Korgesaar Corpus - 2013 - Ema ja laps askeldavad kodus

@UTF8
@Begin
@Languages:    est
@Participants:    FAT Father, MOT Mother, CHI Target_Child
@ID:    est|Korgesaar|FAT|37;|male|||Father|||
@ID:    est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID:    est|Korgesaar|CHI|2;4.26|female|||Target_Child|||
@Time Duration:    00:36:40
@Situation:    MOT ja CHI askeldavad hommikupoolikul kodus
*CHI:    tee tee ee.
*CHI:    tee ee.
*MOT:    teretad oma suurt karu või?
%com:    CHI häälitseb midagi.
*CHI:    te le.
*MOT:    tere-tere suur karu.
*CHI:    kau kau.
*MOT:    tere suur karu kassa oled talveunest üles ärganud kuidas oli talvel
    kassa magasid oma koopas?
*CHI:    voodis.
*MOT:    sa magasid voodis kelle voodis sina küll magada said?
*CHI:    minu voodis Mattiina voodis koos Matiinaga.
*MOT:    aaah kule karumõmm sul siis küll vedas said nii heas voodis magada
    sest metsakarud on talvel kõik koopas.
*CHI:    ahaa kas kodukaud ei ela koopas?
*MOT:    kodukarud no nagu sa ütlesid magasid Martiinaga voodis Martiina
    kaisus olid kodu tegelikult kodus tavaliselt ongi ainult mängukarud
    nemad võivad olla voodis aga metsakarud need päris pruunkarud nemad
    on ikka metsas ja nemad on inimesele ohtlikud kaa.
*CHI:    kas neet ja metsakarud ei näita ennast inimestele.
*MOT:    ei näita jaa nemad on sügavas metsas ja pelgavad inimesi nad tahavad
    elada ikkagi looma moel üksinda paksu metsa sees.
*CHI:    aga tule ma tahan Martiinaga su sülle tulla.
*MOT:    aah kuule sinu suur karu ja Martiina kas te mahute no tulge proovime
    vaata Martiinal on põsed karedad emme peab natuke panema õli sinna
    no näedsa mahtusitegi minu.
%com:    CHI laulab veidi.
*MOT:    Martiina ja suul karu.
*CHI:    Martiina ja suur kau.
*CHI:    Martiina ja Martiina ja Martiina ja suur kauu mis tähega su
    paberimaa jänku algab?
*MOT:    mis päev mis tähega algab sõbrapäeva jänku või ssõbrapäev mis tähega
    algab sssõbrapäev?
*CHI:    ei tea.
*MOT:    ss-tähega sss aga jänku?
*CHI:    ei tea.
*MOT:    iijotiga jänku vaata raamatus on jänku jänku tema algab ka jotiga.
*CHI:    aga see jänku algab kaa selle tähega mis uhupalli peal praegu onn.
*MOT:    õhupallipeal ijole täh tähte aga jott tähega akkab jänku.
*CHI:    ahaa see kas see?
*MOT:    aga kas sa mäletad mis tähega karu algab?
*CHI:    äi.
*MOT:    mis veel mis tähte me eile lugesime karu raamatust?
*CHI:    emme miss tähega kiisu uhupall algab?
*MOT:    täpselt nii nagu karugi kõhh tähega.
*CHI:    aaa.
*MOT:    kkhh.
*CHI:    aaa.
*MOT:    a mis on Martiina täht?
*CHI:    ää mmm ja mesilase täht kaa.
*MOT:    jaa mesilase täht kaa.
*CHI:    jaa kus on milli onn ma tahan näidata sulle tähti kus tähed on?
*MOT:    teadmis ma leian sulle vaata sinu raamaturiiulis seal all on
    üks selline aabits sealt sa leiad tähed vaata kassa leiad selle
    siili aabitsa mõmmiga koos ülesse.
*CHI:    ahaa aa.
*MOT:    leidsid?
*CHI:    jah.
*CHI:    ma sain natuke aiget.
%com:    kostub vee solinat.
*MOT:    aga istu ilusasti kui sa tähti akkad vaatama jalad otse.
*CHI:    telle pääl.
*MOT:    kõige parem oleks seda teha oma meisterdamislaua peal või diivani
    peal.
*CHI:    ma saan kasseal on emme kiisu uhupalli tähed ää.
*MOT:    kiisu täht kõhh on seal olemas.
*FAT:    kiisu õhupalli täht.
*CHI:    kus kiisu uhupalli ja kus kohas see on?
*FAT:    kõhh vä kas ma tahad tahad näitan kus kõhh on vä?
*CHI:    jaaja.
*FAT:    see on karu kõhh.
*CHI:    tädi Kattre kõhh on see kaa Kattre kõhh.
*FAT:    Kattre kõhh on kaa tädi Kattre.
*CHI:    see onn kiisu.
*FAT:    kliisu ja karu ja Kattre ja see on jänku jott ja tuleb nagu issi
    täht vata issi täht tuleb ka tuleb aga jott pöörab ära sitt näed
    jott pöörab ära.
*MOT:    vaata Martiina.
*FAT:    aga issi täht on vaata näed selline nii.
*MOT:    vaata.
%com:    ema püüab vestlusesse sekkuda.
*FAT:    tuleb ja siis pöörab lõpus ära.
*MOT:    aga vaata mis tähe mina leidsin vaata mis täht see on tuleb nagu
    kriips alla ja sis tuleb nagu konks kõverasse.
*CHI:    ei tea.
*MOT:    see on vihmavari tegelt aga see vihmavari on kaa nagu jott vaata kas
    on nagu raamatu jott vata  siin on nimodi pikk pikk ja siis on konks
    meil on ka pikk pikk kriips ja sison konks aga kui jott vihmavari on
    nagu jott täht.
%com:    laps ütleb midagi, ei ole aru saada.
*MOT:    oia.
*CHI:    sellel on ka konks ja see on ka konngs jah see see janku janku tead
    sellega algabki jänku emme teaaad.
*MOT:    jaa algab küll selle jotiga algab jänku.
*CHI:    ja miss tähega kiisu algab emme?
*MOT:    kiisu no mis tähega algab kiisu?
%com:    laps ilmselt pöördub isa poole
*CHI:    näita.
%com:    ema jätkab loetlemist.
*MOT:    kiisu kass koer.
%com:    tagant kostab isa lause
*FAT:    ma näitasin sulle juba.
*MOT:    issi näitas otsi üles kus see täht on tädi Kattre joti kõrval on
    rohelist värvi.
*FAT:    jänku kõrval on.
*MOT:    vot vot vot see see see ops leidsidki ülesse mis selle tähe nimi on?
*CHI:    kiisu täht.
*MOT:    kiisu kõhh tähe nimi on kaa aga khää õpime ääna mis tähte sa veel
    tunned sealt?
*CHI:    uh.
*FAT:    kas sa issi tähte issi tead?
%com:    laps ütleb midagi tasakesi omaette.
*CHI:    ja kus Martina mm on?
*MOT:    otsida natukene.
*CHI:    seonn mmmm mmm mmm mmm.
*MOT:    kas sa leiad Elisabeti ee ka?
*CHI:    seonn Eliisabetti ee.
*MOT:    ja ongi.
*CHI:    ja emme.
*MOT:    emme ja ema algab eega elevant algab ka eega.
*CHI:    jah.
*MOT:    jajah.
*FAT:    aga kassa kassa ääm kassa hein hobuse haa ka leiad vä?
*CHI:    jah obune.
*FAT:    hobuse.
*CHI:    kas see onn?
*MOT:    oota me piilume jah õigeee see on meie Heina täht.
%com:    Hein on ema, isa ja lapse perenimi.
*FAT:    obune ja hein ä.
*MOT:    hhh on see se se seon hea kaa hea täht ka mis tähte sa veel seal
    leiad?
*CHI:    seon vanama Ülle uu.
*MOT:    see on uu üü on see millel on täpid vaata otsi samasugune aga
    täppidega.
*CHI:    seon üü.
*MOT:    just seon vanama Ülle üü üü.
*CHI:    kelle täht see on?
*MOT:    seon kaksisvee seon üks võõras täht seda eesti keeles väga palju ei
    kasutata.
*FAT:    aga kuidas on vanaisa Toomase täht tõhh Toomas?
*CHI:    kus Toomase täht onn?
*FAT:    vanaisa Toomas.
*CHI:    mai tea kuse täht onn.
*MOT:    seon natuke haamri moodi tõhh.
*CHI:    kussee onn?
*FAT:    näed see on tõhh nagu issi ii aga kriips on peal.
*CHI:    aga see on issi tal polegi kiipsu.
*FAT:    jah sest sellepärasttaon ii.
%com:    isa ütleb kiiresti lühikese lause nagu see oleks üks sõna.
*MOT:    kas sa auto aa ka üless leiad?
*CHI:    kus on auto aa aa näita mulle aa seon aa.
*MOT:    õige aa on seal kõige esimene.
*CHI:    punane aa.
*MOT:    punane aa on see jaa.
%com:    laps häälitseb vahepeal midagi.
*MOT:    kassa leiad ema Kattre tsee ka ülesse?
*CHI:    kus see see on see on see.
*MOT:    ei ei see ei ole tsee.
*CHI:    aga.
*MOT:    no ei tea vaata.
*CHI:    näitaa näitaa emme!
*MOT:    jaa palun näita vaata see on tsee emme Katre tsee.
*FAT:    aga venna Gaabriel gee Gaabriel gee.
*MOT:    kus on Gaabrieli gee?
*CHI:    see see.
*MOT:    see on gee tubli.
*MOT:    aga Lote lll?
*CHI:    see.
*FAT:    kule ta teab päris palju tähti juba.
%com:    isa räägib emaga.
*MOT:    Barbi bõhh?
*CHI:    see.
*MOT:    tubli aga orava oo vaata suu samamoodi nagu oo.
*CHI:    kas see on oo?
*MOT:    vaata tal on täpid peal ta on öö oo on ilma täppideta see on see
    pimega öö täht öö aga oo on siin.
*FAT:    kule ta teab päris palju tähti juba.
*MOT:    orava oo näiteks pane jalad ilusti.
*CHI:    milline on Muumi täht emme?
*MOT:    kelle täht?
*CHI:    millineon Muumi täht?
*MOT:    Muumi täht?
*CHI:    Muumi.
*MOT:    Muumi täht on mm nagu Martiina omagi.
*CHI:    kas see on Muumi täht emme?
*MOT:    tulen tagasi teisest toast no näita.
*CHI:    kas see see on Muumi täht?
*MOT:    see on Muumi täht ja vata.
*CHI:    see on Muumi täht.
*MOT:    jaa ma panen sulle väikeste tüdrukute õli siia põse peale.
*CHI:    kas see on?
*MOT:    see on Muumi kaa jaa täitsa õige.
*CHI:    mesilase mmm ja minu mmm.
*MOT:    jaa on.
*CHI:    jaa kas ma loen ka?
*MOT:    loe kaa jaa ma panen selle jotikujulise vihmavarju nüüd ära.
*CHI:    äla pane.
*MOT:    ei pane sa tahad veel uurida seda või?
*CHI:    jah.
*MOT:    no lasta olla siin sinuga koos.
%com:    laps loeb, ema ja isa jutlevad veidi isekeskis.
*CHI:    tead emme see on kaa auto.
*MOT:    ahah Martina kas ma teen sulle putru?
*CHI:    jaa issi kas sa ossid pudruu?
*FAT:    ma ei ostnud eile.
*MOT:    kas ma teen sulle sama pudru mis eile õhtul?
*CHI:    jah.
*MOT:    onju see oli väga hea.
%com:    ema askeldab.
*CHI:    vata kiisu kääbi laps ja isa.
*MOT:    mhmh aga äkki sulon laua taga mugavam vaadata?
*CHI:    äi.
*MOT:    tad põrandal istuda ja vaadata?
*CHI:    emme ja Martiina ja Muumi mmm.
*MOT:    Indrek kuidas me teeme nüüd?
*FAT:    nooo.
*MOT:    iseenesest äkki äkki kui sa lähed võid ju Martiina mulle tuua
    turvatoolide tõstmine.
*FAT:    kui ma linna lähen ka.
*CHI:    see on pimeda öö täht.
%com:    ema ja isa arutavad päeva.
*CHI:    tead emme see on jänku täht.
*MOT:    nii õige jänku jott jaa jott oli see.
*CHI:    jah ja see on uhupalli jänku täht kaa.
*MOT:    ja see on jala täht kaa jott on jala täht kaa jalg algab ka jotiga.
%com:    ema teeb kohvi.
*CHI:    kus emme kas seal elab väike Karoliine nüüd?
*MOT:    jaa seal on Tartu seal elab Karoliine jaa.
*CHI:    kus Pärnu on?
*MOT:    vaata kassa leiad Pärnu ülesse.
*CHI:    kus on kas see on?
*MOT:    ei see on Tallinn seal elame praegu meiee aga vaata mäletad Pärnus
    on rand kus saab ujumas käia ja seal on siuke pink ka kus üks laps
    ujub seal praegu meres ja päevitab ka vot seal on Pärnu kas sa leiad
    kus keegi päevitab ja ujub.
*CHI:    see.
*MOT:    kus ta ujub vot õigee.
*CHI:    ja kas see on Tallinn?
*MOT:    see on Haapsalu Pärnu on siin vata kus laps ujub ja teine päevitab
    see on Pärnu.
