima siia.
*FAT: jahah, nautige.
*CHI: mis ma tegin, teise või ka.
*MOT: söö söö.
%com: FAT läheb kodust ära.
*CHI: naudime.
*MOT: naudime, emme joob veel natukene koffi.
*CHI: siis naudime.
*MOT: siis naudime, siis mõtleme mida mis ma veel kõik ee täna plaaniksin
teha.
*CHI: miiaude, ee, dlelle meeldis meeldiksime minna külla.
*MOT: kellele me võiks minna kil külla või?
*CHI: kellel meeldiks.
*MOT: me täna ei planeeri kellelegi külla minna, aga kui sa tahaksid minna
külla, kellele sa lähed?
*CHI: kellele lähed?
*MOT: kelle juurde sa külla tahad minna?
*CHI: Paula tahad, tahad jaa minna minaa.
*MOT: kellele sa tahad külla minna?
*CHI: kellele tahaad?
*MOT: kellele?
*CHI: kellele tahad minna?
*MOT: nooh.
*CHI: kuhu tahad Minni Mikile külla.
*MOT: aa, sa tahad Minnile ja Mikile külla minna, nii, aga Minnile ja
Mikile ei saa praegu külla minna veel, vara on.
*CHI: kui tueb suvi siis me taha külla lumi maha sis tuleb nele [= neile]
külla minna.
*MOT: jaa kõigepealt tuleb sügis, tuleb lumi maha, siis tuleb kevad ja kui
tuleb jälle suvi, siis saame nendele külla minna.
*CHI: taame [= saame] küll.
*MOT: aga kus need Minni ja Miki elavad?
*CHI: tuas [= toas].
*MOT: aga mill kuidas nende juurde saab minna külla?
*CHI: teistpidi.
*MOT: teistpidi saab külla minna?
*CHI: saab küll.
*MOT: a millega me sõidame neile külla?
*CHI: laevaga, lennukiga.
*MOT: ei, laevaga ei sõida, lennukiga õige, lähme lennukiga.
*CHI: lämme [= lähme] Mikile külla.
*MOT: Minnile ja Mikile külla, a kus nende kodu on?
*CHI: tesel [= teisel] pool.
*MOT: teisel pool, on küll teisel pool, kas sa mäletad millises riigis?
*CHI: mis riigis?
*MOT: Prantsusmaal Pariisis on nende kodu.
*CHI: on küll.
*MOT: Disniländis.
*CHI: Disniländids.
*MOT: jaa.
*CHI: Disniländis.
*MOT: lähme, suvel lähme nendele külla lähme lennukiga terve perega.
*CHI: lähme nää, emme lähme opti jää bääooboodi lähme küll.
*MOT: kuhu me lähme?
*CHI: jääbää boodidää, bääpoodi.
*MOT: terve pere poodi.
*CHI: lähme küll.
*MOT: kindlasti lähme terve perega poodi ka.
*CHI: ma teen ende [= endale] väiksed tükid.
*MOT: mhmh.
*CHI: nämm nämm nämm nämm ammm.
*MOT: kes veel Minni ja Miki juures elavad?
*CHI: kes elavad, Doonalt Takk.
*MOT: jaa.
*CHI: mufi.
*MOT: mhmmmh.
*CHI: misarr [= mis arvad] kes elab veel?
*MOT: ma arvan, et seal elavad printsid ja printsessid ka.
*CHI: eavat [= elavad] küll.
*MOT: näiteks Tuhkatriinu elab seal.
*CHI: elab küll, kes elab veel seal?
*MOT: sis ma nägin vidjo pealt, et seal elab veel Lumivalgeke, vot seda
muinasjuttu me ei olegi veel lugenud.
*CHI: iole [= ei ole].
*MOT: Tuhkatriinut oleme küll lugenud.
*CHI: oleme.
*CHI: mis me nii käisime külla?
*MOT: me lähme alles suvel nendele külla, sinna on veel aega.
*CHI: lennukiga.
*MOT: jaa.
*MOT: lennukiga on väga tore sõita.
*CHI: lennuimmeh, issi leh emme lennuk maandub maandub küll, emme lennukt
on praegu õues on.
*MOT: lennuk on õues jaa, lennuk tõuseb õhku ja siis ta maandub kui jõuame
kohale.
*CHI: kohame küll.
*MOT: maandub, kasutasid seda sõna ma panin tähele.
*CHI: kui me läe me suvi sit kui tueb uhtu suvi siis me saame külla minna.
*MOT: jaa, ma näen et sa väga ootad seda, see on päris Martiina see on
päris pikk aeg, see on väga pikk aeg, vahepeal sa jõuad saada kahe
aastaseks, ja siis venna jõuab vahepeal saada
viieteistkümneaastaseks, see on päris pikk aeg.
*CHI: siisaame Mikijaminna.
*MOT: jaa.
*CHI: saame küll.
*MOT: jaa.
*CHI: Minnimaminna, lastega mängima minna.
*MOT: jaa, väike Karoliina tuleb ka sinna.
*CHI: mängima minuga.
*MOT: jaa, väike Karoliina tuleb ka meiega reisile.
*CHI: Miki itaha [= ei taha] Kaoliina vaata tedaa.
*MOT: arvad või?
*CHI: ei tahaa.
*MOT: ma arvan Miki tahab kõiki lapsi vaadata ja nendele vast paigi
teha.
*CHI: ei tahaa.
*MOT: ma arvan et Miki kindlasti tantsib ja on lõbus ja heas tujus.
*CHI: on küll.
*CHI: Minni Miki on ilus on küll.
*MOT: on, Mik Minni Miki on ilusad.
*CHI: on küll.
%com: CHI ütleb midagi, kuid pole aru saada, tal on suu toitu täis.
*MOT: tead kui raske on aru saada kui sa täis suuga räägid.
*CHI: nüüd saad rääkida.
*MOT: nüüd saad rääkida nüüd sa sõid suu tühjaks, väga hea.
*CHI: tee [= see] ka ära.
*MOT: no aga söö tegelikult söö see leib ikka lõpuni ära.
*CHI: söö küll, see on elevandi sööb, see on minu sai.
*MOT: see on sinu sai, ma mõtsin et sa ütlesid vahepeal et see on
elevandi söök.
*CHI: eole [= ei ole].
*MOT: ei ole, see on kelle söök see on?
*CHI: Atiina söök.
*MOT: Martiina söök.
*CHI: mina söön seda.
%com: MOT naerab.
*CHI: amo, nämm, nüüd saad.
*CHI: nüüd saad.
*MOT: jaa nüüd saab rääkida.
*CHI: sellega.
*MOT: mhmh.
*CHI: mhmaa.
*MOT: kas sa soovid juua ka, ma panen sulle vett.
%com: CHI räägib täis suuga, ei ole aru saada.
*MOT: ma panen sulle pudelisse värske värske vee.
%com: CHI räägib midagi täis suuga.
*MOT: ma valan selle vana eilse vee ära, ma panen sulle uue puhta vee.
%com: kostab vee solinat.
*MOT: vesi on lapsele väga hea.
*CHI: on küll.
%com: CHI jätkab juttu, kuid kuna suu on täis, ei saa sellest aru.
*MOT: näe palun.
*CHI: emme mina jõi täna mul niipalju vett.
*MOT: jõid, eile jõid palju vett, vesi on hea, joo joo
vett, mhm joo vett ja käime ilusti pissil ja.
*CHI: läme [= lähme] siis külla, lähme kellele lähme külla?
*MOT: täna mei lähe külla täna me lähme laulma Jana juurde.
*CHI: lähme uhtu [= õhtul] Minimikile külla.
*MOT: eei Minnimikile küllaminnamiseks on veel väga palju aega, ei lähe
veel, vaata ilmad lähevad alles külmasa külmaks alles sügis tuleb.
*CHI: siis tuleb nendele külla minna.
*MOT: ja siis tuleb veel talv ka.
*CHI: siis tuleb nendelele külla minna.
*MOT: siis kui on õige päev siis lähme, sinna on veel kaua oodata.
*CHI: on küll.
*CHI: niikuson [= nii kus on] emme vesii?
*MOT: emme vesi on präegu veel kannu sees, ma ei ole präegu endale
valanud, aga see on hea mõte ma valan endale ka vett, head värsket
vett.
*CHI: mul ka vesi.
*MOT: jaa, vesi on ea.
*CHI: emme laseb ka endale vett.
*MOT: näe mul on siin vesi, joonkoe terve klaasitäie vett joon.
*CHI: mul ka terve klaasitä vett, on küll.
*MOT: on küll aga sul on pudelil seal ea kõrs otsas, siis ei lähe ümber.
*CHI: ei lähe, seeonut [= see on otsas].
*MOT: see kõrs on seal otsas jah, see on väga ea kõrs.
*CHI: on küll.
%com: CHI joob.
*CHI: ele vandidoo, elevant joo, elevand joo elevand joo, elevand joo.
*MOT: elevandist räägid või?
*CHI: räägid küll, kus on elevant?
*MOT: mäletad, suvel sa nägid elevanti?
*CHI: nägid küll, kus me läksime?
*MOT: loomaaias nägime.
*CHI: kus läksibe ele elevant?
*MOT: minu meelest oli kolm elevanti loomaaias.
*CHI: elevandil olid oma puu, elevandid olid ka puudis olid küll.
*MOT: olid puuris, nendel oli selline väga väga suur ja ilus puur.
*CHI: kolid küll, linnudel on ka puur saal.
*MOT: lindudel on ka puur, kas sa mäletad elevandil oli väga suur lont ja
väga suured suured kõrvad?
*CHI: olid küll, mit [= mis] tegi see elevant?
*MOT: seal ta jalut nee jalutasid ringi, üks elevant sõi ka.
*CHI: kes sõi?
*MOT: ma ei tea, mis nende elevantide nimed on, ma ei tea, mis selle
elevandi nimi oli kes sõi, tean et loomaaias on üks elevant kelle
nimi on Karl.
*CHI: on küll.
*MOT: aga aga ma ei tea milline nendest oli Karl.
%com: CHI joob.
*CHI: nüt [= nüüd] sööd.
*MOT: mhmhm.
*CHI: mm nämm nämm, nejon magus, joome koka, joome koos.
*MOT: joome koos, mhmh.
%com: kostab joomise hääli.
*CHI: paa [= panen] tinna [= sinna] aua [= laua] pääle.
*MOT: sina panid oma laua peale, mina panin siia laua peale, vesi on nii
hea meile.
*CHI: mea [= mina] panin selle siia sinna.
*MOT: mhmhm.
*CHI: mhmhm.
*CHI: emmemant [= elevant] oli, elevandil olid mu [= mul] kaa kuvvad.
*MOT: sul on ka kõrvad jaa, mitu kõrva sul on?
*CHI: kaks kolm.
*MOT: kaks kolm, kaks, üks näe üks kaks.
*CHI: kaks.
*MOT: mis sul veel on?
*CHI: pea.
*MOT: pea.
*CHI: patsid on mul peas.
*MOT: patsid on peas, mis sul veel on?
*CHI: üks pa teised [= teine] patsid ka.
*MOT: praegu sul on üks pats peas.
*CHI: üks pats.
*MOT: a mis sul veel on?
*CHI: mis sul on, mis on, siimad [= silmad].
*MOT: jaa.
*CHI: sis, mis on meel, käted [= käed].
*MOT: käed.
*CHI: kätele tehakse ka massa massa.
*MOT: massa massa tehakse kätele ka, kas issi tegi sulle massa massa?
*CHI: tegi küll.
*MOT: mhmh.
*CHI: uulide nuku Lotega ajuta ve kuule sis Lotega ujutakse.
*MOT: ma ei saand aru mis selle Lotega on?
*CHI: Lotega, nagu ujutakse Lotegi.
*MOT: aa, ujutakse nii nagu Lotegi ujub, kas praegu saab meres ujuda?
*CHI: ei saa.
*MOT: miks ei saa?
*CHI: ei saa, ei saa.
*MOT: külm on, onju?
*CHI: on küll, meisa [= me ei saa] merre minna.
*MOT: millal saab merre minna?
*CHI: millal saab, millal saab?
*MOT: suvel siis kui päike teeb mere soojaks.
*CHI: siis saab minna.
*MOT: a nüüd ei saa sest külm on juba, vata mütsi peab pähe panema ja
isegi kindad paneme kätte kui õue läheme.
*CHI: lähme küll, kui mängima.
*MOT: mhmh.
*CHI: liivakastiga mängima liivakasti mängima, kuhu lähme, ma paa
[= panen] siia laua peale panen.
*MOT: pane pane.
*CHI: nüüd me joome praegust, joome veel.
*MOT: no joome, joome maitsvat vett.
%com: CHI tõmbas vett veidi kurku ja köhib.
*MOT: minu klaas sai juba tühjaks, nüüd ma olen ära joonud oma koffi ja
terve klaasi vett.
*CHI: mina olen minu veel deb bb kk pudelis vett on küll.
*MOT: sinul on veel pudelis vett jaa.
*CHI: aitäh.
*MOT: ea laps, jas sul on nüüd kõht täitsa täis?
*CHI: veel.
*MOT: jood veel vett, ja siis peseme suu ja käed puhtaks ja siis saad
natukene mängida.
*CHI: nüüd on kõht täis.
*MOT: jah, nüüd on kõht täis.
*CHI: ma nüüd vett saia ka süüa.
*MOT: aa veel tahad süüa, ma mõtlesin et nüüd on kõik, ma akkan juba
söögiasju siit ära panema.
*CHI: minaiakka [= mina ei hakka] panema ära, mina panin niipalju võid
peale.
*MOT: maitses ästi eksju?
*CHI: ja mapain nii palju võid, panin nii nii palju puiid.
%com: MOT paneb toiduasju külmkappi.
*MOT: jaa, vaata et sa ei kuku, teeme niimoodi, rahulikult.
*CHI: emme, Lote pudrud on seal.
*MOT: seal on Lote pudrud jaa.
*CHI: on küll, kaks Lote puttu, emme ostis, kühe [= ühe ] Lote pudu.
*MOT: algul ühe ja siis pärast teise ka, sealmaarvan üks saab juba kohe
otsa.
*CHI: tutub küll.
*MOT: need on erinevad pudrud, üks on kaeraelbepuber ja teine on
neljaviljapuder.
*CHI: on küll.
*CHI: teine on neljauder [= neljaviljapuder].
*MOT: neljaviljapuder.
%com: MOT ütles sõna aeglaselt ja hoolikalt.
*CHI: neljaviljapuder.
*MOT: ohoi kui suure kui pika sõna sa ütlesid.
*CHI: neljatuljakakskend Lote pudru siin oli seal.
*MOT: kaks Lote putru jaa.
*CHI: ma ei tahtnud täna Lote.
*MOT: täna sa sõid teist putru, mis putru sa täna sõid?
*CHI: tatraput.
*MOT: ei see ei olnud tat, see oli rukkimanna.
*CHI: ukkimannaa, ukkimanna.
%com: miski hakkab surisema.
*CHI: emme teeb jälle endale kohvi.
*MOT: ei ma pesen piima piimavahustaja ära, ei tee kofi.
*CHI: kus on piimavahutaja?
*MOT: vata piimavahustaja on see mis seal präegu niimoodi suriseb vaat
seal vooliku juures siin, teeme selle puhtaks.
%com: kostub suurt pahisemist.
*CHI: tuleb jälle.
*CHI: kumma lään minna lään kuma [= kus ma] lähen minaa?
*MOT: no kus sa täna lähed?
*CHI: kus sa lähed?
%com: FAT on tagasi tulnud.
*FAT: kule see vist küll ei lähe.
*MOT: miks?
*FAT: niimoodi must ja sinine vä?
*MOT: oota luba, tule siia valguse kätte.
%com: kostuvad sammud, CHI häälitseb midagi.
*MOT: tead ausalt öeldes maa ei saand alguses arugi etää nad erinevat
värvi onnä.
*FAT: see on nüüd alliga vankri vä?
*MOT: ei minu meelest ei ole nagu häda midagi.
*CHI: emme mis sa tegid?
*MOT: ma korraks vaa aatan korra issi neid, kui väga lähedalt niimoodi
vaadata, siis võib-olla mõtleb, et ei lähe, aga must ja sinine
lähevad ikka kokku.
*CHI: emme vaatanud lähemalt.
*MOT: emme vaatas korra lähemalt, kuidas need värvid on issil.
*CHI: em emme see on tegimene mõmmi puslet, tegisime.
*MOT: kellega sa mängisid mõmmi puslet?
*CHI: emmega.
*MOT: emmega, aameme, eile tegime jaa mõmmi Puhhi puslet tegime, kas sa
tahad, tule peseme käed ära ja näo ka, aitäh, kas on kõik?
*CHI: ei tahaa.
*MOT: tad [= tahad] veel süia?
*CHI: ähää.
*MOT: no aga ole siis oma laua ääres, söö veel.
*FAT: kule kas sa mulle vett paned siia, mul tuli präegu meelde.
*MOT: jaa, ma panen sulle vett ka kaasa, meie Martiinaga jõime, Martiina
jõi oma pudelist, emme jõi oma pudelist head värsket vett.
*CHI: eeissi paneb emmele.
*MOT: emme paneb issile.
*CHI: seon ka pudel e spindi pudel.
*MOT: see on ee sprindi pudel jah.
*CHI: see on minu oon sedaa.
*MOT: aga selle ma praegu panen issile kaasa, sul on teissugune
pudel issi tahab ka vahepeal juua, näed, palun issile.
*FAT: aitäh, head aega.
*MOT: tsau.
*FAT: tadaa!
*CHI: issi joob ka.
*MOT: jaa, issi joob kaa.
*CHI: maon [= ma joon] ka.
*CHI: vaada emme mul teistugune.
*FAT: tsau.
*MOT: tsau issile.
*CHI: vaata emme mul on teistugune.
*MOT: jaa, tõstad siis Indrek turvatoolid ümber eksju?
*FAT: jahjaa.
*MOT: väga super, ot emme vaatab, kas auto võtmed on siin, on, siis saame
laulutundi minna.
*CHI: emmegakoos midagi mängida.
*MOT: kassand kassa tuled välja midagi mängima, peseme sul käed puhtaks
tule suu ka.
*CHI: mina tahan emmega koos veel mängida midagi.
*MOT: emme peseb nõud ära ja siis saame veel midagi mängida ka koos, ja
mul on hea meel, ja paneme pesu ka ära, sest äkki sa saad mind
aidata.
*CHI: on on.
*MOT: nii, ohsa kui puhas.
*CHI: mul olid need kollised.
*MOT: kollised?
%com: MOT naerab veidi.
*CHI: olid küll.
*MOT: mustad natukene, nii, kas sul pissihäda on kohe?
*CHI: mängimaaa.
*MOT: mängima, kas sul on Martina pissihäda?
*CHI: ei ole, ioleh [= ei ole], ei pole, ei pole ullu, ei ole, ei tahap,
ei ole pissiäda, mia [= mina] hakkan juba mängimaa.
*MOT: akka, ma pesen nõud ära niikaua.
*CHI: mina mängin juba, mina mängin seal, daa daa daa daaah, daba dabat.
%com: CHI laulab veidi, MOT peseb nõusid, vesi soliseb.
*CHI: emme tuli jubaa see, emme tuli juba see valmis.
*MOT: tuli juba valmis välja, proovi ise panna tagasi, ma pesen niikaua
nõud ära.
%com: CHI teeb midagi vaikselt, läbi veesolina kostab kanaarilindude vidin.
*CHI: emme mina tahan veel mõmmi puslet mängida, taan [= tahan] koos
emmega veel mängida mõmmi.
*MOT: emme tuleb kohe varsti mängima, emme peseb need nõud ära, siis on
kohe korras kaa.
*CHI: emme va mängi seda va pus seda nuusit, emme ära pese seda nuud.
*MOT: ma pesen ikka ära, siis nad on pestud, muidu jääb siia väga palju
nõusid, jaa mulle meeldib, kui nõud on puhtad.
*CHI: pee meeldibki.
*MOT: aga sina mine niikaua mängi ise oma mõmmi puslet, või mine vaata
korra, kus sinu Lote ja Albert on.
*CHI: ei taha.
*MOT: ei taha?
*CHI: ei taha, emaa pese selle nugaa, ua [= nuga] pesee, ära pese nugaa.
*MOT: nuga on juba puhas, mul on pudrupott veel vaja ära pesta, siis saab
järgmine kord jälle putru teha.
%com: vesi soliseb.
*CHI: emme selle nuga on uba pestud.
%com: CHI torutab huuli ja teeb pisut õnnetut häält, et MOT ei saa temaga
mängida.
*CHI: emmega koos mängida puslet, ää hää hää hää, ää hää hää hää ää hää
hää hä hä hä.
%com: MOT kolksutab söögiriistadega.
*CHI: mea [= mina] koos emmega mängida, em mee gaa männ gii daa.
%com: CHI kõneleb rütmiliselt ja silphaaval.
*CHI: emme pesid ära uba nuud.
*MOT: kohe kohe on puhas.
*CHI: nüdon puhas, emme nüüd ongi puhas, emme nüd on, emme nüdon kõik.
*MOT: on kõik, puhas.
*CHI: nüüd saab mängidaa, me mängime mõmmi pusleeet, emme mängib ka mõmmi
puslet oos minuga, mängi koos minuga seda puslet mäng.
@End
@Font: CAfont:17:0
@UTF8
@PID: 11312/c-00026642-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Target_Child, MOT Mother, FAT Father
@ID: est|Kapanen|CHI|1;10.23|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35;||||Mother|||
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@Date: 23-OCT-2012
@Situation: pere teeb hommikusi toiminguid.
*CHI: sina alles mm see ei tule otta kätte hälaa ülesse.
*MOT: issand mis ma sulle juustesse panen.
*CHI: selle, ee ei poo muidu saad kinni lahti.
*MOT: kas ma panen selle liblika klambri?
*CHI: paned.
*MOT: no aga tule proovime.
*CHI: sedasi klõps pähe.
%com: CHI kõnnib.
*MOT: nii sul üks klamber on, paneme teise veel jah?
*MOT: palun.
*CHI: nüüd on peas kõik, nüüd on kõik peas.
*MOT: nüüd sa saad natukene mängida, näe tule vaata, ma annan sulle
sinu oma kiisu pusle, tule istu siia vaiba peale.
*CHI: kiisu puslet, see on kiisu lemmik pusle, see on Martiina lemmik kas
see.
*MOT: see on Martiina lemmik jah.
*CHI: kas see tuleb sealt lahti?
*CHI: kas sa soovid, et ma aitan sind?
%com: CHI vastab midagi ei ole aru saada, MOT kõnnib.
karbist välja.
*MOT: kui sa soovid, et ma aitan, siis ütle palun aita.
*CHI: palun aita.
*MOT: nii, palun ole lahke, näe kiisu puslet, vaata kas sa saad mõne kokku
ise ka panna.
*CHI: selle selle.
*CHI: emme kallan ära täis.
*MOT: no kalla välja.
*CHI: veel kallan, Martiina ära, nüüd ma paen karbi kinni, emme nüüd ma
paen Hello Kiti kaabi karbi kinni, teist karp kinni, siis siis ise
ja kuasti jäi läinud, vaata see läks juba kinni, kas kiisu pusle
läks kinni?
*MOT: sa said ise karbi kinni.
*CHI: seal on kiisud, kiisud seal kiisud.
%com: CHI askeldab ja ütleb omaette lühikesi sõnu, ei ole aru saada.
*CHI: emme see on uhupalli kiisu.
*MOT: ahah.
*CHI: kas tema ei lähe kokku sealt?
*MOT: ma arvan et läheb ikka.
%com: CHI paneb pusletükke paika.
*CHI: nüüd ta ta, kat tee läheb siia taha auku, see läheb siis iiaaamm,
kohe hakkab see valmis, las olla see paigal emme.
*MOT: mhmh.
*CHI: ot ma ühe kiisu veel.
*CHI: jälle uhupalli kiisu, jälle õhupall, see käib siia, sinna paikkah
emme kus see käi las see olla siin, las see iiah kuall, nüüd
paigal, pannanku teise asja veel siia, see sai almis.
*CHI: isi tomm.
%com: CHI köhib.
*CHI: nüüd on jänku siin, kisu kisu on, emme kiisu papud.
*MOT: papud, tal on jalanõud jalas, ahah.
%com: FAT tuleb õuest, CHI jookseb tema juurde.
*CHI: issi tal on jalanud.
*FAT: teree!
*CHI: tal on jalanõud.
*MOT: tere issi.
*FAT: mis on?
*CHI: tal on jalanõud.
*FAT: need on jalanõud jah, need on kingad, ilusad uued kingad, need on
kroksid vist vä, ma arvan küll.
*CHI: issi taa ma mängin Lot kiisu puslet.
*FAT: mängid kiisu puslet.
%com: CHI häälitseb.
*FAT: kas sa said juba ise ää Palli-Kiisu kokku?
*CHI: said.
*FAT: said.
*CHI: uhupalli kiisu.
*MOT: oi, aga tõesti muideks ongi koos, ma ei vaadanud.
*FAT: õhupallikiisu!
*MOT: oi kui tubli, Martiina ongi.
*FAT: ongi.
*CHI: see on kiisu, las olla see paigal.
*MOT: mhmh.
*FAT: sa said selle kokku, oi kui tubli, talle peab vist andma ükshaaval.
%com: viimase lause ütleb FAT MOTle.
*MOT: kaks tükki vist on.
*FAT: sest muidu on liiga keeruline.
*MOT: näed, kaks tükki küll on vahetuses, aga ta tõesti on kokku saanud.
*CHI: kus käib see kiisu?
*MOT: otsi kõigepealt selle kiisu tükid ülesse.
*CHI: need on kiisu tükid.
*MOT: sa oled väga osav.
*CHI: need on kiisu tükid.
*FAT: ilus, tark ja osav.
*CHI: emme kas need on kiisu tükid?
*MOT: kas ma aitan sul vaata ma aitan sul siit selle inglikiisu välja
võtta, oota, üks pisikene on siin nagu ingel, näita mis tükk see on.
*CHI: kiisu tükk.
*MOT: oota inglikiisul peab olema üks silm ka veel.
*CHI: see silm.
*MOT: vot vot seesama, proovi kas sa saad selle kiisu ka kokku panna,
proovi.
*CHI: kas saan selle, see pole mäng.
*MOT: näe vaata, seal on selle kiisu tükid, vaata kas sa seal saad ise
kiisu kokku panna.
*CHI: kas on kiisu tükid kätte, niimoodi on kiisu tükid.
*CHI: tantan [: tahan] koos mängida kiisu puslet, tan koos eissiga mängida
puslet.
*FAT: koos issiga vä?
*CHI: tahan.
*FAT: no teeme ühe kokku paneme ühe kokku.
*CHI: ma leidsin oma kiisu silmad.
*FAT: nii.
*CHI: need on kiisu silmad.
*FAT: aga pane siia põrandale, akkame otsima kuidas need käivad kokku.
*CHI: see on kiisu.
*FAT: see on kiisu, näe see on kõrv ja siin on see patsipaelä, nii,
vaata, vaata.
*CHI: see on jalanu [= jalanõu].
*FAT: las las need olla eraldi, las need olla eraldi, paneme need kokku,
pane siia laua siia peale, näe, siin on kiisul üks kõrv, on eks?
*FAT: on on, siin on teine kõrv, jäärelikult.
%com: FAT jääb ootama CHI vastust.
*CHI: kiisul on kõvvad.
*FAT: kaks kõrva, ja siin on üks silm ja siin on teine silm, järelikult
see läheb siia auku, pane Martiina siia auku, pane.
*CHI: see käis siia.
*FAT: siia auku, nii, nii nüüd vaatame edasi, ahah, vata siit pealt peab
panema, nimodi kokku lükates ta ei lähe, a kui siit pealt paned
nimodi, siis ta läheb, proovi.
*CHI: niimoodi, nagu kõhuli nagu Lote ujub, kõhuli olen.
