@UTF8
@PID: 11312/c-00026710-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: OBS Mother Observer , CHI Gregory Target_Child , HEN Brother , ISA Father
@ID: est|Korgesaar|OBS|34;|female|||Observer|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|6;6.19|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|HEN|14;|male|||Brother|||
@ID: est|Korgesaar|ISA|35;|male|||Father|||
@Date: 28-SEP-2010
@Time Duration: 21:25-22:33
@Situation: OBS ja CHI puhastavad moosi jaoks õunu ja räägivad igapäevastest asjadest
*OBS: kuule kui sa saad sa võid veel panna õunu sinna vette likku.
*CHI: olgu kui ma leian mittemädand.
*OBS: no vaata jaa neid mis on terved ikka.
*CHI: kas ussitanud võin panna?
*OBS: no kui ta üleni ussitanud on siis ära pane.
*CHI: jah kui igalpool on.
*OBS: jah.
*CHI: a [: aga] näe niisugune?
%com: CHI näitab üleni ussiauke täis õunapunni.
*OBS: äää ära seda pane.
*CHI: jah olgu see on puhas.
*OBS: jah jaa.
*CHI: selle võib panna?
%com: CHI näitab üht väikese plekiga õuna.
*OBS: selle võib panna jaa vaatagi selliseid puhtamaid.
*CHI: olgu no see on küll ühest kohast mädane.
*OBS: ei seal on aind väike plekk peal las see olla.
*CHI: selline.
*OBS: mhmh kuule sina said seda õunamoosiga pirukat vä [: või]?
*CHI: jaa see ju lõpus sa tead ju kaks tükki.
*OBS: ah õige jah aga mai see ka maitses sulle vä [: väga]?
*CHI: jaa väga.
*OBS: mm noovot see on ju hea.
*CHI: moos seal vahel.
*OBS: mhmh siis on ju hea et ma moosi teen eks?
*CHI: saame neid pirukaid teha vä [: või]?
*OBS: mhmh.
*CHI: aah.
*OBS: igasugu asju saab.
*CHI: ja seekord me võiksime saia osta selle moosi jaoks.
*OBS: mm.
*CHI: nii palju sobib vä [: või]?
*OBS: jah aitab jah muidu nad hakkavad üle ääre ajama.
*CHI: ma panen ühe veel siia vaata näe kausi keskele.
*OBS: no pane üks veel.
*CHI: tagapool.
*OBS: no mul on teine kott veel.
*CHI: üks suur läks siia peale vulp.
*OBS: mm.
*CHI: no neid kõiki ma arvan sa nagunii ära ei tee.
*OBS: a nüüd tead sa mis võid teha vä [: vä]?
*CHI: noh?
*OBS: kui sa nüüd näe pane näe ma näitan sulle.
*CHI: noh.
*OBS: kui sa võtad mingi õuna kasta korraks vee alla siis tee nimodi ja siis kuivata ära ilusti rätikuga.
*CHI: annan sulle.
*OBS: ja pane siia laua peale siis mul on hea võtta siit siis ma ei pea iga õuna järele eraldi kummardama.
*CHI: jah.
*OBS: mhmh seprst [: sellepärast] et muidu on oht et mul tekivad kõhulihased ja see on juba jama onju?
*CHI: mis mida see veel tähendab?
*OBS: kõhulihased need on need asjad mida Henrico irmsasti [: hirmsasti] taga ajab et kus ta kõhulihased on tuleb trenni tegemisest tulevad kõhulihased.
%com: Henrico on vanem vend.
*CHI: aga miks nad ei või tulla?
*OBS: võivad võivad ma tegin nalja.
*OBS: nalja tegin nalja tegin.
*CHI: ma ka lähen nimodi.
%com: CHI lause lõpp on arusaamatu.
*CHI: vee alla peab lükkama või?
*OBS: noh lükka korraks jah siis tuleb see sodi sealt maha nad on vaata muruga koos ja siis kui ma akkan [: hakkan] lõikama neid muruseid õunu siis mul on kõik käte ja noa küljes see sodi.
*OBS: siis on nii paha.
*CHI: ega siin mingit sodi peal ei ole?
*OBS: ei ole ei ole kui sa rätikuga üle kuivatad siis ei jää mingit sodi külge.
*CHI: jah sest rätik võtab ju ära.
*OBS: jah mhmh.
*CHI: aga kui siit jääb juba eelmisest sellest mingi sodi peale?
*OBS: ei usu.
*CHI: eelmiste oma.
*OBS: ei usu.
*CHI: mul jäi just.
*OBS: mm.
*CHI: väkk väkk seda ma ei taha pesta pagan täitsa mädand õun tegi mäda.
*OBS: need ei ole mädand neil on üksikud need noh vaata need kui nad õunapuu otsast alla kukuvad siis nad selle koha peale kus nad kukuvad sinna tekib pruun laik.
*CHI: miks?
*OBS: noo sest ta saab haiget kui ta kukub.
*CHI: aa et.
*OBS: noo jah.
*CHI: kui kõvasti hoiad siis tulebki pruun laik?
*OBS: noo just noo algul tähendab aa ega ta kohe pruuniks ei lähe algul sinna tuleb lihtsalt selline pehmem koht ja siis see pehmem koht pärast läheb pruuniks sest ta on pehme.
*CHI: aga kui see vesi on pärast usse täis?
*OBS: ei ole kuule kallikene seal ei ole nii m usse midagi.
*CHI: hmm.
*OBS: no ja kui on siis saad oma akvaariumisse panna.
*CHI: jaa sest meres on ju ussid ka.
*OBS: muidugi on.
*CHI: jaa.
*OBS: ja need kellel on päris akvaariumid nendel on ju seal sees ka teod ja igasugu värgid.
*CHI: jah.
*OBS: jah lausa nendes kalapoodides akvaariumipoodides seal müiakse lausa tigusid sellepärast et tead mis teod teevad vä [: või]?
*CHI: noh?
*OBS: teod puhastavad akvaariumi seinu nad imevad ennast oma selle iminapaga või ma ei tea kuidas seda nimetatakse.
*CHI: nendel ei ole vist iminappa.
*OBS: no see ei ole jah iminapp nad nende kehad on lihtsalt sellised imevad ennast akvaariumi külge ja liiguvad seal üles alla ja puhastavad akvaariumi seinu ja siis on veel mingid spetsiaalsed kalad kes imevad ennast suuga vastu akvaariumi seina ja puhastavad seda.
*CHI: mm.
*OBS: mhmh.
*CHI: ahah.
*OBS: novot.
*CHI: aga kui ma katsun neid usse kätega?
*OBS: neid ei ole ju seal Gregory.
*CHI: jah aga kui mõni on.
*OBS: oh siis ma ei tea mis siis saab a [: aga] mõtle kui hea et sa neid sööma ei pea see on tõeline õnn onju.
*CHI: jah.
*OBS: jah.
*CHI: see on õnn.
*OBS: jah.
*CHI: see on tõeline õnn.
%com: CHI on seljaga diktofoni poole ja solberdab kättpidi vees , ei saa aru , mis ta räägib.
*CHI: see ei olegi muru.
*OBS: ei ole muru aa kriimud on peal lihtsalt mõnel jah mhmh.
%com: CHI tuleb ja laob pestud ja kuivatatud õunad lauale.
*CHI: ma puhkan nüüd veidi.
*OBS: no puhka ja mul läheb nendega aega niikuinii üksjagu siin veel.
*CHI: jah ma arvan et saad nendega juba poti täiesti siiamaani.
*OBS: ei ma ei usu need on väiksemad vaata.
*CHI: jah kui need eelmised olid.
*OBS: jah.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*OBS: mhmh.
*OBS: noh tahad arvutama akata [: hakata] jälle vä?
*CHI: ei.
*OBS: ei taha?
*OBS: a see on küll täitsa tore et mina akkasin [: hakkasin] täna saama aru Henrico matemaatikast uskumatu ma poleks küll uskund et mina akkan [: hakkan] matemaatikast aru saama kunagi.
*CHI: jaa see see.
*OBS: naljanumber.
*CHI: jaa.
*OBS: nii.
*CHI: aga räägit aga kui sa juba ütlesid et kas ma hakkan nüüd arvutama siis räägime arvutamisest.
*OBS: no mis me räägime?
*CHI: ükskõik mida.
*OBS: no räägi ma kuulan.
*CHI: mõlemad võime ju rääkida.
*OBS: no eks ma ütlen sõna sekka.
*CHI: kas sa võiksid alustada?
*CHI: sest ma ei tea mida rääkida.
*OBS: ma kohe ei teagi niimoodi mis sa teada tahad?
*CHI: aa räägime arvutamisest.
*OBS: kuule räägi mulle arvutamisest räägi mulle seda kus kaugel te lasteaias praegu oma arvutamisega olete.
*CHI: me.
*OBS: mid mida te seal arvutamises õpite?
*CHI: me oleme leheküljel las ma ütlen kui kaugel me töövihikus oleme.
*OBS: noh.
*CHI: ei ma mm seda ei tea aga tahad ma ütlen sulle ühe asja?
*OBS: noh.
*CHI: ma oskan nii hästi maha joonistada aga veidi läheb sassi.
*OBS: läheb sassi natuke jah?
*CHI: jah.
*OBS: ahah aga millega te seal matemaatikatunnis tegelete mida te arvutate kas te liidate ja lahutate seal kui suuri numbreid?
*CHI: me kogu aeg ei liid me pole veel liitnud ja lahutanud.
*OBS: polegi liitnud veel.
*CHI: veel ei ole.
*OBS: jeesus millal te liitma akkate [: hakkate] ükskord siis.
*CHI: kuule töövihikus.
*OBS: noh.
*CHI: me me vist pole.
*OBS: a mis te teete seal töövihikus ja mis harjutused seal on siis?
*CHI: me oleme otsinud et ee.
*OBS: otsite ühesuguseid asju ja.
*CHI: jah.
*OBS: loete kokku mitu maja või mitu kassi on pildi peal ja.
*CHI: aa ei.
*OBS: ei tee selliseid ka?
*CHI: ei.
*OBS: a mida te teete siis?
*CHI: ühe asja ma võin sulle öelda.
*OBS: nooh.
*CHI: et ää mm kolmnurgad tuli ühes ee selles värvida roheliseks.
%com: sõna selles koha peal joonistab laps sõrmega õhku loperguse ringi , mis peaks näitama mingit ringi või ruutu , milles on kujundid sees.
*OBS: aa no jaa siis teil on ikka see hulkade teema kuule kas keegi jättis arvuti siia on arvuti siin või?
*CHI: ei.
*OBS: a mingi piiks käis nagu oleks.
*CHI: ma ei tea.
*OBS: arvuti piiks olnud.
*CHI: miks siin kakskümmend on?
%com: CHI osutab mingile näidule diktofoni displeil.
*OBS: ma ei ole isegi uurinud miks seal kakskümmend on.
*CHI: aah.
*OBS: ausalt öeldes.
*CHI: aga see võis sealt endast tulla ju diktofonist.
*OBS: ei äkää [= ei].
*CHI: ahah.
*OBS: aga kas teie rühmas on nüüd kõik koolilapsed kõik lähevad sügisel kooli või?
*CHI: jah.
*OBS: keegi ei jää enam lasteaeda?
*CHI: ei.
*OBS: mm okei.
*CHI: tead kes meil seal on?
*OBS: noh?
*CHI: üks seitsmeaastane laps ka.
*OBS: seitsmeaastane ka uvitav [: huvitav] miks tema veel lasteaias on.
*CHI: tahad ma ütlen mist nimi on?
*OBS: noh?
*CHI: Pilleriin.
*OBS: Pilleriin Pilleriin Pilleriini ma tean uvitav [: huvitav].
*CHI: jah.
*OBS: a miks Pilleriin kooli ei läinud juba?
*OBS: a kas ta alles nüüd äkki tal oli sünnipäev või?
*CHI: ei noo sel aastal.
*OBS: sel aastal.
*CHI: jah.
*OBS: no jah ma ei tea Pilleriin on ju tark tüdruk ju tegelikult.
*CHI: jah.
*OBS: tavaliselt on see et need kes ei ole kooliks valmis vaata nagu Harley meil läks ju aasta iljem [: hiljem] kooli.
*CHI: jah tema pidi ka kolmes lasteaias käima.
*OBS: jah jah et need kes ei ole kooliks valmis et nendel.
*CHI: ei tema läks ju kaks aastat hiljem.
*OBS: ei üks aasta hiljem.
*OBS: ma räägin sa kuula palun ära sega vahele.
*CHI: olgu.
*OBS: et need kes lähevad või need kes ei ole kooliks valmis kas nad ei näiteks ei oska arvutada või või ei oska kirjutada või või või muul moel ei ole kooliks valmis.
*CHI: ja tead mida veel?
*OBS: need ei noh need jäetakse kauem lasteaeda vahel üheks aastaks aga Pilleriin on teil ju jumal oia [: hoia] suur tubli tüdruk.
*OBS: minu meelest on küll väga kooliks valmis.
*CHI: aga äkki ta ise ei ole?
*OBS: vot äkki ise ei ole jah.
*OBS: ah mina ei tea parem ongi mida kauem see lapsepõlv kestab las kestab.
*CHI: jah sest kui saad lasteaias kauem olla seal on ju palju lõbusam kui koolis istuda.
*OBS: jah no üks asi on koolis istuda teine asi on see et seda koolikotti tuleb ju ka tassida rasket koolikotti.
%com: vanem vend tuleb tuppa ega pane tähele , et lindistus on pooleli.
*CHI: jah ja siis sa pead üksi minema veel.
*OBS: jah.
*HEN: Gregory kus sa selle.
*OBS: mis sa tahad noh?
*HEN: ää kus su telefon on Gregory?
*OBS: ou ma ei tea seda.
*CHI: ma ei tea ma ei tea.
*OBS: ei tea.
*OBS: vaata kas seal laua peal on.
*CHI: jaa.
*HEN: ei ole.
*CHI: ahah.
*OBS: siis ma ei tea.
*CHI: siis me ei tea.
*HEN: kus sa panid Gregory?
*CHI: ei tea.
*HEN: kammoon sa ei tea kus su enda telefon on?
*CHI: jah ei tea.
*HEN: mis mõttes?
*OBS: no tule tagasi milleks sul vaja on telefoni?
%com: OBS-i lause esimene pool oli suunatud CHI-le , teine pool HEN-le , HEN-i vastusest ei saa aru.
*OBS: aa ei tea.
*CHI: ei tea.
*OBS: aga need kes teil enne seal rühmas olid kes olid väiksemad need nüüd läksidki ära sellepärast et nad ei lähe kooli veel vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: mm.
*CHI: sest Huugol ju ei olnud mujal kohta.
*OBS: aa.
*CHI: nüüd sai endale väiksemasse rühma koha.
*OBS: mm okei.
*CHI: keegi läks sealt ka ära.
*OBS: mhmh.
*CHI: kuskile kohta.
*OBS: okei mm.
*CHI: äkki läks teise lasteaeda sest tead mis mul lasteaias juhtus?
*OBS: noh?
*CHI: mu kaks kõige paremat sõpra läksid ära.
*OBS: kes?
*CHI: Mattias ja Markus.
*OBS: Markus Markus milline Erm vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: mm okei.
*CHI: kõige paremad sõbrad.
*OBS: mh no aga Ralf ja Sander on alles vähemalt.
*CHI: Sander?
*OBS: Soots.
*CHI: tema on ka halb ju.
*OBS: on või?
*CHI: no vahepeal.
*OBS: mina mõtlesin just et te saate väga ästi [: hästi] läbi.
*CHI: ükskord münditrikis mulle valetas või no mitte trikis et ää tahtis .
*CHI: vaadata korra mina leidsin mündi tahtis vaadata ää siis ää andsin talle vaatas võttis oppis [: hoopis] ära.
*OBS: kohe niimoodi võttis ära?
*CHI: jah.
*OBS: no see on küll inetu.
*CHI: valetas mulle.
*OBS: mhmh.
*CHI: valetas et tahab lihsalt vaadata.
*OBS: aga kas see kes see kiusakas teil oli seal.
*CHI: Šitkin.
*OBS: tema on maha rahunenud või?
*CHI: mhm no mitte päris aga.
*OBS: a natuke on.
*CHI: oma sünnipäevast saati jah.
*OBS: mmh no näed äkki mõjub see vanemaks saamine a [: aga] tema on ka kuueseks sai või?
*CHI: mm jah.
*OBS: mm okei.
*OBS: vot siis.
*OBS: a kui vana Birget on?
*CHI: kuus.
*OBS: ka kuus.
*CHI: ta on minust palju pikem palju.
*OBS: on jaa irmus [: hirmus] pikk tüdruk.
*CHI: kõige pikem meie rühmas.
*OBS: mhmh.
*CHI: koos Riiaga.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga tead kellel olid kui Markus ära läks siis tead kellel olid ühe ühel samal päeval sünnipäevad?
*OBS: noh?
*CHI: Markusel jaa sellel no kes see oli Riial.
*OBS: Riial on ühel päeval sünnipäev vä [: või]?
*CHI: jaa Markusega.
*OBS: mm mm okei.
*CHI: võibolla neil ei olnud ühel päeval sünnipäev vaid nad pidid ühel ajal ära minema kuskile.
*OBS: aa et pidasid pidasid lihtsalt ühel päeval.
*CHI: mhmh.
*OBS: nojah võibolla küll.
*CHI: aga äkki neil on ühel päeval sünnipäev.
*OBS: mhmh noh inimestel ikka on vahel ühel päeval sünnipäev.
*CHI: jah näiteks nagu sellel Sirlini Sirlini nil ja sellel.
*OBS: kellel?
*CHI: no sa ju tead sellel ineterneti sellel.
*OBS: Guuglil?
*CHI: jah.
*OBS: Sirlinil ja Guuglil on jah ühel päeval sünnipäev.
*OBS: mhmh issand kullakene see õun on suurem kui sina ju.
*CHI: njah.
*OBS: mm.
*CHI: see on alles siinmaal.
*OBS: mh.
*CHI: alles siin.
*OBS: ma ei saa aru mida sa ütsid [: ütlesid]?
*CHI: alles siin.
*OBS: mhmh minuarst sa oled tund aega söönud ja pole poolt õunagi veel jõudnud ära süüa.
*CHI: no pool olen ei ole.
*OBS: ei ole päris pool.
*CHI: jah ei ole söönud .
*CHI: niimoodi.
*OBS: mhmh.
*CHI: oln [: olen] tund aega söönud.
*OBS: nojah võtsid tund aega tagasi juba selle õuna.
*OBS: nii.
*CHI: kas me oleme siin vist täna öösel üleval?
*OBS: ei.
*OBS: see moositamine ei võta nii kaua aega üldse.
*CHI: noh alustan uuesti vä [: või]?
*OBS: ma ei tea vaata sealt suuremaid sa tõstsid kõik nii kribalad siia.
*CHI: väiksed.
*OBS: jah.
*CHI: jah kui mul on suuremad siis mul on kauem aega.
*OBS: nojah ja siis ma saan korraga rohkem lõigutud neid.
*CHI: siis sa saad rohkem neid lõiguta.
*OBS: jah.
*CHI: lõiguta heh.
*CHI: suur suuremad.
*OBS: jah on küll.
*CHI: aga mitte suu.
*OBS: nii.
*CHI: nüüd tuleb üks hiiglane hiigel.
*OBS: hmh ma lootsin et mul on ka pool valmis aga ei ole veel.
*CHI: nii vähe on valmis.
*OBS: jah.
*CHI: kahju.
*OBS: kahju jah.
*CHI: kas sa võiks selle koleda ise võtta selle?
*OBS: no ma pärast võtan.
*OBS: las ta praegu olla outš see on ka kole.
*CHI: uss vä [: või]?
*OBS: ei ole ussitand aga ta on seest nii.
*CHI: väkk.
*OBS: sodi täis ma viskan ära need.
*CHI: jah.
*CHI: see on aa see on suured lõ akkasid [: hakkasid] juba lõikuma see mille ma andsin?
*OBS: jah.
*CHI: see oli sinu vä?
*OBS: jah.
%com: CHI öeldust ei saa aru.
*OBS: ästi [: hästi] sodine jah nii otaga ma panen ka juurde sit.
*OBS: nää [: näe] puhas.
*OBS: nää [: näe] puhas jälle puhas.
*OBS: ja veel üks puhas.
*CHI: nii suured mis sa viskad?
*OBS: sai pihta pritsis vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: aa ma mõtsin [: mõtlesin] et.
*CHI: kolme kolme õuna suurune laine.
*OBS: aa kuule ära niimoodi lobista muidu läheb see vesi üle ääre ja siss siis on pahasti siis on põrand vett täis.
*CHI: ja õuna ei saagi teha ju tegelt [: tegelikult].
*OBS: mhmh kallikene aga niimoodi sa ei saa küll kuivatada neid või ükshaaval võta ikka kuivatamiseks.
*CHI: nüüd ma jätan meelde mis olid juba puhastatud.
*OBS: jah.
%com: keegi tuleb väljast.
*OBS: noh kes sealt nüüd tuleb siis?
*CHI: Harley tuleb vist.
*OBS: vaevalt küll.
*CHI: He Henrico vist.
*ISA: kaks valet vastust.
*ISA: te ikka räägite veel.
*OBS: jah mhmh väga hea.
%com: OBS-i jutust läheb üks sõna kaduma.
*CHI: seda sa saad nüüd küll kaua lõikuda.
*OBS: no siit mul vist jätkub jah hulgaks ajaks kohe.
*CHI: tõin kaks suuremat asja kohe.
*OBS: jah pane pane kuule ära praegu rohkem panegi muidu mul saab laud nii täis et.
*CHI: et terve laud on täis vä [: või]?
*OBS: jah siis mul läheb endal juba kitsaks siin.
*CHI: a [: aga] kuhu ma panen siiapoole?
*OBS: ei ära pane.
*CHI: ahah ahah.
*CHI: kolm suurt.
*OBS: jah väga hea.
*CHI: viies on järgmine.
%com: taustal on kuulda koerte jooksmist ja müramist.
*OBS: noh koerad läksid peast rumalaks.
*CHI: enne suured siis sa võiks väikseid teha ka.
*OBS: mhmh.
*CHI: nüüd mul võib väike vaheaeg olla ahah.
*CHI: ma ei pane ju rohkem õunu.
*OBS: ära praegu pane jah puhka puhka vahepeal jah.
*CHI: sest mul on ju vaheaeg.
*OBS: no selles mõttes jah võid natuke puhata.
*CHI: jah.
*OBS: ai mul läks meelest ära üks asi.
*CHI: mis?
*OBS: mina tahtsin ju ka täna filmi vaadata.
*CHI: mis filmi?
*OBS: ei me mõtlesime et me vaatame sealt videolaenutusest Elioni omast mingi filmi.
*OBS: aaga läks meelest.
*CHI: aga sa võid ju pärast vaadata.
*OBS: ah siis on kell juba nii palju et siis ei vaata midagi enam ai.
*CHI: ai korjan üles vä [: või]?
*OBS: ei.
*CHI: sülle kukkus vä [: või]?
*OBS: mhmh.
*OBS: siis on jah kell juba nii palju et siis on öö käes.
*CHI: jah siis me ei vaata.
*OBS: siis me ei vaata midagi.
%com: ei saa aru CHI öeldust.
*OBS: jah.
*OBS: oh issand ma arvan sa sööd seda õuna omme [: homme] lõunani vist ma pole elusees nii suurt õuna näinud.
*CHI: veel kauem nüüd.
*OBS: jah üleomse [: ülehomse] ommikuni [: hommikuni].
*CHI: jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: terve öö söön seda järan.
*OBS: vaeseke sa ei saa magadagi siis ju kuule.
*CHI: jah.
*OBS: mis siis saab?
*CHI: aga siis ongi ju hea mul on nii palju vitamiini.
*CHI: sest õunas on ju väga palju A-vitamiini.
*OBS: ma ei tea kas A-vitamiini on , aga C-vitamiini on küll väga palju.
*CHI: aa siis see oli C.
*OBS: mhmh ma arvan küll jah.
*CHI: aa bee tsee dee.
*OBS: jah.
*CHI: aga näed vitamiinid ju ongi täpselt tähestiku järjekorras aa bee tsee dee.
*OBS: on on jah on jah.
*CHI: gee eff gee ei.
*OBS: noh.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff gee haa ii jott kaa ell emm enn oo pee kuu.
*OBS: edasi.
*CHI: err.
*OBS: jaa.
*CHI: ess.
*OBS: jaa.
*CHI: thee.
*OBS: jaa.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole.
*CHI: ää.
*OBS: ei ole.
*CHI: ää öö.
*OBS: thee thee juures jäi pooleli.
*CHI: thee.
*OBS: mis pärast theed tuleb?
*OBS: ei tule veel täpitähed täpitähed tulevad iljem [: hiljem].
*CHI: mm ell?
*OBS: mm kuule ell oli ära juba nüüd sa paned küll.
*CHI: aa kaa ei.
*OBS: metsa.
*CHI: aa kaa oli ka ära juba.
*OBS: võta algusest peale uuesti.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff a be tse de eff ee.
*OBS: ei olnud ee eff.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff gee haa ii jott.
*OBS: jaa.
*CHI: kaa.
*OBS: jaa.
*CHI: ell.
*OBS: jaa.
*CHI: emm.
*OBS: mhmh.
*CHI: enn.
*OBS: jaa.
*CHI: oo pee.
*OBS: jah.
*CHI: kuu err ess tee hmm.
*OBS: noh ikka sama koha peal kiilub kinni või?
*CHI: jah a be tse de e ef ge ha i jott ka el em en o pe ku är es te.
*CHI: uu.
*OBS: uu.
%com: ütlevad korraga uu.
*CHI: a be tse de e ef ge ha i jott ka el em en o pe ku er es te u.
*OBS: noh?
*CHI: mmm.
*OBS: tee uu?
*CHI: tee uu ää nüüd vä [: või]?
*OBS: mkm vee.
*CHI: vee.
*OBS: tee uu vee ja siis tuleb siis tulevad täpitähed aga mis nende täpitähtede järjekord on õige sa enne ütsid [: ütlesid] ka valesti mis see kõige esimene on?
*CHI: äämm üü ei teadsin et ei ma lähen korra lasteaeda sealt siis ma saan teada.
*OBS: ei lähe präegu [: praegu] tuleta aga meelde.
*CHI: meil on seal tähestik kolm rida seina peal.
*OBS: mhmh.
*CHI: lõpus on ju täpitähed.
*OBS: jaa õõ on kõige esimene.
*CHI: õõ see ei ole ju täpitäht.
*OBS: no ikkagi loetakse õõ.
*CHI: õõ ää.
*OBS: ää.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole.
*CHI: hmm üü.
*OBS: õõ ää neli tükki on neid mis on veel?
*CHI: õõ ää kaks tükki veel või?
*OBS: jaa ja üü ei ole järelikult see üks mis veel puudu on.
*OBS: no mis see on?
*CHI: pagan ma ei saa teise tuppa ka minna et arvuti klaviatuuri pealt vaadata.
*OBS: ei pagan ei saa jah ei saa ise pead meelde tuletama.
*CHI: hmm kas sa ikka arvutad vä [: või]?
*OBS: arvutan arvutan ära sina muretse.
*CHI: aega.
*OBS: jaajah.
*CHI: khmm hmm ei vee ei olnud.
*OBS: vee ei olnud õõ ää olid ära üü ei ole see on see neljas nüüd mõtle mõtle.
%com: CHI pobiseb omaette tähti.
*OBS: tuleta meelde mõtle silme ette endale need täpitähed mis teil seal lasteaias seina peal on ja mõtle milline ütlemata on veel.
*CHI: aga ma ei pea järjekorras mõtlema ju.
*OBS: noo ikka järjekorras mõtle.
*CHI: ma ei pea mõtlema sellepärast etää siis ma pärast ütlen uuesti need tähed mis mul olid.
*OBS: nooh okei aga proovi mõelda mis täht see on.
*CHI: hmm.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole üü.
*CHI: õõ.
*OBS: ei ole õõ ää.
*CHI: öö.
*OBS: öö.
*CHI: öö õõ.
*OBS: õõ ää öö üü.
*CHI: jah.
*OBS: vot niimoodi.
*CHI: a be tse de e ef ge ha i jot ka el em en o pe ku är es te uu vee ää õõ.
*OBS: jah.
*CHI: ää öö üü.
*OBS: täpselt vot nüüd tuli välja.
*OBS: tubli tubli.
*CHI: tuli meelde et oli mingi täpitäht veel.
*OBS: novot oli mingi jah aga meelde ei tule mis eksole no nüüd tuli mhmh.
%com: CHI näitab õuna.
*CHI: nii suur veel.
*OBS: ei aga kuule aga siis sa olid ju väga tubli sest kui sa sügisel lasteaeda läksid siis sul veel ei olnud tähestik täitsa peas minu meelest a [: aga] siis sa oled selle kuu ajaga ilusti endale tähestiku selgeks saanud.
*CHI: ja just sain pähe.
*OBS: suvel vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: mina küll ei tea.
*CHI: just praegu.
*OBS: ah praegu.
*CHI: sain endale need täpitähed.
*OBS: mm no vat kui tubli.
*CHI: alates uust ja veest.
*OBS: mhmh.
*CHI: täpitähed.
*OBS: aga min ma kuulsin et teil pidi lasteaias olema täitsa selliseid lapsi ka kes ei pooli tähti ei tunne.
*CHI: jah Markus Veber.
*OBS: mmh.
*CHI: no ta no mõndasid ta ikka tunneb aga ta ei oska enda nime lausa kirjutada.
*OBS: sellest on küll kahju.
*CHI: ta on vasakukäeline.
*OBS: mhmh.
*CHI: ja ta ei tal on väga alb [: halb] kirjutada vasaku käega.
*OBS: jaah aga aga vasaku käega kirjutamine ei olegi nii nii halb aga vaata vanasti siis kui mina käisin koolis siis õpetati kõik need vasakukäelised õpetati ümber parema käega kirjutama.
*CHI: mhmh.
*CHI: ja see rikkus nende käekirja ära ja tegelikult eks see mõjub sellele tööle ka kui sa pead kirjutama vale vale poolega sellepärast et vaata täna just lugesin seda et on erinevad aju poolkerad töötavad erinevat moodi juhivad erinevaid asju mida inimene teeb et üks ajupoolkera aitab kaasa ütleme sellele loomingulisele poolele ehk siis laulmine ja ja luuletamine näiteks või joonistamine või midagi sellist ja teine ajupoolkera siis ai aitab kaasa näiteks matemaatikale ja sellistele asjadele aga samamoodi.
*CHI: loogikale?
*OBS: ah?
*CHI: loogikale.
*OBS: jah loogikale just.
%com: CHI ütleb midagi millest aru ei saa.
*OBS: jah ja samamoodi see vasakukäelisus on ka sõltuvalt sellest kumb ajupoolkera sul paremini töötab või rohkem jaa nii et et see kui õpetada vasakukäeline ümber paremakäeliseks see on tegelikult väga halb et kui inimene tunneb ennast ise kindlamini vasaku käega kirjutades.
*CHI: ei.
*OBS: siis.
*CHI: kas sa võib korra segada?
*OBS: jah siis las kirjutab.
*CHI: etää ja tegelt [: tegelikult] kui sa tahad et ta ikka hakkaks vasaku käega kirjutama.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis seda tuleb väga raske talle õpetada.
*OBS: jah seda küll.
*CHI: kuna ta on ise harjunud.
*OBS: mhmh.
*CHI: vasaku käega kirjutama.
*OBS: mhmh jah.
*OBS: seda küll.
*CHI: noh kas paus lõppeb või?
*OBS: ei mul veel on õunu siin jagub veel jätkub jätkub.
*CHI: ikka veel nii vähe.
*OBS: ei nüüd on ikka pool potti täis juba.
*CHI: no nüüd on jah pool.
*OBS: mhmh.
*CHI: pool on veel vaja.
*OBS: jah.
*CHI: kesse [: kes see] nüüd?
*OBS: njah pool on veel vaja jah ai pagan seda on halb lõigata.
*CHI: mis asja?
*OBS: nii väike tükk ja ja seal on ka see õunasüda sees ma oleks äärepealt sõrme lõiganud.
*CHI: ahah.
*OBS: a [: aga] mulle tundub et need õunad akkavad [: hakkavad] ka juba vanaks minema need on ka nii pehmed ja jahused juba.
*CHI: jah sellepärast me peaksime selle moosi kähku ära sööma.
*OBS: ei no süia pole vaja kiiresti aga ära teha tuleb küll.
*CHI: jah.
*OBS: vot nii.
*OBS: no nüüd võid panna mulle mõned õunad juurde.
*CHI: ahah.
*OBS: vaata seal on üks suurem ka võta see ka.
*CHI: ma ei taha seda koledat panna.
*OBS: vot seda mõtlesin.
*CHI: seda suurt.
*OBS: jah.
*OBS: selle ma võtan kohe järgmiseks.
*CHI: häi tead mis ma selle enda õuna kohta mõtlesin?
*OBS: noh noh?
*CHI: mina ütlen et ma söön seda oopis [: hoopis] mitte nii vähe kui sa kui me alguses arvasime vaid üldse pool aastat.
*OBS: no päris nii kaua ikka ei söö.
*CHI: jah võibolla ma söön terve ülejäänd aasta siis.
*OBS: mhmh.
*CHI: kui nii kaua ei söö.
*OBS: kuule siis sul pole jõulukinki vajagi ju.
*CHI: jah kingitust.
*CHI: ei siis ma ei siis te siis teie saate rohkem süia kui mina söön ainult õuna.
*OBS: jah piparkookidega me siis sinuga ei arvesta vä [: või]?
*CHI: ei ei ei ei.
*OBS: päris nii ästi [: hästi] ei lähe jah?
*CHI: mkmm [= ei].
*OBS: okei.
*CHI: sest ää sest pool jõule.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma ju söön õuna ja teine pool jõule ma ju ei söö õuna.
*OBS: ahah.
*CHI: sellepärast et ä jõulud on ju ühe aasta ja teise aasta vahel.
*OBS: mm no päris ei ole jõulud on ikka vana aasta sees.
*CHI: noh et uus aasta.
*OBS: uus aasta algab ikka pärast jõule kõigepealt saavad jõulud läbi.
*CHI: jah uusaasta püha on ju tegelt [: tegelikult] olemas.
*OBS: on noo nääripüha on see.
*CHI: naljakas.
*OBS: jah.
*OBS: oioioi mul väsib käsi ära juba.
*CHI: ma teen ise.
*OBS: jaa jaa.
*CHI: las ma teen Harlit korra.
%com: vanem vend Harley hakkas kunagi õuna koorima ja lõikas endale noaga kätte.
*OBS: jah kuule vaata mis kell on ma ei viitsi sinuga traumapunkti minna keset ööd.
*OBS: m tu Harlit tegema mul siin ära tee.
*OBS: see unnik [: hunnik] kasvab kogu aeg nii suureks mul.
*CHI: mvõin [: ma võin] ära visata.
*OBS: võid vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: a [: aga] kuidas sa viskad?
*CHI: no sa võid või ma võtan ühe taldriku sa paned mulle taldriku peale viskan ära.
*OBS: ah kuule ma lähen kallan ise otse prügiämbrisse ma arvan.
*CHI: ma võin ju ise terve sle suure kandiku võtta vuhh ära visata.
*OBS: tead ma kardan et siis on see mööda põrandat laiali ma parem kallan ise prügikasti.
*CHI: ja sa tead mida veel?
*OBS: noh?
*CHI: sest sina teed ju samal ajal tööd kuhu sa seda lõigud.
*OBS: jah seda ka.
*CHI: aga siis kui sul kui ma toon sulle ühe väga suure õuna.
*OBS: noh.
*CHI: siis.
*OBS: noh.
*CHI: siis sa ju lõikad sinna potti kaua kui ma annan sulle väga suure õuna.
*OBS: jah.
*CHI: et koori need kõik jupid ära siis kordamööda võtad ühe jupi lõikad võtad teise jupi lõikad.
*OBS: mhmh aga tead ma arvan et seal nii suuri õunu nagu sinu oma seal vist enam ei olegi.
*CHI: jah sest mina võtsin kõige suurema.
*OBS: mhmh.
*CHI: ei ma ei võtnud ju sealt võtsin ju teisest kotist.
*OBS: teisest kotist võtsid jah?
*CHI: jah.
*OBS: mm.
*CHI: ja tahad ma toon sulle ühe suure?
*OBS: no too vaata kas sa leiad sealt.
*CHI: no leidsin just.
*OBS: just leidsid?
*CHI: nii suur.
*OBS: ossaa [: oh sa] ä päris nii suur ei ole aga peaaegu.
*CHI: no vaatame.
*OBS: natu natuke on väiksem ikka sinu õunast.
*CHI: noh jah natukene jah.
*OBS: jah.
*CHI: natukene väiksem mitte.
%com: CHI lause lõpp läheb kaduma.
*OBS: jah.
*CHI: ja sellest ta on ju suurem sellest?
*OBS: jaa sellest on suurem.
*OBS: oioioi.
*CHI: minu õun on sellest veel suurem.
*OBS: mhmh.
*CHI: kui se kui see mis mul präägu [: praegu] on.
*OBS: on-on.
*CHI: selle võid kohe järgmiseks võtta.
*OBS: mhmh.
*CHI: leian ma ikka suuri õunu.
*OBS: jah leiad jah ime et kuskil nii kasvavad nii suured õunad meil on sel aastal küll palju väiksemad õunad.
*CHI: jah aga tead?
*OBS: noh?
*CHI: onju sa tead seda õunapuud millest me rääkisime et sellel vist ei tulegi õunu?
*OBS: jah.
*CHI: sellel ma täna leidsin ühe õuna.
*OBS: oota milline?
*CHI: no see mis on seal nurgas.
*OBS: seal taga nurgas see kus olid need punased ästi [: hästi] magusad õunad vä [: või]?
*CHI: ei mitte see.
*OBS: see kus olid rohelised?
*CHI: jah.
*OBS: aa oli lausa õun vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: ma pole ühtki õuna näinud seal.
*CHI: üks veidi suur õun.
*OBS: hmm no ta oli puu otsas või maas?
*CHI: maas.
*OBS: aga äkki ta oli teise puu kõljest kukkunud ja koer oli veeretanud sinna.
*CHI: või tead mida veel?
*OBS: noh.
*CHI: tuul võis puhuda ka.
*OBS: no t nojah tegelt [: tegelikult] siin oli ssuur tuul küll äkki puhus.
*CHI: nojah ja siin on ju meil neid torme ka palju olnud.
*OBS: on.
*CHI: see mis?
*OBS: jah võibolla mine tea.
*CHI: ja võib veel ühe asja selle kohta öelda?
*OBS: noh.
*CHI: äkki meil oli seal väike kaarekujuline koht kus se õun oli.
*OBS: mhmh.
*CHI: ja siis seal oli see vesi ja siis see vesi lükkas.
*OBS: aa.
*CHI: et tuul puhus ja vesi andis talle nii suure laine et ta jaksas isegi seal muru peal veereda.
*OBS: hää kuule selleks peaks meil küll meri hoovis olema ma arvan väiksest lainest selleks küll ei piisa ma arvan ega ma ei tea muidugi.
*CHI: no äkki ta andis suure laine?
%com: CHI näitab käega maast nii kõrgele kui käsi ulatab.
*OBS: oooo nii suur õun.
*CHI: äkki ta andis nii suure laine?
%com: CHI näitab uuesti laine kõrgust.
*OBS: sinu sinu pikkuse laine vä [: või]?
*CHI: jah nii et see lendas õhku siis kukkus sinna kõvasti.
%com: CHI lause lõpp läheb kaduma.
*OBS: nojah aga äkki see ei olegi üldse Eesti õun äkki see suure tuulega tuli näiteks kuskilt Hispaaniast.
*CHI: jah äkki keegi viskas siia.
*OBS: jah võibolla polegi üldse meie aia õun.
*CHI: äkki keegi viskas seda ja äkki ta ise lendas.
*OBS: mhmh.
*CHI: selle tuulega.
*OBS: mhmh just vot mina ka mõtlen et Ispaanias [: Hispaanias] keegi viskas õhku ja meil kukkus alla suure tuulega eks?
*CHI: jah sest äkki.
*OBS: väga loogiline.
*CHI: äkki ta tahtis näiteks kuskil oli mingi katus tahtis sinna peale visata.
*OBS: ma oln [: olen] kogu aeg rääkinud loogika on sul täitsa paigas.
*CHI: siis see lendas kaugele.
*OBS: jah.
*CHI: lendas üldse siia selle tuulega.
*OBS: jah.
*CHI: tuul lükkas teda kiiresti sest muidu kui see oleks visanud siis see oleks ju kohe sinna katusele kukkund.
*OBS: jah ja vaene ispaanlane [: hispaanlane] eksole tahtis minna ommikul [: hommikul] katusele oma õuna võtma avastas polegi.
*CHI: jah.
*OBS: äkki me peaks tagasi saatma nüüd?
*CHI: mille?
*OBS: õuna Ispaaniasse [: Hispaaniasse].
*CHI: selle?
*OBS: jah.
*CHI: ei.
*OBS: aa see on näritud juba ega siis ei saa saata.
*CHI: ei.
*OBS: ei selle mis õues oli.
%com: OBS ja CHI taipasid samal ajal et jutt käib teisest õunast.
*CHI: jah ei selle ma sõin juba ära pagan.
*OBS: sõid vä [: või]?
*CHI: jaa seda ei saa saata ju.
*OBS: seda ei saat aga kirjutame vabanduskirja kuule.
*CHI: kirjutame päriselt.
*OBS: vabandust et me teie õuna ära sõime.
*CHI: ei.
*OBS: ispaania [: hispaania] keeles.
*OBS: sa oskad ispaania [: hispaania] keelt?
*CHI: ei üldse.
*OBS: vot siis ma ei tea mis me teeme.
*CHI: ma oskan ain ainult veidikene ingliskeelt.
*OBS: ahah a inglise keeles oskad öelda et vabandust et me s teie õuna ära sõime vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: ei oska vä [: või] a [: aga] mis sa oskad öelda?
*CHI: ma tahad ma loen sulle kõik ingliskeeles need sõnad ette mida ma tean?
*OBS: noo loe.
*CHI: nou mani ää jess ää käšš.
*OBS: ähähä kust sa neid sõnu tead?
*CHI: ma tean ju.
*OBS: mm noo.
*CHI: jaa rohkemm ma vist ei tea.
*OBS: mm.
*CHI: aa oota ühte tean veel.
*OBS: nooh.
*CHI: see no mis see oli sanflaue.
*OBS: sanflauer.
*CHI: päevalill.
*OBS: jah vat see on küll üks väga ilus sõna mulle väga meeldib a [: aga] kas te ee lasteaias ei õpi inglise keelt või?
*CHI: ja san on ju tegelt päev.
*OBS: päike.
*CHI: päike jah.
*OBS: mhmh jah.
*CHI: aga siis sanflaue peaks olema päikeselill.
*OBS: no aga vaata sõna päev on ka tulnud sõnast või tähendab sõna issand päike.
*CHI: Tanel Pad Padari bändist on san tulnud.
*OBS: vot nüüd ma võin ajada segamini kas päev on tulnud päikesest või päike on tulnud päevast sest vanasti öeldi küll et päev paistis minu meelest võru keeles peaks ka päike olema päev.
*CHI: aa päike tuli siis päevast.
*OBS: vist jah mhmh.
*OBS: nii et eks ta algselt on olnud üsna üks ja sama jah.
*OBS: a tead kuidas soome keeles on päike või?
*CHI: noh?
*OBS: auringo.
*CHI: nii ilus nimi.
*OBS: ästi [: hästi] ilus sõna minu meelest mulle ka meeldib auringo.
*CHI: isegi kui eriti kui sa selle esimese tooniga ütlesid.
*OBS: mhmh jah.
*OBS: soome keeles on üldse väga ilusaid sõnu no igas keeles on ästi [: hästi] ilusaid sõnu.
*CHI: jah.
*OBS: mulle meeldib saksa keeles mulle meeldib äää sõna orav.
*CHI: kuidas see on?
*OBS: aihhörnhjen.
*CHI: kahtlane.
*OBS: kahtlane jube raske välja öelda.
*CHI: ooda mis see oli?
*OBS: aihhörnhjen.
*CHI: aihhörhjen.
*OBS: hörnhjen.
*CHI: aihhörnhjen.
*OBS: jah.
*CHI: nii raske.
*OBS: mhmh.
*CHI: aihhörnhjen.
%com: CHI kordab järele aga väga aeglaselt ja ich-lauti hääldamata.
*OBS: jaa.
*CHI: ei veits sassi läks vä [: või]?
*OBS: ei ei õigesti tuli välja natuke liiga aeglaselt.
%com: CHI proovib kiiremini.
*CHI: aihörhjen.
*OBS: no peaaegu.
*CHI: liiga kiiresti.
*OBS: jah.
%com: CHI peaaegu röögatab sõna välja.
*CHI: aihörhen hmm.
*OBS: vot.
*CHI: see kõige viimane oli päris kiire.
*OBS: mhmh.
*CHI: nagu liiga liiga kiire.
*OBS: jah noh tegelikult igas keeles on selliseid sõnu mis kõlavad ästi [: hästi] ästi [: hästi] ilusti ja üks vaata seal selles laintantsust Kaiet tead?
*CHI: ei.
*OBS: ei tea novot aga temal käis üks see Ameerika laintantsu õpetaja kogu aeg külas Eestis ja eks ta õppis ka mõned sõnad eesti keeles ära ja tema küsisin ta käest kunagi midagi sõnadest tuli juttu ja siis ta ütles et tema lemmiksõna eesti keeles on lapselaps et see kõlab nii ästi [: hästi] lapselaps.
*CHI: lapselaps.
*OBS: jah.
*OBS: üts [: ütles] et tema lemmiksõna on.
*CHI: kas nüüd tema oskab eesti keelt või?
*OBS: noh paar sõna ikka jah nüüd ta sellel suvel käis jälle meil esinemas siin.
*CHI: kuskohas?
*OBS: Pärnus siis kui oli see laintantsufestival.
*CHI: aa ühes kohas ta käis ju jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: kuhu sina ja kes veel läksite?
*OBS: ma ei mäleta.
*CHI: noo et no kellegiga sa läksid.
*OBS: võibolla kellegagi.
%com: OBS parandab vale vormi.
*CHI: või oli Heintsu.
%com: Heintsu on vanem vend Henrico.
*OBS: ma ei ma tõesti ei mäleta.
*CHI: ahah.
*OBS: nii kuule aga akkab [: hakkab] täis saama varsti ma ütleks palju enam puudu ei ole üle poole.
*CHI: pa veerand on veel.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma toon veel ühe suure.
*OBS: too jah vaata kas sa too kohe mitu tükki.
*CHI: kaks.
*OBS: no too kolm.
*CHI: kuule miks kolm kui need on nii suured?
*OBS: no mul läheb vaja ikka neid nii palju ma kallan vahepeal ära jälle neid koori.
*CHI: vaata palju.
*OBS: ahah väga ea [: hea].
*CHI: nii suured hae kuule.
*OBS: ai kuule ja siis vaata koera kaussi kukkus paar koort päästa ära need.
*CHI: koera kausist?
*OBS: mhmh.
*CHI: ja põrandal on ka.
*OBS: mhmh.
*CHI: kas seemneid nad võivad?
*OBS: ei või ei või.
*CHI: ahah.
*OBS: seemned teevad paha neile äkki.
*CHI: kõhu panevad valutama vä [: või]?
*OBS: vot mine tea võibolla panevad jah.
*CHI: võtsin siit kõrvalt ka kaks seemet.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga mida need.
*OBS: kuule aga sa võid üldse tegelikult tõsta see koerakausiii klamber üles ja kalla see vesi ära ja pane neile üldse puhas vesi sma [: sest ma] lasen nad niikuinii kohe tuppa ja siis nad tahavad süia ja juua.
*CHI: kuule aga pane kõigepealt söök ära.
*OBS: pane ise.
*OBS: oskad ju panna küll.
*CHI: jah aa sest sina täna lõigud.
*OBS: jah.
%com: CHI maadleb statiiviga , mis koerte joogikaussi hoiab.
*CHI: aga mm aa mul läks meelest ära et seda saab ju kõrgemal kinni keerata.
*OBS: jah üleval keera kinni jah.
%com: CHI kõnet pole kuulda.
*OBS: ai ja ettevaatlikult eks tsa [: et sa] põrandale ei kalla.
%com: CHI kõnet pole jälle üle kolina kuulda.
*OBS: jah.
*CHI: aga millega ma panen?
*CHI: selle kannuga või?
*CHI: parem oleks kannuga tead miks?
*OBS: m et siis ei lähe maha vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: nojah.
*CHI: aind siis tuleb mitu korda käia.
*OBS: no mis sellest.
*CHI: kas ma teen selle puhtaks ka?
*OBS: jah tee.
*CHI: ma teen sooja veega või?
*OBS: ah?
*CHI: ma teen sooja veega?
*OBS: võid teha.
*CHI: aga juua panen neile külma vett?
*OBS: ikka ikka jaa.
*CHI: ma teen veidi kü sooj veidi keskmine nüüd läheb juba tuliseks.
*OBS: vaata et sa oma käsi ära ei põleta seal.
*CHI: mhmh.
*CHI: kuivaks teen ka?
*OBS: tee jah.
*OBS: tead mis ma arvan või?
*CHI: noh?
*OBS: see piiks ma arvan see ongi sinu telefon mis seal piiksub kuskil.
*CHI: hmm.
*OBS: seesama mida Eintsu otsis.
*CHI: aga kuskohas see piiksus?
*OBS: vot ma ei tea ma kuulsin kuskilt sealt arvutilaua poolt mingit piiksu.
*CHI: aga kuule.
*OBS: noh?
*CHI: äkki ta leidis selle aga ta ei ütelnud meile lihtsalt.
*OBS: ma ei usu tal oli vaja seda ta oleks võtnud selle kui tal vaja oli.
*CHI: äkki ta nägi seda.
*OBS: ma ütlen siis ta oleks võtnud selle sest tal oli vaja valgust näidata kuhugi.
*CHI: mm.
*CHI: üks kaks üks kaks.
*CHI: nüüd ma pean kiiresti kallama.
*OBS: no kalla ettevaatlikult et maha ei lähe.
*CHI: jah liiga aeglaselt ei või kallata.
*OBS: jah.
*CHI: ja liiga kiiresti ka ei või sest muidu lähevad liiga suured lained.
*OBS: mhmh.
*OBS: ai.
%com: õun kukkus maha ja CHI jäi vaatama , mis juhtus.
*OBS: õun kukkus käest maha ei midagi ullu [: hullu].
*CHI: aa aga tead mis mul juhtus?
*OBS: noh?
*CHI: ma ju andsin sulle õuna tõin.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma vist ei kastnud neid vette.
*OBS: ma panin ise vette nad a [: aga] ma võtan välja kohe nad.
*OBS: või tahad ise vä [: või]?
%com: CHI noogutab.
*OBS: no okei ma lõikan seda siis niikaua.
*CHI: sest et siis saavad need väiksed ka ju.
%com: ei saa aru CHI viimasest sõnast.
*OBS: mhmh saavad jah.
*CHI: no nii palju juba sobib koertele vett.
*OBS: jah nii on väga ea [: hea] vaata kui ilusti kauss läigib nüüd.
*CHI: jah ma ise pesin ta läikivaks.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma annan sulle need kolm õuna.
*OBS: jah.
*CHI: ahah ja siis neid võib ja siis panen neile süia ka.
*OBS: aa muidugi sa võid panna.
*CHI: ja siis lasen need sisse.
*OBS: siis lase sisse.
*CHI: nad söövad kõik kähku ära.
*OBS: jah.
*CHI: sest äkki äkki neil on külm hakanud.
*OBS: ma ei usu neil on nii paksud kasukad seljas neil on ma arvan toas oopis [: hoopis] palav kogu aeg olla.
*CHI: aa aga äkki see kui nad olid nii kaua seal külmas.
*CHI: äkki see tegi neil.
*OBS: ma ei tea.
*CHI: külmaks.
*OBS: kuule nad käivad talvel ujumas kus neil nüüd siis järsku külm on.
*CHI: mm ahah ei no seda ma ei teadnud.
*OBS: mhmh.
*CHI: talvel ujumas.
*OBS: no nii kaua kui meri lahti on nii kaua nad ju käivad ujumas.
*CHI: jah sest kui meri ära jäätub siis nad ju ei saa minna.
*OBS: oi nad läheks siis ka.
*CHI: tead.
*OBS: a [: aga] tegelikult ei tea sellepärast et näiteks siis kui kui meri oli veel lahti aga vesi oli ästi [: hästi] külm siis näiteks Tšap ei läinud vette ta muidu käib alati ujumas see Reeda koer ja siis ta oli.
*CHI: jaa ma nägin siis kui meie läksime randa siis ta ju läks ujuma.
*OBS: jah jah mhmh.
*OBS: aga siis kui oli ästi [: hästi] külm siis ta ei läinud.
*CHI: jah.
*OBS: tundis ise võibolla et liiga külm on.
*CHI: mis?
*OBS: et võibolla tundis ise et liiga külm on a [: aga] Demi käis küll meil ujumas.
*CHI: ahah tšau.
%com: CHI ütleb midagi veel , aga sellest ei saa aru.
*OBS: sul see tšau tuleb ikka iga asja peale kohe vä?
*CHI: jah iga asja peale kui ma akkan [: hakkan] ko palju Demile?
*OBS: Demile pane no pane natuke vähem kui terve topsik.
*CHI: pool.
*OBS: jah.
*CHI: poolele veerand otsa.
*OBS: ei jah jah jah umbes nii.
*CHI: nii palju?
*OBS: mm no pane natuke rohkem ta jääb nälga muidu.
*CHI: no nii palju?
*OBS: oh väga ea [: hea] see on täitsa paras ports kalla ästi [: hästi] madalalt siis ei kolise nii õudsalt.
*CHI: ja tead kui ma panen sinna kohta kus mul juba mõned krõbinad on siis see ju kukub krõbinate peale.
*OBS: mhmh.
*CHI: noh ja nüüd need Monale?
*OBS: Monale pane nii palju kui tal vähegi kaussi mahub.
*CHI: panen ääreni ja väike mäeke ka vä [: või]?
*OBS: jah just.
*CHI: ja siis ma panen talle ühe terve kindlasti.
*OBS: mhmh.
*CHI: oota Mona oli see ju ööö kaks ja pool.
*OBS: ei kaks ja pool päris ei mahu sinna kaussi poolteist mahub.
*CHI: pagan.
*OBS: mhmh.
*CHI: osa läksid maha ka.
*OBS: m no küll ta ära sööb.
*CHI: jah sööb sealt äärest ju.
*OBS: mhmh.
*CHI: nii palju on pool?
*OBS: jah no vaata vavav aga kalla need ästi [: hästi] aeglaselt vaata palju sinna peale veel mahub.
*CHI: no mahtus nii palju ära.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga siis see on neil no siss kui ta no siis kui ta oleks ööö ütleme nii peenike.
*OBS: noh?
*CHI: no siis talle võiks mõlemasse kaussi panna ju.
*OBS: no aga ega ta ega ta sellest paksemaks ikka ei lähe ta saab.
*CHI: kuidas kuim.
*OBS: ta saab korraliku kõhuvalu kui ta selle kõik ära sööks.
*CHI: jah siis panen selle asjanduse kohe kinni ja kott panen siia peale kutsun koerad tuppa.
*OBS: lase tuppa jah.
%com: CHI läheb ja kutsub koerad esikust tuppa.
*CHI: tulge.
*OBS: noh näljased.
*CHI: tahad toon veel vä [: või]?
*OBS: ah?
*CHI: suurkasid toon veel?
*OBS: kuule vi viimane ja siin on üks poolik ka veel aga siis mul vist saabki.
*CHI: ei.
*OBS: mul on tunne et pott saab täis issand ma olen koored pannud õunte siia.
*CHI: siia sisse.
*OBS: naljakas.
%com: CHI öeldust ei saa sõnagi aru.
*OBS: jah no ma arvan et kui ma need ära lõigun siis tänaseks aitab ka võibolla vaatame palju puudu jääb.
*CHI: aga siis seda koledat polegi vaja panna.
*OBS: jah need saab ära visata otse.
*CHI: ah jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga vaa aga oodata võib ikkagi.
*OBS: jah.
*CHI: pagan jätsin selle topsiku see ei käind siin.
%com: CHI tahab koeratoidutopsi ära panna , aga hakkab vehklema ja pillab selle maha.
*OBS: noh tasa rahu nüüd ära rabele.
*CHI: mm ma ei rabelendki.
*OBS: ära praegu mine ära panema seda las koerad söövad ära.
*CHI: jaa ei panegi ära.
*OBS: mhmh aga üles võta küll muidu Mona arvab et see on talle mängimiseks pandud siia.
*CHI: jah ja närib ära.
*OBS: jah.
*CHI: sinu kõrvale panin.
*OBS: ah?
*CHI: sinu kõrvale panin.
*OBS: aa.
*CHI: ee tead kuidas oleks võinud teha?
*OBS: noh?
*CHI: oleks võind pesta selle puhtaks.
*OBS: noh.
*CHI: siia sisse koorida natuke ja sinna sisse valada.
*OBS: aga miks ma niimodi soperdama peaksin?
*CHI: kuidas sa soperdad aa jaa sa ju teed.
*OBS: ma lõikan otse siia sisse miks ma peaks vahepeal ümber kallama neid?
*CHI: jah ja vaata siis sa saadki ju nagu.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis sa saad kiiremini sest siis sa ei pea ju neid seda topsi pesema.
*OBS: seda ka.
*CHI: või kui sa peseksid natuke enne ja alustaksid ikkagi siis.
*OBS: noh Demi.
*CHI: kui me tegema akkame [: hakkame] või midagi ma.
*OBS: vaikselt.
*CHI: no tal on kõht nii tühi.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma arvasin et sul on nsii ma arvan et tal on nii suur suu nagu hobusel.
*OBS: joob küll nagu obune [: hobune] jah.
*CHI: joob ka nagu sööb ka nagu hobune.
*OBS: mhmh.
*CHI: toit sai otsa.
*OBS: tubli koer.
*CHI: tema on tubli.
*OBS: jah.
*CHI: kahju et Mona üldse ei joo kuule.
*OBS: mkm nüüd peaks talle unelaulu laulma ja ütlema talle et ta magama läheks vist.
*CHI: mis laulu ma talle võiksin laulda?
*OBS: ma ei tea.
*CHI: võib ühte jõululaulu laulda?
*OBS: Demile vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: ma arvan ära laula.
*CHI: miks?
*OBS: muidu kui sa akkad [: hakkad] präegu [: praegu] juba mis kuu meil präegu on?
*CHI: mm.
*OBS: nooh?
*CHI: september.
*OBS: september kui sa akkad [: hakkad] septembris jõululaule laulma mis sa arvad kas me detsembris veel tahame jõululaule kuulata või ei taha?
*CHI: ei.
*OBS: ma arvan ka et siis me oleme nendest juba tüdinud selleks ajaks.
*CHI: las ma laulan talle aint ühe laulu.
*CHI: selle enda e laulu.
*OBS: milline see enda laul on?
*CHI: sa ju tead seda.
*OBS: päkapikulaul vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: sul on sõnad meeles veel vä [: või]?
*CHI: sa vahel aitaksid mind või?
*OBS: aga aga ära präegu laula laula siis kui nad mõlemad magama jäävad las Mona sööb ka oma kõhu täis.
*CHI: ma arvasin et ta on väsind.
*CHI: pai.
*OBS: juua on neil vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: mm.
*CHI: aga väga vähe.
*OBS: mhmh.
*CHI: nii vähe kui ma kui ee enne seda oli kui ma panin.
*OBS: mm.
*CHI: sest vaata kui vähe neil vett on.
*OBS: nojah s neil ikka oli janu.
*CHI: jah äkki neil akkas [: hakkas] seal palav üldse kui nei kui nad ei saand õues külma käes olla.
*OBS: jah.
*CHI: ja siis jõid ära.
*OBS: no eks nad õues natuke ikka jahutasid ennast.
*CHI: jah nad olid ju nii kaua koridoris kes nndga [: nendega] üldse õues käis?