*CHI:    ja ong sõidab Pärnu.
*MOT:    jaa rong käib ka.
*MOT:    klaas käibki nii seon ükskord varem ka sealt ära kukkunud.
%com:    ema kolistab potiga.
*MOT:    missa seal veel Martiina näed?
*CHI:    see need on pingviinid miks need on ma tahan emme ma tahan emme oma
    sellele pingviinile näidata seda pingviini.
*MOT:    no aga näita talle.
*CHI:    kus see on?
*MOT:    ta vist jäi sul seal köögis sinu mängukööki pliidi juurde.
%com:    ema peseb midagi, lapse kõnest pole läbi vee pahina aru saada.
*FAT:    võtmed on autos vä?
%com:    laps laulab midagi.
*CHI:    vaata seal emme seal üleval ääre peal.
*MOT:    jaa see on seal põhja poolkeral.
*CHI:    ja need on pingviinid.
%com:    ema räägib isaga vahepeal.
*CHI:    missa teed?
*MOT:    mm sinule puder on valmis ja ma panen siia korraks leiba ka.
*CHI:    ei maa ma ei taha puttu süia.
*MOT:    ei taha putru süüa või ausalt või ma tegin sulle nimodi et panin
    sulle siia Lote lusika ja panin sulle võid kaa.
*CHI:    aga mulle ei mm.
%com:    lause lõpp jääb arusaamatuks.
*MOT:    aah kui ilusad nartsissid meil siin laua peal on.
*CHI:    misissid.
*MOT:    sississid need ilusad lilled mis issi tõi oota ma toon sulle põlle
    ka.
*CHI:    mis nüüd see seal on?
*MOT:    no mis see on sul tuleb meelde küll mis see on diktofon laua peal on
    diktofon.
*CHI:    emme tahan.
*MOT:    no tule söö banaani ka tule istu.
*CHI:    ah.
*MOT:    sa saad hakata vaikselt sööma natuke võib olla kuum ka ota puhu
    peale.
*FAT:    mis sa tegid talle?
*MOT:    pudru tegin Martiinale neljaviljaputru.
*FAT:    Lotekat vä?
*MOT:    jaa peaaegu pingviinike tuleb vaatab ka kuidas Martiina sööb putru
    sest temal meeldib ka Martiina kõht on täis.
%com:    isa küsib midagi.
*MOT:    tegelt oli kapis olemas ei toonud sa sõid eile nii ilusasti pudru
    ära sul oli hea tuju onju.
*CHI:    panen usinad kõvvale.
%com:    laps paneb rosinad kõrvale.
*MOT:    jaa.
*CHI:    tead issi mmm kuisegab mmm mh mh mm sojemaks sojemaks saab väljas
    ujuda ja oleksin ujunud siis ma olen märg ja siis peab mind mm
    tasa kuivatamagi.
*FAT:    ära kuivatama.
*CHI:    äla.
*FAT:    mhmh ära kuivatama mhmh.
*MOT:    Martiina mis lilli me eile leidsime.
*CHI:    ei tea.
*MOT:    mis lilled meie aias kasvasid?
*CHI:    tead issi meil kasvasid sinililled maja taga.
*FAT:    sinililled!
*MOT:    jaa nii ilusad olid onju Martiina?
*FAT:    ahaa.
*CHI:    kui ma emme olen olen siin ala ujunud meres sis mind peab ala mi
    siis mind peab mh ala kuivatamagiiiih iih mmm.
*FAT:    sa ikka nägid et meil piima on jah?
*MOT:    jaa ma kohe teen endale kohvi ka kohe tulen jooma.
*CHI:    mm kellele see lauakate on ja kellele see on ja kellele see on emme?
*MOT:    issile issi tuleb kohe laua äärde.
*CHI:    jah ja kellele see on emme seal?
*MOT:    mis sa arvad?
*CHI:    ei tea emme?
*CHI:    kellele see seal on?
*FAT:    mulle.
*CHI:    jah ei ole.
*CHI:    sisukest kohvit kägi istub kohe sinna siis mai mahu siia istuma.
*MOT:    Martiina kelle eest sa pudruampsu pole võtnud täna hommikul.
*CHI:    ei tea.
*CHI:    oi äi mapoleveelvõtnud suure karu eest.
*MOT:    no palun võta.
*CHI:    väikse ampsu.
*MOT:    aga taon suur karu tema tahab et võtad suure ampsu ju.
*CHI:    aga matan sellise ampsu võtta.
%com:    laps sööb.
*CHI:    ma käisin maitsma.
*MOT:    nii kelle eest sa veel kassa väikse pingviinikese eest
    võtsid pudruampsu.
*CHI:    kas väikse pingviini eest võtan väikse ampsu või suure?
*MOT:    sa võid võtta natuke väiksema tema eest sest tema on väike aga
    ma arvanet suure karu eest peab lausa kolm ampsu võtma,
    sest tema on suur ja tai saa ei kõhtu mängult täis siis sa
    võiksid võtta venna eest kes Inglismaalon ta tuleb homme õhtul koju
    emme juba nii ootab vennat.
*CHI:    kas ta tuleb täitsa homme tagasi?
*MOT:    homme õhtul tuleb jaa lennukiga lendab siisme saame küsida kuidas
    oli lennukiga lennata.
*FAT:    mis päeval tatulebä?
*CHI:    kule mai tea.
*MOT:    homme lauppäeval.
*CHI:    ma mõtlesin ma võtsin väikse pingviini tillukese tillukese pingviini
    eest väikse ampsu kas ta saab seista emme?
*MOT:    jaa aga kelle eest sa peaksid veel ampsu võtma?
*CHI:    venna.
*MOT:    nii vennaest kassai söö sai seda leibavä?
%com:    ema küsib isalt.
*FAT:    söön.
*MOT:    nii.
*CHI:    miks emme meie issi ütles aa?
*MOT:    meie issi ütles aa miks või ma küsisin ta käest ühte asja.
%com:    ema ja isa
*CHI:    emme ja issi mm kas te jääksite küll palju toimetamaa?
*MOT:    eks meil on kogu aeg toimetada Martiina võta Lote eest ka pudruampsu.
*CHI:    kus on Lotee?
*CHI:    mm pudru ja mh mh ää see ka need ka ala söön siis ta siis Lote tahab
    muga ää mm mängida aah aamm sedaa õõh mm ää kaartide mängu.
*MOT:    ahah kuule aga sa peaksid võtma nüüd ikka pudruampsu nüüd oma
    Alberti eest kõikide oma sõprade eest sest muidu nad ei jõua sinuga
    mängida.
*CHI:    Lote tahab ka muga mängida.
*MOT:    jaa natuke läks siia maha tõstame selle niimoodi paremini
    kassa soovid vett ka juua kõrvale issi annab sulle vett.
*FAT:    tahad?
*MOT:    issi palun kassa tooksid meile Lote pudelist vee.
*FAT:    mhmh.
*CHI:    jamm mh ja Albet ja Puuno ja Lote pudelivee kaa.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    kassa panid sinna vett?
*FAT:    värske vee.
*CHI:    vata seal on teine Allbelt peal.
*MOT:    mhmh võta tema eest nüüd teise ampsu kaa.
*CHI:    Lote ja Albelt ja nemad peal.
%com:    kohvimasin suriseb.
*CHI:    Lote Disnilandi kau eest.
*MOT:    Disniländi karu eest jaa jaa õige.
*CHI:    see oli praegu üks suur amps Disnilandi kau eest.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    aga see tuleb Lote eest.
*MOT:    oot oot sul saab puder nimoodi juba otsa mõtle kui tubli.
*CHI:    võta mingisuguse banaani ka selle.
*CHI:    seon.
*CHI:    mh mh ää Lote eest majuba võtsin emme.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    Lote tuleb juba muga mängida nüüd ma pole veel mingit vitamiini
    vetnuud.
*MOT:    aga kuule me peaksime kellegi eest võtma sul on seal voodis
    jänesed jänes Luka ja väike jänku võta nende eest kaa.
*CHI:    jänku eest ja väikse jänku kaa.
*MOT:    nii kelle eest veel võiks võtta?
*CHI:    mai taha.
*MOT:    mõne ampsu võiksid veel võtta siis on kõik kaa.
*CHI:    tan ka näks maitsta väikse ampsu.
*MOT:    sa võiksid pudru Martina putru veel natukene süüa.
*CHI:    issi ma söön ja ja head iisu.
*MOT:    aitäh isu on hea aitäh.
*CHI:    ja iisu.
*MOT:    kiisu on hea aitäh issi Martina ütles sulle head isu.
*FAT:    head isu mhmh.
*CHI:    head isuu.
*MOT:    aitääh.
*CHI:    mis head isu tähenndab?
*MOT:    mis ta tähendab?
*CHI:    ei tea.
*MOT:    head isu tähendab et isu oleks hea et sa sööksid enda kõhu täis.
*CHI:    mmm vaata karuu paistab niimodi välja piima alt.
*MOT:    nüüd sa pead veel putru pealt ära sööma siis ta saab sealt päris
    välja.
%com:    uksetelefon heliseb.
*MOT:    mmm mis nüüd?
*FAT:    üks pakk.
*CHI:    pakk.
*FAT:    alloo.
*CHI:    ta ütleb alloo alloo alloo ta ütleb alloo alloo alloo alloo alloo
    alloo mis seal see meil on?
*CHI:    mm mmh mmm seda kollanukki ei ta ma tan hästi väikse.
*MOT:    ma söön sinu selle ära siis.
*CHI:    jah.
*MOT:    aga see mõmmi tahab ka pudru alt rohkem välja tulla.
*CHI:    mmmh ja notsu kaa.
*MOT:    notsu tahab kaa jah.
%com:    laps laulab mõne sõna.
*CHI:    miks sa selle sinna tagasi panid?
*MOT:    panin maitsesin.
*CHI:    jaa kas sa panid kas see oli tuli sinu poole nüüd?
*MOT:    jaa.
*CHI:    Ämbvei pakk kelle Ämbvei?
*MOT:    meie.
*CHI:    ja kas issi teeb lahti kaa?
*MOT:    praegu issi sööb edasi praegu ei tee natukese aja pärast.
*CHI:    ahaa mmm mmmm.
*MOT:    Martina kas täna päike paistab?
*CHI:    ii äi.
*MOT:    ei ole jah.
*CHI:    sest soojemaks lääks.
@End




@UTF8
@Begin
@Languages:    est
@Participants:    CHI Target_Child, MOT Mother
@ID:    est|Korgesaar|CHI|2;7.8||||Target_Child|||
@ID:    est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
*MOT:    Nüüd läks käima.
%com:    laps vastab midagi.
*MOT:    Kas sa soovid seda enda kätte võtta?
*CHI:    Ja.
*MOT:    Nuppe ei tohi vajutada ainult eks, palun.
*CHI:    Martina.
%com:    Lause lõpust pole aru saada.
*MOT:    Diktofoni sa võid rääkida sinna kui sa soovid.
*CHI:    Jaa ma tahan.
%com:    Laps räägib diktofoni kõne imiteerivaid silpe, siis hakkab laulma.
*CHI:    Põõdalmaaja metsa sees.
%com:    Laps laulis mõne sõna.
*CHI:    Kas ma tohin põõdalmaaja ka laulda?
*MOT:    Tohid ikka muidugi, tee nii et on tore sul endal.
*CHI:    Põõdalmaja tan [= tahan] ka.
*CHI:    Põõdalmaaja metsa sees väiksest aknast välja vaatab jänees jookseb
    kõigest väest jävel [= lävel] seisma jääb kopp kopp lahti tee metsas
    kuli jahimees jäänes tuppa tuule [= tule] sa anna käppa ka, juba
    linnukesed väljas laulavad kenad kasekesed kingul kohavad, lumi on
    ju äla suland talvekülm on mööda läind, lapsed kes kui vangis eland
    pole ammu mulul käind, Martina said on täna see su Viber ja ommikust
    oled sa käuga [= käruga] sõitnud ja aeg on niiväga kummist, emme mai
    [= ma ei], ma ääkisin ja laulsin juba mai [= ma ei] taha enam.
*MOT:    Paneme selle siis kuskile ääre peale.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Mhmh, aga ta ikkagi lindistab õõ mis me siin räägime siis on tore,
    ma jätan selle siia.
%com:    Laps jookseb kusagile ja räägib samal ajal midagi.
*MOT:    Kas sa nägid su kott on siin, diivani peal.
*CHI:    Mida?
*MOT:    Su kott on siin diivani peal, sa otsisid oma kotti seljakotti, näe
    siin on, nüüd ta on puhas.
*CHI:    Saab seljakotiga ingi käia.
*MOT:    Kas ma aitan sul lukud kinni panna ja selga panna?
*CHI:    Äkaa, ei ei ei, ennem tuleb midagi sisse, näed kui tühi see.
%com:    Laps ei lõpeta kumbagi fraasi.
*MOT:    No pane siis sisse, ma pakin niikaua asjad lahti.
*CHI:    Mina pakin asja Paii [= Pariis] ma tahan Paiisi [= Pariisi] võtta
    selle uue kotiga.
%com:    Pariis
*MOT:    Mis sa sinna koti sisse paned?
*CHI:    Minni mahub sinna, ma tahan Minnisid säljakotti panna, sest Minni
    mahub sinna.
*MOT:    Ahah, see on ju väga suur seljakott sul tegelikult.