*FAT: ole kõhuli nagu Lote ujub, nii, no paneme siia, nii, mis siin on
näed, siin on kiisu vurrud, on, kiisu vurrud, on eks, siin on
vurrud, siin ei ole vurre, järelikult see läheb siia, see läheb siia
auku, kas paneme kokku vä?
*CHI: mul on roosat printsesside raamatoe, emme loe seda.
*MOT: a Martina sis pane kiisumäng kokku kui sa nüüd akkad printsesside
raamatut vaatama.
*FAT: issi tahtis suga mängida aga Martina tahab vist midagi muud teha,
pane siis kiisumäng kokku.
*CHI: issi pane.
*MOT: issi saab aidata aga Martiina ikka ise.
*FAT: Martiina paneb kiisumängu kokku.
*CHI: issi paneb, kingad issi tahab kingad panna.
%com: FAT paneb riidesse ja sätib kodust ära minema.
*MOT: kuidas ilm oli?
*FAT: lahe selline karge.
*CHI: midagi muud.
%com: CHI lausungi algus oli arusaamatu.
*FAT: Martiina paned kiisumäng kokku, ole tubli palun pane kokku.
*CHI: issi paneb.
*FAT: ei issi ei pane, Martiina paneb.
%com: CHI ütleb midag lühikest, ei ole aru saada.
*FAT: palun palun pane kokku.
*CHI: siin ei ole midagi, ise tahad seda vaadata kokku.
*FAT: enne kui järgmist mängu akkamm mängima tuleb teine mäng kokku panna.
*CHI: teine tuleb siis midagi muud.
*FAT: jah, aga pane sinna karbi sisse ja siis Martiina saab midagi muud
mängida.
*CHI: seda siis jääm siia.
%com: CHI toimetab midagi omapäi.
*CHI: pai pa.
*MOT: nii, kuule kiisumäng tahab karbi sisse minna, kas me paneme koos?
*CHI: kiisumäng tahab karpi, kiisu.
*MOT: oi mõned tükid ongi juba karbis, vaata kui tore, emme paneb soki
jalga, siis emme aitab sind.
*CHI: see kiisu karp iise ku ei kuu.
*MOT: nii palju kiisu puslesid, paneme nad kõik karbi sisse.
*CHI: seon õhupalli kiisu.
*CHI: palun pane sina see pusle mina panen siitpoolt, paneme koos.
*CHI: siin paneme igal pool kiisu pusle, igal on, mul koksi
[= krokodilli] peal on kiisu.
*MOT: kroksi peal on ka kiisu, pane karbi sisse, nii.
*CHI: nüüd ma panen kaane ka peale kiisu kaan on.
*MOT: jaa panegi peale, tule ma akkan sulle nüüd putru keetma.
*CHI: ei taha.
*MOT: ma keedan sulle tatramannaputru või riisiputru?
*CHI: Lote putru.
*MOT: Lote putru.
*CHI: Lote pudru on seal taga.
*MOT: on seal taga küll.
*CHI: see peidus.
*MOT: teeme nii et mina keedan sulle pudru valmis, panen või peale ja sina
segad ära, eks?
*CHI: ämme [= emme] ootab mind sööma.
*MOT: jaa aga sina niikaua saad veel vaadata oma raamatuid kuni emme
ootab sind sööma eks, ma arvan et see on hea mõte.
*CHI: mma nüüd ma tulen.
*MOT: mul ei ole veel söök valmis ma alles akkan sulle keetma putru.
*CHI: sul on söök.
*MOT: näe mul on pudrupott on alles siin välja võetud, emme alles akkab
tegema sööki.
%com: CHI sammub MOT juurde.
*MOT: oota banaani praegu ei võta sööme banaani siis kui pudru oleme ära
söönud.
*CHI: ei taha.
*MOT: präägust akkame kohe putru keetma, kas sa teed ka süüa mängult?
*CHI: ei taha.
*MOT: Lotele näiteks teed?
*CHI: ei tahaa maotan tooli jaksan võtan tooli, jaksan siia.
%com: vesi soliseb potti.
*CHI: Iaauks [= igaks juhuks].
*MOT: igaks juhuks võtsid tooli mis sul nüüd plaanis on selle tooliga
siis?
*CHI: ma tulen, vette.
*MOT: ma panen sulle, ma panen sulle uue vee, oota.
*CHI: tan [= tahan] ise vett.
*MOT: oota see on vana vesi, ma panen uue vee, see on eilne vesi, ma panen
sulle pudelisse uue vee.
*CHI: tan [= tahan] ise vett.
*MOT: ma panen kõigepealt kannu vett täis.
*CHI: siis ma oian natukene seda enda kääs.
%com: kostab vee solisemise häält.
*CHI: seal on vesi on.
*MOT: mhmhm.
*CHI: on las olla seal natukene vett, seal on nat.
*MOT: kas sa tahadki et on nii natukene palun.
*CHI: tahad, vett.
*MOT: aga joo niimoodi et sul peale ei lähe.
%com: CHI seletab midagi, püüdes samal ajal juua.
*MOT: kahe käega, oota tead, kui sa tooli peal püsti seisad siin väikse
tooli peal siis on raske, tule ilusti maha nii ja nüüd kahe käega
hoia ja joo vett.
%com: kostub CHI joomise hääl.
*CHI: kas sial on sia siaal on nii palju vett?
*MOT: emme joob ka ühe klaasi vett ommikul.
*CHI: vaat emme joob ka vett.
*MOT: jah, vesi on minu kehale väga hea.
*CHI: pan [= panen] kas see käis siia siiakohta?
*MOT: seal on sul klaasi koht tassi koht.
*CHI: sevot ku kas see on tassi koht?
*MOT: jah sinna on hea panna pudelit või tassi.
*CHI: kassa.
%com: MOT kolistab söögiriistade sahtlis.
*CHI: oota oota ma jänku ka, jänku lusika, jänkukas [= jänku lusikas] on
mulle paem.
*MOT: ja aga kui sa turnid palun oia tasakaalu.
%com: MOT toimetab köögis ja kõnnib.
*MOT: ettevaatlikult.
*CHI: jänku.
*CHI: Martiina võtab selle seda ju.
*MOT: sa võtsin jänku lusika, issi lusika võtsid jah, ettevaatust Martiina.
*CHI: ettevaatust, Marti jaksab selle ka kinni.
*MOT: selle kaa jah.
*CHI: selle panen üheks jaks siia sii.
*CHI: kas ta on nüüd kinni?
*CHI: külm külm külm, külm vesi külm vesi külm.
*MOT: oota aga kui sa selle kinni paned, kas sa keerasid ka kinni
muidu tuleb vesi vahelt välja, näe keerame selle pudeli kinni, näe
palun.
*CHI: see on külm vesi.
*MOT: seal on külm vesi jah.
%com: MOT segab putru, CHI joob.
*CHI: see on väga külm vesi see on väga külm, see peab ära sulama.
%com: MOT naerab.
*CHI: teen väikse Lotele süüa.
*MOT: tee väikesele Lotele süüa.
*CHI: selle kalbiga [= karbiga] kalp.
%com: kostub üsna kõva plekikolisemise hääl.
*CHI: teeb kalp kalp kalp, kalp, nüüd on Lote sööööök, see on Lote söök,
ma söön Lote söögi äla.
*MOT: ah sina sööd ära, aga kus su Lotekesed üldsegi on nad tahavad tõesti
süüa saada.
*CHI: anna süüa, mma sin natuke, teine Lote mm mm mm mm.
%com: CHI annab Lotele süüa.
*CHI: Lote sõi.
*MOT: aa seal su Lotekesed ongi.
*CHI: nn tab mu süia saada.
*MOT: aga kus su väike Lote väike Lote on ka seal.
*CHI: see on.
*MOT: ahah.
*CHI: nämm mmm mmm mmm mmm, tema sõi sööki, mina söön nüüd ära selle Lote
söögi.
%com: CHI ütleb viimase lause plekkpurki.
*MOT: kas sul on kõht nii tühi, et sa sööd oma Lotekeste söögi ära.
*CHI: ma sõin ära Lote söögi.
*MOT: no söö söö.
*CHI: nüüd on otsas, nüüd ma söön lusikaga seda.
*MOT: mhmhm.
*CHI: kas nüüd on see jahtund äraa.
*MOT: puder või?
*CHI: kas see on jahtund?
*MOT: no siin on issi söök.
*CHI: kas Lote söök on jahtund.
*MOT: vaata seda pead sina teadma kas see Lote söök on ära jahtunud.
*CHI: on, kas seda võib Lote sööki, kannata natuk natukene Lote sööki,
Lote söök on natukene kuuma, ta peab jahtuma.
*MOT: ütle jah Lotetüdrukule kui ta ampsu võtab et ta puhuks igaks juhuks
peale veel.
*CHI: Lote puhu peale supp, Lote supp, ma anna Lotele suppi.
*CHI: Lote puhub peale, nüüd on Lotel pa(r)as, nüüd on Lotel paas,
kas tea, tead sa Lotel on pa(r)as nüüd.
*MOT: paras on nüüd.
*CHI: pussi suu eest söme mamma eest.
%com: CHI annab Lotedele süüa ja räägib midagi, millest ei saa aru, CHI on
elevil.
*CHI: võta suu ampsuu uuissi.
*MOT: issi eest.
*CHI: te [= see] kuum ve.
*MOT: mhmh.
*CHI: kuum selle kallan.
%com: MOT klopib midagi.
*CHI: ilus on see väga iluus, joob joo vett peale.
%com: CHI joob.
*CHI: äääh, nii palju vett oli.
*MOT: oli?
*CHI: natukene.
%com: MOT solistab veega.
*CHI: ma joon teisest pudelist.
*MOT: teist pudelit präägust ma sulle küll ei saa anda, need on venna
spordijoogi pudelid, spordi pudelid.
*CHI: kas teine on ka venna poodi s.
*MOT: jaa, seal on kaks pudelit ja kui venna käib trennis sta võtab
need kaasa, need on venna omad.
%com: MOT klopib midagi kausis.
*MOT: kas sul pissiäda on?
*CHI: äiole [= ei ole].
*MOT: ei ole.
%com: MOT klopib edasi.
*CHI: mõmmi lusika sahtlist.
*MOT: mis sa nüüd tahad võtta?
*CHI: mõmmi lusikat.
*MOT: nüüd sa võtad mõmmi lusika.
*CHI: ma võtan tooli, opsau ja jaa sahtel on mul lahti.
*MOT: ma nägin sa sahtli võtsid juba lahti ja nüüd ronid tooliga siia et
kätte saada, aga mul.
%com: MOT tahab midagi öelda, kuid jätab lause poolikuks, sest näeb, et
eelmine lusikas on tagasi pandud juba.
*MOT: aa sa panidki jänku lusika tagasi, ma just tahtsin öelda et ma olen
nii rõõmus kui jänku lusikas oma koha peale tagasi jõuab.
*CHI: sedaa seda seda.
%com: MOT laseb kraanist vett.
*CHI: seda mu mõtlen.
*MOT: mhmh.
*CHI: see poodi asi tuli lahti, se see poodi asi tuli lahti, nüd sinna ta
läheb, palju vette.
*MOT: ma panin pudrupotti nüüd vee.
*CHI: pani pudupotti vett.
*MOT: panin, nii, sinu puder on nüüd peagu valmis, panen siia või ka
sulama, kas ma võin korra sinu mõmmilusikat?
*CHI: võid.
*MOT: palun, ma panen lihtsalt selle või siia peale, see või jääb siin
sulama, kui või on ära sulanud siis emme ütleb, siis on õige aeg,
Martina niikaua veel ootab sest puder on kuum.
*MOT: sis kui või ära sulab siis Martina saab tulla putru sööma ja ise või
ära segada.
*CHI: muttu ja muttu sööma.
%com: MOT aevastab.
*MOT: nüüd sa pead vee, oih emme aevastab, ootama nattukene.
%com: MOT hakkab kloppima.
*CHI: ma tulen siia emme kuvvale, tulen siia emme kõrvale, tasakaalu.
%com: CHI on enne kuulnud MOT hoiatust, et tuleb hoida tasakaalu.
*MOT: jaa tasakaalu peab oidma kui sa väikse tooli peale ronid.
*CHI: mis sa teed ei saa omma pudru.
*MOT: pudru on siin, puder jahtub.
*CHI: ma puttu.
%com: MOT toimetab köögis.
*CHI: ma tulen ära sealt, siia pliidi kuusi ja selle mmm, selle selle siia
kuvvale, selle ahju, ku kuvvale, et ää kas ei ole kuum?
*MOT: siin see äär praegu ei ole kuum aga soe võib ta natukene olla, emme
kasutab tagumisi pliidiplaate.
*CHI: am, tahan puttu.
*MOT: oota oota, oota natukene selle pudruga.
*CHI: tahan puttu.
*MOT: mhmh ma tean et sa tahad.
*CHI: seal on mull.
%com: CHI on märganud elektripliidil olevat tablood.
*MOT: see märk mäi need märgid näitavad et näedsa seda plaati tagumist
vasakut on kasutatud ja tagumine parem on ka kuum.
*CHI: seokuum [= see on kuum].
*MOT: ma arvan seal on soe aga pliidi peale näppe küll ei panda.
%com: kostub, kuidas pann praksub.
*MOT: odot [= oot oot] lusikas panni peal vata [= vaata] pann on kuum
panni juurde ära palun pane, aga emme akkabki nüüd munarulli
tegema, tule sina siit hopsti korraks maha.
*CHI: tan [= tahan] puttu.
*MOT: tahad putru juba, oota ma katsun kas puder akkab juba või
akkab ära sulama.
*CHI: ei akka.
*MOT: mmm, tule, kas sa ronid ise oma tooli?
*CHI: kas ei ole kuum aiaa.
*MOT: enam ei ole kuum.
*CHI: sul on teine maitse.
*MOT: aga tan [= ta on] veel sellegipoolest soe, kas sa tuled ronid
ise?
*CHI: maa seda taa äla seda nää sää.
%com: CHI ütleb viimase lausungi rütmiliselt, mõnuga rõhutades esimest
silpi.
*MOT: tule roni oma laua pea laua taha oma tooli.
*CHI: istuma.
*MOT: nii, istu ilusti.
*CHI: mmm.
*MOT: nii, oota, keerame varrukad ülesse ja paneme sulle, oota üks etk,
oota palun, mõmmi lusikas ka ootab, paneme põlle ette.
*CHI: selle põlle.
*MOT: selle põlle, nii.
*CHI: indikel [= inglike] on.
*MOT: ingel on see, head isu sulle kullapai.
%com: CHI ütleb midag lühidat, ei ole aru saada.
*MOT: sega enda puder ära, sega see või sinna pudru sisse siis on väga
maitsev.
*CHI: on maitsev ta.
%com: MOT paneb õhupuhasti käima, kostub õhu pahinat.
*CHI: ääh, maitsev oli ta.
*MOT: maitsed.
*CHI: mmm mmm, kas sa oled ära sulanud, kas või on ära sulanud?
%com: alguses küsib CHI või enda käest, pärast MOT käest.
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: on.
*MOT: on.
%com: MOT kolistab söögiriistadega, pole kuulda, mida CHI ütleb.
*CHI: mis puttu tegid seal?
*MOT: see on sul tatramannapuder.
%com: MOT hakkas praadima.
*MOT: kas maitseb ästi?
*CHI: minna nüüd akkad tegema?
*MOT: emme teeb muna munarulli.
%com: kostub panni särisemise häält.
*MOT: pann on läinud väga soojaks.
*CHI: kassa koku perele munaulli süüa?
%com: CHI hääldab r-häälikud sõnas perele vaevukuuldavalt.
*FAT: head isu.
*MOT: kogu pere tahab jah munarulli süüa.
*FAT: nii issi tahab kogu perele teha salati valmis, lõigata värsket.
%com: kostub kraanist vee laskmise hääl, samal ajal töötab õhupuhasti ja
säriseb pann.
*FAT: ei olegi vä?
*MOT: minu meelest me tegime eile salati ära, tomatit kurki on.
*FAT: mhmh.
*CHI: mmm mmm mmm.
*CHI: issi tomat on kuugel kuugel [= kõrgel kõrgel].
*FAT: kõrgel kõrgel, siin madalal on ka paar tomatit, need tuleb kaa ära
süia.
*CHI: kas need tuleb ära lõigata.
*FAT: mhmh, katki lõigata.
*MOT: issi peseb puhtaks ja lõikab tomatid valmis.
*CHI: ma seda tummatit süia.
*CHI: sa pesed ära issi tomati.
*CHI: kas pesed ära nüüd tomati?
*CHI: võtad puugi lahti.
%com: keegi ei vasta CHIle, MOT teeb munarulli, FAT salatit, õhupuhasti
töötab.
*FAT: kas Martiinal on ei ole vaja passi vahetada vä?
*MOT: jaa.
*MOT: oi kui tubli, sa sööd nii ilusti putru.
*FAT: präegu pidigi vist olema see kõige suurem passivahetamise aeg.
*MOT: aa.
*FAT: massiliselt on inimestel passid, passid kirjutati välja eks siis nüüd
lõppevad ka korraga ära.
%com: MOT ja FAT toimetavad köögis.
*CHI: mmm seal on kaa või all, ta võttis ära.
*MOT: kas sa võtad ampsu Lote eest ka?
*CHI: ma võtan piupiu mvõtan pisikese Lote eest, see pisikese Lote.
*MOT: võta pisikese Lote eest.
*CHI: nüüd suure.
*MOT: suure Lote eest, oi suure Lote eest tulebki suur amps, aah kui
tubli, sa nii ilusti ise sööd, mul on nii hea meel.
*CHI: suure issi eet.
*FAT: suure issi eest vä?
*CHI: iiissiii eest.
%com: CHI ütles veel mõned sõnad, kuid läbi õhupuhasti müra ei ole kuulda.
*CHI: ma võtan hoopis tudulapi eest.
*MOT: tudulapi eest võtad ka pudruampsu või?
*CHI: ää tudulapp ei ole loom.
*MOT: ei ole loom.
*CHI: äää.
*MOT: see on üks kangatükk, mille sa kaissu võtad.
*CHI: kandatükk [= kangatükk], ti tat tat tut tuttu tuttu.
*MOT: täna peaks küll kõigile munarulli jätkuma soojad.
*MOT: kassa võtad mamma Viia eest ka ampsu?
*CHI: mamma toe [= tore] mamm [= mamma].
*MOT: tore mamm, kas sa võtad Eliisi eest siis sa äkki võtad veel
mõne sõbra eest ampsu?
*CHI: äämm.
*CHI: hobuse.
*MOT: hobuse eest?
*CHI: aaaaaaaa.
*MOT: millise hobuse eest sa võtad?
*CHI: se selli selle Eliisi sünnipäevahobuse eest võtan.
*MOT: aa selle kiikobuse eest, mina mõtlesin millise hobuse eest sina
nüüd tahad ampsu võtta.
*CHI: telle [= selle].
*CHI: telle [= selle].
*MOT: selge selge.
*CHI: sellegaaom, sellegaom muttu nuttu tulema nuttu tulema, sealt hakkab
selline nuttudega mudega dega dega.
*MOT: nii.
%com: MOT paneb õhupuhasti kinni.
*CHI: degaa [= see ka] akkavad kogu aeg tööle.
*MOT: kuule sul on siin paar ampsu veel, ma arvanet seal on venna eest üks
amps ja, kuule Martiina eest üks amps ja võibolla vanaema Ülle eest
üks amps, ja siis ongi kõik otsas.
%com: MOT toimetab vahepeal ringi.
*MOT: kukuu.
*CHI: aaaa.
*MOT: kas sa jäid magama?
*CHI: ääi [= ei].
*MOT: eei.
*CHI: aaah.
*MOT: ära pane neid näppe Martiina nimodi suhu.
*CHI: ei taha.
*MOT: pesid juba ambad ilusti enne ära.
*CHI: seal on hambad.
*MOT: seal on hambad, ma arvan kui sa pudru ära sööd, siis võib
minna uuesti hambad üle loputada kui sa soovid.
%com: MOT toimetab köögis.
*CHI: täme älle loputame hambaiid, loputame hambaid.
*MOT: ei tea kas peaks Gabrieli üles ajama või laseme tal natukene olla.
%com: vesi soliseb.
*MOT: nii, näita sul on siin veel, aah.
*CHI: koksi [= krokodillid] tüit [= tulid] ära.
*MOT: kroksid tulid ära, kuule see onää, see amps onnnn sõber Jakopi eest,
et Jakop ikka jõuaks sinuga koos joosta õues, mm nüüd võtame.
*FAT: vanaema Ülle eest ei ole kaa võtnud.
*CHI: selle teiti eest, selle Jakopi täti eest.
*MOT: Jakopi emme eest võtame ka ampsu, mhmh.
*MOT: kas me võtame sõbra Eevamai eest ka, et tema ikka kaa jõuaks joosta
eks.
*MOT: oi kui tubli, mmm kelle eest me veel võiks võtta, siin on natuke
veel putru.
*CHI: kelle eest issi.
*MOT: issi eest, võtame issi eest.
*MOT: aaah, mmm mh.
*CHI: selle Eliisi sünnipäeva põl ää slle koppadi põl selle koppad koppadi
eest.
%com: CHI ei oska meenutada sõna hobune, kuid proovib.
*MOT: selle hobuse eest, kiikhobuse eest, aah opsti palun, sulle see
kiikobune väga meeldis, kuule aah pole rohkem putru, kõik on otsas.
*FAT: vanama Ülle eest ei saandki võtta.
*MOT: järgmine kord.
%com: vesi soliseb, FAT toimetab kraanikausi juures.
*FAT: putru oli vähe, järgmine kord peab rohkem tegema.
*MOT: kas su kõht on täis?
*MOT: Martiina kas sul on kõht täis?
*CHI: nüüd vitamiini.
*MOT: õigus nüüd vitamiini, emme annab sulle, oota üks etk.
*CHI: vitamiine vitamiine vitamiin kallab isee.
*MOT: emme annab sulle ühe vitamiini.
%com: kostub väikesi potsatusi.
*MOT: palun.
*CHI: vitamiini.
*MOT: aitäh.
*CHI: laste mitaviini.
*MOT: laste vitamiin jaa.
*CHI: laps peo peal on see.
*MOT: pista suhu.
*CHI: pii pii tibu tiibu tibu tiibu tibu tibu tibu tibuu tibu tibu tibu.
%com: CHI ütleb viimase lause ülipeenikese vaikse häälega.
*MOT: Martiina söö vitamiin ära, ära sellega seda tibu tibu mängu tee
präägu vitamiin tahab kohe minna sinna suhu, näita sul on käed ka,
peseme siis käed ka ära.
*CHI: muta muta mäjja mäjja.
%com: mustad-mustad, märjad-märjad.
*MOT: nii kas sa oled valmis käsi pesema, hopp laa dii.
*CHI: hopladaa.
*FAT: hopladaa vä?
*MOT: mina tean ühte väikest tüdrukut kellel on nüüd kõht täis, urraa.
%com: CHI lausungi algus ei ole arusaadav.
*CHI: käd [= käed] sellega puhtaks.
*MOT: söö söö suu tühjaks, siis on parem rääkida.
*MOT: nii las ma vaatan sind, kas sa oled ilusti puhas, näita, ooh nägu on
ilusti puhas, sa sõid üldiselt väga puhtalt, tubli tüdruk, mis sa
nüüd teha soovid, mängima minna?
*CHI: kiisu puslet.
*MOT: kiisu pus kuule mul on üks mõte, lähme käime meie korra pissil
ära.
*CHI: ai taha.
*MOT: ma lähen toon poti siia.
*CHI: ma kisu puslet oida.
*MOT: ooida jah.
*CHI: mmm mmmm mmmm mmm.
*MOT: sa oled nii rõõmus, tule siia, ma annan sulle kiisu puslet ka
puurida, tule istume poti peale.
*CHI: mmm mmm.
*MOT: kiisu puslet puurida, tahad?
*CHI: mmm, kiisu puslet tad mängida.
*MOT: nii, palun uuri, palun.
*CHI: kiisu puslee.
%com: FAT kolistab söögiriistadega.
*CHI: ruudu täpikene.
*CHI: on kiisu, siin kiisud, kaks kiisut, need on kaks kiisut.
*MOT: vaata siin on üks kaks kolm neli viis, viis kiisut.
*CHI: kasee [= kas see] kiisu ka?
*MOT: mmh selle me lugesime ka.
*MOT: loeme koos, üks kaks.
*FAT: kas tad kofi teen valmis vä?
*MOT: kolm, neli, viis.
*CHI: see ei ole see kiisu.
*MOT: tead ma arvan mai taha.
*FAT: mhmh.
*MOT: sa ise võtad kohvi vä?
*FAT: ei taha.
*CHI: ma võtan ära, võta ära kaan.
*MOT: nii aga teeme nimodi kui sa oled pissi ära teinud siis võtame kaane
ära.
*CHI: võtan kätte selle.
*MOT: las ta olla niikaua suul käes kui sa ei pissi teed.
*CHI: sealt on kovasti.
*CHI: kule sealt on ilusad kiisud ilusad kiisud iilusad kiisud.
*MOT: mis kiisud teevad?
*CHI: mäu.
*MOT: mjaauu, kassid teevad määuu.
*CHI: äää see kiisu, näe seda kiisu ma vaatasin enne otsat äää Albertist
kiisut kaa.
*MOT: vaatasid, kas sa mäletad eile tädi Katre juures oli ka kiisu?
*MOT: mis selle kiisu nimi on?
*CHI: Täpikene.
*MOT: Käpik on, seal jalutas kass Käpik.
*CHI: koe Päntsuu.
*MOT: koer Präntsu.
*MOT: Käpik ja Präntsu on päris.
*CHI: on.
*MOT: jaa Täpik on päris kass, aga need on siin ainult kiisupildid kassi
pildid, need on natuke teistsugused kui päris kiisud.
*CHI: se päris kiisu.
*MOT: on joonistatud siia.
*CHI: itu kiisu lähäb paahun.
*MOT: aah kuule kai kuidas meie kiisu luuletus on?
*CHI: kiilmut kiisilmad olid meie kiisul.
*FAT: kas hakkame sööma vä?
%com: FAT küsib CHI jutu vahele oma küsimuse.
*MOT: ja akka akka.
*MOT: meie kiisul, kuidas läheb?
*CHI: kiimud silmad.
*MOT: istus.
*CHI: kännu otsas.
*MOT: piip oli.
*CHI: suus.
*MOT: suus ja.
%com: sõna suus ütlevad MOT ja CHI korraga.
*CHI: kepp oli kääs, ongi selline.
*MOT: kutsus lapsi lugema.
%com: MOT ütleb lause üsna aeglaselt, lootes et CHIle midagi meenub.
*MOT: see kes mõistis aru sai, sellele ta tegi.
*CHI: pai.
*MOT: pai.
*CHI: nääd võtsime emmega kiisut ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: võtsime, tegime teise pall võtsime ka.
*MOT: kiisu palli võtsid ka.
*CHI: võtsin ää kas see oli tiibuline?
*MOT: triibuline pall mm, minu meelest sul triibulist palli ei ole.
*MOT: kas nüüd on kõik?
*CHI: nüüd on ongi.
*MOT: oi kui tubli, emme aitab sind korraks.
%com: CHI räägib natuke, ei ole aru saada.
*MOT: tubli tüdruk, aitäh sulle.
*CHI: vaata issi mul on kiisupuus [= pluus] oää vaata issi mul on
kiisupuus [= pluus] kas siin on vaa, seda baa.
*FAT: mh?
*CHI: kas seda ban on siin.
*FAT: mida?
*CHI: kas ei taha mängida.
*FAT: mida mängida?
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*FAT: tead issi emme söövad praegu ära, pärast söömist siis saab mängida.
*CHI: mm ma taaks siit tooli peal mängida.
*FAT: ära siin mängiää, sin siin me sööme, vaiba peal on hea mängida.