*OBS: enne käidi ära.
*CHI: mm enne kui me tegema akkasime [: hakkasime] vä [: või]?
*OBS: jah.
*CHI: mh ei no siis nad on küll olnud kaua koridoris.
*OBS: nii kuule kas akkab [: hakkab] aitama ka või Mona.
*CHI: no hakkab aitama ka.
*OBS: ära lödista niimodi.
*CHI: aitab hakkama ka.
*OBS: aitab hakkama?
*CHI: ei hakkab aitama eheh aitab hakkama.
*OBS: st [: sest] mul on käed täitsa väsinud juba.
*CHI: jah ja sul.
*OBS: ma peaks ostma endae kuule tead mis sina oled ju leiutaja meil.
*CHI: jah.
*OBS: leiuta mulle õunakoorimismasin.
*CHI: jah.
%com: OBS-il kukub nuga maha.
*OBS: näed no ma ei saa aru kõik.
*CHI: toon vä [: või]?
*OBS: ei ära too ma sain kätte.
*CHI: pidid kõhulihaseid tegema.
*OBS: jah jube näe ma ei saa enam mul kõik kukub käest maha nuga ja õun ja kõik.
*CHI: jah äkki sul kukuvad kohe koored kukuvad ka maha.
*OBS: jah.
*CHI: nii naljakas ju.
*OBS: ei ole.
*CHI: aga tead kuidas ma saan teha et kui ma vajutan nupule.
*OBS: noh?
*CHI: siis mingi asi läheb alla mille küljes on plaat millel on siksakid peal.
*OBS: nooh ja mis see plaat teeb?
*CHI: ja kui ma vajutan nuppu siis see läheb alla ja siis õunad siis ta lõikab õunu.
*OBS: hmm no see oleks päris ea [: hea] mõte.
*CHI: jah ja seal on väike alus ka mis keerab seda.
*OBS: ahah väga äge.
*CHI: neid õune sest ta peab igatpidi lõikama.
*OBS: mhmh no ma kardan ikkagi vaata õunad on ju nii erineva kujuga ja erineva suurusega ja ma kardan et sealt läheks ästi [: hästi] palju kaduma läks raisku õuna.
*CHI: ei tead mis ta veel on?
*OBS: noh?
*CHI: ma leiutan õuna koorimismasina ka.
*OBS: mm.
*CHI: mis koorib õuna kõigepealt ära.
*OBS: nii no seda ma mõtlesingi et õunad on ju nii erineva kuju ja suurusega kuidas see koorimismasin teab et kustkohast koorida?
*CHI: noo ma ei tea.
*OBS: noovot ma ka ei tea.
*CHI: ma panen talle erinevad nupud.
*OBS: mm.
*CHI: et mis kujuga üldse on.
*OBS: aa okei.
*CHI: ja see.
*OBS: a siis sa pead ise käsitsi sisestama et see õun on nüüd suur ja ümmargune ja see on nüüd väike ja piklik ja niimodi vä [: või]?
*CHI: jah ja see on nüüd vävä suur ja kaareline nagu mul see oli nüüd vot nimodi kaareline.
*OBS: ahah mhmh laineline.
*CHI: jah laineline.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma pean tuvastama.
*OBS: ahah.
*CHI: selle.
*OBS: aa aga no samas tegelikult praegusel ajal ju laserid juba lased korra laseriga üle laser salvestab kohe selle õuna kuju kui sa paned teed arvutiga nagu selle noh nagu robot õunakoorimisrobot.
*CHI: jaa ma teen ää.
*OBS: seal laser võtab kohe selle õuna kuju ja jaa ja siis.
*CHI: lükkab selle sinna.
*OBS: jah.
*CHI: topsikohta.
*OBS: jah ja siis robot juba teab kuidas koorida kuule see on väga ea [: hea] mõte selle patenteerime ära onju?
*CHI: jah.
*OBS: jah väga hea ma arvan kõi.
*CHI: me oleme leiutajad.
*OBS: jah ma arvan et kõik inimesed on väga rahul selle leiutisega.
*CHI: ja tead mida ma veel tegin?
*OBS: noh?
*CHI: leiutasin mingist kahest väiksest jupist?
*OBS: noh?
*CHI: oli üks kruvi.
*OBS: noh?
*CHI: siis ma leiutasin tead missuguse asja?
*OBS: noh?
*CHI: ühelpool oli suurem auk teiselpool väiksem auk kuhu mahtus täpselt kruvi sisse.
*OBS: nii.
*CHI: siis sinna vahele sai panna näpu kui sa keerad siis ää tuleb vaadata et ää kui kaugele sul seda saab keerata et millal sa akkad [: hakkad] haiget saama.
*OBS: aa.
*CHI: saab kontrollida.
*OBS: aa see on ka väga tähtis leiutis jah?
*CHI: et kui nõrk sa oled.
*OBS: ah selles mõttes.
*CHI: jah.
*OBS: aa okei.
*CHI: kontrollib kui nõrk sa oled.
*OBS: mhmh et kes varem karjuma akkab [: hakkab] see on nõrgem jah?
*CHI: jah.
*OBS: a äkki tal on suurem sõrm lihtsalt selle peale ei mõelnud?
*CHI: ei.
*OBS: et äkki see kes varem varem karjuma akkab [: hakkab] äkki sellel on jämedam sõrm lihtsalt?
*CHI: ei ma painutan seda väga laiaks.
*OBS: aa okei.
*CHI: sest vaata siis sinna mahub ta sõrm täpselt ära sest väikestel lastel siis sa lihtsalt pead seda kaua keerama et see vastu näppu läheks.
*OBS: kuule aga too mulle veel paar suurt vaata kas sa leiad sealt veel.
*CHI: paar?
*OBS: nojah noh näed puudu on.
*CHI: kaks tükki?
*OBS: noo äkki leiad kolm või neli vaata.
*CHI: või tahad ma toon sulle üldse kümme?
*OBS: ei nii palju ei taha ma ei viitsi koorida nii palju.
*CHI: ma leidsin ühe koleda aga sellise kohaga õuna.
*OBS: ära koledat võta.
*CHI: ühe niisuguse kohaga.
*OBS: ei sellest pole midagi see võib olla.
*CHI: selle võtad?
*OBS: aga see ei olnud nii irmus [: hirmus] suur kas seal suuremaid ei ole vä [: või]?
*CHI: no on küll vaata mida ma leidsin enda õuna leidsin üles.
*OBS: ahah.
*CHI: leidsin kaks enda õuna.
*OBS: no aga too aitab küll.
*CHI: kolm ei kaks.
*OBS: no vaata too.
*CHI: ma toon kaks suuremat sorti.
*OBS: okei ja siss.
*CHI: vaata siin on täpselt need jalad all ju.
*OBS: mhmh pane.
*CHI: vette sopsutan korra ära jah?
*OBS: jah üksaaval [: ükshaaval] palun.
*CHI: jah.
*CHI: kas see mida ei midagi.
*OBS: noh?
%com: ei saa aru CHI lause algusest.
*CHI: siit pealt maha veereda.
*OBS: noo.
*CHI: nii tore on sinuga õunamoosi teha.
*OBS: sul akkavad [: hakkavad] ka näpud pehmeks minema nagu mul et kõik kukub maha või?
*CHI: ee ei.
*OBS: ei akka [: hakka] veel?
*CHI: mkm.
*OBS: ma mõtsin et sul väsivad ka käed ära juba.
*CHI: ma panen ta keerlema.
%com: ei saanud aru CHI lause esimesest poolest.
*OBS: nii kuule sa oled ikka suur abimees mul tead või?
*CHI: jaa.
*OBS: mida ma ilma sinuta teeks ah?
*CHI: sul oleks praegu alles see tegemine.
*OBS: mul oleks praegu kõhulihased usud?
*CHI: ei sul oleks präegu [: praegu] tead kui suured lihased?
*OBS: noh?
*CHI: nii.
*OBS: no.
*CHI: nii suured lihased.
*OBS: jube eks.
*CHI: jah.
*OBS: mul ei mahuks pluusid kinni ju.
*CHI: jah pusalukud rebeneks lahti.
*OBS: just.
*CHI: rebeneks lahti.
*OBS: nii hea on ikka kui mõni mõni abimees on ka.
*CHI: jah ja tead.
*OBS: noh?
*CHI: ja tead kui kaugel sul siis alles oleks?
*OBS: noh?
*CHI: siinmaal oleks.
*OBS: jah mul poleks pool pottigi täis veel.
*CHI: jah.
*OBS: jah vot.
*CHI: sul sul oleks üldse nii vähe alles.
*OBS: mhmh.
*CHI: vee vee kolm kolmveerand oleks si siis veel vaja.
*OBS: jah.
*CHI: sest et täis saada siis on ju vaja kaks korda pool.
*OBS: jah on on.
*CHI: loogika on mul hea.
*OBS: see jah.
*CHI: jälle.
*OBS: seda ma ei väsi kordamast loogika on sul hea peab paika.
*OBS: nii.
*CHI: aga.
*OBS: aga tead mis sa nüüd võid teha või kui sa nüüd suudad mulle sealt kapist leida üles sellise paki mille peale on kirjutatud moosisuhkur vot siis ma olen sulle veel tänulikum.
*OBS: see peab o.
*CHI: siis.
*OBS: see peab olema ülemisel riiulil ma arvan.
*CHI: moosisuhkur.
*OBS: aga ole ettevaatlik see pakk on lahtine.
*CHI: kas see võib seal nurgas olla või sealpool?
%com: CHI osutab vasakule kapi teise nurga poole.
*OBS: ma arvan.
*CHI: seal?
*OBS: jah sealpool pigem.
*CHI: ja see on juba.
*OBS: see ei ole see.
*CHI: jah see on see no mis asi see on?
*OBS: novat mis see oli see?
*CHI: kuškuš.
*OBS: kuškuš jah.
*CHI: kuškuuš kuškuuš.
*OBS: jah.
*CHI: vist leidsiin leidsin leidsin.
*OBS: ei ole.
*CHI: selle aluse ei ole vä [: või]?
*OBS: aa selle taga vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: okei.
*CHI: oota ma loen kõigepealt.
%com: CHI öeldu lõpp läheb kaduma.
*OBS: see ära seda võta ole ästi [: hästi] ettevaatlik see on sool kallis laps.
*CHI: jah jah.
*CHI: mis see on see on.
*OBS: see on tärklis.
*CHI: jaa ja kartulitärklis.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis see ei ole vist sealpool.
*OBS: see on selline valge paberist pakk neljakandiline valge paberist pakk.
*CHI: mm ma ei näe küll.
*OBS: no peab olema.
*CHI: peab kaevama selle jaoks vä [: või]?
*OBS: no võta need kmm suuremad asjad eest ära tõsta kapi peale.
*CHI: need mitte need suured.
*OBS: jah.
*CHI: see on ka suur pakk.
*OBS: mhmh.
*CHI: üks see veel siin on ju neli tükki suurt.
*OBS: oota näita tule astu korra eest ära ma vaatan korra kus ta võiks olla kuspool no seal ma küll ei näe teda oh vaata täitsa otse seal keskel nende ommikukrõbinate [: hommikukrõbinate] taga on üks valge paberist pakk näed püsti?
*CHI: jah see.
*OBS: vot see ongi.
*CHI: las ma loen ise kõigepealt sina ära vaata.
*OBS: okei.
*CHI: niimodi loen.
*OBS: nii viimane õun ka tuleb mul.
*CHI: moosisuhkur aga ma ei lugenud.
*OBS: tubli poiss.
*CHI: ma nä ma nägin siit pealt juba.
*OBS: jah moosipurgipilt on peal väga tubli.
*CHI: mm huh.
*OBS: huh suur töö tehtud eksole?
*CHI: ma präegu [: praegu] neid asju sisse ei pane sest pärast.
*OBS: ei sa võid panna küll.
*CHI: aa jah siis paneme selle lihtsalt pärast ettepoole sest kui me veel moosi teeme.
*OBS: ee äkä [= ei] see moos läheb kõik ära.
*OBS: see mo või tähendab mitte moos see suhkur läheb kõik ära siia.
*CHI: aa.
*OBS: mhmh.
*CHI: a siis ma.
*OBS: need õunad on nii hapud et.
*CHI: aga kas ma saan sind ise aidata panna?
*OBS: sa võid julgelt ise kallata terve selle suhkru siia õunte otsa a [: aga] ära veel kalla ma tahan natukene vett põhja panna.
*CHI: ahah seda ma arvasin.
*OBS: jah sest seda ei ole vaja mõõdu järgi panna siia.
*CHI: seda võib panna tunde järgi.
*OBS: jah siin sa ei saa mul midagi kihva keerata präegu [: praegu].
*CHI: jah mida see kihva tähendab?
*OBS: ma ei tea vanaisa ütleb nimodi untsu keerata nahka keerata a [: aga] vanaisa ütleb kihva keerata.
*CHI: nii hea lõhn on sellel sees.
*OBS: näita mis seal peal kirjas on.
*CHI: misasi see on?
*OBS: lihamaitseaine.
*CHI: nii hea lõhn on lihamaitseainel.
*OBS: on vä jah Henrico sõi seda paljalt lausa ju.
*CHI: aa jaa.
*OBS: nojah.
*CHI: mäletan seal maitseb nii liha.
*CHI: mis see on?
*OBS: hakklihamaitseaine.
*CHI: miks siin ühesugused pildid peal on?
*OBS: ma ei tea võibolla nad ei viitsinud erinevaid pilte joonistada.
*CHI: kes nad?
*OBS: no need kes tegid neid Santa Maria asju disainerid.
*CHI: ahah.
*OBS: tootedisainerid.
*OBS: mõtlesid ühe pildi välja ja ütsid [: ütlesid] aitab küll me rohkem ei viitsi.
*CHI: jah kõikidel neljal purgil on ühed samad pildid.
*OBS: on kõigil üks ja sama või?
*CHI: jah.
*OBS: ma ei ole isegi tähele pannud seda.
*CHI: ja ja vaata ema.
*OBS: noh?
*CHI: onju siin on neli tükki nimodi?
%com: CHI rivistas kõik neli maitseainepurki riiuli esimese servaga tasa.
*OBS: jaa mhmh.
*CHI: ilus ju?
*OBS: ilus.
*CHI: panen ette.
*OBS: jaa.
*OBS: ilus ilus.
*CHI: panin nn asjad ära.
*OBS: ai.
*CHI: ma juba ootan.
*OBS: jah mul on näed kolm sektorit on veel lõigata.
*CHI: mis asi see sektor on?
*OBS: no sellised.
%com: OBS näitab CHI-le õunasektorit.
*CHI: a nn a veel aa.
*OBS: no see selle ma lõikan pooleks.
*CHI: veerandine.
*OBS: ei ma lõikan ta pooleks veel.
*CHI: jaa aga kas niisugune on veerand?
*OBS: see on veerand õuna jaa.
*CHI: aga mis on vähem kui veerand?
*OBS: näe.
*CHI: mis see präegu [: praegu] nüüd on?
*OBS: see on veerandist pool.
*CHI: see on sektor vä [: või]?
*OBS: no jah no veerand on ka sektor a see on üks kaheksandik.
*CHI: mmh.
*OBS: a [: aga] palju veerand on tead üks mitmendik tead ei tea?
*CHI: jaa.
*OBS: noh?
*CHI: veerand on vaata üks kolmnurk.
*OBS: noo on.
*CHI: õunast.
*OBS: see on üks neljandik on veerand.
*CHI: mmh aga üks kaheksandik?
*OBS: on veerandist pool veel.
*CHI: jah.
*OBS: mhmh no see on ka Harli akkab [: hakkab] ka seda nüüd alles kolmanda klassi lõpus õppima.
*CHI: aga mina tean seda juba praegu.
*OBS: aah selleks ajaks oled sa selle ammu ära unustanud noh ma ei tea kas ma panen veel või ei pane või aitab küll või.
*CHI: aitab tõesti.
*OBS: aitab?
*CHI: jah.
*OBS: sest kui ma nad keema panen siis ta läheb alla kindlasti.
*CHI: siia sisse saad ka pane see ka.
*OBS: aga tead mis ma teen ma panen ta präegu [: praegu] keema ja nii kaua kuni ta siin podiseb nii kaua ma võin juurde koorida otse potti.
*CHI: jah.
*OBS: onju kuule aga sa olid suureks abiks mulle tead?
*CHI: jaa väga suureks abiks.
*OBS: aitäh sulle tubli poiss oled.
%com: CHI hakkab suhkrut õunte peale kallama.
*CHI: nii suur pakk ja kõik läheb ära.
*OBS: just ja ma vaatan et meie tund aega on ka täis.
*CHI: ahah.
*OBS: mhmh.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026711-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: OBS Father Observer , CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|OBS|35;|male|||Observer|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|7;1.12|male|||Target_Child|||
@Date: 20-MAR-2010
@Time Duration: 19:20-20:22
@Situation: OBS ja CHI mängivad lauamängu
*OBS: nii mis sul vaja teha on.
*CHI: ainult nupp.
*OBS: kaardid on aa kätte jäileha midagi õigus.
*CHI: jaa.
*OBS: ei läheb küll ju kuidas ei lähe.
*CHI: ainult munad.
*OBS: okei aga palju neid sa tead.
*CHI: viis iseendal ainult viis ja mul on ka täpselt viis.
*OBS: okei selge.
*CHI: sa oled valge ma olen punane.
*OBS: ok.
*CHI: jee.
*OBS: ja mina pidin alustama või.
*OBS: või alustad sina.
*CHI: oot ma segannd [: segan nad] ära korra.
*OBS: anna ma segan ise nii kaua veereta või astu kuhugi ja siis vaatame mis sa tegema pead.
*CHI: ma veeteran.
*OBS: ei siis sa nojah vaatame mis sa tegema pead.
*CHI: ma panen ujuurde.
*OBS: noh.
%com: CHI veeretab täringuid.
*OBS: nii varesejalga on vaja ja ussisõna.
*CHI: kahte varesejalga.
*OBS: näe üks tuli.
*OBS: noh.
*OBS: ei tuld [: tulnud].
*CHI: kahju.
*OBS: nii a [: aga] sa pead tõmbama ka.
*CHI: tõmban ka.
*OBS: aah abilise said.
*CHI: ma saan pärast siia tagasi tulla.
*OBS: võibolla.
*CHI: kui mul praegu välja ei tule.
*OBS: noojah eks me vaata.
*OBS: kuidas sulle meeldis külas olla?
*CHI: nii uss.
*OBS: kuule.
*CHI: mii kus külas?
*OBS: no seal kus me käisime.
*CHI: mmõõ külas.
*OBS: jah.
*CHI: aa lahe.
*OBS: täna tulime.
*CHI: lahe oli.
*OBS: äi [: ei] tuld [= tulnud] ussisõnu tuli aind suures unnikus [: hunnikus].
*CHI: aa.
*CHI: väga lahe oli.
*OBS: nähh.
*CHI: elu.
*OBS: aga mul läks ka ästi.
*CHI: aga ma saan endale kohe elu.
*OBS: noo sa pead kõigepealt ta kätte saama seal.
*CHI: jah.
*OBS: ole mees ja veereta näe üks varesejalg üks ussisõna.
*OBS: äi ole.
*CHI: on.
*OBS: noo ja nüüd tuli kaks tükki lausa.
*CHI: topelt tobelt ei see ei loe.
*OBS: okei see on sulle see läheb siia.
*CHI: esimene punkt esimene elu.
*OBS: a [: aga] tõmbama pead ka vist või.
*CHI: jah.
*OBS: noh.
*CHI: krrrratt.
*OBS: kratt kas saad endale või kas väga ea [: hea] abilise või kaotad ühe muna.
*OBS: noh.
*CHI: uss.
*OBS: no ise tead kas sa jätad männa või ei jäta kaks mända on ka.
*CHI: ei jäta.
*OBS: ei jäta.
%com: CHI veeretab uuesti.
*OBS: ei tuld [= tulnud] miskit.
*OBS: joome viskit ei tulnd [: tulnud] miskit.
%com: CHI veeretab täringuid ja kaotab.
*OBS: ääh üks muna ära pane siia.
*OBS: nii.
*CHI: nääh.
*OBS: okei.
*OBS: kuri kaart ja kaks punkti hea kaart ja üks punkt.
*OBS: no lähme kuri kaart ja kaks punkti.
*CHI: kuri kaart.
*OBS: kuri kaart jah just.
*CHI: kuri kaart kaks punkti kuri kaart kaks punkti hea kaart üks punkt.
*OBS: nii.
%com: OBS ütleb midagi , millest ei saa aru.
*CHI: keskmine kaart ke ke null punkti.
*OBS: no nii.
*CHI: mitu punkti mul nüüd on.
*OBS: uss mul on vaja ühte nuia veel.
*OBS: ukatšaka-ukatšaka-ukatšaka.
*OBS: äi [: ei] tuld [= tulnud].
*CHI: mhmm.
*CHI: elu.
*OBS: elu tagasi koju.
*CHI: oo.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*OBS: sain kohe uue asemele.
%com: CHI teeb hääli.
*OBS: nooh kilpe tuli küll terve unnik [: hunnik] nä [: näe] võta see ka ära.
*CHI: nojah.
*OBS: noh varesejalg.
*OBS: ilma jäid aga sa saad kasutada oma kaarti kui sa tahad.
*CHI: miks.
*OBS: noh misasja.
*CHI: see tuli ju.
*OBS: ma ei näind sa keerutasid käes.
*CHI: ei tuli.
*CHI: tuli.
*OBS: ladna okei tuli.
*CHI: null punkti null punkti.
*OBS: noo mis teha.
*CHI: ei saa hõi hõi hõi hõi.
*OBS: nii nii nii nii.
%com: OBS ja CHI naeravad.
*CHI: pole pole on.
*OBS: esimese korraga.
*OBS: jaa kohe tuli hea abiline ka.
*CHI: õnneks.
*OBS: kolm varest pead veeretama.
*CHI: vareseed tu ei üks vares ja pean ühe varese veel ära tapma.
*OBS: üks vares nii teine vares nii sul põhimõttselt [: põhimõtteliselt] on olemas see kaart nüüd.
*CHI: kaks korda veel.
*OBS: nää [: näe] aga tuli juba vares.
*OBS: tõmba kaarti ka.
*OBS: maastikukaart kolmepunktine uuu.
*OBS: aa mäletad see tuli panna niimoodi et otsad kokku sa saad panna siia sa saad panna siia sa võid ükskõik kuhu panna siis kui sa keerad teda.
*OBS: mm vaatad et mina oleks võimalikult kaugel jah.
*CHI: jah.
*OBS: okei suslik.
*CHI: õnneks on hea kaart ju vaata.
%com: CHI lause lõpust ei saanud aru.
*OBS: aga mul ei jää muud üle kui siin olla ja võtta endale veel üks abiline.
*OBS: no veereta näita kui ästi [: hästi] sa ussisõnu oskad.
*CHI: kui ästi [: hästi] ma ma räägin.
*OBS: nää [: näe] mitte ükski mussisõna ei tuld meelde.
*CHI: me mu me võlubme.
*OBS: tuli nohm jah kaks mända aga sul läheb väga keeruliseks sul on vaja neli tükki neid saada.
*OBS: nüüd tuli üks puhas ka.
*CHI: kolm veel et ei ole võimalik enam saada.
*OBS: on küll võimalik aga ei tuld [= tulnud] lihtsalt.
*CHI: ei ole korraga mõtle kui see kõik oleks korraga.
*OBS: ta läheb tagasi siia ja sina võtad ühe kaardi ka enne kui asi lõppend on.
*CHI: on väga hea kaart.
*OBS: abilise said.
*CHI: ja pärast lähen tagasi.
*OBS: noo nii mis mas nüüds teen.
*OBS: näita mis sul.
*CHI: sa tuled siia ma arvan.
*OBS: ei miks sa nii arvad.
*CHI: sest.
*OBS: aga ma ei ole selles üldse kindel just nimelt ma lähen sinna.
*OBS: oi kui palju vibusid nui.
*CHI: vibu vibu vibu.
*OBS: uss mul ei ole vaja neid nii palju mul on vaja ühte nuia veel.
*OBS: just seda mida mul ei ole abikaartides üks vibu üks varesejalg.
*OBS: eeaa tuli.
*CHI: popopopo pää popopopo pää.
*OBS: ja tuli ära nii.
*CHI: sa oled ülbe.
*OBS: jah sealt tuleb ka võtta.
*CHI: mida sa vehid siin kät käega sinuga on nii lahe mängida.
*OBS: näed.
*CHI: jee.
*OBS: kuri kaart sääseparv üüratu sääseparv küll tuleb ka.
*CHI: sul on kolm abilist.
*OBS: sitikate tund.
*CHI: mul on ka kolm abilist.
*OBS: nii mul on vaja nuia ja varesejalgu aga mul tuli irmus [: hirmus] unnik [: hunnik] nuiasid varesejalgu mul ei ole ka abiliste hulgas aga mul oleks neid irmsasti [: hirmsasti] vaja.
*OBS: nüüd peaks tulema palju neid jaa ainult üks tuli.
*CHI: kuule oota.
*OBS: mis on.
*CHI: tahad kaardi juurde saada ma võin sulle abilise anda.
*OBS: ei taha.
*CHI: miks sa ei taha.
*OBS: ei taha kaotan muna.
*CHI: jee sul ei ole elusid.
*CHI: sa oled elutu sa oled elutu.
*OBS: mitte ühtegi ainult mändasid terve unnik [: hunnik].
*CHI: kolm mändu [: mända].
*OBS: jälle sul ikka need ussisõnad üldse suus ei ole.
*CHI: kolm tükki vä.
*OBS: aga ei tuld [= tulnud].
*CHI: mänd.
*OBS: üks saab kokku jah.
*OBS: noh võta siit üks kaart ka enne kui ära paned.
*CHI: miks.
*OBS: jube palju abilisi tuleb aa sa lähed ju algusesse ka sa ei saagi seda kaarti no aga mis mul üle jääb mul ei jää midagi muud üle ma akkan [: hakkan] ka rändama siis.
*CHI: mhmh.
*CHI: mul on.
%com: CHI öeldu mattub OBS-i kõne alla.
*OBS: noh sa tuled ka siia või.
*CHI: ei.
*OBS: ei tule või.
*CHI: jaa.
*OBS: kus sa lähed siis kus sul minna.
%com: CHI veeretab ja ütleb midagi , millest aru ei saa.
*OBS: kaart jälle abiline või.
*CHI: jee.
*OBS: issand kui palju abilisi.
*CHI: mul on viis abilist.
*OBS: mismoodi me segasime neid nimodi.
*CHI: ma ei tea.
*CHI: sina segasid.
*OBS: mina segasin viimasena jah nüüd on ussisõnu palju vaja jah siin aa näe hmm mul on siin ka üks ussisõna ja mul on siin ka kaks ussisõna.
*CHI: mul on ka kaks.
*OBS: nii et kolm on koos ühte on veel vaja.
*OBS: ja kaks korda on võimalik veel veeretada näe olemas aga aga ma veeretan ikkagit [: ikkagi] veel ühe korra nägitsa [: nägid sa] ma ei peagi kaarti ära andma naksti.
*CHI: aga.
*OBS: naksti nii kui naksti nägid ja siit tuli tagasi ka veel üks issand kui hästi läks.
*CHI: mis sa teed.
%com: OBS pani kaardi valesse kohta ja CHI juhib tema tähelepanu sellele.
*OBS: ma.
*OBS: panin.
%com: OBS sobitab kaarti erinevatele kohtadele.
*CHI: las olla siin.
*OBS: aa jah ei see läheb siia nii mina olen siin aga tead me.
*CHI: mina ei liigu siis.
*OBS: meil ei ole kaarte lauas.
*CHI: mhmh.
*OBS: sul on lihtsalt nii palju abilisi ma lähen siis tagasi.
*OBS: näe.
*CHI: aga mul on visneusk.
*OBS: pime ebausk sul on eesti ilm halb eesti ilm.
*CHI: ei ahaa.
*OBS: nii mis siin on nüüd vaja oleks ussi ja vibu.
*OBS: ära vaata neid kaarte palun need on võimalik meelde jätta siis sa tead mis seal all on ja enam tulemas ei ole.
*OBS: nii aga kui jätta need ja akata [: hakata] kahest veeretama siis kas mända või vibu äkki sest mul on tegelikult nii mänd kui vibu olemas siin on mul isegi kaks vibu abilistes no problemo [= pole probleemi] kaks korda veel veeretada.
*CHI: aga mul on kö aga mul on kaks kass varesejalga.
*OBS: näe varesejalad tulid.
*CHI: või ussi.
*OBS: ma panen kaardi ära.
*OBS: nääd [: näe] vibu ussisõnad üks ussisõnad kaks on on.
*CHI: jah.
*OBS: panen selle vanaisa mürgihambad ära võtan selle endale.
*CHI: no mis mul siis teha.
*OBS: noo me oleme täpselt ühe ja sama kaardi peal ükskõik kuhu sa paned.
*CHI: sa ikka võidad.
*OBS: ei no ma ei pea võitma ma ei ole ju pean veeretama ka ega ma muidu ei saa ju ma saan esimesena kaardi peale tulla võibollaek [: võibolla ehk].
*CHI: jah.
*OBS: hmm näe munaga kaart ka veel.
*OBS: siia.
*OBS: oi siil rumal loom kes ei saa ussisõnadest aru.
*CHI: äähää.
*CHI: loll loom olen!
*OBS: nuia kilpi kilpi mul on siin ka.
*CHI: mängime siin mängime siin koos.
%com: CHI laulis omaette.
*CHI: kuule aga räägime aeglaselt.
*OBS: arvad et siis on emal lihtsam.
%com: OBS ja CHI teavad , et tekst tuleb hiljem litereerida.
*CHI: jaa.
*OBS: nojah võibolla tõesti.
*CHI: arvan jah.
%com: CHI hakkab sõnu väga aeglaselt venitama ja OBS vastab talle sõnu silbitades.
*OBS: kui me niimoodi venitama hakkame siis tal on palju raskem ma arvan nii et räägime normaalselt.
*CHI: olgu olgu olgu olgu.
%com: CHI ütleb sõnu nüüd eriti kiiresti.
*OBS: aga mitte liiga kiiresti näed mina sain kätte selle.
*CHI: mina tahan et ta aru ei saaks.
*OBS: arvad või tahad ema elu keeruliseks teha?
*CHI: jaa.
*OBS: miks miks sulle meeldib ema elu keeruliseks teha?
*OBS: mulle viimasel ajal üldse tundub et sulle meeldib ema elu keeruliseks teha.
%com: CHI punnitab naeru.
*OBS: seisa siin oh niipidi saab.
*CHI: ei saa vä [: või]?
*OBS: nii ei saa.
*CHI: kahju et ei saa.
*OBS: niipidi saab.
%com: OBS-i lause lõpp kaob ära.
*OBS: see on üks punkt ja see on kaks punkti.
*CHI: nüüd tuleb ullult [: hullult] maastikke meil.
*OBS: lähme sii no väga ea [: hea] ju selles mõttes muidu me oleme tühja platsi peal näe mul tuli ka maastik ja ma panen selle siia.
*OBS: nääh piibel pühakiri.
%com: CHI osutab koputades laual olevatele abikaartidele.
*OBS: no põgenend oled sa juba igal juhul kui sa tahad jah.
*CHI: jah hehe ma juba põgenesin.
*OBS: ära niimoodi õõruta [: hõõruta] mis sul vaja on ussisõna ussisõna ja nuia et kätte saada aga siin ei ole mitte midagi nendest.
*OBS: näe ussisõna ja siit teine miski veel ja kui sa nüüd ühe ussisõna või ühe nuia veeretad siis sa saad ju kätte selle onju a sul on seal abilisi ka nii et sul põhimõttselt [: põhimõtteliselt].
*CHI: on see.
*OBS: on see juba olemas jah aga siis sa pead ühe kaardi ära andma ussisõnad annad ära jah.
*CHI: asemele ühte teist ja kasedele.
%com: CHI diktsioon on väga halb ja raske on aru saada , mida ta räägib.
*OBS: noojah noh ma lähen siis proovima kaks ussi kaks mända.
*CHI: kaks utta ütta kaks matta.
%com: CHI räägib vahel sedasi oma salakeeles.
*OBS: üks uss üks mänd.
*CHI: mul on sulle üks abiline pakkuda.
*OBS: on vä [: või]?
*CHI: kas või kaks.
*OBS: nääd [: näed] üks uu üks uss üks mänd.
*CHI: üks uss üks mänd üks uss üks mänd.
*OBS: no nii tuli noh nii et ma selle võtan nüüd endale.
*CHI: aga mina saan seda hoopis end pagan aa.
%com: CHI seletab veel midagi , aga sellest ei saa aru.
*OBS: näpud eemale.
*CHI: miks.
*OBS: minu kaart nä.
*OBS: nooh.
*CHI: no anna see siia.
*OBS: näita mees milleks sa võimeline oled.
%com: CHI räägib nii segaselt , et kõigest ei saa aru.
*CHI: hmhm käes juba põhimõtteliselt.
*OBS: mmoh kolm vibu ühekorraga.
*OBS: mmh mis sul vaja oli?
*CHI: kõik olemas näed tubli.
*CHI: nalja tegin nalja tegin.
*OBS: ära karju siis nimodi.
*CHI: mul ei ole ju mända.
*OBS: ja sul on a nojah sul on seal kaks mända a [: aga] sa ei taha seda ohverdada jah a [: aga] sul on nüüd korrad täis ju.
*CHI: mis korrad.
*OBS: kolm korda veeretasid.
*CHI: jaa no ja mis siis.
*OBS: a [: aga] sa ei võta siis seda kaarti jah.
*CHI: jah.
*OBS: a [: aga] siis sa annad muna ära ju kui sa seda kaarti ei võta kui sa üppad [: hüppad] tagasi mees.
*CHI: ei anna.
*OBS: miks ei anna.
*CHI: hea kaart.
*OBS: jah okei.
*CHI: halva kaardi peale annad muna ära.
*OBS: jaa okei minu viga noh vibumees ennem [: enne] viskasid ühe korraga kolm vibu.
*CHI: jah.
*OBS: no ja nüüd.
%com: ei saa aru , mida CHI vastab.
*OBS: nüüd ei tule üldse midagi.
*CHI: njah.
*OBS: üks vibu on sul endal olemas on vaja aind kaks tükki visata näe üks vibu ja teine vibu ja proovi nendega veel ühe korra äkki tuleb üks vibu ka.
*CHI: võtan need ei võta.
%com: CHI küsib OBS-ilt tagasisidet , kas tema kavandatav käik oleks õige.
*OBS: no ise tead see on sinu valik.
*CHI: ma ei taha võtta.
*OBS: mina ei võtaks.
*OBS: näe nägidsa [: nägid sa] hopsti.
*CHI: säde ma ei saa kahene ju.
*OBS: hääd lausa ma ütleks.
*CHI: aa nüüd mul on ka.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*OBS: mesikäpp sõbralik karu.
*CHI: mesikäpp sõbralik karu.
*CHI: keel sõbralik vibu mmhmm.
*OBS: terav emakeel on see.
*CHI: jah vibu ju näe siit tuhh läbi lähen vibuga.
*OBS: jaajaa.
*CHI: häähää všššt häähää.
*OBS: Ülgase kurdid hundid vaiku täis kõrvadega kurdid hundid.
*OBS: näed vibu nui jess mul on üks nui veel siin olemas.
%com: CHI samal ajal püüab veerida kaardilt , mis seal kirjas on , aga tegemist on kirjatähtedega ja lugemine on vaevaline.
*OBS: mbad puseriti.
%com: OBS lõpetab lugemise CHI-ga koos.
*CHI: puheriti.
*OBS: puseriti kas sa tead mis tähendab puseriti?
*CHI: ei tea.
*OBS: tead vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: ei tea ei tea?
*CHI: ei.
*OBS: puseriti tähendab niimoodi risti rästi hambad kui on kasvanud niimoodi valesti nii et nad ei ole ilusti rivis aga mina mina võitsin selle Ülgase hundi ära.
*CHI: pagana pihta.
*OBS: sinu käik mees.
*OBS: sa tuled nüüd tagasi vä [: või] ennem [: enne] olid siiapoole teel ja nüüd tuled tagasi vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: okei.
*CHI: koll-koll-koll kukuk.
*OBS: kolime natuke siiapoole seal muidu sul ei ole ruumi.
*CHI: miks ma nii loll olen hmh hmh hii.
*OBS: noh mis sul oli vaja kahte varest ja nuia vä [: või]?
*CHI: nui.
%com: CHI muutub ülemeelikuks , teeb hääli ja lollitab.
*OBS: üks vares on sul endal olemas.
*CHI: mul on käes see ju.
*OBS: no jah põhimõttselt [: põhimõtteliselt] kahe kaardi ohverdusega jah aga näed sul ei ole seda üldse vajagi sa veereta veel üks kord.
*CHI: tundub et on.
*OBS: ea ei tuld.
*CHI: oota.
*OBS: mida?
*CHI: oota.
*OBS: mida?
*CHI: on.
*OBS: tahad ühe varesejala juurde panna ise või ei taha vä [: või] või tahad munast ilma jääda?
*OBS: noh paned kaardi ära.
*CHI: jaa.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*OBS: ära nii ära niimodi jära neid kaarte.
*CHI: mulle meeldib.
*OBS: nii oh issand jumal.
*CHI: jee aa.
*OBS: seda kätte saada on küll irrmus [: hirmus] keeruline ma pakun.
*CHI: no põgened või.
*OBS: põgeneda ei ole väga keeruline jah.
*CHI: titad saavad põgeneda.
*OBS: uvitav [: huvitav] vaatame mis see esimene veeretamine meile.
*CHI: toob.
*OBS: ütleb tead me ei põgene kuhugi.
%com: OBS veeretab esimese korraga kõik vajalikud kujundid täringutega ja nad on mõlemad CHIga üllatunud ning naeravad.
*OBS: päris ästi [: hästi] tuli ah?
*CHI: jaa.
*OBS: nagu viis täringut kõik õiged kohe.
*OBS: hm väga lahe.
*CHI: aaaaaaaa.
*OBS: nii sinu käik.
*CHI: nii ega ma mujale ei saa.
*OBS: käid siin edasi tagasi kogu aeg vä [: või] nää [: näe] jälle said mingi ea [: hea] kaart džiisas [= jeesus] kus sul neid abilisi alles tuleb noh katsetame siis kas tuleb või ei tule taktaktaktaktaktaktak.
*OBS: nii üks mänd.
*CHI: mänd vä [: või]?
*OBS: uss.
*CHI: üks kunn üks punn.
*OBS: meil on vaja üks varesejalg näe varesejalg tuli siit.
*CHI: kuule kas siin mõni punn ka on?
*OBS: punn ei punni mul ei ole.
%com: CHI naerab oma sõnamängu üle.
*OBS: mul oli kunagi punnvõrr kui ma olin väike mitte väga väike aga a [: aga] mul oli punnvõrr nimetati punnvõrriks ametlik nimetus oli tead mis asi vä [: või]?
%com: CHI üritab midagi öelda või küsida , aga OBS ei pane teda tähele.
*OBS: tead mis oli punnvõrri ametlik nimetus?
*CHI: noh mis siis oli?
%com: CHI ei ole väga huvitatud.
*OBS: abimootoriga jalgratas ma panin juba kaardi siia.
*CHI: siia vä [: või]?
*OBS: siia.
*CHI: mängi siis.
*OBS: mmh võtsin kaardi ka.
*CHI: anna siia.
*OBS: anna siia anna siia mis mõ.
%com: CHI ütleb midagi arusaamatut.
*OBS: nää [: näe] ussisõnad mända põle [= pole].
*CHI: mänd ei põle.
*OBS: mänd ei põle jah.
*CHI: mänd ei põle.
*OBS: nää [: näe] nüüd üks tuli.
*CHI: nüüd üks ja nüüd läks kaks tükki põlema.
*OBS: novot aga meil on vaja üks ussisõna saada veel sul õigemini a [: aga] sul ei ole ka ussisõna aga sa saad kasutada oma kahe männa kaarti juhul kui sa tahad aga sa ei taha ilmselgelt.
*OBS: noh kakelung.
*CHI: oota.
*OBS: Ülgase oreliga.
*CHI: oota korra.
*CHI: uss siis nui ja nüüd mul pole omal aa ja see on mul käes juba.
*OBS: põhimõttselt [: põhimõtteliselt] jah aga sa.
*CHI: aa jah.
*OBS: ma soovitaks ikka veeretada sul.
*CHI: ussi mul ju aa on küll.
*OBS: sa saad kahte mända kasutada ussina.
*CHI: ma pean kõik ohverdama peale selle.
*CHI: ja see on rõve.
*OBS: näe üks vibu jääb ka ju alles sul on kaks vibu näe et sa aru saaksid sa võiksid teha niimoodi.
%com: OBS aitab CHI-l kaarte arusaadavamalt sättida.
*CHI: aa niimoodi.
*OBS: kas või niimoodi jah.
*OBS: no aga veereta midagi siis.
*CHI: nii.
*OBS: vaatame mis sulle täringud räägivad.
*CHI: ärge rääkige halba muidu saate peksa.
*OBS: nii.
*CHI: nukk.
*OBS: rohkem ei ole nagu midagi võtta eriti.
*CHI: ma ei tea.
*OBS: no sul on kaks korda veel veeretada.
*OBS: mis sa need varesed jätad siia nüüd tahad jätta vä [: või]?
*OBS: nii.
*OBS: noh ei see on sul olemas no sul on vaja ühe korraga nüüd saada üks nui.
*CHI: jah või loobuda kaardist ja munast aga mi.
*OBS: ei munast sa ei pea loobuma a näed tuli nui ja tuli veel kaks mända ka ette.
*CHI: jah ma arvasi jaah kui ma siit ei viitsiks võtta ma ikka ei peaks ju loobuma.
*OBS: ei hetkel sa ei pea mid.
*CHI: sa tead et sul ju nui on vä [: või]?
*OBS: tean.
*CHI: ma oleks võind sult laenata ja.
%com: CHI lause lõpp jääb OBS-i kõne alla.
*OBS: a [: aga] sul on endal nui olemas.
*CHI: jaa ja siis ma oleks pidand kaardi sulle andma.
*OBS: a [: aga] võta siis ta endale.
*CHI: võtan võtan võtan kaardi.
*OBS: tuu om [= see on] nüüd sinu jagu.
%com: CHI podiseb omas keeles arusaamatult.
*OBS: nooh mis see nüüd on siis puuk.
*CHI: puupuutšuukiluu ma käin juba ära.
*OBS: ei ära käi ära ennem [: enne] nii ei saa rallit sõita.
*CHI: kuidas ei saa?
*OBS: järjekorras ikka.
*CHI: alles nii asjad käivadki ju.
*OBS: kaks vibu aa ühe vibu ma andsin ära nää [: näe] kaks vibu ja nui.
*CHI: sa oled paha mees.
*OBS: mina vä [: või]?
*CHI: tema.
*OBS: aa.
*CHI: ull [: hull] mees.
*OBS: kannupoiss Peeter.
*CHI: tammub vibu ees ja nüüd mul ma talle anda võin ühe varese.
*OBS: vaja üks vibu veel veeretada.
*CHI: ei varesest ühe külje.
*OBS: iseenesest on sul kaks vibu seal tagavarasahtlis olemas ja siit tuli ka üks veel juurde nii et pane kaart ära noh mina lähen punkte jahtima.
*CHI: eehee.
*OBS: mina ei tea mille pealt sina kavatsed elama akata [: hakata] pärast kui punktilugemiseks läheb.
*CHI: kuidas ei tea selle pealt.
*OBS: näd kaks ussi nüüd on vaja üks mänd üks mänd visata vot see mänd männa mänd on see mida mul ei ole ju abimeestes ka ei ole.
*CHI: aga mänd on mul.
*OBS: jaa mända mul ei tuld [= tulnud] ka.
*CHI: kuule ootootootootootoot.
*OBS: aga ma ei kaota kaarti nii et ma lähen lihtsalt tagasi tuima näoga.
*CHI: muidu sa oleks võind mulle anda kaardi.
*OBS: jaa ma tean.
*CHI: siis ma oleks võind sind aidata.
*OBS: jaa ma tean.
*CHI: jaa jaa se pole paha kaart ju ka.
*OBS: pold [: polnud] põhjust mees palun.
*CHI: mis mida?
*CHI: pagan pagan pagan mees paaka pakan pakan mees pagapagapaganakkan mees mul on kolmepunkti nui kuid see on mul olemas mul on kaart käes.
*OBS: hmm mhmh.
*CHI: hõhi kuule.
*OBS: sul ei ole vaja.
*CHI: mul on idee.
*CHI: näed siin oli kaks jalga ja kaks nuia näed?
*OBS: mis kaks jalga?
*CHI: kaks varesejalga ja kaks nuia oli mul.
*OBS: kus siin?
*CHI: selles.
*OBS: noh mis siis?
*CHI: ma põgenen ära.
*OBS: ei no aga ma ei saa aru sust präält [: praegu] enam sa pead kõik üv ümber veeretama ju see mis sul seal oli see ei loe ju enam.
*CHI: kuidas?
*CHI: kuidas ei loe?
*OBS: sa pead laua peale jätma need asjad mis sa alles jätad ju.
*CHI: ma pean nüüd veel kolm korda veeretama või?
*OBS: ei sul on ainult üks kord alles ma ei tea mis rumalusega sa prääglt [: praegu] akkama [: hakkama] said sul on ainlt [: ainult] üks kord alles ja sul on aint [: ainult] ühed ussisõnad sa pead nüüd veeretama kohe ja ühe korraga kas kolm varesejalga või ühe nuia ja ühe männa ühe männa said nui on sul olemas pane oma kaart mängu ja saad puhta nahaga ilma munata akkama [: hakkama].
*CHI: hehe ilma munata?
*OBS: jah ei pea ära andma.
*CHI: ilma munata?
*OBS: saad endale.
*CHI: munata ikka või mõtle nüüd järgi.
*OBS: noo nii mina lähen siia võtan siit kaarti.
*CHI: ilma öökullimunata.
*OBS: ilma öökullimunata jah.
*CHI: mitte tavalise munata.
*OBS: nägid nii.
*CHI: mina astun siia ja võtan sina ei näpi minu kaarti.
*OBS: ei näpi ka vä [: või]?
*CHI: ei näpi jah minu.
%com: CHI teeb suuga kitarri häält.
*CHI: nimodi tegin mis sul viga on?
%com: OBS-i lause algusest ei saa aru.
*OBS: keera ümber kaart.
*CHI: kheera hümber khaarth.
%com: OBS ümiseb veeretamise ajal ja CHI teeb suuga lörinat.
*OBS: nooh.
*OBS: aa uss ussisõna on meil tagavaraks võtta selle kaardi oleme me koju juba tassind.
*CHI: ei ole.
*OBS: oleme küll näed?
*CHI: pagan me ei olnud.
*OBS: tšakatšakatšaka.
*CHI: mammammammammammaa.
*OBS: see on küll ühepunktine kaart aga ea [: hea] küll.
*OBS: mm jah see tuli siia see läks siia mis sa sellest aa selle sa võtsid maast präält [: praegu] okei.
*CHI: siit aa oota oota.
*OBS: mis on?
*CHI: kas sa siit juba rebisid kaarti?
*OBS: ei ma oleks võtnud järgmisena sealt jah.
*CHI: aa aga ma rebisin sinu eest see oli.
*OBS: jah see oli siin.
*CHI: nii kuhu ma astun siia ja pärast lihtsalt.
*OBS: nooh kah päris paha kaart kätte saada ordumeister von Šenke.
*CHI: öö ma pean ma jälgin.
*OBS: mina sinu asemel laseks jalga see on nii keeruline kaart ja suli [: sul ei] tuld [= tulnud] ka üldse midagi aind [: ainult] kaks varesejalga tulid mis viitavad sellele et sa võiks varvast lasta.
*CHI: ah et ma tulistan varvast või?
*OBS: äi [: ei] old [: olnud] õnne ei old [: olnud] õnne noo nii.
*CHI: on küll õnn.
*OBS: lased varvast vä [: või]?
*CHI: ononoo jah miks ei või varvast lasta?
*OBS: noo okei segan ära.
*CHI: heehee mina ei pea ära surema.
*OBS: ei pea asju ära andma oled rõõmus jah mees rõõmus mees oled tead aga mina mina lähen kurja kaardi peale.
*CHI: aga mina püüan sinna üpata [: hüpata].
%com: CHI sosistab OBS-ile , et ta tahaks midagi süüa.
*OBS: nii tahaks midagi süüa vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: no aga ma pean akkama [: hakkama] tegema mingi etk [: hetk] paneme poti tulele ja siis.
*CHI: meil kahjuks pole süüa midagi.
*OBS: meil valmis ei ole tõesti midagi.
*CHI: me oleme nällgas.
%com: CHI ei palataliseeri l-i sõnal nällgas.
*OBS: näe kuidas läks sellega.
*CHI: ajakirjandus ei või sellest midagi kuulda et me nällgas oleme vat.
*OBS: oleks küll halb kui ajakirjandus sellest akkaks [: hakkaks] meil siin pikalt rääkima.
*CHI: tõesti.
%com: CHI ütleb veel midagi , aga sellest ei saa aru.
*OBS: laiutad siin mees.
*CHI: kuule laps mina laiutan kui mina tahan haahaa haahaahaa.
*OBS: noh tuled jälle tagasi?
*CHI: njah.
*CHI: siia mis sul on ei midagi.
*OBS: mul on nui mul on kilp ja mul on vibu ainuke mida sul vaja ei ole on kilp ja seda on sul endal olemas vibu on sul ka endal olemas nui on ainule mis sul kasulik on minu pakist.
*CHI: nui?
*OBS: mhmh.
*OBS: kilp.
*CHI: miks kilp?
*OBS: aa.
*CHI: uss.
*OBS: ussisõnu on sul vaja aa näe.
*CHI: onnä üüh.
*OBS: ja nüüd on vaja sul üks ussisõna ja üks vibu.
%com: CHI seletab midagi arusaamatut.
*OBS: näe üks vibu üks ussisõna kokku teeb ussisõna ussisõna vibu nui kätte said.
*CHI: iii.
*OBS: nii mina olen nii kaugel vä [: või] oi appi.
*CHI: aaa.
*OBS: aahahaa ma sain endale abilise.
*CHI: mis siis.
*OBS: sinu kord käia käi.
*CHI: pane plehku mees.
*OBS: ära karju.
*CHI: ära pane plehku.
*OBS: käi kuhugi.
*CHI: mhhmhhmm.
*OBS: kuule sa akkad [: hakkad] mul lollitama.
%com: CHI marsib nupuga mängulaual ringi ja itsitab.
*OBS: ära lollita.
*CHI: no las ma lollitan.
*OBS: tahad mängida muga või ei taha?
*CHI: tahan.
*OBS: võta kaarti.
*CHI: oo.
*OBS: issand kui kerge sealt on ära joosta.
*CHI: nui on ju.
*OBS: see.
*CHI: võtan ainult no nii.
*OBS: näed üks nui on olemas mända ei ole veereta nüüd uuesti.
*CHI: kui mul välja ei tule siis ma varastan.
%com: CHI veeretab suure hooga ühe täringu põrandale.
*OBS: nää [: näe] see oli näh see oli mingi muu asi sa liigutasid ära üppa [: hüppa] niimoodi kuule sa ajad kõik paigast ära.
*OBS: näh ühe korra pead nuia veeretama.
*CHI: ei ma annan sulle kaardi.
*OBS: sul on ühe korra veel veeretada ju a [: aga] sa lihtsalt põgened ära.
*CHI: jah kust mina tean millal juhtub nii et minaa.
*OBS: mida iganes see oli sinu valik.
*CHI: saan tuhh surma.
*OBS: kuule aga ma panen selle poti tulele.
*CHI: ja ma käin niikaua vetsus.
*OBS: tee seda.
*CHI: jaa.
*OBS: väike paus viis mintsi [= minutit].
*CHI: ja sina ei jutusta niikaua.
*OBS: heh mida ma siin ikka jutustan.
*CHI: jutustad palun jutusta ma väga palun.
%com: CHI läks tualetti , OBS pani vee keema ja vahepeal on kuulda koera veejoomist.
*OBS: noh said valmis?
*CHI: mis kas viis mintsa [= minutit] on täis?
*OBS: ma küsin kas said valmis ei no mis me viie mintsaga [= minutiga] ikka teeme meil muidu tuleb viis mintsa [= minutit] ei ole midagi teha.
*CHI: ma tahan viis mintsa [= minutit].
*OBS: mille jaoks sul viitse [: viit] mintsa [= minutit] vaja on?
*CHI: nagu leppisime kokku kokku leppisime.
*OBS: no ma ütlesin et viis aga meil ei ole vaja nii palju ma mõtsin [: mõtlesin] et sul läheb kauem vetsus.
*CHI: miks?
*OBS: miks miks miks miks.
*CHI: mul ei lähe kunagi kauem.
*OBS: kelle käik jäi?
*CHI: mm.
*OBS: minu käik jäi.
*CHI: ei.
*OBS: mina sain abilise no ja need on minu ees millegipärast sina veeretasid.
*CHI: aa jaa mina jah.
*OBS: nii.
*CHI: minu käik on jah.
*OBS: noo mis meil siin on meil on vaja mända ussi ja varesejalga.
*CHI: aga meil on ainult.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: mända.
%com: CHI hakkab midagi ütlema ja OBS katkestab teda.
*OBS: ussi ja varesejalga ei tule midagi vä [: või]?
%com: CHI üritab jälle midagi öelda.
*OBS: varesejalga tuli a [: aga] ussisõna mul ei ole seega põrutan ma kohe otse algusesse sinu juurde näää [: näe] ja sain endale sellise abilise nüüd mille peal on ussisõnad noh sinu käik.
*CHI: kohe on minu käik söör jess söör.
*OBS: hmhm söör jess söör.
*CHI: söör jess söör.
%com: CHI hääldab prantsusepäraselt.
*CHI: oioi.
*CHI: pagan.
*OBS: pole panna kuhugi vä [: või]?
*CHI: ei ole.
%com: CHI häälitseb.
*OBS: onju ma saan kohe lihtsamini enne sind vä [: või]?
*CHI: ei ma ei mõtlend [: mõelnud] seda mul tuli üks idee ma panen selle siia haa.
*OBS: no enne mind sa oleks võind siia panna näiteks siis sa oleks võind siia panna.
*CHI: ma ei taha sest ma tahan minna ise siia.
*OBS: hea küll.
*CHI: aia.
*OBS: aga mina teen elu uvitavaks [: huvitavaks] nüüd.
*CHI: heeee.
*OBS: Imbi ja.
*CHI: aga mina teen veel uvitavamaks [: huvitavamaks].
*OBS: ei enam ei muuda midagi Imbi ja Ärni.
*CHI: pagan ma ma ei näinud seda kurja kaarti kohe.
%com: CHI hakkab taustal hääli tegema ja lollitama.
*OBS: noo nii mis meil vaja on selleks vibu nuia miks sa siukseid [= selliseid] hääli teed?
*CHI: mulle meeldib kas sulle siis ei meeldigi enam?
*OBS: näe uss.
*CHI: kuidas sa julgesid seee.
*OBS: kilp.
*CHI: jihiih iihiih.
*OBS: ma sain selle kätte.
*CHI: iihiih.
*OBS: sa oled nagu mingi väike delfiin käi kuhugi ennem [: enne] kõigepealt.
*CHI: jaa võtsid ka midagi vä [: või]?
*OBS: ma just võtsin nä [: näe] Imbi ja Ärni.
*CHI: aaa.
*OBS: sina ära minu eest käi ma käin ise enda eest.
*CHI: ei meks?
*OBS: noh kus sa minna tahtsid sinna peale vä [: või] siis tule siia ja võta kaarti.
*CHI: teen elu nüüd uvitavaks [: huvitavaks].
*OBS: aa no palun.
*OBS: kaks nuia uss ja vibu jah vibusid on sul rohkem kui üks seal.
*CHI: nui nui uss.
*OBS: uss on ka olemas noh ja põhimõttselt [: põhimõtteliselt] ongi sul see kaart käes.
*CHI: kahe käiguga vibu.
*OBS: nätsa [: näed sa] tuli ühe käiguga vibu.
*CHI: kaks käiku vibu hõ häija hidu.
*OBS: sa.
*CHI: a ma tean ma tean.
*OBS: sa ulga [: hulga] punkte said juurde mhmh kaks tükki.
*OBS: pane kuhugi sul on allapoole kogu aeg selles mõtts [: mõttes] et meil läheb ühele poole see mängulaud ära.
*CHI: sa ei saa kätt siis sa ei saa ju kätte.
*OBS: siis ei saa ju kätte vä [: või] okei no ma tulen siia.
*OBS: tead mis jama on vä [: või] varsti mul ei olegi vaja midagi veeretada ma löön lihtsalt oma kaardid lauda ja.
*CHI: jah et paned kõik kaardid lauda ja vaatad et noh mis siit vaja läheb kuhu sa üppad [: hüppad] las ma segan korra veel ära.
*OBS: mida?
*CHI: miks?
*OBS: sina veereta käi ma võin segada neid.
*CHI: mhmm.
*OBS: mis sul vaja oli ootagssa [: oota aga sa] said kätte selle kaardi ju miks see tagurpidi ei ole?
*CHI: ei seda ma ei saanud kätte.
*OBS: aa see juba on uus vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: sa läksid veel kord alla aa okei.
*CHI: jah.
*OBS: nii nuia kilpi.
*OBS: täpselt samasuguseid asju on vaja.
*CHI: kilp nui ja uss täpselt kilp nui ja uss.
*CHI: nui kilp.
*OBS: ei sul on präält [: praegu] vaja nuia ja ussi.
*CHI: nui kilp nui uss on küll vaja.
*OBS: nuia ja ussi on vaja nuia ja ussi on vaja ussi tuli.
*CHI: ussi tuli.
*OBS: üks uss on vaja aind [: ainult] see ei old [: olnud] kilp see teine vä [: või] aa see kilp see on sul olemas sul oli vaja nuia.
*OBS: ma võtan selle eest ära.
*CHI: noh.
*OBS: nui.
*CHI: kolmik.
*OBS: nui neljaks aga kätte sa ta said.
*CHI: kolm.
*OBS: kolm nii tõmba.
*CHI: see oli maas kaks ühte sama.
*OBS: no hea.
*CHI: üks sama asi.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: pane ta siis ära pane siia alla pane ta siis siia.
*CHI: miks miks.
*OBS: no selpst [: sellepärast] et muidu läheb nii sinu peale kõik see.
*OBS: vahet ei ole kas sa tuled siit niipidi või siit niipidi sa saad ikka igatepidi kätte.
*CHI: a [: aga] siis ma saan kaks punkti ju kui ma lähen siitpidi.
*OBS: mm uss nui kilp a nojah ussisõnu mul ei ole kilpe mul on nii mina tulen siia.
%com: CHI kõnest ei saa üldse aru.
*OBS: nii mis meil vaja on?
*CHI: tuhh tuhh tuhhtuhhtuhh.
*OBS: nui kilp.
*CHI: see ei ole sinu mängulaud vaid minu.
*OBS: uss.
%com: CHI lollitab ja teeb hääli.
*OBS: nui näe olemas.
%com: CHI jätkab lollitamist.
*OBS: ära nüüd kisu palun.
*CHI: kisun sinu eest mhmm.
*OBS: kaks kilpi.
*CHI: ai hopp.
*OBS: ja varesejalg varesejalg.
*CHI: kilp kilp nii ja kilp see on sul käes ju.
*OBS: no jaa aga ma tahan ikkagit [: ikkagi] ilma kaardita ju akkama [: hakkama] saada näe.
*CHI: juba algul oli käes sul see.
*OBS: ja saingi.
*CHI: varesejalg kilp kilp.
*OBS: jah aga ma sain ilma jühegi ohverduseta selle kätte.
*CHI: sul oli vares kilp kaks kilpi.
*OBS: noh käi kuhugi.
*OBS: näe kaks nuia ja varesejalg kohe olemas karmauhti.
*CHI: huvitav kas see oli oota.
*OBS: olid olid kõik olid olemas tõmba mees kaarti mees mis sa said?
*CHI: ega saksa sepad sitta tööd tee.
%com: CHI luges kaardi pealt.
*OBS: jaaa.