*CHI:    Jaa ma tahan Minnist kotis kaasa haarata.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Ja siis.
%com:    Midagi kukub maha, laps proovib seda kätte saada.
*CHI:    Ma võtan selle kaasa, ja siis veel ma tahaks võtta kaasa ma mõtlen
    mänguasjakastist mis ma tahan veel kaasa võtta mänguasja veel kaasa
    tahan võtta.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Ja ma tahan midagi uuesse kotti sisse panna, emme see uus kott on
    väga suurte väga suur kott see uus kott.
*MOT:    On küll väga suur kott.
*CHI:    Ja uuesse kotti, mis see veel on emme?
*MOT:    Aa see on üks selline ää mm nagu lampä beebi lamp beebi nukk kui sa
    vajutad tal kõhu peale ja kui sa oled oma voodis ja on nagu pime
    siis saab seda nimodi kasutada.
*CHI:    Kuidas?
*MOT:    Näe vajuta siia kõhu peale, oota näe, üks koht on kus sa vajutad
    pead päris kõvasti vajutama, ta ei ole mugav.
%com:    Laps naerab
*MOT:    Siis kui sa olid beebi siis ma otsisin, see oli sul kaisus, siis ma
    otsisin lutti sulle.
*MOT:    Aga suveööd ei ole Martina nii pimedad, seda praegu pole vaja.
*CHI:    Jaa mina tahan seda natuke vaadata nimodi aga.
*MOT:    Mhmh vaata.
*CHI:    Kui ma beebi olin, miks sa siis mulle lutti otsisid, miks siis o
    siin toas oli pimee?
*MOT:    Mmm siin toas kui toas oli pime.
*CHI:    Mhmh.
%com:    Ema jätkab.
*MOT:    jaa ja sa öösel hakkasid mõnikord natuke nutma siis ma panin selle
    lambi põlema siis ma nägin kus su lutt oli, aga ma ei pidanud siis
    suurt tuld panema.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Mhmh, ma kasutasin seda väga vähe sest et ee ee sai [= sa ei] nutnud
    väga öösiti, aga mõni kord oli see väga hea.
*CHI:    Lutt, kas temal on ka lutt emme?
*MOT:    Ei.
*CHI:    Miks?
*MOT:    Tema on selline et pole vaja lihtsalt, nii ma vaatan mis mul on vaja
    ära pesta.
*CHI:    Kui ma ei vajuta seda miks ta siis ei lähe põlema, see lamp.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Näed emme see on tuli, ei peagi suurt tuld praegu panema sest beebi
    tuli on.
*MOT:    Aga praegu ei pea ka sellepärast vaata panema suurt tuld et  et
    valge on ju.
*CHI:    Mhmh.
*CHI:    Ma tahan, ma öösel lihtsalt kaissu võtta öösel.
*MOT:    Palun.
*CHI:    Ja seda mul ei ole, voodi sisse vaj, äi seda mul ei ole kotti vaja,
    aga emme.
%com:    Lapse öeldud vaj on pooleli jäetud sõna vaja.
*MOT:    Jaa.
*CHI:    Mul on lihtsalt vaja kedagi veel kotti.
*MOT:    No aga pane siis.
*CHI:    Emme ma panen selle ka, ma panen nüüd lukud kinni ja siis panen nüüd
    kinni, nüüd on ki sees ja, nüüd paneme selle uue saiakoti
    [= seljakoti] sällga [= selga].
*MOT:    Kui sa vajad abi, siis ütle mulle.
*CHI:    Ma vajan abi, emmee!
*MOT:    Oota, aga millist abi sa vajad?
*CHI:    Lukuabi.
*MOT:    Lukuabi, kas ma aitan luku kinni panna?
*CHI:    Tueb [= tuleb].
*MOT:    Nii, no proovi.
*MOT:    Vata kui luku lukuga ma näitan sulle vaata, lukkudega on selline
    nipp et sa pead võtma siit otsa poolt siis tal on rohkem jõudu kinni
    tõmmata, proovi nüüd, siit niimodi kus see augu koht on.
*MOT:    Kas läheb?
%com:    Kostub luku kriginat.
*MOT:    Nooh, tõmbame koos äkki.
*MOT:    No nii, kas paned selga?
*CHI:    Äi, taise [= teise] luku ka.
*MOT:    Vaata kui palju siin on taskuid, siin on veel üks, selle luku saab
    ka kinni panna, siit saab luku kinni panna ja siit saab luku kinni
    panna.
*CHI:    Siit saab, sealt saab ka.
*MOT:    Mhmh, nii.
*CHI:    Ja nüüd pame [= paneme] selga.
*MOT:    Tule ma aitan sul selle selga.
*CHI:    Mina saan ise kaa!
*MOT:    Saad ise, mhmh, ma toimetan oma asju eks.
*CHI:    Ja toimeta toimeta oma asju, ma saan ise seljakoti selga.
%com:    Laps pusib seljakotiga.
*CHI:    Ma õpin seda kätt töö mem ma õpin seda kook täidisega, ma õpin mh ma
    tahan juba kooli minna sügis, oh tahan kooli, emme emme mai
    [= ma ei] taha emme emme kooli minna selle Minni kotiga, kooli saab
    selle sellekotiga [= seljakotiga] kaa minna.
*MOT:    Saab küll jaa.
*CHI:    Ja sellekotiga [= seljakotiga] ma tahan hoopis kooli minna.
*MOT:    Oota ma panen sangad natuke veel väiksemaks, mis sa seal koolis siis
    tegema hakkad?
*CHI:    Koolis hakkan õppima.
*MOT:    Mhmh, ja mis sa seal koolis õpid?
*CHI:    Koolis ma õpin hmm saa saama nii suureks kui sina, siis ongi.
%com:    Lapse lause jääb poolikuks.
*MOT:    Aaa ahah.
*CHI:    Aga emme emme mm kooli ma tahan minna koo bussiga.
%com:    Laps hakkab ütlema sõna, lausub koo, kuid siis mõtleb poolelt sõnalt
    ümber.
*MOT:    Kas koolibussiga nagu vennagi?
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Mhmh, kui sa tuled vaatad korra peeglist siis see kott on praegu
    veel päris suur sulle, tule vaata.
*CHI:    Ma tahan seda suult [= suurt] kotti.
*MOT:    See on kohe väga suur.
*CHI:    Ma tahan.
%com:    Ema räägib vahele.
*MOT:    Sa peadki selleks palju veel kasvama, aga sa kassvadki kiiresti ja
    kogu aeg onju mhmh.
*CHI:    Kasvan suureks, ma tahan seda suurt kotti, see on juba peaaegu suur
    tüdruk, ma valll ma natuke siit seda valget.
%com:    Vahepeal kumbki ei räägi, valll on poolikuks jäänud sõna valge.
*CHI:    Nii suul kott mulle juba see sobib väga mu, väga see täitsa suulde
    [= suurde] tüdrukutele et mai pannudki tähele seda, seon nii suur
    tüdrukutele laste, tipa tapa tipu tapa.
%com:    Laps laulab veidi vahepeal.
*CHI:    Emme ma olen juba nagu koolitüdruk.
*MOT:    Näita, mhmh, kus sa sõidad selle käruga?
*CHI:    Ma sõidan ühte kohta, mänguvälki.
%com:    Kostub krigisemist.
*CHI:    Emme mängult park on sealpool.
*MOT:    Mhmh.
%com:    Laps sõidab ringi.
*CHI:    Seal on nii palju autosid parkind et ei saa siia parkida, ma pargin
    siia kahe auto vahele, siia vahele, siia kahe auto vahele, ma pargin
    siia kahe auto vahele.
%com:    Emale tuleb telefonikõne ja ta vestleb, laps üritab parkida.
*CHI:    Ma pargin siia kahe auto vahele.
*MOT:    Ahah ma näen sa oled natukene isegi toolid ära tõstnud kas toolid on
    mängult autod?
*CHI:    Jaa jaa.
*MOT:    Aa mhmh.
*CHI:    Aga pargin siia kahe auto vahele ja nüüd ma tõmban selle tooli ka
    sinna ette et linnud ära ei ehmataks.
*MOT:    Aga ma vaatan et sa oled pannud oma jalanõud tagurpidi jalga, vaata
    oma jalgu korraks.
*CHI:    Mh aga emme ma panin parkisin mmh kahe auto vahele mmh oma, need
    toolid on autod mängult ja ma parkisin selle kahe auto vahele oma
    mmmh selle käru ja nüüd ma võtan koti korraks mängupargist ära jahh
    ja lasen ära astu üks kaks kolm neli viis kuus seitse liumäe juurde
    ja all istun ja lasen liumäest alla, siudi.
*MOT:    Kas nii nagu mänguväljakul?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Aa, väga lahe.
*CHI:    Siuu siudii.
*MOT:    Kas sellel Iiu [= Hiiu] tänava mänguväljakul.
*CHI:    Jaaah.
*MOT:    Aa sest sa lähed nagu mängult trepist üles ja lased alla?
*CHI:    Jaa siudi.
*MOT:    Jaa aga see on sul mugav et sul on jalanõud tagurpidi jalas või?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Ja nüüd ronin üks kaks kolm redelist üks kaks kolm neli viis kuus
    seitse kaheksa kümme ja nüüd lähen liivakasti ka olen liivakastis ma
    liivaga mäng ooo liivaga mängin liivaga mängima maa olen Hiiu tänava
    mmm.
%com:    Ema aitab lapsel sõna meelde tuletada.
*MOT:    Mängupargis.
*CHI:    Jaa mängupargis, emme ma lähen liumäest üles, üks kaks kolm, ja nüüd
    lasen Hiiu tänavale alla, ma olen Hiiu tänava mänguväljakul,
    siiiudi, ja vassti [= varsti] tulengi käluga [= käruga] eh tagasi
    Hiiudes, ma lasen veel liumäest äh sest siin on veel liumäge, emme
    ma lasen.
%com:    Laps ukerdab, kõne on katkendlik ja arusaamatu, ei litereeri.
*CHI:    Ja nüt tõusen püsti ja redelist üks kaks kolm näli viis kuus seitse
    kaheksa kümme nüüd liivakasti ka.
%com:    Laps jookseb vahepeal.
*CHI:    Liivaga mängima, mängin liivaga, nüüd mängin.
%com:    Laps kõnnib ringi ja teeb rõõmuhäälitsusi.
*CHI:    Lähen tagasi, aga koju ma lähen käluga käluga.
%com:    Vahepeal laps kõnnib käruga.
*CHI:    Laps käru tagasi koju käruga, emme emme ma käisin mängupalgis
    [= mängupargis] äla mängupalgist juba tagasi.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Mida sina võtad?
*MOT:    Tead ma natukene korraks ee vaatan neid ää sinu sinu riideid, ma
    vaatan siin on ühed, emme on ostnud sulle ühed kiisu aluspüksid.
*CHI:    Ma tahan need kiisu alukad panna omagi aluspükste sinna.
%com:    Lapse lausung jääb pooleli.
*MOT:    Kuule aga tule mängi Martina siin suures toas.
%com:    Laps jookseb ema juurde tagasi.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Ma tahan, ma tahan.
*MOT:    Mine vii terve see sinna.
*CHI:    Ei ei ei, ma tan [= tahan] veel, näid ka vaadata.
*MOT:    Mhmh, no vaata korraks.
*CHI:    Oi kui ilusad.
*MOT:    Palun.
*CHI:    Kiisu need, mis need on, mis need on?
*MOT:    No mis need on, vaata!
*CHI:    Jälle alukad, ja mis see.
%com:    Ema katkestab lapse küsimuse.
*MOT:    Need on natuke veel sulle suured.
*CHI:    Ja mis see on?
*MOT:    Need on ka aluspüksid, need olid selle paki sees, need on natuke
    sulle suured, need on suuremate tüdrukute omad, sa oled
    siuke kõhnakene.
%com:    Laps askeldab ema juures.
*MOT:    Mis sa nüüd teed?
*CHI:    Aga ma tahan, kas on veel emme?
*MOT:    Ei ole rohkem, aga anna, need on natuke veel sulle suured, sa pead
    pisut kasvama, ma viin need sinna sahtlisse või sa paned ise?
*CHI:    Ise.
*MOT:    No tule pane ise.
*CHI:    Aga millal ma s need suulte tüduku, millal ma sel s need jalga saan
    panna?
*MOT:    Ma usun, et siis kui sa oled kolm.
*CHI:    Jaa jah, kui ma kolm olen, siis ma saan valida selle või selle või
    selle täis, ma panen need uued.
%com:    Lapse lause katkestab ema märkus.
*MOT:    Väga hea.
*CHI:    Ma panin need uued alukad sinna sahtlisse, oi miks sa?
*MOT:    Mul on seda kilekotti vaja, ma panen sinna ühed asjad sisse.
*CHI:    Mis asjad?
*MOT:    No ma vaatan natuke, ma toimetan oma toimetusi, sa toimeta enda omi,
    kas su laulukutsi kutsu patareid töötavad?
*CHI:    Jaa töötavad küll.
%com:    Laulukutsu hakkas muusikat mängima.
*CHI:    Ma sõidan mängupalgist ära.
%com:    Laps räägib midagi eemal, ei ole aru saada.
*CHI:    Ma andsin Lotedele üht.
%com:    Lapse kõne katkeb, sest ta lõi end ära.