%com: kostub mänguasjade kolinat.
*CHI: siin on siin istuda.
*FAT: jah, põranda peal vaiba peal on hea mängida.
*CHI: siin, seal teisel pool on kua, kas te akate siin sööma?
*MOT: emme sööb ka jaa, emme tuleb issi juurde.
*CHI: kaa emme.
%com: MOT ja FAT räägivad omavahel korraks, ei litereeri, CHI tõstab oma
asju.
*MOT: kas sina tahad ka tulla siia meiega laua äärde uuesti, no tule,
ma pl panen sulle sinu tooli siia.
*CHI: ma siit tah selle tooliga, selle ka, võta siit äära eest.
*MOT: aga palun tule siia kui sa soovid tulla.
*CHI: tahad.
*MOT: selle tooli peal seal tahad olla?
*FAT: siin tahad olla vä?
*CHI: aa tahan, tan issi sülle.
*FAT: issi sülle vä paneme mängu siia tooli peale.
*CHI: kissa kiisu mäng.
*FAT: kiisu mäng, paneme se ootama, ootab, näed kiisu mäng ootab.
*MOT: võibolla sa soovid Martiina ka muna.
*FAT: tule.
*CHI: tan [= tahan] munaulli [= munarulli].
%com: CHI ütleb r-häälikut vaevukuuldavalt.
*MOT: munarulli, siis sa pead oma tooli tulema.
*FAT: munaull.
*MOT: äkki issi saab sulle anda.
*FAT: tahad munarulli vä?
*CHI: itahaa [: ei taha].
*FAT: tad [= tahad] siit?
*CHI: kat tee on seebine?
*FAT: seebine, ei ole.
*CHI: see, mis värvi on seda?
*FAT: ei ole seebine.
*MOT: seon [= see on] sojakaste seal Martina.
*CHI: soojakaste, seeonsiin soojakaste.
*FAT: soojakaste, tegelt on soja.
*CHI: see veel minu soojakaste.
*FAT: mhmh, tahad veel, tahad?
*CHI: seda.
*FAT: ära seda võta see.
*CHI: mm.
*MOT: täna on nii vaikne.
*CHI: tan [= tahan] tomatit.
*FAT: tahad, noh.
*CHI: tomatit.
*MOT: kui sa sööd tomatit, mulle meeldib siis kui sa sööd oma laua tagant.
*FAT: paneme sinu oma laua taha istuma, siis on parem, hiudi.
*CHI: Martina on oma laua ääres.
*MOT: Martina on oma laua ääres, panen sulle uuesti põlle ka ja ma annan
sulle kohe tomatit.
*CHI: kas see on tomat?
*MOT: palun tomatit.
*FAT: palun.
*CHI: issi andis.
%com: kostab söömise hääli, FAT naerab veidi lühidalt.
*CHI: mm mm mm.
*FAT: head isu.
*MOT: aitääh.
%com: kõik söövad.
*MOT: see on päris soolane soja.
*FAT: mhmh.
*MOT: eelmine oli nagu mahedam.
*FAT: kuigi on sama sort ja.
*CHI: kus see tomat läks?
*FAT: vaata osad oleks nagu paksemad ja nagu vedelam.
*MOT: mhmh.
*MOT: kas ma annan sulle kurki ka, palun, vaata kui hea kurk on siin.
*CHI: paeme sinna sool.
*MOT: ei pane sinna soola präegu.
%com: CHI ütleb midagi, pole aru saada.
*MOT: pane mängult soola.
*CHI: jah jah jah ja jah jah jah jajah, tan [= tahan] võileiba, mamm mämm
mämm mämm, võisaia, üks on mulle.
*MOT: arvad või, aga sa sõid jubat nii palju putru, ma lõikan siit sulle
ühe tüki.
*MOT: aga see leib on Martina praegu väga kuum sest et ta tuli just praegu
rösterist, natukene jahtuma, soovid Indrek ka leiba?
*FAT: mhmhm.
*CHI: tseon mulle.
*MOT: nii palun, see on sulle, see on kuum natuke.
*CHI: pane võid peale.
*MOT: palun pane võid peale.
*CHI: palun pane, seal on, ei ole alles võid peal.
%com: CHI parandab end poole ütluse pealt.
*MOT: präegu seal ei ole võid peal aga Martina natukene ootab, see jahtub
ära, paneme siis võid peale.
*CHI: nüüd jahtus.
*MOT: kas juba jahtus, minul küll veel ei jahtund.
*FAT: tead ma teed isegi ei taha.
*MOT: jah.
*CHI: jahtu ka veel.
*MOT: on jahtunud või?
*CHI: ei ole.
*CHI: mul ei ole ahtund, mul on kuum see.
*MOT: mhmh, mul on ka.
*CHI: ku kuum kuum, kuuum nüüd on paras.
*MOT: anna ma panen sulle nüüd natukene võid sinna peale.
*CHI: tseon kus kas see või on kuvaa?
*MOT: mmma võtsin külmkapist, praegu on kõva natukene, palun.
*CHI: natukene.
*CHI: Indek kas sa tahtsid leiba?
*MOT: issi ikka, issi kas sa tahtsid leiba, issi ei soovind leiba.
*CHI: issi.
*FAT: mh?
*CHI: iss.
*FAT: issi jah.
*CHI: siis Inndek.
*FAT: aha, no need siin.
*MOT: mhmh.
*MOT: eile kui me sõitsime sinna Katre ju juurde, sis ää, Martiina te
teepeal ütset [= ütles et] tahan minna oma Katre juurde oma oma
armsa Katre juurde, set lähme tädi Katre juurde, meie tädi Katre.
*CHI: meie tädi Katte.
*MOT: siis ta kuidagi nii toredasti ütles ka Katrile et, ma nii tahtsin
sinu juurde tulla.
*CHI: Janne ja Lene ei olnud seal.
*MOT: ei Lenet ei olnud kodus.
*CHI: Lene oliie Iiumaal.
*MOT: Iiumaal oli Lene, oma vanaema ja vanaisa juures, Lenet ei olnud
kodus.
*FAT: aga Ralf?
*MOT: Ralf oli kodus ja sis tuli Käre tuli oma tüdrukutega korraks läbi.
%com: MOT pöördub järgmise küsimusega CHI poole.
*MOT: kas sul jäi meelde mis nene tü nende tüdrukute nimed olid kellega
sa eile mängisid?
*CHI: kellega mängisid?
*MOT: kellega sa mängisid?
*CHI: kelle mmm väikse tüdrukuga.
%com: CHI sööb ja midagi on suus.
*MOT: väikse türukuga, kas sa mäletad mis ta nimi oli?
*CHI: oli, joli.
*FAT: tahad ka?
%com: FATi lausungi lõppu pole kuulda.
*MOT: kas üks tüdruk oli Rianna?
*MOT: ja teine oli.
%com: MOT teeb pausi, ootab mida CHI vastab.
*MOT: Kristella.
*CHI: oli.
*MOT: mhmh.
*CHI: nnkaass jälle tädil oli kott oli?
*MOT: tädil oli kott.
*CHI: oli.
*MOT: ma ei pannud tähele.
*CHI: oli.
*FAT: kas suur kott jah?
*CHI: oli.
*FAT: või väike?
*CHI: suul.
*FAT: suur.
*CHI: mul on pisikene kott.
*MOT: mhmh.
*CHI: muduur joogipudel.
*MOT: suur joogipudel.
*CHI: kadnimodi tuleb väija?
*MOT: no sa ju tead kas tuleb välja nimodi.
*CHI: ei tule.
*MOT: ei tule muidugi.
*CHI: nimodi tuleb.
*MOT: nimodi tuleb.
*MOT: Martina homme lähme laulma jälle.
*CHI: laulutundi.
*MOT: laulutundi.
*CHI: seal on laulu lapsed.
%com: CHI ütleb rõhu nii sõnale laulu kui ka sõnale lapsed.
*MOT: mhmh.
*CHI: laululapsed.
*MOT: mhmh.
*FAT: kas Mar Martina on ka laululaps vä?
*CHI: on küll.
*FAT: on?
*MOT: kassa mõnda laulu ka tead?
*CHI: vadikese [= pardikese] laulu.
*MOT: pardikese laulu jaa, kule seda me rohkem polegi kuulnud, Jana
seda on paar korda laulnud.
*CHI: mmm peame pettenetist [= internetist] vaatama.
*MOT: peame internetist vaatama ja, juba vaatasime seda laulu ei ole seal.
*FAT: teab internetti vä?
*MOT: mhmh.
*MOT: mükspäev leppisime kokku kas leiame internetist pardilaulu, siis ta
alati ütleb et peab internetist vaatama.
*MOT: ma otsisin, isegi venna Gabriel aitas meil otsida, aga mei leidnud
seda laulu internetist, võibolla kuskil lasteplaadi peal on.
*CHI: ei tule välja.
*MOT: ma arvan sul on sea liiga vähe vett, sa oled juba ära joonud vee.
*CHI: liiga palju, ei tule välja vett.
*MOT: tead nüüd mavist tahaksin küll kofi.
*FAT: ma teen sulle.
*MOT: kui sa viitsid.
*FAT: mm, ära nii Martina tee, kas panen vett juurde?
*CHI: panen niipaljupalju vett.
*FAT: kas soovid vett juurde, soovid?
*CHI: emm isi paneb mulle vett uurde.
%com: CHI on harjunud MOT poole pöörduma, lausungi alguses mõtleb kiiresti
ümber.
*MOT: mhmh.
*CHI: paneb ea vääske eespingi vee.
*MOT: paneb ea värske eespringi vee jah.
*CHI: kas selle nimi on.
%com: CHI lause jääb poolikuks, FAT hakkab rääkima.
*FAT: piuksuga Martinale.
*CHI: kas selle nimi on eespingi vesi?
*MOT: on küll.
*FAT: kõige puhtam vesi.
*MOT: ja vesi on kõige parem kehale.
*FAT: palun, palun Martiina.
*FAT: mis Martina ütleb?
*MOT: aitäh.
*CHI: tuli jälle külm vesi.
*FAT: Martina.
*MOT: mis issile ütled?
*FAT: mis issi issi ku issi ütleb palun mis siis Martina ütleb?
*CHI: palun.
*FAT: ei mis siis vastu öeldakse?
*CHI: palun.
*FAT: aitäh, aitäh öeldakse vastu.
*CHI: tseo [= see on] ka see ka.
*FAT: seda ka ei taha.
*CHI: see ka.
*FAT: sa tahad.
*CHI: tema sai, ka sõin äla.
%com: FAT hakkas kraanist vett laskma, kostab valju solinat.
*MOT: ära aga mis sul on seal, ära kraabi.
*CHI: ma võtan äla need asjaad, need on mu punnid, need on seal
sünnimärgid.
%com: MOT naerab üllatunult.
*MOT: tead ma arvan et sul on mingi puru seal, need ei ole ei punnid ega
sünnimärgid.
*CHI: ma kaabin äla need.
*MOT: mkmm.
*CHI: võtan äla need.
*MOT: kas ma võin vaadata korraks?
*CHI: ei või.
*MOT: tõsta nimodi lõuga.
*MOT: ma arvan et seon lihtsalt natukene lihtsalt mingi puru, kas leiva
või mingi puru.
*CHI: leiva.
*MOT: mhmh.
%com: kohvimasin suriseb.
*CHI: see on leivapuu seal all.
*MOT: mhmh, pärast peseme ära.
*CHI: pese pese pese.
%com: CHI järgmise lausungi algus on arusaamatu.
*CHI: mitseeon seal.
*MOT: no mis see on?
*CHI: seonn.
*MOT: ära oma kätte võta.
*CHI: mitseonn?
*MOT: diktofon.
*CHI: onn, msellega tehtakse?
*MOT: mis sellega tehakse?
*MOT: me lindistame sellega ee meie juttu, seda mis Martiina räägib, siis
üks tädi uurib.
*FAT: tahad sa, siia teen?
*MOT: jaa tee sinna.
*MOT: kuulab seda ja kirjutab selle loo loo läbi mis Martiina räägib jasis
ta vaatab kuidas väikesed lapsed õpivad rääkima.
*CHI: õpivad.
*MOT: ta on väga tark tädi kes seda tööd teeb.
*CHI: kett [= kes] teeb?
*MOT: mäletad me käisime ükspäev tädi Reili juures mäletad?
*CHI: käisime, mis me tegime Eili juures?
*MOT: mis me tegime Reili juures, kes seal oli?
*CHI: eediee elevant.
*MOT: ehelevant.
%com: MOT ütleb viimase sõna poolnaerdes.
*MOT: oli küll, väike roheline elevant oli seal, aga kes seal veel oli?
*CHI: ää koer Uku.
*MOT: koer Uku jau.
*CHI: mu nuudutas ära.
*MOT: kukkus nuusutas sind ära.
*CHI: siis me läksime õue.
*MOT: mhmh.
*CHI: me läksime.
%com: FAT katkestab CHI lause.
*FAT: see Uku kuri ei ole vä, siuke rahulik koer vä?
*MOT: kunataon lihtsalt nii suur, ssta nagu selles mõttes võibollaet
ehmatab, aga ta on ästi easüdamlik.
*FAT: oot mis tõugu ta oli, njuufa vä.
*MOT: jaa.
*FAT: võisee bernhardiin vä?
%com: FAT lause jätkus.
*MOT: njuufa.
*CHI: juuba linnukesed laulavad, mlähme seda mm pilli mängima, ma pean
väikest ää pilli.
%com: kohvimasin jahvatab valjult ube, läbi mürina laulab CHI, enne on
olnud juttu laulutundi minekust, seepärast toob sõna laulavad CHI
mõtteisse ka pillid.
*CHI: laa laa laa, ma võtan väikse pilli, võtan väikse pilli, võtan väikse
pilli.
%com: viimase lause ütleb CHI tasakesi, kohvimasin ei unda enam.
*MOT: Miki Mauss supikauss.
*CHI: Miku Mauss supikauss.
%com: MOT naerab.
*CHI: Miki Mauss Miki Mauss Miki Mauss Miki Mauss.
%com: CHI ütleb hiire nime rütmiliselt.
*CHI: Miki Mauss supikauss, Miki Mauss supikauss.
*CHI: supikauss sukikauss supkauks, mis tehakse sellega?
*MOT: lindistatakse.
*CHI: lindistakse.
*CHI: sellega lindistakse.
*MOT: mhmh, me lindistame meie Martiinakese kõnet.
*CHI: ellistame [= helistame].
*MOT: lindistame.
*CHI: lindistame elistame.
*MOT: me präegu ei helista me lindistame.
*CHI: lintistame.
*FAT: tahad vä sukurt ka?
*MOT: mhmh.
*CHI: tab [= tahab] emme kuka kuka?
*MOT: emme tahab suhkrut ka.
*CHI: sukurt ka.
*CHI: natukene sukurt.
*MOT: natukene mitte palju.
*FAT: palun.
*MOT: oi aitäh, issi tegi emmele maitsva koffi.
*CHI: kofi kofi, on naiste kohvi.
%com: MOT segab kohvi, CHI köhib veidi.
*MOT: oi kui tubli, sa sööd veel selle leiva ka ära, ma arvasin et sa äkki
ei jõua.
*CHI: mul on leii sekasii leivapuu [= leivapuru].
*MOT: leivapuru.
*CHI: me seal on linni linnu.
*MOT: need on tihased meil siin.
*CHI: tihase.
*FAT: leevikesed vist on hästi haruldased nagu vä?
*MOT: mmm leevikesi aastaringi ei ole, leevikesed tulevad tavaliselt
talvel.
*CHI: talvel.
*MOT: jaa, meiole ammu oma rähni kuulnud kes käis toksis siin kevadel
muudkui aga elektripostide küljes.
%com: CHI räägib, kuid tal on suu toitu täis, ei ole aru saada.
*MOT: oi kui palju neid linnukesi siin on.
*CHI: kes nende linnukeste nimed on?
*MOT: nine nende kohta öeldakse et needon tihased.
*CHI: tihased.
*MOT: jaa mulle tundub et nemad on meil rasvatihased siin, sinitihast ei
ole näinud.
%com: CHI ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: söö suu tühjaks, siis ma saan sinust paremini aru.
*CHI: kus on tisa tihased?
*MOT: nad vist lendasid praegu peitu jälle, nad tulevad varsti jälle
piiluvad akna tagant et kus see väike tüdruk Martiina on.
*CHI: kus ta on, kus ta kadus?
*MOT: ta vist lendas omale vahepeal süia otsima.
*CHI: lendas.
*MOT: ja kui ilmad lähevad külmemaks siis paneme meie ka linnumaja sisse
sööki.
*CHI: paneme, kus ta on, kus nad on?
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: kus nad, söögi pool.
*MOT: läksid süia endale otsima, ussikesi ja.
*CHI: kus on söök?
*MOT: putukaid ja, a võibolla läksid sõpradega ringi lendama.
*CHI: kus onnneedä need s asjad?
*MOT: tihased.
*CHI: kus on tihased?
*MOT: väikesed linnukesed.
*CHI: kus on väiksed linnukesed?
*CHI: seal teisel pool.
*MOT: teisel pool jah.
*CHI: maitsevad ussi ja tsip mmm.
%com: CHI tahab üht sõna öelda, kuid ei tea vist täpselt kuidas seda öelda.
*MOT: putukaid.
*CHI: putukaid.
*MOT: mhmh.
*CHI: mm mis teevad putukad?
*MOT: putukad ma arvan putukad juba präegu kõik tuduvad, mõni võibolla
veel natukene ringutab sest õues on külmaks läinud, nad on kõik
peidus juba puukoore all ja.
*CHI: ei saa olla õues.
*MOT: ei saa olla õues jaa, vata puudel langevad ka kõik lehed juba maha.
*CHI: langevad, siis saab tulla kevad, siis saab minna oma suvel Minnile
ja Mikile külla.
*MOT: kõigepealt tuleb talv, siis tuleb kevad ja siis tuleb suvi.
*CHI: siis saab minna Pu Paiisi.
*MOT: siis saab minna Pariisi jah.
*CHI: suvel.
*MOT: suvel.
*CHI: ee lennukiga.
*MOT: lennukiga.
*CHI: lennuk lennuk maandub, vot lennuk on õues.
*MOT: jaa.
*CHI: lennuk maandub, meie ma maandun sinna Minnile külla suvel ka Paiisi.
*MOT: jaa sina maandud koos emme issi ja vennaga lähme maandume
Pariisi lennukiga, lähme Minnile ja Mikile külla.
*CHI: Minni on see sõber on?
*MOT: sõber jah.
*CHI: kus läksid või linnud?
*MOT: mis linnud?
*CHI: mõi [= või] mõin [= või].
*MOT: tihased.
*CHI: tihased mõilinnud [= võilinnud].
*MOT: tihased, lendavad ringi.
*CHI: lendavad.
*MOT: mhmh.
*CHI: seal ongi tihased jalu eile lendavad.
*MOT: ajaa nad on seal puu peal ka peidus natukene, neid peab väga oolega
vaatama siis näeb.
*CHI: mm näeb.
*MOT: mhmhm.
*CHI: tihased, tihased, tihased tihased tihased tihased tihased tihased
tihased tihased ti tihased tihased.
%com: MOT kõkutab vaikselt naerda.
*CHI: tihane.
*MOT: ilus nõ sõna tihane.
*CHI: tinane [= tihane] tinusaulu [= dinosaurus].
%com: MOT ja FAT mõlemad hakkavad naerma.
*CHI: tinusauru [= dinosaurus].
*MOT: tihasest sai dinosaurus jah.
*CHI: tinosaulu, tinosaulu tinosaulu.
*MOT: dinosaurus.
*CHI: tenosaulus on kiisuaamatus, on, kisuaamatus
[= kiisuraamatus], tiisuaamat [= kiisuraamat].
%com: alguse CHI laulab omal viisil.
*CHI: böö böö böö tsiia tuli oopis.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026643-1
@Color words: %com 1 39321 39321 39321 *CHI 1 54719 20442 19254 *FAT 1 0 32896 32896
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Kapanen|FAT|36;|male|||Father|||
@ID: est|Kapanen|CHI|1;11.28|female|||Target_Child|||
@ID: est|Kapanen|MOT|35; |female|||Mother|||
@Date: 28-NOV-2012
@Time Duration: 1:02:06
@Situation: pere teeb hommikusi toiminguid.
*CHI: kus see punane autok onn?
*CHI: kus see punane auto on?
*MOT: näe punane auto on seal õues.
*CHI: kus ta näääk kin?
%com: Martina ütleb sõna kahes osas.
*CHI: kusta näed?
*MOT: näe seal.
*CHI: kus on?
*MOT: no kusta [= kus ta] on?
*CHI: kus on?
*MOT: kus punane auto on?
*CHI: kus on?
*CHI: õues.
*MOT: õues, lume all peidus, lund sajab, uvitav kuidas need oravapoisid
selle lumega siin hüppavad.
%com: kostub kõndimise hääli.
*CHI: ohoota.
*MOT: paneme natuke tule ka põlema siit.
*MOT: mmpanen [= ma panen] su siia hops.
*MOT: näedsa paneme tule ka põlema, vaata kus su mänguasjad on, kuku.
*MOT: kus on Martiina mänguasjad?
%com: Martiina vastab midagi, ei ole kuulda.
*MOT: emme paneb köögist ka tule põlema.
*CHI: meä [= mina] nosinaid [= rosinaid] vah.
*CHI: tan [= tahan] nosinaid [= rosinaid] saada ulepulga [= huulepulga]
juust [= juurest].
%com: sõna juust keskel kostub õrnalt r-häälik.
*MOT: missa võtsid, mis sul käes on?
*CHI: kell.
*MOT: kelle kell see on?
*CHI: issi oma.
*MOT: jaa, sa võid seda kella natuke vaadata, sis pane tagasi, kui sa väga
tahad vaadata, vaata korra, ästi tasakesi, et ei kukuks võid korra
vaadata, ei taha vaadata, ahah.
*CHI: ma tan [= tahan] ulepulga juurest ka saada osinaid.
*MOT: vaata kas seal on rosinaid, tee ettevaatlikult lahti, et nad laiali
ei lähe, istu, nii, natuke aitan et nad laiali ei lähe nooh, tee lä
ise lahti.
*MOT: ongi mõned rosinad, kule aga mina hakkan sulle putru tegema Martiina.
*CHI: mina söön losinaid.
*MOT: mhmh.
*CHI: sajabki lunnd.
*MOT: sajabki lund, nii ilus onju?
*CHI: lämm lähme vassti [= varsti] uuue [= õue] kaaa .
*MOT: lähme, lähme laulutundi täna.
*CHI: sõidame autoga.
*MOT: sõidame.
*CHI: läme [= lähme] uksest välja, sime [= siis me] lähmegi õue.
*MOT: ga missa arvad kas nimodi seelikuga saab õue minna?
*CHI: jaa.
*MOT: jaa a kas midagi soojemat on ka vaja selga panna?
*CHI: jaa.
*MOT: mis peaks selga panema?
*CHI: mis peab?
*MOT: msa arvad?
*CHI: mis peab?
*MOT: mis pannakse selga kui sa õue lähed?
*CHI: mis pannakse?
*MOT: kui külm õues on, kas pannakse midagi selga?
%com: veidi aega keegi ei räägi.
*MOT: soojad riided pannakse selga.
*MOT: Martiina mis putru sa soovid?
*CHI: Lote puttu [= putru].
*MOT: soovid Lote putru, või soovid sa tatramannaputru?
*CHI: Lotte.
*MOT: Lote putru, teeme siis täna Lote putru.
*CHI: sai laua alla, vada laua alla sille sille sille laua alla.
*MOT: ütle uuesti, laua alla mida?
*CHI: ütle kouki [= korki] laua alla.
*CHI: kukume kouki [= korki] laua alla.
*MOT: kukkus või.
*CHI: kouk [= kork] .
*MOT: kork.
*CHI: ääh.
*CHI: tääfonipuldi kok [= kork] kouk [= kork] kukkus pealt ära.
*MOT: telefonipuldi kork kukkus pealt ära jah, mhmh, sa oled naljatilk
natuke jah?
*CHI: hee.
*MOT: jah.
*CHI: kusa [= kus sa] misa [= mis sa] akkad tegema?
*MOT: sa tead ju mis mina teen.
*CHI: puttu [= putru].
*MOT: putru teen jaa, Lote putru.
*CHI: miu taha Lote puttu suuhuu minnna.
%com: selle lausungi Martina ütleb poollauldes rütmiliselt.
*MOT: huvitav mida issi võiks tahta hommikusöögiks süia.
*CHI: mis tahaks?
*MOT: mis sa arvad mis tema tahaks süia?
*CHI: mis tahaks?
*MOT: mmmm no mõtle.
*MOT: äkki issi tahaks ahjuleiba või saia süia?
*CHI: leiba süia tahab.
*MOT: tahab leiba süia.
%com: veidi aega on vaikne.
*MOT: vaatame mis ta tahab, teeme mõned ahjus ahjuleivad.
%com: üsna kaua keegi ei räägi, on kuulda, kuidas ema toimetab.
*CHI: uu mumii iiii umiiiiii.
%com: Martina hõiskab sõna lumi.
*MOT: oi mis sina teed?
*CHI: matan lund vaadata.
*MOT: lund vaadata, aga kuidas me võiks seda korraldada ma ei tea praegu,
emme teeb teeb putru sulle aga tead Martiina teeme niimoodi kui sa
tahad lund vaadata et äkki emme paneb sinu tooli siia sa tuled
vaatad enda tooli pealt, või tuled vaatad näedsa tule vaata
natuke selle tooli pealt, tule roni.
*FAT: Martiina kas sa juba lund nägidä?
*CHI: jaa, ei näind.
*MOT: ei näinud.
*FAT: ei näind, amine [= aga mine] siis vaatama.
*MOT: tule seisa selle tooli peale, akna peale aknalaua peale ei tohi
minna aga tooli peal on väga hea seista, ja vata kuisa siin püsti
tõused siissa näed meie linnumaja peal on kaa lumi.
*FAT: issi tuleb kaa vaatama lund ääh.
*CHI: kas emme teeb, ei liigu akkab liikuma.
*MOT: sa saate ilusti hakkama roni roni.
*CHI: tooli lund sajab.
*FAT: aah, luund sajab.
*MOT: teen mõned ahju leivad saiad.
*CHI: mul tooli peal.
*FAT: kas Mart.
*MOT: näe niimoodi näeb.
*FAT: kas Martiinale meeldib vä?
*CHI: jaa.
*FAT: oia aah kui iluus.
*CHI: ää varti [= varsti] akkan õue minema.
*MOT: akkad õue minema.
*FAT: varsti hakkad õue minema jah, tead lumi tuleb natuke lund tuleb
natuke juurde siis tead mis me akkame ehitama vä, tead mis me
akkame siis ehitama vä, tead.
*MOT: no mis me siis akkame ehitama?
*FAT: mis me akkame?
*CHI: mis akkame?
*FAT: mis akkame?
*CHI: mis akkame?
*FAT: lumelinna, oma kodu aeda lumelinna, nii nagu eelmisel aastal.
*CHI: miu linnupuui sees on kaa.
*FAT: teeme suure ee ää.
*MOT: teeme liumäe ka.
*FAT: liumäe.
*MOT: oma liumäe.
*FAT: siis teeme lumememme, äkki venna ää õpetab kuidas onni ehitada, siis
teeme äkki need hundid ümber puu, pika pika vihaga need kaks hunti.
*MOT: eelmine aasta meil oli nii lahe.
*FAT: või koerad olid need vä hundid?
*MOT: mis iganes.
*CHI: ma tan [= tahan] innumajast ka vaadata.
*MOT: vaata kas mõni linnukene on meil linnumajas.
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole praegu.
*CHI: kus see innu [= linnu] puuike [= puurike] on?
*MOT: see ei ole puurike, see on selline linnumaja kus lind võib tulla
sööma, emme peakski panema lindudele sinna süia, puur on meil toas
ja see on kinni, sis saab olla kinni, siis saab linnud sinna panna,
aga linnumajja tulevad linnud ise sööma kui nendel on kõht tühi, see
ei ole puur.