*CHI: mingi hea see on minu ja Harley lemmikkaart ega saksa sepad sitta tööd tee.
*OBS: nii mis meil vaja on nuia kilpi ja va ja jalga.
*CHI: põhimõtteliselt sul on see kaart käes sul.
*OBS: minul.
*CHI: sest sul on nui ma annan sulle kaardi ja.
*OBS: aga sa veeretadki nüüd kaks korda veel vaata äkki tuleb.
*CHI: üks kord veel.
*OBS: no nüüd on üks kord veel näe nui olemas.
*CHI: aga üks nui ka vä [: või]?
*OBS: ei tat nui oli olemas ju võta endale ära.
*CHI: mi millega sa kavatsed akata [: hakata].
*OBS: mis sa teed aa.
*CHI: millega sa kavatsed akkama [: hakkama] saada nüüd pagan olen präägult [: praegu] siin oota meil on sama palju.
*OBS: suurust vaatame pärast siis numbrite pealt ega see paki paksus ei loe.
*CHI: jah noh sa käisid ära või?
*OBS: ei ma ei ole veel käinud ma vaatan kas ma lähen seda jahtima jah ma lähen seda jahtima ära näpi.
%com: CHI üritab pakis olevaid kaarte piiluda.
*CHI: ma vaatan lihtsalt.
*OBS: ei vaata sohi tegemisega me kaugele ei jõua.
%com: CHI lollitab ja ta jutust ei saa aru.
*OBS: Greegu kas sa pead vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: sa lähed täitsa rumalaks kätte ära.
*CHI: mulle meeldibki olla selline mhmm.
*OBS: nii.
%com: midagi ei saa aru , mida CHI ütleb.
*CHI: papapapapapapaa nüüd sul läheb vaja vibu nui vibnuu sul on olemas ju see.
*OBS: mhmh.
*CHI: aa.
*OBS: hmh.
*CHI: mhmm.
*OBS: nui vibu kuna see on nüüd kuri kaart siis ma panen mõlemad enda lisakaardid likku.
*CHI: hehee.
*OBS: tõmban siit ära siia.
*CHI: hehee.
*OBS: tõmban ühe kaardi saan ühe muna juurde.
*CHI: hmm hmm tulen siia võtan täringud ja veeretan.
*OBS: ou ära põrandale veereta mees.
%com: CHI otsib laua alt täringut ja tema juttu pole kuulda.
*OBS: ma ei veereta see uuesti laua peal et ma näeksin.
*CHI: mul tuli see.
*OBS: ma ei veereta laua peal nii on aus näed üks nui on sul olem või jah.
*CHI: tuli ongi vibu.
*OBS: noh jah.
*CHI: nui.
*OBS: nui on sul olemas.
*CHI: oota sina ei.
*OBS: sul on veel vaja nuia ja veel varesejalga.
*CHI: sina ei räägi kõike ette.
*OBS: noh.
*OBS: pesumasin sai otsa valmis hahahahaha.
*CHI: kolme korraga täpselt.
*OBS: kõik olemas.
*CHI: ja see läheb siia.
*OBS: see läheb sinna.
*CHI: hehe ei lähe ju see siia?
*OBS: tõmba kaarti.
*CHI: tõmbasin.
*OBS: tõmba rivist tagasi see ei läind tõesti sinna see läks sinu punktipakki nooh said mingi.
%com: CHI sai raske kaardi ja pobiseb midagi omaette.
*OBS: keerulise kaardi said jah?
*CHI: aga kolm punkti väärt.
*OBS: väärt jah no aga sa pead viis asja viskama selleks et sa ta kätte saada õnneks ta põgenema.
*CHI: neli.
*OBS: õnneks ta põgenema laseb lihtsalt.
*CHI: nui mul on.
*OBS: sul on jah see olemas aga ikkagit [: ikkagi] ikkagit [: ikkagi] igal juhul ei ole lihtne ja sul ei tule ka eriti midagi aint [: ainult] üks asi on seda on sul igal juhul vaja jah no sul on vaja nuiasid nüüd ja ruttu ja suures koguses.
*CHI: kolme kolm ühe korraga jaa ja mida?
*OBS: nuia.
*CHI: kolm ühe korraga kolm nuia ühe korraga.
*OBS: üks tuli igaks juhuks.
*CHI: nüüd ma pagan maapagan.
*OBS: mina andsin ära oma nuia mul ei ole rohkem.
*OBS: nooh nükahte [: nüüd kahte] varesejalga vaja vä [: või] nää [: näe] kaks nuia tuli oota nüüd see on siis kokku kolm nuia ussisõnad.
*CHI: ja kilp.
*OBS: ja kilp ja sa said selle kaardi kätte.
*CHI: kolm punkti hehee.
*OBS: vedas sul vedas rämedalt vedas.
*CHI: ma võidan.
*OBS: arvad jah.
*CHI: mul on kaks kolmest juba ei kolm kolmest minu arust ei kaks üks kaks jajaa.
*OBS: kirikukoori kastraat heheh.
*CHI: hee heehee.
*OBS: need on need kes ästi [: hästi] kõrge äälega [: häälega] laulavad.
%com: CHI hakkab kõrget ja läbilõikavat häält tegema.
*CHI: laalaalaalaa.
*OBS: ai ai ära tee ma saaks minema ta kääst [: käest] kohe.
*CHI: kohe präegult [: praegu].
*OBS: kohe präegult [: praegu] saaks minema kurat aga ma tahaks ühe korra veel proovida teda alistada ek [: ehk] tuleb midagi välja.
*CHI: ei tulnud aga jälle varesed tulid tagasi.
*OBS: jah varesed.
*CHI: üks tuli.
*OBS: varesed näitavad mulle et lase jalga aga.
*CHI: aga nendega.
*OBS: nui mänd kilpi mul ei ole vaja varesejalg nui mänd varesejalg ussisõna on vaja aga see on ainuke asi mida mul ei ole.
*CHI: oota on küll.
*OBS: ei ole ju kus on?
*CHI: ei ole vää.
*OBS: a on jah on jah sa panid tähele ma ei pandki tähele.
*CHI: aa pagan.
*OBS: kaks pointi.
*CHI: miks ma tähele panin.
*OBS: ma ei tea miks sa tähele panid astu kuhugi mees.
%com: CHI seletab jälle midagi arusaamatut.
*OBS: noh tiri tiri kaart.
*CHI: jee.
%com: jälle ei saa aru.
*OBS: ei old [: olnud] kaks mända on vaja nüüd järjest lihtsalt.
*CHI: eeeeeeeeeeeeeeeeeeeee.
*OBS: kuidas sul õnnestub põrandale ajada?
*CHI: tuli.
*OBS: ma ei usu nigunii võta üles ja veereta laua peal.
*CHI: oota ma tulistan ta sinna.
*OBS: mind ei huvita võta ta laua peale.
*CHI: vibu.
*OBS: ei tea võta ta laua peale veereta uuesti kui on maha kukkund veeretame uuesti.
*CHI: aga siis ma panen ta pärast ise männaks.
*OBS: miks miks sa ise paned ta männaks mis mõttes noh sul on ühe korra veel jäänd veeretada ja ühed ussisõnad olemas.
*CHI: selle ma jätan.
*OBS: jätad okei siis sa vähemalt pääsed põgenema võta see ka.
*OBS: no nii mänd vibu jah üks mänd jäi puudu jaa minema pääsed pane lihtsalt ära.
*CHI: hehee.
*OBS: musta leiva eest põgenesid oi laps oi laps.
*CHI: mis asja muistu seal kahe musta leiva vahel ära söönd.
*OBS: oih näe mis siit tuli.
*CHI: mhmhmm mis siit tuli pole ühtegi.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: just a me paneme ta kuhugi kaugele nurga selpstet [: sellepärast et] siis on nagu hea üpata [: hüpata].
*CHI: ma kohe käin.
*OBS: noo näed kohe tuli lumekaart ka no tema kõrvale ei saa seda panna ju.
*CHI: miks?
*OBS: no siit ei lähe teed ju.
*CHI: aga.
*OBS: see on nimodi panna.
*CHI: mhmh.
*OBS: tahad nii panna vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: okei.
*OBS: mis teed seal?
%com: CHI sosistab midagi nii vaikselt et midagi pole kuulda.
*OBS: ära võta midagi.
%com: CHI lollitab ja sosistab ja naerab ning püüab endale punktikaarte juurde nihverdada.
*OBS: ära võta midagi mees.
%com: CHI jätkab tegevust.
*CHI: mulle meeldib varastada.
*OBS: vastik vargapoissä mis toimub paneme selle näiteks siia.
*OBS: me olem ikkagit [: ikkagi] alvasti [: halvasti] seganud neid.
*CHI: lumekaarte tuleb ullult [: hullult] ju nüüd väga ea [: hea].
*OBS: no pane ta kuhugi kaugemale.
*CHI: jäl selline kaardijupp siis selline jupp.
*OBS: jah ma tean.
*CHI: sa näed niiviisi keerata.
*OBS: nii saaks jaa aga ei me ei mängi ju see on paigas juba ju.
*CHI: oota aga see peaks olema niipidi ja siin peaks see koht olema.
*OBS: mh.
*CHI: jajaa ma panen ta paika.
*OBS: jama juttu teed siin.
*CHI: mis jama juttu?
*OBS: ära pane neid järjest kõiki palun.
%com: CHI itsitab.
*OBS: mänguliselt on ju nõme.
*CHI: aaa.
*OBS: sa võid sinna ka panna aga see on kuri kaart iseendal nina alla panna.
*CHI: ah paha.
*OBS: tahad kolme punkti taga ajada kurja kaardi pealt siis võid minna.
*CHI: pagan.
*OBS: no nii.
%com: CHI teeb jälle häälitsusi.
*OBS: mina lähen nüüd ikkagit [: ikkagi] siis siiapoole veel ühe sammu.
*CHI: lumemees munaga.
%com: OBS ja CHI naeravad.
*OBS: lumi lumi lumi lumi.
*CHI: sajam ükskord ära saja ükskord ära.
*OBS: nojah.
*CHI: mida sa teed.
*OBS: see on kahene kaart kahte punkti taga ajama kaks mända kaks ussi.
*CHI: kagaukka.
*OBS: kõik tuleb ise veeretada näe kaks mända tuli präält [: praegu].
*CHI: kada mända.
*OBS: kada mända tuli kohe.
*OBS: hehee nüüd tuli veel kada mända.
*CHI: üda mända ei üda utta.
*OBS: meil on vaja nüüd sellega saada üks uss.
*CHI: üda ut mhmm äädaa.
*OBS: kõik männad tulid aga.
*CHI: täi.
*OBS: sellest ei piisa kõik kaardid läksid männaks aga sellest ei piisa.
*CHI: nääd [: näed] ma saan ka kohe enda kardiu ma panen lume ja selle kokku ei.
*OBS: pane keegi ei keela.
*CHI: jah ongi parem vaheldus.
*CHI: ma vaatan ainult korraks.
*OBS: mkmkmkmkmm mkmkmkmkm.
%com: CHI tahab piiluda ja OBS keelab teda.
*OBS: issand see mäng ei lõpe vähemalt meil ametlikult vist ennem ära kui o kaardid otsas meil on mõlemal nii palju mune üks kaks seitse kaheksa üheksa mul on kümme muna.
*CHI: mul on üks kaks kolm kuus muna kõik ee.
*OBS: pluss veel kaartide peal ka on sul.
*CHI: vot mul on siin viis ja kuues.
*OBS: ja rohkem ei ole ve [: või] sul allpool okei pane see kaart kuhugi ära mida vesi teeb seal?
*CHI: panen vahele selle onju?
*OBS: no ei sinna ei saa ästi [: hästi] panna sinna reeglite järgi.
*CHI: ei saa vä [: või] ma ei tea mis.
%com: OBS räägib CHI kõnele sisse.
*OBS: reeglite järgi ei saa panna sinna aa ei ikka ei saa.
*CHI: kivimaastik kivimaastik.
*OBS: aa kivimaastik okei.
*CHI: ma ei teadnudki et kivimaastik kivimaastik ei saa panna.
*OBS: no nii.
*CHI: ma lähen varastan korra.
*OBS: ei lähe.
*CHI: jaa lähen.
*OBS: kuule me teeme süia präält [: praegu] sa ei akka [: hakka] midagi võtma vahepeal.
*CHI: lähen miksä?
*OBS: miks ja miks sest sa pole pliks vot sellepärast miks.
*CHI: vot lähen.
%com: CHI üritab endale sahtlist saia näpata ja OBS takistab teda.
*OBS: kuule patsu mine mängima ma pean Rooma paavstiga akkama [: hakkama] kaklema.
*CHI: iihii tore tore tore liigagi tore.
%com: CHI kilkab igale OBS-i sõnale vahele.
*OBS: mm ma arv ma arvan et ma lasen parem varvast varvast mm see on liiga keeruline kaart oota tegelikult ma jätaks uvitav [: huvitav] see oleks olemas see oleks olemas see oleks olemas ja see oleks olemas oleks vaja ainut ühte ussi.
*CHI: sealt mitme korraga.
*OBS: ühte ussi ühe korraga kusjuures nagu eelmine kord aga noh meil on nii palju mune me oleme nii suurte munadega mehed et me.
*CHI: munadega.
*OBS: võtame.
*CHI: nii suurte munadega.
*OBS: näed munadega.
%com: OBS näitab CHI-le oma öökullimunadega kaarte.
*CHI: sul on nii suured munad.
*OBS: nii palju mune on nii sinu kord.
*CHI: sa ütsid [: ütlesid] et me oleme nii nämmnämmnämm.
*OBS: kus sa tulid nüüd kus sa läks oss.
*CHI: siia läksin siia.
*OBS: jah sinna läksid okei lähed odava kaardi järele?
*CHI: jah lähen kalli.
*OBS: varesejalg varesejalg varesejalg varesejalg ja kilp.
*CHI: kikilp kikilp.
*OBS: näed olemas.
*CHI: mina võtan.
*OBS: võta võta ära karju ära topelt võta.
*CHI: miks ei ole sinu ma lähen korraks.
*OBS: tavai pane oma nupp siia.
*CHI: kohe.
*OBS: vaata kas on mullid vannis [= vesi keeb] või ei ole.
%com: CHI läheb vaatama , kas vesi keeb , aga mida ütleb , sellest aru ei saa.
*CHI: mullid on ää tillukeses vannis väikses vannis.
*OBS: võta endale siit üks kaart.
*CHI: mullid on väikses vannis.
*OBS: isand kui kole kaart tuli hiietark Ülgas pagan aga meil oli juba see ei old [: olnud] vä [: või]?
*CHI: ei olnud.
*OBS: ei olnud okei.
*CHI: meil oli sinu oma see mustikalimees.
*OBS: ei tea vahet ei ole noh kättesaadav kolmene kolm punkti isegi põgenema nüüd tema käest ei ole lihtne saada.
*CHI: ei ole vää [: või]?
*OBS: üks uss ussi on sul igal juhul vaja.
*OBS: jaa mõistlikum on vist jah.
*OBS: võta see üks jah ja.
*CHI: ja see oli uss.
*OBS: panna see kaart ära.
*OBS: oota ära tee ära õ õõruta [: hõõruta].
*CHI: nüüd peab rabama.
*OBS: ei pea ma oln [: olen] siin ju.
*CHI: igav igav.
*OBS: mul on vaja kahte ussi ja kahte mända.
*CHI: on vä [: või]?
*OBS: jälle uuesti üks mänd ja kolm kilpi üks varesejalg nää [: näe] üks mänd üks uss.
%com: CHI lollitab ja laulab omas keeles.
*CHI: ma ennustan et sul läheb praegu väga ästi [: hästi] ma ennustan.
*OBS: ja sa oled ilge ennustaja piilur-ennustaja oled.
*CHI: hehehe jaa.
*OBS: piilur-ennustaja tead piilur-ennustaja ma üle lendan siia tagasi tüšš tüšš ja võtan selle kaardi ära.
*CHI: kuidas sul aa jaa.
*OBS: no nii sinu käik.
*CHI: ma teadsin et sul ästi [: hästi] läheb.
*OBS: piilur-ennustaja käi.
*CHI: teeme nimodi.
*OBS: ei saa ei saa.
*OBS: kuule kas sa oled tüdind juba?
*CHI: ühest otsast teise otsa.
*OBS: Greegu kas sa oled tüdind mängust?
*CHI: olen ei ole.
*OBS: ei ole võta kaart.
*CHI: mul läks ästi [: hästi].
*OBS: sul läks väga ästi [: hästi] sah sa said topelt männa no mina lähen jälle kindlalt sinnapoole võtan ühe maastikukaardi maast.
*CHI: ä tead mis ma saan nüüd teha vä [: või] kui sina seda kätte ei saa siis mul on kaks ussi siis ma saan selle ise kätte mul on kaks mända.
*OBS: mhmh jah aga selleks sa pead sinna jõudma kõigepealt.
*CHI: mh.
*OBS: jah sa võid käia küll sinna mingit vahet ei ole.
*CHI: kuradi Ülgas jälle ei.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: kaks mända ja üks vibu ja.
*CHI: ja üks varesejalg see on lihtne kaart.
*OBS: no ma panen vahepeal makakad [= makaronid].
*CHI: käi mees ma käin su eest ma tean kuhu sa käia saad mm kus pool see oli nii see oli siin ja raban sulle kaardi sa said munaa muna minu käik.
*OBS: nii ihtsalt pääsesingi jah?
*CHI: jah.
*CHI: mhmhmhh noot.
*OBS: Meeme.
*CHI: ma saan panna.
*OBS: enda juurde panes [: pane siis] kuhugi siia.
*CHI: jaa.
*OBS: kui sa lausa kasulik mees tahad olla.
*CHI: jaa tahangi.
*CHI: mees ja nüüd käi sina siia.
*OBS: oota kas ma pean akkama [: hakkama] veeretama jah?
*CHI: jah.
*OBS: oota ma viskan need makakad [= makaronid] sisse.
%com: CHI läheb nii kaugele üle koera hüppama , et pole kuulda , mida ta räägib.
*OBS: koerahüppetrikke teed jah?
*CHI: koerahüppetrikke jah ma pean siin jooksma.
%com: lõpp läheb jälle kaduma.
*CHI: sest kaugemale ei saa jah.
*CHI: hahai.
%com: miski toas ragises müramise käigus ja OBS ehmatas.
*OBS: noh?
*CHI: ragises.
*OBS: ära siis tee rohkem palun kesse [: kes see] sul seda remontima akkab [: hakkab] sinu arust?
*CHI: mida?
*OBS: seda mis ragises.
*CHI: no selle saab iga kell uue osta.
*OBS: mis asja?
*CHI: ei saa osta vä [: või]?
%com: OBS ja CHI hakkavad mürama ja ei saa kummagi kõnest aru.
*CHI: tead mis ühes kättemaksukontoris oli vä [: või]?
*OBS: ei tea.
*CHI: üks vanamutt istu siia vaata.
*OBS: noh.
*CHI: teeme nii et kõigepealt istu siia ja pani näkku.
*OBS: pani kellele?
*CHI: ühe mehe ühe mehele.
*OBS: see ründas teda vä [: või]?
*CHI: mis?
*OBS: see mees ründas teda vä [: või]?
*CHI: ää.
*OBS: miks ta sellel mehele kallale läks?
*CHI: mutt arvas et mees rü ründas selle muti tütart.
*OBS: aa.
*CHI: vaata selle muti tütar.
*OBS: nooh?
*CHI: üks mees.
*OBS: nooh?
*CHI: oli abielus.
*OBS: nooh?
*CHI: vot.
*OBS: okei.
*CHI: naiselt andeks palus tegelt [: tegelikult].
*OBS: aga sai peksa oopis [: hoopis].
*CHI: jah.
%com: OBS hakkab naerma ja CHI selgitab.
*CHI: ei vaata see vanamutt tahtis et andeks paluks see mees.
*OBS: nooh a [: aga] mees ei tahtnud andeks paluda vä [: või]?
*CHI: jah sest tegelt ta kukkus vastu kapinurka.
*OBS: okei mmjasis [: ja siis] vanamutt läks närvi ja pani kaikaga?
*CHI: hee jah ei en see et ta kaikaga pani see oli juba enne.
*OBS: see oli juba ennem [: enne] ära jah?
*CHI: jah.
*OBS: noh kes kanapuljongi kõik nahka on pannud siin on ainult kostiiat ja seent mingit uökk puravik oh sa issand milleks nii palju nii palju kaks pakki suurt.
*CHI: no miks me siis ei jutusta?
*OBS: mida mida kas me mängime edasi vä [: või]?
*CHI: jaa ma veeretan sinu eest praegu.
*OBS: ei veereta mina veeretan ise enda eest.
*CHI: tuhh uhh.
*OBS: kuule krae ära mängi oma noore eluga.
*CHI: ma mängin küll.
%com: CHI hakkab jälle lollitama ja hääli tegema.
*OBS: nii mul on vaja mända ja ussi üks mänd ja üks uss tuli.
*CHI: ma pean selle vaiba peal istuma.
*OBS: nää [: näe] üks mänd tuli veel mul on ühte ussi veel vaja ja ma saan selle kaardi endale.
*CHI: mis oli?
*OBS: aai tulnud.
*CHI: hõõhõh.
*OBS: lähen jälle siia võtan ühe kaardi sain abilise.
*CHI: ma teadsin.
*OBS: sa jälle piilusid vä [: või]?
%com: CHI naerab.
*OBS: eriline põrsas.
*OBS: usuhull.
*CHI: nii mul on.
%com: OBS-i telefonile tuleb SMS.
*OBS: nii tead aga ma panen nüüd stopp sest meil on üks null kaks.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026712-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|7;8.18|male|||Target_Child|||
@Date: 27-NOV-2011
@Situation: MOT ja CHI õpivad matemaatikat ja eesti keelt.
*MOT: nii aga korja sina oma kooliasjad kotist välja vaata mida sul homme
vaja on.
*CHI: okei.
*MOT: ja mina vaatan mis me süüa saame täna.
*CHI: okei.
*CHI: uoh see on raske.
*CHI: omseks mul on õppida vi vihikust lõpetada eesti keeles matemaatikas
tööleht ja looduses tööraamat lehekülg kolmkümmend neli kuni
kolmkümmend viis.
*MOT: ahah.
*CHI: ma alustan matemaatikat.
*MOT: no alusta aga jah korja kõik asjad kotist välja.
*CHI: nii kõik mis vaja on.
*CHI: kirjatehnika.
*CHI: matemaatika tööleht pole augustajaga tehtud veel võib teha.
*MOT: misasja?
*CHI: et see töölehel pole veel auke tehtud augustajaga etma arvan et
võib teha.
*MOT: okei.
*CHI: nimodi.
%com: CHI-l on väga halb diktsioon, ei saa aru, mida ta räägib.
*CHI: loodusõpetust mul ei ole.
*CHI: ma alustan matemaatikast.
*MOT: no alusta.
*CHI: kes nimodi.
*CHI: präägu mul on tööleht tagurpidi kuna ma arvan et tuleb tagumine pool
teha.
*MOT: esimene on tehtud juba ei ole vä?
*CHI: esimene tulp on tehtud.
*MOT: aa.
*CHI: esimeses ülesandes ühte ülesannet ei ole
tehtud mida ma ei pannud tähele.
*CHI: kolistad.
*MOT: no aga ära tuleb niikuinii mõlemad pooled ju teha.
*CHI: jah tulbad ja siit alt ka sest ma ei saa aru mis siin all teha tuleb
mis asja.
*MOT: no vaatame.
*CHI: ja seal pole kirjas ka.
*MOT: ma panen makaronid keema ja siis ma tulen kohe vaatan mis sul seal
teha on.
*CHI: okei ma akkan juba tegema.
*MOT: akka aga räägi mulle ka.
*CHI: jaa okei.
*MOT: jaa.
*CHI: seitsededeist pluss kolm.
*MOT: misasi?
*CHI: seitseteist pluss kolm ma mõtlen ää kaheksa ei kümme on jaa.
*MOT: seitseteist pluss kolm.
*CHI: see on kakskend jah.
*MOT: jah.
*CHI: läks veidi sassi kakskümmend vahetan pliiatsi ära see on nii nüri.
*CHI: nimodi a ei alustame järgmise tulbaga a see tuleb see tuleb.
*MOT: kuule ära padise omaette tee.
*CHI: okei.
*MOT: sa ei pea iga oma liigutust kommenteerima.
*CHI: neli pluss viis miinus üks neli pluss viis on üheksa ja miinus üks
on kaheksa.
*CHI: no nii kolmkümmend miinus viis kakskendviis.
*CHI: hoo üheksateist pluss kaks on kakskendüks ja miinus üks on
kakskümmend.
*CHI: oeh peab jätma vahe sisse mm seitsetesist miinus neli kui palju on
seitse miinus neli mm seitse miinus neli on kolm nii et see on
kolmteist siis.
*MOT: kuule kas sa tead et sa teed number ühte tagurpidi vä?
*CHI: õigetpidi.
*MOT: ei tähendab jah üks iseenesest tuleb õigetpidi aga sa teed teda
valepidi sina teed kõigepealt püstise kriipsu ja siis tõmbad selle
noka siia ette.
*CHI: kas ma ei või vä?
*MOT: ei kirjutatakse nii et kõigepealt nokk ja siis kriips alla ja tuleb
palju ilusam.
*CHI: a kas ma ei või teha vä?
*MOT: no see on valesti tegemine.
*CHI: ma tahan nii teha.
*CHI: kakskendviis miinus viis kerge kakskümmend.
%com: CHI kõne on arusaamatu.
*MOT: ära jaa tegutse.
*CHI: kakskendseitse miinus kaks kakskendseitse miinus kaks okei.
*CHI: seitse miinus kaks äää.
*CHI: seitse va see on vastus kakskendviis.
*MOT: jaa on küll.
*CHI: amm ma võtsin seitsmest kaks maha.
*CHI: kakskümmend üks miinus üks.
*CHI: kakskendüks miinus üks kerge kakskümmend.
*CHI: üheksa pluss neli siis see on mitte neliteist vaid kolmteist.
*MOT: jah.
*CHI: no ja oleks kümme siis oleks neliteist nüüd on kolmteist.
*MOT: ja sa ja nelja sa teed ka nii imelikku moodi miks sa nelja
niimoodi teed kesse niimoodi õpetas teid?
*CHI: ma teen vahepeal teistmoodi ka vahepeal ma teen niimoodi ka.
*MOT: tee siia.
*CHI: vahepeal ma teen niimoodi ka niimoodi ja niukest vahepeal.
*MOT: mh ei tehta niimoodi vaata kõigepealt teed selle tooli moodi asja ja
siis tõmbad joone alla tšikk-tšikk pimm.
*CHI: a kas sa seda teist oskad vä?
*MOT: ä oskan küll aga see on nii totakas neli niimoodi ei kirjuta mitte
keegi neljad neli käib ikka niimoodi see on ma ei tea mis neli see
on niimoodi ja sirge pulk alla.
*CHI: mina teen niimoodi niimoodi.
*MOT: sina teed sa teed valesti ma saan aru et sina teed sellepärast ma
õpetangi sulle sa teed valesti.
*CHI: see on viisteist.
*MOT: jah on küll.
*CHI: kakskümmend miinus viis on viisteist.
*MOT: ma tahan et sa teeks õigesti mitte valesti.
*CHI: ma tahan teistpidi teha ma ei oska teha teistmoodi.
*MOT: aga sa õpid selleks käiaksegi koolis et õpitakse mitte selleks et
äelda et ma ei oska ja siis.
*CHI: ma ei suuda teha nii.
*MOT: teha valesti.
*CHI: mul väsib käsi palju kiiremini ära siis.
*MOT: Gregory kriipse on täpselt ühepalju mitte mingit vahet ei ole
mispidi sa need kriipsud joonistad.
*CHI: ma tean.
*MOT: siis ära tule mulle seletama siin et sul väsib käsi ära.
*CHI: kümme pluss kümme pluss kümme pluss kümme kerge kolmkümmend.
*MOT: jah.
*CHI: kui oleks kümme pluss kümme miinus kümme siis oleks kümme.
*CHI: viisteist ja kaks seitseteist.
*MOT: jah.
*CHI: kuna viis pluss kaks on ük seitse.
%com: CHI podiseb midagi arusaamatut.
*MOT: mida?
*CHI: palun ära ole valguse ees.
*MOT: mina ei ole valguse ees sinu enda pea on sul valguse ees.
*CHI: no sina oled mul praegu oma peaga siin valguse ees.
*MOT: ei ole.
*CHI: oled küll.
*MOT: vaata minu pea vari on siin pane põlema.
*CHI: sa oled selle koha sa oled selle koha peal.
*MOT: pane väike tuli põlema.
*CHI: mm väga hea aitäh idee eest.
*MOT: aga palun.
*CHI: aitäh väga palju kolm pluss kolm miinus üks kuus miinus üks on kerge
viis.
*CHI: kuus pluss neli mitte üheksa vaid kümme.
*CHI: üks.
*MOT: jälle tagurpidi.
*CHI: teen sirgemaks.
*MOT: jajah.
*MOT: nüüd on teisele poole kõver ju.
*CHI: ma tegin nüüd ma teegin niimoodi.
*MOT: mm.
*CHI: üks null kakskend miinus kolm kes seda ära ei suuda arvata kümme
miinus kolm on kümme üheksa kaheksa seit seitseteist on vastus.
*MOT: jah on küll.
*CHI: nimodi nüüd tuleb see teha ma ei saa aru mis siin teha tuleb.
*MOT: oota vaatame.
*CHI: ma alguses mõtlesin niimoodi et vaatad number üks ja kõhh aga ei
kuna siin ei ole number kahte.
*CHI: ja need lõpuülesanded tuleb ka ära teha uuhuu ma sain aru präegu.
*MOT: arvuta need kõigepealt ära.
*CHI: jah mm kaheksa miinus seitse on üks.
*CHI: niimoodi kümme miinus üks on üheksa.
%com: CHI kirjutab ja ise räägib samal ajal kaasa.
*MOT: kuule mh võta nüüd pinalist kustukas see on.
*CHI: liiga suur.
*MOT: see jama mis sa siia kokku keerutasid.
*CHI: liiga suur liiga suur või?
*MOT: no muidugi kui ta läheb sul kahe vastuse eest üks üheksa.
*MOT: tee tahapoole sa ei pea võibolla täpselt selle ühe alla tegema tee
nii et sul ruumi oleks.
*MOT: mhmh väga hea.
*CHI: üü kümme miinus kuus palju on üks miinus kuus ma arvan niimoodi ei
saa teha kümme miinus kuus kümme eah.
*CHI: mitte kolm vaid kaks.
*MOT: misasja?
*CHI: neli.
*MOT: jah.
*CHI: aha no ma proovin siis nii nagu sina näitad.
*MOT: jah.
*CHI: niimoodi ja joon alla.
*MOT: väga ilus neli on.
*CHI: mm viis pluss kuus miinus üks kes ka ei teaks ükstei see on vastus
kümme.
*MOT: jah.
%com: CHI hakkas jälle üht valepidi kirjutama.
*CHI: mk palun vabandust Mare ütles mulle ka kogu aeg kui ma tähti
tegin et ülevalt alla.
%com: Mare on vanaema.
*MOT: muidugi ülevalt alla mitte tagurpidi nii nii ja nüüd nende.
*CHI: aa ma sain aru jah.
*MOT: järgi otsid õiged tähed.
*CHI: ma tean.
*MOT: nii mis number ühe vastus on?
*CHI: üks.
*MOT: ei kus number üks otsi õige täht.
*CHI: kõhh.
*MOT: jah.
*CHI: mm.
*CHI: ah see käib niimoodi ma mõtlesin et ma panen siia number ühe siis
panen üheksa.
*MOT: jaa number kaks.
*CHI: number kaks number üheksa pean üles otsima.
*CHI: number jühjek aa.
*CHI: ma vist ei teadnud sõna ei kolm on neli.
*CHI: err Karl ma arvan äkki tuleb mine tea ne neli neli.
*CHI: err Karr.
*MOT: ei kallikene number kümmet pead otsima.
*CHI: aa kümme uu karu aa ei olegi Karl karu.
*MOT: nii aga tead mis on või?
*CHI: see on tehtud.
*MOT: ei ei ole tehtud praegu sa said vastuse aga siit peab sul tulema
küsimus ka välja nii number kaheksa mis täht on kirjuta akka siia
ette tähti kirjutama number kaheksa on?
*CHI: ee kaheksa kahjeksa.
*MOT: ei ma arvan ära tee niimoodi.
*CHI: miks?
*MOT: tee siia taha.
*CHI: kuhu siia?
*MOT: ei no siia taha.
*CHI: aa.
*MOT: ja ära nii suurt tee siis muidu ei mahu järgmised nii.
*CHI: nii.
*MOT: kakskendviis.
*CHI: haa.
*MOT: mhmh.
*CHI: see on kerge kolm kriipsu võib ka ühega teha niimoodi järgmine on
kakskümmend.
*CHI: ee.
*MOT: ehee ma juba tean.
*CHI: kuule emme.
%com: CHI ütleb mingi sõna veel, aga sellest ei saa aru.
*CHI: nii üks on mm üks on kõhh.
*CHI: kõhh?
*MOT: kõhh-kõhh-kõhh.
*CHI: kõhh-kõhh.
*CHI: emme sina ei.
*MOT: tasa.
*CHI: sed seda ma ei lase sul vaadata.
*CHI: seda sa ka tead juba või?
*MOT: Gregory tegutse ära lollita.
*CHI: kas sa seda juba tead või?
*MOT: jah tean.
*CHI: kuule emme ühek seitseteist on.
*CHI: üheksa on see seitseteist on ess vist ühekssssaa üheksa kaksteist mh.
*CHI: nii sina ei või minu kodust tööd.
*MOT: ära nüüd mõmise.
*CHI: siin ei ole number kahteteist.
*MOT: siis on sul midagi valesti läinud siis arvuta üle kas ikka on
kaksteist minu meelest ei ole.
*CHI: viis pluss viis kuus.
*CHI: oota kuus pluss kuus on kaksteist jah.
*CHI: ma kirjutan korra ta ära ühek mmmm.
*CHI: üheksa ma tahan.
*MOT: tasa.
*CHI: vaadata üheksa mm siis tuleb kakskendviis ne hh nehe ne hh nehe mehe
neli rr siis üheksa on üheksa öö üheksa on aa mm maa kolmteist
kolmteist.
*CHI: neli on.
*CHI: aa ramm.
*CHI: üheksa me mehe.
*CHI: ramm üheksa mehe ramm.
*MOT: jaa.
*CHI: ramm.
*CHI: ramm.
*MOT: issand teil on nädalas seitse eesti keelt.
*CHI: jah.
*MOT: appikene.
*CHI: mõnel päeval on kaks.
*MOT: jah teil on kolmel päeval kaks eesti keelt.
*CHI: no aga mõnel päeval ei ole ühtegi eesti keelt.
*MOT: ühel päeval ainult.
*CHI: siis on võimatu.
*MOT: on jah.
*CHI: ei usu.
*MOT: kirjuta-kirjuta.
*CHI: nii a kas on mõni päev millal mul on üks eesti keel?
*MOT: jaa kolmapäev.
*CHI: mm kaheksa.
*CHI: kaheksa neli pluss mii neli miinus üks on kolm kolm pluss viis on
onju kaheksa kolm pluss viis on kaheksa onju?
*MOT: mis nii mis kust sa võtad seda aa ja-jaa jah jah.
*CHI: kaheksa jah?
*MOT: jah muidugi kaheksa.
*CHI: üheksa mehe ramm.
*CHI: üü.
*CHI: nii kakskendviis.
*MOT: nii päevik on ka järgmine nädal täidetud ma panen allkirja ka ära ja
siis on sellega ühel pool.
*CHI: ühe.
*CHI: ühe nii kolmteist.
*MOT: paranda see ära siit mulle see ei meeldi et see sul siin vigane on.
*CHI: nii siia tuleb kolmteist jah?
*MOT: jah.
*CHI: ühe mm.
*CHI: kakskend üks mee mee ühe mee hh mehe.
*MOT: nii?
*CHI: üheksa mehe ramm ühe mehe.
*MOT: noo misasi ühe mehe misasi?
*CHI: ee.
*MOT: mõtle ka va vastus on karu onju.
*CHI: jah.
*MOT: mis karul on üheksa mehe ramm ja ühe mehe?
*CHI: ee pea.
*MOT: peaaegu vaata mis siit välja tuleb.
*CHI: neliteist neliteist neliteist.
*CHI: siin pole neljateist.
*MOT: siis sul on jälle valesti.
*CHI: oota.
*MOT: aa aga sa ju ütlesid mulle üheksa pluss neli sa ütlesid mulle
kolmteist ja kirjutasid neliteist a miks sa kirjutasid neliteist kui
sa ise arvutasid et kolmteist?
*CHI: ainult neli ainult neli.
*MOT: no ma püüan see kustukas on ju suur see kustutab ju kõik ülejäänu ka
ära.
*MOT: siis teinekord ikka kirjuta seda mis sa arvutad mitte ära pane huupi
juurde.
*CHI: okei ühe mehe magu.
*MOT: ei ole.
*CHI: mm viisteist.
*MOT: nalja teed või tal on üheksa mehe ramm ja kahekümne mehe magu a mis
tal ühe mehe oma on?
*CHI: viisteist mm ühe mehe mm keha.
*MOT: mm ja aga sa eii saa panna keha kui sul on emm esimene täht ju.
*CHI: jaa jah jah.
*CHI: meri ei-ei meri viisteist.
*CHI: viisteist on kerge ee viisteist õõõõ.
*MOT: nooh mõõõ.
*CHI: mõõõ siin on kolmkümmend.
*CHI: kolmkümmenen mõi oota ma vist kohe arvan ära mõi mõistus.
*MOT: õige uvitav miks see nii on või mis see vanasõna ütleb?
*CHI: mm ta onnnnnn.
*MOT: mi mis sa järeldad karu kohta sellest?
*CHI: üheksa mehe ramm ühe mehe mõistus.
*MOT: nooh mis see tähendab kui karu kohta niimoodi öeldakse mis see
tähendab?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: no üheksa mehe ramm mida see tähendab kas ta on siis mis ta on?
*CHI: väga tugev.
*MOT: väga tugev aga kui tal on ühe mehe mõistus siis?
*CHI: siis ta on väga loll.
*MOT: no ütleme mitte loll aga natukene rumal võibolla.
*CHI: kõ ei miks karu rumal on?
*MOT: tead ma ei tea.
*MOT: ma ei teagi kas karu on rumal ja tegelikult kuule tegelikult karu
ei ole rumal.
*CHI: ei ole vä?
*MOT: jaa.
*CHI: a miks siis on ühe mehe mõistus.
*MOT: no aga vaata loomade mõistust ju hinnatakse selle järgi kui palju õõ
neid on võimalik õpetada.
*CHI: mh.
*MOT: eksole.
*CHI: ahah.
*MOT: näiteks teatud koerad äk ära kõõlu sa kukud maha.
*CHI: ahah.
*MOT: teatud koeratõud ää on sellised keda ei anna õpetada mõni õpib väga
kergesti no misasja sa?
*CHI: võib neid endale süüa?
*MOT: makaronid ja akklihakaste.
*CHI: buu.
*MOT: nii kuula.
*CHI: noh?
*MOT: etää mõni koeratõug näiteks on selline keda ei anna õpetada mõni
koeratõug on selline kes õpib väga kiiresti aga a mõni loom ongi
selline keda ei anna õpetada aga samas ma ei tea miks miks karu
peetakse rumalaks sellepärast et tsirkuses just karud teevad trikke
ja.
*MOT: ma ei tea.
*CHI: välku lõi.
*MOT: ei löö.
*CHI: mürist tuff-tuff.
*MOT: katus koliseb tuule käes väljas on väga suur tuul.
*CHI: ahah põmaki-põmaki.
*MOT: kuule põmaki kas sul on teine pool ka teha sellel lehel või?
*MOT: noh anna minna.
*CHI: oot-oot-oot see on mul tegemata.
*MOT: no täpselt oot-oot-oot.
*CHI: kuule siis.
*MOT: ja siin kontrolli ka üle kas sul on kõik ikka õigesti arvutatud
siin või ei ole.
*CHI: kas sa kontrolliksid?
*MOT: oota korvis on kaksteist punast ja rohelist õuna seitse õuna on
punased mitu rohelist okei õige viis õpetaja tõi kümme küpsetatud
õuna lapsed sõid kaheksa õuna ära kümme miinus kaheksa alles jäi
kaks.
*CHI: mm.
*MOT: korvis oli kaksteist õuna hobune sõi kaks õuna ja siga kolm õuna.
*CHI: mitu õuna jäi korvi ma panin ma panin kõigepealt need kaks esimest
kokku ja siis võtsin selle viimase või.
*MOT: hmm.
*CHI: või siis ma võtsin.
*MOT: ei sa võtsid õigesti sul on kõik õige aga aga ma mõtlen et esimeses
klassis peaks ikka tegema ju kaksteist miinus kaks miinus kolm.
*CHI: no tegelt siia võis ka teha aga ma tahtsin niimoodi teha.
*MOT: võis aga siin ei ole neid joonigi vastuse jaoks.
*CHI: jaa siia võis ühe kriipsu juurde teha võis.
*MOT: aa okei.
*CHI: ma tahtsin ise.
*MOT: ei no ma tean et sina oskad ea küll.
*CHI: klassis on neli.
*MOT: neliteist õpilast.
*CHI: neliteist õpilast iga õpilane korjas korjas kaks õuna mitu õuna on
neil kokku?
*MOT: tead mis tee kirjuta siia neliteist.
*CHI: miks?
*MOT: no kirjuta neliteist.
*CHI: aa neliteist.
*MOT: nii kuidas sa saad teada kui neliteist õpilast on ei mis jama sa
teed jälle kuhu sa kirjutad sul on siin üks neli siia teed teise
nelja kustukas.
*CHI: kustukas kustukas siin oli ma ei tea.
*MOT: rahune.
*CHI: ma olen nii õnnelik ma ei tea millest siia kõrvale vä?
*MOT: jah väga hea nii kui sul on neliteist last kuula mind ära ära vahi
seda numbrit vaid kuula mõtle kaasa kui sul on neliteist last igaüks
korjab kaks õuna mis tehte sa pead tegema?
*CHI: neliteist korda kaks.
*MOT: täpselt kirjuta neliteist korda kaks.
*CHI: kuidas on kordamismärk?
*MOT: täpp.
*CHI: täpp ma teen ise.
*MOT: täpikene siin keskel.
*CHI: ma tahan ise teha.
*MOT: tee see täpikene natuke suuremaks.
*CHI: jah korda.
*MOT: kaks.
*CHI: kaks.
*MOT: nii kui palju on neliteist korda kaks?
*CHI: oooh.
*MOT: mida tähendab neliteist korda kaks?
*CHI: ma pean neliteist korda kordama kahte ma pean ja siis ma pean need
kahed kokku liitma.
*MOT: ei aga sa võid ka kaks kaks korda numbrit neliteist ehk neliteist
pluss neliteist.
*CHI: aaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: ma oleks võind siis ma oleks võind siia ka kahe teha siia
vahele täpi ja siia neliteist.
*MOT: oleks võinud.
*CHI: neliteist pluss neliteist palju on kümme pluss kümme on kakskend see
on kakskend kaheksa.
*MOT: õige.
*CHI: kakskümmend.
*MOT: ja tead mis juhtub omme sinu õpetajaga vä?
*CHI: noh?
*MOT: sinu õpetaja.
*MOT: lööb kahte kätt kokku ja kukub imestusest pikali.
*CHI: et kuidas ma seda oskasin vä?
*MOT: tavaliselt esimeses klassis ei tehta jah korrutamistehteid a mis nad
siis annavad sellise ülesande ah ma isegi ei kujuta ette kuidas seda
kuidas seda liitmisega teha ah liitmisega heh kuule liitmisega
võibolla olekski pidanud tegema neliteist pluss neliteist lihtsalt.
*CHI: mh.
*MOT: a see on nii tobe minu meelest palju mõistlikum on neliteist korda
kaks.
*CHI: mhm.
*MOT: klassis on kokku neliteist õpilast iga õpilane korjas kaks õuna mitu
õuna on neil kokku neliteist korda kaks lihtne.
*CHI: jah neliteist neliteist.
*MOT: selge matemaatika tehtud.
*CHI: mata tehtud ja võtame jeesti keeles on vä?
*MOT: vihik lõpetada ma tahaks teada mis seal vihik seesama kirjatehnika
vä aiaa vaata õpetaja on sulle kiituse pannud väga ilusad tubli
kirjuta suur ja väike kirjatäht vaata siis on kasu ikka sellest et
me teeme ja püüame siin ilusamini onju?
*CHI: ma pidin selle vist siia alla või tegema vä?
*MOT: näe vaata selle kohta õpetaja ütles ilmselt et väga ilusad.
*CHI: mhmh.
*MOT: vot see on muidugi ma ei tea misasi sul see on kuidas õpetaja üldse
selle kohta ütleb et väga ilus ma ei kujuta ette.
*CHI: no kuule sa ei pea dikteerima.
*MOT: sina õpi kõigepealt sõnad selgeks siis akka rääkima eaküll akka oma.
*CHI: beesid.
*MOT: beesid tegema jah.
*CHI: äkki ma saaks loodust?
*MOT: ei.
*CHI: palun.
*MOT: Gregory mitte mingit vahet ei ole need tuleb niikuinii ära teha.
*CHI: ma tean mul on aabitsa töövihikut vaja.
*MOT: noh võta otsi.
*CHI: siin sees on koti sees.
*MOT: ja teeme nii et sa lihtsalt ei mulise samal ajal kui sa kirjutad
sest muidu sul ei tule mitte midagi välja.
*CHI: ma loodan.
*MOT: ma võin sulle näed ma teen sulle paberi peale ette kuidas neid tähti
seotakse omavahel siis sa ei pea mu käest küsima kogu aeg.
*CHI: ja siis ma ei pea otsima ka siit.
*MOT: noo jah.
*MOT: beed käivad niimoodi ja siit alt tuleb see järgmine väike bee.
*CHI: ma ei teadnudki et väiksed beed niimoodi käivad.
*MOT: nii siis tuleb haa.
*CHI: väikest haad ma pole kunagi teinud või ma ei tea kaa.
*CHI: anna korra.
*MOT: a miks uvitav oota aga miks ta kaa siia on teinud sul on ju kaad
olemas siin aa võibolla ta võtab selle järgi mis tähed on kehvasti
välja tulnud need laseb uuesti teha.
%com: MOT-i viimastest ja CHI esimestest sõnadest ei ole aru saada.
*CHI: ää kerge te ei teind ääd korralikult või siis ma lihtsalt ei näe
seda kriipsu.
*MOT: siit üles tuleb see ää.
*CHI: no miks ma ei või kriipsuga teha kriipsuga võib ka.
*CHI: kriiks kuule kriipsuga võib ka.
*MOT: nii okei vaatame pärast seda kriipsuga ka akka beesid tegema.
*CHI: jah.
*CHI: teeme bee tähe bi-bi-bi-bi-bii bii-bip nõme bee.
*MOT: Gregory kus sinu telefon on tead vä?
*CHI: ää äkki saad mulle helistada?
*MOT: aa saan küll.
*CHI: ja kui ei jah.
*MOT: jah kirjuta-kirjuta edasi.
*CHI: see peaks teises toas olema.
*MOT: jah kirjuta edasi.
*CHI: mine teise tuppa siis.
*MOT: kas sa tead kas sinu telefoniga salvestada saab vä?
*CHI: mida?
*MOT: juttu.
*CHI: ee jaa helisalvesti on olemas.
*MOT: on jah?
*CHI: jah.
*MOT: väga hea.
*CHI: miks sa seda küsisid?
*MOT: sest Volker ja Harley tahavad proovida.
%com: Volker on venna sõber ja Harley on vend ise.
*CHI: mm kuidas on esimene bee-täht?
*MOT: väga hea.
*CHI: huh.
*MOT: väga hea.
*CHI: väga hea.
*MOT: mhmh.
*CHI: väga hea et väga hea on kui oleks paha siis ma oleksin väga kurb.
*CHI: oota ma proovin korra ühte asja.
*MOT: mid ma ei saa aru kui sa nii kiiresti räägid ma ei saa mitte midagi
aru.
*CHI: ma proovin korra ühte asja.
*MOT: nii.
*CHI: abijoontega oleks niimoodi vä?
*MOT: jah just.
*CHI: väga lla kas sa võiksid siia ka teha?
*MOT: ei sest sa ei ole rumal sa oskad väga hästi teha.
%com: CHI teeb ühe väga laia ja inetu b-tähe.
*MOT: see on jama see läheb kohe minema siit.
*CHI: see on palju parem.
*MOT: ei see on täielik jama.
*CHI: see on palju-palju parem.
*MOT: jama alusta lähemalt.
*MOT: a vot aga vot sellepärast tulebki jama et sa alustad valest kohast
tähte ja sellepärast tuleb jama.
*CHI: tee siia peale tee siia peale.
*MOT: alustad vaata tõtt Gregory vaata ülevalt alustad kaarekene alla ja
siis see tuleb siit nimodi nagu number pika otsaga number kolm.
*CHI: kas siit vahelt ei lähe kokku vä?
*MOT: ei.
*CHI: a siis on see ka jama.
*MOT: no no võib kokku panna ei pea kokku panema minu meelest ei pea.
*CHI: no aga siit kas ülevalt võib kokku panna?
*MOT: siit vä?
*CHI: jah.
*MOT: võib.
*CHI: mhm.
*MOT: palun ülevalt alla kõik jäta see meelde Mare ütles väga õigesti
ülevalt alla.
*CHI: mina ei tea midagi kuraat ma ei oska teha ülevalt.
*MOT: sina teed siis ma kustutan ära kui sa teed valesti.
*CHI: ma teen teistpidi.
*MOT: kole tuleb täht tuleb kole.
*CHI: ma teen täpselt samamoodi ma tegin selle ka täpselt samamoodi nagu
ma teen.
*MOT: miks me vaidleme?
*CHI: ma ei taha nii teha ma ei saa teha nii.
%com: MOT tegi kurja nägu ja CHI hakkas itsitama ning tüõmbas tagasi.
*CHI: jee ülevalt pean alustama nüüd.
*MOT: jah väga hea nii ja nüüd ära nii mkm no jah okei okei las see tulla
pika sabaga aga üldiselt käib lühem see ots seal taga.
*CHI: see peabki sa ütlesid pika sabaga.
*MOT: jah.
*CHI: lähme edasi lala lala.
*MOT: mhmh väga hea aga mitte ta käib pika sabaga küll aga piisaks täiesti
kui ta algaks ka selle koha pealt ta ei pea nii pikk olema see nokk
seal.
*CHI: ma proovin siis uuesti.
*MOT: jah muidu ta on naljaka kujuga natukene äh kallikene kuula kuula
mind ku esiteks jalad tagumiku alt ära teiseks see käsi on sul
selleks et mitte hoida teda süles vaid et hoida vihikut kinni et
vihik ei jookseks eest ära nii nagu just präegu juhtus.
*CHI: okei okei.
*CHI: pärast siis kui ma olen ära järgmise tähe ära teind siis ää see.
*CHI: siis kui ma olen järgmise ä siis kui ma olen selle tähe ära teind
siis ma küsin sult milline on kõige ilusam.
*MOT: a kas ma kohe ei või öelda et see tuli praegu väga-väga ilus välja
vä?
*CHI: ei sa ei või.
*MOT: okei ma ei ütle aga see tuli ilus välja küll.
*CHI: nii a mis nüüd on kõige ilusam?
*MOT: ah see viimane see tuli kõige parem välja.
*CHI: mh ma mõtlesin et ära ütle veel kõige ilusam kuna see on ka veel
tulemata.
*MOT: mhmh üks mahub veel sinna.
*CHI: mulle meeldib neid bee tähti teha.
*MOT: on jah mulle ka.
*CHI: nii mõnus.
%com: CHI soperdab midagi vihikusse ja mõlemad hakkavad naerma.
*MOT: sa oled ikka üks sodielukas.
*CHI: ma olen väsind.
*MOT: kirjuta kirjuta-kirjuta üks sodi ajab teist taga.
*CHI: vaatame mis nüüd kõige ilusam on.
*CHI: kuule emme mis kõige ilusam on?
*MOT: ei mulle see meeldib ikka kõige rohkem.
*CHI: mm.
*MOT: mhmh.
*CHI: haad.
*MOT: hahaad jah.
%com: CHI alustab h-tähtedega ja podiseb midagi omaette.
*CHI: niimoodi see peaks minema siit see peaks minema siit ja see peaks
minema ss mina arvan.
*MOT: no jah natuke ülevalpool käib see joon.
*CHI: ahah.
*MOT: see tähendab siis tähed käivad joone peal mitte õhus jah?
*CHI: jah.
*MOT: nii.
*CHI: niimoodi.
*CHI: niimoodi mis see.
*MOT: läheb kohe otse üles haaks edasi noh-noh-hoh.
*CHI: oota tasa.
*MOT: nii väga hea ja nüüd nii nagu enn-täht.
*MOT: superilus viska viis.
*CHI: mis sa arvad ku mis sulle kõige rohkem meeldib?
*MOT: no ma ei tea tee see rida lõpuni eks me siis vaatame aga see tuli
sul väga-väga ilus ainuke asi mis sa võid teha on vaata haa tähte
saab teha mitut moodi.
*CHI: noh.
*MOT: haa tähte saab teha niimoodi et ta on lai nagu labidas ja haa tähte
saab teha niimoodi eksole et ta on kitsas nagu ma ei tea mis asi.
*CHI: nagu post.
*MOT: nagu mingi teine asi nii.
*CHI: post.
*MOT: aga kõige mõistlikum on teha selline mõistlik haa täht mis ei ole
liiga kitsas ega liiga lai sul see see haa vaata see kahe posti vahe
siin on natukene liiga lai proovi ta järgmine kord kitsam teha.
*CHI: a mis sa arvad mis järgmine tuleb väga hea vä?
*MOT: no vaatame.
*CHI: liiga kaugelt vä?
*MOT: ei ole liiga kauge tee-tee.
*CHI: aah.
*CHI: tegin liiga kaugelt.
*MOT: okei.
*CHI: kuule.
*MOT: see läks nats liiga kitsaks joon tee uuesti üle joon oli väga hea.
*MOT: mhmh vot nii okei natuke kitsas tuli see.
*MOT: jah jah jah jah mhmh nii see on ilusam siin see väike haa on väga
ilus.
*CHI: jah ja see?
*MOT: ei mulle nii vä nii ei meeldi see.
*CHI: aga mis sulle siin ja siin rohkem meeldib kas see on kõige poolest
ilusam vä?
*MOT: jah.
*CHI: mhmh.
*MOT: mhmh kohe kõige jah.
%com: MOT hakkab pliidil toitu segama, CHI laulab omaette ja kerib jalad
tagumiku alla.
*MOT: kuule omaette ei ole äh no mis siis mida ma ütlesin just kus
käivad jalad kas sa koolis istud ka rätsepistes või?
*CHI: ei.
*MOT: aga miks sa kodus istud õpp kirjutamise ajal rätsepistes?
*CHI: mul läks ma ei tea kuidas mul läks.
*MOT: jaa aga tead mis vä sellepärast tulevadki sul sellised koletused
siia.
%com: ja MOT hakkab koletust kustutama.
*CHI: mis koletused?
*MOT: no vaata milline see oli.
*CHI: a see?
*MOT: see on okei.
*CHI: a siis ma olin ka teistmoodi.
*MOT: ei ei olnud ilusti istusid nii.
*CHI: olin küll.
%com: CHI hakkab uuesti kirjutama ja samal ajal ümisema.
*MOT: äh Gregory.
*CHI: jaa mida?
*MOT: aitab ei laula omaette.
*CHI: okei.
*CHI: üles ja alla ja kriips ja enn mis on nüüd kõige ilusam?
*MOT: ikka meeldib mulle see esimene vaata sellel läheb see ots siin käest
ära viltu keerab vaata siin tulevad täpselt paralleelselt on need
kaks kriipsu a siin see keerab.
*CHI: täiesti paralleelselt vä?
*MOT: täiesti jah väga ilus on kus on käsi?
%com: CHI-l oli jälle käsi süles ja vihik viltu ees.
*MOT: mina ei tea kui ma viimati kontrollisin sa olid nagu eesti laps nüüd
tundub et sa ei saa üldse aru mis suga räägitakse.
*CHI: no räägi minuga siis vene keeles näieks.
*MOT: jah sa ei saa sellest ka aru ju.
*CHI: kust sa tead?
*CHI: tule vaata ma arvan et see ei sobi üldse.
*MOT: ei sobi jah ja ma arvan et tead me kustutame terve selle hõhhide rea
ära siit.
*CHI: ei esimest ei.
*MOT: esimest ei kustuta ea küll.
*CHI: miks sa ära kustutasid?
*MOT: sest siis vaata mida rohkem sa arjutad.
*CHI: böö ma vaatan.
*MOT: mida rohkem sa arjutad seda ilusamaks nad lõpuks lähevad sul.
*CHI: aga ma vaatan kus see jäljend on teen täpselt selle järgi.
*MOT: ei ära tee siis tulevad sama koledad ja ma pean jälle kustutama ju.
*CHI: ma tegin täpseslt selle hhõhhi vana hõhhi maha.
%com: CHI kirjutab ja ise ümiseb kogu aeg.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: normaalne väga ea.
*CHI: aga kui sa ütled et sa kustutad kõik ära siis ma ei lase sul seda
ära kustutada kuna sa just ütlesid normaalne.
*MOT: mhmh.
*CHI: kui sa veel ütled.
*MOT: seda ei kustuta.
*CHI: ma küsin sult nüüd iga tähe kohta.
*MOT: mhmh küsi jah.
*CHI: ei kurat kurat kurat.
%com: CHI tegi jälle sodi, kustutas ära, kirjutas ja ümises edasi.
*MOT: issand kuidas koliseb see katus täitsa lõpp uvitav kas ta hommikuks
peale jääb ka meil vä?
*CHI: mm ma loodan et ikka jääb no kuidas on?
*MOT: kuidas on kuidas on õues lendavad karud ja elevandid nii suur tull
on.
*CHI: ma rääkisin sellest.
%com: CHI näitab järjekordset h-tähte.
*MOT: ei meeldi ei meeldi.
*CHI: sina.
%com: CHI annab kustuka MOT-i kätte, et see kustutaks.
*MOT: mina olen ma olen täidesaatev võim jah?
*CHI: jah.
*MOT: kustutaja ma jätan selle posti alles jah näe selle posti jätan alles
istu ilusti mitte poole tagumikuga tooli serva peal.
*CHI: no kohe.
*CHI: ja ma arvan et istumine ei ole kuidagigi sellega seotud minu
kirjatähtedega no kuidas on ma tean et ei meeldi.
*MOT: noh kuule aga kas sa teed meelega Gregory?
*CHI: ei.
*MOT: no aga mis asi see on see ei ole mitte ühegi tähe moodi mida mina
tean.
%com: MOT hakkab südamest naerma.
*CHI: see viimane vä?
*MOT: jaa.
*CHI: siis siis.
*MOT: ma ei ole elu sees sellist tähte näinud mitte üheski tähestikus võta
ära ma ei kustuta seda suurt haad ära aga see väike on küll mingi.
*CHI: kustutasid.
*MOT: mina ei tea see väike oli sul väga väsinud.
*CHI: viimane tuli niimoodi.
*MOT: mh kuule.
*CHI: sobib ju.
%com: CHI on väsinud, lollitab ja itsitab.
*MOT: nii ma panen su vahepeal nurka seisma tead või millal sa viimati
seisid nurgas?
*CHI: oodoodoot see viimane.
*MOT: noh vot ülevalt paistes millal sa viimati nurgas seisid?
*CHI: ää eile.
*MOT: ahah uvitav ma ei mäleta.
*CHI: see sa kustutasid ära.
*MOT: ei aga tead mis ma ei panegi sind ei kuule see läks nüüd nii
koledaks.
*CHI: see oli.
*MOT: ülikole.
*CHI: see.
*MOT: sa lihtsalt sodisid üle selle.
*CHI: see paun oli enne selline ja sa kustutasid selle pauna ära lihtsalt
ma ei tee üldse.
*MOT: püüa teha oolikalt teine käsi siia peale et vihik ei sõida mina ei
saa.