*MOT:    Oih oih sa lõid kopsti ära sahtel lahti sahtli äär oli lahti, tule
    mulle sülle näita, võtan selle valu ära, vaatame koos üle
    ja viskame metsa, kõigepealt ma vaatan, kus see valu läks, sinu
    juuste alla peitu, nii.
*CHI:    Emme ma panin need uued.
%com:    Lapse jutu katkestab ema.
*MOT:    Ma viskan metsa, sain kätte vist, viskan metsa, läks metsa, väga
    hea, keegi helistab.
*CHI:    Aga ma panin uued aluk, ma panin uued alukad siia sahtli.
*MOT:    Väga hea.
*CHI:    Jaa ma vaatan.
%com:    Lapse lause viimasest sõnast pole aru saada. Emale tuleb vahepeal
    telefonikõne.
*CHI:    Näed emme ma panin oma uued alukad siia, näed aga emme emme, ma
    tahan korra poovida kui suured need mulle on, emme ma
    proovida tahan ästi proovida neid em, ma tan ästi korra neid suuri
    alukaid proovida.
%com:    Ema kõne jätkub ja laps püüab tähelepanu saada, et ema teda kuulaks.
*CHI:    Ma tahaks neid, ma korra emme proovin neid suh suuli [= suuri]
    aluspükse.
%com:    Ema kõne jätkub, laps ei räägi.
*CHI:    Emme ma panen poovi emme ma emme ma poovin korra neid suu ko ma
    proovin korra kui suuldele tüdrukutele need.
*MOT:    Jaa no seal on vaja ikka suuremat tüdrukut, need lähevad sul jalga
    küll, aga nad on liiga suured vaata.
*CHI:    Ja ma poovin ästi ka.
*MOT:    Ma näen et sa proovid, nad on ilusad küll.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Aga suured on.
*CHI:    Jaa aga kui ma sügisel kolm olen kui ma juba kolm olen siis ma saan
    juba neid.
*MOT:    Ma arvan küll jaa mhmh.
*CHI:    Jaa, need läksid sassi need.
*MOT:    Kas ma panen uuesti korda?
*CHI:    Ää need on muut suur, nüüd ma tean et, aga emme miks sa mulle kiisu
    ostsid kiisu need ostsid emme.
*MOT:    No ma arvan, et ma ükskord ostsin sellepärast et ma tean et sulle
    väga kiisud meeldivad sellepärast ja eks ma ostsin sellepärast ka et
    ää et sul ikkagi on ju vaja kui sa kogu aeg kassvad, pane need siia
    ilusasti, pane palun nüüd enda püksid tagasi jalga.
*CHI:    Las need nimodi olla sest muidu nad lähevad kortsu.
*MOT:    Ah soo.
*CHI:    Näed need saab ka sis panna kui ma kolm juba olen emme nüüd ma tean
    et mul on uued aluspüksid, nüüd ma panen täised [= teised], me emme
    emme ma tahtsin neid teisi alukaid poovida [= proovida].
%com:    Laps jätab lause katki, sest näeb, et ema teeb midagi.
*CHI:    Mis sa need paned sinna kiisu aluspükste sinna, miks emme?
*MOT:    No ma igaks juhuks ee mõtlesin et ma panen.
*CHI:    Ma tahan.
*MOT:    Ma proovin neid sinna.
*CHI:    Ja aga emme, pilve läksid sinna peitu.
*MOT:    Aa ahah keera õigetpidi siis kuule.
*CHI:    Aita!
*MOT:    Palun aita.
*CHI:    Palun aita emme.
*MOT:    Näedsa kahepeale saime hakkama, palun.
*CHI:    Mhmh ma poovisin [= proovisin], ma tahtsin sellepärast neid suuri
    aluspükse proovida et ei ma tahtsin sellepäst neid kiisu alukaid
    poovida [= proovida] sest mh, tead emme ma miks suuli kiisu
    aluspükse proovida selleks et ma tahtsin selleks sellepäst poovida
    neid suuli kiisu aluspükse sellepälast et mh ä et kui suured need
    kiisu alukad.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Nüüd ma tan et, jälle tagurpidi!
*MOT:    Sa tahadki kohe nad panna tagurpidi või?
*CHI:    Mhmh, aga oleks hea kui sa neid päris voodis ikkagi ei paneks jalga,
    et harju sellega et sussid ja kingad ja need ikka käivad põrandal
    jalga.
*CHI:    Äi ma proovin, panen siin niimodi sinna ja tulen nendega mh siit
    voodist välja.
*MOT:    Oo ma leidsin et su ühe valge pluusi peal on plekid natuke, ma
    loputan selle üle.
*MOT:    Kas sa lähed sõidad nüüd edasi?
*CHI:    Jaa ma jätan selle põhjas ma vaatan korra kaua.
%com:    Lapse katkestab ema.
*MOT:    Vaata et sa siin pead jälle ära ei löö sest ma toimetan siin vata.
*CHI:    Jaa ma tean.
*CHI:    Kes see on emme?
*MOT:    Mmm seal on kirjutatud et selle poisi nimi on Revo Nikolas.
*CHI:    Ja kes tema nimi on?
*MOT:    Tema nimi on Keron Dominik.
*CHI:    Aa.
*CHI:    Seal tema seal on nemad sellised veed ja siis veel on seal
    nimodi et nemad kaksikud aga siin on üks papu pakude maja ja siin
    älavadki po kopopud.
%com:    Laps proovis öelda sõna pokud.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Mhmh.
*CHI:    Kis see on emme emmee?
*MOT:    Seal on keegi on võileiva teinud.
*CHI:    Jaajah, ja siin on kiisu, ma vaatan, siin nemad on vees nendele
    meeldib vesi olla tema hakkas nutma sellepärast et ta tahtis veel
    vees olle, ta nuttis sellepärast et ta tahtis veel vees olla.
*MOT:    Ma arvan jah, sest lastel ju meeldib õudsalt vees mürada.
*CHI:    Mis nad äla lähevad?
*MOT:    Ma ei tea.
*CHI:    Sellepärast et nad ei saa, tima [= tema] tahtis veel vees olla ja
    siis tema läks veel vette aga tema ei saa veel vees olla, vaatan
    veel seda.
*CHI:    Näe siin on näed tema on Lukas.
*MOT:    On muidugi, sinu laulutunni Lukas on seal ajakirjas.
*CHI:    Mhmh ja keegi istub seal ja tema on (.) näed.
*CHI:    Oot oota mul läks nüüd valesti valepidi ma tahtsin veel vaadata kus
    need poisid vees olid emme.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Tagasi pilti kus poisid on vees.
%com:    Vahepeal on vaikne.
*CHI:    Oot oot see ei ole see pilt, see ei ole veel see pilt, see ei ole
    see pilt.
*CHI:    Oot oot see pole, aa see on see.
*MOT:    Mhmh, seal on poisid on vees jah.
*CHI:    Miks poisid on pükstega ees [= vees], mitte ilma iieteta
    [= riieteta] emme?
*MOT:    No vot seda mina ei oska sulle täpselt öelda miks see niimoodi on.
*CHI:    Sest siin on nimodi kirjutatud.
*MOT:    Kuule Martiina mina tahaks proovida korraks kas need dressipüksid
    sulle veel mahuvad jalga või ei mahu või oled sa juba on su jalad
    juba nii pikaks kasvand et need enam ei mahu, mul on väga vaja seda
    teada.
*CHI:    Mai taha.
*MOT:    Kas need on sul siuksed lühikesed kukekad või need lähevad veel
    proovime.
*CHI:    Ai need on kuk sellised lühike.
*MOT:    Aga mulle tundub et neid võib siukste lühikeste pükstena ka kanda,
    sest ää.
*CHI:    Lühikeste pükstena ka näid kanda.
*MOT:    Sest need on ässti mõnusad pehmed ja õhukesed sellised.
*CHI:    Kas need on sellised kukekad?
*MOT:    Vaatame kohe millised nad on, nii anna teine jalg ka.
*CHI:    Mina käisin söö peal, mida tema sööb?
*MOT:    Ma ei tea.
*CHI:    Sööb äkki jäätist?
*MOT:    Äkki.
*CHI:    Mhmh, see pois läb isiiga ja see pois läheb emmega.
*MOT:    Nii tõuse korraks püsti, nii need ongi kukekad, näita või oota mine
    käi korra ringi ma vaatan oota näita kui ma siit panen kinni.
*CHI:    Vaat mulle meeldivad sellised.
*MOT:    Siuksed moodsad püksid ehehee.
*CHI:    Ma tahan see neid.
*MOT:    Mhmh, kas sa tahad jätta neid praegu jalga vä?
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    On siukse huvitava lõikega jah, mai [= ma ei] tea, peame küsima
    venna käest, sest need on ästi pehmed ja mõnusad.
%com:    Laps lehitseb ajakirja edasi.
*CHI:    Emme kus.
*MOT:    Nooh?
*CHI:    On mänguväljaku pilt emme?
*MOT:    Ma päris täpselt ei tea.
*CHI:    Ma otsin.
*MOT:    Otsi.
%com:    Laps otsib, vahepeal on vaikne.
*CHI:    Siin on üks raamat, kus on karu.
*MOT:    Karu vä, näita milline.
*CHI:    See on üks karu ja kes see on?
*MOT:    Laura on, näed, et sul on Laura värvimise raamat.
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Siin on Laura lood, see on üks neljas laul raamat.
*CHI:    Kus mu Laula [= Laura] on emme?
*MOT:    Laura on üks värviraamat, Laura värviraamat on see.
*CHI:    Emme ma tahan näha kus.
*MOT:    Aga mai [= ma ei] tea kus see sul on see peab olema kuskil riiulis
    ilmselt.
*CHI:    Aga ma otsin kohe.
*CHI:    Aa see on see.
%com:    Laps ütleb veel paar mõtet, pole aru saada.
*CHI:    Seal on üks üks temal on üks dikuu asjad siit lähevad alla.
*MOT:    Mis sa näed seal ajakirjas?
*CHI:    Seal on uu beebidele emme, need on beebidele.
*MOT:    Aga misasjad need on?
*CHI:    See on käru ja see on mis see on?
*MOT:    See on ka käru, sellised vankrid on need.
*CHI:    Jajaa ja tita läheb sinna vanklisse [= vankrisse].
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Nüüd ainult ühest leheküljest üks lehekülg, ma vaatan kus mu Laula
    raamat ma lähen teise tuppa ja vaatan oma iiulilt [= riiulilt] ja
    vaatan kus mu Laula [= Laura] värviaamat on.
*MOT:    Mhmh.
*MOT:    Kas sul on abi ka vaja?
*CHI:    Jaaa.
*MOT:    Mhmh, vaatame siis koos, see peab olema selline õhukene raamat.
*CHI:    Kus see nii õhuke näe siin.
*MOT:    Näe ongi, väga lahe, värvipliiatsid on siin kui sa soovid värvida.
*CHI:    Ma tahan värvida ma tahan.
*MOT:    Aga võta värvipliiatsid ja mine oma meisterdamise laua taha.
*MOT:    Palun ja ma vaatan Martiina kell on ka nii see sinnamaani jõudnud et
    ää et kui sa oled ära värvinud siis ma vaatan annan sulle kohupiima
    ja siis on aeg kõht täis süüa ja minna pikutama eks.
*CHI:    Jaa aga aga näed Laula näitab karu pilti.
*MOT:    Näe tal on siin ka karu, ma panen selle diktofoni siia, siis
    diktofon kuuleb ka kuidas sa siin Laura raamatut värvid, kui sul
    tuleb häid mõtteid siis räägi diktofonile.
*CHI:    Mhmh, Ma joonistan su.
%com:    Laps räägib endamisi.
*CHI:    Oransi musta vaja teen sinul käed selliseks värvin su käe ära.
*CHI:    Mul tuli häid mõtteid.
%com:    Laps kõneleb midagi nn oma keeles.
*CHI:    Emme nüüd ma olen ära joonistanud ja nüüd ma olen ära kõik ära
    joonistanud ja nüüd emme kohupiimaaleee.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Aga emme nüüd emme kui ma kohupiima ära söön siis ma tahan seda ka
    vaadata aga karu joonistab Laula joonistab ka ja neil on veel
    pabereid.
*CHI:    Nüüd kohupiimaaleee.
*MOT:    Nii oi kui tubli sa koristad enda järgi ära.
*CHI:    Ma panen selle ka siia.
*MOT:    Ma vaatan et issi on sulle toonud astelpaju kohupiimakreemi.
*CHI:    Ma tan [= tahan] astelpalju.
*MOT:    Ma arvan et see sobibki väga hästi sulle.
*CHI:    Astelpaju.
*MOT:    Millise lusika sa endale võtad, võta palun ise.
*CHI:    Ma tahan ma taahaan ma võtan ma võtan mmmh kui issit ei ole siis ma
    tahan kägu jänku võtta siis kui issit siis ma tahan jänkulusika
    võtta.
*MOT:    Aga miks sa siis jänkulusikat ei saa võtta kui issi on?
*CHI:    Siis issi sööb jänkukaga.
*MOT:    Sest issile meeldib ise oma jänkukaga süüa mhmh.
*CHI:    Aga mina.
%com:    Lapse öeldu jääb pooleli.
*MOT:    Mis sa arvad kas sul on põlle vaja, vist ei ole vaja, proovime ilma
    põlleta eks?
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Aga kui peale läheb siis peab ära puhastama.