*CHI: kus need linnukesed päägu kadusid?
*MOT: tead mis mina arvan, vaata lund sajab präegu võib-olla linnukesed
ka alles natukene vaatavad et oi lumi tuli maha lund sajab nii
palju, nad võib-olla mõtlevad veel et kuidas mina lennata saan.
*MOT: nad on präegu natuke peidus.
*CHI: matan [= ma tahan] baani [= banaani] saada.
*MOT: banaani, aga emme teeb sulle Martiina putru präegu.
*CHI: taha [= tahan] saada baani [= banaani].
*MOT: kassa oma rosinad sõid ära, vata see banaan Martiina on natuke
vanaks jäänud.
*CHI: tahan, tahan, tahan baan süia saada saada kätte.
%com: Martiina räägib peenikese, väga kaebliku häälega.
*MOT: nii kangesti tahad vä.
*CHI: saaks vanaks saada, veel tahaks vanaks tema saada.
*MOT: aa tegelikult vaata on seal natukene, selline pruuni värvi läind.
%com: Martina ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: kas Martiina aga mida sina veel õues näed, kas on veel midagi
põnevat?
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole enam midagi põnevat?
*CHI: kakao põnevat, koledat tuleb.
*MOT: aga mida sa tänava peal näed?
*CHI: autosid.
*MOT: autosid, kas seal on üks või palju?
*CHI: üks palju.
*MOT: üks või mitu autot, mitu autot on?
*CHI: üks üks kaks, on üks.
*MOT: vaatame, mitut emme näeb, üks kaks kolm neli, vaata üks tädi läheb
autosse präegu nägid, teeb autoukse lahti.
*CHI: lähebki autosse.
*MOT: uvitav kas ta sõidab kuskile?
*CHI: kas ta sõidab?
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: ala [= ära].
*MOT: ära sõidab, võibolla ta sõidab sõidab oma koju, võibolla ta peab
minema tööd tegema kuskile.
*CHI: minatan [= mina tahan] ka ahju leiba.
*MOT: sina tahad ka, paneme enne ahju ja siis saavad need varsti
valmis paneme siin natukene issile mõnele tšillit ka peale.
*FAT: ei ära tšillit pane.
%com: FATi lausungi lõppu ei olnud kuulda.
*MOT: ästi vähe.
*FAT: no ästi vähe.
*MOT: juustu peale paa paari koha peale ainult.
*CHI: mis sa teed issi, mina tahan kaa seda maitsta.
*MOT: ja mitte rohkem.
*CHI: mina tan ka siilit [= tšillit] maitsta.
*MOT: tead ma teen, tšilli on päris kibe, natukene võiks
selle maitsmisega oodata veel.
*CHI: mis see on?
*MOT: see on väga terav.
*CHI: mitseon [= mis see on]?
*MOT: ma arvanetsee oli leiva pakendi su see sulgemiseks mõeldud, sulgur.
*CHI: oota issi, mis see on?
*MOT: sellega saab panna leiva või saia paki kinni.
*CHI: vata issi mis see on?
*FAT: see, see on ee leiva pakk on leiva kilekott on sellega kinni et
leivad välja ei tuleks.
*CHI: ota kuusee [= kuhu see] leivakott kadus?
*FAT: leivakott läks näed sinna, leivakorvi koos leibadega.
*CHI: kusta [= kus ta] kaduus?
*CHI: Ma Donald Takki.
%com: Donald Takk on piilupart Donald.
*CHI: pape pap pap pap paa paa pah.
*MOT: sa oskad ise Martiina seda Donald Takki juba teha, kuidas see Donald
Takk laulab?
*CHI: pap babap paa baba bap.
*MOT: mhmh, ma arvan ka et ta nii laulab.
*CHI: deon [= see on] Donald Takk ei taha Donald Takki, ei taha Donald
Takki.
*MOT: kas tuleb Doonald Takki?
*FAT: tahad vä, ma panen, teeme kaks korda eksju, kuulame ühe korra ja
siis kuulame teise korra eks?
*CHI: jaa.
*FAT: jaa, mhmh.
*CHI: sialt.
*FAT: jah, sa juba tead milline nupp see onnä, sa juba teadsseda pilti.
*MOT: seal on eraldi mingi nupp selleks vä?
*FAT: mul on see äpp mis kus on need ästi palju teisi.
*MOT: aa ta tundis selle äpi ära.
*FAT: jaa.
%com: isa vastus katkestab ema lausungi.
*MOT: ma mõtsin et mis mõttes nupp et ää.
*CHI: taan Toonald Taki muus.
*FAT: näe selle selle südamega Donald Takk näed siit.
*CHI: Donald Taki nupp.
*FAT: nii kuulame, kaks korda kuulame.
%com: isa paneb muusika mängima.
*FAT: üks kord veel, üks kord veel, issi teab et Martiinale nii meeldib
see.
*MOT: täna akkab ikka jõulutunne ka tulema.
%com: isa paneb muusika veel kord mängima.
*FAT: kõik.
*CHI: ma Miki ja Minni laulu vaadata kaa.
*MOT: vaadata, kust sa seda vaadata tahad?
*CHI: mina tan [= tahan] Mikit ja Minnit vaadata, mina tan Mikit ja Minnit
vaadata.
*MOT: aga seal vist ei ole ju Mikit ja Minnit?
*CHI: issii, ma tan Mikit ja Minnit.
*FAT: telefonis ei ole neid.
*CHI: a ma tahan Mikit ja Minnit.
*FAT: tahad tahad.
*CHI: tan [= tahan] Mikit ja Minnit.
*MOT: Martina kas ma panen sulle pudrule võid ka?
*CHI: jah.
*MOT: mis sa arvad ja?
%com: ema lause jääb pooleli, isa ütleb midagi.
*FAT: juba pruunid on vaata.
*MOT: ah.
*FAT: juustud on juba pruunid et peab vist väljavõtma.
*MOT: ei ole, see on tšillimaitseaine.
*FAT: aa, tšillimaitseaine.
*MOT: kas issi on nii hea ja toob Martiina tooli juba siia?
*MOT: siss Martiina saab issile näidata kui ilusasti Martiina sööb putru.
%com: isa ütleb midagi, ei ole kuulda.
*MOT: jaa ma panen puhta.
*CHI: ääh tan seda ääh mm ää Miki ja Minni laulu.
*MOT: aga präegu me hakkame sööma ja seda issi telefonis ei ole seda Miki
ja Minni laulu, aga mina ei teagi millne on Miki ja Minni laul.
*CHI: ilus on lauluingis.
%com: Martina ütleb viimase sõna keskele vaevukuuldava r-hääliku.
*MOT: on ilus laul.
*CHI: ingilaul.
*FAT: Minni laul on ilus jah.
*MOT: sina tead.
*FAT: jaa, see on meil omaa oma asi siin, ühe aparaadiga ma ei akka seda
nimetama.
*MOT: hahaha.
*CHI: emme sillit [= tšillit] ei saa.
*FAT: ma vaatan keegi eitahaseda viimast martsipani, see ilmselt ootab
mind vä.
*MOT: söö söö siis ära.
%com: ema ja Martina räägivad midagi vaikselt omavahel, on kuulda nõudega
kolistamist, veepahinat ja kohviaparaadi häält.
*MOT: sinu puder on Martiina valmis, sa võid minna oma tooli putru sööma.
%com: Martina jookseb.
*CHI: iissi emme tegi mulle Lotte puttuuu [= putru].
*FAT: jaa, aga Martiina võta palun oma valge tool ja roni siia oma
tooli.
*CHI: äi taha.
*FAT: saad siia oma tooli ronida.
*CHI: idahaa [= ei taha].
*FAT: ei taha ronida?
*CHI: pusta [= tõsta].
*FAT: palun tõsta.
*CHI: palun tõsta.
*FAT: mhmh issi tõstab.
*CHI: seon [= see on] Lotte puduuu [= pudru].
%com: Martina rõõmustab.
*FAT: maitsev Lote pudrukene.
*CHI: seon [= see on] mis seal sees on?
*FAT: seon [= see on] või, või on juba sulanud.
*CHI: sial on sulanud.
*FAT: sulanud või on see, nii head isu.
*CHI: emme pani lusika minule.
*FAT: jah oma Miia [= Martiina] lusikas on see.
*CHI: kesse pani selle?
*CHI: emme ui [= või] on äla sulanud.
*MOT: on ära sulanud, vaata aga võib-olla puder on pisut kuum ja sa pead
peale puhuma, proovi ettevaatlikult, kasissi viitsib head kohvi
teha emmele?
*FAT: mhmh.
*MOT: võta pudruampsu kaa, emme tegi sulle head Lote putru.
*CHI: kas sina tegid?
*MOT: mina tegin jaa.
*MOT: näita kassa sõid nii tublisti ise sööd.
*CHI: ui [= või].
*MOT: või on sees.
*CHI: kas nüüd lumi sajab?
*MOT: jaa sajab lund.
*CHI: vuibolla [= võibolla] ei sajagi.
*MOT: sajab ikka.
*CHI: tsajab.
*MOT: uvitav kas me laulame tädi Jaana juures täna seda lumesajamise
sadamise laulu ka, vaata nende mängulumega saate seal sahistada ja,
nii põnev.
*CHI: saaja saaja luumi.
%com: Martiina laulis.
*MOT: mhmh siis teete nimodi, ja siis vahepeal tuleb kiiremini kaa.
%com: ema hakkab laulma.
*MOT: saajab saajab lunnd, kaarumõmm näeb unnd, mhmh sööme kõhu kõvasti,
Martina sööb kõhu kõvasti putru täis, siis on hea tädi Jaana tunnis
lauldaja tantsidaja.
*CHI: Jaana.
*MOT: Jaanas võtab ka.
*CHI: võibolla võtab sinna kaasa Lote kaa.
*MOT: mmh võibolla võid võtta täitsa ühe Lote kaasa.
*CHI: ühe tillukkese Lote.
*MOT: teeme nii.
*CHI: simadan [= siis ma tahan] see kitituu [= kiisu] kampsuni selga.
*MOT: mis kampsuni?
*CHI: mtahan kiisu kampsunit panna selga.
*MOT: tahad panna kiisu kampsunit selga?
*CHI: jaa.
*MOT: aga kui me akkame minema siis akkame siis vaatame täpsemalt eks?
*CHI: kuuma, ampsuud, kuumad ampsud, segame vuid [= võid] ära kuik
[= kõik], ta [= tahan] kiisu kampsunit.
*MOT: siis vaatame kui me akkame minema, me präegu ei tea kas riided on
puhtad ja, eks?
*CHI: võibolla on kii riided märjad.
%com: Martina ütleb nii sõna alguses kui ka keskel hästi pehme r-hääliku.
*MOT: vot ei tea või on on näiteks läind pudruseks eile või.
*FAT: näed jälle jälle ei võta vett, eile kolm korda järjest ei võtnud.
*CHI: võikased [= või kas need ] ei ole puduseks [= pudruseks] läind.
*MOT: ei ole, sa oskad juba väga puhtalt ise süia.
*CHI: käed ei ole mustaks läinud.
*MOT: Martiina sööb palju putru siis jõuab lume sees ka pärast õhtupoole
möllata onjä.
*CHI: Martiina läheb lume sisse.
*MOT: jaa.
*CHI: peitu.
*MOT: peitu või, ma arvanet nii palju veel lund ei ole et päris peitu
minna, aga võibolla õhtul juba on.
*CHI: kas veel sul seal on uiid [= võid]?
*MOT: võid, ei, seal on ästi ästi ästi vähe.
*CHI: ästi vähe.
*MOT: jah see jääb pärast võileiva peale.
*CHI: ke kus see jää varsti võileiva peale.
*MOT: väike ää võitükikene.
*MOT: kas Martiinal oli eile tore Kadiga koos, mis te tegite Kadiga?
*CHI: mängisite.
*MOT: mängisid, mis sa Kadiga mängisid?
*CHI: autoga.
*MOT: kas sa näitasid Kadile kuidas sa ronid kaa, näitasid mhmh, kas te
õues käisite?
*CHI: ei käinud.
*MOT: käisite ehk ikka.
*CHI: väikse kiisu taskusse.
*MOT: kui sa õue läksid panid väikese kiisu taskusse või?
*CHI: teda ei tohnud [= tohtinud] ei tohinud tah tasku seest välja vutta.
*MOT: aga miks teda ei tohtinud tasku seest välja võtta?
*CHI: est lukk eab peab kinni olema.
*MOT: ta oleks võinud muidu ära kaduda kogemata, mhmh ma arvan kaa.
%com: kohvimasin suriseb.
*MOT: issi kui sa nääksid kui ilusaid pudruampse Martiina võtab ja sööb
nii ilusasti putru, mul on kohe hea meel.
*FAT: see on küll juba kaheaastase tüdruku ampsudä.
*MOT: Martiinal tuleb sünnipäev, emme issi juba täitsa ootavad.
*CHI: seon [= see on] nende nende ääm laulutunni lapsted.
%com: sõna ääm on venitamine kõnega.
*MOT: laulutunni laste eest sööd mhmh.
*CHI: kus laulutunni lapsed on?
*MOT: maarvan et nad kõik praegu söövad kodus putru ja siis varsti tulevad
kaa laulutundi ja meie lähme kaa, milliste laste eest sa veel ampsu
võtad, mis nende laste nimed on kes laulutunnis käivad?
*CHI: onn kes on.
*FAT: selle võib vist kinni panna.
*MOT: tuleb sul meelde mõni nimi?
%com: Martina ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT: hommikul paneksid selle põlema, seda ma panen selle kustu, a noh,
issi otsustab ise.
%com: ema lausung on mõeldud isale, kostub plõks.
*MOT: nüüd on jälle sealtpoolt pime.
*CHI: ei ehmata ära.
*MOT: ei ehmata.
*CHI: a las see tuli põleb.
%com: isa kõnnib.
*CHI: annama emm ehmatanudki.
*FAT: tegelt on nii mõnus kui see tagumine uks sealt toa uks lahti onnä.
*MOT: valgust tuleb.
*FAT: valgust tuleb jah, muidu on vata alati mingi pimee sein seal.
*CHI: oi ongi pime.
*MOT: kas Martiina võtab emme eest ka ühe ampsu?
*FAT: võid alla käed äkki panna, või noh siit.
*CHI: ühets jälle ühe õnne sulle koduse, teeme väiksed augud väiksed augud
siia.
*MOT: pista putru suhu ka eksju.
*CHI: Lottee.
*MOT: mhmh see on maitsev puder, see on Martiinale väga hea.
*CHI: Lotteee.
*MOT: võta Lote eest üks amps.
*CHI: Lote puduuu.
*MOT: mhmh.
*CHI: sa jätad väikse Lote ka saada.
*CHI: palun.
%com: vahepeal jupp aega ei räägita midagi.
*CHI: issi leibad on valmis.
*MOT: kohe on valmis jaa.
*FAT: tore.
*MOT: vaata kuidas need oi need on präegu väga kuumad.
*CHI: issi päägu.
%com: Martina teeb väikese pausi ja ootab et issi paneks tema juttu tähele.
*CHI: issi, need on päägu leivad kuumad issi.
*MOT: jah kuumad las nad natuke jahtuvad, Martiin me vaatame niikaua
Martiina sööb putru ilusti, las leivad pisut jahtuvad.
%com: Martina hakkab äkki nutma.
*MOT: mis nüüd?
*CHI: nad ei tahaa.
%com: ema paneb panni ahju, see koliseb, ta ei kuule Martinat.
*MOT: mida Martiina ei taha?
*CHI: nad ei taha jahtuda.
*MOT: aa leivad ei taha jahtuda, las nad natuke olla, nendel seal päris
mõnus präägu olla.
*CHI: ähäääää.
%com: Martina ütleb midagi, pole aru saada.
*MOT: Gaabrielil onnä reede õhtul teater.
*FAT: mhmh.
*CHI: tiater.
*MOT: läheb teatrisse jaa.
*FAT: noja mingi sünnipäev oli, et ta tahtis vist ära, seal oli
mingisugune kokkulepe neil.
*MOT: ei tegelikult nad he Gabriel sai valesti aru sellest kokkuleppest et
teatripiletid ikka on neil ostetud lähevad ikka teatrisse et see
sünnipäev et kas ta peab ise edasilükkama või, et ikka
sünnipäevasid kooli ettevõtmiste järgi vat ei panda.
*FAT: ma arvan ka jah.
*CHI: amps, se mul aabits, tulita välja, oli hea.
*MOT: söö kõht täis, täna on selline tore päev et tuleb Ralfi ja meie
juurde, Ralf tuleb, skui Ralfil kool ära lõppeb siis tädi Kattre
toob Ralfi meile, Ralfi tuleb natukene meile külla sulle ja mulle,
venna on siis ta on on koolis ja trennis ja issil on ka omad
tegemised.
*CHI: missi nii ma teen Afiga?
*MOT: sa saad Ralfiga natuke mängida kaa.
*CHI: uh võibolla oma mänguasjadega.
*MOT: ejaa Ralfi tuleb sellepärast et ta peab õppima natukene heegeldama
koolis, tädi Kattrel on oli häda sest ta ei saanud aru kuidas seda
tuleb teha, ta teeb kõiki vasaku käega, aga emmel tuli meelde et
ükskord kui Ralfi oli palju pisem poiss siis ta emme juures
eegeldas, sisma mõtlesin et las ta siis tuleb et vaatab ja proovime
ja otsime siis talle lõngakesi kaa millega on tore eegeldada on ju,
siis Martiina saab kaa mängult eegeldada nagu päriselt.
*MOT: põnev.
*CHI: mis Ralfi teeb?
*MOT: Ralfi tuleb meile külla.
*CHI: mis akkab siis tegema?
*MOT: ta akkab sis ää ää heegeldama.
*MOT: aga sina söö präegu putru sest puder on sulle väga hea.
*CHI: Afi [= Ralfi] eest.
*MOT: võta Ralfi eest just nimelt, Ralfi on präegu koolis.
*CHI: mis ta teeb koolis?
*FAT: õpib, tal on tunnid.
*CHI: Afi [= Ralfi] tuleb minule täna külla.
*MOT: Ralfi tuleb sulle täna külla jaa.
*CHI: issi, Afi tuleb külla.
*MOT: kassa oled rõõmus?
*FAT: oled sa väga rõõmus?
*CHI: jaa.
*MOT: söö siis puder ilusasti ära.
*CHI: siia kuuk, seona [= see on] ellus [= elus], nüd on see älus [= elus].
*MOT: elus, mis on elus?
*CHI: su käed elus.
*MOT: söö söö, söö puder ära siis emmeal on vitamiin kaa ootamas juba,
mtahan sulle vitamiini anda.
*CHI: kuta on, kusta on?
*MOT: no praegu on riiuli peal sest pead veel natuke putru sööma.
%com: Martina köhatab.
*MOT: mmvõtangi vitamiinid juba siia välja näe Martiina vitamiinid ootavad
siin laua peal ja Martiina võtab veel pudruampsu kaa, palun ole hea.
*CHI: ei taha.
*MOT: ei taha?
*CHI: on söödud juba.
*MOT: söödud juba või, oot ära ära võta põlle eest ära, istu siis siin meie
juures natukene.
%com: Martina hakkab protestima, FAT loeb ajalehepealkirja ette.
*FAT: Kuressaares kadunud kaduma jäänud kaisuloom sattus laevaga
Saksamaale.
*CHI: ei tahaa, ei tahaa.
%com: lausungi lõppu ei ole aru saada.
*CHI: nüüd on, pisut on veel.
*MOT: sul on kõht täis või?
*CHI: on.
*MOT: kas inglitüdruk sinu pluusi peal ka sai ühe pudruampsu või?
*CHI: sai.
*MOT: noota [= no oota] mhmh, kas sa lähed siis nüüd mängima või?
*CHI: ei issi tuuvita.
*MOT: näe palun vitamiini.
*CHI: minu vitamiin on meil.
*MOT: head isu issi.
*FAT: mhmh.
*CHI: head isu, head isuu.
*FAT: head isu.
*CHI: head isu mme [= emme].
*CHI: misa [= mis sa] süid [= sõid]?
*MOT: mina söön ahjuleiba.
*CHI: mina tahan kaa ahjuleiba.
*MOT: seon [= see on] präegu natuke kuum.
*CHI: puhu piale.
*MOT: hea mõte.
*CHI: mina taan kaa leiba.
*CHI: tan [= tahan] kaa leiba.
*MOT: natukene jahtub siis me lõikame sulle eks?
*CHI: issi mina tan kaa leiba.
*MOT: seonpräegu väga kuum.
*CHI: ahju, issi mina tan [= tahan] ka leiba.
*MOT: emme lõikab sul sit.
*FAT: aga ütle et ma soovin leiba.
*CHI: soovin.
*FAT: soovin jah.
*MOT: aga sa pead natukene ootama, sest see on ta on praegu väga kuumad,
ma vaatan kas siin on mõni mis jahtub kiiremini.
*CHI: minule jahtud, mina väikse suure torditüki sokolaadiga.
*MOT: vata puhu peale, väga kuum on, puhu peale, proovi enne näppudega kas
on juba paras.
*CHI: on, on.
*MOT: on või?
*CHI: on küll.
*CHI: amis küll, peab vist puhuma.
*CHI: mis Martina tegi?
*MOT: mis sa tegid?
*CHI: mmmis ma tegin?
*FAT: mis sa tegid?
*CHI: võtsime üless kuugele [= kõrgele], mis siis tegin?
*FAT: mhmh.
*CHI: Aff [= Ralf], auffipärdik.
%com: Martina ütleb sõnasse pärdik vaevukuuldava r-hääliku.
*CHI: keson [= kes on] affipärdik?
*MOT: ahvipoiss on ahvipärdik.
*CHI: emme pane võid ka peale.
*MOT: sellel leiv või sellel oli juba või peal.
*CHI: tahan veel võid.
*MOT: rohkem ei panda präegu.
*CHI: ei või olla vitamiinid on sees, mina tohin neid süia.
*FAT: mhmh.
*CHI: mmm mmmh, lind lendas.
*MOT: see Mai saade läks lõpupoole palju uvitavamaks.
*FAT: sa sa panid vist kinni, nii et ma ei mäletagi mille peale ta läks.
*MOT: mhmh.
*FAT: nii, panen selle ka kinni.
*MOT: vaata sealpool on tomatiga, panin need mis ei ole tomatiga sulle
sinna teisele poole.
*FAT: mhmh.
*MOT: vaata siin on üks veel.
*FAT: see, tahad ka?
*MOT: kolm ää.
*FAT: tahad ka?
*MOT: mul nati on, aga sa võid mulle tõsta jah.
*CHI: maa sinu eest usta [= tõsta].
*MOT: mhmh.
%com: Martina ütleb veel ühe lausungi, pole aru saada.
*CHI: ta nääb me tustamee [= tõstame], mis on tomatigaa.
*MOT: emmele meeldib kui tomat on äraküpsetatud ja issile meeldib toores
tomat.
*CHI: issi kas sa sööd tomatit?
%com: isa ei vasta.
*MOT: kusjuures täna öösel Martiina kui muidugi mõnikord nutab
läbi une siis täna ta naeris südamest nagu, kuulsid vä?
*FAT: mkmm.
*CHI: mis Martiina südamest tek tegi?
%com: ema naerab.
*MOT: öösel sa tudusid ja siis sa naersid südamest, ise tudusid ja
naersid, naeriski kõva äälega nii nagu ta naerab kui tal hea tuju on.
*CHI: mis Martina tegii?
*MOT: Martiina naeris öösel, kõva äälega ja südamest.
*MOT: emme juba mõtles mis nüüd on, ja kuulas ei ei, see küll nutt ei ole,
Martiina ei ole kurb, Martiinal oli nii hea uni et sa magasid ja
naersid.
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: magasid nii hästi täna.
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: mida?
%com: Martina ütles midagi, ei ole aru saada.
*MOT: Martiina oli väsinud jah?
%com: Martina räägib midagi poolpiuksudes, aru ei ole saada.
*CHI: mis Martiina tegii?
*MOT: Martiina öösel magas.
*CHI: mis see Martiina tegii?
*MOT: no mis Martiina öösel tegi?
*CHI: mis südamest kogemata tegii?
*MOT: Martiina naeris südamest kui ta magas.
*CHI: äh mis Martiina tegigi?
%com: Martina ütleb ühe valju lause.
*FAT: rääkides tunnetest ja see et ä mõni võib nagu segaseks minna eksjöä
nagu liiklusavariis ja nimodi, et see juhtubki ja kõik on shat
tauniks, siis lähedki lolliks.
*MOT: mhmh.
*FAT: et et jumala noh nagu loogiline nagu kõik juu et kõik ju et tahavad
enam vähem et see et kui siin noh täitsa loogiliselt et see võib
nimodi minna eksjöä, mul on hea meel selle sündmusekirjelduse üle
noh.
*MOT: mmmis sa mõtled selle all?
*FAT: et mis see põhjus on vä algpõhjus?
*MOT: ahah eet need magnetteljed ühtivad mhmh.
*CHI: mis on affipäldik?
*MOT: ahvipoiss.
*CHI: kes on affi aff?
*MOT: mulle meeldis ka see vaade kui sa juba teadvustad siis on sul
lihtsam sellega toime tulla see on.
*MOT: jaa need uued tihedused on nagu väga positiivsed, siis need tuleb
nimodi omaks võtta ja.
*CHI: mis see on?
*MOT: seon mmm ahju saib, enne oli leib nüüd on sai.
*CHI: mis pilt see on?
%com: laps räägib ema lausungi lõpuga samal ajal.
*CHI: pilt see on?
*MOT: see on rukkijahust tehtud selline sai.
*CHI: mis pilt see on?
*MOT: pilt, mul ei ole pilti siin.
*CHI: mis pilt see on, kelle pilt?
*MOT: ei see ei ole pilt.
*FAT: tahad saia viimast poolt süüa vä?
*MOT: lõikame pooleks.
*FAT: mhmh.
*CHI: emme näe see oli obune.
*MOT: kuskohas?
*CHI: tsin [= siin] pildi peal.
*MOT: mul ei ole obuse pilti siin olnud.
*MOT: eh mul meeldis muidugi see ka et ää et siis tasubki rahulikult kodus
olla ja mitte nimodi välja tormata.
*CHI: mina lähen toobikka [= toob ikka], hobust lähen toob emmile
[= emmele], län [= lähen] toon emmile [= emmele] väikest obust.
*MOT: tood emmile väikest hobust, kas emmi on emme, ahah.
%com: ema ja laps naeravad.
*MOT: oh sa mu musirull.
*CHI: emmi ämmii kes on ämmi?
*MOT: mmm.
*CHI: mis on ämmi?
*FAT: ei tea, kes on?
*MOT: mina kai tea.
*FAT: kes on?
*CHI: siin ämmi.
*MOT: siin, mina olen ämmi või, ahah.
*CHI: kas kesse on ämmi?
*MOT: kas mina olen?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole enam või?
*CHI: oled emme.
*MOT: nüüd ma muutusin emmeks ahah, olen siis nüüd emme, a mis su emme
nimi on?
*CHI: emme Kate.
*MOT: emme Katre, mis issi nimi on?
*CHI: Indek.
*MOT: aga mis sinu nimi on?
*MOT: Martiina kas sul on veel üks nimi?
*CHI: Martiina Eliisabet Häin.
*MOT: Martiina Eliisabet Hein jaa, aga mis su venna nimi on?
*CHI: Gabril.
*MOT: Gabriel.
*MOT: kus sa elad?
*CHI: kome [= oma] Tallinnas.
*MOT: oma Tallinnas ahah, kas sa tead kus saad veel mis ää veel mismoodi
veel öeldakse selle koha kohta kus sa elad?
*MOT: mis tänaval sa elad?
*CHI: mmm Lähula.