*CHI: no sa hoidsid ju.
*MOT: kuule mina kooli ei tule sulle sinu vihikut kinni oidma onju?
*CHI: ma tean.
*MOT: seal pead ise akkama saama.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: a mis sa ise arvad kuidas sulle tundub?
*CHI: mulle sobib.
*MOT: sulle sobib aga kas sa ei leia et et midagi on viga või?
*CHI: mkm.
*MOT: päris kindel oled või?
*CHI: jaa.
*MOT: siis võta kustukas ja kustuta ära ja ära lollita.
*CHI: kõike ma ei kustuta kustutan ainult väikse ära.
*MOT: ma just mõtlesin et makaronid saavad valmis et ma teen sulle
söögipausi nüüd ma ei saagi teha sellepärast et sa ei suuda teha
ühte rida lõpuni.
*CHI: siis kui mul on see lõpetatud.
*MOT: kui me sama tempoga jätkame et iga asja viis korda kustutame siis sa
võibolla saad ommikuks valmis selle.
*CHI: no kuidas on nüüd?
*MOT: oh no see väike haa on juba natukene parem see suur on metsas aga ea
küll las see jääb präegu.
*CHI: no ja kui sa kustutad siis ma panen siia ette.
*MOT: ea küll las see jääb präegu tee järgmine kuidagi mõistlikum.
*CHI: kuidas on?
*MOT: parem.
*CHI: alt paistes või ülevalt?
*MOT: ei ole paistes ei ole parem mitte hea aga parem need esimesed kaks
on kõige paremad.
*CHI: mm.
*CHI: oh ei see tuli jälle et üleval on punn ja all on tilk.
*CHI: ma ei oska kirjutada kirjatähti ja ma ei õpi ka kunagi.
*CHI: oo see läks mul ikka väga metsa see.
*CHI: ei sa ütled kohe et ma pean selle ära kustutama emme tule vaata.
*MOT: ei aga vaata kui siin all seda eelmist asja näha ei oleks mille sa
juba ära kustutasid siis ta võiks jääda aga praegu ta tundub nagu ta
oleks topelt haa täht.
*CHI: ei.
*MOT: vaata kõik need eelmised jutid on näha siit ja see teeb ta präegu
selliseks imelikuks.
*CHI: kas ta ei või siis jääda vä?
*MOT: ei või.
*CHI: eee.
*MOT: proovime nüüd viimast korda nii et sa viimast korda teed seda haa
tähte nüüd ma ei taha enam kustutada.
*CHI: ja kui mul akk ja kui ma akkama ei saa siis sa ise ütlesid viimast
korda.
*MOT: ma ütsin proovime nii et sa teed viimast korda.
*CHI: sa ütsid viimast korda.
*CHI: emme tule.
*MOT: kohe.
*MOT: ei ole vaja kustutada ilus on tubli oled nüüd väga tubli haa tähed
tehtud.
*CHI: khõhhid ja lõhhid ja häffid ja mähhid kuule.
*MOT: kas sa ootad kuni kaste ka valmis saab või või tahad sa kohe
makakaid?
*CHI: kohe vaatan.
%com: CHI läheb külmkapi juurde, et vaadata, mida makaronidele peale saaks
panna.
*MOT: apukoort ja majoneesi või tähendab seda ketšupit mõlemat on.
*CHI: on vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kus ketšup on?
*MOT: siin peidus tahad kohe või teen kastme ka soojaks?
*CHI: no kaua kastmega läheb?
*MOT: kastmega läheb aega sellepärast et.
*CHI: kastet.
*MOT: okei selge siis sa jõuad teha kaad ka ära.
*CHI: a siis kui ma lõpetan siis ma tahan kohe sellllda.
*MOT: ma ei saanud aru mis sa räägid sa räägid nii ma ei tea.
*CHI: mina ei räägi pudiselt mina ei räägi pudiselt.
*CHI: ma ei räägi õldse pudiselt.
*MOT: kuule.
*CHI: mida?
*MOT: akka tegema kaa tähti.
*CHI: akkan vä kõhh ja hõhhid.
*MOT: aitab.
%com: CHI hakkab tööle, vahepeal ümiseb ja vahepeal kommenteerib oma
tegevust.
*CHI: ei see ei sobi no ma saan sellest.
*CHI: niimoodi siit läheb üles tuleb alla niimoodi ja niimoodi kuidas
esimene khõhh on ma akkan sult iga tähe järgi pärima.
*MOT: tead palun nii vaata kuidas on ülemine rida tehtud tee selle järgi
ei ole ilus.
*CHI: ma ei taha kustutada.
*MOT: ei ole ilus.
*CHI: ei kustuta ära.
*MOT: kustutan küll.
*CHI: kustukumm on minu käes ma ei taha kustutada.
*MOT: no aga vaata milline paks lai jurakas see on.
*CHI: ma kustutan lihtsalt selle siit ära punase kustutan ära kuuled?
%com: CHI viitab õpetaja pastakaga tehtud näidisele.
*MOT: see ei olnud tõesti kõige parem ausõna.
*CHI: a ma kustutan punase ära.
*MOT: proovi nüüd vaata kuidas sul esimene rida on tehtud tee selle järgi.
*CHI: aga siis mul läheb täpselt.
%com: CHI hääl läheb väga valjuks.
*MOT: noh aitab.
*CHI: a siis mul läheb täpselt samamoodi nässu ju.
*MOT: miks me vaidleme?
*CHI: a mul läheb täpselt samamoodi nässu ju.
*MOT: harjutamine teeb meistriks tead?
*CHI: ei tee.
*MOT: teeb küll.
*CHI: teeb nimodi et su su sul on palju raskem.
*MOT: Gregory mitte ükski laps ei sünni ilma niimoodi et ta oskab kõiki
kirjatähti väga ilusti kirjutada kõik harjutavad.
*CHI: ja ma ei usu et kõ et ei et maailmas ei ole mitte kedagi kes on
lapsepõlves õppind ja suurena ei oska ma ei usu et la et ei ole
mitte kedagi sellist maailmas no vaata aga väikest ma sul ära ei
lase kustutada.
*MOT: äh no tead.
*CHI: väikest ei kustuta ära.
*MOT: nii tead mis mina teen nüüd vä?
*CHI: noh?
*MOT: mina võtan sinu präegu sööginimekirjast maha.
*MOT: kes ei tee tööd see ei pea ka sööma.
%com: CHI hiilib MOT-i selja taha ja püüab makaroni varastada, mõlemad
hakkavad naerma.
*MOT: marss tagasi laua äärde akka kirjutama Gregory aitab aitab.
*CHI: siis ma ma kirjutan tagasi siia selle et mina olen sööginimekirjas
kirjutan kirjatähtedega kasvõi kui tahad vali ise.
*CHI: uh ma tahan ka tõstan kohe endale.
*MOT: tee kõigepealt oma kohustuslikud tähed ära ja siis vaatame mida sa
akkad seal kirjatähtedega tegema.
*CHI: misasja niimoodi niimoodi niimoodi ma alustan teiseltpoolt alt
alustan.
*CHI: niimoodi kuidas algus on kas sa ennustad kohe et tuleb jube vä?
*MOT: jaa ennustan küll kõvera seljaga on proovi teha nii et on ilus.
*CHI: sest ma ei oska teha muudmoodi alt üles.
*MOT: kuidas sa enne tegid kuidas tuleta meelde ja tee samamoodi.
*CHI: ma ei oska teha.
*CHI: ei pagan sa käsid mul kohe kõik ära kustutada paha emme paha emme
makaronid kuumad.
*CHI: ma ei kirjutand siia söögi et mina olen sööginimekirjas kirjas.
*CHI: kas sa ennustad kohe et tuleb jube?
*MOT: ei ennusta.
*CHI: tule ennusta.
*MOT: a palju ilusam palju ilusam kui eelmised need.
*CHI: palju ilusam kui need.
*MOT: pool meetrit laiad kaa tähed ei ole ilusam kui need need on ilusamad.
*CHI: no mis neist on kõige ilusam?
*MOT: ma ei tea see aga see on vist minu tehtud vä?
*CHI: jah.
%com: mõlemad naeravad.
*MOT: davaika.
*CHI: on küll.
*MOT: ja ei see on ka väga ilus ja see viimane on väga ilus.
*CHI: aga mis nendest on kõige ilusam?
*MOT: see ja see.
*CHI: aga vali välja üks kahest.
*MOT: autš see teine on kõige ilusam.
*CHI: see jah?
*MOT: mhmh.
*CHI: siis on esimene ju.
*MOT: nojah.
*CHI: esimene või teine on see?
*MOT: mhmh need on väga ilusad.
*CHI: ilus vä?
*MOT: jaa.
*CHI: ikka veel?
*MOT: kirjuta nüüd siia ka.
*CHI: kas see tuleb veider vä?
*MOT: ei tule mulle tundub et see kaa tuleb väga ilus aga tead mis vä püüa
nii et sa mitu korda ühte joont üle ei sodi ei ei-ei-ei-ei ta peab
kuskilt poole pealt juba kokku minema.
*CHI: ei kustut nääd sa kustutasid siit veidi seda sõrga ära.
*MOT: jaa aga ma ei saa muudmoodi proovi nüüd nii et ta kuskilt poole
pealt juba jookseb kokku sellega näh see joon jäi ju alles ma ju
jätsin sulle alles selle.
*MOT: jah vot nii väga ilus väga ästi.
*CHI: ma ei saa nii teha tead miks vä?
*MOT: no miks?
*CHI: ta ta ei või sirgelt üles minna.
*MOT: ta võib küll.
*CHI: ei või.
*MOT: ta võib küll.
*CHI: muidu ma ei saa seda teist pauna teha.
*MOT: saad ilusti saad.
*MOT: mhmh väga hea see tuli ilus tubli oled.
*CHI: väga ilus vä?
*MOT: väga ilus.
*CHI: kaunim kui see vä?
*MOT: ei ole kaunim.
*CHI: ilusam?
*MOT: ütleme nii et see on üks korralik kaa täht nii kuidas üks kaa täht
käib tubli oled järgmine.
*CHI: kuule tead.
*MOT: sa oled präegu välja teeninud kolm makaroni tee edasi.
*CHI: kuleee kas nende kõikide tähtedega vä?
*MOT: no vaatame.
*CHI: nende ja nendega koos vä?
*MOT: ei need on üleeilsed nende eest sa said süüa juba.
%com: naeravad.
*CHI: ei aga võta need ka arvesse ikka mitu punkti ma olen saand need ka.
*MOT: kuule matemaatikat teeme pärast tee kõigepealt tähed äta siis
vaatame.
*CHI: mis matemaatikat?
*MOT: arvutamist.
*CHI: mul on arvutamine tehtud.
*MOT: kõigepealt teed tähed ära siis loeme kokku korrutame kolmega siis
vaatame mitu makaroni saad.
*CHI: ei ei.
*MOT: eaküll ärme lollita palun.
*MOT: tõsiselt kohe.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: ma ei saa kiisu praegu.
*CHI: saad küll.
*MOT: ei ma ei saa ma panen apukoort.
*CHI: no vot sinu pärast mul kukkus see maha.
*CHI: sinu pärast mul kukkus maha mi sinna makaronide sisse apukoort?
*MOT: mis makaronide ma teen kastet Gregory.
*CHI: mina ei teadnud.
*MOT: siis ära aja mulle jama.
*CHI: viimane leheküllllg.
*CHI: khõhhid.
*MOT: ja okei las ta olla võta järgmine.
*CHI: ja kui sa kustutama akkad siis sa ma panen lihtsalt peale.
*MOT: eaküll võta järgmine ära mulise.
*CHI: jaa-jaa-jaa.
*CHI: emme kas tund aega on juba täis?
*MOT: ei tea palun tegutse sina oma kaa tähtedega.
*CHI: aga kontrolli siis.
*MOT: kuule kas ma teen ühe purgi kõrvitsat ka lahti või?
*CHI: õõ.
*MOT: tahad sa?
*CHI: ära tee.
*MOT: ei taha või tead ma peaks tegema sellepärast et mul on Mare juures
veel üks maakerasuurune kõrvits.
*CHI: sa ei pea seda suurt võtma ma tean seda ja sa võid sa võid Karli
juurest ühe mini võtta.
%com: Karl on tädimees.
*MOT: no see mini on seest tühi ka ilmselt.
*CHI: on jah.
*MOT: aga selle suure me peame Marega pooleks tegema aga mul oleks ea kui
ma saan neid eest ära natuke.
*CHI: a ütle Marele et aa sa ei taha üldse.
*MOT: tahan küll miks ma ei taha siis.
*CHI: seal on neid nii palju vot sellepärast ei taha.
*MOT: noh siis teemegi lahti ühe.
*CHI: ei.
*MOT: palun ära karju kui sa ei söö ma söön ise hea küll.
*CHI: no minu oma palun ära tee lahti.
*MOT: okei.
*CHI: kuidas on mu kaks khõhhid khõhhid?
*MOT: aa see viimane on muide täitsa ilus täitsa okei.
*CHI: kas ilusam kui see vä?
*MOT: oota no ma vaatan lähemalt.
*CHI: kumb kas see viimane või see teine?
*MOT: a see mulle meeldib rohkem isegi see viimane.
*CHI: kas see on rohkem ilusam kui see vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kaunim.
*MOT: jah kaunim jah.
*CHI: üks veel ja siis ma saan süüa.
*MOT: tõstan sulle kohe jah?
*CHI: kastmega.
*MOT: mhmh.
*CHI: palun.
*MOT: palun-palun.
*CHI: no mis nüüd kõige ilusam on?
*MOT: ikka see eelviimane.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026713-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;4.1|male|||Target_Child|||
@Date: 10-JUL-2012
*MOT: mis sa räägid?
*CHI: ma lähen vaatan äkki mul on kuskil koinse.
*MOT: mis need koinsid on?
*CHI: no need no.
*MOT: mida?
*CHI: kulda tähendab.
*MOT: aa.
*CHI: xxx näed siin kuuskend seitse mul oleks ainult ühte veel vaja.
*MOT: mis sa siis saaksid?
%com: CHI mängib ema telefonis kollimängu.
*CHI: ma saaks vibunooled ma vibu ostsin muuseas ma sain surma aga ma
vibust ilma ei jäänud.
*MOT: mhmh okei väga hea ju.
*CHI: mhmh.
%com: vahepeal on üsna kaua vaikne, kumbki ei räägi.
*CHI: nii ma sain vibunooled kätte juba.
*MOT: mida?
*CHI: et ma sain juba vibunooled.
*MOT: ahah ma ei saa üldse aru mis sa räägid sa räägid nii sodiselt.
*CHI: mm okei.
*MOT: vaata kui sa seda kätt sinna lõua peale või lõuga käe peale toetad
kogu aeg siis ei saagi keegi aru mis sa räägid.
*CHI: okei.
*MOT: äkki sa paned natuke vaiksemaks need kolliurinad seal mm päris
jah nõme kuulata.
*CHI: jälle sain surma koguaeg suren.
*MOT: nüüd jäid oma rahast ka ilma vä?
*CHI: kogu aeg jään rahast ilma.
*CHI: xxx aga õnneks mul on järgi veel mõõk mõõga ma jätsin alles.
*CHI: see teine on skroll off left.
*MOT: mmhmmhmm.
*MOT: aah mis kuupäev täna on?
*CHI: ma ei tea mis nüüd juhtus?
*MOT: kümnes.
*CHI: mis juhtus?
*MOT: midagi ei juhtunud ma präegu avastasin et mul saab omme
autokindlustus otsa.
*CHI: noo.
*MOT: jama-jama.
*CHI: siis pead uuesti kindlustama.
*MOT: mhmh.
*CHI: millal sa seda tegema pead?
*MOT: ma arvan et nüüd.
*CHI: täna vä?
*MOT: no mida rutem seda parem ma võin omme ka teha.
*CHI: mhmh võibolla tõesti mida rutem seda parem jaa.
*CHI: vaatan kas siin on veel midagi tegelt maa et ma lugesin selle juba
läbi.
*MOT: aa kuule see teie koolilaager sa sinna ikka tahad minna?
*CHI: Harley tahab?
%com: Harley on kolm aastat vanem vend.
*MOT: ma ei tea eks ta piriseb küll aga mis tal muud üle jääb.
*CHI: jaa tahan.
*MOT: sina tahad?
*CHI: mmh.
*CHI: xxx tema käest ma saan nen selle eest vähe raha siit ei saa lihtsalt
nii lihtsalt.
%com: CHI räägib oma telefonimängust.
*MOT: misasja?
*CHI: midagi.
*MOT: aga kui sa räägid räägi selgemini et ma aru ka saaks.
*CHI: jaa.
*CHI: tema käest ma saan selle eest rohkem raha kui nende.
*CHI: oi nüüd ma olen nüüd ma olen xxx.
*MOT: müüsid midagi maha vä?
*CHI: jaa ma müüsin ühe sinise maha selle eest saab seitsekend kuus xxx
seda koinsi.
*MOT: a nüüd saad osta vibusid endale?
*CHI: mmh.
*MOT: või neid nooli.
*CHI: nüüd mul ma sain surma mult võeti vibu ära.
*MOT: mida?
*CHI: ma sain surma mult võeti vibu ära.
*MOT: ahah nüüd sa pead alustama sellest et ostad vibu jälle jah?
*CHI: mhmh või äkki ma ostan endale mõne võlukepi jah kui üldse raha ei
tule erineva hinnaga küllap teevad erinevaid asju.
*MOT: vot võibolla.
*CHI: kõik võib olla.
*MOT: näe Margus tegi Heidi lõpetamisel nii ilusaid pilte.
*CHI: mhmm nii lahe Margus on siin ju.
%com: Heidi on MOTi õde ja Margus on Heidi äi.
*MOT: no see on vist minu tehtud pilt Marguse selle fotokaga.
*CHI: okei.
*MOT: äge onju?
*CHI: mhmh kõik Märt ka.
%com: Märt on sugulane.
*MOT: mhmh.
*CHI: seda pilti ma olen näind kuskil vist xxx on see võimalik et ma olen
näind vä?
*MOT: ma ei tea minul ei ole seda pilti.
*CHI: kust sa selle pildi siis leidsid?
*MOT: ei no minu mina oma fotokaga seal selle koha peal ei teinud pilti.
*CHI: aa siis võibolla tõesti ei ole näind minumeelest ma olen seda pilti
näinud.
*MOT: võibolla.
*CHI: kõik võib olla.
*CHI: mam ma müün veel asju maha.
*MOT: mmmh.
*CHI: siis saan veel rohkem raha.
*MOT: vihma akkas just sadama.
*CHI: ma mõtsin et te istusite miks ta selle alla pani aa et vihm peale ei
sajaks.
*MOT: mhmh see on Heidi diplom seal salli all peidus muidu oleks märjaks
saanud.
*CHI: mhmh muidu oleks märjaks saanud viiskümmend ei sada viiskümmend kuus
seda koinsi.
*CHI: xxx.
*MOT: oota ma ühte näitan sulle veel.
*CHI: noo seal oled sina ka peal.
*MOT: jaah meie meie Marega ka pildi peal.
%com: Mare on MOTi ja Heidi ema, CHI vanaema.
*CHI: perepilt.
*MOT: perepilt jah.
*CHI: kui Villu oleks kaasa tulnud siis oleks veel rohkem olnud perepilt.
*MOT: tead ega ma väga ästi ei saa aru mis sa räägid sest sa õõ.
*CHI: et kui Villu oleks ka tulnd siis oleks veel rohkem perepilt.
%com: Villu on vanaisa.
*MOT: jah.
*MOT: ilusad pildid.
*CHI: mhmh väga ilusad.
*CHI: võib ma teen võisaia?
*MOT: võisaia vä?
*CHI: mhmh.
*MOT: no lähme teeme.
*CHI: või midagi mida süia saab.
*MOT: no lähme teeme iseenesest vesi peaks ka varsti keema minema.
*CHI: mhmh xxx.
*MOT: ei kee vä?
*CHI: ei võid on?
*MOT: võid on ja oota aa on küll aga saia peale kui tahad saad tomatit.
*CHI: xxx kas meil saia on.
*MOT: jah tahad tomatit?
*CHI: jaa.
*MOT: lõikan sulle sealt tükke.
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: selline.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt meil on leiba ka.
*MOT: on jah.
*CHI: aga oled sa kindel et xxx on küll.
*MOT: on vä?
*CHI: vaata.
*MOT: jah viska ära see.
*CHI: saime kappi ruumi juurde.
*MOT: vaata praegu on kõik nii palav ja niiske selle palavaga läheb kõik
nii kiiresti allitama aga ma lõikan neid suuri kannikaid väiksemaks
sulle.
*CHI: väiksemateks kannikateks.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt neid mõlemat saab süia ju.
*MOT: muidugi saab kõik kõlbab süia.
*CHI: jah mis ette antakse.
*CHI: nüüd on meil küll palju saia.
*MOT: jah.
*MOT: määri ise võid jah.
*CHI: jah sina ei taha?
*MOT: kuule ei ma ei taha.
*MOT: taadadaadadaa kus ma sulle seda tomatit lõikan.
%com: MOT rääkis poollauldes.
*CHI: siin peal.
*MOT: mm ma ei taha selle peal.
*CHI: tavaliselt küll lõikad selle peal.
*MOT: ei see on alb lõikelaud.
*CHI: siis sa oleks võind teise võtta suurema.
*MOT: vot aga ei viitsinud.
*CHI: okei.
*CHI: okei.
*MOT: kui sa tuled sealt siis võta sool ja pipar ka aa sa võtadki juba.
*CHI: jah sellepärast ma sinna läksingi.
*MOT: mhmh.
*CHI: a sa ikka tahad jah?
*MOT: ei mina ei taha.
*CHI: miks sa siis ütsid et sool ja pipar?
*MOT: sina ju tahad.
*CHI: aa kus sa tead et ma tahan?
*MOT: misasja?
*CHI: kust sa tead et ma tahan?
*MOT: sa tavaliselt ju sööd ei söö soola ikka paned ju.
*CHI: söön küll.
*MOT: noh mis seal siis imestada on.
*CHI: xxx.
*MOT: pane peale jah.
*CHI: xxx.
*MOT: nää kamapalle kui keegi tahab.
*CHI: kamapallid vä?
*MOT: mhmh.
*CHI: jaa.
*CHI: oi kas meil on veel pipart?
*MOT: aa see pakk ongi tühi üldse siin paki sees on siit tuleb näpuga
võtta.
*CHI: miks näpuga?
*MOT: millega siis?
*MOT: näpuga võtad xxx sealt sest ma ei taha seda sinna ümber kallata.
*CHI: miks?
*MOT: sest see pole õige pipar.
*CHI: xxx.
*MOT: see pole jahvatatud pipar ma ei taha sinna panna mingit muud.
*CHI: sinna tahad panna ainult jahvatatud pipart?
*MOT: jah.
*CHI: mitte jahvatatud valget pipart.
*MOT: see ei ole valge see on purustatud.
*CHI: jaa aga kas jahvatatud valge pipar on ka olemas?
*MOT: ah?
*CHI: kas jahvatatud valge pipar on ka olemas?
*MOT: ma ei tea igasugu pipart on olemas.
*CHI: ka viie pip viie pipra segu ja.
*MOT: jah.
*CHI: see on mingi aa see ongi piprasegu.
*MOT: mhmh aga ta on ikkagi purustatud.
*CHI: jah aga tegelt see on ka see on ka purust tehtud ju.
*MOT: mhmh.
*CHI: aga nimi on selline.
*CHI: nii hea.
*MOT: onju.
*CHI: mhmh.
*CHI: lõikasin saia pooleks?
*MOT: ah lõikasid saia pooleks?
*CHI: mhmh.
*MOT: tead mis sa teed präegu vä?
*CHI: mh?
*MOT: sa ajad mulle ka isu peale nimodi.
*CHI: mmm.
*MOT: aga nimodi ei saa ju.
*CHI: mh.
*MOT: ma vist pean ikka tegema endale ka ühe.
*CHI: mm peadki.
*MOT: siia mahub üks pisikene.
*CHI: mhmh.
*MOT: kuule ära tammu ringi söögiajal kui sööd siis söö.
*CHI: mhmh.
*CHI: mm.
*MOT: issand koera saba ma ehmatasin.
*CHI: emme.
*MOT: jah.
*CHI: ma lähen korra arvutisse.
*MOT: ei ära pane kõvemaks praegu.
*CHI: ühest kannikast on kaks viilu lõigatud ja üks kannikas.
*MOT: mhmh päris hea ju mis siin sees siis on siis oota.
*CHI: hea vastus.
*MOT: must pipar sool paprika sinepiseemned ja maitseained vot mis on
piprasegus.
*CHI: sinepiseemned?
*MOT: jaa.
*CHI: misasi see on ma ei tea seda xxx kui ei tea mis on siis ära söö
see valge.
*MOT: mh võta üles sul on käed küljes miks sa jalaga nühid seda?
*MOT: ma ka ei tea mis see on mingi aga no.
*CHI: äkki see on vaha.
*MOT: aga pane palun prügikasti.
*CHI: vaha.
*MOT: kas sul on keeruline panna seda prügikasti?
*CHI: ei ole.
*MOT: siis pane.
*CHI: vaata sinna.
%com: CHI tegi magnetkuulidest ahjuukse peale näo.
*MOT: mhmh.
*MOT: vaata sinna.
%com: MOT tegi näost naerunäo.
*MOT: mh heh heh rõõmus nägu rõõmus nägu on palju ilusam onju?
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh nüüd ahi naeratab meile.
*CHI: mhmh.
*CHI: vaata sinna.
*MOT: mhmh.
*MOT: aiaa.
*MOT: nii aga mis me sinna makaronide kõrvale teeme ikkagi?
*CHI: ei tea midagi saia.
*MOT: saia jah.
*CHI: xxx.
*MOT: mul on tunne et me peame tegema ühe seenekastme.
*CHI: aah mis seene kuke?
*MOT: männiriisika.
*CHI: ajaa nii kahju.
*MOT: miks?
*CHI: ma oleks tahtnud et sa teed kukeseenekastme.
*MOT: no tegelikult kui ma oolega vaatan külmkappi siis äkki ma leian
sealt ühe paki karbi kukeseeni ka veel.
*CHI: siis me oleme ikka eri õnnelikud kas teeme segu.
*MOT: ei segu ei tee see ei tule hea.
*CHI: kus tead?
*MOT: tean a neid kukekaid on nii vähe siin.
*CHI: kas sellest küll kastet ei saa vä?
*MOT: ma kardan küll jah.
*CHI: kardad agaa.
*MOT: neid saab niisama süia.
*CHI: see kukeseene ja mille segu ei või mille kaste aa ei millest mis
kastme me nüüd teeme a võib lahti teha?
*MOT: ära tee praegu lasta sulab üles.
*CHI: ahah.
*MOT: see on jääs ju präegu nagunii süia ei saa.
*CHI: aga äkki ma võtan mingi väikse kausi panen kuuma vett sisse panen
selle sinna sisse?
*MOT: ah Gregory ära räägi nii palju ma ei jõua kuulata.
*CHI: okei mu seen on kadunud.
*MOT: jah su seenel oli juba tekkinud siia palju sõpru kes kõik elasid
siin purgis.
*CHI: kes?
*MOT: mina ei tea kes.
*CHI: mingid putukad vä?
*MOT: jah.
*CHI: vastik.
*MOT: vastik-vastik jah.
*CHI: vastik-vastik-vastik ja mis temaga tegid viskasid minema?
*MOT: viskasin minema.
*CHI: tead mis ma oleks teind vä?
*MOT: noh?
*CHI: vaata nii ma tema ma oleks selle vedelikule oleks kalland kuhugi
sisse siis oleks need putukad välja õngitsend ja siis oleks söönud
ta ära.
*MOT: kuule kas vihma ka vahepeal sadas vä?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: ma ei tea tõesti.
*MOT: siis kui ma koertega väljast tulin siis tundus et akkab sadama aga
vist ei ole sadanud siis ma oleks võinud vabalt muru ära niita ju.
*CHI: mhmh.
*MOT: kuhu sa trambid?
*CHI: mm.
*MOT: miks?
*MOT: kuule aga kui sul on siin söök pooleli ma ei saa aru Gregory mida sa
teed arvutis vahepeal.
*MOT: tahtsid süia söö ära jookse ringi samal ajal.
*CHI: okei.
%com: MOT peseb nõusid.
*MOT: lõid varba ära või?
*CHI: jaa.
*CHI: xxx.
*MOT: ah?
*CHI: ma teen veel kuna kolm neli tom viis tomatit on veel järgi.
*MOT: tee-tee a kui sa nüüd kõhu enne juba saiast täis sööd siis sul on
vist suht ükskõik mis kastet ma sinna teen vä?
*CHI: ei ole.
*MOT: kindel vä ja sööd ka vä?
*CHI: jaa.
*MOT: nunuu eks seda siis paistab.
*CHI: xxx.
*MOT: a kui mina tõstan siis sa pead kõik ära ka sööma seda tead vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: siis parem äkki tõstad ise?
*CHI: ei ma tahan et sina tõstaks tead miks vä?
*MOT: noh?
*CHI: siis ma saan emmet süüdistada.
*MOT: haahaa.
*CHI: xxx.
*MOT: kaks tomatit lõikasin jah.
*CHI: meil rohkem ei ole vä?
*MOT: kule üks on aga see on vist juba nii pehme.
*CHI: okei xxx.
*MOT: no vaata.
*CHI: xxx.
*MOT: ksa arvad et sul jääb väheks vä?
*CHI: ma teen ühe saia xxx mis see ongi mis pallid need on?
*MOT: kamapallid.
*CHI: jaa.
*MOT: ja sissa sööd neid ka veel vä a miks ma üldse süia teen siis?
*CHI: mm.
*MOT: on mingi mõte sellel söögitegemisel vä?
*CHI: mmhmh.
*MOT: teen lihtsalt selleks et omme oleks võtta.
*CHI: mkmm.
*MOT: no mina ei usu et sa sööd täna veel midagi.
*CHI: söön küll.
*CHI: söön küll ma midagi söön a natuke saia söön ka.
*MOT: väga ea ma panen need kappi tagasi.
*CHI: mhmh.
*CHI: mmhmh.
*MOT: koksul ammas ei akka ära tulema veel vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: sa pead tead mida sööma õuna.
*CHI: mkmmm.
*MOT: miks?
*CHI: mkmm.
*MOT: saad ometi lahti sellest loksuvast ambast sulle meeldib kui ta
loksub vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: minu meelest on palju vastikum see kui ta sul loksub ja korralikult
süia ei lase saaks ometi akata uued ambad välja tulema ja.
*MOT: kuule kas sa võid paigal istuda mul läheb silme eest kirjuks nimodi.
*CHI: sa rääkisid sellest vä?
*MOT: jaa.
%com: CHI näitas emale tomatit, millest enne juttu oli.
*CHI: xxx.
*MOT: tal on üks külg pehme iseenesest ma võin teda lõigata ju kui sa kui
sa tõesti tahad.
*CHI: jaa.
*MOT: ja see teine on vist täitsa kortsus seal.
*CHI: ei ole.
*MOT: näita on küll.
*CHI: issand jumal.
*MOT: jah jah keegi tarkpea on pannud lõigutud tomati külmkappi.
*CHI: tead mis vä?
*MOT: ei tea.
*CHI: ta on selle küljega mis oli allappoole ju.
*MOT: jah.
*CHI: xxx lõigatud see oli allapoole palun lõika.
*MOT: oota kohe ma segan need makaronid ära et põhja ei jääk.
*CHI: võib ma lähen söön nüüd ei mängin?
*MOT: ei aga sa sööd ju.
*CHI: kuni sa lõikad.
*MOT: ma lõikan ma juba lõikan sa samal ajal juba määri kuhu sa mängima
jooksed.
*CHI: aa siis saab kiiremini saia.
*MOT: njah.
*MOT: pole siin mingit jooksmist.
*CHI: jaajah.
*MOT: jajah.
*CHI: sa ei sai kukkus maha aga õnneks mitte selle küljega.
*MOT: mhmh.
*CHI: kus või peal on.
*MOT: siis sul läks küll hästi.
*CHI: jah väga ästi.
*CHI: xxx.
*MOT: huvitav tõesti jah onu Huubert tõi äkki.
%com: onu Huubert on pere kõnepruugis see salapärane keegi kes kõik asjad
ära teeb.
*CHI: mhmh.
%com: CHI ütleb veel midagi, mida ei ole kuulda.
*MOT: nii ja siis tuleb tead mis teha vä?
*CHI: noh?
*MOT: pesu tuleb pesta muidu meil pole omme Räpinasse midagi kaasa võtta.
*CHI: lähme omme Räpinasse juba?
*MOT: no ma ei tea jutt nagu oli ainuke asi et ma ei tea eks see on sinu
otsustada selleprst et kui me lähme omme Räpinasse siis meil jäävad
reedel Untsakad ära.
*CHI: äh.
*MOT: nii et mõtle ks Räpina või Untsakad.
*CHI: xxx.
*MOT: mõtle mõtle.
*CHI: kumba sa rohkem tahaks?
*MOT: no sul on mõtlemisruumi natukene veel.
*CHI: kumba sina tahaksid?
*MOT: mina ei tea mulle meeldivad mõlemad.
*CHI: ja kumba sa minna tahaksid tahad?
*MOT: mõlemasse tahan minna.
*CHI: aga lähed ikkagi Räpinasse.
*MOT: ma ei tea ma pole otsustanud veel.
*CHI: mm.
%com: CHI on läinud eemale, MOTi järgmine lausungi algus on mõeldud
koerale ja lõpp taas lapsele, kes tuleb täis suuga ja tahab rääkima
hakata.
*MOT: kuule koer mine eest ära mine mine mine hei Mona sinnapoole söö suu
tühjaks siis räägi ära enne akka.
*CHI: mhmh.
*MOT: noh mis sa tahtsid öelda?
%com: CHI osutab käega arvuti suunas.
*MOT: okei okei okei.
*CHI: xxx a kuskohas see mee Untsakad on?
*MOT: merepäevadel.
*CHI: mh pagan.
*MOT: pagan jah.
*CHI: et kui oleks kuskil sealkandis siis saaks sinna sõita.
*MOT: oopis teises kandis kahjuks.
*CHI: xxx.
%com: midagi kõriseb laual ja CHI juttu pole kuulda.
*MOT: misasjad?
*CHI: see xxx mis see oligi.
*CHI: mitte Untsakad mitte Untsakad vaid.
*MOT: Harku kantri vä?
*CHI: jah.
*MOT: no Arku kantrile me laupäeval juba võime tagasi tulla.
*CHI: me reedel ei või vä?
*MOT: no selleks üheks päevaks ei ole mõtet Räpinasse sõita kas sa tead
kus Räpina asub vä umbkaudugi?
*CHI: äkää.
*MOT: Räpina asub täpselt teises Eestimaa otsas risti kõige kaugemal.
*CHI: võib ühe selle võtta?
*MOT: jaa võib sa võid kõik ära süia Räpina asub Peipsi järve ligidal.
*CHI: mida?
*MOT: Räpina asub Peipsi järve lähedal kui sa umbes kujutad ette Eesti
kaarti siis tõmba diagonaal.
*CHI: aa.
*MOT: Tallinnast.
*MOT: nii et ta on nii kaugel et sinna pole tõesti üheks päevaks mõtet
minna.
*CHI: kaheks päevaks ka mitte.
*MOT: no kui me kolmapäeval lähme ja laupäeval tuleme siis on noh kaks ja
pool päeva võibolla.
*CHI: siis on siis on tead palju vä?
*MOT: noh?
*CHI: kolm ja pool päeva.
*MOT: tegelikult ei ole sest me jõuame kohale kolmapäeva õhtul ja tulema
akkame laupäeva lõunal.
*CHI: aa.
*MOT: nii et väga ei ole kolm ja pool päeva suhteliselt vähe ikkagi.
*CHI: aga ikkagi kaheks päevaks nii vähe.
*MOT: Eeva pakkus muidu välja järgmist nädalavahetust ka aga järgmise
nädalavahetusega on see et esitekss on meil umbes sellel ajal ju
Harli sünnipäev mida me võime ka pidada tegelt muul ajal.
*CHI: noh.
*MOT: aga siis on veel noh Kadri on Tallinnas Kadri tahaks ära näha meil
on tüdrukuteks kokku lepitud kahekümne esimeseks kokkusaamine
kahekümne esimese päeval on mul suguvõsa kokkutulek kuhu ma pean
teiega minema.
%com: Eeva, Kadri ja tüdrukud on kõik olnud ema õpingukaaslased.
*CHI: meiega?
*MOT: teie kõigiga jah.
*CHI: miks?
*MOT: sest te olete ka suguvõsa.
*CHI: aga kui Karl ja Heidi abielluksid siis oleks Märt ka meie sugulane
vä?
%com: Heidi on ema õde, Karl tema peigmees ja Märt Karli tädipoeg.
*MOT: ei Märt ei oleks meie sugulane siis.
*CHI: miks?
*MOT: sest Märt ei ole Heidi sugulane on Karli sugulane.
*CHI: aga Märt on Karli sugulane ja kui Heidi ja Karl abielluvad.
*MOT: ega siis mm ega siis Karl ka meie sugulaseks ei saaks.
*CHI: miks saaks ju.
*MOT: ei saaks need kes need kes on abielu kaudu niiöelda sugulased nende
neid kutsutakse tegelikult hõimlasteks üldse.
*CHI: mm.
*MOT: need ei ole sugulased.
*CHI: aga kuule.
*MOT: noh?
*CHI: kas ma võin võtta ühe väikse kausi panna sinna tulikuum vesi sisse?
*MOT: ei.
*CHI: xxx sisse sinna.
%com: CHI tahaks külmutatud kukeseenes kuumas vees üles sulatada.
*MOT: mkm.
*CHI: kas nüüd võib selle lahti teha?
*MOT: ei või las nad sulavad sul ei ole kiiret nendega.
*CHI: tahan süia neid.
*MOT: sa saad.
*CHI: a millal?
*MOT: iga asi omal ajal või natukene iljem.
*CHI: xxx on sellises tükis.
*MOT: misasja?
*CHI: tükis on.
*MOT: tükis on jaa aga Gregori kas sa suudad natuke selgemalt rääkida?
*CHI: ma rääkisin.
*MOT: ei rääkinud sa räägid täitsa võõrkeeles sa pead meeles pidama et sa
pead rääkima selgemalt.
*CHI: ma mäletan et Enriko rääkis ükskord mingit midagi rääkis.
*MOT: jah.
*CHI: ja Heidi oolega kuulas.
*MOT: jah.
*CHI: ja ja siis nii tore et su laps oskab nii palju võõrkeeli.
*MOT: jah inimene peab ju oskama võõrkeeli onju.
*CHI: jah.
%com: CHI mängis külmutatud seente karbiga kuni seenekamakas karbi seest
põrandale kukkus, MOT pahandab.
*MOT: aa said akkama ikka see on küll lõbus selle asemel et need kokku
korjata võid kohe koertele sööta ju.
*CHI: korjasin kokku.
*MOT: aga põrandalt korja nüüd need jupid ka ja viska minema mitte need
põrand on must need on karvased ju.
*CHI: sorri.
*MOT: mis sorri miks sa ei või kunagi kuulata kui ma ütlen ei tee lahti
las ta olla siin kui ta oleks siin olnud ta poleks kuhugi kukkunud
aga ei sa ei saa sul on vaja käperdada ja näppida.
*MOT: näe veel ei Demi mine ära veel on põrandal tükke koer ei tohi süüa
neid need on soolaga.
*CHI: mm.
*MOT: jah.
*CHI: rohkem ei ole vä?
*MOT: no vaata ise üle sina oled ju lähemal.
*CHI: minumeelest küll rohkem ei ole xxx sina näed vä?
*MOT: ei näe präegu.
*CHI: vaata.
*MOT: no präegu ei näe a vaata sina lähemalt sa oled pool meetrit lähemal
kui mina ju.
*CHI: ei ole xxx.
%com: CHI juttu pole üle praadimishäälte kuulda.
*MOT: nii tee laua peale ruumi nüüd.
*CHI: mmm nii ruumi ja mis nüüd siia peale tuleb?
*MOT: suur seen.
*CHI: mis suur seen?
*MOT: kuuseriisikas.
*CHI: võib ühe võtta?
*MOT: võib.
*CHI: xxx see on nii hea.
*MOT: on vä?
*CHI: mhmh.
*MOT: ndon need mis me sügisel tegime siin.
*CHI: jah.
*MOT: mäletad?
*CHI: eelmine sügis?
*MOT: eelmine sügis.
*CHI: üleeelmine.
*MOT: eelmine üleeelmise aasta omad on ära söödud või ära visatud.
*CHI: mm eelmine sügis me ei teind ju.
*MOT: tegime tegin küll.
*MOT: anna mulle saad sa võtta panni välja praeahjust?
*CHI: ei saa xxx tegin nalja.
*MOT: halb nali.
%com: CHI teeb kapiukse lahti ega leia sealt panni.
*CHI: aa ahjust.
*MOT: ahjust jah see ei ole ahi.
*CHI: jah aga vahepeal on ta seal.
*MOT: ei ole.
*CHI: on küll üks pann no see.
*MOT: mul on nii palav et õudne.
*CHI: on ma ei saa seda võtta välja.
*MOT: okei jäta uks lahti ma võtan ise tee vähemalt aken lahti.
*CHI: sealt?
*MOT: sealt.
*CHI: tahaks kitarri mängida pärani ülevalt?
*MOT: tee pärani.
*CHI: xxx tahaks kitarri mängida.
*MOT: mina ei tahaks et sa präegu kitarri mängid.
*CHI: vaikselt.
*MOT: ei tahaks vaikselt ka.
*CHI: okei.
*MOT: kuule milleks on vaja seda taarat oida alles palun võta ja viska
minema.
*CHI: xxx.
*MOT: no ikkagi.
*CHI: see on minu mälestus.
*CHI: ispaaniast.
*MOT: no kui sa kõik sellised asjad alles oiad siis sul ei ole varsti
endal kohta kus elada minul juba akkab kitsaks minema.
*CHI: mm noojah.
%com: MOT loputab potti.
*CHI: xxx.
*MOT: mai saa sõnagi aru palun ütle selgemini.
*CHI: ma ütlesin xxx selle peale panna.
*MOT: kukeseeni saad igalepoole peale panna.
*CHI: kukeseeni saab igalepoole peale panna isegi makaronide.
*MOT: palun ära kõõlu tooliga.
*CHI: okei kas ma nüüd võin minna mängima?
*MOT: no mine mängi.
*CHI: okei xxx.
%com: MOT kolistab endiselt nõudega, keegi helistab, CHI tuleb vaatama,
kes helistas, MOT teeb lindistusse pausi.
*MOT: akkas karjuma näed.
*CHI: xxx.
%com: CHI hüüab midagi eemalt arvuti tagant, MOT praeb seeni kastme jaoks.
*MOT: issi helistas vahepeal.
*CHI: mida xxx.
*MOT: tead tule räägi siin ma ei kuule ma.
*CHI: miks sa seda ütlesid et ta xxx?
*MOT: no sa vaatasid et millepärast see telefon karjuma akkas.
*CHI: ahah.
*MOT: mm.
*MOT: elistas ütles et oli Kirnas käinud just.
%com: Kirnas on suvila.
*CHI: ja mis ta seal tegi?
*MOT: tõi endale jalgratta linna nad tahavad minna jalgrattamatkale.
*CHI: kes?
*MOT: töökaaslastega.
*CHI: ahah.
*MOT: koer mine koht no mine Demi palun mine koht.
%com: MOT saadab minema koera, kes on end vahepeal jälle jalgu magama
sättinud.
*MOT: kule kas sa ei söö rohkem Gregori vä?
*CHI: saia vä?
*MOT: jah.
*CHI: äkää.
*MOT: aga miks sa laiali jätsid?
*CHI: jätsin vä?
*MOT: jätsid vä muidugi jätsid kõik on laiali tule korja kokku.
*CHI: juba korjan saiad panen sinna.
*MOT: aah saiakoti ma viskasin ära pane siia sisse.
*CHI: ja panen sinna sahtlisse vä?
*MOT: jah sinna sisse ja sinna sahtlisse ja tomati need viilud võid koos
taldrikuga panna külma.
*MOT: nimodi ei saa et sa arvad et sa nüüd oled lõpetand ja siis sa oled
läind.
*CHI: soori sorri sorri sorri.
*MOT: jäi ette midagi vä?
*CHI: ei jäänd.
*MOT: ok.
*CHI: kinni xxx.
*MOT: tead mis veel võid teha vä?
*CHI: noh panen xxx vä?
*MOT: no ja need pane ka ära ja siis võid mulle piima anda kui sa aega
saad.
*CHI: no kui ma aega saan.
*MOT: no kui sa saad jah äkki sa saad ikka.
*CHI: aeg on siin a tegelt ma ei tea ka.
*CHI: näe saingi.
*MOT: vedas.
*CHI: vedas väga vedas.
*MOT: mhmh.
*CHI: mitte lihtsalt vedas vaid väga vedas.
*MOT: siis võid laualapi võtta natuke märjaks teha ja laua ka saiapurust
puhtaks tõmmata.
*CHI: miks?
*MOT: a miks mitte kus on kirjas et mina pean kõike tegema kus see on
kirjas ah näita mulle.
*CHI: seal et minu mängus on et mul on mäng pooleli seal on see kirjas.
*MOT: ah tead mis vä seal on see ka kirjas et kui ema tahab ema võib
juhtme välja tõmmata.
*CHI: okei.
*MOT: nii et parem pühi laud ära ja.
*CHI: no mis siis et ema võib juhtme välja tõmmata.
*MOT: novot siis istud ilma juhtmeta.
*CHI: see ei aita ikka xxx aga mul on mäng pooleli ju.
*MOT: jaa aga see mäng pooleli see ei võta sul kaua aega ju jumaloia tõmba
lapiga üle.
*CHI: võtab küll seal on asjad mida peab üles tõstma ja.
*MOT: tead ennem töö ja pärast lõbu.
*CHI: xxx ennem töö ja pärast lõbu ennem ennem töö ja pärast kõbu.
*MOT: või las olla ma kasutan siin.
*CHI: urrrr urr urr ma tõmban ainult saiapuru no sealt kus on saiapuru
sealt ma tõmban ja kus ei ole sealt ei tõmba.
%com: MOT ohkab lootusetult.
*CHI: onju.
*MOT: tead ma võin ise ka tõmmata mul ei ole vaja su abi.
*CHI: tõmban ise xxx.
*MOT: kui sa midagi teed siis tee korralikult või ära tee üldse mingit
poolikut tegemist ma ei viitsi.
*CHI: siis ma parem ei tee üldse kui on selline võimalus ei tee xxx see
juba on märg.
*MOT: väga hea seda lihtsam sinu jaoks.
*CHI: tead mille järgi ma saan tõmmata vä?
*MOT: noh?
*CHI: siin on ju need eledam ja tumedam triibud.
%com: CHI peab silmas, et see koht, kust on juba lapiga üle käidud, on
niiske ja tumedam.
*MOT: jutid on ees jah.
*CHI: mhmh.
*MOT: tõmba sealt jah.
*CHI: ma siis vaatan neid.
*MOT: peaks vist maitsma ka või?
*CHI: kuule kas sa aitaksid mind?
*MOT: millega?
*CHI: need.
%com: CHI tahab, et MOT tõstaks mingid asjad laua pealt eest ära.
*MOT: need las olla sin seal ei sinna sa saiapuru ei suutnud ajada.
*CHI: noo seda ma mõtsin et siin oli nii palju asju xxx.
*MOT: mage.
*CHI: mage?
*MOT: mage.
*CHI: ma tahan ise soola panna.
*MOT: a kus ma panin soolatoosi ma kaotasin ära praegu soolatoosi ah.
*CHI: jämesoolaga.
*MOT: peenikese.
*CHI: tahan ise panna.
*MOT: ei.
*CHI: võib ma segan ära?
*MOT: ei sest sa ei roni poole kerega mulle panni peale.
%com: MOT teeb toitu pliidi tagumisel raual ja laps tegelikult ei ulata
sinna ennast põletamata.
*CHI: no nimodi.
*MOT: ei pritsib sealt.
*CHI: ma ei ole poole kerega panni peal mu käsi.
*MOT: eakene küll ära tallu mu varbaid.
*CHI: sorri.
*MOT: kule aga minul on tunne et söök on justku valmis vä.
*CHI: okei xxx.
*MOT: nii.
*CHI: on ka vä tunduda ju võib.
*MOT: no ei minu meelest on täitsa valmis kohe minu meelest tuli väga ea
kaste ma ütleks.
*CHI: tuli vä?
*MOT: jaa.
*CHI: a sa ei ole veel maitsnud.
*MOT: maitsesin just präegu.
*CHI: kuidas see on kuum ju?
*MOT: no mis see väike kuum siis ikka teeb?
*CHI: see on ikka väga kuum.
*MOT: peale tuleb puhuda siis ei ole kuum ja ongi valmis.
*CHI: ongi vä?
*MOT: uskumatu.
*CHI: täna saab süia.
*MOT: täna saab süia jaa täna on ea päev.
%com: CHI läheb tagasi arvutimängu mängima.
*MOT: nii kuule aga katsu seal oma mänguga nüüd ka nimodi sättida et saad
ikka vahepeal sööma tulla.
*CHI: jaa.
*MOT: või jätad pausile ta niikauaks?
*CHI: siis maaaaa.
*MOT: no las ta istub seal pausil mis taga juhtub.
*CHI: kas ma ei saa kuskile natuke nihutada vä?
*MOT: no ega sa seal arvuti kõrval ikka ei söö.
*CHI: miks?
*MOT: ei söö.
*CHI: mh.
*MOT: minule kohe ei meeldi niuksed asjad.
*CHI: aint kui ta jahtub nii kaua kuni ta jahtub.
*MOT: no ma tõstan taldrikusse valmis sulle aga ütle mulle näita mulle kui
palju ma tõstan.
*CHI: ei tõsta ise.
*MOT: no jaa ma tõstan aga sina ütle palju sa jaksad äkki ma tõstan
muidu liiga palju üldse.
*CHI: siis ma saan sind süüdistada aint.
*MOT: jaa muidugi nii tore kui.
*CHI: veel veel.
*MOT: kedagi saab süüdistada.
*CHI: veel ikka veel ikka loomulikult.
*MOT: noh?
*CHI: aitab.
*MOT: no ma panen ühe veel siis saad mind süüdistada.
*CHI: siis saan.
%com: MOT naerab.
*CHI: ja kui kastet on liiga palju siis saan ka sind süüdistada.
*MOT: kastet ei ole kunagi liiga palju.
*CHI: on küll.
*MOT: minu meelest.
*CHI: ära liiga palju pane.
*MOT: tead mis öeldakse vä?
*CHI: noh?
*MOT: vanama Endla ütleb selle kohta.
*CHI: noh Endel.
*MOT: jah palju veetakse obusega.
*CHI: vanaema Endel.
*MOT: nii minu poolest on.
*CHI: ma segan ta ära.
*MOT: sega siis ta jahtub paremini.
*CHI: kast kastme ja selle.
*MOT: jah sega sega.
*CHI: siis jahtub paremini.
*MOT: aga piima ma ei tahaks et te täna võtate kui sa tahad juua siin on
seda kannujooki piima on nii vähe ja ma ei taha täna õhtul poodi
minna enam.
*CHI: okei.
*MOT: las see surts jääb ommikuks kannujoogist võin morssi teha tahad?
*CHI: jaa.
*MOT: võin kohe suure kannu teha.
*CHI: suure?
*MOT: suure suure.
*CHI: hiigelsuure?
*MOT: jah.
*CHI: kolmemeetrise?
*MOT: oh jumal aitab.
%com: MOT on tüdinud ja teeb mrssi, CHI mõõdab sõrmega kannu suurust.
*CHI: üks meeter kaks meetrit kolm meetrit.
*MOT: nii.
*CHI: xxx tahan jääkülma.
*MOT: ma präegu jäätangi teda sellepärast ma tal joosta lasingi.
*CHI: sa jäätasid teda vä?
*MOT: jaa.
*CHI: tahan ka seda kaant panna.
*MOT: jah kaane võid küll ise peale panna.
*CHI: kas me seda üldse paneme?
*CHI: paneme ikka.
*MOT: anna üks supilusikas.
*CHI: segad laiali?
*MOT: natuke segan jah.
*CHI: suhkrut ei pane?
*MOT: ei see on niigi magus oota ma proovin.
*CHI: otse kannust jood.
*MOT: väga mõnus oi.
*CHI: sorri.
*MOT: nii kallan sulle.
*CHI: a sorr jah sorri ema see väikene.
%com: CHI astus emale käe alla ja natuke tilkus kannust maha.
*MOT: aga palun kuidas toit on?
*CHI: hea.
*MOT: ainult hea lihtsalt hea?
%com: MOT teeskleb üllatust, mõlemad hakkavad naerma.
*CHI: väga hea.
*MOT: on väga hea ikka?
*CHI: superhea.
*MOT: ahah ikka suutsin välja pressida kuidagi.
*CHI: ei tegelt on niisama ea.
*MOT: okei.
*MOT: nii aa kuule sinna kõrvale ma oleks võinud ühe paprikapurgi ka lahti
teha.
*CHI: mmm.
*MOT: tahad ei taha?
*CHI: sina tahad?
*MOT: mina teen kindlasti präegu kohe ühe lahti.
*CHI: mitu meil on?
*MOT: kaks või kolm või ma ei tea.
*CHI: kahju et ühte kõrvitsat ei saa tahaks.
*MOT: tegelt võib teha ühe kõrvitsa ka lahti.
*CHI: võib vä?
*MOT: jah.
*CHI: mmm.
*MOT: ma otsin ise sealt alt riiulist seal.
*CHI: jah aga kuule.
*MOT: on need lillepotid ees muidu sa ajad ümber.
*CHI: aga võib ma võtan noa ka nii on kergem lükata kõrvitsat lusika peale.
*MOT: no võta.
*CHI: noh ei ulataa.
%com: CHI küünitab end noa poole, kuid ei viitsi püsti tõusta.
*MOT: oota kuule ma ei saa ma teen mitut asja korraga präegu ja ühel etkel
tahaks mina ka sööma akata.
*CHI: saad anda või?
*MOT: ei saa ise võtad sul on jalad külg küljes ju.
*CHI: külges.
*MOT: külges jah.
*CHI: hüljes.
*MOT: oh aga ma ei saa lahti seda purki.
*CHI: kus Henrico on?
*MOT: magab.
*CHI: kus?
*MOT: oma toas.
*CHI: kus sa teadtta magab ikka veel?
*MOT: sellepärast et ma käskisin tal magama minna.
*MOT: oh no ei saa aga mul on neid kaasi veel tegelikult ma võin teha
avajaga lahti ka hohoo kui ma leiaks avaja.
*CHI: ei ole vä?
*CHI: tee väikse lusika tagumise otsaga.
*MOT: anna mulle ei jaksa.
*CHI: ega mina ka enam ei jaksa.
*MOT: selle lusikaga peaks saama vä?
*CHI: mhmh võiks vähemalt saada.
*MOT: ei saa ma ei oska sellega ja avaja on ka kadunud.
*CHI: ma võin sulle sirgemat lusikat otsida.
*MOT: ei aitäh mina ei oska niimodi avada pudeleid ega purke.
*CHI: mina oskan.
%com: MOT tuhnib sahtlis, CHI urgitseb samal ajal purgi lahti.
*CHI: ema vaata siia tegin lahti.
*MOT: oh kuidas sa lahti said?
*CHI: nimodi.
*MOT: noojah.
*CHI: kerg kerge ju.
*MOT: noo selge aga võta siis oma lusikas sealt topsist jah jah seesama.
*CHI: ja siis ma saan endale noa ka võtta.
*MOT: jah ja kuku küfeldama.
*CHI: kuku küfeldama või?
*MOT: ei sellega tõstagi.
*CHI: aa xxx sa ära ei taha segada?
*MOT: segan aitäh.
*CHI: palun.
*MOT: oota ma peaks endale ka mingi klaasi võtma.
*CHI: miks aa xxx.
*MOT: nii ega sa ju saia präegu ei taha rohkem eksole?
*CHI: njäkää.
*MOT: sis ma panen või ära.
*CHI: präeguseks aitab.
*CHI: kõrvitsast.
*MOT: hoh no sa ka ei koonerda selle kõrvitsaga.
*CHI: ma tean jah.
*CHI: ema.
*MOT: mh?
*CHI: mis see tähendab?
*MOT: noh et kokku sa ei hoia just kõrvitsa pealt et samaästi võiksid sa
teinekord kõrvitsast kõhu täis süia.
*CHI: ajah.
*MOT: mitte et mul kahju oleks söö söö.
*MOT: nii.
*MOT: noh ead isu siis mulle ka.
*CHI: palun.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026714-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|37;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;9.9|male|||Target_Child|||
@Date: 18-DEC-2012
@Situation: MOT ja CHI valmistuvad kodus CHI kooli jõuluürituseks.
*MOT: tein präegu veel kohe ei ole neid pidulikke riideid vaja?
*MOT: ah?
%com: CHI vastust pole kuulda.
*CHI: lähme riietega proovi ju.
*MOT: no ma saan aru näidendi riided aga pidulikud riided on alles õhtul
eks?
*CHI: jaa aga meil on riietega.
%com: CHI vastuse lõppu pole kuulda.
*MOT: no ega sa tervet garderoobi ei tassi kooli ju?
*CHI: mis garderoobi?
*MOT: no kõiki oma riideid mina arvan küll et präegu lähed ikka tavaliste
riietega.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*MOT: ma ei saa aru.
%com: CHI juttu pole kuulda.
*MOT: ma ei tea kes selle seina pealt ära võttis.
*CHI: ju Volker võttis.
*MOT: mida?
*CHI: ju Volker võttis.
*MOT: püüa selgemalt rääkida.
*CHI: okei.
*CHI: kuule.
*MOT: mida?
*CHI: kas sa saad mulle riided tuua vä või tegelt ma tulen vahepeal koju.
*MOT: no muidugi tuled koju.
%com: MOT pani veekannu tööle.
*MOT: noh kuuske nägid või?
*CHI: mhmh.
*MOT: see võrk mis tal ümber oli see näeb välja täpselt nagu lumi.
*MOT: siis kui te koolist tulete siis kaunistame ära.
*MOT: kuule aga see õhtul tuleb midagi söödavat kaasa võtta onju kas te
olete arutanud ka kes mida võtab vä?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole seekord ära jaganud?
*CHI: ei.
*MOT: a mis ma võiks võtta mis sa arvad?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ma ei kuulnud.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: mm.
*MOT: no ma vaatan ma vaatan poest.
*CHI: okei.
*MOT: auto tuleb ka veel lume alt välja kaevata.
*MOT: kui sa nüüd ruttu ära sööd siis ma saan selle laua vabaks ja saan
selle ära ka triikida ta on natukene kortsus.
*CHI: ma võin minna arvutilaua taha sööma.
*MOT: mis kt mis sa ütlesid?
*CHI: ma saan minna arvutilaua taha sööma.
*MOT: söö rahulikult ära lihtsalt söö kiiresti.
*CHI: tead mis vä?
*MOT: noh?
*CHI: Harleyl on siin kirjas et kahekümne esimese detsembri peal et
veerandi viimane koolipäev kooli kell kaheksa viiskümmend alates
kell üheksa null null kuni üheksa kolmkümmend aulas jõuluetendus.
%com: Harley on vanem vend.
*MOT: noh.
*CHI: ja paku kes tal kes talle näitleb.
*MOT: George Clooney.
*CHI: hahaa.
*MOT: hahaa.
*CHI: meie klass.
*CHI: algklassidele neljandast kuuenda klassini Birgitile ka.
%com: Birgit on lapse sõbranna. CHI läheb tualetti.
*CHI: sina käisid viimati vetsus vä?
*MOT: ei.
*CHI: nupp oli püsti või oli all.
%com: tualetis jääb loputuskasti nupp sageli alla.
*CHI: sa võid triikida vahepeal.
%com: MOT koristab lauda, et seal lapse kostüümi triikima hakata.
*MOT: misasja mis sa karjud?
%com: telefoni meeldetuletus hakkas üürgama.
*MOT: vaata ega sul präegu nupp alla ei jäänud.