*MOT:    Just, aga sa proovi nii et üldse ei lähe, see oleks kõige parem,
    onju?
*CHI:    Mh.
*MOT:    Mhmh, Ma veel natuke toimetan seal teises toas, me läheme kohe
    varsti siia mõnulema.
*CHI:    Jaa.
*CHI:    Pane kardin jah ette emme, sest kui kardin ees ei ole siis mul tule
    ei tule hästi und.
%com:    Laps sööb, veidi aega on vaikne.
*CHI:    Sülle läks.
*MOT:    Ausalt või?
*CHI:    Jaa vedel.
*MOT:    Annan sulle siit salfrätiku kohe-kohe, siis sa saad puhastada ära.
*CHI:    Aga emme see on väga ea, aga kui natuke peale läheb siis saab
    sellega ära puhastada, aga emme äh ää.
*CHI:    Las süles olla seal taskuätik sest muidu mul läheb kõht mustaks
    sest mul on kiisu kleit.
*MOT:    Aga proovi et ei lähe sülle, sa saad ilusti hakkama ma tean.
*CHI:    Aga emme.
*MOT:    Mh.
*CHI:    Kui ma magama lähen siis sa ei tohi enam ingatagi sinna tuppa
    tegema tulla.
*MOT:    Hee, ma ei tulegi, siis sul on seal hea olla onju?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Mhmh.
*CHI:    Ja vastii [= varsti] ja kui sina ära toimetad tuled sina ka mu
    kaissu.
*MOT:    Ma ei tea kas ma lõuna ajal Martiina tulen eks ju, ära ole kurb kui
    ma tunnen et ma lõuna ajal tunnen et ma ei taha, aa ma tahtsin
    orhideed sealt toast ära tuua et need ära kasta.
*CHI:    Aga kui ma selle mm selle kohupiima ära söön tahan veel ühte
    kohupiima emmeee.
*MOT:    Kindel või?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    No vaatame.
*CHI:    Mhmh aga issi tõist võttis veel kohupiima, issi võttis veel
    kohupiima.
*MOT:    Issi tõi sulle kohupiima jah.
*CHI:    Ja võttis veel kohupiima, aga mai [= ma ei] saa täpselt aru kus
    poest issi võttis.
%com:    Vesi soliseb, ema toimetab köögis.
*MOT:    Aga see on nii tore et ta mõtles su peale et kui sa Pärnust tuled et
    siis sa saad kohe kohupiima süüa.
*CHI:    Mhmh jaa ja siis issi võtti ostiski mulle kohupiima, ja piim
    öeldakse kohupiim emmee.
%com:    Laps ütles, kuidas tuleb sõnu öelda. Sõna võtti jäi poolikuks.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Jaa.
%com:    Vahepeal on vaikne.
*CHI:    Emme ma olen venna õekene.
*MOT:    Oled küll.
%com:    Ema vahetab mõne lause Martiina vennaga.
*CHI:    Ei emme venna ei tohi kohupiima ainult minaa.
*MOT:    Sina sööd tavaliselt enne lõunaund kohupiima alati.
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Miks emmee?
*MOT:    Sul on tekkinud selline harjumus talukohupiim maitseb sulle väga.
*CHI:    Mulle maitseb astelpaju kaa.
*MOT:    Mhmh kas sa mäletad mis marju me eile memme aias sõime?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Mis marju me sõime?
*CHI:    Ei tea.
*MOT:    No mõtle mis marju me sõime eile, mis me sealt leidsime?
*CHI:    Ma sõin mm neid mustsõstaid ja punaseid sõstraid ja siis veel ää
    vaalikaid ka.
*MOT:    Väga tubli, ma arvasin et sa ei mäletanud seda mustsõstra nime,
    mustsõstrad, punased sõstrad, vaarikad, siis mis see
    memmega leidsid veel need pisikesed punased veel, tegite pai veel
    seal nendele.
*CHI:    Maasikad.
*MOT:    Mis maasikad need olid?
*CHI:    Mhhh kuumaasikad.
*MOT:    Kuumaasikaid leidsid.
*CHI:    Ja siss ä mmm veel üks tädi tõi ka maasikaid mulle.
*MOT:    Aa Noora.
*CHI:    Mhmh Noora tõi mulle maasikaid ja mm siis olime Pälnus ja nüüd
    tulimegi tagasi siia.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Jaa, ma tahan oma Atsudi Atsudi obu ka kaissu võtta.
*MOT:    Kui sa nii kangesti tahad siis sa võid võtta.
*CHI:    Nii kangesti sellega mm Atsudi kaasa võtta.
*MOT:    Ahah.
*CHI:    Mhmh kas käime pesemas kaa?
*MOT:    Ee pissil oleks vaja aint käia.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Sikue lõuna mõnulemise ajal pole vaja pesema minna võibolla
    suu vaatame korraks üle.
*CHI:    Jah.
*MOT:    Sa sõid ilusti puhtalt siis ei ole vaja.
*CHI:    Aga kiisu kläiti [= kleiti] pole küll vaja pesta sest ma povin
    [= proovin] nimodi et kiisu kleiti peale ei läheks kohupiima emme.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Mmm see kiisu kleiti küll ei pea ära pesema.
*MOT:    Mhmh ei pea ma arvan ka.
*CHI:    Jaa need iided mis mustad on need saab panna.
*MOT:    Jaa ma vaatan korraks kas sinu kampsun on puhas, ma vist pesin selle
    ükspäev ära, see on puhas küll, aga ma pean sinna ühe lille sinna
    kinni õmblema ja siis ma pean su mütsi peale ka lille kinni õmblema.
*CHI:    Jajaa aga emme õmble minu kampsuni peale üks lillekene ma luban sul
    küll oma kampsuni külge lille õmbleda.
*MOT:    Mhmh siin on vaja vennal üks asi parandada natukene ära.
*CHI:    Ja minul on ka müts ja kampsun vaja ära parandada.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    Jaa.
*CHI:    Emme ma räägin ka vahepeal diktofoni.
*MOT:    Räägi räägi.
%com:    Ema on teises toas, laps räägib mõne sõna, mis on nn päris keele
    moodi.
*CHI:    Emme kas see mm ääkimine jääb sinna?
*MOT:    Jääb sinna jaa ja siis ma saadan need tädi Airile.
*CHI:    Ja miks saadad?
*MOT:    Siis see tema kuulab.
*CHI:    Miks kuulab?
*MOT:    Tema kuulab ja jaa tema kirjutab sellest teadustööd kuidas sinu kõne
    areneb.
*CHI:    Aga emme kuule emme kas kas diktofon jääb mäile [= meile]?
*MOT:    Siis kui tädi Airil enam ei ole vaja sinu kõnesid lindistada.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Siis me anname selle talle tagasi.
*CHI:    Äi anna.
*MOT:    Ikka anname.
%com:    Laps ronib toolilt maha.
*CHI:    Ai.
*MOT:    Oi sul varba all oli, anna ma viskan ära.
*CHI:    Se on paht [= praht].
*MOT:    Praht jah.
*CHI:    Jaa see on minu paht [= praht], minu jala alt.
*MOT:    Mhmh.
*CHI:    On ikka veel kohupiima.
*MOT:    Jaa üks on homseks kaa.
*CHI:    Jajaa.
*MOT:    Issi on ostnud mingit mädarõikavõiet.
*CHI:    Ma tahan ühte osin ma tahan osinakohupiima kaa.
*MOT:    Ma pean vaatama kas seal on.
*CHI:    On küll.
*MOT:    See mhmh aga söö see enne otsa siis vaatame edasi.
*CHI:    Mmm tead mis kell juba on.
*MOT:    Kell saab kaks kümne minuti pärast.
*CHI:    Ja peame magama minema.
*CHI:    Millal me mmm hambaid peame pesema emme?
*MOT:    Siis kui sa lähed ööund magama.
*CHI:    Aa.
*MOT:    Alati võib lõuna ajal ka loputada aga tavaliselt hommiku ja õhtu sa
    pesed hambaid, mina ka.
*CHI:    Mmm aga tegelikult praegu me võime küll ambad ära loputada.
*MOT:    Mhmh võime küll kui sa oled pissil ära käinud.
*CHI:    Ma tan [= tahan] ambaid loputada.
*CHI:    Aga emme kui emme ommikul ma üles ärkan vaatame kui ma ommikul üles
    ärkan vaatame mida siis ilm teeb vaatame kas me siis ommikul õue
    saame minna.
*MOT:    Kindlasti saame minna.
*CHI:    Mhmh.
*CHI:    Ja siis ommikul lähme attaga [= rattaga] sõitma.
*MOT:    Lähme.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Aga kui sa ära oled pikutanud siis me õhtupoole teeme ka kindlasti
    midagi, tegelikult peaks korra ee vaatama kas me saame tädi Karmeni
    ja Konradi kätte et ää et ää mul on paar asja tädi Karmeni käest
    võtta.
*CHI:    Mis asja?
*MOT:    No ta annab mulle ühed asjad.
*CHI:    Mis asjad?
*CHI:    Aga millal ma kääe oma Tallinna koju oma auto saan?
*MOT:    Millise auto?
*CHI:    Põmm põmm põmm auto.
*MOT:    Pärnu auto või?
*CHI:    Ei ei ei, ei, selle minu Lihula tänava auto.
*MOT:    Aa kas sa mõtled seda mis me Konradile laenasime?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Mai  [= ma ei] tea, Konrad mängib sellega vist veel.
*CHI:    Aga millal ma selle oma kodu seal kodutänava auto tagasi saan?
*MOT:    Kas sa igatsed seda autot või?
*CHI:    Jaa igakatsen [= igatsen] emme.
*MOT:    Ah soo, ma ei teadnudki seda, eks me siis küsime Konradi käest ja
    tädi Karmeni käest.
*CHI:    Jajaa emme ma tahan küsida kellegi ma tahan mh mh mh Kondadi Karmeni
    küsida ma oma selle auto tagasi saan.
*MOT:    No aga küsime nende käest täna.
*CHI:    Ja küsime ja aga pean enne ära magama siis vaata äh mm siis mm mm
    ääh mm ma ütlen Karmenile mmm Kondadile ütlen millal ma oma auto
    tagasi saan.
*MOT:    Mhmh sõidki kõik otsa.
*CHI:    Jah nüüd veel ühte ossu aga osinakohupiima on ka.
*MOT:    Ma vaatan rosinakohupiim on kaheksanda kuupäevaga see on tänasega ma
    vaatan kas see kõlbab veel see on olnud lahtine kui ma ära sõitsin
    siis sa juba siit sõid proovime kohe veel hmmm sobib sinu
    rosinakohupiim ma võtan selle ära viskan selle ära see on tühi nüüd.
*CHI:    Kui me läksime ära miks ma siis seda veel sõin?
*MOT:    Enne kui me Pärnusse sõitsime siis sa sõid seda kohupiima, ma tegin
    selle lahti aga siis sa kõike ei soovinud.
*CHI:    Jaa, ma nüüd soovin kõike.
*MOT:    Vat mina ei tea kas sa soovid.
*CHI:    Jaa tahan küll.
*CHI:    Nüüd mmm aga ühes Lote filmimis ütles Adelberdi emme lähme nüüd
    ilusasti kojuuu.
*MOT:    Adelberdi emme ütles või, ei Adelberdi naine Sofi ütles talle seda.
*CHI:    Jaa aga siis Lote vilmis ütles Adalbert jaa lähme nüüd jah ilusasti
    kojuu, jaa ja siis Sofi ja Adalbert läksidki kojuu jaah.
*CHI:    Mhmh, aga kus Sofi ja Aadalbert elavad?
*MOT:    Oma jäneste majas, Leiutajatekülas on nende maja ju.
*CHI:    Jaa ja aga Aadalbert ja nemad elavad seal Lote kodu juurest eemal,
    mhmh jaa aga kuhupoole üks Anne poiss ja nende auto keelas
    [= keeras] kuhu poole?
*MOT:    Linna poole.
*CHI:    Aga kus pool linn on?
*MOT:    Kesklinna läksid nad.
*CHI:    Aaa.
*MOT:    Sealpool kus ee nende auto oli seal ongi kesklinn ja sinnapoole nad
    lähevadki.
*CHI:    Aa.
*MOT:    Tädi Anne ja Hugo.
*CHI:    Aga emme kuule.
*MOT:    Jaa.
*CHI:    Mmm emme kuhu tööle issi läks?
*MOT:    Issi täna sõitis Soome.
*CHI:    Aa.
*MOT:    Tuleb õhtul juba tagasi.
*CHI:    Jaa aga emme kui ma magan kas siis tuleb issi?
*MOT:    Tuleb.
*CHI:    Aa.
*MOT:    Issi tuleb siis kui me lähme ööund magama ta tuleb selle väga hilise
    laevaga.
*CHI:    Mis värvi?
*MOT:    Mm ma ei tea mis värvi see laev on ma arvan et äkki ta tuleb selle
    helerohelise Tallinki laevaga.
*CHI:    Mhmh aga äkki tuleb oosaga.
*MOT:    Ma küll roosat laeva pole näinud merel aga mine tea.
*CHI:    Aga ma tahan et issi tuleb laevaga tagasi Soomest.
*MOT:    Tulebki.
*CHI:    Aga millal issi aga mis aga emme äh kus märi [= meri] seal vees on
    emme?
*MOT:    Kus meri on või?