*MOT: Lehola tänavas Nõmmel.
*CHI: Lummel.
*MOT: Nõmmel jaa.
*FAT: ja selle kohta öeldakse ka Hiiu veel.
*MOT: väga keeruline.
*FAT: nii palju kohanimesid, Nõmme, mis see veel oli, see on ka lahti vä,
see on ka lahti vä?
*MOT: aa.
*FAT: ma mõtsin et enne oli kaks kaks piima et uvitav kus üks sai.
*MOT: siis nüüd on mõlemad lahti.
*FAT: nagunii saab otsa.
*MOT: aga Martiina kas sa elad Prantsusmaal või Eestis?
*CHI: Pantsusmaal.
*MOT: elad Prantsusmaal või, ei ela Prantsusmaal meie elame Eestis, aga
meie reisime suvel Prantsusmaale.
*CHI: äisime [= reisime].
*MOT: mhmh.
*CHI: seo [= see on] Pantsusele.
*MOT: Prantsusele Prantsusmaale.
*CHI: Pantsusmaale.
*CHI: seon seon [= see on] Tisnilandiii.
*MOT: seal on Disniländ.
*CHI: meol [= mul] mul oli Disniländi vaja Lotet ka kaasa.
*MOT: võtame kaasa.
*CHI: kohveri võtan omale.
*MOT: mhmh.
*CHI: tiis [= siis] ma fotukaga pildistan.
*MOT: ah soo, teed fotokaga pilte kaa?
*CHI: kus emme votukas onn?
*MOT: ma arvan et kui sa oma selle ell saia ära sööd siis sa võiksid minna
vaadata.
*CHI: valus.
*MOT: valus näita, no on juba kõik üle, paneme selle varruka paremini
mmmh, paneme selle ka.
*CHI: see on ka.
*MOT: palun.
*CHI: siin ei ole Ello Kitti putukat.
*MOT: ei ole, kuule issi kumit kuidas muidu sinu plaan sa ütlesid sa
läed kell kaksteist, mmõtlen seda et kas meil on mahti minna
korraks vaatama seda kingitust.
*FAT: huuuh, oota laulutundi te lähete alles tunni aja pärast eks?
*MOT: mhmh.
*CHI: tunni pärast.
*MOT: muidugi kui noh pool tundi vist väga suur päästja ei ole ma ei saa
pärast tagasi sealt et muidu kohe minna kleit selga ja vaadata.
*FAT: Järvele vä?
*MOT: ää ma muidugi ei tea kas Järve võiks olla see koht kus me
saaksime selle.
*FAT: kus, Prisma vä?
*MOT: häämmm noh, vata ma vaatasin Rokalmaares aga Järvel võiks
võibolla kiire sellise tiiru teha kas seal on nagu mingeid
neid rattaid jäänud.
*CHI: mina itaha [= ei taha].
*MOT: ma muidugi arvan et ei ole.
*CHI: ei taha attaid vaadata.
*MOT: mmmh.
*CHI: minul on teised attad.
*MOT: sul on teised rattad.
*CHI: mul teised mõtted.
*FAT: teised mõtted on, mis mõtted sul on?
*CHI: kahh tis ugude mõtted, ugude mõtted.
*MOT: mis mõtted?
*CHI: ugude mõtted.
*MOT: eeheh ei saanud aru, ugude mugude.
%com: ema ja laps hakkavad naerma koos.
*CHI: ugude mõtted.
%com: Martina naerab hästi kõlavalt.
*MOT: oh sa meie naljahammas.
*CHI: nuku aparand.
*MOT: mhmh.
*CHI: nuku appadi nuku appada.
*MOT: see on sama jutt et Miki Mauss supikauss.
*CHI: Muki Mauss.
*MOT: ehh Muki Mauss.
%com: Martina hakkab naerma.
*MOT: Kuki Mauss.
%com: Martina naerab ema öeldu peale.
*CHI: Kuki Mauss.
*MOT: Miki Mauss.
*CHI: Miki Mauss.
*MOT: ära niisama pudista, pista nüüd suhu, kas sa soovid veel?
%com: edasi pöördub ema isa poole.
*MOT: aga siis on see teema et ää me peaks minema kahe autoga kohe.
*CHI: issi autoga sõidame Indeku autoga.
*FAT: no võibolla võibolla teeme pärast ää.
*MOT: vaata Martiinal on uneaeg ja siis tuleb Ralf siia, ütleme
kolme-nelja ajal.
*FAT: mhmh.
*MOT: sest pärast vata meie lõpetame küll pool kaksteist agaa.
*FAT: no mul on kaksteist kohtumine.
*MOT: ja ma tean seda, sellepärast see aeg ei sobi.
*FAT: kell üksteist akkab teil see vä?
*MOT: mhm laulmine seal.
*CHI: laul on.
*MOT: kus me käime laulmas?
*CHI: sis laulud.
*MOT: laulutunnis kus see laulutund asub?
*CHI: kus asub?
*FAT: no aga sis ee võime minna kui me sealt.
*MOT: no tõenäoliselt ää jõuame eks meil oleks.
*FAT: või teeme siis nimodi et ee ma läen üks meist või ma läen teen
sis nagu eelluure et kas tasub.
*CHI: seon [= see on] jonnipunn siin.
*FAT: kui ma siit lähen kaheteistkümneks ma üppan sealt läbi onju.
*MOT: jah aga siis me peaks ikka nagu koos minema et kui lähekski selle
mõttega et kui vaataks see kaks seda kingituse varianti mis me kokku
leppisime kas siin on ainult ainult selle vaataks üle ja, jaa sis ee
otsustamee edasi mis saab.
*FAT: noaga [= noh aga] lähme sis, aga ma arvan et mpeame akkama riide
panema ega me ei jõuagi eriti sest me paneme umbes üle poole tunni
vist vä?
*MOT: ei ää, ma pärast laulutundi teen siis korda siin et, ää ma joon oma
kofilonksu ära veel ja üks viimane minut ja sis.
*FAT: nooh lähme.
%com: CHI seletab midagi arusaamatut.
*MOT: Martiina, meil tekkis issiga nüüd üks mõte üks plaan, lähme käime
enne laulutundi korraks issiga koos poes ära eks, ja siis lähme sealt
laulutundi, teeme nii, aitäh väga maitsev toit oli.
*CHI: lähme nüüd uue [= õue].
*MOT: jaa lähme aga me lähme präägu autoga sõitma me präägust ei, no kell
kümme tehaksegi lahti ega me varem ei saa.
*FAT: ai jah, ma mõtsin et et on juba lahti aga ei tehtagi varem.
*MOT: nii kas tuled välja?
*CHI: aut.
*FAT: kas olete ostnud neid v Gabrielil ja nendel juba varem ostetud või?
*MOT: ma mingil hetkel ostsin siia.
*CHI: läm [= lähme] uue [= õue]!
*MOT: appi a mitte väga kaua aega tagasi, ma arvan mingi paar nädalat või.
%com: kostub vee pahinat, ema peseb midagi.
*MOT: kas sul Martiina pissiäda on, ei ole?
%com: Martina ütleb midagi, kuid läbi kohvimasina puhastamise surina ei
ole kuulda.
*MOT: sa saad korraks vaadata oma mänguasju.
*FAT: mis sa ütlesid ää?
*CHI: kus aknast vaadata.
*MOT: aknast tahad vaadata no aga sis mine sinna selle tooli peale, ainult
tooli peal võib vaadata.
*CHI: siit.
%com: kostub üsna kõva kohvimasinast tulevat lurinat.
*FAT: kule kus see mm eee.
%com: isa lausungi katkestab ema.
*MOT: oih linnuke tahtis tulla.
*FAT: kus see hea vata see kotike on millega oli hea võtta reisile kaasa
neid igasuguseid banaane ja?
*MOT: tead võibolla ma koristamise käigus selle ää.
*FAT: sest ma otsisin see oli vat siuke nagu jäik oli et sealt ei vooland
välja aga samas sai ise nagu sõrmedega sealt laps kätte.
*MOT: aa, kule aga ma kõigepealt panen ennast kiiresti valmis.
*CHI: linnuke tahtis tulla.
*FAT: tahtis tulla?
*CHI: linnuke tahtis.
*FAT: tahtis kas siia sööma tulla ee majakesse vä?
*CHI: sei [= see ei] ole maja seal üleval.
*FAT: linnumajakesse tahtis sööma tulla vä, või kuhu või meie tuppa vä?
*CHI: äi tahtund.
*FAT: kas sinna li linnumajakesse?
*CHI: jaa.
*FAT: ahah.
*CHI: linnul on oma maja.
*FAT: aga miks tai tulnud ä?
*CHI: oma majas on tema.
*FAT: aga miks tai tulnud?
*CHI: tal on oma maja.
*FAT: on.
*CHI: tema aknast välja ei näe linnut.
*FAT: aga Ma Martiina kule aga miks tai tulnud?
*CHI: tuligi linnu, muakna peale, linnu peale.
%com: edasi ei ole Martina kõnest aru saada, ta räägib omaette.
*CHI: kussa oled Indekk [= Indrek], kussa oled?
*FAT: mina olen issi eks, Martiina kutsub mind ikka issiks.
*CHI: issiks.
*FAT: issi.
*CHI: kus see vares kadus?
*FAT: näe, linnuke lendas.
*CHI: ku linnuke onn?
*FAT: tea, ta otsib süia, aga mei ole veel süia talle pannud tema
majakesse, peame panema.
*CHI: kus see linnul söök on minul?
*FAT: peame emme käest küsima emme teab, emme teab.
*CHI: kus ta on?
*FAT: emme peseb präegu.
*CHI: siin, tsiin peidus on linnumajaa, sin otsa peal, kus see linnu kadus,
kus see linnu kadus, kus ta kadus, kus ta kadus, kus ta kadus?
*FAT: ei tea.
*CHI: akna piale läks.
*FAT: ta üppab akna peale, ta üppab oksa pealt oksa peale.
*CHI: üppab oksa pealt oksa peale, lõikab oksa peal.
*CHI: kogu baan [= banaan] läinud vanaks issi.
*FAT: banaan on vanaks läind jah.
*CHI: tahad.
*FAT: ma arvan viskame selle ära et seda vist ei taha keegi ostame
poest värske, ostame poest värske sest see võib teha kõhu korrast
ära.
*CHI: kas me lähme õue, kas me nüüd lähme õue?
*FAT: jaa nüüd lähme õue.
*CHI: matan [= ma tahan] minna õue, paen kiisu kampsuni selga.
*FAT: mmmh.
*CHI: kiisu kiisu kiisu, kiisu tuleb uue, Hellu Kiti tuleb uue, võtan uue
Hellu Kitikese.
*FAT: nooh.
%com: Martina läheb tooli pealt maha.
*CHI: kitu [= kiisu] kampsun, see kiisu kamps, mina võtan omale kiisu
kaasa, ma võtan kiisu õuu kaasa, mina võtan ei kiisu kaas, võtan
euru kaasa kiisule, võtan euru kaasa.
*MOT: euro võtad kaasa või?
*CHI: kiisu tuuleb uue kell.
%com: Martina ütleb selle lausungi rütmiliselt.
*MOT: pissile, tule.
%com: laps vastab midagi, ei ole aru saada.
*MOT: näe kiisu tahab ka tulla pissile, tule, teeme kiisuga koos pissi ära.
*CHI: kiisule panen silma peale.
%com: Martina laulab mingit oma laulu.
*CHI: votuka [= fotoka] peale panin temale, votuka [= fotoka] peale.
*MOT: votoka [= fotoka] panid talle peale või?
*CHI: kiisu panin temale peale.
*MOT: vaata kas kaka tuleb ka.
*CHI: need on mul votoka [= fotoka], see tuleb sii.
*FAT: ota Martiina vist ei ole vitamiini ka saanud.
*MOT: sõi ära juba, kõik, opsti, ota [= oota], nüüd paneme laulutunni
riided ka kohe selga.
*CHI: laulu, laulu.
*MOT: meil on üks väike laululaps siin.
*CHI: väke [= väike] laululaps.
*MOT: väike laululaps Martiina Eliisabet.
*CHI: kas nüüd tuli põlema?
*MOT: jaa, mine lippa korraks ringi, emme paneb asjad veel valmis.
%com: Martina hakkabki jooksma ja kilkab.
*MOT: oi kui rõõmus laps meil on.
*CHI: üppa ringi, üppa ringi.
*MOT: üppa ringi.
%com: Martina kilkab.
*MOT: haa kui rõõmus laps meil on.
*CHI: läksin laulupoodi.
*MOT: laulupoodi läksid või, vaata seal on natuke jahe seal akna all.
*CHI: siin akna all all on lumi, lumi sees, ei ei ole lund lund lund,
üks Lote tahab uue tulla, üks Lote tahab uue seal Martiina.
%com: Martina huilgab ja jookseb.
*CHI: Martina üppab inngi [= ringi].
*FAT: hüppad ringi.
*CHI: üppan ringi.
%com: Martina teeb vägevat häält.
*CHI: kus sa oleed?
*MOT: vannitoas olen.
*CHI: kas siia lähe üppad ringi?
*MOT: venna tuppa korraks võid üpata venna tuppa, siis üppa tagasi eks.
*CHI: hops.
*CHI: hops.
*MOT: tagasi oledki, väga toree.
*CHI: vänna [= venna] toas.
*MOT: mhmh emme ongi valmis põhimõtteliselt.
*CHI: mina lähen tuppa, mina lähen tuppa, miina kõndin tuppa, bomm tsin
tsii tsaa laa laa tapu kaki uulen nenna toas käind, ei aukut
vaadataa, vadat aipiidist vaadat aipidist sinu tuas vaata aipidist.
*MOT: me akkame Martiina kohe õueriideid ka selga panema.
*CHI: utan [= võtan] kiisu kaasa.
%com: Martina ütleb seda rütmiliselt.
*CHI: tan [= tahan] liblikat vutta kaasa.
*MOT: tead Martiina liblikas on nattukene liiga suur et kaasa võtta.
*CHI: tahan liblikat vutta.
*FAT: ära taha.
*MOT: sa pead liblikale ütlema et tema präegu ei saa tulla, et las
liblikas ootab, ütle liblikas oota ma käin ära ja siis mängime.
*CHI: aga aga mina tohin ka liblikast uues tulla, uue meiest taaka tulla
uues appi, jaa jaa.
%com: Martina kõnest ei ole vahepeal aru saada.
*CHI: ammi Lotte, ammi Lotte, ammi Lotte, uju merre, uju merre, uju püü.
%com: Martina ütleb üsna omapärast põrisevat-surisevat r-häälikut.
*MOT: kuule väike ujuja, meres ujuja, tule.
*CHI: merre ka ja ujuja nagu kala ujub.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026644-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT MOT Mother, CHI Martina Target_Child
@ID: est|Kapanen|MOT|35;||||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|2;1.17||||Target_Child|||
@Date: 17-JAN-2013
@Time Duration: 1:13:03
*CHI: selle Doppoksi, nimodi kuulates kiisudele magada.
*MOT: ahah sa loed mulle raamatut.
*CHI: teal on.
*MOT: näita mis sul on seal aa raamatus.
*CHI: kiisud.
*MOT: aah oi kui palju neid kiisusid on siin vaata.
*CHI: kiisud magavad.
*MOT: magavad, väga tore sa loe mulle raamatut, ma vaatan keegi on Skaibis
minuga ühendust võtnud, ma korraks vaatan.
%com: laps ütleb midagi korraks, ei ole aru saada.
*MOT: ja mina kuulan sinu, mina kuulan sinu juttu.
%com: MOT on siiski tegelikult hõivatud oma tegemistega.
*CHI: täämä [= teeme] niiet minu kiisud magavad.
%com: Martina n-ö loeb aeglaselt, iga sõna rõhutades.
*CHI: ja jäi see lugu sissse et kuulates suure papptopsi panna, emme madan
[= ma tahan] veel oma lugu.
*CHI: emme madan [= ma tahan] veel oma lugu kus mina.
*MOT: mhmh.
%com: ema suhtleb Skype'i kaudu ja on kuulda arvutiklahvide toksimist,
Martina jätkab omaette nn lugemist oma stiilis.
*CHI: mina kuulates olen ja sinu Doppoksi panema, ämme
[= emme] ma panen need kõik Doppoksi.
*MOT: kõik need Droppoksi jah.
%com: CHI pobiseb omaette arusaamatult.
*CHI: nääd nääsimeme kiisud on all ka, emme neid kiisusi on all ka.
%com: ema ei vasta, kuna suhtleb kellegagi arvuti kaudu, CHI kordab oma
lausungit, et ema tähelepanu saada.
*CHI: emme neid kiisusi on all kaa.
*CHI: emme neid kiisusi on all kaa.
*MOT: seal all on kaa mhmh mkirjutan vastan ühele tädile ja siis ma vaatan
etää mul on kaks väikest sõnumit tulnud, ma sina loe mulle nikaua
raamatut, ma präägu sinuga ei räägi eksju.
%com: Martina jätkab oma lugemise häälega lugemist.
*CHI: minu Doppoksi pandes ja tüista vette et minu lugu oleks sääs ja
meista mette et kuu käis kuu, Lottepeilide ommikust Lote.
*MOT: Lote, kus Lote on?
*CHI: te [= see] köögis.
*MOT: köögis on, kas sul pissiäda on Martiina?
*CHI: ja teha Lotele suue äatuskellaa.
*MOT: kas sul pissiäda on?
*CHI: äi ole, mul on ühte lugu.
*MOT: loe lugu, mulle tundub et see on üks põnev lugu.
%com: Martina n-ö loeb edasi.
*CHI: mulle tähtakse Lote loo ja mul tehakse ühte Lote lugu, jammmm
tehakse mulle ühe Lote loo, teista mette et, tulge Lote etendist
vaatama, ota mul jäi üks lehekülg pooleli.
*CHI: pooleli.
%com: Martina ütleb viimase sõna omaette sosinal, edasi räägib valjult oma
lugemise häälega.
*CHI: teeme nii et mulle tehakse ühte Lote kattat ja ma tiatas Lote
ülesse, äatuskella, Lotepeilii.
*MOT: Lotepreili, kes äratas Lotepreili ülesse.
*CHI: kuu saladuse, kes ärkas äratas Lote ülesse.
*MOT: kuu saladus äratas Lote ülesse, aga raamatus oli kärbes Jaak
kes käis teda äratamas, Lotepreilii, ärka ülessee.
*CHI: se kuukiva jä või saladuse kas kärbese ülesse.
*MOT: kuukivi saladuses oli ka kärbes mhmh.
*CHI: sellepäast see kärbes ärataski tae kuu ja selle peili, te [= tere]
ommikust peili ja Lote.
*CHI: kuikivi saladuse peili äratas paapiui saladusest ülesse
Lotepeilii aga kuukivi saladus ärkas peata Lote ülesse, kuukivi
saladuse Lote äratas kuukivi saladuse ülesse, seepärast tere
Lotepeili tulee tule peili juurde, Lotepeili ärkas selle kuu jälle
üles Lote.
*CHI: niisugune Lote loo on.
%com: laps keerab raamatu lehti ja pobiseb omaette vahepeal.
*CHI: käis ta Lote suur Lote väikest ülesse mis sellepaast see kivi kukivii
äratas Lote ülesse, em [= emme] kivi äratas Lote ülesse, päili
ärkaski Lotee seon päili ja Lote lugu.
*CHI: em [= emme] tan [= tahan] ka sinna.
*MOT: mhmh, no mahud küll.
*CHI: avvutile Lote loo tahab see, ja vaadatakse.
*MOT: nii, ma istun natukene siiappoole, stmpean tädi Evelile vastama ära.
*CHI: emme nüüd su arvuti mahub küll.
*MOT: ahah.
*CHI: nüüd ikkagi mahub nüüd tehakse kiisuttopsi uurde, näi nüüd tehakse
Lote nüd nimed, ja nüüd tehakse nendest Lote nimesi mis on täinud
apa(r)aate, ja suuled ta Lote paili [= preili] tulid sealt, nüüd su
avvuti mahuub, pane avvuti peale.
*MOT: mahub jah.
*CHI: minust minu loos on Lote lugu, oota ma selle siit eest äla [= ära].
*MOT: tahad diktofoni sisse rääkida näiteks, lugeda mõnda luuletust või
laulda diktofonile, aga ära nuppe vajuta eks.
*CHI: tüüle vest luugu sestä kesussuu ma laulsin talle.
*MOT: laulsid, aga laula mõnda laulu talle mis sa oskad.
*CHI: tümemeel telot tal lal laa laa tak diktofo sassa lal lal lal laa.
*CHI: laulsin.
*MOT: sa laulsid siukest toredat viit, aaga sa võiks diktofonile oma kiisu
luuletust ka lugeda, meie kiisu luuletust.
*CHI: mäie kiisul kiimud silmad, istus mätsäs kännu otsas, piip oli suus
ja käpp [= kepp] oli kääs, kutsus lapsi lugema, see kes mõistis aru
sai.
*MOT: sellele.
*CHI: ta tegis pika pai.
*MOT: oi kui tubli, see oli sul nii hästi meeles, mul on nii hea meel sinu
üle.
*MOT: nüüd sa võid diktofonile raamatut ka lugeda.
*CHI: mäie lugu tegi tummi [= trummi], nüüd nüüd sa näe su avvuti mahub.
*MOT: mhmh.
*CHI: pane siia peale.
%com: Martina koputab ja näitab, kuhu tuleb panna.
*CHI: mme [= emme] pane laua peale.
*CHI: diktofälil [= diktofonil] oli üks asi millele teha üks asi.
%com: Martina n-ö luges omas stiilis.
*CHI: vaatame mis kell on.
*MOT: emme telefonist vaatad jah?
*CHI: oi mis kell on, vaata mis kell on, vaata.
*MOT: üksteist kakskendüheksa, saab pool kaksteist kohe.
*CHI: täius unun lugu.
%com: Martina jätkab loo jutustamist, eelmise lause tähendust ei tea.
*CHI: ee sii olen joonistanud.
%com: Martina keerab raamatulehti.
*CHI: sel, emme Lute [= Lote] ka, kas sa loed präägu seda?
*MOT: ära palun mul arvutit vajuta, ma sain kätte et täna ei jõua üks
öö ää üks onu meilee koosolekule, see oli väga oluliinfo aga nüüd
ma nüüd ma juba vaatasin need kirjad ära ja nüüd mul ei ole vaja
neid enam siin arvutist vaadata, nii, nüüd me võime midagi
koos teha, mis sa sooviksid teha minuga koos?
*CHI: mängida.
*MOT: mis mängu sina tahaksid mängida?
*CHI: mina tahaksin ühte kommi mängu mängida.
*MOT: mis mäng see veel on?
%com: ema hääl muutus madalamaks ja ta on üllatunud.
*CHI: kotte mängu.
*MOT: mmmh.
*CHI: kooliopite.
*MOT: me võiksime Lote doominod mängida, kas sa sooviksid?
*CHI: kominood, koominood loeme, komminood.
*MOT: doominood või koominood?
*CHI: komminood.
*MOT: doominood.
*CHI: koolinood.
*MOT: tahad sa doominood mängida?
*CHI: kommi tood.
*MOT: mina ei saanud aru, mida sina tahad kule kas see vaata ühed rõngad
läksid siin maha enne, korjame need ülesse.
*CHI: kuule see punane ei mahtunud alla panna.
*MOT: ama arvanet mahub, ta on täitsa õige see punane vist läheb sinna
kõige lõppu.
*CHI: ei läinud alla.
*MOT: läks, mis järgmisena tuleb?
*CHI: ei tea.
*MOT: proovi.
*MOT: mis värv oleks õige sinna nüüd panna?
*CHI: nüüd see värv.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: pu kollane.
*MOT: õige, kollane, näita kas mahtus, mahtuski, mis värv nüüd läheb?
*CHI: nüüd see.
*MOT: proovi, mis värv see on?
*CHI: ee ko ko oh, mis värv?
*MOT: oo oo orants, sul juba akkas tulema, õige aga mis nüüd läheb?
*CHI: see.
*MOT: no proovi kas läheb.
*CHI: ei läinud.
*MOT: ei lähe, üks peab vahele minema vaata, mis värv see on muidu?
*MOT: mis värv see on sul käes?
*CHI: ei tea.
*MOT: tead küll, roosa oli see.
*CHI: ei mahtund.
*MOT: sa katsetad jah?
*CHI: no ei mahtunud allapoole alla.
*MOT: no sa tegelikult panid alguse täiesti õigesti.
*CHI: äapane eipane neid sii alla.
*MOT: mmm, ma ütlesin et kui sina paned ühte torni, ma paneksin teise
torni.
*CHI: aita alla panna.
*MOT: see ei mahu sinna sest see rõngas ei ole nii suure läbimõõduga.
*CHI: see on nii suur, näedsa see on nii suur.
*MOT: mina arvan kaa.
*CHI: maa ise.
*MOT: no proovi vaata kas see läheb lõppu välja.
*CHI: ei läinud.
*MOT: ei läinud.
*CHI: see läheb.
%com: laps ütleb veel midagi, ei ole aru saada.
*MOT: näe see läks lõppu välja.
*CHI: see läheb.
*MOT: ei see tahab et mingi värv oleks veel vahel, ta ei mahu sinna.
*CHI: ta tahab et see läheb vahele.
*MOT: ei see ka ei lähe, sinna peab mingi teine värv minema.
*CHI: see.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: kollane.
*MOT: kollane, mis nüüd läheb, mis värv see on?
*CHI: ää oranss.
*MOT: orants, ja see mis värv on, ah õige, mis värv see on?
%com: ema on äkki märganud, et Martina ütles vahepeal sõna oranž õigesti.
*CHI: roheline.
*MOT: tubli, roheline.
*CHI: aga see mahub ka.
*MOT: no kas mahub?
*CHI: ei mahtunud.
*MOT: ei mahu muidugi.
*CHI: ei mahtund.
*MOT: nii.
%com: laps katsetab mänguasjaga ja ütleb juurde midagi, millest ei ole aru
saada.
*MOT: no ei mahu päris hästi, sinna peab üks vahele minema, mis värv sinna
vahele peaks minema?
*CHI: see.
*CHI: see.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: kolla, ää äääm oosa.
*MOT: roosa jaa.
*CHI: see nüüd mahub.
*MOT: mis värv see on?
*CHI: ee ee oheline.
*MOT: see on helesinine.
*CHI: sinine, kas see mahub ka?
*MOT: no oi mahtuski, sa jõudsid, see käib ju väga raskelt, mis värv see
on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on selline helelilla.
*CHI: see mis on?
*MOT: pane roosa pall ka sinna peale.
*CHI: see on oosa ungas [= rõngas].
*CHI: mai oska peal panna.
*MOT: nii, paneme koos.
*CHI: ooi.
*MOT: kas ma ait aitan sind?
%com: kostub veeremist.
*MOT: oh, kuhu see veeres?
%com: ema ja Martina naeravad koos.
*MOT: sinu majja, mine vaata oma majja, või on see kosmoselaev sul kas see
on praegu sul maja või kosmoselaev?
*CHI: on.
*MOT: ähähää said kätte vä?
*CHI: äi saanud.
*MOT: mis see sul siis käes on?
*CHI: see on ungas [= rõngas].
*MOT: rõngas või, minumeelest on see nagu pall.
*CHI: see on õngas [= rõngas].
*MOT: ot ma vaatan kas sa läk läksid tolmus, aa sa oled söömise ajal
ajanud natuke putru retuuside peale.
*CHI: ungas [= rõngas].
%com: kostub kerge plastmassasja veeremise häält, ema ja Martina naeravad.
*CHI: see läks.
*MOT: see veeres kuskile oopis teisele poole.
*CHI: mmm, ehehee.
*MOT: veeres kaugele.
%com: Martina jookseb toas.
*CHI: mhõõ.
*MOT: vaata kui uvitavalt see veereb kas me Martiina pissile lähme?
*CHI: ei, ma viskan palli.