*CHI: ei jäänud.
*MOT: ahah.
*MOT: tule pane riidesse või pese hambad kõigepealt.
*CHI: miks mis vahet seal on mis järjekorras ma teen?
*MOT: no siis on kindel et sa ei mäkerda oma riideid ära.
*CHI: ma panen uued sokid ma olen nedega juba kolm või kaks päeva.
*MOT: ma ei saa aru kui sa räägid nii vaikselt.
*CHI: ma saan püksid sokid ennem jalga panna ma panen uued sokid ma olen
nendega juba kaks või kolm päeva käinud.
*MOT: loomulikult pane uued sokid.
*CHI: ema.
*MOT: jaa.
*CHI: kas me kas me võime nii teha et ma panen oma püksid kokku panen
radika peale ja pesen hambad ära?
*MOT: tead ära pane sellepärast et radikas on tolmune määrib su püksid ära.
*CHI: pagan okei.
*CHI: ma arvan et ma muidu ei jõua kui sa mind ära ei vii.
*MOT: no kuidas sa läheksid muidu üldse selle riidepuuga?
*CHI: aa kahjuks jah õhus nimodi kohta.
%com: CHI demonstreerib, kuidas ta käiks õues, riidepuu kõrgel käes.
*CHI: ema hoiaks õhus.
*CHI: ennem olid mul sinised nüüd siis ma panen rohelised sokid.
*MOT: a kas teil jõulupakid antakse täna kätte õhtul vä?
*CHI: ei usu aa jaa mingi üllatus tuleb ma arvan et see on jõuluvana.
%com: MOT turtsatab naerma.
*CHI: mis sa naerad?
*MOT: ei sind.
*CHI: aa et ma alguses ei teadnudki aa jaa.
*MOT: pese nüüd ambad.
*CHI: jah pesen jah.
*MOT: ma ei tea ma kardan seda materjali kohe.
*MOT: ma kardan et ma.
*MOT: rikun ära.
*CHI: noh seda jah ei tohi vist teha.
*MOT: mhmh.
%com: CHI hakkab hambaid pesema.
*MOT: oota anna ma võtan oma kohvitassi sul eest ära.
*CHI: mhmh.
*MOT: noh mis on?
*CHI: kurku läks.
*MOT: hammas?
*CHI: vesi.
*MOT: mm.
*CHI: korras.
*MOT: uvitav kas ta püsib ka sirge kui ma ta ära triigin või ta tõmbab
kortsu tagasi.
*CHI: ma ei usu et kortsu tagasi tõmbab.
*MOT: mulle tundub küll et see on selline riie see ei ole isegi riie.
*CHI: see ongi üks korts.
*MOT: ei ta on mingi kile moodi materjal joperiie.
*MOT: ohhohhoo.
*CHI: hambad on pestud.
*MOT: väga hea.
*MOT: kui sa nüüd kuidagi riidesse ka saad veel siis on veel parem.
*MOT: mida sina seal näidendis teed üldse?
*CHI: kõigepealt oota näidendis vä?
*MOT: jah.
*CHI: enne seda ma loen luuletust ka veel.
*MOT: mida-mida ma ei saa aru.
*CHI: enne seda ma loen luuletust kah veel.
*MOT: jah seda ma sain aru.
*CHI: Volker ütles et ta võibolla tuleb.
*MOT: las ta ütles ma küsisin mida sina teed näidendis.
*CHI: ee alguses mina teen klounitantsu ja edasi lähen ma poodi või mis
edasi olen ma poes sest ma ootan ostjat.
*CHI: mhmh okei.
*MOT: aga poes oled sa siis müüja või ka kloun ikka veel?
*CHI: ka kloun mind saab osta.
*MOT: sind saab osta vä sa oled kaup?
*CHI: jah.
*MOT: ahaa keegi ostab ka sind?
*CHI: ei.
*MOT: ei osta.
*MOT: miks ei osta?
*CHI: kas sina tead sellist.
*MOT: ma küll ostaksin.
*CHI: kas sa tead sellist muinasjuttu kus on Martin ja Laura vä?
*MOT: ei.
*CHI: kaks hüljatud nukku.
*MOT: ei tea.
*CHI: kurat.
*CHI: igatahes.
*CHI: see nad visatakse ära.
*MOT: mhmh.
*CHI: või no nende omanik ja siis vare varblased näevad neid.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja siis see.
*CHI: tuleb rott ja tahab neid ära varastada või varblased näevad neid ja
räägivad nendega.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja siis tuleb rott ja tahab neid ära võtta ja siis see tuleb kass ja
siis see ütleb rotile et et ta ära läheks ajab roti ära ja siis nad
ja si ja siis need kaks nukku viiakse poodi.
*MOT: mm ja siis keegi ostab endale?
*CHI: jah Martini ja Laura.
%com: MOT-i lause algusest ei saa aru.
*MOT: nii ja sina oled kes?
*CHI: kloun.
*MOT: kloun?
*CHI: jah.
*MOT: ma ei pannud seal jutus klouni tähele.
*CHI: mina alguses ei olegi kass ega mingi selline.
*MOT: okei selge-selge.
*CHI: jalad.
*MOT: a kas sa räägid ka midagi või ei räägi üldse?
*CHI: mõä ainult ühe lause vist.
*MOT: aa siis sul väga närvi sees ei ole jah?
*CHI: tegelt selle klounide tantsu pärast ikka on küll.
*MOT: tantsu pärast vä?
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*CHI: see läkski uuesti kortsu.
*MOT: ei see on teine pool.
*CHI: aa huh vedas vedas ja et sellest kohast altpoolt on sirge vä?
*MOT: jah ja see köögilaud on liiga väike klounikostüümide triikimiseks
kas sa tead.
*CHI: tean.
*CHI: ma arvan et kui sa ta uuesti teistpidi keerad on ta jälle kortsus.
*MOT: oh ma kardan ka seda ise ka.
*CHI: väga kortsus ei olegi ju väga hea ju soe.
*MOT: ma vist teen uuesti rätiku märjaks.
*CHI: miks sa ta märjaks pead tegema?
*MOT: no ma läbi märja rätiku triigin siis ma ei põleta ära seda.
*CHI: aa.
*MOT: nii et.
*MOT: seda nimetatakse pressimiseks kui sa veel ei teadnud.
*MOT: kui sa suureks saad siis sa hakkad niimoodi läbi märja rätiku oma
ülikonnapükse triikima loodetavasti.
*CHI: naine triigib.
*MOT: haahaa tead mis ütles sinu papa Villu vä?
%com: papa Villu on lapse vanaisa.
*CHI: noh?
*MOT: ütles et naine võib muud pesud pesta aga mees peseb ise oma sokid
oma aluspüksid oma taskurätikud ja mees viigib ise oma püksid neid
töid naistele ei jäeta see on iga mehe auasi need asjad endaga ise
akkama saada.
*CHI: see on see see raud on soe vä?
*MOT: väga tuline.
*CHI: a sa võid vabalt stepslist välja võtta jõuad rahulikult kõik ära
teha sest see ei jahtu nii kiiresti ära.
*MOT: ei jahtu küll aga mul on vaja et ta oleks nii tuline et ta märga ka
kuivatab kas sa said aru ka mis ma rääkisin?
*CHI: präegu vä?
*MOT: mis ma sulle rääkisin mis papa Villu rääkis.
*CHI: aa seda sain jah.
*MOT: minu meelest sa ei kuulandki üldse.
*CHI: kuulasin küll.
*MOT: ei jäänd sellist muljet.
*CHI: kuulasin küll.
*MOT: tänapäeval muidugi on ükskõik kes need sokid või aluspüksid sinna
pesumasinasse viskab aga a üldiselt korralikud mehed oma püksid ja
särgid triigivad ise küll viigivad ja triigivad ei ole selleks neil
naist vaja.
%com: CHI öeldust ei saa aru.
*CHI: et mina peaks ka präegu ise triikima vä kuigi ma?
*MOT: no ma siia kallale sind ei laseks.
*CHI: ma tean.
*MOT: hea meelega.
*CHI: a kui ma suur oleks kas ma peaks praegu ise triikima vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: noo kk aga kes siis akkad sellepärast naist võtma et ta sul
klounikostüümi ära triigiks vä see on natuke jama ju.
*CHI: mul on uusi pükse vaja.
*MOT: ah?
*CHI: mul on uusi pükse vaja nii lähen ostan kortsus on ma tean leian
naise ja pärast jätan ta maha.
*MOT: ostan püksid ostan naise ka.
*CHI: jah ma ostan naise aga pärast jätan ta maha ta võib mul need püksid
ära triikida ju.
*MOT: kuule tead sellise suhtumisega elus kaugele ei jõua aga jah.
*CHI: muuks mul teda vaja ei ole.
*MOT: siukse jama jutuga elus kaugele ei jõua.
*CHI: ma tean tegin nalja.
*MOT: issand ma olen öösel ära külmetanud ennast selline nohu et jube.
*CHI: mina ütlen ainult ühe lause koos kõikide klounidega.
*MOT: kooliasju ei ole vaja täna kaasa võtta üldse vä?
*CHI: aa on.
*MOT: on vä?
*CHI: mata ja esta.
*MOT: aga ole kena tegelegi oma koolikotiga niikaua kui mina triigin sest
ma ei jõua.
*CHI: mata ja esta asjad on vaja võtta.
*MOT: jah väga hea võta kotist välja mis seal präegu sees on ja vaata mis
sinna sisse läheb.
*CHI: kus mu kott on?
*MOT: aga kallis mina ei tea seda kus sinu kott on.
*CHI: aa leidsin.
*MOT: mina ei käinud eile koolis.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*MOT: mida?
*CHI: mina teda sinna polnud tõstnud kust ma ta leidsin.
*MOT: aa tahad ma ütlen sulle sina jätsid ta esikusse seal kus ta sul
seljast maandus seal ta oli.
*MOT: no nii viimane jupp.
*CHI: kuule kas ma pean mata asjad ka koju jätma meil on ju see tööraamat
on lõpetatud.
*MOT: mm no ära igaks juhuks võta igaks juhuks kaasa pärast on õpetaja on
pahane et pole kaasas.
*CHI: a meil me ei tee tööraamatust midagi.
*MOT: aga ta ei võta sul kotis ju ruumi ega ei ole raske las ta olla.
*CHI: natukene on ja me ei kasuta seda enam õpetaja ütles.
*MOT: mm no kui õpetaja ütles siis küll.
*CHI: ma jätan selle koju aga õpiku võtan kaasa sest selle peab õpetajale
andma.
*MOT: ahah.
*CHI: ma oleks pidand tegelt juba eile andma.
*MOT: mm õpikul tuleb paber ka ümbert ära kratsida siis.
*CHI: jaa ma tean ma seal võtan.
*MOT: sa võid ju kodus ka võtta sul on aega ju.
*CHI: nii et vähemalt ainult üht ühe tunni asjad kart ainult eesti keel.
*MOT: kuule minu meelest on nüüd sirge justkui ah on või?
*CHI: kuule kas see paber katki võib minna või?
*MOT: muidugi võib.
*CHI: valmis.
*MOT: mul ka valmis.
*CHI: okei.
*MOT: nii ma nüüd proovin ta õigetpidi keerata.
*MOT: mingitmoodi mis on?
*CHI: ei ma mõtlen et ma nüüd ei tea.
*MOT: noh tule ruttu teine jalg see oli varukas ei old see oli jalg.
*CHI: on sirge ei ole ma ei tea.
*MOT: kuule on küll sirge täitsa ilus on.
*CHI: sellega tuled mulle kooli järgi.
*MOT: ma loodan et me ta autosse saame viisakalt jah loomulikult pane
kotti.
*CHI: jah loomulikult see paber võttis nii palju kaalus.
*CHI: naljakas üks paberinutsakas ei kaalu.
*MOT: ma ei saa üldse aru mis sa räägid.
*CHI: üks paberinutsakas ei kal ei kaalu küll pal palju.
*MOT: nii ja proovigu keegi öelda et see pole sirge.
*CHI: sirgemast sirgem.
*MOT: kõige sirgem.
*CHI: muuseas ma ütsin ma rääkisin ma ütsin sulle valesti.
*MOT: noh?
*CHI: oopis on nii et see ainult eesti keele töövihik ja loo ja
matemaatika õpik põhimõtteliselt ainult ühe tunni asjad aa ongi.
*MOT: vaata et sa triikraua vastu ei lähe.
*CHI: kuna see õpiks just võeti ära et seda me ei kasuta enam.
*MOT: kuule püüa vähemalt kui sa seal selle ühe lause pead näidendis
ütlema püüa see vähemalt selgelt öelda.
*CHI: jaa ma ütlen alati sedasi kui me oleme proovis.
*MOT: ja oma luuletus ka hästi ilmekalt sa ei taha mulle ette lugeda korra?
*CHI: mul on kõik peas.
*MOT: noh.
*CHI: aga mina pean lugema kahte.
*MOT: jah.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu linna ei tule talle.
*MOT: aga kui sa nii vaikselt räägid siis ei kuule esimene ridagi.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu Leelo Tungal kõige ilusam jõulupuu linna ei
tule tema koduks on vaikne ja lumine laas õhtul süütab ta okste peal
tähtedetule inglijuustena lumised vaibad on maas.
*CHI: ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid täheoksi ja latva kus
helendas kuu jõuluõhtul kui kullasteks muutusid käbid saist linnu ja
orava kinkidepuu kõige ilusam jõulupuu linna ei tule talle võõraks
jääb platside kivine pind ja kui tuleb siis võibolla läbi su une
läbi unenäo varjab ja soojendab sind.
*MOT: väga ilus aga minu meelest oli see ikkagi väga pudine luuletus on
sul ästi peas aga ma ei ole kindel kas võõrad inimesed sellest aru
saavad.
*CHI: tahad uuesti vä?
*MOT: ei ma ei taha uuesti lihtsalt kui sa loed siis loe aeglaselt
valjusti ja selgelt häälda sõnad korralikult välja.
*CHI: muidu ma räägin valjusti aga ma ei tahtnud präegu karjuda.
*MOT: ahah et äkki naabrid ärkavad üles.
*CHI: jah.
*MOT: õige mõistlik aga muidu jah ja aeglaselt loe kui sa ütled
kõigeilšamjõlubuu siis noh keegi ei saagi aru.
%com: CHI hakkab eriti ilmekalt deklameerima.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.
*MOT: just jah.
*CHI: tema koduks on vaikne ja lumine laas.
*MOT: väga hea palju parem.
*CHI: a muidu ma karjun kogu aeg ju.
*MOT: vot sellepärast ma ei saagi aru kuhu see hääl siis kaob kui on vaja
esineda.
*CHI: arguse taha peitu.
*MOT: ma ei tea räti rätik on ka kuiv.
*CHI: räti.
*MOT: räti jah.
%com: naeravad.
*CHI: seal Nukitsamehes oli ju rätipoiss.
*MOT: oli jah.
*CHI: rätiposs on kõvem kuju.
*MOT: nii ma loodan et et raud jahtub kiiresti maha.
*CHI: miks?
*MOT: sest muidu on kuusel väga palav.
*CHI: kuusel väga palav.
*MOT: nii.
*CHI: kuidas saab üldse palav olla.
*CHI: palju puhtamaks sai laud.
*MOT: tühjemaks sai kuidagi.
*CHI: jah.
*MOT: ma tõstan nüüd kogu selle staffi siia tagasi.
%com: CHI hakkab tobedaid hääli tegema.
*MOT: ära unda.
*CHI: okei.
*MOT: nii.
*MOT: noh viie pärast pool.
*MOT: nojah.
*CHI: akkame minema vä?
*MOT: sa pead olema täpselt kümme jah?
*CHI: jaa.
*CHI: ka ma panen ainult pusa vä?
*MOT: oo mh ma ei tea.
*CHI: või panen selle värgi alla ka?
*MOT: pane seeig alla kah.
*CHI: aga kus see on?
*MOT: aga kallis seda mina ei tea.
*CHI: aga kallis seda mina kah ei tea.
*MOT: mida?
*CHI: aga kallis seda mina kah ei tea.
*MOT: aga siis palun otsi.
*CHI: aga ma ju otsingi.
*MOT: vaata sa võiks oma need vihikud ka kokku korjata sest ma õudselt
vihastan kui ma tulen pärast ja vaatan et need on kõik laiali siia
jäetud.
*CHI: kõik ei ole vihikud.
*MOT: mis iganes.
*MOT: kooliasjadel on oma koht ja see ei ole diivan.
*CHI: muidugi osa neist on töövihikud uuh.
*CHI: siin on aint üks vihik.
*MOT: ma lähen käin ka vetsus.
*CHI: järgmine aa ei midagi.
*CHI: ema näe.
%com: CHI näitab emale katkist mänguasja
*MOT: no viska ära.
*MOT: kuule kontrolli ega mul seekord nupp alla ei jäänd.
*CHI: ei jäänud.
*CHI: ma ei leia.
*MOT: misasja sa ei leia kallis ma arvan see on sul teises toas ma ei
usugi et sa siit leiad.
*CHI: mul on meeles et ma tõin kõik riided ära.
%com: CHI lause lõppu pole kuulda.
*MOT: no aga mine ja vaata üle.
*MOT: huhh.
*CHI: sul oli õigus oligi teises toas.
*MOT: uskumatu eks?
*CHI: jah muidugi väga uskumatu.
*MOT: pane selga ära nätserda enam.
*CHI: poleks kunagi uskuda et see seal toas võib olla.
*MOT: mhmh.
*CHI: tead mis ma seal tegin vä eile lasergeimis?
*MOT: mh?
*CHI: ma võtsin pusa ära ja panin ta jopevarukasse siis kui mul palav
akkas.
*MOT: kas seal oli nii soe siis vä?
*MOT: või te jooksite lihtsalt nii palju?
*CHI: ei me jooksime.
*MOT: sest eelmisel aastal kui me käisime siis seal oli küll nii külm
mäletad?
*CHI: siis ma olin lihtsalt pluusiga.
%com: ei saa aru CHI öeldust.
*MOT: ahah.
*CHI: mis sa öelda tahtsid?
*MOT: ei midagi tahtsin öelda jälle et ma ei saa aru ühestki su sõnast.
*CHI: okei.
*CHI: muidugi hea oleks kui ma varem jõuaks.
*MOT: jõuame ära muretse.
*CHI: sellepärast on parem et me peame ju riideid kah vahetama.
*MOT: jaa aga teil ei ole midagi kellaajaliselt täna.
*MOT: ära paanitse.
*CHI: on küll kuna vahepeal on aula kinni me ei saa teha.
*MOT: jaa no Gregory ma räägin sulle ühest-kahest minutist onju ma ei
räägi sulle ühest-kahest tunnist.
*CHI: ja kui õpetaja küsib miks mul pidulikud riided ei ole siis ma ütlen
talle et see ema õhtul toob.
*MOT: mitte ema õhtul toob vaid et õhtul tuled pidulike riietega mida sa
praegu lähed sinna kooli seda ülikonda rikkuma.
*CHI: emme.
*MOT: mida?
*CHI: ma kardan mul läheb see ülikond kortsu.
*MOT: ülikond kortsu miks?
*CHI: kui ma panen kostüümi selga.
*MOT: noh sa võtad ülikonna alt ära.
*CHI: võtan või?
*MOT: loomulikult.
*CHI: aga kui me.
*MOT: vahetad ära riided ju.
*CHI: kui me kostüüme proovisime siis ma tõmbasin küll peale.
*MOT: no siis võibolla panid ülikonnale sa ei pane ju peale.
*CHI: a ma ei tea kas ma jõuan.
*MOT: no iseasi on see kas ma üldse leian sulle ülikonna või kas ma võtan
sulle ülikonna või ei võta lähed lihtsalt triiksärgi ja selle eest
nööpidega kampsuniga.
*CHI: mulle see sobiks palju rohkem.
*MOT: mm novot ma arvan ka et pole seal nii väga mikitada midagi.
*CHI: a mis püksid ma panen?
*MOT: no viigipükid ikka paned.
*MOT: kuidas oli nende saabastega käia?
*CHI: hea.
*MOT: ei loksund?
*CHI: ma ei tea nimodi tegi vahest.
*CHI: hoiavad jalga püsti nimodi.
*MOT: mida-mida-mida?
*CHI: hoiavad jalga nimodi püsti nagu pulka.
*MOT: jah väga hea.
*CHI: rohkem ei saa liigutada või nii teha.
*MOT: ei olegi vaja pane paelad kinni.
*CHI: igastahes eelmised saapad mulle meeldisid palju rohkem.
*MOT: aga nendel on spetsiaalsed mummud sees mis toetavad seda
hüppeliigest.
*CHI: mm.
*MOT: ja ei lase vajuda kuhugi jalal väga ead mummud.
*CHI: a see on nii mõnus kui vaata ruumi on.
*CHI: ema vaata kui kui ma olen vahepeal ästi kaua seda sidunud siis mul
on valesti läind ma pole seda sõlme siia alla teinud.
*MOT: mhmh.
*MOT: ära nüüd nii kõvasti ka tõmba et sa endal veresooned kokku tõmbad.
*CHI: ei tõmbagi mul on ruumi vabalt.
*MOT: issand ma pean nohurohu leidma üles kiiresti.
*CHI: see see asi siin see peegeldab soojust vä?
*MOT: jah.
*CHI: peegeldab jala peale vä?
*MOT: peegeldab soojust tagasi kõik see soe mis saapa sees on ta ei lase
seda välja vaid kõik sisse tagasi.
*CHI: aa.
*MOT: kogu aeg soe.
*CHI: nii et kui ma paneks ta radika peale ja laseks tal soojaks minna
siis ta ei läheks enam kunagi külmaks.
*MOT: tead ma ei ole kindel ma kardan et radika peale panemine rikub ära
ta.
*CHI: jaa aga ku kui ma laseks ästi palju sooja õhku kuidagi sisse.
*CHI: siis see ei läheks sealt kunagi välja enam või?
*CHI: sa ütlesid et vastupidi siis ma mõtlesin et ta peegeldab soojust
välja mitte sisse siis ma sain aru et ta ei lase soojusel välja
minna.
*CHI: nimodi on õigesti vä?
%com: CHI demonstreerib kinniseotud saapapaelu.
*MOT: jah.
*MOT: nii su koolikott pane kinni ka.
*CHI: mhmh.
*MOT: oota ära pane mütsi veel.
*CHI: kammid ära või?
*MOT: jah.
*CHI: kas ma visata võin vä?
*MOT: mütsi vä?
*CHI: tukka.
*MOT: mis tast visata sul pole präegu midagi mida visata.
*CHI: on ma näitan.
*MOT: no näita.
*MOT: hoh täitsa valele poole.
*CHI: mina viskan sinnapoole.
*MOT: okei palun.
*MOT: nüüd sa oled ikka liiga vara riides mul läheb hetk aega veel.
%com: pole aru saada, mida CHI ütleb.
*MOT: muide kus su kindad on?
*CHI: nagis.
*CHI: vähemalt peaks olema.
*CHI: siin on oopis olemas täiega olemas.
*MOT: ah sul ei ole võtmeid ju.
*CHI: fakk.
*MOT: kuidas sa tagasi ku kuidas sa sisse saad pärast?
*CHI: ma ei tea oota mis kell mul kuues tund lõppeb?
*MOT: ma ei tea peast oota ma vaatan järele kohe.
*CHI: kui ma saan selle teada siis sa saad teha niimodi et sa umbes tund
aega pärast kuuenda tunni lõppemist.
*MOT: ma ei saa aru ma ei saa aru.
*CHI: siis sa saad teha niimodi et sa umbes tund aega pärast kuuenda tunni
lõppu tuled või ma ei oska öelda.
*MOT: no jaa aga see tähendab seda et sa akkad õõ koolist kohe tulema nii
kui sa lõpetad mitte et sa ei passi seal veel.
*CHI: ja siis mul läheb veel tund aega aega.
*MOT: miks?
*CHI: ma ütlesin tund aega pärast kuuenda tunni algust.
*MOT: a miks sul tund aega aega läheb?
*CHI: ma aa tegelt ma arvan et mul läheb all ja kojutulekuga.
*MOT: kolmteist viiskend viis lõppeb.
*CHI: kuues tund jah?
*MOT: jah ma akkan alates poole kolmest ootama sind igal juhul akna peal
siis mitu tundi Harleyl on täna?
*CHI: äää mitmendaks ta läkski?
*MOT: teiseks.
*CHI: teiseks tal peaks neli või viis tundi olema.
*MOT: äkki saate koos koju tulla.
*CHI: ma saan temaga koolis rääkida ja küsida et kasss.
*MOT: jah ma lähen vaatan präegu kas ma saan teha uued võtmed.
*CHI: jah.
*MOT: aga sina küsi garderoobitädi käest.
*CHI: jaa kohe kui alla jõuan.
*MOT: jah kas sa oma telefoni võtsid telefon on kaasas vä?
*CHI: kus sinu telefon on?
*MOT: minu telefon on minu taskus.
*CHI: ma elistan tähendab sa võiksid elistada vähemalt.
*MOT: noh.
*CHI: ma arvasin et ta on siin peal.
*CHI: kutsub või?
*MOT: oota.
*MOT: nüüd kutsub siin ei ole mine vaata ruttu teises toas.
*CHI: kas kell on üheksa nelikümmend vä?
*MOT: ma ei tea peast mis ta on jah kell on üheksa nelikümmend.
*CHI: sinu kella järgi või?
*MOT: minu kella järgi on rohkem.
*CHI: sinu kella järgi peab olema üheksa nelikümmend kaks.
*MOT: jah.
*CHI: või no sinu kella järgi on kümme nelikümmend kaks või mis kümme
üksteist.
*MOT: kas päevikut ei lähe vaja?
*CHI: aa läheks.
*MOT: ma toon sulle.
*MOT: kott lahti.
*CHI: teen koti kohe lahti.
*CHI: mul on kile taskus.
*MOT: mhmh näe pane.
*CHI: palju kergem kui eelmine kord.
*MOT: ah?
*CHI: palju kergem kui eelmine kord.
*MOT: no muidugi kui sul on kaks asja sees seal.
%com: CHI küsib midagi, millest ei saa aru ka ema.
*MOT: ma ei kuule.
%com: CHI kordab küsimust, aga seda pole kuulda.
*MOT: nii soh keegi on oma riided siia ladunud.
*CHI: mida?
*MOT: ei mu jope oli pargitud kõige alla.
*CHI: aa okei.
*MOT: kindad on kuivad ikka vä?
%com: CHI noogutab.
*MOT: siis on heasti.
*CHI: mhmh.
*CHI: ema.
*MOT: ot ma ei kuulnud mida?
*CHI: et eile olid lasergeimis nii pikad nagu oota ma ei oska öölda nagu
nagu seinad vahel.
*MOT: mhmh.
*CHI: umbes nii peenikesed.
*MOT: okei.
*CHI: kuhu sai varjuda et keegi sulle pihta ei saaks nagu nimodi ja siis
lasid üle.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja esi esimeses kahes mängus esimeses mängus me tulistasime nagu
ästi kaua et lähed üles ja hakkad alla pommitama.
*MOT: mm.
*CHI: ja teises mängus ma kasutasin sedasama nippi ainult vastupidi ma
läksin alla ja hakkasin üles pommitama.
*MOT: aa näe ma panen teile mõlemale viieka ka tagasi.
*CHI: jee.
*MOT: nii mul on veel üks küsimus kus on mu kindad kas sa selle mütsiga ei
käi enam või?
*CHI: millise?
*MOT: selle rohelise mütsiga.
*CHI: mulle meeldib see rohkem.
*MOT: on soojem ka vä?
*CHI: ma arvan natukese on jaa.
*MOT: nii autovõtmed astu eest ära.
*MOT: vaata et sa kindlasti küsid oma kindad oota ma panen taskusse need.
*CHI: mis kindad?
*MOT: eks v mis kindad võtmed.
*CHI: jaa.
*MOT: äkki on jäänud kooli äkki keegi on leidnud ja andnud garderoobitädi
kätte.
*CHI: jah lähme või?
*MOT: jah just olgu.
*CHI: sul võtmed on või?
*MOT: jaa mul on võtmed.
*CHI: sellepärast et eile ei olnud.
*CHI: ah?
*CHI: eile ei olnud.
*MOT: täna on.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026715-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|FAT|37;|male|||Father|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;10.14|male|||Target_Child|||
@Date: 22-JAN-2012
@Situation: FAT ja CHI teevad süüa ja täidavad lugemispäevikut
*FAT: mis me selle lugemispäevikuga teha saime saime me seda üldse täita
või ei saand?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: mis su viimane raamat oli?
*CHI: ää Tobias ja teine bee.
*FAT: hästi see tuleb ka siia sisse kanda?
*CHI: jaa ma võin teisest toast tuua.
*FAT: noh ma arvan et mingi pildi me võime valmis joonistada.
*CHI: no siis sa saadki joonistada sealt pealt.
*FAT: hästi aga too see raamat ära siis selle ka ära tegema.
*CHI: kohe juba lähen.
%com: CHI jookseb raamatu järele, FAT otsib kokku värvipliiatsid ja muu
vajaliku.
*CHI: juba tulen.
*FAT: on sul mingi lemmikpilt ka siin vä?
*CHI: mm nee äkää.
*FAT: nii.
*CHI: tegelt üks pilt on üks pilt on.
%com: CHI otsib pilti.
*CHI: vot leidsin see on nii naljakas pilt.
*FAT: näita.
%com: FAT teeb köögilaua peale joonistamiseks ruumi.
*FAT: nii varsti saavad pelmeenid valmis.
%com: FAT visandab pilti raamatust maha, CHI jälgib.
*CHI: püüad täpselt joonistada vä?
*FAT: mitte päris täpselt aga enamvähem jah.
*CHI: nii täpselt kui saad.
*FAT: ei isegi mitte nii täpselt kui ma saan lihsalt mõtte kui sellise
joonistan maha.
*CHI: siis ma värvin ära vä?
*FAT: no kui tahad eelmised on värvimatta muidugi.
*CHI: no siis need tuleb ka ära värvida.
*FAT: võid.
*CHI: aga ei pea.
*CHI: enne kirjutame selle kohta teksti ära.
*CHI: paku mis kell on ja ära üles kella vaata.
*FAT: üheksa läbi seitse minutit.
*CHI: kakskümmend üks null viis.
*FAT: viis minutit.
*CHI: kaks minutit läks sul mööda muidu päris täpne.
*FAT: no ma vaatasin just kella ka ju pelmeenide jaoks.
*CHI: mis kell siis oli?
*FAT: kell oli kakskümmend üks ja kolm minutit.
*CHI: mm mõtsid et neli minutit on läinud vä?
*CHI: aga läinud on hoopis kaks minutit nelja asemel.
*CHI: a tegelt see pilt on ka mustvalgena.
*CHI: kuule.
*FAT: mmh?
*CHI: võib ma võtan paberit ja joonistan senikaua kuni sa seda pilti teed?
*FAT: võid.
*FAT: nii.
*CHI: oota.
*FAT: see võib ära määrida ära tee.
%com: CHI teeb endale ka joonistamiseks ruumi, taustal on kuulda, kuidas
koer näeb und ja niuksub.
*CHI: leidsin joonlaua.
*CHI: kuidas läheb kuidas edeneb?
*FAT: ma ei tea kuidas sulle tundub?
*CHI: siis ma pean sinnapoole tulema.
*CHI: saan aru väga äge.
*CHI: tead mis vä?
*FAT: mmh?
*CHI: need lapsed need kolm tahtsid ju ühte poissi päästa see sellepärast
et ta püüti ka lõksu aga selgus et see mees oli oopis selle poisi
vanaisa keda nad päästa tahtsid ja nad lükkasid ta ümber pikali.
*CHI: misasi on ateljee?
*FAT: ateljee.
*FAT: ateljees teevad kunstnikud oma tööd kunstiateljeed on tavaliselt on
ka moeateljeed aga ka mood on ju mõningal määral kunstiga seotud nii
et.
*CHI: mmh.
*FAT: ateljee on nagu töökoht või töökoda selline kus tehakse.
*CHI: kunstnikute töökoda.
*FAT: kunstnikute töökoda tavaliselt jah.
%com: mõlemad joonistavad.
*FAT: nii ma arvan need pelmeenid on xxx valmis.
*CHI: mm ma usun ka.
*FAT: nii.
*FAT: võtta siit panni njäu selle panni peab ära pesema.
%com: FAT peseb panni, kõva kolin.
*FAT: nii ma lähen viin vahepeal.
*FAT: jah aga kas meil apukoort on üldse vä?
*FAT: oh kurja.
*FAT: tundub et ei ole.
*FAT: noojah.
*FAT: mage värk pelmeenid ilma apukooreta vvv.
*CHI: vaata mis ma leidsin.
*FAT: mm võtmerõngas.
*CHI: jah.
*FAT: nii.
*CHI: aga seda pilti mul lõpetada ei saagi sellepärast ma tegin selle
helerohelise vildikaga ja seda mul enam ei ole.
*FAT: a kus see sai?
*CHI: tühjaks.
*FAT: tühjaks sai?
*CHI: täiesti ära otsa lõppes.
*FAT: aga seal uues pinalis ka ei old sedasama helerohelist?
*CHI: seda marki ei ole ainult heleroheline värv on seal kindlasti.
*FAT: a täpselt samasugust ei old jah?
*CHI: äkää muidugi ma olen üsna kindel et seal oli heleroheline sada
protsenti ei ole umbes üheksakümmend protsenti.
*CHI: kas mul selliseid.
*FAT: mina ei tea aga mina arvan et see pilt on juba valmis küll ju.
*CHI: jah ma sorteerin selle kastist töötavad ja mittetöötavad asjad välja.
*FAT: kui sa tahad värvida siis sa võid värvida.
*CHI: ma ei taha seal on ka mustvalge.
*FAT: sul on kõik pildid mustvalged.
*CHI: mhmh jah.
*FAT: nii paneme su riiulisse ära.
*FAT: oota aga me pidime kananagitsad tegema eraldi onju ja siis.
*CHI: jah.
*FAT: need juurikad eraldi ikka jah.
*CHI: jaa jah.
*CHI: ma tahaks midagi värvida praegu aga mul ei ole pilti mida värvida.
*FAT: nii aga mina arvan et mul on kaant vaja sest.
*FAT: need saavad kaane all paremad paremini valmis.
*CHI: ei kiiremini.
*FAT: kiiremini mm jah võibollaek aga paremini nad küpsevad läbi kui neil
on ühtlane kuumus sellepärast et kui kaant peal ei ole siis on
kuumus ainult altpoolt ehk ühe külje pealt.
*CHI: aga aga aga siis see kuumus läheb üles ja see tuleb alla tagasi.
*FAT: mm kui ta juba alla tuleb siis ta enam ei ole kuum ju.
*CHI: ei ole vä?
*FAT: ei ole kui on kaas peal siis see kuumus ei lähe kuhugi ära jahtuma
vaid natukene jahtub seal kaane all ja siis soojeneb kohe uuesti.
*CHI: no seda ma mõtlesingi.
*CHI: kuule.
*FAT: nooh?
*CHI: kas sul ei ole mulle mingit pilti mida värvida?
*FAT: ma võin joonistada sulle mingi pildi kui sa mõtled mingi teema välja.
*CHI: ma ei tea.
*CHI: lumememm xxx.
*FAT: me võime koos ka muidugi mingi teema välja mõelda no lumememm on
selles mõttes värvimiseks natukene plass lugu eks.
*CHI: jah jah jaa.
*FAT: seal sa saad valget valget ja valget.
*CHI: jaa see.
*FAT: mõned mustad täpid ja natukene oraantši.
*CHI: nii jah oranši mm ma ei tea teeme nii et sina joonistad näiteks
joonistame jahi kuule.
*FAT: jahi nagu paadi vä?
*CHI: noo teaküll jahi.
*FAT: jahilaeva?
*CHI: jah.
*FAT: nii ma panin nüüd sellesse soolatopsi jälle jämeda meresoola sisse
et keegi ei eksiks ja saan selle soolakoti panna kappi ära.
*CHI: nii et nii palju seda enam panna ei tohi vä?
*FAT: ei no teie nigunii ei pane ju soola tavaliselt aga lihtsalt et juhul
kui te sealt topsist ennem võtsite siss siis on nüüd on seal
jämesool.
*CHI: ma just võtsin ju.
*FAT: no a sa võtsid sealt soolatopsist.
*CHI: jah.
*FAT: seal on siin on tavaline.
*CHI: aa.
*FAT: ma mõtlen et see mis ema ispaaniast tõi.
*CHI: kuskohast?
*FAT: suur tops.
*CHI: aa seal on ka jämesool ju.
*FAT: seal on kogu aeg olnud jaa aga viimasel ajal meil oli seal peenikene.
*CHI: oli vä?
*FAT: jaa sellepärast et meil üksvahe ei olnud jämedat.
*CHI: ja siis teil oli peenikest ülearu jah?
*FAT: ja siis sai sinna valada peenikest sisse valatud jah.
*CHI: joonistame ühe jahi mis pliiatsit sa tahad?
*FAT: aga näed siin on üks lühike peatükk.
*CHI: see ei ole tegelt üldse lühike.
*FAT: see on väga lühike peatükk.
*CHI: mitu lehte?
*FAT: paar lehte kõigest ma võtan need kananagitsad ära xxx.
*FAT: ma mõtsin et sellel oli selline hea pealkiri nagu karneval huh xxxx
teen akna lahti siit.
*CHI: väga hea.
*FAT: sest siin pole õhku üldse.
*CHI: väga hea.
*FAT: nii sul on midagi siin vahel olnud või on see.
*CHI: aa see oli juba ennem kui ma seda lehte akkasin lugema ma ei
saandki sealt natuke lugeda siis ma mõtlesin välja mis seal olla
võiks siis lugesin kui seal olid algustähed olemas.
*FAT: hästi panen selle ka.
*FAT: mis sa tahtsid?
*CHI: jahti.
*FAT: jahti suurt luksusjahti või purjejahti?
*CHI: suurt luksusjahti.
*CHI: siis sa võiksid sinna kas sa aknad ka joonistad ikka vä?
*FAT: noo see me saame valida mida me joonistame sinna.
*CHI: no a kui sa.
*FAT: ise teame ju mis me joonistame kas me joonistame aknad või ei
joonista.
*CHI: ma tahaks et sa joonistaks siis teeksid väiksed autod sisse jahile.
*CHI: siis ma värviks ära.
*FAT: nii nüüd on mõni etk aega.
*FAT: suur luksusjaht vä?
*CHI: jah no nii kui suur kui sinna mahub no ma nii suurt ei saa
joonistada ju see ei mahu ära paberile.
*CHI: sa võid algu alguses õrnalt kriipsud ette tõmmata.
*FAT: noh ega me palju suuremat ei saa joonistada.
*CHI: mmh vägaea.
*CHI: mul on üks küsimus.
*FAT: nooh?
*CHI: kas see on ka korrus või vaata see ülemine?
*FAT: ikka see ongi kaptenitekk.
*CHI: ja all?
*FAT: all on kajutid ja täitsa all on ka kajutid.
*CHI: mm siin põhjas vä?
*FAT: laevas saavad ju asjad olla isegi allpool merepiiri.
*CHI: ma tean.
*CHI: tead mis ma tean vä?
*FAT: nooh?
*CHI: bussil on kaks klaasi selles mõttes et ühel uksel on kaks klaasi
bussil sellepärast et ükskord kui ma vaatasin välja siis ma nägin
seal all vesi loksus kahe klaasi vahel loomulikult.
*FAT: jah topeltklaasid on ma olen näinud täitsa nendel suurtel klaasidel
nimodi et poole peale vesi loksub.
*CHI: mida ah.
*CHI: misasi see on lained vä?
%com: FAT noogutab.
*CHI: väga ilus.
*FAT: nii.
*FAT: see on selline mootorjaht nüüd ei ole purjekad purjejaht.
*CHI: nojah sellist ma tahtsingi.
*CHI: kas see on selles mõttes jaht ka et näiteks osad jahid on ju
iseendale ostetud?
*FAT: ei saand aru su küsimusest.
*CHI: et kas see on selline jaht mis on iseendale ostetud vä?
*FAT: a kesse sulle veel jahte ostab?
*CHI: ma mõtlen selles mõttes ostetud et kas see on.
*CHI: kas see on selles mõttes.
*FAT: on firmadel on jahid ja on eraisikutel on jahid.
*CHI: jah kas see on eraisi eraisiku jaht vä?
*FAT: noo kuidas sa soovid.
*CHI: tahaks et oleks.
*CHI: tegelt sa võid ju suurema.
*FAT: sellepärast et ega firma jahid ei erine ju suuresti eravalduses
olevatest jahtidest.
*CHI: tead mis mõte mul tuli vä?
*FAT: mmh?
*CHI: tule vaata aa sa vist ei saa präegu.
*FAT: jaa ma ei saa.
*CHI: kui sa saad siis tule siis kui vaba hetk tek tekib.
*CHI: vaata et näiteks präegu me ei pea seda tegema aga me võime teha seda
pärast et sa näiteks aknaid ei joonista präegu alla ja siis teeme
sellise nagu ringi siia suure ja siis joonistad mis siin sees on.
*CHI: xxx akkas liikuma uhuh.
%com: CHI ütleb midagi, aga üle praadimise särina ei ole sellest aru saada.
*CHI: äge a teeme siis nii et aknaid präegu ei joonista vä?
*FAT: okei.
*CHI: siis joonistame mis sees on.
*CHI: kas see on see see asi on see siin?
*FAT: seda nimetatakse reelinguks.
*CHI: jah reeling.
*CHI: ja üks tuleb veel ilusti see on selleks et inimesed vette ei kukuks
onju?
*FAT: jah et inimesed üle parda ei potsataks.
%com: FAT segab vahepeal juurvilju pannil.
*FAT: ma arvan et see saab ka varsti valmis ja.
*CHI: ei mul tuli parem mõte sa võid aknaid ju joonistada nimodi.
*FAT: ma siia joonistasid sa siia ei tahtnud alla.
*CHI: tegelt sa võid alla ka joonistada.
*CHI: sellepärast me võime ju akk jaa ära alla joonista.
*CHI: ja üles siin üleval me võime ise sisse ka joonistada mis siin on.
*CHI: see on antenn või mis?
*FAT: mhmh.
*CHI: okei.
*CHI: sulle meeldivad kananagitsad vä?
*FAT: meeldivad küll jah.
*CHI: selle eest sa võid mind tänada ma ükskord läksin Ralfi juurde ja
siis seal seal ta pakkus.
%com: Ralf on pinginaaber.
*FAT: no selle eest et nad mulle maitsevad vä?
*CHI: jaa sest mina rääkisin sellest emale et ta võiks osta.
*CHI: või sa teadsid neid juba varem vä?
*FAT: ma ei tea ma ei ole päris kindel.
*CHI: ja siis ma pärast värvin ära.
*FAT: a see tuli jah mitte väga suur aga luksuslik erajaht tuli see.
*CHI: vägaea sellist ma tahtsingi luksluslikku erajahti.
*CHI: tegelt see on suur pildisuuruse jahiga ei saaks sõitagi vist.
*FAT: jah kõik sõltub.
*CHI: eriti veel paberist.
*FAT: kõik sõltub kui suur inimene meil siin jahi peal on kui ta ainult
siiamaani ulatub nimodi siis on see ikkagit ka juba päris suur jaht.
*CHI: siia tuleb ka aken vä?
*FAT: ma just mõtlen et tegelt väga peaks.
*CHI: jah sest kust ta välja näeb see kes juhib.
*FAT: just.
*CHI: miks laevadel on nii et kapten on seal otsas kus ta kus ta saab nagu
tagurdada või nimodi?
*CHI: kuule.
*FAT: kus otsas on kapten?
*CHI: selles mõttes et oletame et see on nagu piraadilaev ja ta vaatab
siia otsa aga ise on siin otsas.
*CHI: aa no piraadilaevadel ta oli jah rooliga taga see oli sellepärast et
laeva juhitakse tüüriga mis on põhimõttselt selline oli oli tollel
ajal no siiamaani on sama tehnoloogia enamvähem selline lapakas vees
mida siis keerati ja vanasti.
*CHI: olen näinud.
*FAT: neid ülekandeid oli ästi raske teha tehniliselt.
*CHI: noh?
*FAT: ja sellepärast asuski rool taga.
*CHI: ah aga üks põhjus veel mis ma mõtlesin just välja.
*FAT: mina arvan et see on valmis küll.
*CHI: ma mõtlesin just ühe põhjuse veel välja miks võiks olla.
*FAT: noh?
*CHI: sellepärast vaata siis on kaptenil ülevaade sellest mis ta laeval
toimus.
*FAT: laeval toimub jah.
*CHI: laevatekil.
*FAT: jah.
*FAT: no kapten üldiselt väga.
*FAT: laeva ei roolind.
*CHI: no tüürimees.
*FAT: tüürimees oli selle jaoks jah.
*CHI: näiteks kapten Jack Sparrow.
%com: tegemist on mereröövlikapteniga filmist Kariibi mere piraadid.
*FAT: a kes oli seal tüürimees?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: pootsman.
*CHI: minu teada ta ise juhtis laeva.
*FAT: nii.
*FAT: mis meie laeval veel puudu on?
*FAT: peaks ankru joonistama siia.
*CHI: imelik tundub aga ta tundub ainult ja praegu veel aga varsti enam ei
tundu kule sa võid sealt ümbert ka selle aa ei jaa kustutada.
*CHI: enam ei tundu imelik.
*CHI: sa oskad nii hästi joonistada.
*CHI: miks sa sinna kaks auku teed?
*CHI: kuule.
*FAT: see teine tegelt ei ole auk.
*CHI: misasi see teine on?
*FAT: äh ümmargune pulk otsevaates.
*CHI: aa.
*CHI: sinna ketti ei taha teha vä?
*CHI: a misasi see on?
*CHI: aah jajaa sain aru see ongi see kett või pulk või nöör.
*FAT: köis.
*CHI: köis.
*FAT: köied sealpool on köied.
*CHI: miks ta paremalt tuleb?
*CHI: aa jaa tagant.
*FAT: sellepärast et ma nii otsustasin.
*CHI: ja tagant ei saaks teha.
*FAT: nii.
*CHI: a nüüd see ülemine osa on täiesti värvimiskõlblik ju.
*FAT: jaa ja värvimiskõlblikuks ma teen sulle veel midagi siin.
*CHI: mille?
*CHI: misasi see on?
*FAT: merenduses kasutatakse.
*FAT: signaallippude süsteemi.
*CHI: aa signaallipp vä?
*FAT: signaallipud.
*FAT: reeglina.
*FAT: ei ole mitte lihtsalt vardas.
*FAT: vaid on köiega tõmmatud ja on igasugused erinevad siis.
*CHI: lipud?
*FAT: jaa.
*CHI: kas sa tead et merenduses on need lipud ju tähed või sõnad isegi?
*FAT: või isegi sõnad.
*CHI: näiteks võib öelda mis laev on ja.
*CHI: mis riigi laev.
*FAT: jaa ja sa saadki nööd akata seda nüüd täitma oma värvidega kui sa
tahad oma fantaasia järgi.
*CHI: siis ma ei tea mis riigi laev sellest tuleb.
*FAT: sa võid pärast üritada ju tõlkida vaadata kas tuli mingi mõistlik
asi kokku või ei tulnud.
*CHI: jaa ma võin pär pärast üritada ise ühe saare või maa välja mõelda.
*FAT: seda ka.
*CHI: miks sa sinna seda kriipsu just parema nagu tugevamaks tegid seda
kriipsu?
*FAT: mis kriipsu?
*CHI: nooh.
*FAT: ma olin lihtsalt kaval ma kasutasin ära seda kriipsu lihtsalt.
*CHI: aa ma arvan et ma selle teengi mustaks või selliseks hallikaks.
*FAT: nägidsa üks selline mahtus veel ära siia.
*CHI: mhmh ilus.
*FAT: aga minu pärast sa võid värvima akata.
*CHI: seda.
*FAT: või võid talle mingeid kirju peale teha.
*CHI: seda alumist otsa ma präegu ei värvi.
*FAT: ise tead sinu valik selles mõttes.
*CHI: jaa.
*FAT: said sa endale värvi aa sul on pliiatsid.
*CHI: xxx ma alustan sellesama arilikuga.
*CHI: kaks kriipsu selle arilikuga.
*FAT: teed arilikuga teed allid jah?
*CHI: mhmh selle kahe ainult.
*FAT: jah.
*FAT: proovi mitm mitme värviga ka teha.
*CHI: ühte vä?
*FAT: näiteks.
*CHI: aa siis.
*FAT: pool sinine pool punane või midagi sellist.
*CHI: oota mm kaks lemmikvärvi.
*FAT: orantš ja.
*CHI: punane.
*FAT: punane on nad teravad ka?
*CHI: orantš vist on terav punane ei ole.
*FAT: mm no värvi ära siis ma teritan ära.
*FAT: saangi vahepeal teritada need nürid ära sul pinalis.
*CHI: jah.
*FAT: aa kus su teritaja on?
*CHI: ei tea.
*FAT: ma just kasutasin.
%com: FAT leidis teritaja ja teeb CHI pinalit korda.
*CHI: mis siin kirjas on?
%com: CHI näitab raamatukogu teatist vanema venna raamatu kohta.
*FAT: ma ei saa aru see on üle trükitud mitu korda.
*CHI: mmhmh.
*FAT: biidl.
*CHI: lugeja Kõrgesaar Harley.
*CHI: mis värvi need olidki jah mul on tumesinist vaja näe seda ei see on
must.
*FAT: see on lilla see on must.
*CHI: see on must mul on tumesinist vaja.
*FAT: täitsa tumesinist vaata kas kastis on.
*CHI: otsin.
*CHI: dark bläkk.
*CHI: see ei ole pliiatski mulle tundub et see on tumesinine.
*FAT: see on mariin bluu.
*CHI: sobib jah noh sobib vaatame siin xxx.
*FAT: see ongi meresinine või jah mee merendusesinine.
*CHI: ma oleks tahtnud tumesinist.
*CHI: oota.
*FAT: mis seal peal kirjas on?
*CHI: tühi.
*FAT: a näeb täitsa tumesinine välja.
*CHI: tead kui tumesinist mul vaja on vä?
*FAT: ei tea.
*CHI: nii tumesinist kui sellel lipul kus on on see selline vaata punane
kast siis tähed on peal ja siis on ülejäänu on tumesinine ja valged
tähed.
*CHI: saad aru mis lippu ma mõtlen vä?
*FAT: ei.
*FAT: punase ja tumesinisega.
*FAT: ei tea.
*CHI: ei tea siis kohe näed.
*CHI: joonistan selle harilikuga.
*CHI: ja siis vaata siit on punane valged kriipsud on peal vist minu
meelest ja ülejäänd tumesinine ja valged tähed.
*FAT: Austraalia.
*CHI: xxx.
*FAT: sarnane lipp vä?
*CHI: võimalik mul oleks nii tumedat.
*FAT: Uus-Meremaa või Austraalia.
*CHI: mul oleks nii tumedat lippu vaja.
*FAT: kohe vaatame.
*CHI: tead miks ma selle paberi võtsin xxx?
*FAT: okei mul on üks mäng näššönal fläägs.
%com: FAT otsib telefoni lipumängust sobivat lippu.
*CHI: tean ma olen ka seda mängind ju mäletad jah Austraalia see oli see
oota anna korra oota xxx oota näita eelmist korra aa selline rist
valgete kriipsudega xxx.
*FAT: ma arvan et järgmise samasuguse sa leiad.
*CHI: siin on tähestiku järjekorras need vä?
*FAT: jaa.
*FAT: aa muidugi see on ju välismaa keeles.
*FAT: kaa ell emm enn.
*FAT: nii njuu ziiland.
*CHI: ahah.
*FAT: on sarnane.
*CHI: jaa nii tumedat sinist on mul vaja.
*FAT: a see on briti lipp ja siis veel juurde pandud asju.
*CHI: mul oleks nii tumedat sinist vaja.
*FAT: no see on peaaegu nii tume a ta ei ole nii kirgas muidugi.
*CHI: oota mul tuli mõte a pagan enam ei ole ka mõtet.
*FAT: no sinna maa lippu päris ei saa vist jah.
*CHI: ei ma mõtsin ma tahaks kolmnurka a ma värvisin mõlemad kolmnurgad
ära juba.
*FAT: a me saame juurde teha pärast ju kui sul soovi on.
*CHI: tahaks teha nii et ma tahaks tähe keskele teha ja siis kollaseks
värvida.
*FAT: okei.
*CHI: tegelt ta ei pea olema ju tingimata sinine ma võin ka selle teha.
*FAT: sa võid sinna ka teha sinise tähe ja kollaseks värvida näiteks.
*CHI: ei ma mõtlesin vastupidi kollane täht ja sinine.
*FAT: kollane täht ja sinine taust?
*CHI: jah.
*FAT: okei.
*FAT: ja mille lipp see on?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: mis täht sul on seal?
*CHI: ega ma ei tee mingit tähte ma teen selles mõttes nagu.
*FAT: taevatähe aa okei.
*CHI: said aru mis mõttes tähe mul tuli mõte kuidas ma teen.
*FAT: näed mina teeks nimodi kui sul on seal piiratud ruum siis ma teeks
kõigepealt ühe kolmnurga siis ma teeks need triibud ära siis tõmbaks
niimoodi alla siis küljepeale siis püüaks selle keskele keskele
saada ja siit samamoodi prooviks keskele saada.
%com: FAT õpetab, kuidas joonistada tähekest.
*CHI: kuule kas sa prooviksid ise teha vä?
*FAT: ja siis tuleks mingi selline täht.
*CHI: anna korra proovin.
*FAT: tõmbad nimodi alla.
*CHI: nii?
*FAT: jaa.
*CHI: nii.
*FAT: põhimõtslt jah ja siis nüüd siia võib üks hark otsa.
*FAT: noh umbes nii jah.
*CHI: aga kuule kas sa võiksid mind aidata selle joonistamise juures?
*FAT: no ma püüan.
*FAT: iik sa murdsid meil mere ära.
*CHI: jah natukene läks se siis.
*CHI: muidugi sa võiksid ka teistmoodi selle teha teistmoodi tähe.
*CHI: sa võiksid teha ka sellise tähe näed.
%com: CHI toob oma koolikoti ja näitab kollast päikese moodi sakilist
helkurit.
*FAT: no see on nagu päikene juba tahad sellist vä?
*CHI: ei okei tahan seda seda miks sa sellist teed?
*FAT: ma lihtsalt proovisin.
*CHI: mis sa teritad vä?
*FAT: jah see ots oli läind väga lapikuks.
*CHI: teritajaga ei tahtnud vä teritada vä?
*FAT: teritajaga ei mul oli vaja aint ots teravaks saada selle jaoks ei
old vaja tervet pliiatsit kulutada sain aint otsa ära kulutada.
*CHI: jaah.
*FAT: nii oled sa paigal?
*CHI: väga ilus.
*FAT: noh tuli selline nagu tuli.
*CHI: jah mul tuli mõte me võiks veel pilte teha näiteks autost.
*FAT: vabalt võime keegi ei keela.
*FAT: mis autot sa tahad?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: ei me ei pea kohe tegema.
*FAT: no ma võin kohe ka niikaua kui sa värvid tahad sa sportautot või või
tahad sa veoautot või tahad sa.
*CHI: kiiret autot.
*FAT: tavalist autot.
*CHI: kiire äge ja kiire siis tuunin ta ära.
*FAT: no ma ei ole auto joonistamises just eriti kõva käpp.
*CHI: mm.
*FAT: aga ma võin proovida.
*CHI: võtan roosa siin pole üldse roosat.
*CHI: nii mõnus on koos sinuga pilte teha.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Korgesaar|CHI|9;7.20|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|MOT|37;|female|||Mother|||
@Date: 29-OCT-2013
@Situation: MOT ja CHI räägivad koolielust ja valmistavad paberist
langevarju.
*MOT: no tee.
*CHI: näita mis xxx.
*MOT: mis milliseid sa tahad?
*CHI: neid.
*MOT: no teeme siis.
*CHI: teeme.
*MOT: aa kausi saad issake polegi keegi võttis ära just viimase.
*CHI: võimalik et Henriko.
*MOT: oota korra.
*CHI: ma võtan sealt xxx nõusid pesta.
*MOT: no võta taldrik.
*CHI: ähäh.
*MOT: kes enne piima välja jättis?
*CHI: ma ei mäleta.
%com: MOT ajab koera eest ära, ei litereeri.
*CHI: kas sa pesed kõik nõud ära?
*MOT: ma mõtlesin jah.
*CHI: okei.
*MOT: sul on teises toas ka veel nõusid vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: a kus kõik need väiksed kausid on siis?
*MOT: siin on ainult üks kauss.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: aa külmkapis äkki on.
*CHI: üks on siin laua peal.
*MOT: aa jaa.
*MOT: jah ja kaks on külmkapis jah siis ongi kõik olemas xxx juba mõtlesin
et on jälle kõik jalutama läinud mööda elamist.
*MOT: no mis sa kargad?
*MOT: söö ära anna mulle see sidruninuga sealt pane siia mhmh.
*MOT: aa kohvitass ka.
*CHI: mmhmh.
*MOT: ööhöh jah.
*MOT: sina ei taha teed või?
*CHI: ei.
*MOT: me Harleyga juq just jõime ja nii hea tee oli et ma tegin endale
teise tassi veel.
*CHI: okei.
*MOT: pista see krõbinapakk ka kappi tagasi.
*CHI: kohe.
*MOT: noh kesse nimodi luristab siis.
*CHI: vabandust.
*MOT: tead mis täna veel halvasti läks vä?
*CHI: noh?
*MOT: see et me unustasime ära su trenni.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*MOT: see läks küll pahasti.
*CHI: jah.
*MOT: nüüd sa pead täna siis kodus harjutama vä?
*CHI: ma arvan küll.
*MOT: ma tegin ka oma tööda ja ei pannud üldse tähele et kell oligi juba
neli läbi.
*CHI: okei.
*MOT: ma mõtlen et ma kirjutan klassijuhatajale mis sul omme esimene tund
on?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: oota ma vaatan kohe heh sa lähedki omme teiseks tunniks siis lähed
Harliga koos hommikul.
*CHI: jah?
*MOT: jaaa Harlil on esimese tunni ajal pildistamine ja siis võid lasta
endast ka Harliga koos pilti teha või midagi näiteks.
*CHI: nii et ma lähen kuuenda klassi pildistamisele?
*MOT: jah ma peaks tegelikult meil oleks vaja küll neid õpilaspileti ja
neid pilte uusi.
*CHI: aa okei.
%com: MOT jääb pikalt CHI-d vaatama ja CHI küsib sosinal midagi selle
kohta.
*MOT: ei ma mõtlesin seda et oleks võinud ju juuksuris teiega enne ära
käia.
*CHI: kahjuks ei käinud.
*MOT: aga me jõuame veel.
*CHI: millal?
*MOT: täna.
*CHI: peab minema vä?
*MOT: no sama ästi võiks pildi peale panna mingi ma ei tea karvatuusti ja
öelda et see on Gregori.
*CHI: haa-haa-haa.
*MOT: Harli teine samasugune ka karva kasvanud ma ei saa aru mis teil on
juuksuri vastu.
*CHI: mulle ei meeldi juuksuris käia.
*MOT: miks?
*CHI: sa tead küll miks.
*MOT: no aga ta ei lõika ju sul liiga lühikeseks.
*CHI: alati on lõiganud.
*MOT: minu meelest on alati täitsa okei olnud.
*CHI: jaa aga minul ei ole täitsa okei.
*MOT: ei tea miks siis?
*CHI: tead küll miks.
*MOT: aa saidki söödud?
*CHI: jaa oota võtan siit selle viimase piima ka.
*MOT: mis te esmaspäeval näiteringis tegite?
*CHI: mm me tegime selliseid nagu näidendeid kus ee nagu me me oleme nagu
vait ja ainult liigutame.
*MOT: aa pantomiimi nagu jah?
*CHI: jah jah ei mitte pantomiimi.
*MOT: no pantomiim on selline nagu ilma jututa.
*CHI: aa jaa jaa jaa.
*MOT: tegemine nagu tummfilm.
*CHI: jaa sama hea kui sa vaatad mingit multikat ja keerad hääle maha.
*MOT: jah a mis need teemad olid mis te tegema pidite?