*CHI:    Jaa.
*MOT:    Meri ongi seal kus on meri, kus on palju vett ja kus laevad sõidavad
    vaata.
*CHI:    Aa, aga miks issi tööle läks emme?
*MOT:    Tal olid seal mõned kohtumised päeval.
*CHI:    Miks emme?
*MOT:    Issi peab ju tööd ka tegema.
*CHI:    Ma tan issit ma juba igatsen oma issit.
*MOT:    Ma usun seda.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Ta tuleb õhtul ja siis kui ta koju tuleb sa juba tudud siis ta teeb
    sulle unemusi ja ütleb et ma armastan sind.
*CHI:    Mhmh jaa.
*CHI:    Aga mmm kui ma voodis olen millal siis issi tuleb kui ma voodis
    olen?
*MOT:    Issi tuleb siis kui sa lähed ööund magama, mitte praegu, issi tuleb
    päris öösel.
*CHI:    Mhmh.
*MOT:    Mhmh ma arvan et siis olen mina ka juba voodisse pugenud.
*CHI:    Mhmh miks oled sina ka juba voodi pugenud?
*MOT:    Mul ju tuleb ka uni ööuni.
*CHI:    Minul tuleb ka praegu uni peale.
*MOT:    Novot.
*CHI:    Aga emme kui sina magama tuled tuleb minu sinuga koos.
*MOT:    Kas sul hakkab kõht täis ka saama?
*CHI:    Aga kui ma selle kohupiima ära söön siis ei tahagi ambaid loputada
    aga emme kui ma magama lähen siis ma magan ikka paegu.
*MOT:    Päeval jaa.
*CHI:    Aga emme kuule mh mh mh emme ma tahan Lotte aamatut vaadata voodis.
*MOT:    Teeme nii et sa saad seda teha, aga mis sellest Ratsudiratsudist
    saab, kas sa soovid selle ka kaissu võtta?
*CHI:    Mhmh Atsudi tahan küll kaissu võtta.
*MOT:    Aga võta siis need viimased ampsud ja meil ongi aeg minna magama.
*CHI:    Üks kaks komm neli.
@End

@UTF8
@Begin
@Languages:    est
@Participants:    FAT Father, CHI Target_Child, MOT Mother
@ID:    est|Korgesaar|FAT|37;|male|||Father|||
@ID:    est|Korgesaar|CHI|3;1.0|female|||Target_Child|||
@ID:    est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@Date:    30-DEC-2013
@Time Duration:    01:08:05
@Situation:    ema ja laps tegutsevad köögis, söövad hommikust
*MOT:    nii panin käime.
*CHI:    mbdahan sinna sisse laulda.
*MOT:    tahad laulda?
*CHI:    mhmh.
*MOT:    äkki sa sööd pudru enne ära.
*CHI:    kes elab pak.
*MOT:    kumma sa tahad, äkki sa sööd pudru enne ära.
*CHI:    kess päkapikk üts päkapikk sa olema.
*MOT:    kuidas puder maitseb?
*CHI:    ästi.
*CHI:    mm kuum.
*CHI:    üks päkapikk, üks päkapikk läks seene istus oma leele üks päkapikk läks teele istus oma eele aitäh.
*CHI:    üks päkapikk läks teele, üks päkapikk läks teele istus oma eele üks päkapikk.
*MOT:    ette sidus kirju kuke.
*CHI:    mida?
*MOT:    ettu sidus kirju kuke.
*CHI:    üks päkapikk läks teele, istus oma eele ette sidus kilju kukä.
*MOT:    neid nuppe ära seal vajuta.
*CHI:    kukä, kukä biks.
*MOT:    head isu.
*CHI:    biks teil igalühel on üks viinel.
*MOT:    sest üks on päris piisav, sul on ka üks.
*CHI:    ei mul on ju palju neid.
*MOT:    aga ma tegin selle ühe natuke väiksemateks tükkideks.
*CHI:    aa.
*MOT:    head isu.
*CHI:    a kui balju väikseid tükke on jäänud?
*MOT:    loe ära.
*CHI:    üks kaks kolm neli viis kuus seitse.
*MOT:    nüüd läks küll palju nii palju küll ei ole.
*CHI:    üks kaks kui palju loe.
*MOT:    loe uuesti.
*CHI:    üks kaks kolm neli viis, viis!
*MOT:    muidugi viis.
*CHI:    üks päkapikk läks eele istus oma eele ette sidus kilju kukä, üks
    päkapikk, enne see on ju see on ju äla jahtunud.
*MOT:    siis võta.
*CHI:    bida [= mida] kahvliga.
*MOT:    aa näe siin on ju seda hummust.
*CHI:    mida?
*MOT:    see miks ma seda leiba röstisin.
%com:    pikk vaikus vahepeal.
*MOT:    minuarust on päris lahe et me nüüd viimast suvikõrvitsat praegu.
*MOT:    nii kaua aega on nagu vastu pidanud.
*CHI:    mul on pissihäda.
*MOT:    mine käi pissil ära.
*CHI:    üks päkapikk läks teele issus.
%com:    laps kukkus tooli pealt maha.
*MOT:    nii kuhu sa kadusid?
*CHI:    aai aai aii aii ai ai.
*MOT:    kas sa muutusid ülemeelikuks ja siis kukkusid nimodi, oota ma võtan valu ära viskame metsa.
*MOT:    kas veel on natukene, läks paremaks?
*MOT:    võtad sa diktofoni kaasa lähme.
*CHI:    kus kus dikofoni kaasa diktofon läks seene üks diktofon läks seene istus oma diktofoni eele.
*MOT:    kui sa tahad sa võid sinna diktofoni oma luuletusi lugeda ja võid seda käes hoida ja pissi ära ja tule emme juurde tagasi aga ära nuppu vajuta.
*CHI:    ahah.
*MOT:    ma panen sul selle valmis siia.
*CHI:    üks päkapikk läks teele.
*MOT:    hoia teda niimodi.
*CHI:    üks päkapikk läks teele istus oma eele ette sidus kilju kukä, meie kiisul kiimud silmad istub metsas kännu otsas piip oli suus ja kepp oli käes kutsus lapsi lugema see kes mõistis alu sai, sellele ta tegi pai,
    üks päkapikk läks juhtis oma teele xxx, üks päkapikk läks
    teele.
*MOT:    mine pese palun käed ära.
*CHI:    ei.
*MOT:    käisid ju pissil ja nüüd tuled sööma, mine mine.
*CHI:    mai [= ma ei] taha.
*MOT:    ma aitan sind, tule.
*CHI:    üks päkapikk.
*MOT:    oot las see olla siin, hopsti mine.
*CHI:    üks päkapikk teele astus oma teele üks päkapikk.
*MOT:    nii palun.
*CHI:    aga mul on ju püksid mäljad.
*MOT:    kuidas?
*CHI:    nimodi.
*MOT:    minumeelest ei ole.
*CHI:    on ikka.
*MOT:    sa kiirustasid natukene või.
*CHI:    mida.
*MOT:    pese palun käed ära.
*CHI:    ei kiilusta.
*MOT:    kas ma teen ise lahti või teed sina?
*CHI:    sin sina teed, külm.
*MOT:    äi ole külm, pese teine ka.
*MOT:    hõõru ka.
*CHI:    a keik pesevad ennast.
*MOT:    a kas siis on kõik, kõik, pane siis nüüd kinni ja lähme sööme edasi muidu söök jahtub ära, nii hops.
*CHI:    tilis, nii anna see minu kätte.
*MOT:    nii mine pane õrnalt laua peale.
*CHI:    tiliseb tiliseb aisakell lumihelb lumihelb tiliseb tiliiseb aisakell.
*MOT:    nii paneme laua peale nii, palun tule istu hakkame sööma.
*CHI:    tiliseb tiliseb aisakell lumhelb lumihelb.
*MOT:    head isu.
%com:    isa räägib taustal telefoniga.
*MOT:    erki elistas jah?
*CHI:    üks päkapikk kasvas seelel.
*CHI:    üks päkapikk läks seele istus oma eele kilju kukä.
*MOT:    martina lähme jalutame siit täna jala turule.
*CHI:    jaa jalutame.
*MOT:    jaa siis sa aitad mul turul ära osta mis tarvis on, aitad mind, viime munatädile need karbid ka need munakarbid mhmh viime kõik talle ära ja ostame uued munad ostame sulle vutimune ka.
*CHI:    jah ja kas ostame seda kanamuna ka?
*MOT:    mhmh ja siis see kui me lõpetame siis kutsume issi endale järgi.
*CHI:    aa.
*MOT:    lähme vaatame sealt loomaliha ka.
*CHI:    aa.
%com:    ema ja isa vahetavad omavahel mõned laused.
*CHI:    emme miks.
*MOT:    võibolla turul on.
*CHI:    emme miks me peame jala minema jalutama?
*MOT:    põnev minna lähme üle raudtee ja.
*CHI:    kuidas kas jala lähme üle audtee?
*MOT:    mhmh.
*CHI:    ja kas siis.
*CHI:    emme kui kaua sinna läheb?
*MOT:    no ma arvan et me lähme sinna üks nelikümmend minutit.
*CHI:    aa.
*MOT:    oled sa valmis on sul jõudu nii palju, söö siis puder ära siis on.
*CHI:    mhmh.
*MOT:    ma söön ka kõhu täis.
%com:    pikem vaikus vahepeal, söövad.
*CHI:    hmm mnemme [= näe emme] nüüd ei ole enam nii ilusat auku.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    kassa sööd selle viinelipoisi ka äla?
*MOT:    mhmh.
*MOT:    söön.
*CHI:    a mul ei ole veelgi otsas.
*MOT:    ei ole.
*CHI:    emme.
*MOT:    jaa.
*CHI:    kas tulu [= turg] on juba lahti tehtud?
*MOT:    mhmh.
*CHI:    kes tegid tulu lahti?
*MOT:    turg juba vist tehakse hommikul kell kaheksa lahti.
*CHI:    aa.
*MOT:    müijad lähevad nende oma töölaudade taha ja panevad kauba välja ja siis inimesed tulevad ja ongi lahti.
*CHI:    aa.
*CHI:    jah ja meie kokuneme ka sinna ju.
*MOT:    nojah.
*CHI:    aah mm emme kui kudas laste emad saavad mm tulule kättes oma söögi asja, kuidas?
*MOT:    kuidas, mis sa arvad?
*CHI:    ei tea.
*MOT:    kui me sinuga lähme turule, siis kuidas ma saan söögi kätte?
*CHI:    ei tea emme.
*MOT:    ma ju lähen turumüija juurde ütlen talle tere ja siis ütlen palun mulle kakskümmend muna näiteks kui ma mune ostan.
*CHI:    hm.
*MOT:    siis ta paneb mulle kakskümmend muna ja siis ütleb kui palju see maksab ja siis mina maksan ära.
*CHI:    hm.
*MOT:    ja siis ma saangi kätte panen korvi sisse ja tulen koju.
*CHI:    a me pitime ju vaatama liha.
*MOT:    jaa me ostame liha ka ja emme tahab natukene osta vaadata kartulit turult ja porgandit.
*CHI:    äkki on muaasikat [= maasikat]!
*MOT:    mm talvel ei ole tavaliselt aga äkki on mõne muu võõramaa maasikat, aga mei osta neid, aa ma tahan küüslauku ka turult osta.
*CHI:    hm.
*MOT:    küüslaugud on meil otsas.
*CHI:    hm.
*CHI:    üks päkapikk.
*MOT:    oo ma peangi vaatama kas ma riivjuustu panin kirja, riivjuustu on meil ka vaja.
*CHI:    ega sa iivijuustu ei pannud kilja turult.
*MOT:    mai tea kas seal saarema poes võib olla saaremaa võid ja saarema juusut, peab minema vaatama.
%com:    ema ja isa räägivad omavahel.
*CHI:    aa mm emmä!
*MOT:    noh.
*CHI:    emme mul tuli veel palem mõte, äkki seal tulul on kaalikat.
*MOT:    mhmh, meil vist on kaalikas otsas, ma eile ökopoest peeti tõin.
*CHI:    aa.
*MOT:    ma mõtlesin et äkki täna teeks peeti õhtul.
*CHI:    mhmh.
*MOT:    köömnetega ja.
*CHI:    mhmh.
*MOT:    mulle nii maitseb, sulle ei maitse?
*CHI:    mkm, mida?
*MOT:    sulle ei maitse peet või?
*CHI:    mulle maitseb kaaltul.
*MOT:    kartul.
*MOT:    mis sulle veel maitseb?
*CHI:    hmm, õun, siis mulle maitseb vutimuna, siis mulle maitseb ää õunamahl ja siis maitseb muna veel ka.
*MOT:    putru armastad sa ka.
*CHI:    jah, tee putlu ka siis, a viinelit ei taha.
*MOT:    ära siis söö praegu, muidu sa oled seda ka tahtnud.
*CHI:    mu putlu natuke veel.
*MOT:    mhmh, kas sa neid viinereid ei söö jah?
*CHI:    äkä.
*MOT:    ma söön siis ampsan ära.
*CHI:    mhmh, nüüd mulnkaks [= mul on kaks] tükki sest sa ühe sõid ära, nüüd on kaks neist!
*MOT:    lund ikka ei ole.
*CHI:    a kui mina olen poemüia siin kodus, siis ma ütlen ka mis teie soovite ja siis te ütlete piima saia.