*MOT: aga ütle mulle kui sul on pissiäda eks ole.
%com: Martina viskab palli veerema.
*CHI: atta [= ratta] juurde.
*MOT: mhmh ratta juurde kas sa vett soovid juua, ma joon vett natukene.
%com: Martina veeretab palli, kostub palli veeremise hääl.
*CHI: nas vad ongiga.
*MOT: näe nemad tulevad sinu sõbrad tulevad ka vaatama kus see pall veereb,
hopp.
*CHI: hmee.
*MOT: kus veereb.
*CHI: tsiia läks Lote tahtis kätte saada.
*MOT: tahtis kätte saada.
%com: Martina jookseb.
*CHI: pall xxx.
%com: Martina viskab palli ja kilkab.
*CHI: äi oska võtt.
*CHI: kas see läks laua alla?
*MOT: näita.
*MOT: oi see läks tõesti väga kaugele, sa ei saa seda ise kätte, kas ma
aitan sind nii.
*MOT: näe, tuleb välja vaata, kas sa, näe, tuli, kus ta veeres?
*CHI: oih.
*MOT: veereb niimoodi pallikene.
*CHI: äkki ma tahaksin vaatan kus ta välja saab.
*MOT: no vaata vaata.
*CHI: Lote saab.
%com: Martina viskab palli veerema.
*CHI: Lote tahab näha kus ma palli viskasin selle.
*MOT: mhmh.
*CHI: Lote ihih.
%com: Martina jookseb.
*CHI: see alati, mh Lote sai palli kätte.
*MOT: tal on väga ea meel.
%com: Martina räägib midagi vaikselt omaette, kõnnib ja viskab palli
veerema.
*CHI: ämme [= emme] Lote ise viskas.
*MOT: Lote ise viskas, on see alles küll tore.
*CHI: Lote.
%com: Martina teeb rõõmust hästi kiledat häält.
*CHI: näe Lote Lote võttis omale.
*MOT: mhmh.
%com: Martina viskas palli ja ütleb midagi arusaamatut.
*CHI: emme see oli minu käes, me viskasime, äh, hee hee.
%com: Martina jookseb, pall veereb.
*CHI: opaaaa, näe see Lote ise sai kaa.
*MOT: kas Lote möllab präegu?
*CHI: näe see Lote sai ise palli kätte.
*MOT: no väga tubli tüdruk Lotetüdruk.
%com: Martina kiljub ja viskab palli veerema.
*CHI: Lote viskas.
*MOT: kas Lote läheb oma kosmoselaeva või?
*CHI: ei lähe, Lote läheb minu maja sisse.
*MOT: sinu maja sisse, saad sa akna lahti sealt?
*CHI: mai [= ma ei] saa, nüüd sain.
*MOT: said.
%com: pall veereb.
*CHI: äi lähee, nüüd me poovime [= proovime] kinni läkski.
*CHI: emme Lote ise viskas palli sinna.
*MOT: tõesti jah, on alles koeratüdruk.
*CHI: kus ta läks?
*MOT: näita, oi kui tubli Lotetüdruk.
*CHI: Lote ise viskas, Lote tahab näha kus ta läks.
*CHI: Lote tahab kätte saada, anna Lote tahab kätte saada.
*MOT: aga aita teda, sa oskad teda aidata ma tean.
*CHI: sinna alla läks.
*CHI: emme ma aitan tal saada kätte.
*MOT: aita jah.
*CHI: sinna ehee.
*CHI: ja see Lote saigi kätte.
*CHI: emme Lote julatas [= ulatas], emme ma aitasin saada.
*MOT: väga hea.
*CHI: ma andsin talle selle.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja ta saigi omale.
*MOT: noo see on küll ea.
*CHI: mis seal sees on?
*MOT: otot emme puhastab ära selle.
*CHI: mis seal sees on?
*MOT: siin on üks puhastusvahend präegu, ma teen puhtaks selle.
%com: vahepeal on jupike vaikust, kanaarilinnud laulavad.
*MOT: las ta olla, las ta jääb.
*CHI: mis seal sees on, mis seal sees on?
*MOT: emme tegi selle puhtaks, ära nät natuke aega seda präegu puutu.
*CHI: emme aga Lote sai Lote sai omale.
*MOT: sai tuled sa pissile ka?
*CHI: teen selle selle palli puhtaks, pall on must kibe.
*MOT: mine tee seda seal teises toas, vot seal.
*CHI: emme kohe annan emme selle Lotele tagasi, oli Lote kääs.
*MOT: ahah.
*CHI: ma annan kohe Lotele tagasi oota ma võtan ühe salfätti, ma võtan
veel ja siis.
*MOT: no mis sa teed salfrätikuga?
*CHI: selle selle ämnmm palli äla [= ära].
*MOT: ahah ära, oot nüüd aitab küll, sul on väga palju seda salfrätikut
võetud juba.
*CHI: ma puhastan selle palli Lotele äla ja siis annan Lote kätte tagasi.
*MOT: tegid puhtaks jah, aga mm ää ota, mine pane sina prügikasti see
paber, ma tulen aitan sind, oota veel.
*CHI: oi mai taha panna enam, ma veel natukene salfätti.
%com: kostub lapi väljaväänamise häält.
*CHI: ma veel natukene pesen palli, puhastan veel selle.
*CHI: emme ma puhastasin Lote jauks äla, nüüd annan Lotele tagasi palun
Lote emme emme ma puhastan emme ma puhastasin Lote jauks äla palli,
viskame.
%com: Martina jookseb.
*CHI: näädsa mme vaata kui kaugele mina viskan.
*MOT: näita.
%com: kostub palli veeremise hääl.
*MOT: ohoo.
*CHI: läks.
%com: Martina kõnnib toas.
*CHI: näedsa vata kus tema.
%com: Martina ütleb lause imestunud häälega.
*CHI: kass Puunu [= Bruno] vaatab kussee pall kadus kass Puunu [= Bruno]
vaatab, kass Puunu [= Bruno] vaatab kussee pall kadus.
*MOT: ma arvan et ta vaatab, ta mõtleb küll et kus see pall küll läheb.
*CHI: ta vaatas kussee pall, ta vaatas kussee pall läks, ta vaatas kussee
pall läks.
*CHI: ää ä äm ämme kass Puunu [= Bruno] vaatas kus see pall kadus?
*MOT: ma arvan et ta vaatas, ta jälgib oolega missa teed.
*MOT: mis ma teen?
*CHI: puhastan.
*MOT: puhastan, mida ma puhastan?
*CHI: mina puhastan.
*MOT: sina, mida sina puhastad?
*CHI: mina puhastan seda, ämme matahan kaa seda, emme tahan seda veetse
pabelit.
*MOT: palun, kassa aitad mul natuke puhastada?
*CHI: see on mu väike salfäti [= salvräti] tükk.
*MOT: mhmh, nüma teen natuke põrandat, võtan tolmu ära.
*CHI: ma võtan ka tolmu.
*MOT: oih, kui tore, sa võibolla aga sa ujud siin põrandal rohkem nagu.
*CHI: mme.
%com: Martina lausumine jääb poolikuks, ema küsib.
*MOT: roomad.
*CHI: kul on seal pakk.
*MOT: kuule kas Lote ja Pruuno tulid ka appi põrandat puhastama või,
pesema, nemad ka kõhuli nagu sina.
*CHI: las nad tule tulevad minu järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: tulnuud Lote oskaski minu juurde tulla.
*MOT: oskas jah?
*CHI: las see Puunu tuleb ise ma aitan vist natukene Puunut [= Brunot].
*MOT: aita natukene Pruunot jah.
*CHI: äh äh sain.
*MOT: me oleme tublid põrandapuhastajad siin koos onju?
*CHI: mh saingi Puunu [= Bruno] kätte.
*CHI: äh ämme [= emme] Puunu [= Bruno] ei oskanud ise tulla kaugemalt.
*MOT: ahah, näe ma tõstsin sinu papist maja ka eest ära, teen siit ka
tolmu võtan ära.
*CHI: siit võtan ka.
*MOT: võtame tolmu ära maast.
*CHI: mina võtan ka siit tolmu, mväike salfäti paberik.
*MOT: mhmh.
*MOT: ma tõstan nüüd su maja siia tagasi.
*CHI: ma vaatan kas nüüd on siin ka paberis.
%com: kostub asjade tõstmise hääli.
*CHI: maja on minu juures.
*CHI: ma puhastan, emme ma puastan neid asju, emme ma puhastan oma
apast [= ratast].
*MOT: ratast puhasta jah.
*CHI: emm emme ku emme emme suvel saan ise sõita attaga.
*MOT: saad, natukene jalad kasvavad suveks pikemaks ja sis saad.
*CHI: ma ma puhastan, atas on nii must.
%com: Martina ütleb sõna ratas alguses vaevukuuldava r-hääliku.
*MOT: tõesti või, ma mõtsin et ta on aint tolmune natukene.
*CHI: emme ma, emme diivanil on ka tolmu.
*MOT: on või, novot kui ea et sa mind aitad, sa saad ära võtta.
*CHI: ma puastan selle kapi ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: emme puhasta ka lauda.
*CHI: ma näen et, ma näen et kolidolis on ka musta.
*MOT: näed jah.
*CHI: emme tule ka puasta siit emme tule puasta ka minu juures.
*MOT: oota ma teen siit ää diivani juurest enne ära.
%com: veidi aega kostub pühkimise hääli.
*CHI: emme mtan [= ma tahan] ka diivani juurde tulla.
%com: Martina jookseb ema juurde.
*MOT: tule.
*CHI: diivani juures uh.
*CHI: oota seal on kaa tolmu.
%com: vesi soliseb, ema loputab lappi.
*CHI: ja siin ka tolmu.
*CHI: oota ma pustan [= puhastan] oma apaadi ka äla.
%com: vesi soliseb, sekka kostab ühe mänguasja heli.
*MOT: kust see hääl tuleb aa, sa oled oma aparaadi juures.
%com: Martina ütleb ühe lause, on aru saada vaid niipalju, et ta läheb
midagi tegema.
*CHI: kas sa tad [= tahad] ka niisugust pabelitükki puasta ka emme
sellega.
*MOT: tead ma praegu paberiga ei taha puhastada sest mul on siin vaata
see puhastamiseks lapp.
*CHI: aga mul on nääd.
*MOT: sul onn paberitükid millega sa puhastad.
*CHI: mina puastan siit.
*CHI: ma puhastan oma apaadi.
%com: kostub mänguasja tilin.
*CHI: meil on kaks Lote pileti ääl.
*CHI: kuulsid meil on kaks Lote pileteid.
*MOT: oo sul on ainult kaks Lote piletit, aitääh, kas üks on mulle?
*CHI: ja teine on mulle.
*CHI: määngime, äh mängi teleka peal.
%com: ema kõnnib toas.
*CHI: muutan [= ma võtan] ohkem pabelit.
*MOT: ära rohkem võta paberit, sul oli juba päris palju, Martiina.
*CHI: pole ohkem.
*CHI: mm [= emme] utan ohkem.
*MOT: aga vaata sul on ju siin ka ühed paberitükid, sul on päris palju
juba seda paberit võetud.
*CHI: mutan [= ma võtan] kaks ühte tükki veel ja siis.
%com: kostub asjade tõstmise hääli.
*CHI: ma võtsin kaks pabelitükki vääl.
*MOT: võtsin veel kaks paberitükki, ahah ma näen jah, aga ma arvan et nüüd
aitab, rohkem pole vaja.
*CHI: oota teisega puastan [= puhastan] telekaära ja teisegaga puastan
[= teisega puhastan] seda lappi oota selle teisega puhastan seda
kapi ääl.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja sellega puhastan seda sinki emme ma puhastan telekat emme mu
salfätt.
%com: ema kõnnib toas ringi.
*MOT: tegid puhtaks juba jah?
*CHI: emme mul on nüüd kolm pabelitükki ja nüüd puhastan sellega.
*CHI: näen et sinon [= siin on] paht [= praht] emme mulon [= mul on]
saffätt.
*MOT: vaata sul on siin köögis ka üks salfrätik veel.
*CHI: näedsa mul on kaks salfrätti, sellega puastan [= puhastan] seda
diivunit.
*MOT: mina leian siit hommikust saiapuru ei tea kelle saiapuru see võis
olla?
*CHI: mvaatan kas siin ka saiapuu.
%com: Martina räägib, kuid ei ole hästi aru saada, ta on roninud laua alla
vaatama, kas seal ka saiapuru on.
*MOT: no vaata no kas on laua all sul seal saiapuru?
%com: Martina räägib midagi, ei ole aru saada.
*MOT: ahah.
*CHI: ma pean selle saia leiva puu ära puastada.
*MOT: puhasta ära jah see puru sealt laua alt vaata kas tooli all on ka.
*CHI: on küll tooli all.
*MOT: Martiina kas sa tead mis mina nägin, vaata päike piilub natuke
aknast sisse, ja kas sa tead linnukesed käivad meie rasvapalli peal
siin järjest söömas, järjest tulevat tsiupsti, lendavad siia
rasvapalli peale ja nokivad söövad kõhu täis, kas sa tahaksid
linnukesi vaadata, selleks sa peaksid tooma oma mängutooli, oma
meisterdamise tooli siia akna juurde, ja oleme ästi tasa siis me
näeme kuidas need tihased tulevad.
*CHI: mai [= ma ei] taha tihaseid.
*MOT: ei taha vaadata, mamõtsinet [= ma mõtlesin et] äkki sa tahad
vaadata, nad käivad ka piiluvad et mis siin toimub.
*CHI: tahan vaadata.
*MOT: tahad, kui sa tahad siis too tool.
*CHI: tahad.
%com: on kuulda kuidas Martiina kõnnib.
*CHI: tahan ma näha.
*CHI: tahan ass nei neid tigedaid, neid assi.
*MOT: mis tigedaid asju?
*CHI: m [= ma] tahan näha.
*MOT: kui sa oled ästi tasakesi siis ma arvant linnukesed tulevad sest
nad präegust lendavad siin väga usinasti.
*CHI: mis nad teevad?
*MOT: vaatame.
*MOT: kui sa väga ennast ei ei näita neile siis nad tulevad siia rasvapalli
peale ja linnumaja sisse.
*CHI: tule ka vaata.
*MOT: ma vaatan siin, ma panen niikaua leivajuuretise käima, siis saame
leiba küpsetada ükspäev.
*CHI: ma vaadan kas nad tulevad äi veel ei tulnud.
*MOT: ei veel ei tulnud, kas õues on kedagi, kas sa näed?
*CHI: mai näe kedagi kedagi ei olegi.
*MOT: Jakopit ka ei paista või?
*CHI: äi [= ei] Jakop on oma kodus.
*MOT: tead mis ma, issi oli näind Jakopi ema ja Jakopi ema ütles et Jakop
oli päris pikka aega aige olnud, sellepärast teda õues ei olnudki
näha.
*CHI: ei näegi.
*MOT: ma küll eile juba nägin korra aknast kui ta oli issiga õues.
*CHI: mai näegi kus se asvapall emme kus asvapall [= rasvapall] on.
*MOT: no kus rasvapall on?
*CHI: minäegi [= ma ei näegi].
*MOT: linnutoidupall.
*CHI: näekus.
*MOT: no kus linnutoidumaja on, kas sa seda näed?
*CHI: inäe [= ei näe].
*MOT: kus meil linnmaja ripub kus orav käis söömas?
*CHI: seal.
*MOT: seal, ja vatakasseal linnumaja küljes ripub üks pall.
*CHI: seal.
*MOT: näed ju, onju, vatsee ongi rasvapall kus nad käivad söömas.
*MOT: vaata orav ei ole enda pähkleid ka ära söönud muidu orav käis ikka
pähkleid söömas aga nüüd on tal all pandud oravamaja kus on palju
pähkleid, nüüd ta enam ei roni siia kõrgele.
*CHI: mai [= ma ei] näegi seda linnukest.
*MOT: ma ka präägu ei näe, ta võibolla vaatas et keegi tuli akna peale ja
pisut pelgab et tai tule kohe, natuke kogub julgust.
*CHI: mis päeval ta tuleb?
*MOT: mis päeval või, ma usun et ju ta täna ikka tuleb see linnukene siia.
*CHI: äkki ta tuleb sööma ka.
*MOT: ma arvan küll et tuleb, kindlasti tuleb marvan mõne hetke pärast
juba tuleb.
*CHI: matahan kollast lappi ätikut [= rätikut].
*MOT: palun kollane lapp, kas sa teed aknalaua puhtaks sealt?
*CHI: mina teen akna.
*MOT: mis sul plaanis on?
*CHI: nimodi [= niimoodi] et see asvapall [= rasvapall] on must, mpuastan
[= ma puhastan] selle kollasega äla [= ära] ma tahan vahepeal kaa,
emme ma puhastan kolla kolla, emme ma puhastan akent.
*MOT: ära ake aknaklaasi puhasta, selleks on natukene teine lapp nii, ema
paneb juuretise käima, ütleb et kasva heaks juuretiseks, me saame
teha maitsvat koduleiba.
*CHI: sinu küpsetatud.
*MOT: jaa.
*CHI: mme [= emme] seeon mul ilusti seel sirgelt.
*MOT: sirgelt jaa, kas sa tead et täna õhtul tuleb meil üks külaline?
*CHI: kes külaline?
*MOT: tuleb väikese Karoliina ema Kariina, tädi Kariina tuleb meile täna
külla ja ta jääb täna ööseks meile, sis ta sõidab homme hommikul
koos eä issi ja onu Algise ja onu Raivoga Soome, sis nad lähevad
sis kõik koos laeva peale, siis ta ei pea ommiku väga vara Tartust
tulema, aga Karoliina jääb issiga koju, Karoliina ei tule kaasa.
*CHI: kas muidu sünnipäev ei ole?
*MOT: sünnipäev, ei praegu ei ole, aga homme on tegelikult tädi Kariinal
on sünnipäev, niiet siis saabki homme hommikul vara leiva ahju panna
ja saab nendele kaasa ka anda.
*CHI: ma puhastan akent.
*MOT: panid sa tähele ma ütlesin et akna jaoks on teine lapp, ära
sellega puhasta akent.
%com: ema keeras kraanist vee lahti.
*CHI: akent puastakse sellega.
*MOT: teise lapiga.
*CHI: miks teise lapiga?
*MOT: akna jaoks on natuke teistsugused lapid emmel.
*CHI: mvaatan [= ma vaatan] kas nüüd on linnukene tulnud.
*MOT: tead aga präegu nad vist on märganud et sa siin akna peal aknalaua
juures toimetad ja nad natukene pelgavad, nad tulevad siis kui sa
vahepeal ei liiguta ja ja nad sind ei nää sest linnukesed on nii
väikesed, ma arvan et ta kardavad.
*CHI: aa.
*MOT: nad ütlevad et keegi on siin akna peal, et ma ei julge präegu tulla
seda rasvapallikest sööma.
*CHI: nüüt mai näägi linnukesi.
*MOT: mhmh nad präägu präegu tõesti ei ole käinud ma vaatasin.
*CHI: linnukene ei vaatagi minu minu poole.
*MOT: sina võid akna poole vaadata aga ära väga väga liiguta, siis järsku
näeb teda paremini, nii, kus emme leivarätik võiks olla?
*CHI: leivaätik [= leivarätik] on siin.
*MOT: ei näe siin on, emmel on leiva jaoks eraldi rätik, kuma
[= kui ma] panen juurestise käima siis on alati leivarätik siin peal.
*CHI: aga mul on kollane.
*CHI: kui mai vaatagi linnu poole, siis linnu ei vaata.
*MOT: jaa, sa võid vaadata sinna selle linnumaja poole, vbolla nad ikkagi
tulevad.
*CHI: mi [= ma ei] taha päikest.
*MOT: päikest ei taha, aga päike teeb sulle pai kuule.
%com: edasi hakkab ema laulma laulu.
*MOT: päike tegi hommikul lapsele pai, kutsus lapsi mängima, uneisu
kiiresti otsa sai, väike laps läks mängimaa, mäletad seda laulu?
%com: edasi on tükk aega vaikne.
*MOT: kas sa nüüd tahad pissile minna?
*CHI: ei taha.
*MOT: näed su üks salfrätik on siin, kas sa vajad seda veel või ma viskan
ära?
*CHI: viska.
*MOT: viskan ära.
%com: Martiina hakkab midagi ütlema, kuid kukub toolilt.
*MOT: oh mis nüüd juhtus, kukkusid, kas sa said aiget, tule vaatame
korraks üle, sa kukkusid väga osavalt ma vaatasin, sa ehmatasid ma
näen.
*CHI: ämme vaata mut süles vaatame emmega süles.
*MOT: teadaga vaatame siit, vaatame siit korra selle rasvapalli poole,
äkki niimoodi linnuke tuleb kui ta meid ei nää, ootame natukene aega.
*CHI: veel ei tulnud.
*MOT: veel ei tulnud, said kopsti sinna vä, ot ära seda sius ära seda
praegu puudu kas sul oli libe, tasakaal kadus ära sellepärast
kukkusid, mis sa arvad miks sa kukkusid?
*MOT: oli see või kas sa juua tahad, tahad vett, ei taha, tahad, maitsvat
vett?
*MOT: musimopsu emmele, mmuahh.
*CHI: vaatamkas nüüd tuli.
*MOT: oota vaatame siit poolt nimodi et nad meid ei näe, äkki nüüd tulevad.
*MOT: tead eile oli üks imeilus leevike siin puuladvas oma punase
kõhualusega, emme tahtis pilti teha aga ta oli natuke kaugemal
fotoaparaat ei pildistanud ästi teda, see oli siis kui sa tudusid.
*CHI: oota mai näägi, oota ma veel ei näägi.
%com: vahepeal on jupp aega vaikne.
*CHI: ooda [= oota] ma veel ei näägi.
*MOT: ma ka ei nää.
*CHI: vaada [= vaata] kus need linnukesed kadusid.
*MOT: ei tea, võibolla läksid nad präegu kuskil mujale lendama, või läksid
kuskilt mujalt otsima endale präegu süia.
*CHI: vaatame kas nad tulevad.
*MOT: vaatame kas me õues lendamas neid nääme.
*MOT: praegu tõesti ei nää, muidu neid on kogu aeg siin nii palju, kohe
väga palju.
*MOT: vaata kas sa näed seal all aias on üks väikene ü väikene maja, näed,
näedsa seal puu kõrval maa peal.
*CHI: kus maal?
*MOT: vaata üks pisikene ja puidust maja on, seal on oravate maja ehitatud
ja sinna pannakse neile sööki siis nad möllavad seal, hüppavad ja
rõõmustavad ja söövad ja.
*CHI: kus see väike kodu on?
*MOT: vaata seal puu all on nende väike oravate kodu tehtud.
*MOT: selle maja inimesed viivad nendele sinna pähkleid, sellepärast nad
meie juurde üles präegu ei roni enam.
*MOT: kas sa rosinaid soovid süia, ma panen sulle.
*CHI: ssialt [= sealt] rosina.
*MOT: kas sa soovid kausi seest süia või soovid sa karbi sisse rosinaid?
*CHI: äh pakendi sisse.
*MOT: selle siia et vaatame kas siin on.
%com: ema raputab karpi.
*MOT: oi siin need on ära kuivand, ma panen sulle uued rosinad, siin on
väga vähe, ma panen uued, tahad?
*MOT: ma vaatan äkki mul on mingit muud head maitsvat kuivatatud puuvilja
sulle kaa.
*MOT: tead mis on veel, vaata, mul on sulle mangot ka pakkuda, kssa
mangot tahaksid, tahad, me pole väga ammu üldse mangot söönud, ma
võtan lahti selle.
%com: ema krõbistab pakiga.
*CHI: kelle käest me saime mango?
*MOT: emme ostis poest mangot.
*CHI: kas selle toidupoest?
*MOT: jaa.
*CHI: kas selle Sälveri.
*MOT: jaa see on hea kuivatatud mango, ökopoest ostetud, see ei ole
Selverist ostetud.
*MOT: palun.
*MOT: son selline mango mis on Martiinale väga hea.
*MOT: ma võtan ka ühe tüki.
*CHI: pane laua piale.
*MOT: siis kui sul otsa saab siis tuled võtad ühe jah?
*MOT: aga ma panen sinu karpi sisse rosinaid ka, sest järsku sa pärast
sööd neid.
%com: ema krõbistab ja valab.
*CHI: sis kui mangut on otsa saand, siis osstame omme uued mangud.
*MOT: mh kas just homme aga ostame kindlasti uued jaa, ma tean et sulle
mango väga ea.
*MOT: nii, emme korraks mõtleb mis emme veel peaks tegema, varsti emme
peab minema koosolekule.
*CHI: ma otsin [= võtsin] uue.
*MOT: uue mango vä mhmh.
*CHI: ma sain kinnise.
*MOT: ah kinnise misasja kinnise?
*CHI: mango ma näen seda.
%com: laps ütleb veel midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*CHI: kas see tuli väga kuvasti [= kõvasti]?
*MOT: see on hea nätsutada onjä?
*CHI: emme see oli mangu pakendi sees.
*MOT: mängu, ma arvasin see on päris pakend.
*CHI: see on päris pakend.
*MOT: see on päris pakend.
%com: kostub söömise hääli.
*CHI: ma otsin [= võtsin] veel.
*MOT: võtsid veel, sa sõid eelmise otsa juba jah?
*CHI: maa otsin [= võtsin] teise.
%com: kostub kõndimise hääli, veidi aega ei kõnelda.
*MOT: võta uus siis kui sa oled eelmise täitsa otsa söönud eksju, nii on
hea.
*CHI: ma vutaan [= võtan].
*MOT: söö suu ka tühjaks, eks, söö suu ka tühjaks jasiis võta.
*CHI: täine [= teine] ootab.
*CHI: ma sõin suu tühjaks.
%com: jupp aega on vaikne.
*CHI: tesime meie kodu linnud teeva vaava.
*MOT: mis need meie kodu linnud teevad?
*CHI: mängivad.
*MOT: mhmh.
*MOT: kas nad on praegu puuris sees või väljas?
*CHI: näedsa teine on sees.
*MOT: kas need on puuri sees või väljas?
*CHI: väljas.
*MOT: väljas on mõlemad jaa.
*MOT: mis nad teevad?
*CHI: näedsa teine sööb.
*MOT: üks linnuke sööb jaa.
*CHI: ja teine on üleval.
*MOT: jaa, puuri peal.
*MOT: nendel on ka hea olla praegu, mõnus päikesevalgus on siin.
%com: kostub krõbistamist, vahepeal veidi aega ei kõnelda.
*CHI: emme mai saa kätt, ma saa vaatan kas ma saan.
*MOT: noo kas sa saad, proovi ettevaatlikult.
*CHI: ei saanud.
*MOT: ütle kui sa vajad abi.
*CHI: palun abi, mai saa.
*MOT: palud abi, no näita nad on tõesti nii kõvasti teinud, teise
küljes kinni, oi üks väga väike tükk tuli, näe nüüd ma sain suurema,
oi siin on mitu tükki koos lausa ma panen need nüüd ära, jätame need
pärastiseks, sa oled nüüd juba päris palju söönud.
*CHI: mm mai [= ma ei] taha pärast.
*MOT: no, aga söö need ära, praegu seal kolm tükki mis on omavahel kokku
kleepinud.
*CHI: kui seda pean kuvasti näima [= närima] .
%com: Martina ütleb r-häälikut vaevukuuldavalt.
*MOT: pead jah, no aga näri siis.
%com: on kuulda õrna tärina moodi häält.
*CHI: linnu lendas.
*CHI: näedsa ma sain vväikse tüki.
*CHI: mis ma sain niisuguse?
*MOT: oi sul saab juba see otsa.
%com: ema kõnnib toas.
*MOT: sai [= sa ei] ole üldse pissil käind, kas sa pissida tahad, tuled
minuga lähme koos ei taha präegu?
%com: ema kõnnib toas, jupp aega ei kõnelda.