*CHI: me pidime näidendi tegema homsest.
*MOT: aa.
*MOT: ja mis te tegite siis?
*CHI: xxx.
*MOT: kas igaq igaüks pidi üksi tegema või või mingi pundi peale?
*CHI: jah meil oli seal neli gruppi vist.
*MOT: ahah.
*CHI: ja.
*MOT: a palju liikmeid igas grupis on palju teil üldse kokku
seal näiteringis käib rahvast?
*CHI: äää palju on neli korda neli?
*MOT: no mõtle.
*CHI: kakskümmend neli.
*MOT: ei ole.
*CHI: neli korda ma ei tea.
*MOT: neli korda neli on neli pluss neli pluss neli pluss neli.
*CHI: tean.
*MOT: palju on?
*CHI: oota.
*MOT: nooh.
*CHI: kuusteist.
*MOT: õige.
*MOT: kuusteist last vä?
*CHI: ää seitseteist.
*MOT: seitseteist last jah?
*CHI: sellepärast et.
*MOT: ühes rühmas on viis jah?
*CHI: jah ja mina olin selles kus oli viis ja ülejäänd olid tüdrukud.
*MOT: sa oled jälle ainuke poiss vä?
%com: laps käib trennis, kus ta on ainuke noormees tütarlaste hulgas.
*MOT: aa ei seal.
*CHI: enq enda grupis.
*MOT: enda grupis ainuke.
*CHI: jaa.
*MOT: aa okei.
*MOT: aga kes teil seal veel käib teie klassist või paralleelist või
kuskilt?
*CHI: ää ma tean et aa-klassist käib kaks tüdrukut.
*MOT: mhmh.
*CHI: Birget ja Elis.
*MOT: aa.
*CHI: ja minu klaasist käib ka üks tüdruk vist.
*MOT: okei a palju teil poisse on?
*CHI: poisse on mitte väga palju.
*MOT: mm.
*CHI: ja ma arvan et suurem osa koolist teab ühte teise klassi poissi
kelle nimi on Ott ta läheb väga-väga kergesti närvi ja tema käib ka
seal.
*MOT: mm okei ta on siis nagu selline kakleja või mis?
*CHI: jaa.
*MOT: mm.
*CHI: ükskord kui temal oli vaja minna kolmandale korrusele ja minul ja
Anderil ka vist siis ee mingi siis kui me jõudsime kohugi teise
korruse juurde siis üts et ärge jälitage ärge jälitage mind.
%com: MOT naerab.
*MOT: ta arvas et te käite sabas tal jah?
*CHI: jaa ma arvan küll.
*MOT: noojah.
*MOT: a mis te tegite siis seal oma homses.
*CHI: kas ma pean rääkima vä?
*MOT: ei see on nii huvitav ma tahaks teada ju.
*CHI: ma ei taha präegi rääkida.
*MOT: mm okei.
*MOT: a kas te olete rääkinud kas see näiteringi juhendaja on rääkinud ka
et mis ajaks teil mingi etendus tuleb või?
*CHI: ei präegu meil pole veel üldse midagi sellist olnud.
*MOT: ahah.
*CHI: aga no see oli meil alles teine tund ka ju.
*MOT: nojah ei ma mõtlesingi et äkki ta kohe ütles et et noh et kas
jõuludeks etendus või kevadeks aga pole öelnud.
*CHI: ei.
*MOT: mhmh.
*MOT: nii aga rahvatantsuga on nüüd täitsa kindel et lähete sinna
tantsupeole või?
*CHI: ää meid on juba ära ka registreeritud.
*MOT: aga seal on vist mingid õõõ te peate vist võistlema ka kõik vist ei
saa või valitakse välja mingit paremad grupid vä?
*CHI: no poisid saavad kõik.
*MOT: aa okei.
*CHI: aga tüdrukutel on niq niiq nimodi et xxx meil on iga trenn on
tüdrukutel kaks gruppi ja poisid peavad topelt tantsima.
*MOT: ahah.
*CHI: muidugi tegelikult on see hea ju poisid saavad rohkem trenni.
*MOT: jaa poisid saavad rohkem arjutada muidugi.
*MOT: see on väga hea.
*CHI: mhmh.
*CHI: ja siis.
*MOT: tahad maitsta?
*CHI: ei.
*MOT: okei.
*CHI: ja siis seal valitakse välja ä tüdrukuq tüdrukutest et kumb grupp
läheb.
*MOT: aa okei.
*MOT: nii et kõik tüdrukud ei saagi.
*CHI: ekää.
*MOT: no see on küll päris kurb ju.
*CHI: mhmh.
*MOT: see on kohe täitsa kurb.
*MOT: aga kas tüdrukud neq sinna gruppidesse jaotatud on siis nagu
juhuslikult või noh nagu suvaliselt või või äää või on nagu tehtud
parem grupp ja kefem grupp või?
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole.
*CHI: vähemalt minu teada ei ole ma ei tea.
%com: CHI-l kukub midagi maha.
*CHI: vabandust.
*MOT: a kas te kooli selle jõulupeo jaoks ka mingi näidendi juba leidsite
või?
*CHI: näidendi või?
*MOT: jah no õpetaja ütles et jõulupeol teete näidendi jälle.
*CHI: aa jaa ei me pole veel leidnud.
*MOT: mm.
*MOT: noh sa oma lugemispäevikusse ei taha oma kahte lauset ära kirjutada
või?
*CHI: ma präegu ei taha.
*CHI: aga kas me siis lähme täna juuksurisse või?
*MOT: ma ei mäleta mis kellani see juuksur lahti oli tegelikult ju võiks
minna.
*MOT: aga ma arvan et ta võibolla mingi kaheksani ikka on äkki.
*CHI: ja kell on präegu.
*CHI: ma ei oskagi öelda.
*CHI: ää mingi ma ei teagi.
*MOT: noo vaata-vaata.
%com: CHI uurib hoolega kella.
*CHI: oota.
*CHI: oota korra mmm nüüd ma tean.
*MOT: noh?
*CHI: kell on kaheksateist.
%com: MOT pahvatab naerma.
*CHI: mis?
*MOT: suskel oled vaatasid arvutist kellaaega või?
*CHI: ei ei vaadanud.
*MOT: ei vaadand vä?
*CHI: ei kaheksateist kolkend üheksa?
*MOT: no umbes nii jah aga aga.
*CHI: kolgend seitse on.
*MOT: okei aga kuidas sa seda nagu ilma numbriteta ütled?
*CHI: msõttes ilma numbriteta?
*MOT: noh üks või kaks või kolm või neli või pool viis või kolmveerand
seitse või?
*CHI: ääh.
*MOT: mis ta näitab seal?
*CHI: see ei ole ju kolmveerand ega pool.
*MOT: no ei olegi aga palju on kuidas sa ilma numbriteta ütleks?
*CHI: aaa kerge.
*MOT: nooh?
*CHI: kuuq ei viis läbi kolmkümmend seitse minutit.
*MOT: viis läbi ei ole kuus läbi vä?
*MOT: viis läbi kolgend seitse minutit aga siis ta on ju pool kuus läbi
seitse minutit on ju täpsem.
*CHI: aaa jah.
*MOT: jah kahekümne pärast seitse kahekümne kolme pärast seitse.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*MOT: nii et põhimõtteliselt äkki isegi jõuaks.
*CHI: jah äkki jõuaks.
*MOT: Harli hakkab kindlasti koledasti karjuma kui ma ütlen et meil on
juuksurisseminek.
*CHI: ma arvan nii nagu mina aga poole kõvemini.
%com: MOT naerab.
*MOT: jah.
*CHI: kas seal sees on õunad?
*MOT: jah meie oovi viimased õunad rohkem meil ei ole.
*CHI: kindel vä?
*MOT: jah.
*CHI: okei.
*MOT: mhmh selleks aastaks läbi see õunapidu.
*MOT: me just Harliga arutasime et ei tea kas teha õunakisselli või kooki.
*CHI: kisselli tahaks.
*CHI: päris ästi lendab mu oo mis see ongi langevari.
*MOT: deltaplaan või aeroplaan või mis ta on.
*CHI: mis asi on deltaplaan ja mis asi on aeroplaan?
*MOT: mingid sellised asjad millega lennatakse aga üks on vist mootoriga
teine on ilma ma ei tea kumb kumb on.
*MOT: ilmselt neil on mingi muu vahe ka ma ei tea.
*CHI: ma arvan et deltaplaan on mootoriga.
*MOT: ma ei tea.
*CHI: millegipärast.
*MOT: kus sa lähed?
*CHI: aa ma lähen võtan paberit.
*MOT: Harli mõtes just et kooki võiks teha.
*CHI: ah?
*CHI: mina mõtlesin just et kisselli võiks teha.
*MOT: aga mõlema jaoks ei jätku siis tuleb panna hääletusele.
*CHI: ma millegipärast arvan et kook võidab ma ei tea.
*MOT: arvad vä?
*CHI: ma ei tea miks.
*CHI: ma akkan tegema ühte suurt langevarju.
*MOT: hmm samasugust nagu see vä?
*CHI: jaa ainult poole suurem.
*CHI: ma täpselt ei teagi kuidas ma seda teen.
*MOT: aga vaata kuidas see tehtud on tee selle järgi.
*CHI: jah.
*MOT: või tee laev oopis.
*CHI: ei ma ei taha.
*CHI: kuidas laev käib üldse?
*MOT: ma ei teagi ise pead välja mõtlema.
*CHI: ma peangi tegema kõik sellised jupid.
*MOT: jah.
*CHI: nagu päris laev.
*MOT: võtad selle Santa Maria ette seal ja.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*CHI: Santa Maria oli vist Hispaania laev vä?
*MOT: mm jaa.
*CHI: jaa jaa.
*MOT: nii?
*CHI: ja sellega avastati ee üks saar mille nimeks pandi Hispanioola
ma tean.
*MOT: ei.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ei.
*CHI: mis siis?
*MOT: sellega avastati üks mitte saar vaid üks manner mille nimi oli.
%com: MOT teeb kõnes pausi ja ootab lapse vastust.
*MOT: Ameerika.
*CHI: seda ma ei tea.
*MOT: jah kes see kapten oli?
*CHI: oota.
*MOT: kes avastas Ameerika?
*CHI: oota mmm.
*CHI: ära ütle.
%com: MOT räägib koeraga, ei litereeri.
*CHI: oota korra.
*CHI: see oli mmmm mul ei tule meelde ja temaga koos oli veel üks
laevakapten ma tean kes oli ühe teise laeva peal.
*MOT: no Ispaaniast läksid merele kolm laeva.
*CHI: jah.
*MOT: üks oli Santa Maria mis teiste nimed olid?
*CHI: ma ei mäleta.
*MOT: üks oli Ninja ja üks oli Pinta.
*CHI: aa jaa Pinta jaa.
*MOT: nii ja mis.
*CHI: ja Pintq Pinta peal oli üks teine kapten.
*MOT: no igal laeval on oma kaq oli oma kapten aga seda ekspeditsiooni
juhtis üks kuulus maadeq maadeavastaja.
*CHI: ma teq ma tean ma tean.
*MOT: noh keele peal sülita välja.
*CHI: oota.
*CHI: natukene veel.
*CHI: mmm.
*CHI: mul ei tule meelde.
*MOT: ütlen vä?
*CHI: äää okei.
*MOT: Kristof Kolumbus.
*CHI: jah.
*MOT: jaa a mida ta omast arust otsima läks kas ta läkski Ameerikat
avastama või?
*CHI: ma ei mäleta täpselt aga ma tean et seda ta tegema ei läinud.
*MOT: ta läks omast arust Indiat otsima tegelikult.
*MOT: a mis ülejäänud laevadega juhtus?
*CHI: äää nad jäid läksid tormi käes karile.
*MOT: jah teised laevad uppusid ära.
*CHI: jah.
*MOT: ainult Santa Maria jõudis kohale.
*MOT: ja see on kõik sealt multikast said teada vä?
*CHI: jaa.
*MOT: mm siis on tänapäeval küll väga harivad multikad mitte Tommi ja
Tšerri.
*CHI: mitte tänapäeval ma vaatasin seda umbes kaks aastat tagasi.
*MOT: no ikkagi kaks aastat tagasi on ka tänapäev.
*CHI: noojah.
*MOT: siis kui mina väike olin siis küll ei räägitq ei tehtud multikaid
Ameerika avastamisest.
*CHI: a minu meelest seal ei näidatud kuidas seal Ameq Ameq Ameerika
avastati.
*CHI: pärast on mul natukene sinu abi vaja.
*MOT: aa mille mille juures?
*CHI: ei tegelt mitte pärast vaid präegu ma ei oq ma ei oska väga täpselt
lõigata.
*MOT: aa.
*CHI: sa võiksid lõigata siit ja siit.
*MOT: ahah mööda seda murdejoont vä?
*CHI: jah.
*MOT: oota kohe.
*CHI: see serv.
*MOT: selle lõikan küljest ära?
*CHI: jah see ja see.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja nendest tulevad mulle siiss neq need nöörid või värgid.
*MOT: aa issand see tuleb ikka päris suur sul siis.
*CHI: tulebki ema.
*MOT: aah nii suur.
*CHI: jaa.
*MOT: a kui natukene kõveralt läheb siis pole midagi vä?
*CHI: teglt eriti ei ole võibolla ma teq ei teglt jah teglt lõika üks
välja isegi.
*MOT: üks?
*CHI: ma arvan ma murran selle ühe veel kord pooleks.
*MOT: ma ise mõtlesin ka et äkki jääb liiga lai.
*CHI: jah.
*MOT: liimi on sul?
*CHI: ei aa jaa seal on ullult liimi.
*MOT: xxx.
*MOT: murran pooleks veel vä xxx?
*CHI: eäää oota stopp korra.
%com: CHI toob lauale neli liimipulka.
*CHI: noh.
*MOT: no nelja liimi nüüd küll tarvis ei ole.
*CHI: jaa ei ma lihsalt võtsin need välja kõik.
*CHI: jah murra see uuesti pooleks ja lõika.
*MOT: mhmh.
*CHI: mul on joonlauda ka vaja.
*CHI: natukene viltu oli sul xxx aga vahet ei ole.
%com: CHI ja MOT rääkisid korraga, ei olnud aru saada, kumb mida ütleb.
*MOT: see on nii vähe et sellest ei juhtu midagi.
*CHI: pagan.
*MOT: noh?
*CHI: see on aint kakskümmend pikk ja see serv ei ole kakskümmend.
*MOT: pikemat joonlauda ei ole kuskil vä?
*CHI: pean vaatama.
*MOT: sinna vist ei mahukski pikem.
*CHI: oota.
*CHI: jah see oli ka siin viltu pandud.
*MOT: jah.
*CHI: aga siis vist ei ole.
*MOT: aga siis tuleb teha niimoodi.
*CHI: kui siis ainult teises toas.
*MOT: aa.
*CHI: see on üks sentimeeter pikem oo väga hea stopp.
*MOT: otsi mingi äkki pastakas kõlbab vä?
*CHI: ei parem kui on pliiats.
*MOT: no siis otsi pliiats.
*CHI: oia.
*MOT: oian.
*CHI: ei olegi vaja kaugelt otsida.
*CHI: xxx otaa anna üks see korra.
*CHI: nii üks kaks kolm mmh.
*CHI: üks kaks ja kolm ei see on kolm nii.
*MOT: noh proovi kuidas on on küll.
*CHI: nii väga hea.
*MOT: nii see nüüd on olemas.
*CHI: ei stopp nüüd on ühte asja vaja veel teha ah pekki eh ootaa.
*MOT: mis sa tahad?
*CHI: ma tahaks mõõta ära kui kaugele see on.
*MOT: mis mõttes?
*CHI: näed selle vahe siit.
*MOT: mm.
*CHI: et saaks mõlemale ühepikkuse vahe.
*CHI: nii.
*CHI: see on siis kuueteistkümnest üks ja kaks xxx.
*CHI: niipidi aa ei niipidi jah.
*MOT: oota ma panen paika.
*CHI: ootaa on see niq sama kaugel kui see?
*MOT: jaa.
*CHI: aa väga hea mm üks kaks kolm.
*CHI: ja siit üks kaks kolm nii korras.
*MOT: noh proovi.
*CHI: läheb.
*MOT: väga täpselt.
*CHI: väga hea.
*MOT: me oleme teravsilmad.
*CHI: pärast tuleb see muidugi ära kustutada need mustaga tegelt ma ei usu.
*MOT: see jääb allappoole ju.
*CHI: noo vaata kui ma panen selle siia.
*MOT: mm.
*CHI: see serv on siit näha.
*MOT: xxx.
*CHI: a tegelt see on suq suht ükskõik kas jääb näha või ei jää.
*MOT: mmhmh.
*MOT: a kuidas sa liimid samamoodi nagu sellel vä?
*CHI: jaa ma arvan küll.
*MOT: a siin ei ole vaata päris äärtesse see liimitud vaid on natuke
kaugemale.
*CHI: no siin ma liimin ka ju siia mitte täitsa äärde.
*MOT: aa.
*CHI: tegelikult ma ei teagi oota korra kuss joq aa siin on joonlaud.
*CHI: ma teen seda natuke pikemaks.
*CHI: teeme niipidi oopis.
*MOT: sa mõõda ma lähen võtan pesud masinast välja.
*CHI: okei.
*CHI: nii.
%com: CHI pusib omaette mõõta ja joonistada, MOT tegeleb pesudega.
*MOT: noh aa mõõdad veel?
*CHI: jaa.
*CHI: sellepärast oligi hea teha pliiaq harilikuga et need mul oli vaja
kustutada.
*MOT: aa okei.
*MOT: läks midagi valesti vä?
*CHI: ei ma lihtsalt tahtsin teha neid kinnituskohti natuke kaugemale.
*MOT: okei.
*MOT: ma ei saa aru miks meie majas elab sokisööja.
*CHI: kindel vä?
*MOT: no elab pesumasinast tulevad välja ainult üksikud sokid.
*MOT: aga miks miks niimodi?
*CHI: sellepärast no ju siis ta elab pesumasinas.
*MOT: pesumasin sööb sokke.
*CHI: võimalik.
*CHI: täiesti võimalik.
*CHI: näed?
*MOT: noh?
*CHI: nüüd on see nii kaugel ennem oli see nii kaugel kui siin on see.
*MOT: aa a nüüd sa saad sinna nagu pesa sisse ilusti liimida.
*CHI: kuidas?
*MOT: noh vaata nagu sul on niimoodi siia tehtud see nurk ette.
*CHI: jah?
*MOT: paned ilusti siia nurga sisse.
*CHI: tegelt ma ei panegi seda nimodi.
*MOT: xxx aga äkki sul ei olegi kahte päris vaja.
*CHI: et ma lõikan selle keskelt pooleks?
*MOT: ei.
*CHI: oota stopp korra.
*CHI: nii.
*MOT: sa võid ta murda keskelt pooleks.
*CHI: otaah.
*CHI: päris hea mõte.
*MOT: jah sest muidu ta jääb sul sama pikk kui sellel aga sellel on liiga
pikk tegelikult.
*CHI: noojah.
*MOT: millega sa värvisid need ruudud ära siin?
*CHI: vildikaga.
*MOT: vildikq aa siis see on lihtsalt paksem paber vä?
*CHI: ei ma ei usu.
*MOT: kuidas tundub see ei ole ju tavaline xxx paber kui see.
*CHI: peaks olema.
*MOT: aa.
*CHI: ma ei tea näed xxx.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt ma arvan et ma võibolla panen ikka kaks tükki.
*MOT: võibolla sa peaksid liimima lihtsalt mingi jupi sinna sellele
teisele otsa.
*CHI: ta jääb see paber on natuke kole.
*MOT: no ise tead.
*CHI: aga meil võiks olla mingit kõva liimi mis liimib selle ästi kõvasti
kinni siis ma saaksin siia mingi mingi asja mis on natuke raskem
vaata mingi peale teipida.
*MOT: tead aga sellist liimi nigunii ei ole.
*CHI: xxx.
*MOT: sellist liimi nigunii ei ole selles mõttes et kui seal on liiga
raske asi siis see läheb nigunii katki.
*CHI: okei.
*CHI: a seal võiks olla selle jaoks piisavalt raske asi mitte liiga raske
vaid piisavalt raske asi et see kukuks sirgelt alla.
*MOT: hmm.
*CHI: mitte viltu.
*CHI: a kuidas ma nüüd siis teen kas ma panen kaks või ei pane?
*MOT: ma ei tea mina sinu asemel lõikaks selle ühe näiteks pooleks ja
liimiks selle pool veel selle teise külge kaks on liiga pikk minu
meelest.
*CHI: no tegelt jah.
*CHI: ema vaata.
*MOT: no minu meelest ei ole see liiga pikk.
*CHI: ja kui ja kui see läheb veel natuke laiemaks sellepärast et ma
lõikan selle ju keskelt pooleks ja panen siia vahele inimese ka.
*MOT: aa sa paned lõikad keskelt pooleks ja paned inimese vahele sinna vä?
*CHI: jaa.
*MOT: aaa okei.
*MOT: a see ei ole siia vahele pandud ju?
*CHI: ei ole see on ka valesti tehtud siin on kaks juppi ja kõik.
*MOT: ahah.
*CHI: aa ei tegelt siis see läheb ju natuke pikemaks.
*MOT: jah.
*CHI: siis mul ei olegi vaja midagi muud.
*MOT: jah jah ei siis ei ole küll.
*CHI: lihtsalt ma nüüd murran selle pooleks.
*CHI: aga see inimene peab küll olema ikka päris väikq suur.
*CHI: ma ei teagi nüüd kas väike või suur sellepärast ta ei saa tulla ühe
paberi suurune sest muidu ta on no.
*MOT: ss sama suur kui vari ise jah.
*CHI: jah.
*MOT: vaata vaata seda pilti vaata kui äge trepikäsipuu.
*CHI: on jaa nagu hobuse hobuse lakk.
*MOT: mhmh nii kift.
*CHI: sul on õigus.
*MOT: noh?
*CHI: ma teen väikse pausi.
*MOT: aa väsisid ära?
*CHI: mitte seda just aga.
*CHI: me võiks teha koos sellest midagi neokuubist.
%com: Neocube on mänguasi, mis koosneb hõbedastest magnetiseeritud
pallikestest ja sellega saab erinevaid mustreid ja kujundeid
meisterdada.
*MOT: tead kui ma sulle päris ausalt ütlen siis ma ei taha seda neokuubi
isegi mitte puutuda.
*CHI: miks?
*MOT: sest nii kui see kätte võtta on käed mustad.
*CHI: aga sa saad ju käed ära pesta.
*MOT: ei mulle ei meeldi ta nii jõledalt määrib et.
*CHI: et?
*MOT: ma ei taha näppida teda.
*CHI: kui sa ta korraks kätte võtad siis ta ei tee midagi.
*MOT: no jaa aga korraks kätte võttes ma ei saa temast ka teha midagi.
*CHI: jaa-jah.
*CHI: aga ma võiks teha nii et ma annan sulle sobivad jupid ja siis sina
teed nendest nagu.
*MOT: ähh tee ise ma ei taha.
*CHI: kolmnurgad.
*MOT: ma ei taha.
*CHI: ma ei usu et ma üksi ka tahan ma ei usu nii et ma ei taha üksi.
*MOT: taa-daa-daa-daa-daa.
*CHI: eee xxx.
*MOT: kuidas sa selle ära kaunistad?
*CHI: ma ei usu et ma üldse kaunistan.
*MOT: jätadki niisama valgeks vä?
*CHI: see on nii suur ju.
*MOT: no aga sinna võiks ju vähemalt kui sa üleni teda ära värvida ei
viitsi sa võiks vähemalt mingid mm mustrid peale joonistada.
*CHI: aga ühte asja ma ei saa kunagi teha nii nagu päris langevarjul vaata
päris langevarjul on sellised nagu kaared ju.
*MOT: nooh?
*CHI: seda ma ei saa ju teha.
*MOT: mis mõttes kaared?
*CHI: noo nimodi et läheb nii nii nimodi oota korra.
*MOT: aa jajajajaja jah no see on langevarjul a sul ei ole langevari ju.
*CHI: on.
*MOT: no langevari ei ole kandiline ju selline.
*CHI: tegelikult ega eriti vahet ei ole.
*CHI: me pidime tegema töö enda unistusest.
*MOT: aa.
*CHI: ja siis ma tahtsin langevarjuga üpata.
*MOT: okei.
*CHI: aga ma arvan et see jääbki mul unistuseks tead miks või?
*MOT: miks kardad?
*CHI: jaa.
*MOT: ma kardan ka.
*CHI: esiteks ma kardan et langevari ei avane ja teiseks kui ma ükskord
merepäevadel käisime ee mina ja Harli käisime selle suure pehme nagu
padja peale või asja peale hüppamas.
*MOT: jaa-jah jaa.
*CHI: siis sees oli väga vastik tunne.
*MOT: oli õudne jah?
*CHI: jaa.
*MOT: nojah.
*CHI: kõik oleks nagu sees segi läinud.
*MOT: aga maandumine ei olnud irmus või?
*CHI: ei olnd aga see oli nii põnev alati.
*MOT: mm.
*CHI: seepärast et iga kord võisiq võisiq võis juhtuda nii et et see padi
on tühjaks läinud näiteks.
*MOT: no ei usu.
*CHI: no jaa aga see oli väga.
*MOT: ju nad ikka kontrollivad seda enne kui sinna keegi hüppama lastakse.
*CHI: no jaa aga kui seal on ästi palju üpatud ja siis on keegi augu
sisse üpanud?
*MOT: nojah aga samas vaata kaq ta on nimodi ju punnis õhku täis et kui
sealt nagu õhk välja läheks siis ta vajuks ju lössi ja seda oleks ju
näha ästi.
*CHI: jaa aga äkki keegi on hüpanud.
*MOT: noo?
*CHI: ja äkki seal on tehtud nii et seal oli ju kaks kõrgust.
*MOT: mhmh.
*CHI: et näiteks ühelt kõrguselt hüpatakse läheb katki neil on
kokkulepitud nii et üks üppab ja siis kui on ära läind siis järgmine
kohe.
*MOT: noh?
*CHI: et äkki on näha et teine on lihsalt jah eemal on teist näha ja siis
uus kohe hüppab.
*MOT: nii?
*CHI: iseenesest siis võib ju olla nii kui on auk sisse tulnud.
*MOT: ma ei tea ma usun et see materjal on ka nii tugev et ta päris nii
kergesti ei lähe katki.
*CHI: jah.
*MOT: sellepärast et vaata mida kõrgemalt sa hüppad seda suurem see see
pauk vastu seda või seda see maandumine nagu on onjä.
*CHI: jah.
*MOT: aga vaata kui kõrgelt kraana otsast see mees üppas ja teie olete ju
kerged väiksed lapsed eksole ja teie üppasite madalalt aga tema on
ju palju raskem suur mees ja ta üppas vaata kui kõrgelt ja ikka
pidas vastu.
*CHI: no jaa aga äkki see oli mingi kõvem matekq kõvem materjal.
*MOT: ma arvan nad on kõik väga turvaliselt tehtud.
*CHI: noojah võimalik.
*MOT: a te üppasite oma kolm korda ikka ära ju nii suurt irmu ei olnud et.
*CHI: kaks korda.
*MOT: kaks korda?
*CHI: jaa.
*MOT: xxx.
*CHI: ühe korra alt ja ühe korra ülevalt.
*MOT: jah siis ikka nii hirmus ei olnud aga kumb irmsam oli?
*CHI: äääääää alumine või tegelt mõlemad selleprst alumisega oli nii et
vaata ma polnud kunagi hüpanud ja siis ma sellepärast kartsin ja kui
ma läksin kõrgemale siis ma kartsin sellepärast et ma olen kõrgemal.
*MOT: aa.
*MOT: jah aga maandumine oli muidu pehme maandudes aiget ei saanud?
*CHI: ei.
*MOT: mmh.
*CHI: ja seal olid muuseas sellised nagu reeglid või asjad ka nagu seina
peal et kuidas vaq hüpata tohib et pea adq ees ei tohi hüpata.
*MOT: jaah kukerpalli ei tohi teha.
*CHI: jaah muidugi seal osad poisid hüppasid ja siis tegid salto.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja maandusid ikka õigesti.
*MOT: mmhmh.
*CHI: et peaaegu nagu batuudil ju lhsalt siss sa siis ei ole nii et sa
hüppad ja põrkad üles ja alles siis teed salto.
*MOT: mhmh.
*CHI: vaid siis sa juba kõrgelt tuled ja siis teed salto.
*MOT: jah ja mina kardaks küll et ma jään õhus kuidagi tagurpidi ja
maandun pea peal või.
*CHI: ei minul oli ka minul oli ka see hirm sees.
*MOT: oli jah?
*CHI: aga samas see oli nii põnev.
*MOT: no siis on äge.
*CHI: mmh.
*MOT: aga kui see suvi jälle on või nüüd järgmine suvi siis julged ka
uuesti üpata vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ei taha?
*CHI: ma ei teagi.
*CHI: kas sa võiksid ise lõigata sellepärast et kui ma nii lõikan siss
läheb kaiq viltu see?
*MOT: no anna ma lõikan.
*CHI: ma pean nimodi kuidagi lõikama see oleks raskem kui see et sa
lihtsalt lõikad.
*MOT: siin ei ole ju midagi keerulist.
*MOT: palun.
*CHI: lihtsalt sina lõikad täpsemini.
*MOT: noojah.
*CHI: sinnq siia vahele tuleb inimene siis kuigi ta läheb veel nimodi ka.
*MOT: aga kas miks sa selle kokku murdsid ma ei saa üldse aru.
*CHI: ää ma ei saa ise ka aru.
*MOT: aga äkki võtaks uue paberi?
*CHI: issand mul on seal juba ära mõõdetud ju.
*MOT: no aga see ei ole üldse keeruline ju.
*CHI: ähh tegelt on küll.
*MOT: no kuidas sa niimoodi teed langevarju siis?
*MOT: aa no kui sa niipidi teed.
*CHI: jah teistpidi saab ka teha tegelikult.
*MOT: teistpidi ta jääb nimodi.
*CHI: jaajah.
*MOT: niipidi nimodi.
*CHI: aga siis xxx.
*MOT: mina ei tea mina võtaks uue ma aitaks sul ära mõõta ja.
*CHI: aga tegelikult me saame ju teha need õõ sisq need kaared sinna sisse
ma tean ka kuidas.
*CHI: tahad näitan vä?
*MOT: no näita aga ma vist ei viitsi teha.
*CHI: ei sina ei pea midagi eritq eriti tegema.
*CHI: ää ota.
*MOT: ma ei ole just teab mis käsitööline.
*CHI: hmh.
*MOT: võin täpselt lõigata aga midagi muud ma väga ei oska.
*CHI: noojah siin ei olegi vaja eriti lõigata nii et sina ei pea eriti
siin midagi tegema.
*MOT: aa sa teed voldid lihtsalt sisse ja.
*CHI: jaa.
*MOT: jutid.
*CHI: ja pärast ma teen nad kuidagi kaardu.
*MOT: mhmh jajah siis küll.
*CHI: tegelikult nüüd ma saan aru miks mul see on ju murtud vaata.
*MOT: mh?
*CHI: siis kui ma tegin seda esimest siis ma panin selle järgi paika.
*MOT: hmm.
*CHI: no jaa kui ma väga ära ei taha nimodi küünega tõmmata.
*MOT: mhmh.
*MOT: vaata mis su käe peal sellest tätoveeringust on saanud.
*CHI: hmh.
*MOT: nagu mingi sodi.
*CHI: jammh.
*CHI: ma ei teagi kuidaq aaa nüüd ma tean nooh.
*CHI: niimodi.
*CHI: nii.
*CHI: nüüd ma pean nendest kuidagi kaared saama.
*CHI: nimodi sobib vä?
*CHI: vaata.
*MOT: aa sul on sa pead kõik nagu ühele poole murdma mitte siksakki.
*CHI: jaa aga üks lähebki alla ju vaata nimodi see käib ju vahepeal all
ära.
*MOT: äkää.
*CHI: vaata kui e on üks kaar onju vaata üks kaar nii.
*MOT: no jaa aga nimodi sa ei tee kaari sina teed ju präegu nimodi
tõk-tõkk tõk-tõkk.
*CHI: no saa aga ma ei saagi kuidagi xxx muudmoodi teha ju.
*MOT: no aga proovi murra kõik ühele poole.
*CHI: mis mõttes ühele poole?
*MOT: noh see et see oleks ka üleq üles murtud mitte alla murtud.
*CHI: aga ma ei saa nii teha.
*MOT: kuidas sa ei saa?
*MOT: saad küll.
*CHI: no kuidas?
*CHI: näita.
*MOT: lihtsalt.
*CHI: aaa oota.
*MOT: jah.
*CHI: kas sa mõtled?
*MOT: jah jah just niimodi.
*CHI: nii ma ei ma ei oska.
*MOT: anna.
*CHI: tee ise siis.
*MOT: aah ma tahan neid präegu kohe.
*CHI: mis asju?
*MOT: neid seda pähklikooki šokolaadipähklikooki.
%com: MOT on juba mõnda aega otsinud sobivat koogiretsepti.
*CHI: mina küll mitte see näeb välja naguu pähklitega šokolaad.
*CHI: noh tee siis ma ei mina ei oska.
*MOT: vot nimodi ja nimodi teed nimodi.
*CHI: aaa.
*MOT: ja nimodi vaata ta jääb sul nimoq selline onjä?
*CHI: ah.
*MOT: loogiš ei vä?
*CHI: nagu ma siin tegin nimodi.
*MOT: novat jah ja tee teine auq teine pool nüüd samamoodi.
*CHI: ja siis sina sina teed neid.
*MOT: nii ma panen kirja mida meil poest vaja on.
*CHI: ei ema.
*MOT: sa ei pea sööma.
*CHI: ei ema.
*CHI: nou maam.
*MOT: okei kookospähklit ma ei pea ju panema onju?
*CHI: tedaiq teed ainult šokolaadiga või?
*MOT: midagi muud siis ei muutu lihtsalt tal ei ole kookosemaitset a seda
ei peagi olema ju.
*CHI: aga need pähklid on ikka sees või?
*MOT: nii paberit paberit paberit.
*CHI: siin.
%com: CHI pakub kogemata langevarju paberit, MOT hakkab naerma.
*MOT: ma selle peale ei kirjuta ju.
*CHI: aa võid kirjutada küll vaata siin on need voldid sees juba.
*MOT: jaah.
*CHI: iga voldi peale kirjutad erineva asja.
*MOT: kas Birget ütles ka mis ta sünnipäevaks saada tahab või?
*CHI: ei.
*CHI: tavaliselt tahetq ah ei midagi.
*MOT: jälle kümnekas ümbrikusse või?
*CHI: jah.
*CHI: tavaliselt on ju nii.
*MOT: jah.
*CHI: ma teen võibolla mingi kaardi ka ma ei tea.
*CHI: okei mul läheb vist kohe sinu abi vaja.
*CHI: ma mõtsin.
*MOT: a mida a mida ma pähklite asemel ma ei taha pähkleid ma võiks panna
näiteks marmelaadi onju?
*CHI: jaa.
*MOT: jee.
*CHI: siis ma söön ka.
*MOT: väga hea.
*CHI: ema aga mul läheb varsti lõikamises su abi vaja.
*CHI: sa ise ütsid sa oled täpne lõikaja.
*MOT: jah oota ma panen kirja.
*CHI: ja präegu ma tahan teha ühte lennukit ma pole seda mitte kunagi
teinud sellist lennukit ja kui ükq üks katse ebaõnnestub siis mul on
veel teine pool järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja lõppude lõpuks on meil ikkagi üks ja pool pakki veel paberit.
*MOT: jah kas ma rummi peaks vist välja jätma vä?
*CHI: jaa võiksid.
%com: naeravad.
*CHI: võiksid kui sa ei taha seda ainult koos Henrikoga süüa.
%com: Henrico on CHI täisealine vend.
*MOT: ma mõõdan ära mis meie selle küpsetusplaadi suurus on muidu ma ei
teagi noh astu eest ära.
*CHI: siin.
%com: CHI pakub joonlauda.
*MOT: ei ole ju ma otsin mõõdulinti.
*CHI: aa ma mõtsin sa otsid seda ei teagi miks.
*CHI: palun kas sa võiksid korraks lõigata?
*MOT: oota ma mõõdan ära.
*CHI: aga äkki see on rohkem kui kolm meetrit?
*MOT: nii ossaa see on siis.
*CHI: kolgend kaheksa vist.
*MOT: kolgend kaheksa korda hoh korda kolgend kaks kolgend üks.
*CHI: akkh.
*MOT: mul on peaaegu topeltkogus vaja ju kõike vat kui hea et ma mõõtsin.
*CHI: äägee.
*MOT: nii mis ma lõikan?
*CHI: a kas ma siis kirjutan ümber vä?
*MOT: ei ma kirjutan eq.
*CHI: kahesaja asemel.
*MOT: et korda kaks.
*CHI: oota.
*CHI: ei ole siin?
*MOT: oota mille jaoks ma nüüd seda lõikan siis?
*CHI: lennuki jaoks.
*MOT: lennuki jaoks?
*CHI: jaa.
*MOT: me teeme lennuki ka või?
*CHI: no seda esimest tööd ma arvan et ma hetkel ära ei lõpeta.
*CHI: võibolla millalgil hiljem.
*MOT: nii palun.
*CHI: väga hea aitäh.
*CHI: oota tead mis mõte mul präegu tuli vä?
*MOT: noh?
*CHI: präegu ma tahtsin teha tavalist paberlennukit a kui ma saaksin teha
nimodi ja kuidagi teha veel tiivad see oleks ju päris äge.
*MOT: häh küpsisetükke.
*CHI: peab vä?
*MOT: jah küpsisetükid on ju palju paremad kui need.
*CHI: eii marmelaad on hoq poole parem.
*MOT: jaa marq tead aga marmelaadi ma ei saa ahju panna vist.
*CHI: saad saad küll.
*CHI: mis siis juhtub?
*MOT: sulab ära.
*CHI: sulab ära vä?
*CHI: no šokolaad sulab ka ära ju.
*CHI: aga siis ongi mõnus ju aga osta siis marmelaadi ka.
*MOT: jah.
*CHI: selpärast et siis sulab marmelaad sisse ära siis saab
marmelaadimaitset tunda.
*MOT: aa aa see ei seda ei tulegi küpsetada umbq üldse muide.
*CHI: mis siis tuleb?
*CHI: see tuleb panna külmikusse hanguma.
*CHI: aa aga siis tõmbad küpsised maha.
*MOT: siis läheb ei ma panen mõlemat.
*CHI: ahah okei.
*MOT: jah ma jätan rosinad ära.
*CHI: jaa jäta jaa.
*MOT: sest ma tean et peale minu muidu keegi ei söö seda kooki.
*CHI: ma võin süüa rosina ja kaneeli kringlit.
*MOT: hmm.
*CHI: aga kooki ma vist tõesti ei taha.
*MOT: a see on nii lihtne seal ei olegi mitte midagi paar asja kokku
segada ja külma ja ongi valmis.
*CHI: jah nii et nii et ma võin akata seda ise ka tegema.
*MOT: muna jah.
*CHI: aga.
*MOT: ksjuures võidki täitsa.
*CHI: võin vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kuidas?
*MOT: lihtsalt.
*CHI: ma ju ei oska.
*MOT: nii see jääb siia lahti et mul oleks meeles.
*CHI: siis ma akkan õhtuti perele magustoitu tegema.
*MOT: aah ja siis me oleme jõuludeks oleme kõik sellised mõnusad rullid
onju veereme mööda tuba ringi iga päev šokolaadikooki mõnna.
*CHI: väga hea mõte ju.
*MOT: onju eks?
*CHI: mis sa naerad?
*MOT: sind.
*CHI: mis?
*MOT: ja kujutan ette kuidas nedq terve pere on rullis.
*CHI: ei oleks nii rullis.
*MOT: ei vä?
*CHI: ei okei iga ühe päeva tagant siis oleme poole kõhnemad.
*MOT: jaa siis oleme ainult poolkaared jõuluks.
*CHI: ei ma xxx alates praegusest poole kõhnemad xxx.
*MOT: nojah kui ma midq kui me midagi muud ei söö kui me igasugused jah
muud toidud ära jätame ja ainult šokolaadikooki sööme siis siis on
okei.
*CHI: ema vaata siis ma oleksin selline.
%com: CHI tõmbab kõhu sisse.
*MOT: jah umbes selline jah.
*CHI: vaata kas präegu ma olen nii paks nii xxx.
*MOT: õudne issand kas ma teen sulle kohe midagi rasvast oota kohe otsin.
*CHI: xxx õudne kui kõhn.
*MOT: jube.
*MOT: kuidas sa üldse püsti püsid ja pooleks ei lähe?
*CHI: ema?
%com: CHI ajab kõhu punni.
*MOT: jah.
%com: naeravad.
*CHI: tita.
*MOT: vaata et sa liiga kõhq kõvasti ei punnita.
*CHI: miks?
%com: naeravad.
*CHI: toit lendab välja.
*MOT: jah hea kui toit välja lendaks.
*CHI: toit lendab välja.
*MOT: fuhh ma ei tahtnud näppida seda.
%com: MOT oli hakanud Neocube kuule näerdama.
*CHI: hehee just näppisid.
*MOT: jah kogematta.
*CHI: xxx ma tean miks sa käega sellest üle tõmbasid a siis lähvad käed
puhtaks.
*MOT: ei lihtsalt sinna oli mingi puru peal.
*CHI: šokolaadikoogi puru.
*MOT: null koma kaheksa tetltsiliitrit.
*CHI: korda kaks.
*MOT: korda kaks palju see siis on?
*CHI: üks koma kuus.
*MOT: mis üks komq anojah jah jah selles mõttes küll mhmh.
*CHI: on üks koma kuus detsiliitrit.
*CHI: emaaaa.
*MOT: mis?
*CHI: ei midagi.
*CHI: mitte midagiii.
*MOT: aga äkki paneks nüüd riidesse ja akkaks sinna juuksurisse sättima
või?
*CHI: peab minema vä?
*MOT: ikka-ikka.
*CHI: ma kohe üldse ei tahaks minna.
*MOT: no aga käime ära siis olete omme piltide peal vähemalt viisakad.
*CHI: peab olema vä?
*MOT: jah no ma ütlen sellest oleks ju kahju kui pildi peal on mingi
karvane tuust ja nägu ei olegi näha.
*CHI: mis sa väidad et mu käed ja nägu ja kõik on karvane vä?
*MOT: jaa tuust on.
*CHI: siis ma olen ju nagu aff.
*MOT: ei ole vä?
*CHI: ei.
*MOT: äh okei kuule aga leia endale teksad ja mine.
*CHI: ma käin vetsus ära.
*MOT: käi vetsus leia teksad ja mine ütle Harlile ka et minek.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, FAT Father
@ID: est|Korgesaar|CHI|9;8.24|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|FAT|38;|male|||Father|||
@Date: 02-DEC-2013
@Situation: FAT ja CHI valmistavad sünnipäevakaarti.
*FAT: vot.
*CHI: akkame siis kirjutq akkamegi nüüd kaarti tegema.
*FAT: aga kas sa tähndb sina mõtle välja nüüd mida sa joonistad selle
kaardi peale ja mina teen sulle tooriku kõigepealt vali endale mingi
värv.
*FAT: tüdrukule vist võikq peaks võtma selle vä?
*CHI: jah.
*FAT: võtame selle.
*FAT: no selle peale on muidugi ää värvilise pinna peale on sul joonistada
halb sellega sa pead arvestama nii et võibollak sa mõtled välja
mingi kujunduse ja siis me lõikame ja kleebime pärast peale asju.
*CHI: jah ma mõtlesin just sama.
*FAT: a midagi võib muidugi joonistada ka.
*CHI: jaa ja kirjutada võib ka.
*FAT: kirjutada võib ka kirjutama ilmselt peabki.
*CHI: jah.
*FAT: nii.
*FAT: aga siis minul on vaja kääre.
*CHI: jah.
*CHI: ma pean mõtlema mida ma teha tahan ma ei teagi.
*FAT: mõtle ästi järele jah mis sa tahad teha jah ma lähen toon teisest
toast värvilised pliiatsid.
*CHI: muidugi õnneks meil on palju neid pabereid.
%com: FAT käib ära ja tuleb tagasi.
*CHI: ma mõtlesin et ma teen võibolla mingid lilled.
*FAT: noh jah.
*CHI: ja veel midagi.
*CHI: a mida veel?
*FAT: nii.
*CHI: mis sa seal paika paned?
*FAT: mul on vaja enamvähem kätte saada mõõdud kuidas ma seda.
*FAT: kaarti akkan kokku panema.
*CHI: okei.
*CHI: päris ilus.
*FAT: nii.
*CHI: aga äkki ma teengi selles mõttes kaardi et ma et sinna kuhu ma
panen asju vahele.
*FAT: sinul on vaja hea oleks kui siin oleks midagi siin võib olla midagi
ja siin midagi peab olema.
*CHI: ja siin jah peaks ei pea võiks.
*FAT: peaks.
*CHI: muidu on igav kui ei ole.
%com: FAT asjatab köögis, teeb endale kohvi ja tahab pelmeenid keema panna.
*FAT: aga me ei saagi teha kahte pakki pelmeene sest meil ongi ainult üks
pakk pelmeene.
*FAT: sa Gregory võid võtta endale ühe valge paberi ja akata sinna mingit
kavandit tegema peale.
*CHI: mhmh.
*FAT: mis sa tahad joonistada ja siis me saame pärast sellest kavandist
teha.
*FAT: teha asja.
*CHI: jah tegelikult ma ei tea kas ma teen mingi kavandi.
*FAT: mingi kavand on hjea mõte sellepärast et siis siis ei ole õige asja
peal vaja sodida midagi.
*CHI: aga ma arvan et ma mõtlen siis välja kui siis kui me akkame tegema.
*CHI: sest präegu mul ei tule näiteks mitte ühtegi mõtet.
*FAT: aga sa võtagi paber ja akka lihtsalt sodima sinna peale ja siis sul
akkavad mõtted jooksma ka ega nad niisama ei tulegi.
*CHI: mina küll selles nii kindel ei oleks.
*CHI: hmh päris tubli.
%com: FAT katkestab töö ja tegeleb vahepeal toiduga.
*CHI: mul tuli mõte mida ma teha võiks.
*FAT: nooh?
*CHI: ma võiksin teha nagu me ükskord ühele poisile sünnipäevaks tegime
siis kui me tegimeee seda jaapani keel jaapanikeelset seda asja.
*CHI: see oleks päris äge.
*FAT: no aga Birget ei ei ole kuidagi seotud ju Jaapani asjadega.
*FAT: sellele poisile me tegime sellepärast Jaapani oma et tal oli sellega
seos.
*CHI: kuidas?
*FAT: ma ei mäleta täpselt.
*CHI: minu meelest küll ei olnud.
*CHI: ma vaatasin ükskord ühte multikat nindžakilpkonnad.
*FAT: nii?
*CHI: ja siis seal ühel kilpkonnal oli üks asi kus oli kaks nagu
pulka olid ketiga ühendatud.
*FAT: nii?
*CHI: et ma vaatasin seda pulka mije mille peal sa lõikasid.
*FAT: ja arvasid et sa saaksid sellest teha sellise asja või?
*CHI: ma võiq jah ma mõtsin et sa võiksid selle kaheks lõigata ja nööriga
ühendada.
*FAT: see asi on jah vana idamaine relv.
*CHI: jah.
*FAT: aga kindlasti mitte laste mänguasi sest sellise relvaga võib endale
väga palju viga teha.
*FAT: kohe väga palju.
*CHI: ära muretse ma ei hakkaks sellega vendade vendade päq päid peksma.
*FAT: no jaa sellega võib iseendalegi viga teha palju.
*CHI: nojah.
*FAT: no mina ei tea kus sinu ideed nüüd on siis minul on kaardi toorik on
valmis.
*CHI: mul ei tule mitte ühtegi mõtet.
*FAT: nii.
*CHI: me võiksimegi teha mingeid lilli või värke.
*FAT: aga siis võta ja teegi mingeid lilli ja värke.
*FAT: teegi ise midagi.
*CHI: sa oled välja mõelnud kuidas seda kinnitada saaks või?
*FAT: kinnitada mida milleks?
*CHI: seda pealmist osa.
*FAT: no põhimõttselt ma võin siit maha võtta natukene siis me saame selle
vahaga panna kui sa tahad.
*CHI: jah.
*FAT: kui sa seda silmas pead.
*CHI: jah muidu saaks ühtemoodi veel teha et sa võtad mingi jupi ära vaata
ja siis lõikad siia mingi kaare nimodi välja ja paned siia.
*FAT: aa jah nagu nendel teistel poekaartidel.
*CHI: jah.
*FAT: nii saab ka teeme nii nagu tahad.
*CHI: mmhmh.
*FAT: nii.
%com: FAT ja CHI vaatavad internetist pilte võimalike lillede kohta.
*CHI: hmh.
*CHI: sa võiksid eesti keeles kirjutada.
*FAT: no igal juhul ma kirjutan eesti keeles.
*CHI: ei ma mõtlen.
*FAT: aga ideede otsinguks ma kasutan inglise keelt sellepärast et siis
tuleb rohkem vasteid.
*CHI: aga äkki sa leiad mõne eestikeelse ja parema?
*FAT: aga ma ei taha maha kopeerida ma tahan aint ideid.
*FAT: ma präält otsin ainult ideesid.
*CHI: aga äkki sa peaksid kirjutama ise tehtud?
*FAT: ei pea mulle sobivad poeideed ka väga ästi.
*CHI: aa okei.
*CHI: aga kahju et sa ei tee mulle seda.
*FAT: misq mida ma sulle ei tee?
*CHI: see see see see mis sa ütlesid et xxx.
*FAT: ei sellest on kahju jah.
*FAT: võta nüüd ja lq häälesta ennast selle kaardi lainele ja akame tee
midagi selle kaardi peale ikkagit ära.
*CHI: ma mõtleen.
*FAT: mõtle-mõtle.
*FAT: sest kui sa ei tee midagi sinna peale siis ta jääb tühjaks.
*CHI: tüdrukutele ei ole eriti muud vaja kui aint mingeid lilli.
*FAT: noojah.
*FAT: joonista siis mõni lill.
*CHI: jah.
*CHI: mul tuli üks mõq päris naljakas idee aga seda ma vist jaa seda ma ei
tee.
*CHI: ma mõtsin et äkki ma võiks teha nii et ma lõikan selle pildi siit
välja.
*FAT: selle pildi välja?
*CHI: jah.
*FAT: aga see ei ole sinu tehtud ju.
*CHI: ma tean.
*CHI: mitmes täna on teine vä?
*FAT: teine.
*CHI: homme on kolmas siis ongi ta sünnipäev.
*FAT: noh akkad sa joonistama?
*CHI: jaa.
*FAT: ästi.
*FAT: ma leidsin ka mõned uvitavad ideed aga neid on päris raske teha.
*CHI: nagu näha siis jah.
*CHI: päris äge.
*FAT: on küll.
*CHI: huvitav millest see tehtud on?
*FAT: millest tehakse pappi?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: paberist vä?
*CHI: minu meelest see ei ole ju papp.
*FAT: mis see on siis?
*CHI: ma ei oskagi öelda.
*FAT: a mis sa siia peale joonistad?
*CHI: tahtsin siia peale joonistada midagi ja siis saaks välja lõigata ja
siis jääks ilusq ilusamini paista.
*FAT: okei.
*FAT: mina tahaks leida üldiselt kas meil võiks olla värvilist paela
kitsast?
*CHI: on oota ei ei ole kah see ei ole pael.
%com: FAT ja CHI tuhnivad kahekesi sahtlites.
*FAT: meil olid sellised rullid.
*CHI: no jaa on küll ei mitte siin siin ka mitte siin vist.
*CHI: eeei siin ka mitte.
*CHI: jah ma mõtsingi et äkki oopis siin siin peaks vist ka olema.
*FAT: siin ei ole kindlasti.
*CHI: siin ka mitte.
*FAT: nooh siin võiks olla juba ei ole.
*CHI: aga ei ole.
*CHI: mis meil siin sahtlis on aa okei sain aru.
*FAT: tule eest ära.
*CHI: ma mõtsin et äkki ta on siin.
*FAT: mul on mingit sarnast asja vaja.
*CHI: aa vot.
*FAT: aga.
*CHI: aga teist värvi või?
*FAT: no teisi värve ka ja rohkem.
*CHI: oota.
*CHI: oot-oot-oot.
*FAT: noh leiad midagi vä?
*CHI: ei.
*CHI: oota.
*FAT: nooh leiad midagi?
*CHI: ei.
*FAT: no las ta olla siis mõttme midagi muud välja.
*CHI: muq muidugi mm ma just paar päeva tagasi nägin kuldset sellist linti.
*FAT: jah kuldne oleks muidugi hea.
*CHI: jah.
*CHI: ei leia.
*FAT: nooh sa juba mõtlesid välja mis sa joonistad vä?
*CHI: jaa lilled lilled.
%com: teine lilled on kajakõne.
*FAT: okei.
*CHI: hmh.
*FAT: huvitav meil oli minu meelest teist värvilist asja ka.
*FAT: nii.
*CHI: nii.
%com: FAT tuhnib kapis ringi.
*CHI: mis sa sealt otsid?
*FAT: teisi värvilisi pappe.
*CHI: aa okei.
*FAT: leidsin ilusti ühed.
*FAT: opstii siin on palju paremad erksamad värvid.
*CHI: on vä?
*CHI: aga äkki ma võtangi siis sealt hoopis?
*FAT: no tee siis sellega ka midagi kui sa juba sinna peale hakkasid
joonistama.
*FAT: aah jaah.
*CHI: xxx äkki siit saab erksamaid värve siis ma saaksin sealt äkki parema
rohelise ja nagu ma näen siis saabki siit.
*FAT: sul on lilled rohelised tulevad?
*CHI: ei varred tulevad rohelised.
*FAT: varred tulevad rohelised.
*CHI: jah.
*CHI: aga võib vä?
*FAT: no võib küll aga ma ei saa aru selles mõttes et sa joonistad õit ju
präegult.
*CHI: ei.
*FAT: mis asi see on siis?
*CHI: lillekimp.
*FAT: okei.
*CHI: ja siis ma oleksin teinud nii nagu ta vahepeal sünniq
sünnipäevakaartide peal on et ee et sinna otsa tulevad nagu õied ja
siis ümber ma oleksin teind sellised nagu värvilised nagu kastid või
nii.
*FAT: värvilised kastid?
*CHI: jah.
*FAT: okei.
*CHI: no see mis vahepeal sünnipäevadel on vaata mis lendab laiali nimodi
ma olen näind selliseid sünnipäevakaarte.
*CHI: ma ennem kasutasin seda et ma saaksin sirge joone endale.
*FAT: aga tead mis vä?
*CHI: mis?
*FAT: ära joonista keset paberit.
*FAT: sellepärast et siis sa lõikad noo meil paberi sisse augu ja ülejäänd
paber ümberringi läheb raisku kõik.
*CHI: jah.
*FAT: xxx sellest peaks sulle piisama ju.
*CHI: jaa siit jääb ülegi.
*FAT: nojah siis akkagi sealt servast tulema.
*FAT: servast on mõistlikum akata tegema siis ei lähe paber raisku.
*CHI: jah.
*FAT: siis ei lähe paber raisku.
*FAT: aih.
*CHI: ma ei saa nii teha.
*FAT: miks?
*CHI: sellepärast et äää kui ma joonistan nimodi et siia jäq on üks lill
ja see on teine lill siin kõrval ja siis ku kuidas ma õied teen?
*FAT: ei no siit sa lõikad kõigepealt joonistad varred ära.
*CHI: jah.
*FAT: õied teed eraldi.
*CHI: a kuidas ma siia otsa saan õied teha siis kuidagi ei saa ju?
*FAT: ei aga teise paberi sa teed ju nigunii teist värvi õied.
*CHI: jaa.
*FAT: siis sa teed nimodi et üks selle asja komponent on need varred.
*CHI: jah.
*FAT: nii sa lõikad selle välja lõikad siia vahed sisse ja siis sul jäävad
nimodi siia eksole eraldi need varred nii nimodi ja siis võtad sa
teise paberi lõikad näiteks õiesüdamikud välja kas kollased või noh
mis värvi sa tahad.
*CHI: jah.
*FAT: ja siis mingist paberist lõikad endale sellised asjad välja.
*CHI: jah.
*FAT: mis värvi õit sa siis tahad nii ja siis võtadki selle väljalõigatud
asja paned siia peale kleebid kinni paned selle mummu siia peale
südamiku.
*CHI: jaa aga näed kui ma joonistan onju või no nii ei joonista kui ma
joonistan siis ma joonistaksin kuidagi nimodi onju see on üks nääd
ja siit tuleks juba teine.
*FAT: nooh.
*CHI: noh kuidas ma siin teen?
*FAT: sa ei.
*CHI: õied.
*FAT: vaata kui sa teed rohelisest paberist siis sul ei ole mõtet ariliku
pliiatsiga jooni teha et need on õied.
*CHI: siis ma ei teegi õiq õisi jooni siia jooni.
*FAT: ei no et need on varred.
*FAT: sa pead ikkagit arvestama sellega et kui sa teed noo kui sa lõikad
välja pärast siis iga vars on mingi paksusega näed see on üks vars.
*FAT: see on teine vars.
*CHI: jaa aga kuidas mul jääb siia nii lai vahe ju vahele?
*FAT: kolmas vars.
*FAT: neljas vars.
*FAT: ja viies vars näiteks.
*CHI: jaa aga kuidas mul jääb siia nii lai vahe vahele?
*FAT: a miks ta ei või jääda?
*FAT: selle sa lõikad välja siit.
*CHI: ma tean.
*FAT: siis jäävad aint rohelised sellised või siis teed üldse nimodi et sa
lõikad endale sellised ribad.
*FAT: ja siis pärast kleebid neid nii kuidas parajasti tahad sest sa võid
ju neid lilleõisi ka panna teineteise peale servapidi.
*CHI: no siis ma võingi teha nii nagu mina teeksin.
*FAT: näita mulle mis sa teed siin.
*CHI: präägu ma kustutasin ära endal.
*FAT: ästi.
*CHI: akaq akkasin kustutama.
*FAT: jaa aga mina nägin et sina joonistad nimodi.
*CHI: jah.
*FAT: nii a millised need varred sul on siin?
*CHI: siis mina oleksin teind nii et see on üks vars see on teine vars see
on kolmas vars neljas vars kuues.
*FAT: ma ei saa aru värvi mulle ära.
*CHI: xxx.
*FAT: kus on üks värv värvi ära või näita mulle pliiatsiga kus on üks vars.
*CHI: loedki nii et see on üks vars.
*FAT: nii.
*CHI: teine vars kolmas vars neljas vars viies vars kuues vars.
*FAT: ah et vartel nagu vahet üldse ei olekski?
*CHI: jah.
*CHI: oota korra.
%com: CHI tahab midagi internetist otsida ja näidata.
*FAT: või siit sisse lõigata on ikkagit.
*CHI: guugl guugl.
*FAT: no onn guugel ees ju.
*CHI: a siin aa jaa ma kirjutan eesti keeles.
*FAT: no kirjuta kuidas oskad.
*CHI: ei.
*CHI: näh mis ta sinna läheb?
*FAT: las ta läheb.
*CHI: ootaaa.
*CHI: kus siin üü on see vä?
*FAT: kaks enni.
*CHI: aa jaa.
*FAT: ii ka vahele.
*CHI: siin ei olegi sellist.
*FAT: no ma arvan neid on väga palju siin ja see mida sa mõtled on ka
võibollaek siin olemas kuskil aga sa ei leia seda.
*CHI: no ma joonistan sulle.
*FAT: no vahet ei ole aga tee midagi valmis võta enda pliiats tee midq jaa
aga tee midagi valmis.
*CHI: oota ma näitan sulle.
*FAT: mis sa näitad mulle?
*CHI: ma mõtsin et ma teen sellise sellise et panen nimodi onju.
*CHI: selle siia xxx.
*CHI: oletame et need on lilled.
*FAT: nooh?
*CHI: siis tuleb nimodi.
*CHI: nagu on see et need nagu tükid lendavad.
*FAT: helbed või noh.