*MOT:    oh kui hea, et sa ütsid piima, meil on piima ka vaja.
*CHI:    piima.
*CHI:    piima emme, ja emme siis muna ka.
*MOT:    muna on mul juba kirjas ja vutimunad ka.
*CHI:    aa.
*MOT:    ja tead lähme vaatame kas seal on seda väga head vändra leiba vändra saia käsitöö seda leiba saia.
*CHI:    jah.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    ja mine vaatama kas ah kui me selle kas ma selle peu [= peo] ajal saan siin kodus õuna süia?
*MOT:    jah.
*CHI:    aa mhmh.
*CHI:    ja peul peus peus kui me siin peul oleme, siis mida emme mida me siin siis peul teeme, räägime juttu ja?
*MOT:    mhmh, tead ma vaatan ühest tortide tegemise raamatust kuidas issi lemmik kohvikook käib, mis mul vaja on.
%com:    keegi ei räägi vahepeal.
*MOT:    vaatame kus on kohvitort.
*CHI:    meda [= mida]?
*MOT:    näe siin ongi, küpsised on meil olemas võid on vaja ahah hapukoort.
*CHI:    emme mm ema mulle apukool ei maitse ju, sa oled näinud et mai söö apukoolt.
*MOT:    aga seehapukoor on vahest mõne asja sees, siis sa oled küll söönud ma olen näinud.
*CHI:    ei söö, mai söö ju.
*CHI:    emme kas minu emme emme.
*CHI:    emme kas ma saan vaadata oma valbavahel?
*MOT:    mis sul seal varba vahel siis juba jälle on?
%com:    ei kuule vahepeal.
*MOT:    kas sa said martina kõhu täis ve?
*CHI:    mvaatan teist varbavahet ka, kas teisest on ka.
*CHI:    issi, mida sa teed?
*CHI:    mida.
*MOT:    kas sa võtsid sokid päris ära präägu jah?
*CHI:    jah.
*CHI:    ükk päkapkk, iss isa kas sinu kas sinu maja sobib minu maja kõrvale?
*FAT:    sobib.
*CHI:    ah, a see peab ju kinni jääma.
*FAT:    aga selle alusega ta ju jääbki kinni.
*CHI:    miks?
*FAT:    kui sa paned selle suure aluse peale siis jääbki kinni sai pea üldse ära võtma seda väikest, proovi.
*CHI:    eheei.
*FAT:    kui sa vajutad selle suure aluse peale vaata kas ta jääb kinni, mina arvan et jääb.
*CHI:    ei jää.
*MOT:    oo kui ilus kampsun issil on.
*CHI:    issi ei jäänud.
*FAT:    no aga, kas ma aita.
*CHI:    jah.
*FAT:    näe.
*CHI:    oi näe jäigi.
*CHI:    oota emme las ma teen oma legote.
*MOT:    aga ehita ma natuke panen siin natuke mõned asjad ära mis mul on vaja eks.
*CHI:    jaa.
*MOT:    emme saab täna selle koogi valmis teha selle ma jätan välja.
*CHI:    mida emme?
*MOT:    ma hakkan täna tegema juba seda kohvikooki.
*CHI:    miks?
*MOT:    siis on see juba homseks valmis, siis ei pea homme tegema, see tahab olla öösel külmkapis.
%com:    laps räägib midagi vaikselt kaugemal.
*CHI:    oota siis ma pean emme välvid üksteise unniku panema.
*MOT:    kas sul pime ka seal natuke on ma panen sul tuld juurde.
*CHI:    jah.
*MOT:    kuidagi väga pime on sul siin ma panen selle koridoritule siit, kas nii on parem.
*CHI:    jah.
*MOT:    natuke.
*CHI:    jah.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    miks, emme mul on selle maja jaoks vaja ust, uks, ma panen ukse enda lahti, emme ma panin endale uksä et saaks sisse tulla,
    olgu siis sees, see, ee ma usse ukse mul on siin inimesi ei
    ole, aga ei tohi ust panna, see uks käib lahti aga, emme mina tahan
    issi uksele panna selle ukse, selle.
*MOT:    kas selle maja tegi issi enne vä?
*CHI:    jah.
*MOT:    kas ma võin vaadata, oi see on täitsa kohe saab sisse minna jah.
*CHI:    jah, ma tahan sille uue ukse selle panna.
*MOT:    näita vaatame kas ma oskan aidata.
*CHI:    seet saab see.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    niu välav, nüüd on minu leel legud.
*MOT:    see ei jää siia milline siin enne oli?
*CHI:    siin enne oli üks see üks.
*MOT:    aa mai saa seda praegu siia külge.
*CHI:    ma tahan.
*MOT:    aga äkki see käib hoopis teise uksepiida sisse see ei lähe siia.
*CHI:    hmm.
*MOT:    hmm, aga hakka sa oma maja siis ehitama ma lähen panen asjad ära.
*CHI:    a see käib selle lilla.
*MOT:    aa see käib lilla sisse ma arvasin et see käib teise kohta äkki.
*CHI:    lilla kohta, lillaks.
%com:    laps räägib vahepeal midagi, pole kuulda.
*CHI:    emme mina ei saa.
*CHI:    näe emme siin on emme siin selline vibe imekili valge pabel.
*MOT:    ahah.
*CHI:    valge pabel tulul, valgä pabel tulul, see käib siia nii, oled siin.
%com:    pole kuulda juttu.
*CHI:    emme.
*MOT:    jaa.
*CHI:    kas ma võin issi maja natukene edasi ehitada?
*MOT:    mina arvan küll et võid.
*CHI:    issi lubab, minu issi lubab, minu issi ikka lubab, koe väikseb, taan
    et tal oleks ukse peal selline ja siis ta maja sees, omal maja see
    on see, majas on, emme emaa.
*MOT:    no mis on.
*CHI:    mina sain need legodu ise sünnipäevaks mitte issi isa minu issi ei saanud sünnipäevaks legod mina sain ju sünnipäevaks legod emme.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    see posten [= korsten] ei sobi minu majale sobib see kosten [= korsten], emme!
*MOT:    mis on?
*CHI:    minu maja otsa sobib kosten [= korsten] mitte issi maja otsa, mu tuli ea [= hea] mõtte.
*MOT:    martina vaata kui ilusaks see valge orhidee on läinud vaata kui palju õisi tal on.
*CHI:    ohohoo.
*MOT:    onju.
*CHI:    jah.
*MOT:    kohutavalt ilus.
*CHI:    jah.
*MOT:    super ilus.
*CHI:    peen [= pean] minu maja veel, minu majal on vaata, minu maja otsa
    käib ota [= oota] oota emme, minu maja otsa käib ota
    [= oota] kosten [= korsten] ota [= oota], emme kas kas saad minu
    lillepoe piki selle minule minul on sellist kostnat [= korstnat],
    sest emme minu maja kosten [= korsten] on ju oosa [= roosa], emme minu
    maja kosten tahab ka ju olla oosakas [= roosakas], siia maja otsa
    käib oosa [= roosa] välv [= värv], ota [= oota] selle maja xxx käib,
    selle maja otsa käib, oota emme ma teen issil selle kostna
    [= korstna] veel suuremaks iss ütles et xxx, eledaks tumeloheliseks,
    tuleb see uks, oota see kosten [= korsten] käib siia, emme see
    kosten [= korsten] hoopis ei käinud selle maja otsa vaid käis hoopis
    selle ukse otsa.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    minule ei see käib selle suule aluse külge.
*MOT:    ahsoo aga no pane siis.
*CHI:    see käib sellele tulniks [= torniks], see kui ma emme teen mõni teine
    päev sellise tulni [= torni], siis saab sellega kahese panna siia.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    siia, otsa selle siis saab selle maja külge panna aga pläegu
    [= praegu] ei saa pole tolni [= torni], vaata vaata em minu maja nüüd,
    emma.
*CHI:    emme!
*MOT:    mis on martina?
*CHI:    siin on poistele selline auto ja selline dinosaulus.
*CHI:    kenad kasekesed kingul kohavad, lumi on ju äla suland talvekülm on
    mööda läind.
*CHI:    issi, isa, minu dinosaulusä emme, ema.
*MOT:    martina sa saad ise ka toimetada sa ei pea kogu aeg hüüdma mind.
*CHI:    emme.
*MOT:    jaa ma kuulen ka sind.
*CHI:    äh mm mida sa teed?
*MOT:    ma võtan lilledel neid lehti ära mis on läinud koledaks.
*CHI:    aa.
%com:    keegi ei räägi vahepeal.
*CHI:    isa, issi, kuule, mina saan siit ühe maja ehitada ühe.
*CHI:    emme mul sinu peavõlu [= peavõru] ei meeldi.
*MOT:    kas paneme patsi siis?
*CHI:    jaa.
*MOT:    ma viskan kohe lillede lehed ära need kuivanud.
*CHI:    issi, issi, miks see valge uks ei käinud issi sinu maja külge, üks
    issi.
*FAT:    mai tea.
*CHI:    sinu majal on ju valge aga sul pole ju sellist xxx uut.
%com:    ema segab vahele.
*MOT:    ma arvan indrek et sa võid arvestada et me äkki umbes ühe ajal oleme
    vajame sind.
*FAT:    mhmh.
*CHI:    isa millal sinul töö on tehtud isa issi?
*CHI:    vaata emme emme mina sain selle maja oma sain selle maja.
%com:    räägivad diktofonist kaugel.
*CHI:    isaa!
*FAT:    noh.
*CHI:    mida sa teed?
*FAT:    lähen uuesti veetseesse.
*CHI:    aa, mm väljas laulavad, kenad kasekesed väljas kinguvad, vaadel ammu
    möödas.
*CHI:    alguses käib sees.
*CHI:    ema!
*MOT:    martina ma toimetan.
*CHI:    aa.
*CHI:    a pane mulle pats emme.
*MOT:    küsi uuesti mis sa soovisid.
*CHI:    patsi.
*MOT:    aa mul ei ole praegu patsikummi issi on veetsees ja vannitoas.
*CHI:    aa.
*MOT:    sa pead korraks ootama.
*CHI:    olgu.
%com:    laps mängib omaette.
*CHI:    sina võid teine maja ühe sellise jätta ja ühe sellis, sellise uks xxx
    uks, ukse öö ukse öö tavast tuli maja tavast tuli maja.
*MOT:    noh kuidas ehitamine läheb?
*CHI:    hästi.
*MOT:    super ju.
*CHI:    aga mul oleks issi minu issi maja küljest vaja uusat
    [= roosat] tumeuusat [= tumeroosat] eleoosat valget ohelist lillat,
    issi minul on sinu maja küljest need vaja tükid vaja võtta.
*FAT:    aga võta.
*CHI:    mai saa maja lahti kudagi.
*FAT:    ei saa vä.
*CHI:    jah sest see on.
*FAT:    niih nüüd said lahti, näe vaata see aknakene on sul siin esikus
    vaata.
%com:    ema ja isa räägivad omavahel.
*MOT:    nii ma panen sulle patsi.
*FAT:    ma võibolla lähen Edale raamatuid ära viima.
*MOT:    aa no aga sa võiksid sisse siis astuda kui sa saad siis anna teada.
*FAT:    mhmh.
*CHI:    selle maja.
*FAT:    tead sa võiks mulle ai päädi ka anda.
*CHI:    emme mul oleks kaka häda.
*FAT:    tuli kaka häda vä.
*MOT:    mine käi ära ise võtad maja kaasa jah.
*CHI:    jah.
*MOT:    mhmh.
*MOT:    panen oma peavõru ka siia tagasi seda sai soovinud.
*CHI:    jah mida.
*MOT:    seda sai soovinud enam.
*MOT:    ma lähen panen pesu kokku.
%com:    laps mängib omaette, tükk aega vaikust.
*CHI:    ja seda tükk mul vaja, issi.
*FAT:    noh.
*CHI:    ma võtsin sul ukse ja kostna [= korstna] tükid äla et saaks mina ka
    sellise ilusa välvilise maja teha.
*FAT:    sa võid selle täitsa ära lammutada.
*CHI:    aa.
*FAT:    tee nii nagu sa tahad aga kuule okei tsau!
*MOT:    näeme pärast.
*FAT:    mhmh.
%com:    vahepeal vaikus.
*CHI:    emme mai saa ühe emme kaka tuli.
*MOT:    oi kui tubli sa oled.
*CHI:    ma sain ainult ühe valge tüki kätte mai saanud teisi tükke.
*MOT:    kas sul on abi vaja või?
*CHI:    jaa mul oleks vaja need küik maja küljest äla võtta sest ma tahan ka
    välvilise maja teha.
*MOT:    aga seal on nii palju muid tükke aga kuule vaata paljun korja siit
    need legotükid kokku ära jäta neid siia muidu kellelgi jäävad jala
    alla ja saab jalg aiget ja võivad tükid katki minna.
*CHI:    mida.
*MOT:    ära jäta neid siia vii ikka teise tuppa ära.
*CHI:    ma siis muidu teistel jääb jala alla tükid tulevad jala alt äla emme.
*MOT:    tükid võivad katki minna ja jalg saab ka haiget.
*CHI:    aa.
*CHI:    minu maja on ka ju xxx, punane tuli, tuleb ss, emma, emme.
*MOT:    kuule ma natuke toimetan panen riided kappidesse.