*MOT: oi kes sul käes on?
*CHI: mõmmi.
%com: vahepeal on vaikne.
*MOT: ooda aitab küll Martiina ära võta seda salfrätikut.
*MOT: siis kui issi tuleb varsti koju, siis sa teed kohupiima ja saad
minna tudule kaa.
*CHI: tan [= tahan] veel mangut.
*MOT: aga varsti saab kohupiima süia.
*CHI: matan [= ma tahan] veel mangut.
*MOT: mangot.
*CHI: tan [= tahan] veel mangot.
*MOT: aga kuidas me ilusasti küsime?
*CHI: palun anna.
*MOT: mida ma sulle annan?
*CHI: mangut.
*MOT: mhmh.
*CHI: mango.
*MOT: mvaatan kas seal on veel mõnda pisikest tükki, sest nüüd ma arvan
nendest aitab, siis on viimane eks, ma annan ühe tüki veel, siis on
kõik onju?
*CHI: siis tueb issi koju jasis issi annab mulle kohupiima.
*MOT: jaa siis mina lähen käin koosolekul ära ja tulen tagasi.
*CHI: kohupiima on kodus.
*MOT: on nii palun ole lahke, üks tükk, see on viimane, nüüd on kõik,
mapanen selle kohe siia tahappoole ära, eks?
*CHI: seda tah saab omme jälle.
*MOT: jaa omme jälle.
*CHI: sis kui emmekäib koosolekul ära, sis sön koupiima äla ja siis magan
äla ja siis tueb emme ja sis amm sis ämm siis kui kui magan ära
ä siis söön kohupiima ära ää siis tueb emme koju ja siis saan
ämmnämm veel manguut.
*MOT: aah ossa kavalpea, aga ma arvan et täna äkki me enam ei söö sest
et õhtu onju ja õhtul me täna ei söö, homme on siis kui on öö jälle
ära olnud.
*CHI: siis sööme.
*MOT: siis jaa.
*CHI: oled mango aeg, et sa sööksid maja ära.
%com: on kuulda, et Martiina kõnnib ja kukub
*CHI: öö viimane tükk, äää tüüük.
%com: Martina räägib poollauldes.
*CHI: mis päev täna on?
*MOT: täna on neljapäev.
*MOT: mis päev täna on?
*CHI: tän [= täna] neljapäev.
*MOT: neljapäev mhmh.
*CHI: ja mis päev ära lõppeb?
*MOT: ää siis kui neljapäev lõpeb ära, sis tuleb reede.
*CHI: mis ääl see oli?
*MOT: ma ei oska sul täpselt öelda, aga uks nimodi korra korra käis nagu
oleks olnud tuuletõmme, maarvanet õhk liikus.
*CHI: mis õhk kus see õhk tuli?
*MOT: õhk või?
*MOT: öhk on see mis siin toas on, mida me hingame.
*MOT: kas sul on mingi soov ka mida sa tahad õhtul teha?
*CHI: mängida.
*MOT: missa mängida tahad?
*CHI: Lote doominood.
*MOT: Lote doominod tahad mängida?
*CHI: ma tan [= tahan] millel on kuujänes peal, sellega ikka.
*MOT: aa ahah.
*CHI: mille peal mis tobib nääsa [= sobib näed sa] ma otsin juba niisuguse
välja.
*MOT: ahah kas sa tahad seda oopis kohe mängida?
*CHI: nüüd.
*MOT: nüüd, aga lähme istume siis vaiba peale.
*CHI: näedsa see on Lo kuu jänesega.
%com: Martiina hakkas ütlema Lote nime, kuid mõtles ümber ja sõnastas oma
mõtte teisiti.
*MOT: mhmh.
*CHI: kas see ongi kuu jänesega?
*MOT: see on kuu jänese doomino jaa see on täpselt selline nagu see
multikaski oli.
*CHI: Seims [= Džeims] .
*MOT: Džeims.
*CHI: Tseims oli täleka [= teleka] sees.
*MOT: oli.
*CHI: vanama vanama täleka sees oli Seims.
*MOT: mhmh.
*CHI: kuu kuu.
*MOT: aga kui me tahame tominod mängida siis me peame panema need
niimoodi ritta siia kõigepealt, vaata me mängime sinuga nii, paneme
kõigepealt kõik pildid siia ilusasti ritta et me neid näeksime kas
see mäng algab ka kahe Lotega?
%com: CHI lausungist ei saa aru.
*MOT: äkki siin on ka kaks Lotet, vaatame mai ole neid kaarte vaadanudki.
*CHI: siin ei ole kaks Lotet ma pean otsima kaks Lotet oota ma pean selles
loos otsima kaks.
*MOT: aga tead mida ma vaatan kurbusega et mõni kaart on siin läinud ää
kõveraks, sa oled ta ära murdnud, neid peab ikka hoidma, siis saab
mängida kaa.
*CHI: kas siin on kaks?
*MOT: näe siin on tore pilt kus Lote ja Klaus sõidavad koos mootorattaga.
*CHI: maa arvan et ma paneksin selle siia.
*MOT: no pane.
*MOT: teadsa siin kahte Lotet ei ole, aga siin võibolla võiks alustada
selle kaardiga kus Lote ja Klaus sõidavad koos selle mootorrattaga,
mis sa arvad?
*CHI: näedsa siin on koos koos kaks.
*MOT: aga otsi kus on kaks sellist pilti.
*CHI: oota kaks Lotet käivad seal jäjjest.
*MOT: järjest nii, pane see kaart ee pane see lö lö doominokaart siia
paika, nii, mis nüüd siia järgmiseks võiks sobida?
*CHI: nüüd võib see sobida.
*MOT: ei aga kuidas, vaata meie peame otsima selle pildi kus on Lote
unenägudemaal, kus on siin kaelkirjakuga, siis saame akata doominot
tegema.
*CHI: siu ääl.
*MOT: on see sobib, pane see paika.
*CHI: see panen siia.
*MOT: pane see Lote pilt, vot nii, missugust pilti me nüüd peame
otsima, vaata.
*CHI: niisugust.
*MOT: kuujäneste pilti, vata kassa leiad kuujäneste pildi kas sa leiad
sellise pildi kus on kaks kuujäneste pilti kõrvuti?
*CHI: niisugust.
*MOT: novot, see sobib väga hästi.
*CHI: selle otan [= võtan] sit ära.
*MOT: jaa pane see sinna valmis.
*CHI: see siia.
*MOT: näita, paneme selle niimoodi kuujäneste juurde, niimoodi, nüüd
on vaja veel ühte kuujänestega pilti, kus on veel kuujänesed peal?
*CHI: siin.
*MOT: võta siis see pilt.
*CHI: kas sinon veel taktorit?
*MOT: traktor või, maarvasinet seeon mootorratas, nii pane nüüd see
kuujäneste pilt siia, ota paneme selle doomino natukene siiappole
vaipa, siis me saame teda paremini kasvatada, niimodi, mis pilti
meil nüüd vaja on?
*MOT: kes siin pildi peal on?
*CHI: mai tea.
*MOT: kes need on, tead tead.
*CHI: ä pand.
*MOT: pingviinid on need, kus on pingviinide pilt, kas on äkki isegi
sellist pilti kus neid on kaks tükki kõrvuti, vaata otsi silmadega.
*CHI: siin.
*MOT: seal on üks, aga see sobib väga ästi, tule pane see õigesse kohta.
*CHI: näed otsime pingviin, mis pildi?
*MOT: no vaata need pingviini pildid on kõrvuti, nii ongi vott, mis nüüd
tuleb otsida?
*CHI: niisugune.
*MOT: no kas on niisugune, kas on sellist kus nad on kus on kaks kõrvuti
kaa?
*CHI: siio kuvvuti [= siin on kõrvuti].
*MOT: seal on küll üks aga see sobib kaa, Klaus ja Lote sõidavad
mootorrattaga, nad läksid kuukive otsima.
*CHI: kus kuukive on.
*MOT: vaata kassa leiad sellise pildi kus on kaks kaks kaks Lotet ja
Klausi.
*MOT: vaata kas siin on.
*CHI: on.
*MOT: üks ja kaks, vot pane see sinna vahele.
*MOT: paneme selle risti, sest see siin on kaks ühesugust pilti, ja nüüd
otsi kus on veel üks Lote ja Klaus.
*CHI: siin.
*MOT: no võta.
*CHI: see, kas seda tohib siit ära võtta?
*MOT: jaa, nüüd tohib selle siia panna, nii, mis pilti sa nüüd pead otsima?
*CHI: niisugust.
*MOT: ja kes seal peal on?
*CHI: ää, kuujänesed.
*MOT: kuujänesed, kassa leiad kuujänestega pildi?
*CHI: mai lei leia kaks.
*MOT: kahte ei olegi, sest näed kahene on juba siia ära pandud, aga leia
kus on ühe pildi peal kuujänesed ja teise peal keegi teine.
*CHI: kas selle peal teine?
*CHI: nääd niisugust.
*MOT: vot leidsidki kuujänese.
%com: Martina ütleb midagi kiiresti, ei ole aru saada.
*MOT: seal on kuukivi kaa no pane.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: kus me pooleli oleme?
*CHI: siin.
*MOT: nii, aga keerame nüüd natuke seda doominod sinnapoole, kes see on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on see kes uuris vihmapiiskasid, üks professor, siga selline,
kas see on on kuskil kaks sellist vihmatilkade uurijat?
%com: Martina ütleb midagi lühidalt, ei ole aru saada.
*MOT: nii seal on üks, aga see sobib, pane edasi.
*CHI: näe seal on kuujänesed ka.
*MOT: on või?
*CHI: see pane.
*MOT: aah sul oligi õigus, seal olidki kuu jänesed, mina neid ei
märganudki seal pildi peal, ma panen selle professori siia, nii mis
me nüüd peame otsima jälle on meil Lote ja Klaus, kes rändavad oma
mootorrattaga.
*CHI: mis pildi ma pean otsima?
*MOT: Lote ja Klausi pildi.
*CHI: mis Lote ja Klaus?
*MOT: kus on Lote ja Klaus mootorrattaga, otsi.
%com: Martina ütleb ühe lause, aru on saada sõna kaks
*CHI: kas juba on siia kaks pandud?
*MOT: kaks on pandud, järelikult on ühesed veel alles.
%com: Martina ütleb midagi, mida pole üle linnuvidina kuulda.
*CHI: see võiks sobida.
*MOT: see sobib täiesti kindlasti.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: no kus on Lote, kus me pooleli oleme?
*CHI: siin.
*MOT: täpselt näed siin, just, nii, mis pilti me nüüd peame otsima?
*CHI: niisugust.
*MOT: jaa, see on Klausi sõber tantsuõpetaja, kas on mõne pildi peal kaks
ktantsuõpetajat?
*CHI: siin on kaks tantsuupetajat.
*MOT: nii pane see siis sinna risti.
*CHI: kus?
*MOT: pane sinna siia kus sul pooleli oleme paneme siia risti selle näed
risti, nüüd peab kuna me panime siia kaks, nüüd on veel ühte vaja
leida.
*CHI: kussi, mis pilti ma valis, emme see siin on ka.
*MOT: õige, väga ea.
*CHI: näe see ei ole see.
*MOT: nii pane.
*CHI: kus ma paen need?
*MOT: mis siin teisel pool on, keda me nüüd peame otsima?
*CHI: kuujänest.
*MOT: jälle kuujänesed, kas sa leiad kuskil kuujänesed, ühe pildi peal
ainult on veel, nüüd sa pead päris oolega otsima.
*CHI: kui ma nään.
*CHI: mis pildi ma pean?
*MOT: kuujäneste pilti otsi.
*CHI: siin.
*MOT: tubli, leidsidki üles, pane see õigesse kohta.
*CHI: kuskohta, kas siia?
*MOT: mhmh.
*CHI: aa mai [= ma ei] oska panna.
*MOT: oskasid, ma natuke aitan sind vot see on kaugel, nüüd pead otsima
seda, vaata kus on need kassid, äkki sa leiad kahese pildi ka.
*CHI: siin kahene.
*MOT: jaa tule pane see risti siia.
*CHI: ma tulen kuaks [= korraks] siiapoole.
*MOT: jaa.
*MOT: paneme siia nimodi et siia otsa risti, nüüd tuleb veel üks ü üks
otsida veel selline kus on nemad need kiisud peal.
*CHI: kuss kiisud?
*MOT: no need armunud kassid, tule vaata siit nendest kaartidest mis meil
veel panemata on.
*CHI: kas need on Lote kaardid?
*MOT: Lote sõbrad on need jaa, Lote kaardid.
*CHI: niisugus.
*MOT: mhmhh.
*CHI: niisuguse viin siia.
*MOT: no vii.
*CHI: kas need.
*MOT: vot keeragi sealt niimoodi, väga ea, mis pilti me nüüd peame otsima?
*CHI: sniisugust.
*MOT: Lotepreilit ja Klausi, tule otsi.
*CHI: kas se läb mul suuremaks?
*MOT: muidugi.
*CHI: kas see?
*MOT: vaata nüüd hoolega.
*CHI: mis pilti mis pilti?
%com: CHIl kajakõne, esimene mis pilti oli öeldud sosinal.
*MOT: Lote ja Klausi on vaja kes ee kus nad sõidavad mootorrattaga, üks on
veel siin selles hulgas.
%com: Martina kilkab.
*MOT: tubli, mine pane see õige koha peale, varsti saabki doomino
kokku nii, ot keerame niimodi siis tuleb jälle sulle lähemale, mis
me nüüd otsime?
*CHI: niipidi.
*MOT: seda kus Lote on unenägudemaal, tule otsi.
*CHI: kus unenägudemaal on?
*MOT: no tule vaata, neid pilte on veel meil siin päris palju alles.
*CHI: näe siinon unenägudemaal.
*MOT: siin on unenägudemaa, no tule.
*CHI: mis ta teeb unenägudemaal?
*MOT: mäletad ta käis unenägudemaal otsimas ühte kuukivi?
*CHI: mis kuukivi?
*MOT: ma päris täpselt ei mäleta.
*CHI: kus ma panen?
*MOT: näedsa seda panemesiia, mis me nüüd otsime?
*CHI: kaks õpetajat.
*MOT: kaks on juba ära pandud, nüüd otsime ühte, ühte seda õpetajat kus
see on, tule vaata nende nende seast mis siin veel vabad on.
*CHI: niisugune.
*MOT: niisugune, mhmh.
*CHI: upetaja [= õpetaja], kus ma panin?
*MOT: kus on pooleli?
*CHI: siit.
*MOT: oi see lendas natuke kaugele näedsa siin on, näed keda me nüüd
otsime?
*CHI: kasse.
*MOT: kasse, no tule otsime.
*CHI: noh nii vist.
*MOT: meil on kümme kaarti veel, kas lõpetame siin nüüd ära, aitab küll
või paneme veel?
*CHI: veel.
*MOT: veel mhmh, nii mis me nüüd otsime?
*CHI: siis kui aneme need ära, siis võtame lahti ja paneme õh veel.
*MOT: ah soo, oot oot aga vaata kas siin pildi peal on keda meil vaja on?
*CHI: siin.
*MOT: siin vaata keda vaja on?
*CHI: ta jänes.
*MOT: eh see on pingviin.
%com: Martina hakkab naerma.
*CHI: jännes.
*MOT: ei ole, nemad, see on pingviin.
*CHI: on.
*MOT: aga tead mis Martiina mulle tundub et ma arvan et me võiks selle
nüüd karpi panna sest et et sa mängisid väga palju, viimased üheksa
kaarti jäid aint lauale.
%com: Martina ütleb midagi hästi lühidat, ei ole aru saada.
*MOT: loeme ära mitu kaarti sa panid õigesse kohta, kas loeme koos, koos
akkame, üüks, mis siis tuleb, loeme koos, nagu trepist üles minneski.
*CHI: kaks.
*MOT: üüks, kaaks, koolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa.
*CHI: tan tan [= tahan] veel panna.
*MOT: üheksa, kümme, üksteist, kaksteist, kolmteist, neliteist, viisteist,
kuusteist, seitseteist, kaheksateist, üheksateist, kui sa tahad sa
võid veel panna aga kui sa tahad me võime nüüd panna karbi sisse
need puhkama kaa.
*CHI: tahan koos.
*MOT: paneme koos karbi sisse.
*CHI: tan [= tahan] mängida ku vääl [= veel] koos.
*MOT: aa, aga mängi nüüd natuke võibolla enda moodi kaa, oi sul on
mangotükk veel käes.
*CHI: äla pane neid äla.
*MOT: ahah.
*CHI: kalbi ma vutan vällja.
%com: Martina kiljatab.
*CHI: mai [= ma ei] taha seda kalpi.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026645-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, MOT Mother, CHI Target_Child
@ID: est|Kapanen|FAT|37;|male|||Father|||
@ID: est|Kapanen|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Kapanen|CHI|2;3.6||||Target_Child|||
@Date: 06-MAR-2013
@Situation: hommikusöögivestlus
*MOT: panen selle siia laua peale.
*CHI: mbuutuda [= ma tahan puutuda].
*MOT: tahad puutuda, mis sa seal puutuda tahad?
*CHI: ah aa seda nuppu.
%com: laps häälitseb vahepeal niisama.
*CHI: mmm mm emme mm tan [= tahan] maasikat.
*MOT: tahad maasikat?
*MOT: vaata issi sö issi sööb pool putru ära siis issi paneb maasikat sinna
peale, söö sina ka natuke putru ära siis saab ka maasikat peale
panna.
%com: laps ütleb midagi, tal on suu täis ja pole aru saada.
*MOT: maasikad lähevad pudru peale.
*FAT: mmm.
*CHI: issi vaata mul on paal ampsu võtta siis ma saan.
*FAT: mul on paar mul on paar pool juba söödud, ma võin mõned maasikad
võtta.
*FAT: söö ka pool ära siis saad ka maasikat võtta, oi kui ea või sul siin
peal on.
*MOT: aga istu ilusasti siis on ea siis sa ei kuku, nion turvaline.
*MOT: pane jalad ka ilusasti.
*CHI: aga issi sõi juba pool tema saab nüüd maasikaid.
*MOT: jaa issi juba sõi pool ära, nüüd ta paneb maasikat peale sinna sest
võiga poole sõi ära.
*CHI: mmmm ma söö ka või poole ära.
*MOT: muidugi.
*CHI: sis mmm ma saan ka maasikat, si võtan ka lusikaga.
*MOT: mhmh.
*CHI: aita emme natuke mul võtta.
*MOT: mul on endal nii maitsev puder et ma võ tan [= tahan] enda ampsu
võtta.
*FAT: sa ju oskad süia.
*MOT: väga hea maitsev puder on.
%com: laps köhib.
*MOT: kurku läks?
*CHI: mai [= ma ei] taha enam.
*MOT: siis ma aitan sul võtta ampsu.
*CHI: kas siis panete maasikaid ka peale?
*MOT: jaa aga kui maasika peale paneme siis sa ikka sööd putru ise eksju,
sest iga maasikas tahab väikese pudruga koos minna, kõhtu söö suu
tühjaks siis kohe panemegi maasikaid ka peale.
*CHI: mmm.
*MOT: ga ära tee nimodi kuule.
*CHI: nüüd maasikaid.
*MOT: üks amps veel.
*MOT: oi see polnd aus, see oli nagu väike kiisu oleks limpsinud.
*CHI: ma olen kiisu.
%com: ema naerab.
*CHI: ma olen ju siin nagu kiisuke.
%com: ema ja isa naeravad.
*MOT: selge ma panen sulle ühe maasika siia peale.
*FAT: enne just rääkisime mis pisikesed kiisud on.
%com: isa naerab.
*CHI: vaata issi mina sõin ka.
*MOT: mingi mäng oli või?
%com: isa naerab ja proovib midagi läbi naeru emale seletada.
*MOT: präegu vä?
*MOT: tegid nalja meile.
*CHI: mis nalja?
*FAT: ead nalja.
*MOT: emme issi lihtsalt naersid selle üle natukene, aga tore on, söö
ilusasti ta sööb aint maasikaid.
%com: ema lause on mõeldud isale.
*MOT: sööd nüüd ainult maasikaid või, mul oleks nii ea meel kui sa võtaks
pudruampsu ka.
%com: kõik söövad vahepeal.
*CHI: issi kui multikad akkavad multikas akkab mm siis paneme teleka käima.
*MOT: aga hommikul me näeme ainult lammas Šooni, ma arvan et näeme kui nad
ei ole muutnud multikat, aga see akkab alles tunni aja pärast.
*CHI: kas tunni ej aja pärast?
%com: vahepeal süüakse.
*MOT: täna me Martiina laulutundi ei lähe.
*CHI: mis laulutundi?
*MOT: täna on õpeta Jaanaga laulutund aga me me natuke oleme tõbised me
praegu ei lähe, vat sul oli palavik ükspäev.
*CHI: veel on on maasikaid.
*FAT: võta putru kaks ampsu siis paneme maasikaid juurde, tegelt on väga
ea pudru, mmm tubli mmm!
*MOT: kas maasikad niiväga maitsevad ma panen nad sulle.
*FAT: võta üks suurem ampsä pudru ka veel.
*CHI: ma söön veel.
*MOT: palun.
*MOT: vaata issi on oma pudru kõik ära söönud.
*FAT: võtan veel, kas need olidki väikestes need vä?
%com: isa küsib emalt.
*MOT: mhmh, ma ise paningi.
*FAT: tema jaoks nagu vä?
*MOT: mhmh.
*FAT: ei tea palju siin vitamiini sees on.
*CHI: kas issi saab ka maasikat nüüd, ta sõi kõik otsa selle?
*MOT: ta üts kas kas see külmutuses kaob mingi kolgend viis protsenti või.
*FAT: mhmh.
*MOT: külmutades.
%com: isa tõuseb ja läheb kööki.
*MOT: kule sellest pudruportsust saab küll kõhu täis, minu kõht
on juba väga täis.
*CHI: ma tahan.
*MOT: vatta kui hästi sa ise saad salfrättiguga ära puhastada.
*CHI: veel tahan.
*MOT: no näed ega siin rohkem polegi, ma panen kõik ära sulle siis,
palun ongi terve topsitäis maasikaid siis otsas.
*CHI: issi terve topsi võttisin mina endale.
*MOT: võta üksaaval, ära kõiki korraga pane.
*CHI: üks koaga.
%com: kostub, kuidas laps luristades sööb.
*CHI: kukub.
*MOT: kas Indrek siis olid kodus kui ku Martiina papagoidele teatas et
et sügis tuli kuulge akake nüüd lõunamaale minema, tal ei meeldi kui
need siin ringi lendavad.
*MOT: sügis tuli, akake nüüd minema, a see oli mingi paar päeva tagasi.
*CHI: söötma, mis sa ütlesid?
*MOT: ma rääkisin issile seda kui sa ükspäev papagoidele ütlesid et
sügis tuli linnud papagoid akake nüüd minema, stahtsid et nad
lõunamaale lendaksid aga kodupapagoid ei lenda, nendel on siin kodus
ea soe olla.
*CHI: mis papagoid lõunamamaale lendavad siin?
*MOT: no vaata linnud lendavad lõunamaale ja siis sa ükspäev ütlesid
papagoidele ka et et ä akake nüüd lõunamaale lendama.
*CHI: kodukap papane liid lendavad.
*MOT: jajasis emme rääkis et ei lenda kodupapagoid lõunamaale, nemad on
elavad kodus, nendel on siin ia olla, oota.
%com: ema pühib midagi.
*CHI: mul meeldib ka linnudega mmm lenda luunamaale vta see nagu
mustikasupp oosa supp.
*MOT: see on jah aga sul on tegelt seal maasika külmutatud maasikate
selline mõnus vedelik maasikamahl.
*CHI: vaata issi see on mu maasikamahl, see on mahl.
*MOT: pudru peal.
*CHI: vist mahl, kanüüd on maasikad otsa saanud.
*MOT: vaata siin ääres on veel mõned maasikad.
*MOT: meil on Martiinaga nüüd kolm osa Bullerbi lapsi läbi loetud, me
peam järgmise toreda raamatu võtma, õhtul mõtleme mis raamatu me
valime eksju?
*CHI: kas seal vahel on õhtul uut aamatut?
*FAT: mina tean Pipi raamatutä.
*MOT: siin on palju uusi raamatuid aga ma ei tea mida valida, eks me loeme
siin kõiki mitu korda, Bullerbi lapsed on nii tore et seda võiks
natuke aja pärast uuesti lugeda.
*MOT: võiks võtta mingit sellist raamatut mida emme ka ei ole lugenud siis
on uvitav.
*CHI: veel on üks maasikas.
%com: vahepeal on vaikne, laps sööb.
*CHI: mis Bullerbi lapsed seal tegid?
*MOT: mis nad tegid eile?
*CHI: ei tea.
*MOT: sa võid issile ka pärast ää rääkida või lugeda, eile nad käisid
vähipüügil Bullerbi lapsed ja nende isad, käisid Nokkeni järve ääres.
*CHI: kas Bullerbi lapsed ted käisid Nokkäänniiis ääes?
%com: laps püüab ema öeldut järele hääldada.
*MOT: käisid Nokkenis püüdmas ee vähke.
*MOT: ja ommiku kella nelja ajal juba läksid tõmbasid kahvad välja.
*MOT: kas täna on sula vä?
*FAT: mhmh.
*MOT: vist on ilm läheb järjest soojemaks, varsti tuleb kevad.
*CHI: ei ei mina tahan lumega veel mängida.
*MOT: tahad veel lumeda män lumega mängida, ma arvan me jõuame veel küll,
täna ei lähe veel õue aga vaatame võibolla juba homme natuke
lähme õue.
*CHI: kas sis lumi ei pakkinud?
*MOT: kui ma arvan et ta võib pakkida küll aga ta veel omseks ära ei sula.
*FAT: õnneks on paks lumi ja.
*MOT: saab veel lumehanges ronida ja.
*CHI: kas lumetourrrni?
*MOT: lumetorni saab ka teha.
*CHI: mis lumetouni?
*MOT: ma ei tea millist sa tahad teha.
*CHI: ma tan suurt majakindlust.
%com: laps vastab, pole aru saada.
*MOT: mh?
%com: laps sööb vahepeal.
*MOT: kas maitses hästi?
*CHI: aitäh.
*MOT: aitäh, kas nüüd issi üllatust ka?
*CHI: jaa.
*MOT: oota aga istu siis ilusti tagasi natuke, tõmbame su tagasi siia
lähemale issi.
*FAT: nii, ma teen nüüd üllatuse.
*MOT: üllatus, uvitav mis see võiks olla?
*CHI: ei teaa.
*MOT: mis sa arvad?
*CHI: ei teaa.
*FAT: ma lõikan lahti ka vä?
*MOT: ma ei tea mismoodi seda teha, võibolla isegi mitte uvitav huvitav
mis asi see on, kas see on midagi söödavat?
*CHI: ei ei, äkki mingu mingi tükitöö asi.
*MOT: äkki mingi issi töö asi millega ta meid üllatab, võib-olla võib olla
mõni ää öö mänguasi?
*CHI: ei.
*MOT: mina arvan et see on midagi maitsvat.
*CHI: mis maitsvat.
*MOT: äkki see on midagi sellist mida me tavaliselt ei ole söönud talvel.
*CHI: oleme ei ole, see on hoopis töö asi.
*MOT: töö asi ma arvan et ei ole, vaatam kohe saame teada.
*CHI: issi mis see onnn?
*CHI: üllatus.
*FAT: ma ei tea kuidas seda serveerida.
*MOT: marvanet igaüks ammustab ise.
*FAT: aah!
*MOT: mis see on?
*CHI: muna võin sööma.
*FAT: palun.
*MOT: kas sa tead mis see on?
*MOT: see on ploom ja selle ploomi sees on kivi, vaata issi ammustas
juba, issi eile tõi võikupoest.
*CHI: mul ei maitse kivi.
*MOT: hmm, vaata saad suure ampsu enne võtta.