*CHI: jah jah jah.
*FAT: noh okei.
*FAT: aga noh need lilled tulevad siis sul tuleks.
*CHI: siis ma peaks teineteise peale tegema ju.
*FAT: jah.
*FAT: siis sul tulebki teha teineteise peale lissalt.
*CHI: jah.
*FAT: mhmh.
*CHI: jah tulebki teha teineteise peale.
*FAT: aga sa tee nii nagu sa oskad sellepärast et keegi ei ootagi et sa
oled ju superkunstnik tähtis on see et sa teed ää.
*CHI: muud midagi.
*FAT: südamega teed asja et sa mõtled head.
*CHI: jah jah jah.
*FAT: ja teed seda tema jaoks.
*FAT: uh-uh-huu.
%com: mõlemad nokivad oma asjade kallal, CHI-l läheb midagi segamini.
*CHI: ei mul on laiemad või noh.
*FAT: ma räägin lõika endale lihtsalt ribasid lihtsalt varsi.
*CHI: mis sa selle siia tegid?
*FAT: ja pane siis.
*CHI: aa kaardi.
*FAT: jaa ja pane nad lihtsalt punti.
*CHI: mul peaaegu tuli aga ma akkasin lõpuks tegema liiga peenikesi neid
varsi.
*FAT: nii.
*CHI: kule ma teen nimodi siis vä?
*FAT: ma räägin tee nii kuidas oskad.
*CHI: jah.
*FAT: tee nii kuidas oskad.
*CHI: selge.
*FAT: siis pärast saab vaadata natukene võibollaek aitan sind aiah.
*FAT: neid otsid vä?
*CHI: ää-ää jaa-jaa jaa.
*FAT: sul on lihtsam võibollaek lõigata mingii tükk välja sellest suurest
paberist ja siis sealt edasi lõigata.
*CHI: ei ma saan küll.
%com: FAT leiab võrgust ühe videoõpetuse.
*FAT: näitab kuidas teha paberist lille.
*CHI: millest?
*FAT: pabeq paberist lille.
*CHI: mm.
*CHI: hmm.
*FAT: noh said valmis oma varre vä?
*CHI: mkm.
*FAT: tee valmis siis saame saame akata õisi tegema.
*CHI: see on olemas.
*FAT: selline jääbki?
*CHI: jaa.
*FAT: ästi.
*CHI: hmm.
%com: vaatavad jällegi üht õppevideot.
*FAT: hästi.
*FAT: aa sa ikka teed vahed sisse ka jah?
*CHI: mmhmh.
*FAT: lihtsalt mõtlesin et vahed tuleks ikka sisse teha.
*CHI: aga siis mul tulevad ästi peenikesed õied need varred sellised.
*FAT: no las nad tulevad.
*CHI: lõikan need vahelt ära?
*FAT: ära lõika.
*CHI: lõikan küll.
*FAT: no lõika vahet ei ole.
*CHI: oota.
*FAT: nooh?
*FAT: nüüd tuleb õied ka teha.
*CHI: hmh.
*CHI: olemas Volker vaata.
*FAT: tee edasi.
*CHI: mis?
*FAT: tee edasi õied ka.
*CHI: mmhmh.
*FAT: sul on ainult varred valmis.
*FAT: ästi.
*CHI: sina saad kasutada selleks siis pliiatseid.
*FAT: pliiatsit või pintsli tagumist vart või mida iganes.
*CHI: või võibq või seda söömispulka.
*FAT: no söögipulkasid meil ei ole vist.
*CHI: on.
*FAT: ümmargusi söögipulki vä?
*FAT: kas meil on ümmargusi söögipulki?
*CHI: mh pekki.
*FAT: ma arvan et need on suhteliselt kandilised.
*CHI: ahah on jah.
*FAT: söögipulgad üldiselt.
*CHI: no nende kohtadega saab teha.
*FAT: kipuvad üldiselt olema kandilised.
*CHI: no tegelikult see on suht ükskõik ju lihtsalt selle otsaga see väga
kandiline ei ole.
*CHI: vaata vaata.
*FAT: mh?
*FAT: mhmh väga ea.
%com: CHI ümiseb midagi omaette.
*FAT: sa tegid nüüd nii väikesed varred et ma ei tea kuidas sa nii
väikesed õied valmis saad.
*CHI: mmmm ma ei tea ma võin teha ka uuesti tegelt see ei ole väga raske
see on suht kerge.
%com: CHI nägi arvutiekraanil midagi põnevat.
*CHI: mida ta teeb?
*FAT: liimib kokku.
*CHI: kahte xxx vä?
*FAT: ei kahte otsa.
*CHI: õit.
*FAT: õie kroonlehte.
*CHI: aaa vedel liim.
*CHI: aa nüüd ma saan aru.
*FAT: ta kasutab seda kuuma liimi jah.
*CHI: mis asi on kroonleht?
*FAT: õieleht.
*CHI: mida ta teeb?
*CHI: aaaaa okei.
*FAT: südaq seda keskmist osa õiele.
*CHI: aa okei nüüd ma sain aru.
*FAT: see on päris keeruline mis ta teeb.
*CHI: väga ei ole.
*FAT: ei ole noh selles mõttes aga.
*CHI: meie meil ei ole kuuma liimi.
*FAT: on tegelt seda ka meil on isegi püstol olemas.
*CHI: aa äge.
*FAT: aga.
*CHI: aga?
*FAT: ma ei ole päris kindel et ma tahan seda teed minna.
*FAT: miskitpidi peaks saama ilma liimita ka seda asja ajada.
*CHI: äkki ma teen ka nii?
*FAT: taadadaa taadaa.
*CHI: mine siia peale ja siis liigu siia lõppu siis sa näed milline see
lõpuks välja tuleb.
*CHI: nii palju.
*CHI: mm.
*FAT: teistpidi ka.
*CHI: sama palju.
*FAT: mhmh.
*CHI: äkki ma ei teegi talle kaarti?
*CHI: aa ei fuh xxx ei ikka pean tegema.
*FAT: sa võid talle mingi lille ka veel lisaks teha.
*CHI: kas sa ütsid võin või pean?
*FAT: võid.
*CHI: aah ma kuulsin et sa ütsid et ma pean talle mingi xxx lille ka veel
tegema ma arvan et ma teengi.
*FAT: kaart oleks vaja ikkagit ära kaunistada ja.
*CHI: jah.
*CHI: aga kas see lill tuleb nagu.
*FAT: ma ei tea milline see lill tuleb.
*CHI: mine siia siia.
*FAT: ma ei taha ma tahan vaadata kuidas ta teeb seda.
*CHI: jaa aga sa võid vaadata aga võid ikka siia minna nüüd sa vaatad xxx
et sa näed milline see lõpus välja tuleb.
*FAT: aga ei näe.
*CHI: jah sa täisekraani ei taha panna?
*CHI: siis oleks parem.
*CHI: päris ilus tundub tulevat.
*CHI: vaata seda kuidas teha jõulupuud paberist.
*CHI: tead mis ma ükskord mõtlesin või?
*FAT: nooh?
*CHI: et see oleks poole ägedam kui inimesed saaksid endale iga kell ise
valida milline millise milline nende soeg on soeng on.
*CHI: tead kuidas või?
*FAT: nooh?
*CHI: võiks olla nii et käq kõik inimesed aetakse kiilakaks ja siis
tehtakse parukaid ästi-ästi palju.
*FAT: no parukaid tehakse tänapäeval juba ka päris-päris palju et kui sa
tahad ennast kiilakaks ajada ja endale ästi palju parukaid osta siis
sa võid seda präält ka teha ju.
*CHI: nojah a see oleks nii äge kui kõigil oleks xxx.
*FAT: minule näiteks küll ei meeldiks.
*CHI: siis oleks nii et et kui näiteks mõni tüdruk või poiss läheb ää
sinna ujuma ujumistrenni siis ei ole mütsi vaja.
*CHI: siis ma võin enda ennast teha ükskõik milliseks.
*CHI: a millest parukaid tehtakse päris juustest või?
*FAT: nendest ka kallid parukad on tehtud jah päris juusq juq juukstest.
*CHI: juustest.
*CHI: agaa odavad?
*FAT: tehismaterjalist.
*CHI: niidist või?
*FAT: no mitte päris.
*CHI: lõngast ka mitte.
*FAT: issand kui palju voltimist on selle lillega muudkui voldib ja voldib
ja voldib.
*CHI: aga see-eest tuleb üks päris ilus asi.
*FAT: aa.
*FAT: aga kus on osa kaks see vä?
*FAT: jah.
*CHI: mida kaks osa?
*CHI: teine on kaheksa minutit vaata siin näitab ka mis oli eelmises osas.
*CHI: hehee xxx pane kinni.
*CHI: see on nagu mingi silm.
*FAT: ei nüüd ta akkab voltima tal on juba ära noh voldid on sees.
*CHI: aaa.
*FAT: ja nüüd ta lihsalt pakib kokku ta mööda neid volte.
*CHI: ja ongi valmis.
*CHI: ma ei saa aru miks see kaheksa minutit siis veel kestab.
*CHI: sest ta näitab mitu korda seda.
*FAT: noh sa võiksid akata tegema õisi.
*CHI: ma tean aga ma vaatan jah ma ei saa teha ma ei saa teha multitäsq
taskingut ehk siis kahte asja korraga.
*CHI: oo.
*FAT: noh see näts mis sa oisid oostsid oli liiga vänge vä?
*CHI: jah.
*CHI: nüüd mul on hetkega suu värske õhu värskee värske õhk xxx.
*FAT: suus jah.
*FAT: mis teed selle pakiga nüüd sis?
*CHI: mis pakiga?
*FAT: nätsupakiga.
*CHI: aa ma ei teagi.
*CHI: kahju et ma selle juba lahti tegin.
*FAT: no ega sa poodi tagasi ikka ei viiks.
*CHI: aa nojah xxx võibolla isegi viiks.
*FAT: a kuidas sa oleks siis teada saanud et see nii vänge on?
*CHI: ma arvan ma oleksinn pidanud kõigepealt kuskilt lugema.
*CHI: mis see tähendab?
*FAT: vinterfrešš.
*CHI: jah.
*FAT: talve värskus.
*CHI: mm.
*CHI: ma oleks pidanud seda ennem vaatama.
*FAT: no ega sa ei tea ju mida see maitses tähendab.
*CHI: noojah.
*FAT: kui seal oleks peal kirjas sada protsenti tšillipipar siis ilmselt
ei oleks ostnud.
*CHI: tšillipiprakaunalõigud siis saaks xxx sada protsenti tšillipipar.
*FAT: vaata kui keeruline asi sealt tuleb.
*CHI: appi.
*FAT: vaata.
*CHI: nüüd ma saan aru miks see teine osa nii kaua kestab.
*FAT: esimene oli ka umbes sama pikk.
*CHI: esimene oli kuskil kuus minutit nüüd on üheksa.
*CHI: issand see kestab ää.
*FAT: jah seda me järele tegema jah kindlasti ei akka vaatame mis siit
välja tuleb.
*CHI: mine lõppu siis.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Korgesaar|CHI|10;5.7|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|MOT|38;|female|||Mother|||
@Date: 16-AUG-2014
@Situation: MOT ja CHI teevad koduseid toimetusi ja vestlevad.
*MOT: noh ongi natuke rohkem kuivand.
%com: jutt käib tillist, mida parajasti talveks sügavkülma lõigutakse.
*CHI: mhmm okei.
*MOT: sa sõid juba kõhu täis vä?
*CHI: mkm ma ei taha präegu rohkem.
*CHI: ma lihtsalt ei taha präegu rohkem.
*MOT: nii head pannkoogid olid täna.
*CHI: olid küll väga ead.
*CHI: aga minu meelest nad küll nii magusad ei olnd et võiks puhtalt süia.
*MOT: mina ei tea mina sõin ja mõtsin et moosi küll ei ole tarvis.
*CHI: okei.
*MOT: noh ma mõtlesin et ma teen kaks väikest karpi aga tundub et seda
tilli on siin nii palju et peab vist suurema karbi võtma.
*CHI: teed oopis ühq ühe suure kahe väikse asemel.
*MOT: ei ma arvan siit tuleb üks suur ja üks keskmine isegi.
*CHI: kas ma võin ka lõigata?
*MOT: aa ma pean sulle otsima teised käärid siis põhimõttselt võid küll.
*CHI: okei.
*MOT: oota need olid siin sahtlis vist need hallid.
*MOT: ei ole.
*CHI: äkki ma võin nende kääridega lõigata?
%com: CHI näitab ürdikääre.
*MOT: need teevad liiga peenikeseks.
*MOT: ohohoo.
*CHI: a äkki ma saan nende kääridega lõigata?
*MOT: ei.
*CHI: lihtsalt kraani alt läbi lasta.
*MOT: no aga pese nad siis nõudepesuvahendiga puhtaks.
*CHI: okei.
*MOT: švammiga korralikult.
*CHI: no minu arust said puhtad küll käärid.
*MOT: kuivata jah ära ka.
*MOT: nii hea värske tilli lõhn on üle terve maja.
*CHI: on jah.
*MOT: nii ma annan sulle selle väikse karbi.
*CHI: mhmh.
*MOT: teed oma personaalse selle karbi.
*CHI: okei.
*MOT: ja siis ma õpetan kuidas teha.
*CHI: valmis sain.
%com: CHI lõikus karpi ühe tillioksa ja pani kaane peale, MOT naerab.
*MOT: seda on natuke vähe ühe karbi kohta.
*CHI: a see ongi väike karp ju.
*MOT: no jaa aga see võiks ikka täis olla näed siit kus need ühenduskohad
on siit nimodi murrad ära mõnes kohas kus on jääb liiga pikk see
vars vahele siis võtad need otsad ainult ja siis võtad viimase otsa
ära.
*CHI: okei.
*MOT: nii näed siin on ka need.
*MOT: ja siis selle otsa ja ongi üks terve vars tühi siis võtad tagumisest
otsast kinni ja hakkad eiq esimesest otsast lõikama ja lõikad
sellised parajad.
*CHI: ah vale karp.
*MOT: lühikesed need.
*CHI: jah.
*MOT: mida on hea raputada kartulite peale või kala peale või.
*CHI: jah.
*MOT: niimoodi me kahekesi saame palju rutem tehtud muidugi selle.
*MOT: ma tõstan sulle mingi portsu siia ette.
*CHI: siia läheb see mustadeks?
*MOT: mhmh.
*MOT: jah mõni.
*CHI: siin on üks väike ots.
*MOT: mõni ongi selline kus ei ole suurt midagi küljes.
*CHI: kas siin on liiga suur vars vahel?
*MOT: näita mkq mina võtaks jah need ülemised otsad eraldi siis xxx.
*CHI: pekki.
%com: CHI lõikas otse põrandale.
*CHI: kas need võivad seal präegu olla?
*MOT: las nad olla.
*CHI: osad need otsad saab lihtsalt ka nimodi teha näed.
*MOT: no saab põhimõttselt vaata ise kuidas sul endal mugavam on.
*MOT: nii outš käärid.
*MOT: kuidas sul eile kapi värvimine meeldis?
*CHI: väga väga meeldis.
*MOT: täna tuleb teist korda üle värvida siis jälle.
*CHI: jess.
*MOT: ülehomseks peaks valmis olema need kaks kappi.
*CHI: väga äge ju.
*MOT: väga äge jah.
*MOT: siis saab vähemalt kooli ajaks korda selle xxx.
*CHI: ja siis ma saan hakata sõpru külla kutsuma lõpuks.
*MOT: jah lõpuks jah.
*CHI: kui Ander mul eile külas käis siis ta tahtis koeri näha.
*MOT: mm.
*CHI: aga ma ütlesin et ehitq see rrrq värvimine ja kõik käis siis ma
mõtsin ah ma ei akka siia tuppa teda kutsuma.
*MOT: mhmh.
*MOT: a ta teab et meil kutsikaid enam ei ole?
*CHI: jaa.
*MOT: tahtiski suuri koeri näha?
*CHI: jah aa jaa ta nägi ju tulime seda krõbinaid tegema.
*MOT: mhmh.
*CHI: alb on see ta peab tugq tugevamini xxx vajutama.
*MOT: aa nad ei käi ästi vä?
*CHI: jep näe siia jääb kinni.
*MOT: mm uvitav.
*MOT: pole varem nimodi käitunud.
*MOT: siis saame ühe karbitäie Heidile ka Tartusse kaasa anda.
*CHI: saame küll.
*MOT: tal pole kindlasti aega endale ise tilli lõikuda.
*CHI: värsket tilli.
*MOT: jah.
*CHI: ma arvan et osta xxx küll.
*MOT: nojah aga.
*CHI: aga see on ikka muidugi värske till.
*MOT: mhmh.
*CHI: tegelikult võiks ju seda vart ka siin lõigata lihtsalt.
*MOT: no jaa aga seda on.
*CHI: sest see maitseb vist suht samamoodi.
*MOT: no maitseb küll tseeq aga kurke tehakse selle varrega.
*CHI: kurke?
*MOT: jah apuq või jah siis pannakse varretükid sisse aga muidu
kartulitega seda jämedat vart süia on võrdlemisi ebamugav.
*CHI: vaata kui palju mul juba tehtud.
*MOT: mhmh ta läheb kiiresti jah kui juba selle süsteemi käppa saad siis
läheb päris kiiresti.
*CHI: võta ka siis siit sest siis mulle nagu siis mulle tundub et ma olen
rohkem teinud sest sa panid mulle nii suure unniku siia.
*MOT: minu unnik on suurem ju.
*CHI: ma arvan et lõpuks jääb ikkagi minu unnik suurem.
*MOT: arvad?
*CHI: sa lõpetad nagunii mingi xxx ma usun sul tuleb see paremini välja.
*CHI: a siit on ikka märg.
*MOT: natuke on jah a sest pole midagi.
*CHI: juba rohkem kui enne.
*MOT: mhmh.
*CHI: kui ma eelmine kord näitasin.
*MOT: muidugi.
*CHI: ja juba präegu on rohkem kui etk tagasi sest ma just lõikasin juurde.
%com: elektripliit piiksatas.
*MOT: noh?
*MOT: ei ma vist ikka ei saa sellest suurt karpi täis.
*CHI: ma võin enda omad ka sulle kallata siis saad täis.
*MOT: jah kahe karbi jaoks on natuke palju ja ühe karbi jaoks on natuke
vähe.
*CHI: sa tahtsid vist vastupidi öelda?
*MOT: või jah kolme karbi jaoks on natuke vähe.
*CHI: aa okei xxx.
*CHI: aga äkki sa võtad siit paned need siia.
*MOT: neid ma ei võta ma pärast vaatan.
*CHI: ja siis need mis maeiq tead vist ma arvan järgmine kord kui üle
jääb saab siia panna xxx.
*MOT: no lõigume need ära siis vaatame.
*CHI: issand mul on jalad kõik.
%com: koer tuli kööki jooma ja lompsib vett, CHI ümiseb laulda.
*CHI: ema.
*MOT: mh?
%com: CHI näitab, et tahab tillivart närida.
*MOT: söö-söö.
*MOT: ainult ära kõike ära söö.
*CHI: mul just oli see mõttes.
*MOT: novot.
*MOT: siis on vähem lõikuda eksole?
*CHI: jaa palju vähem no siis ei ole üldse midagi lõikuda.
*MOT: nii nagu eile mustikatega?
*CHI: mhmh siis ei ole üldse midagi moosiks teha väga hea ju.
*MOT: no aga oli ju mõnus süia suure lusikaga?
*CHI: oli küll ähh.
*MOT: ma ei ole vist mitte kunagi niimodi ennast oimetuks söönud
mustikatest.
*CHI: vaata roheline.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja ma olen nii vähe lõigand lõiganud.
*CHI: need võib vist ära visata või?
*MOT: jaa viska eest ära jah need xxx sa võid minu omad ka võtta siit
peotäie.
*CHI: need paar tükki.
*CHI: näed vaata ma olen palju rohkem teind kui sina näed mul on siuke
unnik sul on mingi paar tükki siin.
*MOT: hahahaa.
*MOT: suslik.
*CHI: vaata kui palju ma lõikq lõikunud olen.
*MOT: no ära nüüd kätega solberda seal sees.
*CHI: ma lõikan otse siit otsast.
*MOT: võid lõigata niimodi ka jah samaq sama ästi sa võid tegelt rebida
sealt otsast ka kätega kui sa ei viitsi lõigata.
*CHI: ei viitsi.
*MOT: ainult et vaata et tuleks enamvähem sellised sendimeetripikkused
junnid.
*CHI: a mul tulevad vist lühemad.
*MOT: no ära päris mingit peenikest puru sinna tekita.
*CHI: noojah peenikest xxx.
*CHI: vaata mul läheb palju kiiremini kui sul.
*MOT: mhmh.
*MOT: aih.
*CHI: sa lõikad ka otse sinna?
*MOT: need väiksed üksikud.
*CHI: nii palju varsti saab karp täis.
*MOT: mhmh.
*CHI: siis ma panen need sulle.
*MOT: ei ära pane xxx see väike karp xxx Heidile anda.
*CHI: nali.
*MOT: ma ei tea muidugi kuidas ta Tartusse saab selle nii et see tee peal
üles ei sula.
*CHI: mis mõttes üles ei sula?
*MOT: no kui ta panna algul sügavkülma ja millalgi talle kaasa anda kui ta
minema akkab.
*CHI: a präegu ta on täitsa sulanud.
*MOT: no präegu jaa aga see tuleb ju panna kohe ta läheb ju närtsib ära
kuivab ära.
*CHI: siis ongi hea xxx.
*MOT: mkmm.
*CHI: nojah.
*MOT: siis kui millalgi bussiga lähme külla talle siis võtame selles
termokotis kaasa.
*CHI: aga millal me lähme?
*MOT: no ta peab kõigepealt seal sisse elama.
*CHI: kus?
*MOT: no seal uues kohas kus ta elama akkab.
*CHI: ah uues kohas.
*MOT: jaa ta akkab teises kohas elama nad ju selle korteri kus nad olid
selle nad andsid ära kui Heidi Slovakkiasse läks.
*CHI: mm.
*MOT: nüüd Heidi esialgu hakkab ühe kursaõega koos korterit jagama.
*CHI: ja tagajalgu?
*MOT: tagajalgu ma ei tea kas nad otsivad Karliga endale mingi xxx või ei
otsi Karlil on ju kasarmus elamine tasuta.
*CHI: aa.
*MOT: söök mitu korda päevas ja tal ei kuluks üldse raha seal.
*CHI: näed niimodi on palju parem.
*MOT: no tee nii nagu sul mugavam on.
*CHI: kuule mul saab see unnik juba varsti otsa.
*MOT: mul ka.
*CHI: aa sul on vähem järgi kui mul.
*MOT: mmhmh.
*MOT: äh mis sa teed.
%com: CHI tõstab salaja oma hunnikust emale juurde.
*CHI: pean ruttu tegema.
*MOT: ma arvan et mina võidan vist.
*CHI: kindel või?
*MOT: no kui sa veel pooled oma varred mulle annad siis ilmselt mitte.
*MOT: ära tee.
%com: naeravad.
*CHI: tegelt ei ole kindel veel et sa võidad äkki mul saab veel karp ruttu
täis.
*MOT: mm siis võtad järgmise.
*CHI: järgmise karbi vä?
*MOT: mmh.
*CHI: kuskohast?
*MOT: selle mis seal poolik on.
*CHI: see ei ole poolik ju.
*MOT: no see ei ole terve ju ka.
*CHI: oleks pidanudki alustama sõrmedega siis ma oleks präegu lõpetand ma
arvan.
*MOT: mm sul läks kääridega palju rohkem aega jah?
*CHI: mis?
*MOT: et sul läks kääridega palju rohkem aega vä kuule praaki teed vaata.
*CHI: aa oota ma teen selle ruttu ära ah sa teed ise jah väga hea.
*CHI: nüüd ma peangi vist akkama ruttu ästi palju praaki tegema siis sa
pead kontrollima siis sa pead ise need ära tegema.
*MOT: kas mina siis ei või võita vä?
*CHI: ei ma tahan ise võita.
*CHI: sa kohvi ei taha juua või?
*MOT: ei taha.
*MOT: sa tahad teha mulle kohvi vä?
*CHI: jaa.
*MOT: jaa kavalus sinu seest ilmselt otsa ei saa.
*CHI: nääd peaaegu täis peaaegu täis vaata.
*MOT: ära praaki tee kuule.
*CHI: ma ei teegi praaki.
*MOT: tee nii et Heidi rõõmustaks.
*CHI: ma loodan et ta rõõmustab.
*CHI: viimane vars.
*MOT: no ja siis võtad siit tagasi need mis sa panid mulle.
*CHI: mm need saavad varsti otsa sul ei mul saab kohe karp täis.
*MOT: no sinna mahub ikka veel.
*CHI: xxx.
*CHI: noh.
*MOT: no susperda laiali seda ja võta sealt juurde nii et karp oleks täis.
*MOT: vaata nurgad on tühjad täitsa.
*CHI: siin on täitsa märg nagu selles keskmises.
*CHI: noh.
*MOT: väga ästi.
*MOT: täitsa hästi.
*MOT: jah sa võid kallata küll siia mhmh.
*MOT: noh mul on ka kohe valmis.
*CHI: xxx.
*MOT: nii.
*CHI: mis me nüüd teha võiks?
*MOT: mis me nüüd teha võiks?
*CHI: mul on igav.
*MOT: tõesti?
*CHI: jah.
*MOT: tead sa mis me peame ikkagi esmaspäeval käima raamatukogus ja tooma
sulle need kohustusliku kirjanduse raamatud ära.
*CHI: okei.
*MOT: vähemalt kaks tükki.
*CHI: mitu kokku on?
*MOT: no kokku oli neli aga aga te ei akka kõigiga korraga tegelema ju
alustate ikkagi ühega.
*CHI: okei.
*CHI: a sa ei tea sa ei sul ei ole meeles kas või üks raamat mis seal oli?
*MOT: mkmm mul on arvutis kirjas need aga ma tean nii palju et meil kodus
ei ole ühtki.
*CHI: aga millal see buss meil siin on?
%com: raamatukogubuss peatub peaaegu maja ees.
*MOT: aah buss tuleb teisipäeval jaa-jaa.
*CHI: aga noh raamat.
*MOT: a me peaks kuidagi uurima kas bussi pealq aa bussi peale saab
tellida õigeid raamatuid.
*CHI: aaaga.
*MOT: peaks uurima kuidas käib tellimine.
*CHI: aga raamatukokku saab varem noh kui buss tuleb teisipäeval.
*MOT: jaa saab.
*MOT: saab küll.
*CHI: aga mis me präegu teha võiks?
*MOT: kõigepealt tuleb vaata see kogu see asi siit ära koristada.
*CHI: ja siis?
*MOT: oota.
*CHI: mis me siis teha võiks?
*MOT: kuule ongi minul ka valmis ma ei tea vaatame aia.
*CHI: xxx sina võtad selle suure karbi mina võtan väikse siis kõik
kallame korraga endale suhu ja sööme ära.
*CHI: sobib?
*MOT: ei sobi.
*CHI: miks siis?
*MOT: mina ei taha nimodi.
*CHI: miks siis?
*CHI: kas ma panen selle sügavkülma?
*MOT: pane jah.
*CHI: aa xxx.
*MOT: ei no mul jäi isegi mh kuule ma panen ikka sellesse väiksemasse
ümber keskmisesse.
*CHI: okei.
*MOT: näe isegi suur jääb poolikuks.
*MOT: mis tähendab et me peame veel tilli ostma.
*CHI: mulle sobib.
*CHI: aga äkki võq võtaks nüüd need kõik tilli.
*MOT: nii?
*CHI: ja paneks sinna suurde-suurde karpi?
*MOT: sinna jääb ainult põhja peale natuke.
*CHI: päriselt ka vä?
*MOT: jaa.
*CHI: okei.
*CHI: a see sai täpselt täis see keskmine.
*MOT: jah väga hea.
%com: CHI ümiseb, MOT koristab lauda.
*MOT: pane mõlemad sügavasse.
*CHI: okei.
*CHI: oota aa õige koht ma lihtsalt vaatasin vaata siin on see teistes
nurkades ei ole.
*MOT: mhmh aah ossa mis siin toimub.
*CHI: ma panen siiasamma vä?
*MOT: pane jah sinna kuhu mahub.
*CHI: panen siia.
*MOT: näe nüüd saad käärid jälle ära pesta.
*CHI: aa jah.
*CHI: xxx.
*MOT: nimodi läks küll jõle ruttu.
*CHI: mm noh.
*MOT: fuhh ära söö seda fuih.
*MOT: noh loputad käärid ära vä?
*CHI: aa jaajah.
*CHI: ühed on valmis.
*CHI: õnneks loputamine käib palju kiiremini kui ei pea seebi ega
millegagi tegema.
*MOT: a võta nad nüüd eest ära ka mul ma tahan siit ju pühkida.
*MOT: ja ära seal kus su jalg on väga tallu.
*MOT: sinna kukkus maha ka üksjagu.
*MOT: no nii nagu poleks olnudki.
*CHI: jaah.
*MOT: tehtud see töö.
*CHI: siin tooli küljes on värv.
*MOT: aa.
*CHI: enam mitte.
*MOT: said maha kõik?
*CHI: kusjuures mingid valged täpid on a seda ei pane keegi tähele.
*MOT: no vähemasti mitte lillad.
*CHI: jah vähemasti mitte lillad.
*MOT: näe mul sõrmuse peal on siiamaani lilla näe seina värvimisest.
*CHI: okei.
*MOT: ja millal me seda värvisime?
*CHI: õõõ.
*MOT: kaks kuud tagasi.
*MOT: kas Ander on terve suve linnas olnud vä?
*CHI: ei.
*MOT: aa jah ta oli ju eile ka maal kuskil jaajah.
*MOT: a teised sõbrad on kõik ära linnast?
*CHI: ää tead ma ei tea näiteks Markus vist ee Markus vist kogu aeg ei
olnud ära.
*MOT: mm.
*CHI: a ma tean et vahepeal ta käib Pärnus vist oli Pärnus.
*MOT: saaq Marq Erm vä?
*CHI: jaa.
*MOT: ee oota Erm Erm aa.
*CHI: Erm käib minu klassis.
*MOT: jah Veeber käib Saaremaal ma vaatasin Feissbuuk näitas.
*CHI: Veeber ei käi minuga ühes klassis.
*MOT: jah ma tean.
*CHI: kas see on üppenöör või?
*MOT: oli vist jah kunagi ma ei tea miks Heidi meile andis selle.
*CHI: hmh.
*MOT: pakkis kokku mingid minu raamatud mis tema käes lugeda oli ja pakkis
selle ka sinna ma ei tea miks.
*MOT: kuule aga sa oma hüpekatrenni lähed sügisest veel või?
*CHI: ma ei tea eelmine aasta ma läksin poole pealt.
*MOT: jah.
*MOT: a kus sa mõtled kus sa kõigis käid edasi vä näitq?
*CHI: rahvatantsus käin.
*MOT: nii näiteringis?
*CHI: hüpekas käin ja näiteringis käin rohkem ei oleq ei olq ei rohkem ei
olnudki.
*MOT: jah.
*CHI: a juurde ma arvan et ma ei taha midagi võtta.
*MOT: no ma arvan ka eks iga klass läheb raskemaks ka nigunii ja.
*MOT: ma proovin ka siis ühe koogi moosiga.
*CHI: see on kõpp.
%com: moosid on märgistatud koostisosade nimetuste esitähtedega, KÕP
tähendab kardemon, õun ja pohl.
*MOT: mhmh mmhmmhmm.
*MOT: väga hea.
*MOT: seda leiba vist ei söö enam keegi jah?
*CHI: mkmm.
*MOT: šelgee.
*CHI: ema vaata kuna mul ennem oli viisteist käepaela onju.
*MOT: noh.
*CHI: need olid kaks tükki kadusid ära ja nüüd ma sain uuesti kaks tükki a
need ei ole needsamad nii et.
*MOT: oot näita mulle päevavalges seda.
*MOT: kuule see on ju väga ilus.
*CHI: jaa.
*MOT: kus su koffer on?
%com: jutt käib kummirõngastest valmistatud käepaeltest ja kohvrist, mille
sees CHI oma käsitöövahendeid hoiab.
*CHI: minu koffer?
*MOT: jah.
*CHI: mis koffer?
*MOT: kummikoffer.
*CHI: aa aa see.
*CHI: teeme käepaelasid.
*MOT: teeme aga.
*MOT: issand keegi on siin mingit ussi aretanud kes see sellega hakkama
on saanud?
%com: CHI naerab.
*MOT: miks ta nii pika tegi miks ta nii palju raiskas neid?
*CHI: no pane endal käe ümber selle.
*MOT: mulle täpselt paras.
*CHI: xxx.
*MOT: aga miks ta niimoodi naljakalt selle lilla siia sisse tegi?
*CHI: ma ei tea päriselt ka a ju sellepäerast et aei siis ongi äge.
*MOT: nii mis me siis teeme?
%com: CHI pakub emale mingit töövahendit.
*MOT: siin on juba.
*CHI: aa okei ma ei teadnud.
*CHI: aa ja ma oleks võind sealt otse ka tulla läksin xxx ringiga.
*CHI: miks need siin on pandud?
*MOT: siin oli vist novot käivad siin igasugused soperdamas.
*CHI: miks need seal on?
*MOT: keegi ei tea.
*CHI: no keegi ikka teab kes need pani sinna.
*CHI: see teab kes need sinna pani.
*MOT: mhmh väga ea.
*CHI: kas sa tahad teha jämedat või peenikest?
*MOT: ma vist teen jämedamat.
*MOT: aint ma ei tea millist.
*CHI: kes pani need läbipaistvad siia?
*MOT: a kus nad aa nad käisid siin jah?
*CHI: sa panid vä?
*MOT: ei ma arvan keegi kes korjas eile neid diivani pealt ära.
*CHI: jah.
*MOT: sinna kuhu sina nad leiq jätsid laiali.
*CHI: aga kesse korjas siis?
*MOT: ma ei mäleta kas Volker või Harli embkumb Harli vist siis kui ta
hakkas magama minema.
*CHI: äkki see olid sina?
*MOT: ei mitte mina.
*CHI: a sa ütsid sa ei mäleta kuidas sa siis tead?
*MOT: ma mäletan et keegi nendega sahmis seal ma veel ütlesin et vaata
seal on ka.
*MOT: a ma ei mäleta kes see täpselt oli.
*CHI: sulle?
%com: CHI pakub heegelnõela.
*MOT: ei mul on oma see lilla millega ma tegin terve eilse päeva.
*CHI: miks sul just see on?
*MOT: mulle meeldib see.
*CHI: mulle meeldib see.
*MOT: lillal on mõnus see lai konks.
*CHI: kõigil on üks ja sama.
*MOT: ei ole ei ole vaata sellel on lillal on oopis laiem kui sellel
rohelisem.
*CHI: aa.
*MOT: ja mõnel on veel päris väike kui sa vaatad siis mõnel on ästi pisike.
*MOT: mõni värv võiks otsa saada siis saaks ruumi juurde siia.
*CHI: võiks küll.
*CHI: näed siin on xxx korras.
*MOT: mhmh.
*CHI: tegin endal laiemaks.
*MOT: no seal on neid laiemaid ju veel milleks seda kitsamat venitada.
*CHI: ma arvan et need kõik on olnud kitsamad varem.
*CHI: ilus lilla näed vaata see on ka laiema otsaga.
*MOT: jah lillad ongi vist aa ei ole nii laia otsaga.
*CHI: näita.
*CHI: sellel on väiksem konks mitte kitsam vaid väiksem.
*MOT: jah.
*CHI: siia siin võiks teha selle korda.
*MOT: no ja siin samamoodi siin ka ju.
*CHI: aa jah ainsad kohad kus korraq aa ja see ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: ainsad kohad kus korras on on see see see siis.
*CHI: mm ja väikses karbis on ka korras.
*MOT: jaajah.
*CHI: ooh ma tahaks selle ära lõpetada.
*MOT: no aga pane sinna konksud otsa ongi valmis.
*CHI: nooh jaah.
*MOT: kes iganes seda siis pärast endale tahab.
*CHI: mina.
*MOT: see on sulle ju väga suur.
*CHI: no siis ongi hea.
*MOT: paned kõhu ümber selle vä?
*CHI: jah.
%com: MOT naerab.
*CHI: tahan endale kõhupaela.
*MOT: mõistlik mõte.
*CHI: ee kuule see vist ei läheks mulle kõhu ümber oota.
%com: proovib kõhu ümber venitada.
*CHI: see pekki.
*MOT: läks katki vä?
*CHI: ei üks kumm tuli välja.
*MOT: mm.
*MOT: mis värvi ma siia veel võiks panna?
*MOT: need kuldsed on päris ägedad siin vahel.
*CHI: mmhmh see kaq see käepael on ise väga äge.
*MOT: jah.
*MOT: aa ma tahtsin ju teha endale pagan siin ei ole sellist tumedat
punast ästi tumepunast.
*CHI: mis sa tahtsid teha siis?
*MOT: tahtsin.
*CHI: peapaela või?
*MOT: ei tahtsin teha Läti ja Leedu lipud ka endale.
*CHI: mis lipud sul präegu siis on?
*MOT: no mul on ainq noo aa ainult Eesti ja Ispaania ja Portugali.
*CHI: no see ei ole päris lipp.
*MOT: no ikkagi.
*CHI: xxx.
*MOT: jah.
*MOT: aga meil on ju tulemas meie taasiseseisvumise päev ja balti keti
aastapäev ja siis ma mõtlesin mul võiks olla Läti ja Leedu lipud ka.
*MOT: vastik keegi on siia koerakarvu sisse ajanud puhh.
*CHI: kuule me võiks need kummid kõik siit välja võtta.
*MOT: nii?
*CHI: ja siis panna.
*MOT: sorteerida täitsa ära vä?
*CHI: no kõik kõik kõik kõik nii et see karp on tühi.
*MOT: no ma teen selle paela lõpuni siis võime teha seda.
*CHI: tavai mulle sobib.
*MOT: mhmh no osa saab tõsta välja ka nii et ei aja segamini.
*CHI: näed vaata ma ei pea kõhupaelaks panema seda.
*MOT: no vaata kui lõdvalt ta on.
*CHI: no siia sobib väga ästi.
*MOT: pane jala ümber.
*CHI: siia sobib ästi.
*MOT: näedsa vastikud karvad aga kuhu me kallame selle nii et?
*CHI: no teeme siia.
*MOT: karvaseks ei lähe.
*CHI: pruun ei ma ei mõtle seda me võtame need siit välja.
*MOT: jah.
*CHI: mitte et me ei kalla.
*MOT: no jah aga.
*MOT: murst siin kõik kohad karvu täis.
*CHI: no teeme selle laua puhtaks noh.
*MOT: pärast sinist tuleb jälle roosa.
*CHI: ma mõtsin et sa hakkasid mingit laulu laulma.
*MOT: see oligi üks niuke laul.
*CHI: pärast sinist tuleb.
*MOT: tuleb jälle roosa.
*CHI: ei pärast sinist tuleb jälle roosa.
%com: naeravad.
*CHI: ema lähme teeme uued võtmed ma saan selle külge panna.
*MOT: no me peame tegema nigunii uued võtmed enne kooli algust et oleks
igaühel oma.
*CHI: seda ma mõtlengi.
*MOT: korralikud võtmed.
*MOT: mis sa arvad mitmel Pelgulinna inimesel on meie korteri võtmed ah
umbkaudu?
*CHI: ee ma arvan et ühel.
*MOT: no kui palju te võtmeid olete kaotanud?
*CHI: no üks kes käib kogu aeg meie maja ees koera jalutamas leiab kogu
aeg.
*MOT: a siis tal peab olema mitu paari.
*CHI: jah.
*MOT: mina ei tea.
*CHI: pärast sinist tuleb jälle roosa.
*CHI: mis järjekorras nad on sul?
*CHI: seekq segamini järjekorras või?
*MOT: ei ole.
*CHI: näita.
*CHI: väga ilus.
*MOT: jah äitäh ma ise mõtlen ka et on väga ilus.
*CHI: mul on tšiivitseid.
*MOT: kussa neid said?
*CHI: ma ei sahtlist võtsin.
*MOT: kust nad sinna sahtlisse said?
*CHI: ma ei tea nad lihtsalt olid siin mm ja need ja need.
*MOT: sul on veel sõpradele nänngi andmata vä?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole vä?
*CHI: see on minu oma ju.
*MOT: aga mq sa tõid ka kellelegi midagi ei toond?
*CHI: vist ei toond.
*MOT: Harli vist isegi suutis kõik oma nänni laiali jagada mis tal plaanis
oli.
*CHI: mul lihtsalt ei olnd mille eest osta.
*MOT: no sulle sai ostetud ju igasugu asju.
*CHI: mulle jah mm ühed asjad ostsin.
*MOT: nii?
*CHI: Henriikole need kommid.
*MOT: mhmh.
*MOT: issand ma nägin täna muide unes et me olime jälle Berliinis.
*MOT: ma loodan et see unenägu läheb täide.
*CHI: ma just mõtlesin et ee sa ütled et ma loodan et see unenägu ei lähe
täide.
*MOT: mh?
*CHI: sellepärast et vaata lähme jälle Berliini läheb jälle raha.
*MOT: no raha läheb igalpool kus seda raha siis ei lähe sinu arvates kodus
läheb samamoodi ju.
*CHI: noo näiteks kui sa lähed tood keldrist puid siis ma ei tea sul
vist seal vist ei lähe raha.
*MOT: no vaata selles mõttes et mida rohkem ühes kohas käia seda rohkem ju
sa oled juba igasugu vaatamisväärsusi ja selliseid kohti läbi käinud
siis nagu selle peale enam ei lähe raha siis lähebki ainult
söögiraha ja niimoodi a seda kulub ju igalpool.
*CHI: mhmh.
*MOT: ootodotot aa ei kõik õige.
*CHI: vats de problem?
*MOT: ei mul tundus et ma panin vale värvi aga ei pannud.
*CHI: okei.
*MOT: sest siis ei ole juba ühel etkel ju vahet kuskohas seda söögiraha
sul kulub kas kodus või või mujal.
*CHI: mmhmh.
*CHI: a lennupiletid maksavad ka.
*MOT: kui õigel ajal osta siis.
*CHI: ikka maksavad.
*MOT: siis see ei olegi väga tappev mis nad maksavad.
*CHI: mis mõttes kui õigel ajal osta?
*MOT: noh eelmine aastal ma sain ju need messi piletihinnad mis oli väga
okei.
*CHI: mm aga kas tead mis tšiivitsid need on?
*MOT: mh?
*CHI: need mis me Saksamaalt sealt poest ostsime sealt kust ma kella
tahtsin.
*MOT: mm okei.
*CHI: nüüd ma oskan lipsu siduda.
*CHI: nääd õpetus.
*MOT: ja xxx mine vaata mis see koer närib seal.
*CHI: oota.
*MOT: kummaline et midagi ta seal teeb.
*CHI: ma arvan et ta ei näri vaid ta magab nimodi et tal käib küüs vastu
saq parketti.
*MOT: vaene kuts.
*CHI: seda ma oleks saand siin ka vaadata tal jalad väriseb nii.
*MOT: aa okei.
*CHI: vaata ah praegu enam ei ole.
*MOT: enam ei ole jah.
*CHI: igatahes seal pesas ka ei ole.
*MOT: naljakas koer.
*CHI: hmm on jah.
*CHI: kas sa juba mõõta ei taha vä?
*MOT: ei taha veel oota mis mul viimane on sinine on viimane pärast sinist
mõõdan.
*CHI: oota see oli sulle täpne onju?
*MOT: jah vist ma ei tea kes selle tegi mina või xxx.
*CHI: ei see oligi see mis siin oli.
*MOT: aa jajaa see oli vist mulle vist jah paras.
*CHI: ei selle järgi võrdle seda.
*MOT: aah selle järgi ooh pole veel pooltki või noh okei.
*CHI: ook üle poole.
*MOT: üle poole natuke on jah.
*CHI: ainult nii palju veel teha ainult paar värvi veel mingi kolm või
neli.
*CHI: see on nii äge võtmeoidja.
*MOT: a ta on nii suur kas ta sul taskus kuskil ette ei jää vä uvitav?
*CHI: ei ja tead mis sellel kõige parem on vä?
*MOT: noh?
*CHI: lipsusidumisõpetus.
*MOT: no ma saan aru jah aga aga ta on siuke kolakas sul mõnel asjal on
nii pisikesed taskud.
*CHI: siis see ripub väljas siis kõik teavad et ma olen vipp.
%com: naeravad.
*CHI: ma olen vipp igalpool.
*MOT: kindel või?
*CHI: jaa.
*CHI: teeme?
*MOT: mhmh nüüd võiks vist kinni panna.
*CHI: pane kõrvale.
*MOT: ei eiei ma ei taha ma panen kinni ja kõik.
*CHI: jess siis me saame akata tegema neid xxx.
*MOT: no aga tee laud puhtaks siis.
*MOT: xxx.
*MOT: ot seal ei olegi tarvis tee siitpoolt.
*CHI: mm panen siia kaussi präegu.
*MOT: pane.
*MOT: noh väga šeff nii ai.
*MOT: a me ei saa päris kallata kõike sest muidu lähevad need haagid ka.
*CHI: ei ma tean me ei kallagi ma mõtsingi et me võtame välja need.
*MOT: akkame tõstma jah mhmh.
*CHI: see oligi mu mõte tegelikult.
*MOT: okei.
*CHI: noh.
*MOT: nii anna ma korjan need siia.
*MOT: aga kõiki ei ole vaja.
*CHI: äkki selle vihmavarju saab ära panna siit?
*MOT: aa jajaa aga kõiki ei olegi vaja välja kallata eraldi sest mõned on
vaata siin ilusti ka.
*CHI: ei no neid jah mitte.
*MOT: jah see alumine rida võib.
*CHI: aga need võq need võiks ka tegelt võtta.
*MOT: a miks need saab siit nimodi õrnalt nokkides puhtaks vaata ongi
peaaegu.
*CHI: need sinised ongi xxx.
*MOT: siniseid on nii vähe sinised peaks äkki mahutama väiksesse karpi
kuhugi.
*CHI: no mine tea.
*CHI: lükka siiapoole need.
*MOT: oh okei.
*CHI: väga palju ruumi.
*MOT: ma ei oska võtta kuidagi.
*CHI: neid rohelisi neid on kõige rohkem.
*MOT: jah.
*CHI: missaostq neid mis sa ostsid neid kaks pakki või?
*MOT: ma ei mäleta et ma oleks koq midagi üldse kaks pakki ostnud.
*CHI: neid on lihsalt vaata kui palju.
*MOT: jah võibolla nendest teistest on midagi tehtud aga nendest pole
midagi tehtud veel vaata.
*CHI: ei alguses kui me saime need siis siin oli ka palju rohkem kui
teistel.
*MOT: mm okei.
*CHI: ja sellest ma olen teind endale ainlt sellest ühe terve käepaela.
*MOT: mm näita.
*CHI: ei see kaq see oligi üks mis mul ära kadus.
*MOT: aa noh siis saad uue teha või see ei olnud ilus vä?
*CHI: ei see oli väga ilus see oli mu lemmik.
*MOT: mm okei.
*CHI: ja teine mis mul ära kadus oli selline.
*MOT: aa noh seq siin ongi seda veel ühe käepaela jagu ongi saadki endale
teha.
*CHI: jah väga hea ja kui seal jääb kaks tükki järgi siis ma ei tea.
*MOT: nii see läheb väiksesse karpi see on väikse karbi värv.
*CHI: novot.
*MOT: hmh mh kõik on sassis kõik on sassis.
*CHI: a vaata järgmine kord ära võta siit sangast kinni ja tõsta niimodi.
*MOT: no jaa aga mul oli nii ebamugav eile.
*CHI: jah ma lihtsalt ütlen sulle.
*MOT: mhmh.
*CHI: näed üks oli veel siin üks see.
*MOT: jah.
*CHI: kus me need paneme aa siia.
*CHI: ma millegipärast arvan et ma leian veel siit neid.
*MOT: kindlasti leiad.
*CHI: sest mul oli rohkem kui neid mis xxx.
*MOT: jah.
*CHI: jah.
*MOT: siin on neli värvi koos ühes selles asjas.
*CHI: mis siis vaata kui palju siin on.
*MOT: no see on terve pikk ka aga siin on lühikese peale neli värvi juba.
*CHI: siit võiks need lillad ära kasutada neid on väga vähe siin.
*MOT: jah.
*MOT: võiks küll aga mulle need mummulised väga ei meeldi nendest teha
sest vaq vatatanq vaata kui kole ta käe ümber juba on.
*CHI: mhmh.
*MOT: ta pole üldse ilus enam.
*CHI: ära kulunud.
*MOT: ta ei ole nagu kulunud aga ta on nagu veninud ja ja siis see värv
läheb noh heledaks.
*CHI: ta on nagu tolmune.
*MOT: jah just täpselt nagu tolmune jah.
*CHI: a pese proovi teda korra pesta.
*MOT: ei ma ei usu et asi on selles ta on välja veninud sellepärast ta on
niuke hele.
*CHI: aga aga aga.
*MOT: oi siin on üldse täitsa vale lilla.
*CHI: njah täitsa nagu lilla lilla.
*MOT: mhmh.
*CHI: nii oota a näed mul see siiamaani läigib ästi.
*MOT: no need on need teistsugused mummulised.
*CHI: kuigi ma arvan ma tegin selle enne kui sina selle tegid ei see on ju
see on seesama nüüd lilla ja roosa ja.
*MOT: aa jah vot nii.
*MOT: siis ei tea milles asi on.
*CHI: äkki see on sellest et mina pole nii palju remonti teinud kui sina?
*MOT: no mina ei ole präegu ka teinud.
*CHI: üldse?
*MOT: no väga vähe.
*CHI: noovot aga ma olen ka palju teind jah eile kaks kappi kaks kapiq
kappide paneeli.
*MOT: mhmh.
*CHI: a neid külgi ei või ära värvida vä?
*MOT: ei sest et muidu eiq need jäävad kitsaks nad ei hakka jooksma seal
siinide peal.
*CHI: mm okei mis asjad on.
*MOT: ja need on niikuinii kapi sees nii et.
*CHI: mis asjad on siinid?
*MOT: no siinid on need pulgad mis on kapi sees.
*CHI: aa.
*MOT: ja siis seq sahtlil on selle koha peal vaod sees ja siis need
jooksevad kokku a kui me värvime sahtlid paksemaks siis ta ei akka
enam nii ästi jooksma seal.
*MOT: kule kas need on kõik ühesugused vä?
*CHI: mhmh xxx.
*MOT: aa on vaata mõnel on mkmm need on ikkagi erinevad osa on rohkem
valged osa on rohkem rohelised.
*CHI: jah sest kui neid tehakse siis ei lähe ju kõik võrdselt.
*MOT: no ma ei tea no ma ei tea.
*CHI: no osad on rohkem sellised ovaalsed ka teised on vähem.
*MOT: a ei sellest ei ole midagi.
*CHI: vot seeq sellest ka ei ole midagi.
*CHI: sest kui sa akkad käepaela tegema siis ta jääb nagunii jah.
*CHI: kule ma olen need mis ma siit ühe peotäiega välja võtsin suutnud
juba ära sorteerida.
*MOT: no mina võtan ja sorteerin kohe peo peal ai laskis jalga.
*MOT: üks kumm laskis jalga.
*CHI: aa vaata kui palju neid siin on.
*MOT: jaa aga kui sa nimodi neid tõstad siis nad veerevad kõik laiali ära
tõsta.
*CHI: siis ma tõstan nad tagasi.
*MOT: nii mul saavad kohe lillad kätte kõik siit.
*CHI: mul on veel palju lillasid siin mul on ka lilla ja valgega või noh
see pole päris valge see on lilla ja roosa pigem.
*MOT: mhmh.
*MOT: a nüüd on sul vaata need lillad ja need roosad on nii sarnased.
*CHI: ei ole tegelt näed.
*MOT: nojah aga niimodi sorteerida neid on vist päris vastik vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: ei ole?
*MOT: ammm ma ei ulata enam siia varsti.
%com: CHI lükkab kohvrit ema poole.
*CHI: on parem?
*MOT: jaa.
*MOT: onnn onnn.
*CHI: kus on onn?
%com: sõnamäng, MOT ütles sõna on pika ja palataliseeritud n-iga.
*MOT: onnn onnn.
*MOT: novot siis kaks viimast lillat ja ongi valmis.
*CHI: no vaata võrdle seda ja seda.
*MOT: nojah.
*CHI: unnikuid ja neid rohelisi on palju rohkem.
*MOT: on näed mul said korraga sorteeritud.
*CHI: näed vaata siia see.
*MOT: jah a mul said korraga sorteeritud lillad ja rohelised vat kui tubli.
*CHI: oled küll.
*MOT: küll ma olen tubli.
*CHI: vaata mul on terve siuke suur unnik rohelisi sorteeritud.
*MOT: mhmh.
*MOT: vot nii.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, FAT Father
@ID: est|Korgesaar|CHI|10;5.11|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|FAT|39;|male|||Father|||
@Date: 21-AUG-2014
@Situation: FAT ja CHI teevad enne kooliaasta algust õppevahendite
inventuuri.
*FAT: ühesõnaga meil on see kapp vaja ära sorteerida siin ja panna eraldi
unnikutesse joonistusplokid värvilised paberid vihikud joonelised
vihikud ruudulised vihikud.
*CHI: kas ma võtan selle siit pealt ära?
*FAT: jaa võta see sealt pealt ära.
*FAT: mina samal ajal ilmselt teen natukene süia midagi.
*CHI: nii ja näiteks see kandik ja see teine kandik seal all?
*FAT: paneme kõrvale.
*CHI: miks?
*FAT: kõige alla kuhugi sest nende peale saab asju panna.
*CHI: okei.
*CHI: aga mis ma sellega teen?
*FAT: tapeet.
*FAT: teeme nimodi teeme sinna unniku asjadest mis ei ole kooliasjad.
*CHI: okei.
*CHI: aga näiteks mall on küll kooliasi aga see ei ole täiega kooliasi
selles mõtts et seda me ei kasuta ma arvan mis asi see on?
*FAT: see on ilmselt ema kooliasi.
*CHI: lähiajalugu töövihik üheksandale klassile.
*FAT: no paneme need kõik need töövihikud mida meil praegult vaja ei ole
siia kõrvale.
*CHI: see on ka mingi Henrico asi.
*FAT: see on paneme tema asjad siia.
*CHI: mm see on keemia see on ka üheksas klass see on ka üheksas klass.
*FAT: paneme nüüd need ära vahele.
*CHI: Henrico nii see on mingi Täheke.
*FAT: noh siit ajakirjas võibolla ehk saab mingeid pilte või muid ideid.
*CHI: mm okei.
*FAT: pane need nõud ära.
*CHI: nii see on kasutamata.
*FAT: no alati vaata sisse ka nii.
*CHI: siin on veel midagi ei ole ju?
*FAT: mmhmh.
*CHI: seda meil kunaq.
*FAT: kaustik.
*CHI: seda meil kunagi võib koolis vaja minna aga mitte präägu see on ka
täitsa tühi keemia.
*FAT: mm see oli jooneline see on ruuduline.
*CHI: mmh okei.
*CHI: see on.
*CHI: noh.
*CHI: nii see muusika.
*FAT: läheb täitsa eraldi.
*CHI: seda võib jaa isegi meil vaja minna see pane ka siia siis.
*FAT: ei vihikud ja kaustikud lähvad ka eraldi.
*CHI: see on selline.
*FAT: isegi erinevad nääd need on erinevad jooned.
*CHI: jah aga näiteks see kus see läheb Volker?
*FAT: aa puhaste lehtedega.
*CHI: jah täitsa tühjad lehed.
*FAT: pane see muusikaga pane see eriasjade unnikusse.
*CHI: okei.
*CHI: see on mingi kasutusjuhend.
*FAT: tikksaag.
*CHI: jah see läheb kuhugi vä?
*FAT: see on kahekümnejooneline.
*FAT: ja siin ei ole kirjas palju siin jooni on.
*CHI: see on kuuendale klassile eesti keele töövihik kasutatud.
*FAT: no seda võib sinul vaja minna see on Harli oma ilmselt.
*CHI: okei.
*FAT: paneee pane see sinna Henrico asjade juurde kõrvale sinna.
*CHI: okei nii minu maailm panen selle siia kõik need minu maailm ja need
asjad või imeline teadus ja.
*CHI: nii kus ma selle paberi panen?
*FAT: eraldi tuleb teha värviliste paberite ja pappide kaust.
*CHI: see pole vist nagu täitsa tavaline paber.
*FAT: see on värviline paber.
*CHI: läikiv värviline.
*FAT: jah.
*CHI: xxx kus kuhu?
*FAT: no tee kuhugi unnik.
*CHI: teeme siia ühe hunniku.
*CHI: nii see on minu mingi vana kolmanda klassi töövihik.
*FAT: pane see eemale ma ei ole üldse kindel et meil seda kunagi vaja enam
on.
*CHI: ma mõtlesin oota korra.
*CHI: siin taga on olemas igasugu pildid.
*FAT: xxx.
*CHI: aga äkki neid saab kasutada kuskil.
*CHI: nii see on minu uurimustöö läheb ka kõrvale.
*FAT: nii.
*CHI: mis seal on mis see on mingi koomiks vä?
*FAT: mingi koomiksiraamat jah.
*CHI: xxx.
%com: CHI veerib võru keelt.
*CHI: ää ei saa aru see on vist võru keeles.
*FAT: jah.
*CHI: nii mis asi see on?
*FAT: kaustik ruuduline suured ruudud.
*FAT: kolmanda klassi asjadesse.
*FAT: mis see on?
*CHI: see on see ei selle ma.
*FAT: aa bläkkänddekker okei.
*CHI: nii värviline suur aakolm vist.
*FAT: no kus sul olid me peame kõik värvilised ööö eraldi panema.
*CHI: siin olid värvilised.
*CHI: seal on ka vist mingid paberid vahel jah.
*FAT: see vist kõik on jah värvilised paberid.
*CHI: ou ja see on ka muusika kaks muusikat.
*FAT: nooh kus meil on muusika asjad olid?
*CHI: ää siin tegelt.
*FAT: pane alla.
*CHI: siin ei ole eriti ruumi meil enam.
*FAT: noh palju erinevaid asju on jah.
*FAT: panin joonistusplokid laua peale praegult.
*CHI: okei.
*CHI: see on see Harli Harli ajakiri.
*FAT: ajaleht vä?
*CHI: ajaleht jah.
*FAT: nii.
*FAT: ot sa pistsid siia selle?
*CHI: mmhmh see on see joonista sammhaaval näed siin kõigepealt on üks asi
siis teine siis kolmas siis neljas.
*FAT: mm ei tea kas sinul näiteks läheb seda vaja veel.
*CHI: võibolla vaja ei lähe a ma saan ma ei tea kui mul akkab igav siis ma
saan joonistada.
*FAT: nii suured ruudud vihik.
*CHI: suur ruut oli meil siin a see on suur suur see asi.
*FAT: need on ühesugused.
*CHI: üks ja sama paneme selle kõrvale panin selle präegu uurimustöö
juurde.
*FAT: nii värvilised paberid.
*FAT: värvilised paberid.
*CHI: uoo.
*FAT: ja veel üks kord värvilised paberid.
*CHI: see on kartong tegelt mitte paber.
*FAT: nii kuues klass xxx.
*CHI: nii kus see kile läheb?
*FAT: aa vihikukiled.
*CHI: eraldi unnik sinna.
*CHI: nii see on vist jooneline vist kasutatud aa ei ole jooneline see on
ruuduline.
*FAT: aga mitu joont on?
*CHI: ää loen kõik üksaaval kokku või?
*FAT: ei seal on taga kirjas.
*CHI: kakskend kolm.
*FAT: kakskend kolm joont need on.
*CHI: siia need on ruudulised.
*CHI: siin on kakskend joont.
*FAT: äh ja siin ei ole kirjas palju on ju ta on eraldi ikkagit vihik siis.
*CHI: eraldi või?
*FAT: näed kakskend kolm joont on need ka.
*CHI: kus ma selle panen?
*CHI: see on mingi see mis käib laua peale.