*CHI:    olgu, pea tuleb siit, peab peab pesi siia, ühe jalale pese, pesime
    jala siit, oota emme!
*MOT:    noo.
*CHI:    mina olen majade majade majume majade emme!
*MOT:    no räägi.
*CHI:    mida sa teed?
*MOT:    ma just ütlesin mis ma teen.
*CHI:    tööd.
*MOT:    toimetan panen pesu kappidesse.
*CHI:    kas minu pesu ka?
*MOT:    sinu pesu panin juba ära jaa.
*CHI:    olgu.
*CHI:    vaata selline makko, oota mul on see tükk see tükk.
%com:    laps mängib ja räägib midagi omaette, ei kuule.
*CHI:    ema!
*MOT:    martina sa iga natukese aja tagant hüiad mind ma kuulen sind.
*CHI:    emme!
*MOT:    jaa, ma endiselt kuulen sind.
*CHI:    mida, mii da.
*CHI:    mii daa, mida emme.
*MOT:    ma ikka veel toimetan, ma lähen panen venna asjad ka tuppa ära ja.
*CHI:    ega vennad venna veel üles ei ole älganud?
*MOT:    ei ole veel ärganud.
*CHI:    kas sa älatad?
*MOT:    ei ärata las ta olla.
*CHI:    ahah kas sa kus ta tudub?
*MOT:    oma toas.
*CHI:    kas sa lähed paned venna toast ka asjad?
*MOT:    jaa ma lähen panen vaikselt vennale tuppa tema asjad.
*MOT:    me hakkame martinaga varsti turule minema, venna hakkab vaikselt
    ärkama.
*CHI:    aa.
*MOT:    me ei pea olema väga vaikselt.
*CHI:    emme emme, minu xxx jäi tudule sellepälast ei tohi kõva häält
    kilgata.
*MOT:    olgu mai kilka üles nuku tudub, kas sa tuled minuga siia tuppa või
    ehitad legodest veel?
*CHI:    ee jaa ehitan.
*MOT:    ehitan.
*MOT:    ma lähen võtan siis vaikselt voodipesud ära magamistoast eks sina
    ehita.
*CHI:    emme emme ma tulen ka.
*MOT:    ei ärata ei ärata.
%com:    laps räägib sosinal, ei kuule.
*MOT:    kuule sa pidid ehitama mine ehita, aa valmis, kas viime nuku sinna
    tuppa.
*CHI:    ei.
*MOT:    magab või.
*CHI:    jah.
*CHI:    oleme vaikselt.
*MOT:    ole vaikselt siis.
%com:    müra vahepeal, ei kuule.
*CHI:    emme lapsed peavad ka ju emmet aitama.
*MOT:    ikka peavad, näe sa võid minna ja viia need pesumasina sisse.
*CHI:    jaa olgu.
%com:    keegi ei räägi vahepeal.
*MOT:    oi milline abiline mul on väga tore, aga ära rohkem sealt too sest et
    teised ma pesen järgmise korraga.
*CHI:    aa.
*MOT:    ma panen need siin ruttu lasen need padjad ka korraks masinast läbi
    nii.
*CHI:    mina lähen oma lapse juurde.
*MOT:    mine oma lapse juurde jah.
*MOT:    kuule martina kui sa legoga ei mängi enam pane legod siis palun
    kokku.
*MOT:    oi kui tubli.
%com:    keegi ei räägi vahepeal.
*CHI:    emme äla pandud.
*MOT:    tubli, kas kõik tükid?
*MOT:    kuule kas sa vett tahad juua ma pole sulle täna puhast vett pannud.
%com:    laps räägib midagi sosinal, ei kuule.
*MOT:    mis sa tahad, magusat mett või, ma annan sulle ühe lusikatäie aga
    vaata beebi magab seal teises toas sa võid siin natuke kõvemat häält
    teha.
*CHI:    emme.
*MOT:    nii palun limpsi oma magusat mett, aga ma panen sulle tassi lotte
    tassi vee ka näe sinu laua peal on head värsket vett, ära meega
    ringi käi, söö siin oma meisterdamislaua juures.
*MOT:    no nii meil on suuremad toimetused siin hommikul tehtud hakkame
    varsti siis turule minema.
*CHI:    aa valvame senikua minu beebit senikaua valvame minu beebit kuni ta
    üles ärkab.
*MOT:    ahah, aga ee kas sa oled valmis et kui me turule lähme et sinna on
    päris pikk maa.
*CHI:    hmm mai jõua ju nii pikka maa kõndida.
*MOT:    ikka jõuad, sa juba jõudsid seda ju varem kõndida kui sa väike
    tüdruk olid ja alles väga väike.
*CHI:    kas siis ma jõudsin?
*MOT:    jaa ma arvan et sa jõuad nüüd ka.
*CHI:    aa.
*CHI:    üe veel sulle.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    emme kas veel suulemad lapsed jõuavad emmega tulule käia?
*MOT:    jaa.
*CHI:    emmega tulule kõndida.
*MOT:    emme vaatab korraks palju meil porgandit on ja kui palju vaja on, aa
    porgandit täitsa siin on ühe salati jagu on olemas.
*CHI:    kas peab polgandit ostma peab?
*MOT:    no väga ei ole vaja vaatame kuidas on kas on vaja porgandit vaatame
    kas porg turul on sellised isuäratavad maitsvad progandid või mitte
    sõltub sellest.
*CHI:    aa iisuälatavad [= isuäratavad] maasikad ka, xxx oopis oopis
    polgandit.
*MOT:    kuule su kohupiimad on ka otsas ma vaatan et peab kohupiima ostma.
*CHI:    hmm.
*MOT:    näed jogurtit on natukene veel seda ma polnudki kirja pandud et
    kohupiima oleks ka vaja.
*CHI:    pane siis koohu piim ka kilja.
*MOT:    panen.
*CHI:    a piim pane ka.
*MOT:    piim on juba kirjas aga ma vaatan kus munarestid on mis me tädile
    viime.
*CHI:    öhöh.
%com:    vahepeal keegi ei räägi.
*CHI:    kassa leidsid juba mõned munaestid [= munarestid]?
*MOT:    jaa.
*CHI:    aah.
*MOT:    neid on täitsa palju siin ma vaatan korraks üle veel.
*CHI:    kui palju neid sul siis munasi on vaja?
*MOT:    tead viime need mis meil üle on näedsa viime need tädile ja siis me
    ostame kakskümmend muna ta käest kaks neli kuus kaheksa üheksa
    munaresti on talle viia.
*CHI:    aa.
*MOT:    eks.
*CHI:    aa.
*MOT:    ma panen nad kotti ma võtan seljakoti siis on mõnus sinuga käia.
*CHI:    emme siis saab siis pead käest käest kinni võtta.
*MOT:    jaa.
*MOT:    näe ma panen munarestid juba seljakoti sisse.
*CHI:    aa.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    kas sa jõõd [= jõuad] seljakotti kanda?
*MOT:    muidugi jõuan munarestid on kerged.
*CHI:    mida.
*MOT:    munarestid on kerged.
*CHI:    aa.
*MOT:    lähme siis matkame läbi pargi ja üle raudtee ja.
*CHI:    hmm.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    kui kaua me saame matkata?
*MOT:    no päris kaua ma arvan et sa pärast väsid täitsa ära aga kui me ette
    teame siis me juba teame me saame olla mõlemad tublid eks.
*CHI:    aa.
*MOT:    mhmh siis sa saad lõuna ajal puhata pärast või pikutada.
*CHI:    aa.
*CHI:    ma seisan.
*MOT:    mhmh.
*MOT:    lähme vaatame ühe väikese sendikoti ka endale.
*CHI:    hmm.
*MOT:    suurt rahakotti ei võta kaasa nii vaatame kas on siin ma kuskil
    nägin ühte pisikest sellist mõnusat sendikotikest, suur rahakott on
    väga suur.
%com:    keegi ei räägi vahepeal.
*MOT:    noh.
*CHI:    miks sa panid selle ühe sendi kotikese sisse?
*MOT:    tead siis on mugavam me ei võta palju asju kaasa.
*CHI:    hmm.
*MOT:    panen siia vaata seljakotil on üks väga mõnus väikene sahtel siia
    mahub väga täpselt.
*CHI:    aa.
*MOT:    see on mugav ei pea siis mul on seljakott ja sina ja siis mul on hea
    saan sinul käest kinni hoida ja.
*CHI:    olgu.
*MOT:    võibolla on turul palju rahvast.
*CHI:    mida.
*MOT:    võibolla on turul täitsapalju rahvast.
*CHI:    mida.
*MOT:    võibolla on palju rahvast.
*CHI:    mida.
*MOT:    miks sa nii käid, söö oma mesi nüüd ära maitsev magus mesi nii emme
    mõtleb kas peaks veel midagi tähtsat tegema enne.
*CHI:    aah?
*MOT:    mõtlen kas on veel midagi tähtsat teha enne, vist ei ole.
*CHI:    emme ma panen selle kaanikausi [= kraanikaussi] sest see on vaja äla
    pista [= pesta] emme.
*MOT:    jaa aga mine nüüd ma olen vannitoas ole hea mine joo lonks vett ka
    peale.
*CHI:    aga ka minul on midagi tähtsat vaja ju teha.
*MOT:    no mida.
*CHI:    seda et on vaja beebi üles älatada.
*MOT:    palun tee seda.
*CHI:    emme ma, ma puhastan käed ka.
*MOT:    aga äkki sa pead tulema pesema lausa neid käsi.
*CHI:    pian [= pean] jah sest need läksid ju mesiseks.
*MOT:    meeseks kleepuvad natuke jah.
*CHI:    jah kleepuvad kleepuvatega kätega mai saa ju beebit xxx.
*CHI:    natuke lasen veega oota xxx ma kuivatan juba äla.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    oota emme ma lähen älatan beebi ülesse.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    sest nii palju on kell et beebi peab üles älkama, aa emme kus tui
    käib beebi pidi siis üles älkama kui kell on üleval suul
    [= suur] seiel on üleval.
*MOT:    kaheteistkümne peal aga teadsa sul on suu ka meega koos ja täitsa
    kleepub sai saa beebile musi anda mine tee suu ka puhtaks.
*CHI:    olgu.
*CHI:    kas suu on puhas?
*MOT:    natuke on vist siit ülemise huule pealt veel.
*CHI:    äla, äla tehtud.
*MOT:    kuivata ära ka.
*CHI:    eheh.
*MOT:    ja nüüd beebi juurde vä?
*CHI:    oh jah mudugi sest beebi peab ju üles älatama sest kell on juba
    üleval vasti jõuab alla siis tai tohi üles älgata älka üles tai taha
    älgata.
*MOT:    no mis siis teha kui tai taha ärgata sa ka mõnikord ei taha ärgata
    mis me siis teeme.
*CHI:    las ta siis tudub veel.
*MOT:    ahah.
*CHI:    ühel poisil on uoaants [= oranž] lips teisel on sinine ema.
*MOT:    noh.
*CHI:    missul siis ma teen ma võtan ta sülle.
*MOT:    mhmh ma arvan et talle väga meeldib su süles olla.
*CHI:    ta tahab.
%com:    ema segab vahele.
*MOT:    aga räägi talle et me hakkame vaikselt turule minema et mis ta siis
    nüüd teebä.
*CHI:    tai oska üksi olla.
*MOT:    no venna jääb ka õnneks.
*CHI:    ei aga ta tahab kaasa tulla.
*MOT:    oi turule on pikk tee tan liiga väike.
*CHI:    aga ma võtan ta sülle.
*MOT:    oi mei jõua nimodi me peame isegi natuke pingutama täna.
*CHI:    mida.
*MOT:    me peame isegi natukene pingutama.
*CHI:    eei aga tai oska vennaga olla ta muksub [= luksub] ka.
*MOT:    aga äkki ta jääb hoopis Maiega mängima.
*CHI:    ei oska ta ka mängida kahjuks.
*MOT:    no mis me siis teeme kas sa jääd temaga koju ja ma lähen üksi turule
    või?
*CHI:    ei.
*MOT:    aga mõtle mingi lahendus välja siis.
*CHI:    ahah ei aga emme Minni saab tal ju ka sõblaks olla.
*MOT:    no ma usun ka.
*CHI:    olgu las nad siis pikutavad siin diivanil Minniga koos.
*MOT:    mhmh.
*CHI:    aga jätan siia pikutama Minniga las olla oma loomakesega, ema mis
    suulel beebil on see see Minni on tema loomake kui emme ja laps
    lähvad äla siis saab oma loomaga olla.
*MOT:    see on väga hea mõte, mine räägi neile miks me turule lähme mis
    me seal teeme.
*CHI:    jah.
*CHI:    teadsa beebis, xxx ja siis me tuleme vasti tagasi ja siis ma tulen
    kohe su juurde ja vaatan ega sul pissi ei ole püksis, ota vabandust
    beebil on piss püksis.
*MOT:    oi aga mine siis tee see asi korda.
*CHI:    las tõsta jalad, tule eest, xxx tuleme koju, see lätik peab beebi
    pepu juures olema senikaua kuni me xxx.
*MOT:    olgu.
*CHI:    tal tuli nii palju pissi.
*MOT:    tuli jah.
%com:    müra on, ema ütleb, midagi mida ei kuule.
*CHI:    minu lapsel tuli, emme ikka veel kleepuvad.
*MOT:    ikka veel kleepuvad, no siis sa pead veel korra pesema.
@End