*CHI: kas sis on parem söön?
*MOT: sa näed kivi tuleb siin täitsa keskel, ammusta julgelt.
*FAT: täitsa uvitava maitsega.
*MOT: mhmh.
*MOT: natuke nagu on õuna maitsega kohati, esimene amps.
*CHI: midagi tavalist sööb ja mi polegi suvel söönud.
*MOT: tavaliselt saame me ploome süüa sügisel sku memme aias valmis on aga
präegu issi tõi ka ploomi.
*CHI: emme mul kivi ei maitsenud.
*MOT: a kivi on veel peidus, näe issil oli selline kivi vaata, siuke väike
kivi on seal sees, päris keskel.
*FAT: kusjuures väga väike on, ploom on suur, muidu on juuu, ei need
tegelt poe ploomid on suuremad veel.
*MOT: selle kivi kohta on küll suuri ploome.
*FAT: jaa, muidu kivi on ikka väga suur.
*MOT: näe minu kivi on selline ja ma panen siia ääre peale kivi ei söö ma
kivi ei söö keegi ei söö, ploomi sees on väike kivi.
*CHI: mmm mulle see kivi ei maitse, ma panen siia.
*MOT: aga see on präegu ploom, see pole veel kivi, kivi on seal peidus
veel, sa söö ploom ära.
*CHI: kas siis näen kivi?
*MOT: kas sa tahad näha kivi?
*CHI: jaa.
*FAT: nii, aitäh!
*CHI: jaa, suke [= siuke] väike kivi.
%com: keegi kolistab vahepeal kööginõudega.
*CHI: ap kas midagi veel täna söödavat midagi söödavat.
*CHI: ot mis seal on?
*FAT: ma akkan siis vaatama neid töö asju, aitäh väga maitsev pudru
oli.
*MOT: mhmh aitäh, sa oled praegu kodus töötad vä?
*FAT: ei ma, panen slaidid ette ja siis lähen kohe linna.
*MOT: mul on kella viiest vaja arvuti viia hooldusesse.
*FAT: viiestä?
*MOT: jah.
*FAT: mul on pool kuus kohtumine.
*MOT: kus sul pool kuus kohtumine on?
*FAT: linnas.
*MOT: tuled sa enne koju ka vä?
*FAT: ma arvan et seal vahepeal tulen küll vist jah.
*MOT: aga äkki sa saad enne Kareli juurest läbi sõita?
*FAT: jaa.
*MOT: ma lubasin talle pool tundi enne ette elistada.
*FAT: ma saan talle ära küll viia jah.
*MOT: ja siis võibolla isegi saab nii et sa tuled kohtumiselt tagasi sis
tal on juba ära tehtud.
*FAT: a mul on see laiendatud kodukas kah.
*MOT: no aga jajaa sa tuled ikkagi kuskil kümne ajal või üheksa kümne ajal
õhtul.
*FAT: jaa üheksa ajal jah.
*MOT: et tal võibolla on selleks ajaks valmis siis saab kohe ära tuua.
*FAT: mhmh.
*MOT: mhmh.
*CHI: väike kooreke.
*MOT: koor on jah, ploomil on koor õunal on ka koor.
*CHI: mis see on emme, kooreke?
*MOT: jälle väike kooreke, selle koore võib ära süia, ploomikoore võib ära
süia.
*MOT: kas sa nüüd ee ambaga puudutasid kivi, tundsid?
*CHI: jah.
*MOT: oota vaata laudlina on kollane, proovi nii et käed väga sinna al
laua alla ja selle lina peale ei lähe.
*CHI: kas see on veel kivi?
*MOT: kivi on seal keskel, sa söödki ümberringi selle maitsva ploomi ära.
*CHI: siit ka.
*MOT: ga mul on ea meel, sulle maitseb see.
*CHI: see on paha.
*MOT: see ongi see kivi, söö ümberringi kõik ära ja sis see kivi jääb
järgi.
*CHI: kukus.
*MOT: niih palun.
*CHI: ploom, kas ma söön lingi ümbellingi ära.
*MOT: söö.
*CHI: kas kivi jätame järgi?
*MOT: jaa, tegelt on veel selline tore lugu et etää kui see kiviää satub
mulda siis sellest võib kivist võib kasvada uus ploomipuu, see on
nagu seeme, jälle kukkus.
*MOT: näh.
%com: laps ütleb vahepeal midagi, ei ole aru saada.
*MOT: kas kõik, näe tee käed ka puhtaks, kas kõik üks amps on sul siin
tegelikult veel üks ploomiamps, nüüd on kõik jah?
*MOT: aitäh lähme peseme peseme kääd ära.
*CHI: jätame kivi sii järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: xxx kivi sööge sööge enda kivi, lennake lõunamaale tõnna tõnna
tõnna tõnnaa, tõnna tõnna tõnna, linnud lennake luunamaale
[= lõunamaale], lennake luunamaale luunamaale.
%com: kaks viimati öeldud sõna ütleb laps silphaaval.
*MOT: palun mina ütlen ärge lennake te olete ju meie kodu papagoid.
*CHI: tee unete papakoid.
*MOT: vaata et sa ei kuku oia tasakaalu.
*CHI: tee olete papakoid tee lendate luunamaale, tei ole meie papkoid, teie
lendate luunamaale, nad lendavad präägu mängult, kas nad mängult
võivad luunamaale lennata?
*MOT: mängult võivad nad küll lõunamaale lennata aga päriselt küll mitte,
kui nad õue lähevad sissä nad ei leia endale sööki ja nendel ei ole
sellist paksu sulestikku, nendel akkab väga külm.
*CHI: neil on kodus söök.
*MOT: nendel on kodus, nende kodu ongi meie kodu.
*CHI: minu kodu on kaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: siin kota kohas.
%com: laps parandab ise oma valesti ütlema hakatud sõna.
*MOT: mhmh, emme paneb selle koti teise tuppa korraks ära, mis me nüüd
tegema akkame?
*CHI: emme mai tea me olleks.
*CHI: emme xxx.
*MOT: kas sa tahaks mingit raamatut vaadata?
%com: CHI vastab midagi arusaamatut.
*MOT: oota aga ma toongi Bullerbi lapsed meie toast ära sest need on kõik
läbi loetud.
*MOT: näedsa nüüd on kõik üks kaks kolm raamatut meil läbi loetud, nüüd
neid enam enda tuppa pole pole mõtet viia, võtame õhtul uue raamatu.
*CHI: mis õhtul uue?
*MOT: no siis kui me õhtul tud unejuttu loeme.
*CHI: mis unejuttu loeme?
*CHI: mis unejuttu loeme?
*MOT: enne tudumist kas me loeme?
*CHI: jah.
*MOT: jah novot seda lugu kui me õhtul kahekesi koos voodis loeme.
*CHI: xxx raamat on otsi tudumise jaoks peast [= pärast] kohe peast
[= pärast].
*MOT: no otsime tudumise jaoks, ma päris täpselt ei tea ei tea mis
raamatut me võiks lugeda.
*MOT: võibolla on siin mõni tore pisikeste juttude raamat.
*MOT: aga seda juba vaatame õhtul, et issi loeb sulle üks pää sis kui issi
loeb unejuttu issi loeb Paulat issil on veel lugeda Paulat ja emme
võtab uue raamatu.
*CHI: emmel oli vaja kokk [= kook] panna kappi kööki emm.
*MOT: kas sina loed mulle?
%com: laps hakkab justkui päriselt lugema, tema hääl muutub üsna valjuks.
*CHI: lapse tool pange kööki, me mängime teie ooviga, ja poiss kah
teiegahh, aga teie taskus on mmmnaelake laseb Lasse moenu moeles ei
sobi teil.
*MOT: mhmh, sa loe raamatut, ma panen korra lihtsalt arvuti käima.
%com: laps kasutab ema sõna ja n-ö loeb edasi.
*CHI: avvuti sis on teil avvuti, nemad mängivad ka avvutiga.
*MOT: Bullerbi lastel ei olnud arvutit, nemad mängisid ästi palju õues.
*CHI: neil mängult võib avvut [= arvuti] olla.
*MOT: võib, aah näe vaata siin on ju väike lambatall kelle nimi on Pontus.
*CHI: kelle juurde ta tuleb?
*MOT: tuleb oma Liisa juurde.
*CHI: mis temad Lisa ooketada Liisa ootab.
*MOT: Liisa ootabki oma Pontust, Liisa annab talle piima, mäletad ükskord
võttis Liisa Pontuse kooli kaasa?
*CHI: mis see kool tema on?
*MOT: no kus tema kool on?
*MOT: kui ta elas Bullerbis sis so kool asus Suurkülas, ta läks koos enda
Bullerbi laste sõp õõ Bullerbi sõpradega iga hommiku kooli.
%com: laps hakkab n-ö lugema, teeb seda vaheldumisi kõva häälega rääkides
ja lauldes.
*CHI: iga hommikul omm läksime kooli dala lal lal lall lal lal läksime
hästi vara, ja Pontus akkas ka väsinda mammas ja kargaski kooli
kat kat kat kaa ää kuttas kuttas kuttas, teema laia ammutaas toas
toas on tulle ja ilus jah küsis Lasse, jaah vaata siiaal lll ongi
Suurküla asus mmm mmm mmmh mmmh kas upetaja on ka seal?
*MOT: kus?
*CHI: sial ee kooli sees.
*MOT: koolis ikka.
*CHI: koolis ikka, mmmm su kuukivi läksime sulla ka poodi koju sakkad saad
sakkad saad, kooju poodi sakkad saad, ja bu kooju poodi sakat tat
tat tat tat taad, attat taad, Pontus tule kaa kojuuu, ta Lasse küsis
Pontuse käest tule kaa kojuuu, kodu tuli siin, tagat tagat tagat,
talli laal lavva laid lavva laiv, nemad suudsid [= sõudsid] ka kojjuu
nagu mina suuan [= sõuan] koju, tuuvamäe, nemad nemad suuavad
[= sõuavad] kaa, Tiia [= Martina] suuame [= sõuame] koju suuame
[= sõuame] vett vett suuame [= sõuame], mis vettei suuate [= sõuate]
küüsis [= küsis] Lasse, mis vett tei suuate [= sõuate], kes eelab
teil paksu metsa sees aa haa haa aa haa haa, natuke koju jõudsin müt
tat tat tat tat tat, kas sa seal Bullerbi lapsed hoidsid
Kästinit [= Kerstinit] mäletad?
*MOT: Kerstinit hoidsid jaa, see oli nii naljakas lugu.
*CHI: see on kaa nii naljakas kus nad Kestinit hoiavad, nii naljakas,
naljakas oli Kestinit tholustada, Kestin tule kälju, ta tahtis öelda
häi häi, ja püsti ei saanud säl häi häi öelda, sepäst
[= seepärast] ta piidi isstuma, häi häi ist häi häi istumisest, dada
taa dada, katki läks natuke kukus [= kukkus], seaamat
[= see raamat], emme see Bullerbi aamat kukkus mul.
*MOT: mis nüüd siis teeme?
*CHI: ta [= tahan] võta üles.
*MOT: oota ma nii ei saand aru.
*CHI: üles võta.
*MOT: soskad ilusasti ka paluda.
*CHI: palun ülesse võta.
*MOT: mm palun võta ülesse mm aga palun, siis ettevaatlikult ikkagi.
*CHI: käsin üleval.
%com: vahepeal on tükk aega vaikne.
*MOT: saatsin õpetaja Janale sõnumi ka, et me täna ei tule laulutundi,
akodus võib ikka laulda, vaata sul on trumm kaa siin, selline trumm
nagu Janal on.
*CHI: xxx tegi nimodi õpetaja Janal täna ei tule tävve.
*MOT: ja ma kirjutasin talle sõnumi, siis ta teab, muidu ta nii väga
ootab kõiki lapsi, siis ta teab et ta Martiinat täna ei oota, tad
alati ootab et kas veel keegi tuleb, siis ta mõtleb et ei tea kus on
minu sõber Martiina, aga nüüd ta teab et Martiinal oli ükspäev
natuke väike palavik, et Martiina präegu ei tule.
*CHI: kas ma olen päegu koduus?
*MOT: jaa.
*CHI: mis ma kodus teen?
*MOT: mis sa teed seal?
*CHI: joon.
*MOT: mis sa jood?
*CHI: mahla.
*MOT: mis mahl see on kas sa tead?
*CHI: jaa.
*MOT: no mis mahl see on?
*CHI: ei tea.
*MOT: see on õunamahl, see on meie enda tehtud õunamahl, memme aia õuntest.
*CHI: mis uet, mis utest [= õuntest] ?
*MOT: nendest mis memme aias Pärnus kasvavad, kas sul pissiäda on?
*MOT: kukuu, ei ole vist pissiäda, mhmh.
*CHI: mis kukuu?
*MOT: mina tegin kukuu.
%com: ema ja laps naeravad.
*CHI: kukuu kuku kuku kuku aia siin mul läks vesi vesi espring.
%com: laps ütleb vahepeal paar lühilauset, ei ole aru saada.
*CHI: emme mis see on, magustoit, mis see on emme xxx emme, mis see on
emme?
*MOT: vaata kui täpselt, emme just präegu loeb tädi Airi kirja ja meil
juba diktofon käib.
*CHI: mis teeb diktofon?
*CHI: teje mm.
*CHI: tulleldii tulleldi tulleld tii.
%com: laps laulis paar sõna, siis teeb omaette hälitsusi, taustal kostub
printeri hääli.
*CHI: ega sa aige ole, vastasin et taolen taige tuu, tee talle massa
massa, siis ta jääb tegelt talgatele tee massaas, jalg on katki
katkii mäletad ükskord Lasse jalg kas kas ükskord tik ku ta tõmbas,
tead ükskord oli pepu katki neil.
*MOT: kellel?
*CHI: nendel lastel kui ta taht akkas vähki teisi vähki püüdma, teep
kellegi teise vähki püüdma.
*MOT: aa, kas sul on pissihäa kaa veel ei ole?
*CHI: ta läks vähki püüdma, head aega, teine Lasse võttis vähki, püüdis
temaga.
%com: CHI jätkab pikka arutelu omas keeles, uksekell tiriseb
*FAT: pakk tuleb.
*MOT: jaa tere.
%com: ema ütleb viimase sõna telefoni.
*CHI: meie pakk ei tule, emme älistas.
%com: uksekell heliseb uuesti, keegi otsib võtmeid.
*FAT: meil mingit šokolaadi ei ole või midagi xxx?
*MOT: ead naistepäeva xxx ühe šokolaadi.
%com: vahepealset osa pole aru saada ema ega lapse kõnes.
*MOT: naistepäevakingitust meie pakitoojale tädile.
%com: laps laulab kõva häälega, saabub pakitooja, kostub uksel rääkimise
kõminat.
*MOT: oota tule ukse vahelt Martiina ära, issi tuleb kohe
tuppa.
*CHI: kes tädii?
*MOT: tädi kes meile paki toob ikka, tee pee dee tädi.
%com: taustal ütleb isa head aega pakitoojale.
*CHI: mis sul seal karbi sees issi on?
*MOT: seal on need asjad mis me tellisime.
%com: laps ütleb midagi, ei ole aru saada, MOT ja FAT arutavad omavahel
pakitooja tädi tublidust.
*MOT: ära peale astu Martiina, nüüd ma arvan Martiina meil on
nii palju neid papist kaste juba, et äkki me nädalavahetusel akkame
sulle mängukööki nendest ehitama.
*CHI: mis mängukööke?
*MOT: võtaks kohe pühapäevase päeva ja ehitaks Martiinale ühe mänguköögi,
meisterdame ise kus saab mängult süia akata tegema.
*CHI: süia xxx sööginõud, kasse meil on sööginõud juba olemas.
*MOT: on olemas, aga me ei ole kööki veel jõudnud ehitada.
*CHI: kasse köök, pakendid on seal sees präägu.
%com: laps häälitseb midagi.
*CHI: mängukööki tääme, emme akkab kööki tegema, teeb küll,
on laupäeva õhtul meil kööki tehtud, meie nemad tegid ka laupäeva
uhtul [= õhtul] enda mängukööki, nende mänguköök, kakaäda emme.
*MOT: lähme, tubli tüdruk, tule tule.
*CHI: suur tänuu, kas Lasse nende peale, jaa jah, tal xxx nii sai saanud,
ja Bosse ei saanud noo noo nooblitest.
%com: laps askeldab ja ütleb midagi omaette, ta on vannitoas üksi, ema on
eemal.
*CHI: äi emme ei tule kakat, äkki suue podi peale emme poovime
[= proovime], väikse peal ei tule kakat.
*MOT: kas sul on vaja natukene abi?
*CHI: jah, suue [= suure] peale.
*MOT: ohsaa, nüüd sul on vaja siia poti peale noh.
*CHI: jaah, kas see aamat [= raamat] ka, väämalt siis suue peale veel,
väämalt [= vähemalt] suule peal, kas see aamat suue peal meab ka?
*MOT: no aga loe siin, istu rahulikult ja loe siis eks?
*CHI: kus ma pooleli jäime?
*MOT: no a kuule aga siin ongi Pontus on koolis vaata lastega.
*CHI: kes see laps on?
*MOT: no nende laste nimesid ma niimoodi ei tea, võib olla ta on Brita,
võib olla ta on Anna, ma arvan et see on Brita, Brita on kõige
suurem.
*CHI: kes tema on?
*MOT: tema on Anna, tema peaks olema Brita õde.
*CHI: kes tema?
*MOT: ja see on Liisa, Liisa võttis oma Pontuse kaasa, mäletad kuidas
õpetaja imestas kui Pontus klassiuksest sisse tuli?
*CHI: mis lugu siin õpetaja ütles?
*MOT: noga loe mis lugu ta ütles vaata.
*CHI: mita [= mida] sa ütlesid opetaja, ja upetaja sa ütleesiid.
*MOT: aga loe edasi vaata sa juba selle koha lugesid ära mida sa
ütlesid õpetaja vaata äkki on seal veel midagi kirjas.
*CHI: upetaja mida sa teed, mida upetaja sa teed?
*MOT: vaata loe edasi siis sa saad teada.
%com: sin ja mõnda aega veel CHI luksub vahepeal.
*CHI: uupetaja [= õpetaja] mida sa teed, uupetaja [= õpetaja] mida sa
akkad upetaja tegema, kes selle upetaja nimi seal u aamatus oli?
*MOT: tead ma ei mäleta et seal oleks raamatus mainitud mis selle õpetaja
nimi oli.
*CHI: ütle.
*MOT: mai [= ma ei] tea, vaata nii nagu vanaisal ka nime pole öeldud aga
ta on vanaisa, ma ei tea mis selle õpetaja nimi on mis sa arvad?
*CHI: ei tea, mai tea.
*MOT: ma ka ei tea.
*CHI: ma ei tea auvva mis selle upetaja nimi on.
*MOT: mhmh a mis sinu nimi on?
*CHI: Martina Eliisabett, mul on üks kaks ne neli.
*MOT: sul on kaks ilusat nime.
*CHI: nnä näli [= neli] kuus seitse kaeksa kolm.
*CHI: tuut tuut.
*MOT: kuidas sul läheb?
*CHI: tuut on tuut auto, kui me seisime auto vahel ja seisime enda ja sõisi
sõime enda piparkooke, tet [= tead] mis neil piparkookid uli,
kahjust supsasid välja nagu u kooks [= krooks] uppas [= hüppas]
välja.
*MOT: piparkoogid supsasid ahjust välja nagu krooks või?
*CHI: jaa.
*MOT: oh sa milline tore lugu, millised vahvad piparkoogid.
*CHI: me sõime piparkuuke ja mõni auto tuli poe auto ja läksime eest äla
valgusvooli piale [= peale], tead mis neil valgusvool on, seda
nimetakse [= nimetatakse] neil lita nimeks, lita ja anna nukadimeks.
*MOT: see on raamatus kõik kirjas?
*CHI: jah tiiks on, nende tiiksu auto teeb tiiks tiiks.
*MOT: teeb jah?
*CHI: kaka tuleb.
*MOT: tubli tüdruk.
*CHI: ja pissi tuleb ka.
*MOT: suurepärane.
*CHI: ga miks ja koguti meil ühtegi emad, hä hääi äi ääi need on
diktofonid, ne nendel on mängult diktofonid seal ääs [= käes], nad
ütlesid nimodi, äi äi see polegi nende ato [= auto], see on opis
[= hoopis] diktofon.
*MOT: assoo ja see on ka raamatus kirjas?
*CHI: jaa, taamat taamat.
*CHI: tahate kojuu luuga kutu kooju viida isale dökulii, ma tuli nad
ostsid poest ee koffe jaa.
*MOT: kompvekke sa tahtsid öelda?
*CHI: jah.
*MOT: kas neid köhakomme vanaisale?
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh, nd [= need] kompvekid.
*CHI: jah lastele tuid magustoite, laste magustoit on seesama mida teie
vanasele tõid, jaajahh kus siis vanasa, tead mis jajahh vanasa
ütles?
*MOT: ohohoo jaajahh ütles vanaisa.
*CHI: ohohoo oh oh oh ho hoo ho ho hoo, järgmisel Vahetalul läksid tipi
täpi tipi vana juurde.
*MOT: kuhu vana Vahetalust läksid?
*CHI: tipi täpi Pita juurde.
*MOT: Brita-Brita juurde, Brita juurde?
*CHI: jaa.
*MOT: kas sul on kõik?
*CHI: äi [= ei].
*MOT: mhmh aga hõika mind kui on kõik.
*CHI: Pita Annaa mujje seits seitse seitse seitse seitse seitse kuusteitst
kuusteist kaheksateist Pita Pita Pi Pita Pita Pita Pitaa, Anna Anna
Anna hõikas Anna, Hanna Anna Pusse [= Bosse] Pussee [= Bosse] missa
pissa missa anna minna manna mata manna manna manna, tatass
dikutafonia mäkaski maasalaasali papapapaa.
*CHI: xxx kidu mitsa kitsu missa pissa pissa Anna, jaa mul on seda loo
vaja no tervise piisu nende piisu abiks.
%com: laps keerab vahepeal raamatu lehte.
*CHI: abiks viib pissonn, Vahetalu oma ja Lasse on poosa all talu, siis on
Pita [= Brita] talu ja buta on titatalus niik lastetalust ja nemad on
poisitalust lastetalust, loeme ette laste poistetalu, poisid tulge
sööma, poisid tulge sööma, mmah maah maa maa, poisiid tulgee sööma
sööma, poisid tulge sööma, poisid tulge sööma, Anna tus küsib siit
kaa poisid, poisid tulge sööma tulge sööma.
%com: laps jätkab hästi vaiksel sosinal.
*CHI: poisid tulge sööma, poisid tulge sööma, ka pesevad jalgu.
%com: laps räägib vahepeal paar lauset, milles on sõnad talu ja lugu,
rohkem pole aru saada.
*CHI: mme ma vatan kus ma, issi ma vaatan kus ma täna pooleli, meeh, kus
ma pooleli jäid, kus nad jäve [= järve] äärde suuli kalasid läksid
püüdma mme vaat lop läp lop lap seh suuri kalasid püüdma, teised
kalad suured kalad väiksed kalad, kaalad väiksed kaalad kaalad
kaalad, väiksed kaalad uuli tuh ta väiksed kaalad.
%com: laps köhatab korra ja jätkab retsiteerivat kõnet.
*CHI: väiksed kaalad uu uu väiksed kaalad uu luu luu, luu luu luu, ka
kaalad, suurt kat kat kat kat.
%com: laps köhatab.
*CHI: väiksed kaalad, suur kala eitih mah mah mah uh uh pissi ja kaka
tulid.
*MOT: kas ma tulen appi sulle?
*CHI: mulemad [= mõlemad] tulid ämme.
*MOT: tubli tüdruk, kas kõik?
*CHI: vata suur kaala väike kaalad, siuke lugu.
*MOT: siuke lugu, kas sa tuled nüüd ära?
*CHI: nüüd lupes kalad äla nüüd panen kinni, nüüd tuli kalade lugu.
*MOT: nii kummarda palun.
%com: ema aitab last.
*CHI: kiisut teevad.
*MOT: nii tubli tüdruk oled.
*CHI: kalad tulu kala kala tulge sia väikset tulleke siia,
väiksed tulge siia.
%com: kostub vee tõmbamise hääl, läbi selle on kuulda lapse laulu.
*CHI: nendest mängupakenditest tuleb la nde, nendest pakenditest tuleb
mängukööki teha.
*FAT: mh?
*MOT: mhmh.
*CHI: issi.
%com: see sõna lõpetab lapse küsimuse.
*FAT: tee sa teised lahti ja.
*MOT: ma teen natukese aja pärast.
*CHI: väiksed täite teistaa xxx emme puttu kaala istu kat kat kat tu tse,
kutsu aukus seal aia vahel, aga otsime ted kui ta minu juurde
tuleb, ta ei tule meie onni, vastas miimääs, kukka tulen meie onni,
minnda meie onni tule, koerade onn ju, Lasse Bosse läevad sis enda
onni xxx.
%com: CHI jätkab nii vaikselt, et seda pole kuulda.
*FAT: nii ma kontrollisin ära.
*MOT: mhmh.
%com: laps kõnnib ning laulab silphaaval, rütmiliselt ja arusaamatult, isa
pakib pakki lahti ja krabistab pakkepaberiga, ema kirjutab
arvutis.
*CHI: kas selle paberi issi võin võtta?
*FAT: võid.
%com: vahepeal on pakiga sehkendamist, keegi ei räägi midagi, ainult laps
laulab.
*MOT: mis sa teed siin?
*CHI: tigel on seal tige on seal tige konn on seal.
*MOT: oi mitu kotti sul nüüd on?
*CHI: kaks kotti.
*MOT: ma näen kolme, seljakott ka missa teed?
*CHI: panen kinni need, selle koti.
*MOT: ja kus sa siis lähed?
*CHI: mängin.
*MOT: mängid, missa mängid?
*CHI: mh äh poodi.
%com: kostub kassaaparaadi häält.
*MOT: heheh sa näed tõeliselt armas välja, kaks kotti ja seljakott mis sul
seal koti sees on?
*CHI: kompeki see kompeki.
*MOT: kompvekid või?
*CHI: jah.
*MOT: aa kompvekid, selge selge.
*CHI: kofekeesid [= kompvekid] koffe [= kompvekid] sinna sisse.
%com: vahepeal kostub kolistamist.
*CHI: ma maksan nüüd selle eest kah.
%com: laps jookseb mõne sammu, ütleb midagi kassa kohta ja kohe kostub
kassaaparaadi heli.
*CHI: see maksis kaheksakümmänd.
*MOT: kaheksakümmend?
*CHI: nii palju võtsin kompvekkeid [= kompvekke] .
*MOT: nii palju maksis või?
*CHI: jaa väga kohtu kohtume.
%com: laps läheb asju tooma.
*CHI: mina tõisin nääd asjad ära, need asjad, kiisud ja siis, nääd asjad,
väike Lote jah ja Minni, nääd asjad toome sugulas, sul pere maksid
visiit koma teist ja Lotted ja Puunu maksid kolmteist ja Albert
neliteist.
*MOT: kas kõik sõbrad mahuvad?
*CHI: äi [= ei].
*MOT: kas ma aitan sind?
*CHI: ei võta seda tagasi.
*MOT: sul on suur Lote, väike Lote Minni, sussid, kaks kotti seljakott,
kas ma võtan Alberti, pingviinipoja ja Pruuno ka teise tuppa?
*CHI: jah.
*MOT: no ma võtan.
*MOT: ma panen nad siia diivani peale sulle palun näed istuvad siia
ilusti, pingviinipoeg tuleb ka.
*CHI: kas laual?
@End
Peaasi, et lapsed ja vanemad ise ka teavad, endal ka siis lõbus lugeda..
No comments:
Post a Comment
PLease post as much comments and as much you can but try to keep first few lines on point, then
--
from new line write all other related links and posts here, some day we might need it all
.:.
Margus