*FAT: näed need on kakskend joont.
*CHI: ei see oli meil seal kardq dušikardin.
*FAT: mmhmh a see vist võetigi emal ma ei tea ta lõikas vist ära siit
vaata.
*CHI: mm.
*FAT: ta lõikaski selle vist mingiks lauakatteks.
*CHI: aga see on mingi põll vist see.
*FAT: mkmm lauakate on.
*CHI: mm.
*CHI: ja kus ma selle helkurvesti panen?
*FAT: seda läheb koolis vaja jah?
*CHI: ei vist ei lähe.
*FAT: no siis pane eemale.
*CHI: tegelt ma ei tea selle me saime vist lasteaiast üldse ei selle me
saime esimeses klassis.
*CHI: a seda ei lähe vaja vist.
*CHI: oh Hennnnriko.
*CHI: nnii üleriigililine tasemetöö matemaatika Harli oma mitte täitsa
tühi mitte midagi pole sees.
*FAT: noh jäid lugema?
*CHI: kus ma selle panen?
*FAT: õppematerjal Harli asjad.
*CHI: kus siia.
*FAT: jah.
*CHI: aa need on ema omad onju?
*CHI: mingi ajaleht.
*FAT: no meil tuleb siin mingi kord luua.
*CHI: Kalamaja ajaleht esimene osa töövihik kolmandale klassile ei ole
vaja.
*FAT: noh kolmas klass oli sul eemal.
*CHI: ka kolmas klass.
*CHI: see on.
*CHI: oota.
*CHI: Harli Kõrgesaar kolmas bee khaa kus ma Harli kolmanda klassi asjad
panen või veel eraldi unniku või läheb sinna kolq minu kolmanda asq
klassi asjade?
*FAT: pane enda kolmanda juurde jah sest et kolmas on läbi käidud.
*CHI: ah henriko kolmas aa.
*FAT: kolmanda klassi asjad.
*CHI: nii Harlei kolmas bee khaa.
*FAT: see on mingi väga imelik vihik kahekümne kahe jooneline see on
kahekümne kolmene.
*CHI: kahekümnene.
*FAT: ja kahekümnene jah.
*CHI: aga äkki see on ka kahekümne kolmene?
*FAT: aga see on kaustik igal juhul.
*CHI: aa.
*CHI: aa kus sul see füüsika on füüsika oli ka ju seal vene keele juures?
*CHI: seal emme xxx nii kolmas bee khaa.
*CHI: ka kolmas bee khaa kuule siin on just vist juba mingi xxx kolmanda
bee khaa asju xxx.
*CHI: nii see oli minu oma.
*CHI: esimeses dees ma saan seda präegu ka kasutada ja siia vahele panen
need kuq vihikud.
*CHI: mis asi see on kuidas seda nimetatakse?
*FAT: ilmselt vihikumapp on selle nimi.
*CHI: äh ma just mõtsin et ma teen ruumi sulle.
*FAT: mille jaoks siia vä?
*CHI: mõtq xxx a vahet pole präegu.
*CHI: ooh mis asi see on?
*CHI: automobiili mingi asi.
*FAT: autokaardid.
*CHI: mis autokaardid räägib autode ooo autode ajaloost või?
*FAT: näe siin on erinevad mingid näituseautod.
*CHI: siin on veel üks.
*FAT: novot see Zender näeb kahtlaselt nagu Lamborgiini välja.
*CHI: mhmh.
*CHI: nii mis ma sellega teen?
*FAT: no aga see on kunstis vajalik ju.
*CHI: aga mis asi see on?
*FAT: kas värvialus ei ole vä?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: värvisegamisalus.
*CHI: ju siis on lihtsalt mul on ka olnud ainult mul oli aukudega.
*CHI: nii mis ma veel siit ära tõstan?
*CHI: aa see oli siin peal.
*FAT: mis see on värviline vä?
*CHI: jaa.
*FAT: mhmh a seal on joonistusplokk sul vä?
*CHI: siin jah.
*FAT: jaa mis ta seal teeb siia käib.
*CHI: ma ei tea.
*FAT: nii pane see ka eemale.
*CHI: panen füüsika ja keeq keemia siia sügavkülma peale seda läheb vaja
plastiliq plastiliinidega ja siin on pintsel kaasas.
*FAT: tuleb need värvid ka üle vaadata veel millised kõlbavad millised ei
kõlba.
*CHI: ma alustan siis sellega.
*FAT: guaššidele tuleb peale vaadata lihtsalt et.
*CHI: need pole lahtigi tehtud.
*FAT: näevad välja küll nagu tutikad.
*CHI: täitsa kõlblik.
*FAT: no ja rohkem polegi vaja ju vahtida siis.
*CHI: miks oota ma vaatan.
*FAT: nad on kõik ühe ja sama aja.
*CHI: aga see on täitsa hall.
*FAT: no jaa see on lihtsalt ära määritud aga ta on pehme.
*CHI: okei.
*FAT: ta ei ole kõvaks kivistunud.
*FAT: kunstiasjad mis see on plastiliin.
*CHI: see läheb ka vist siiasamma vä?
*FAT: Gregori kolm dee.
*CHI: kolmas klass.
*FAT: nääd peaaegu täitsa komplektne.
*CHI: jah.
*CHI: ainult kolm dee tuleks vahetada neli dee vastu.
*FAT: sellepärast ma paningi teibiga.
*CHI: kle siin tuleb veel eraldi köq kord lüia ju.
*FAT: rasvakriidid no sa võid ju need kokku panna aga egq ega nad ilmselt
lähvad nigunii laiali.
*CHI: selles mõttes et nad ei ole kõik nimodi teineteise peal kogu aeg
nimodi.
*FAT: mmh jalad väsivad ära sellest põlvitamisest ahh.
*FAT: nii.
*FAT: peaks pärast ülesse ka kirjutama mis asjad meil on ja kui palju meil
on neid.
*CHI: jah.
*FAT: siin on mingid tavalised kriidid mitte rasvakriidid.
*CHI: need tulid kaasa sellega mm tassiga jõuludeks.
*FAT: aa need mustad tassid?
*CHI: jaa.
*FAT: jaajah.
*CHI: nääd palju parem.
*FAT: need ei pea ka siin olema lähevad teise sahtlisse.
*CHI: ooh jah veel üks tegelt peaks kolmas ka veel olema ju meil oli neid
kolm tükki või vähemalt oli kolm a need on need käevärvid.
*FAT: need on täitsa tutikad.
*CHI: need on ka suhteliselt tutikad nendega on näe eelmine kord paar
käepaela lihtsalt või uf mis käepaela käeq käejälgi.
*CHI: aga need lähvad guaššvärvide juurde vä?
*FAT: ma arvan küll tead.
*CHI: need on tegelt kätejälje tegemiseks xxx.
*FAT: no need guašid tunduvad ka täitsa kasutatavad.
*CHI: näita.
*FAT: kuigi need on kasutatud juba ilmselt aga.
*CHI: noh nojah täitsa kasutatavad ja päris katki.
*FAT: karbi saab korda teha.
*CHI: noh jah.
*FAT: ma lähen toon teipi siis paneb selle karbi kohe kokku.
*CHI: okei ma sorteerin edasi niikaua pinalid.
*CHI: kuule siin on pinal ja siin sees on isegi asjad olemas.
*FAT: no jaa a tuleb vaadata üle mis seal on me präult peame pärast ära
sorteerima need.
*CHI: siin on isegi kalkulaator aga see ei tööta.
*FAT: ssq need selle karbi siin peame ära sorteerima.
*CHI: nääd ei tööta.
*FAT: aga miks ta ei tööta?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: töötab ju.
*CHI: töötab vä?
*FAT: jaa.
*CHI: aa siis ma no ju ma valq vajutasin vale nuppu.
*FAT: väga hea.
*CHI: no aga väga väga hea.
*CHI: isegi joonlaud on siin olemas täitsa terve joonlaud siin on nii head
asjad täitsa kasulikud vabandust.
*CHI: aa jajaa see on see Tallinna lennusadamast ostetud vaata noh.
*FAT: aa pastakas kus laev sees.
*CHI: jaa laev sõidab ka veel liigub.
*CHI: töötab ka täitsa.
*CHI: a kui me need asjad seal nagunii pärast ära sorteerime äkki ma panen
need asjad ka sinna?
*FAT: jah võid küll.
*CHI: selle ma võtan juba välja.
*CHI: a kõik ülejäänu läheb siia.
*FAT: nii kus meil olid need värvid?
*FAT: vesivärvid kasutatud kasutatavad.
*CHI: kasutatavad paneme guaššide juurde.
*CHI: ma mäletan kui ma ükskord mängisin sellega üppenööri et see oli
üppenöör.
*FAT: meil on Harlile ilmselt nigunii uut pinalit vaja mingisugust.
*CHI: et ta selle ka täis sodiks?
*FAT: nojah.
*CHI: näed vaata.
*FAT: ta sodis kõik kohad täis.
*CHI: enda enda teise tavalise pinali ka.
*CHI: äkki see on ta nii need on ka lauakatted onju see on vist põll?
*FAT: see on vist põll jah.
*CHI: jah a ma panen selle ka ikkagi siiasamma siiasamma juurde nii.
*CHI: Võru selts või?
*FAT: võro seto.
*CHI: aa võro seto.
*FAT: pane see siia ema unnikusse.
*CHI: no peaaegu tühi ju natukene veel see on ka lauakate vist jah nii
kiled olid siin.
*CHI: need on ka kasutatavad või ei need on täitsa näed.
*FAT: see on mingi termokott või mis asi see on?
*CHI: ma ei tea aa oota.
*CHI: vist on jah ongi.
*FAT: nii mis sinu jalanumber präegult on?
*CHI: ääh ma ei teagi täpselt.
*FAT: need peaks minema sulle jalga ju.
*CHI: äää peaks küll.
*CHI: kus me termokottide unniku teeme meil on üks veel aa ja veel üks see
kasutusjuhend kus sa panid selle teise?
*FAT: siia alla.
*CHI: huhh.
*FAT: bambuskepp ära pista seda otsa endale suhu sealt ei puhu nigunii
midagi läbi ja see on ilmselt mullane.
%com: CHI puhub edasi ja saab suu mullaseks, FAT naerab.
*FAT: see käib taimedel toestamiseks.
*CHI: mm.
*FAT: poti sisse pannakse.
*CHI: sinna või?
*CHI: siin on ka need rasvakriidid sees vist jah vot.
*FAT: päris mitu rasvakriiti.
*CHI: nääd ei ole päris mitu seal on paar tükki.
*FAT: a rasvakriite ma ei mäleta et koolis oleks meil väga palju vaja olnd.
*CHI: aa ei koolis läks küll a meil olid koolis olemas lihtsalt.
*FAT: aa okei sest meil kodus minu meelest kogunes ja kogunes neid ja vaja
ei läind.
*CHI: aga see?
*FAT: no see on ju teq peaaegu täis tühi tuttuued vesivärvid ju.
*CHI: ei ole siin on tõq kõik otsas siin on pool otsas.
*FAT: siin ei ole tegelt vaata siit on ilmselt välja tulnud sest sa ei
kasuta nii puhtalt ära.
*CHI: jah.
*FAT: siit nagu pool minema lennand lihtsalt.
*CHI: jah.
*FAT: aa paljud värvid on alles kõkq.
*CHI: aga kasutatav vä?
*FAT: mhmh.
*CHI: a see on täitsa kivikõva.
*FAT: nojaa aga see on vesivärv vaata seda nigunii tehakse veega.
*CHI: aa okei veel kilet see unnik on päris korralik on veel.
*CHI: ajaleht ajalehed see käis potile alla vist.
*FAT: mm ei see käis potile peale.
*CHI: aa jajajaa.
*FAT: ma ei mäleta mis lille või taime me tõime see bambustoigas käis
sellega koos.
*CHI: oota et siis see taim kasvas siit vahelt vä?
*FAT: ei minu meelest taim kasvas siit kõrvalt kuskilt ja siit keskelt
tuli toigas.
*CHI: okei a kus ma selle Kalamaja ja kasq on Kalamaja.
*FAT: Kalamajakas.
*CHI: Kalamajakas Kalamaja ma lugesin Kalamaja mingi ajaleht.
*FAT: Kalamaja kass Kalamajakas no seal on veel asju vaata värve ja
pesutopse ja las nad lähevad ümber need tuleb nigunii ära võtta
sorteerida.
*CHI: vaadata nii kus see tops xxx käiski see oli minu oma äge mõelda.
*FAT: no vat meil oli mingi tops aa siin jah.
*CHI: võtame selle näiteks.
*CHI: mm hmm.
*FAT: ära pane nii kõrgele asju.
*CHI: meil saab korteris ruum otsa.
*FAT: köögis ainult saab otsa.
*CHI: jah jah köögis panen siia.
*FAT: siin tulekski ilmselt teha nimodi et on ema asjade seksioon ja siis
on kooliasjade seksioon.
*FAT: präält on kõik segi.
*CHI: ei ole segi kõik siin on värvid siin on kakskend ruutu siin on see
suur ruuduline seal on kuq.
*FAT: jaa ei ja mõtlesin siin sees olid segamini sest et siin oli palju
asju mis ei ole kumbki ei kooli ega ema paberid.
*CHI: siin on täiesti tutikad.
*FAT: pärast tulebki võibollaek kirja panna see et kas oli tuttuus või
kasutatud.
*CHI: see on ikka päris korralikult kasutatud täitsa määrdunud värvid ükq
üks värv on otsas aa ja need on minu värvid ju ma mäletan et mul sai
sinine otsa nii et kui meil oli talv talvepildid või üleüldse kui me
tegime vesivärvidega siis ma ei saand taevast teha siis pidin
lillaka taeva tegema.
*FAT: no aga valgega oleks võind segada oleks saand ästi ilusa lahja tooni.
*CHI: ei aga siin oli nagu täiesti otsas okei väike tükk oli siin xxx ästi
natukene.
*FAT: no jaa aga sa ei rääkind ka meile midagi sest meil ju oli neid värve.
*CHI: ma tean täitsa tutikad.
*CHI: kas ma võin see aasta kasutada koolis seda?
*CHI: täitsa tutikad värvid.
*FAT: vaatame seda asja.
*CHI: need lähvad.
*FAT: tegelikult oleks hea kasutada ära need asjad mis on juba kasutatud
ja siis vaikselt võtta kasutusele uued.
*CHI: mingi minu tunnistus.
*FAT: ma arvan et neid asju ei akka üldse välja kraapimagi võtame aind
need pastellid ja kriidid ära sealt.
*CHI: ma tahan vaadata kust xxx käesoleva tunnistuse omanik võttis osa
Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud Tallinna miniregatist aa ma ei
mäleta et ma oleks kusagil miniregatil osalenud.
*FAT: mingis basseinis ei ujutanud mingeid asju vä?
*CHI: ei ma olen ujutand väga palju neid paadikesi.
*FAT: raadiolaq laeva mingit.
*CHI: jaa.
*FAT: minul tuleb küll midagi meenub.
*FAT: oi vaata kui fäänsid.
*CHI: xxx jah.
*FAT: praktiliselt pole kasutatud.
*FAT: uvitav Harlile meeldib joonistada küll aga värve ta ei kasuta.
*CHI: ei ta kasutab küll aga ta kasutab pliiatsit.
*CHI: mm mm.
*FAT: numbrite järgi värvimine.
*CHI: jaa siin on pintsel ja värvid kadunud.
*FAT: no siin teie kooliasju enam ei ole.
*FAT: küll aga mingid sellised asjad ma leian siit.
*CHI: aa need ongi need samad värvid.
*CHI: kas need on ka paberi xxx mm see?
*FAT: need on mingid projektid mis siin a siin on samas valged paberid ka
puhtaid.
*CHI: mm postreid xxx Harlei mingi asi.
*CHI: aa ma olen nii väsinud sellest kuigi ma olen seda nii vähe teinud.
*CHI: a peaaegu et kõik on puhtaks saanud.
*CHI: leidsid üles.
*FAT: nii nüüd tuleb see praht ka siit kõik välja võtta.
*FAT: õõt seisa xxx.
*CHI: ma võtan korra ühe asja.
%com: jutt käib elektrike plastkinnitusribast.
*FAT: mis teed sellega kasutad lihtsalt ära?
*CHI: jah.
*CHI: ükskord Henriko pani mul sellega käed kinni nimodi siia taha ja siis
ta toppis nõela kuidagi siia ja siis tegi selle lahti.
*CHI: torkas mulle peaaegu sisse a terveks jäin näed ma oskan lahti teha
seda.
*CHI: pikad küüned tulevad kasuks.
*CHI: niisama ta ei tule tule aga minu xxx.
*FAT: nii aga.
*CHI: tegelt sellega saab isegi jalad kinni panna kuigi ta praegu ei ulata
paned ühe siia teise siia ja paned nimodi keskele.
*FAT: need saab kaks tükki omavahel kokku ka tõmmata.
*CHI: saab.
*FAT: topelt xxx.
*CHI: saab väga ästi saab.
*FAT: nii aga enne kui me akkame tagasi laduma võiks nüüd teha nimekirja.
*CHI: jep.
*FAT: nii nimekirja jaoks on meil vaja paberit ja pliiatsit.
*CHI: ma muretsen pliiatsi ja ei ole vaja muretseda sest.
*FAT: meil on olemas siin kõik.
*CHI: terve karp on meil olemas pliiatseid.
*FAT: kas meil oli mingi kasutatud vihikuid seal?
*CHI: mmm.
*FAT: sinu kolmanda või ütleme kolmanda klassi kasutatud vihikuid on seal
vä?
*CHI: miks sul vaja on?
*FAT: paberit oleks vaja sealt võtta.
*FAT: vaata lõppu ka see ruumi on seal vä.
*CHI: see on mingi katkine paber.
*FAT: jah väga ästi anna siia.
*CHI: ma mäletan mul sai vihik täis siis kõigil teistel sai vihik täis ja
siis nad siis neile anti paber kuhu peale nad tegid ja mul ei saand
kunagi vihik täis nii et ma ei saandki uut vihikut endale ma
mõtlesin et ma tahaks ka et mul vihik täis saaks siis ma saaksin uue
vihiku endale.
*FAT: aga.
*CHI: ma panen akna kinni.
*FAT: no pane kuigi ma arvan et läheb väga palavaks.
*CHI: kus ma panin nüüd selle mis ma võtsin?
*FAT: novot ei mäleta enam.
*CHI: oota.
*CHI: oota.
*FAT: kui kaugele sa said panna selle endast?
*CHI: väga lähedale kuhugi.
*FAT: nooh just ja sa juba präält ei suuda leida seda mis sa ära panid
kääst.
*CHI: a sa tead et ma pani nimodi katsuma kõik kohad enda ümbert mul ei
ole kuskil.
*CHI: kus ma need pistq pistsin jälle?
*FAT: ma panen vahepeal toidu keema.
*CHI: ma ei saand ju kuhugi mujale pista misasja noh.
*CHI: no kus see on nüüd?
*FAT: otsi otsi.
*CHI: sa tead kus see on vä?
*FAT: no mina teda võtnud ei ole.
*CHI: aga kas sa tead kus see on?
*FAT: no kui isegi kui ma teaksin siis ma laseks ikka otsida sul.
*CHI: ei ma küsin kas sa tead ma tean et sa laseksid otsida.
*CHI: aga küsimus on selles kas sa tead kus see on.
*CHI: kuule.
%com: FAT raputab pead.
*CHI: noo kuidas nii saab?
*CHI: sa saad aru vä?
%com: FAT raputab pead.
*CHI: siin kuskil ei ole.
*CHI: ei ole no mida hekki.
*FAT: kas see on väga kurb kui sa nüüd ei leia vä?
*CHI: jaa.
*FAT: ma arvan et kui sa oled lõpetand selle tagasipanemise siis leiame
üles kui mitte varem.
*CHI: tegelt tead ei ole kindel.
*CHI: noh.
*FAT: nii kas kõik joonistusplokid on meil siin jah?
*CHI: õõ arq jarvatavasti küll seal on veel üks a selle sa panid sinna.
*FAT: jaa ei see on selline mittekasutatav.
*CHI: täitsa kasutatav on ju.
*FAT: a seal oli paar lehte aint.
*FAT: mis olid täitsa kasutatavad.
*CHI: aa siin see oli siin rohelise peal see on tumeroheline siuke.
*CHI: ja see on ise ka roheline.
*FAT: nii järgmiseks tuleks ma arvan panna need värvilised paberid.
*CHI: jah nii palju meil neid on?
*FAT: kohe vaatab.
*CHI: kas sina oskaksid.
*FAT: see tundub suhteliselt korralik.
*CHI: tuq tutikas.
*CHI: kas sa oskad seda lahti teha ilma et sa kasutaksid kääre et sa selle
katki teeks?
*FAT: mina ei saa teha mul ei ole selliseid küüsi nagu sul.
*CHI: ma vaatan kas xxx.
*FAT: aa see on valge joonistusplokk see on aaneli.
*CHI: ma ei tea kas ma.
*FAT: äkki sa lähed sinnapoole akkad ära panema asju?
*CHI: no kuidas kui meil ei ole kirjutatud isegi?
*FAT: no aga ma panen kirja ja sa paned ära.
*CHI: aa no võib ka nii.
*CHI: kas see on kirjas?
*FAT: nii värviline paberi pakk.
*CHI: kas see on kirjas?
*FAT: pane ära.
*CHI: nii kus ma selle asetan hmm?
*FAT: täpselt nimodi viltu sinna kus ma panin joonistusplokid.
*CHI: aa siia vahele?
*FAT: jah ma küll tegelt mõtlesin et sa paned ettepoole.
*CHI: siia vä?
*FAT: jah need paneksid sinna vastu.
*FAT: ja see tuleks vist panna kõige esimesena see on kõige suurem.
*CHI: okei.
*CHI: ja see kõige viimasena.
*FAT: jah see pane sinna vahele.
*CHI: selle panid kirja juba vä?
*FAT: jah kõik panin kirja.
*CHI: kõik on kirjas?
*FAT: need värvilised asjad jah.
*CHI: aga siin on mingid väiksed asjad xxx.
*FAT: need on aaneli joonistusplokkq paberid jah need peavad värviliste
taha jääma.
*CHI: mm nimodi okei nii ma panen siia kõige ette.
*FAT: jah.
*CHI: aa ja see üks üksik ka.
*FAT: pane sinna vahele nii need ära pane niimodi pane sinna vahele kohe.
*CHI: ma panen.
*FAT: äkki saad ploki vahele üldse panna?
*CHI: a äkki ma.
*FAT: see tähtkuju läheb täitsa kortsu ära.
*CHI: a äkki ma panen ta siia vahele siia kahe ploki vahele täpselt?
*FAT: no pane sinna.
*FAT: no ma arvan et akkame siitsamast jalge eest laduma neid vihikuid
lihtsalt siia sisse sina ütled mulle mis vihikud on ja kui palju.
*CHI: nii see on siis kakskümmend kolm joont.
*FAT: nii vihik kakskend kolm joont.
*CHI: a lehtq lehed loevad ka vä?
*FAT: ei.
*CHI: nii ja üks kaks kolm neli viis tükki.
*FAT: viis tükki.
*CHI: õige ja kus ma need panen?
*FAT: no aga vaata proovi paigutada nii et mõistlik oleks.
*FAT: nii ei ole mõistlik panna.
*CHI: nii on vist parem jah.
*FAT: nii on parem.
*CHI: jah.
*FAT: ja järjest akkadki sinna vihikuid peale panema.
*CHI: nii siis kaks tükki on meil xxx.
*FAT: kas need on joonelised või ruudulised või mis need on?
*CHI: need on ruudulised.
*FAT: ära vaata pealt vaata sisse.
*CHI: siin on ruut ja need olid selles unnikus siin.
*FAT: see on a mis ruut see on viis korda viis või seitse korda seitse?
*CHI: mm mm ää kus see on ei see on mingi ma ei tea kus see kirjas on.
*FAT: viis korda viis.
*CHI: seitse korda seitse on suurem vä?
*FAT: jaa.
*CHI: seitse korda seitse on see vä?
*CHI: nii siis kaks või kolm seitse korda seitse sest see on ju seitse
korda seitse onju?
*FAT: no seal on vaata seal on taga kirjas.
*CHI: kohe seitse korda seitse ruut nii.
*FAT: mitu neid oli?
*CHI: ää neli oota üks kaks kolm neli jah vabandust ma ennem ütsin vist
kolm.
*FAT: nii.
*CHI: nii need on jooneline vihik kakskümmend joont ooda üks kaks kolm
neli viis kuus tükki no see on kuues.
*FAT: mhmh kõik korras.
*CHI: kuus tükki nii siis üksainukene.
*FAT: see oli see kahekümne kahe joonene.
*CHI: jaa kahekümne kaq kakskend kaks joont üks ainukene.
*CHI: nii siis see vene keel ja.
*FAT: kaustikud.
*CHI: kaustikud vihik aa see on kq need on ka kaustikud onju jah need?
*FAT: need on sõnade vihikud ültse tegeliklt sõnade kaustikud või vihikud.
*CHI: aa on jah.
*FAT: vihikud pigem.
*CHI: sõnade vihikud nii et need lähevad ka kaks tükki siin on kirjas
nutikaustik ja jah sõnade kauq see.
*FAT: sõnade kaust kaks tükki.
*CHI: nii ää see füüsika keeq nii füüsika keemia ja vene keel need
kaustikud.
*FAT: aga füüsika keemia on meil ruudud.
*CHI: ja vene keel on joon jah?
*FAT: joon jah.
*CHI: ruudud.
*FAT: kaustik nii.
*CHI: ruudud.
*FAT: ruut.
*CHI: mm.
*FAT: see on siis keemia.
*CHI: jaah see on see viis korda viis.
*FAT: ja füüsika.
*CHI: jah ja see ka mõlemad viis korda viis.
*FAT: jaa.
*CHI: äkki ma laon edasi niipidi sest vaata need siis ta läheb nimodi ju
need otsad on nüüd siinpool.
*FAT: kas osad on suuremad vä?
*CHI: ei vaata ma räägin seda sest nääd ta jääb nimodi nagu mähq mägi äkki
ma panen teistpidi.
*FAT: jah siis pane jah.
*CHI: ja üksainukene vene keele kaustik jooneline ja jooni on siin siin ei
ole kirjas.
*FAT: vahet ei ole.
*CHI: jooneline vene keel.
*CHI: nii siis järgmisena aa need vihikud.
*FAT: saidki vihikud otsa vä?
*CHI: jah ja kaustikud aa selle võib ka ära panna noh.
*FAT: selle võid vihikute kaustikute juurde panna või tahad nii panna et
sa saad ta kätte siis pane ta sinna värviliste juurde viltu.
*CHI: siia?
*FAT: no pane ta kõige lõppu mis sinna vahele topid tast.
*CHI: sest see on hästi äge.
*FAT: aga suhteliselt vähe on meil neid vihikuid.
*FAT: suhteliselt vähe on neid vihikuid jah.
*FAT: ja ometi on jama meil terve põrand täis veel.
*CHI: jah mis järgmisena lähevad?
*FAT: tead aga nimodi ei saa ju vajadusel neid ästi kätte eksole ju.
*CHI: nojah.
*CHI: neid on nii vähe et neid ei saagi peaaegu kuhugi panna.
*FAT: paneks nad niimodi.
*CHI: ja siis siia tulevad need asjad.
*FAT: ja siia akkaks panema värve anna mulle guašid guašid ja guašid otsi
mulle välja kõik guašid.
*CHI: a siin ühed guašid ma leidsin aga xxx aa suuremad.
*FAT: rohkem ei olegi vä?
*CHI: ee on küll näed.
%com: müra tõttu pole vahepeal kuulda, mida räägitakse.
*CHI: oota siin ei rohkem ei ole.
*FAT: mhmh guašid kolm.
*CHI: ja.
*FAT: suhtselt poolikut jah?
*CHI: jah.
*FAT: kõik kõik guašid olid kasutatud meil vä?
*CHI: ää vist küll.
*FAT: need väiksed ka vä?
*CHI: aa vist need väiksed ei olnd.
*FAT: need on küll tutikad a need olid küll vist kasutatud.
*CHI: jah ja järgmisena tulevad need või?
*FAT: anna vesikad siis jah.
*CHI: nii xxx a äkki sa paned selle alla see on suurem?
*FAT: vesikad neli vä?
*CHI: ää jah on küll neli.
*CHI: nii nüüd tulevad õlipastellid vä?
*CHI: aa kuule need pidid ka ju need on käevärvid need ei ole nagu guašid
aga need ei ole ka.
*FAT: paneme need siia.
*CHI: xxx.
%com: telefon heliseb, CHI räägib vaikselt.
*FAT: kaks kasutatud suurt oli jah?
*CHI: mis suurt mida?
*FAT: guaši.
*CHI: guaši jah.
*FAT: ja üks väike.
*CHI: kasutamata.
*FAT: nii mis meil vesid olid?
*CHI: ää vesivärve neli tükki ja.
*FAT: neli ja üks vist oli aint uus.
*CHI: jah üks on kasutamata.
*CHI: oota.
*FAT: palju meil pastellikomplekte on?
*CHI: õlipastellid vä?
*CHI: neid on üks kaks kolm ja rohkem ei tuvasta aa ei need on
rasvakriidid need on õlipastellid nii need saab vist panna.
*FAT: ma ei tea kuidagi tuleks panna nii et oleks oota.
*CHI: ästi pakitud.
*CHI: väga ästi.
*CHI: oota.
*FAT: no nii veel parem.
*CHI: xxx.
*FAT: nii mis veel siis need meil olid aa.
*CHI: need on plastiliinid.
*FAT: liinid plastilin.
*CHI: aaga rohkem plastiliini ei olegi vist jah.
*FAT: plastilin.
*CHI: pandud kaks tükki.
*CHI: ei oota õlipastelle meil oli kolm tükki?
*FAT: mm ma ei tea nii ma panin kirja.
*CHI: üks kaks ja kolm.
*FAT: kolm komplekti jah?
*CHI: jaa neid on kaks tükki meil neid liine.
*FAT: need olid mõlemad suht uued onjä?
*CHI: mmm eee seda teist ma ei tea.
*FAT: no suht ikka jah.
*CHI: jah täitsa peaaegu tutikad.
*CHI: pintslid paneme ka kõik üksaaval kirja vä et meil on neli pintslit?
*FAT: no paneme kirja et meil on vaja kunstipintsleid sest et ega need on
ka kõik mingi kasutatud.
*CHI: ma panen need ka kõik siia sisse praegu siin on pintslid.
*FAT: kui seal on pintslid pane jah.
*CHI: üks pintsel on.
*FAT: nii.
*CHI: mm üks pintsel on pikem.
*FAT: no las ta olla.
*CHI: ma panen põiki selle xxx.
*CHI: ei see lihsalt upitas välja ennast.
*CHI: nii aga neid ää plastiliininuge meil küll vaja ei lähe neid meil on
ikka korralikult pluss veel karpides on ka veel.
*CHI: aga aga aga need paneme ka kirja siis vä neid ei ole vaja?
*FAT: väga ei ole vaja.
*CHI: okei.
*CHI: need lähevad siis kuhu ma panen need siiasama peale?
*FAT: plastiliin komplekti.
*CHI: kuule.
*FAT: pluss riistad.
*CHI: need a vaata ma panen need siiasamma peale.
*FAT: aga pane nad liinide juurde siis.
*CHI: ää ma.
*FAT: jah niimodi.
*CHI: ma mõtsin et äkki meil on aa ei olegi.
*FAT: meil ei ole midagi võtta siit eriti mida niimodi pakkida korralikult
jah.
*CHI: siin on veel see üks.
*FAT: kas sul õnnestub see kõige alla lükata üüsst aa ei pane sinna
vihikute kõrvale püsti sealt kõige alt ei saa kätte.
*CHI: kohe.
*FAT: sealt ei saa kätte.
*CHI: okei oota.
*FAT: vaata et sa vihikule viga ei tee.
*CHI: xxx siin jääb mingi asi ette.
*FAT: no meil on nii täpselt pakitud kõik.
*CHI: nii aa oota niipidi xxx.
*FAT: no nii paneme.
*CHI: väga ästi pakitud.
*CHI: nii nüüd kiled vä?
*CHI: üks on lihsalt eraldi ja teised on siin sees üks kaks kolm neli viis.
*FAT: ütleme viis pakki.
*CHI: ja üks poolik okei las olla ja see see läheb siiasamma peale lihsalt
a see on suurem seda xxx.
*FAT: see on ilmselt mingi raamatukile.
*CHI: ää jah näed nii suur jah.
*FAT: no töövihiku või raamatu kile jah.
*CHI: töövihiku või õpikq õpiku a ma voldin selle kokku panen siiasamma
peale lihsalt.
*FAT: ješ.
*CHI: sest kui ta on täissuuruses siis ta ta ei mahu ära siia nii ja need
panen kuhu siiasamma?
*FAT: ma ei tea kas neid on mõtet kõige peale panna.
*CHI: no need tuleb siit ei ole vaja ka ära võtta need on kerged oleks xxx.
*FAT: okei.
*CHI: niisiis need paberid.
*FAT: no meil on eraldi vihikupaberi koht tegelikult olemas need ei pea
üldse siia tulema.
*CHI: okei.
*FAT: aga sisssss.
*CHI: ma akkan asju siiapoole tõstma.
*FAT: siis tuleks ilmselt võtta need kasutatud asjad meil mida on juba
koolis kasutatud.
*CHI: need on kõik kolmanda klassi asjad a need võiks teha nimodi et kõige
suurem kõige alla ja nimodi ära panna aa siin oli ka mingi vihik
vahel ja.
*FAT: no see on ka kasutatud ilmselt.
*CHI: a see ei ole kuule a siin on peal kirjas juba no samas see on
harilikuga kirjutatud.
*FAT: ei no selle paberi saab ära vahetada ju.
*CHI: aa jaa.
*FAT: xxx.
*CHI: a selle panen ka siiasamma vä?
*CHI: aa selle peab ka eraldi ära registreerima vä?
*CHI: siia peale ei ole kirjutatud see on vist xxx ma võtan selle kile
siit ümbert ära.
*FAT: mhmh.
*CHI: see võib jääda mingiks xxx joonistamiseks.
*FAT: selle paberi võib üldse ära võtta ega see omanik ju ei kasuta enam
seda.
*CHI: aa noh jah kolmanda.
*FAT: nigunii tuleb uuesti.
*CHI: kolmanda aa klassi Henriko jah ei kasuta seda.
*FAT: jah tuleb nigunii uus paber panna.
*CHI: jah.
*CHI: meie koolis käib üks poiss kele nimi on Henriko Krebe aind ee ess
täht on puudu ma üks kord akna taga kuulsin.
*CHI: näed siuke äge vihik nii kakskend joont üks juures.
*FAT: kakskend joont pluss üks.
*CHI: a ma võtsin kile ka präegu ümbert ära xxx.
%com: läbi müra pole kõnet kosta.
*CHI: a mis ma selle kilega teen?
*FAT: kas seda saab veel kasutada xxx või?
*CHI: no tundub et saab küll.
*FAT: no aga paned kilede juurde siis.
*CHI: väga ästi ära pakitud minu meelest.
*FAT: nii mis see on kruvi?
*FAT: nii.
*CHI: nüüd paneme lauakatted vä?
*FAT: kuule jaa paneme need kunstiasjad näed siin on mingi tühimik meil
tekkind.
*CHI: okei.
*FAT: kui me nüüd pakime nimodi kokku.
*CHI: panen need präegu siia.
*FAT: läts-läts.
*CHI: oota korra.
*FAT: mhmh.
*CHI: tegelt need on las need olla peal.
*FAT: las need olla peal jah.
*CHI: sest need on.
*FAT: need on tutikad ja nad on väikesed.
*CHI: ei ütleks et need on tutikad sest Harli on kasutand.
*FAT: ei jah aga need on mingid talle kaasa pandud kas tal kasutatud on?
*CHI: aa.
*FAT: kordagi üldse.
*CHI: noh siis las olla peal nii see see läheb kõige alla.
*FAT: mm kuule pane see elkurvest.
*CHI: kõige alla vä?
*FAT: jaa siis pane see mis on tehtud sellest vannikardinast.
*CHI: jajah.
*FAT: siis pane ruuduline siis pane põll siis pane ülejäänd asjad.
*CHI: et pigem kaks ruudulist korraga ikka?
*FAT: mhmh okei.
*CHI: ruudulised oleks parem xxx.
*FAT: jah jäta ta piklikuks.
*CHI: sest siin on ruumi täpselt.
*CHI: nii oota järgmisena lähvad.
*FAT: pane põll.
*CHI: okei ma vaatan korra.
*FAT: a see tuleb pesta äkki ah?
*CHI: no kui keegi seda kasutada tahab siis vist küll.
*FAT: aaam.
*CHI: aaa.
*FAT: kuule see on kinnivärvunud.
*CHI: ma arvan et on plastiliinine või on värvunud?
*FAT: ma ei saa aru kurat.
*CHI: ma kohe ütlen.
*CHI: a muidu sest saab väga hea põll siia ette saab asju panna ja.
*FAT: nojah selle jaoks ongi mõeldud.
*FAT: aga a see vist ei tule puhtaks ka.
*CHI: jaa.
@End
@PID: 11312/c-00026710-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: OBS Mother Observer , CHI Gregory Target_Child , HEN Brother , ISA Father
@ID: est|Korgesaar|OBS|34;|female|||Observer|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|6;6.19|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|HEN|14;|male|||Brother|||
@ID: est|Korgesaar|ISA|35;|male|||Father|||
@Date: 28-SEP-2010
@Time Duration: 21:25-22:33
@Situation: OBS ja CHI puhastavad moosi jaoks õunu ja räägivad igapäevastest asjadest
*OBS: kuule kui sa saad sa võid veel panna õunu sinna vette likku.
*CHI: olgu kui ma leian mittemädand.
*OBS: no vaata jaa neid mis on terved ikka.
*CHI: kas ussitanud võin panna?
*OBS: no kui ta üleni ussitanud on siis ära pane.
*CHI: jah kui igalpool on.
*OBS: jah.
*CHI: a [: aga] näe niisugune?
%com: CHI näitab üleni ussiauke täis õunapunni.
*OBS: äää ära seda pane.
*CHI: jah olgu see on puhas.
*OBS: jah jaa.
*CHI: selle võib panna?
%com: CHI näitab üht väikese plekiga õuna.
*OBS: selle võib panna jaa vaatagi selliseid puhtamaid.
*CHI: olgu no see on küll ühest kohast mädane.
*OBS: ei seal on aind väike plekk peal las see olla.
*CHI: selline.
*OBS: mhmh kuule sina said seda õunamoosiga pirukat vä [: või]?
*CHI: jaa see ju lõpus sa tead ju kaks tükki.
*OBS: ah õige jah aga mai see ka maitses sulle vä [: väga]?
*CHI: jaa väga.
*OBS: mm noovot see on ju hea.
*CHI: moos seal vahel.
*OBS: mhmh siis on ju hea et ma moosi teen eks?
*CHI: saame neid pirukaid teha vä [: või]?
*OBS: mhmh.
*CHI: aah.
*OBS: igasugu asju saab.
*CHI: ja seekord me võiksime saia osta selle moosi jaoks.
*OBS: mm.
*CHI: nii palju sobib vä [: või]?
*OBS: jah aitab jah muidu nad hakkavad üle ääre ajama.
*CHI: ma panen ühe veel siia vaata näe kausi keskele.
*OBS: no pane üks veel.
*CHI: tagapool.
*OBS: no mul on teine kott veel.
*CHI: üks suur läks siia peale vulp.
*OBS: mm.
*CHI: no neid kõiki ma arvan sa nagunii ära ei tee.
*OBS: a nüüd tead sa mis võid teha vä [: vä]?
*CHI: noh?
*OBS: kui sa nüüd näe pane näe ma näitan sulle.
*CHI: noh.
*OBS: kui sa võtad mingi õuna kasta korraks vee alla siis tee nimodi ja siis kuivata ära ilusti rätikuga.
*CHI: annan sulle.
*OBS: ja pane siia laua peale siis mul on hea võtta siit siis ma ei pea iga õuna järele eraldi kummardama.
*CHI: jah.
*OBS: mhmh seprst [: sellepärast] et muidu on oht et mul tekivad kõhulihased ja see on juba jama onju?
*CHI: mis mida see veel tähendab?
*OBS: kõhulihased need on need asjad mida Henrico irmsasti [: hirmsasti] taga ajab et kus ta kõhulihased on tuleb trenni tegemisest tulevad kõhulihased.
%com: Henrico on vanem vend.
*CHI: aga miks nad ei või tulla?
*OBS: võivad võivad ma tegin nalja.
*OBS: nalja tegin nalja tegin.
*CHI: ma ka lähen nimodi.
%com: CHI lause lõpp on arusaamatu.
*CHI: vee alla peab lükkama või?
*OBS: noh lükka korraks jah siis tuleb see sodi sealt maha nad on vaata muruga koos ja siis kui ma akkan [: hakkan] lõikama neid muruseid õunu siis mul on kõik käte ja noa küljes see sodi.
*OBS: siis on nii paha.
*CHI: ega siin mingit sodi peal ei ole?
*OBS: ei ole ei ole kui sa rätikuga üle kuivatad siis ei jää mingit sodi külge.
*CHI: jah sest rätik võtab ju ära.
*OBS: jah mhmh.
*CHI: aga kui siit jääb juba eelmisest sellest mingi sodi peale?
*OBS: ei usu.
*CHI: eelmiste oma.
*OBS: ei usu.
*CHI: mul jäi just.
*OBS: mm.
*CHI: väkk väkk seda ma ei taha pesta pagan täitsa mädand õun tegi mäda.
*OBS: need ei ole mädand neil on üksikud need noh vaata need kui nad õunapuu otsast alla kukuvad siis nad selle koha peale kus nad kukuvad sinna tekib pruun laik.
*CHI: miks?
*OBS: noo sest ta saab haiget kui ta kukub.
*CHI: aa et.
*OBS: noo jah.
*CHI: kui kõvasti hoiad siis tulebki pruun laik?
*OBS: noo just noo algul tähendab aa ega ta kohe pruuniks ei lähe algul sinna tuleb lihtsalt selline pehmem koht ja siis see pehmem koht pärast läheb pruuniks sest ta on pehme.
*CHI: aga kui see vesi on pärast usse täis?
*OBS: ei ole kuule kallikene seal ei ole nii m usse midagi.
*CHI: hmm.
*OBS: no ja kui on siis saad oma akvaariumisse panna.
*CHI: jaa sest meres on ju ussid ka.
*OBS: muidugi on.
*CHI: jaa.
*OBS: ja need kellel on päris akvaariumid nendel on ju seal sees ka teod ja igasugu värgid.
*CHI: jah.
*OBS: jah lausa nendes kalapoodides akvaariumipoodides seal müiakse lausa tigusid sellepärast et tead mis teod teevad vä [: või]?
*CHI: noh?
*OBS: teod puhastavad akvaariumi seinu nad imevad ennast oma selle iminapaga või ma ei tea kuidas seda nimetatakse.
*CHI: nendel ei ole vist iminappa.
*OBS: no see ei ole jah iminapp nad nende kehad on lihtsalt sellised imevad ennast akvaariumi külge ja liiguvad seal üles alla ja puhastavad akvaariumi seinu ja siis on veel mingid spetsiaalsed kalad kes imevad ennast suuga vastu akvaariumi seina ja puhastavad seda.
*CHI: mm.
*OBS: mhmh.
*CHI: ahah.
*OBS: novot.
*CHI: aga kui ma katsun neid usse kätega?
*OBS: neid ei ole ju seal Gregory.
*CHI: jah aga kui mõni on.
*OBS: oh siis ma ei tea mis siis saab a [: aga] mõtle kui hea et sa neid sööma ei pea see on tõeline õnn onju.
*CHI: jah.
*OBS: jah.
*CHI: see on õnn.
*OBS: jah.
*CHI: see on tõeline õnn.
%com: CHI on seljaga diktofoni poole ja solberdab kättpidi vees , ei saa aru , mis ta räägib.
*CHI: see ei olegi muru.
*OBS: ei ole muru aa kriimud on peal lihtsalt mõnel jah mhmh.
%com: CHI tuleb ja laob pestud ja kuivatatud õunad lauale.
*CHI: ma puhkan nüüd veidi.
*OBS: no puhka ja mul läheb nendega aega niikuinii üksjagu siin veel.
*CHI: jah ma arvan et saad nendega juba poti täiesti siiamaani.
*OBS: ei ma ei usu need on väiksemad vaata.
*CHI: jah kui need eelmised olid.
*OBS: jah.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*OBS: mhmh.
*OBS: noh tahad arvutama akata [: hakata] jälle vä?
*CHI: ei.
*OBS: ei taha?
*OBS: a see on küll täitsa tore et mina akkasin [: hakkasin] täna saama aru Henrico matemaatikast uskumatu ma poleks küll uskund et mina akkan [: hakkan] matemaatikast aru saama kunagi.
*CHI: jaa see see.
*OBS: naljanumber.
*CHI: jaa.
*OBS: nii.
*CHI: aga räägit aga kui sa juba ütlesid et kas ma hakkan nüüd arvutama siis räägime arvutamisest.
*OBS: no mis me räägime?
*CHI: ükskõik mida.
*OBS: no räägi ma kuulan.
*CHI: mõlemad võime ju rääkida.
*OBS: no eks ma ütlen sõna sekka.
*CHI: kas sa võiksid alustada?
*CHI: sest ma ei tea mida rääkida.
*OBS: ma kohe ei teagi niimoodi mis sa teada tahad?
*CHI: aa räägime arvutamisest.
*OBS: kuule räägi mulle arvutamisest räägi mulle seda kus kaugel te lasteaias praegu oma arvutamisega olete.
*CHI: me.
*OBS: mid mida te seal arvutamises õpite?
*CHI: me oleme leheküljel las ma ütlen kui kaugel me töövihikus oleme.
*OBS: noh.
*CHI: ei ma mm seda ei tea aga tahad ma ütlen sulle ühe asja?
*OBS: noh.
*CHI: ma oskan nii hästi maha joonistada aga veidi läheb sassi.
*OBS: läheb sassi natuke jah?
*CHI: jah.
*OBS: ahah aga millega te seal matemaatikatunnis tegelete mida te arvutate kas te liidate ja lahutate seal kui suuri numbreid?
*CHI: me kogu aeg ei liid me pole veel liitnud ja lahutanud.
*OBS: polegi liitnud veel.
*CHI: veel ei ole.
*OBS: jeesus millal te liitma akkate [: hakkate] ükskord siis.
*CHI: kuule töövihikus.
*OBS: noh.
*CHI: me me vist pole.
*OBS: a mis te teete seal töövihikus ja mis harjutused seal on siis?
*CHI: me oleme otsinud et ee.
*OBS: otsite ühesuguseid asju ja.
*CHI: jah.
*OBS: loete kokku mitu maja või mitu kassi on pildi peal ja.
*CHI: aa ei.
*OBS: ei tee selliseid ka?
*CHI: ei.
*OBS: a mida te teete siis?
*CHI: ühe asja ma võin sulle öelda.
*OBS: nooh.
*CHI: et ää mm kolmnurgad tuli ühes ee selles värvida roheliseks.
%com: sõna selles koha peal joonistab laps sõrmega õhku loperguse ringi , mis peaks näitama mingit ringi või ruutu , milles on kujundid sees.
*OBS: aa no jaa siis teil on ikka see hulkade teema kuule kas keegi jättis arvuti siia on arvuti siin või?
*CHI: ei.
*OBS: a mingi piiks käis nagu oleks.
*CHI: ma ei tea.
*OBS: arvuti piiks olnud.
*CHI: miks siin kakskümmend on?
%com: CHI osutab mingile näidule diktofoni displeil.
*OBS: ma ei ole isegi uurinud miks seal kakskümmend on.
*CHI: aah.
*OBS: ausalt öeldes.
*CHI: aga see võis sealt endast tulla ju diktofonist.
*OBS: ei äkää [= ei].
*CHI: ahah.
*OBS: aga kas teie rühmas on nüüd kõik koolilapsed kõik lähevad sügisel kooli või?
*CHI: jah.
*OBS: keegi ei jää enam lasteaeda?
*CHI: ei.
*OBS: mm okei.
*CHI: tead kes meil seal on?
*OBS: noh?
*CHI: üks seitsmeaastane laps ka.
*OBS: seitsmeaastane ka uvitav [: huvitav] miks tema veel lasteaias on.
*CHI: tahad ma ütlen mist nimi on?
*OBS: noh?
*CHI: Pilleriin.
*OBS: Pilleriin Pilleriin Pilleriini ma tean uvitav [: huvitav].
*CHI: jah.
*OBS: a miks Pilleriin kooli ei läinud juba?
*OBS: a kas ta alles nüüd äkki tal oli sünnipäev või?
*CHI: ei noo sel aastal.
*OBS: sel aastal.
*CHI: jah.
*OBS: no jah ma ei tea Pilleriin on ju tark tüdruk ju tegelikult.
*CHI: jah.
*OBS: tavaliselt on see et need kes ei ole kooliks valmis vaata nagu Harley meil läks ju aasta iljem [: hiljem] kooli.
*CHI: jah tema pidi ka kolmes lasteaias käima.
*OBS: jah jah et need kes ei ole kooliks valmis et nendel.
*CHI: ei tema läks ju kaks aastat hiljem.
*OBS: ei üks aasta hiljem.
*OBS: ma räägin sa kuula palun ära sega vahele.
*CHI: olgu.
*OBS: et need kes lähevad või need kes ei ole kooliks valmis kas nad ei näiteks ei oska arvutada või või ei oska kirjutada või või või muul moel ei ole kooliks valmis.
*CHI: ja tead mida veel?
*OBS: need ei noh need jäetakse kauem lasteaeda vahel üheks aastaks aga Pilleriin on teil ju jumal oia [: hoia] suur tubli tüdruk.
*OBS: minu meelest on küll väga kooliks valmis.
*CHI: aga äkki ta ise ei ole?
*OBS: vot äkki ise ei ole jah.
*OBS: ah mina ei tea parem ongi mida kauem see lapsepõlv kestab las kestab.
*CHI: jah sest kui saad lasteaias kauem olla seal on ju palju lõbusam kui koolis istuda.
*OBS: jah no üks asi on koolis istuda teine asi on see et seda koolikotti tuleb ju ka tassida rasket koolikotti.
%com: vanem vend tuleb tuppa ega pane tähele , et lindistus on pooleli.
*CHI: jah ja siis sa pead üksi minema veel.
*OBS: jah.
*HEN: Gregory kus sa selle.
*OBS: mis sa tahad noh?
*HEN: ää kus su telefon on Gregory?
*OBS: ou ma ei tea seda.
*CHI: ma ei tea ma ei tea.
*OBS: ei tea.
*OBS: vaata kas seal laua peal on.
*CHI: jaa.
*HEN: ei ole.
*CHI: ahah.
*OBS: siis ma ei tea.
*CHI: siis me ei tea.
*HEN: kus sa panid Gregory?
*CHI: ei tea.
*HEN: kammoon sa ei tea kus su enda telefon on?
*CHI: jah ei tea.
*HEN: mis mõttes?
*OBS: no tule tagasi milleks sul vaja on telefoni?
%com: OBS-i lause esimene pool oli suunatud CHI-le , teine pool HEN-le , HEN-i vastusest ei saa aru.
*OBS: aa ei tea.
*CHI: ei tea.
*OBS: aga need kes teil enne seal rühmas olid kes olid väiksemad need nüüd läksidki ära sellepärast et nad ei lähe kooli veel vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: mm.
*CHI: sest Huugol ju ei olnud mujal kohta.
*OBS: aa.
*CHI: nüüd sai endale väiksemasse rühma koha.
*OBS: mm okei.
*CHI: keegi läks sealt ka ära.
*OBS: mhmh.
*CHI: kuskile kohta.
*OBS: okei mm.
*CHI: äkki läks teise lasteaeda sest tead mis mul lasteaias juhtus?
*OBS: noh?
*CHI: mu kaks kõige paremat sõpra läksid ära.
*OBS: kes?
*CHI: Mattias ja Markus.
*OBS: Markus Markus milline Erm vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: mm okei.
*CHI: kõige paremad sõbrad.
*OBS: mh no aga Ralf ja Sander on alles vähemalt.
*CHI: Sander?
*OBS: Soots.
*CHI: tema on ka halb ju.
*OBS: on või?
*CHI: no vahepeal.
*OBS: mina mõtlesin just et te saate väga ästi [: hästi] läbi.
*CHI: ükskord münditrikis mulle valetas või no mitte trikis et ää tahtis .
*CHI: vaadata korra mina leidsin mündi tahtis vaadata ää siis ää andsin talle vaatas võttis oppis [: hoopis] ära.
*OBS: kohe niimoodi võttis ära?
*CHI: jah.
*OBS: no see on küll inetu.
*CHI: valetas mulle.
*OBS: mhmh.
*CHI: valetas et tahab lihsalt vaadata.
*OBS: aga kas see kes see kiusakas teil oli seal.
*CHI: Šitkin.
*OBS: tema on maha rahunenud või?
*CHI: mhm no mitte päris aga.
*OBS: a natuke on.
*CHI: oma sünnipäevast saati jah.
*OBS: mmh no näed äkki mõjub see vanemaks saamine a [: aga] tema on ka kuueseks sai või?
*CHI: mm jah.
*OBS: mm okei.
*OBS: vot siis.
*OBS: a kui vana Birget on?
*CHI: kuus.
*OBS: ka kuus.
*CHI: ta on minust palju pikem palju.
*OBS: on jaa irmus [: hirmus] pikk tüdruk.
*CHI: kõige pikem meie rühmas.
*OBS: mhmh.
*CHI: koos Riiaga.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga tead kellel olid kui Markus ära läks siis tead kellel olid ühe ühel samal päeval sünnipäevad?
*OBS: noh?
*CHI: Markusel jaa sellel no kes see oli Riial.
*OBS: Riial on ühel päeval sünnipäev vä [: või]?
*CHI: jaa Markusega.
*OBS: mm mm okei.
*CHI: võibolla neil ei olnud ühel päeval sünnipäev vaid nad pidid ühel ajal ära minema kuskile.
*OBS: aa et pidasid pidasid lihtsalt ühel päeval.
*CHI: mhmh.
*OBS: nojah võibolla küll.
*CHI: aga äkki neil on ühel päeval sünnipäev.
*OBS: mhmh noh inimestel ikka on vahel ühel päeval sünnipäev.
*CHI: jah näiteks nagu sellel Sirlini Sirlini nil ja sellel.
*OBS: kellel?
*CHI: no sa ju tead sellel ineterneti sellel.
*OBS: Guuglil?
*CHI: jah.
*OBS: Sirlinil ja Guuglil on jah ühel päeval sünnipäev.
*OBS: mhmh issand kullakene see õun on suurem kui sina ju.
*CHI: njah.
*OBS: mm.
*CHI: see on alles siinmaal.
*OBS: mh.
*CHI: alles siin.
*OBS: ma ei saa aru mida sa ütsid [: ütlesid]?
*CHI: alles siin.
*OBS: mhmh minuarst sa oled tund aega söönud ja pole poolt õunagi veel jõudnud ära süüa.
*CHI: no pool olen ei ole.
*OBS: ei ole päris pool.
*CHI: jah ei ole söönud .
*CHI: niimoodi.
*OBS: mhmh.
*CHI: oln [: olen] tund aega söönud.
*OBS: nojah võtsid tund aega tagasi juba selle õuna.
*OBS: nii.
*CHI: kas me oleme siin vist täna öösel üleval?
*OBS: ei.
*OBS: see moositamine ei võta nii kaua aega üldse.
*CHI: noh alustan uuesti vä [: või]?
*OBS: ma ei tea vaata sealt suuremaid sa tõstsid kõik nii kribalad siia.
*CHI: väiksed.
*OBS: jah.
*CHI: jah kui mul on suuremad siis mul on kauem aega.
*OBS: nojah ja siis ma saan korraga rohkem lõigutud neid.
*CHI: siis sa saad rohkem neid lõiguta.
*OBS: jah.
*CHI: lõiguta heh.
*CHI: suur suuremad.
*OBS: jah on küll.
*CHI: aga mitte suu.
*OBS: nii.
*CHI: nüüd tuleb üks hiiglane hiigel.
*OBS: hmh ma lootsin et mul on ka pool valmis aga ei ole veel.
*CHI: nii vähe on valmis.
*OBS: jah.
*CHI: kahju.
*OBS: kahju jah.
*CHI: kas sa võiks selle koleda ise võtta selle?
*OBS: no ma pärast võtan.
*OBS: las ta praegu olla outš see on ka kole.
*CHI: uss vä [: või]?
*OBS: ei ole ussitand aga ta on seest nii.
*CHI: väkk.
*OBS: sodi täis ma viskan ära need.
*CHI: jah.
*CHI: see on aa see on suured lõ akkasid [: hakkasid] juba lõikuma see mille ma andsin?
*OBS: jah.
*CHI: see oli sinu vä?
*OBS: jah.
%com: CHI öeldust ei saa aru.
*OBS: ästi [: hästi] sodine jah nii otaga ma panen ka juurde sit.
*OBS: nää [: näe] puhas.
*OBS: nää [: näe] puhas jälle puhas.
*OBS: ja veel üks puhas.
*CHI: nii suured mis sa viskad?
*OBS: sai pihta pritsis vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: aa ma mõtsin [: mõtlesin] et.
*CHI: kolme kolme õuna suurune laine.
*OBS: aa kuule ära niimoodi lobista muidu läheb see vesi üle ääre ja siss siis on pahasti siis on põrand vett täis.
*CHI: ja õuna ei saagi teha ju tegelt [: tegelikult].
*OBS: mhmh kallikene aga niimoodi sa ei saa küll kuivatada neid või ükshaaval võta ikka kuivatamiseks.
*CHI: nüüd ma jätan meelde mis olid juba puhastatud.
*OBS: jah.
%com: keegi tuleb väljast.
*OBS: noh kes sealt nüüd tuleb siis?
*CHI: Harley tuleb vist.
*OBS: vaevalt küll.
*CHI: He Henrico vist.
*ISA: kaks valet vastust.
*ISA: te ikka räägite veel.
*OBS: jah mhmh väga hea.
%com: OBS-i jutust läheb üks sõna kaduma.
*CHI: seda sa saad nüüd küll kaua lõikuda.
*OBS: no siit mul vist jätkub jah hulgaks ajaks kohe.
*CHI: tõin kaks suuremat asja kohe.
*OBS: jah pane pane kuule ära praegu rohkem panegi muidu mul saab laud nii täis et.
*CHI: et terve laud on täis vä [: või]?
*OBS: jah siis mul läheb endal juba kitsaks siin.
*CHI: a [: aga] kuhu ma panen siiapoole?
*OBS: ei ära pane.
*CHI: ahah ahah.
*CHI: kolm suurt.
*OBS: jah väga hea.
*CHI: viies on järgmine.
%com: taustal on kuulda koerte jooksmist ja müramist.
*OBS: noh koerad läksid peast rumalaks.
*CHI: enne suured siis sa võiks väikseid teha ka.
*OBS: mhmh.
*CHI: nüüd mul võib väike vaheaeg olla ahah.
*CHI: ma ei pane ju rohkem õunu.
*OBS: ära praegu pane jah puhka puhka vahepeal jah.
*CHI: sest mul on ju vaheaeg.
*OBS: no selles mõttes jah võid natuke puhata.
*CHI: jah.
*OBS: ai mul läks meelest ära üks asi.
*CHI: mis?
*OBS: mina tahtsin ju ka täna filmi vaadata.
*CHI: mis filmi?
*OBS: ei me mõtlesime et me vaatame sealt videolaenutusest Elioni omast mingi filmi.
*OBS: aaga läks meelest.
*CHI: aga sa võid ju pärast vaadata.
*OBS: ah siis on kell juba nii palju et siis ei vaata midagi enam ai.
*CHI: ai korjan üles vä [: või]?
*OBS: ei.
*CHI: sülle kukkus vä [: või]?
*OBS: mhmh.
*OBS: siis on jah kell juba nii palju et siis on öö käes.
*CHI: jah siis me ei vaata.
*OBS: siis me ei vaata midagi.
%com: ei saa aru CHI öeldust.
*OBS: jah.
*OBS: oh issand ma arvan sa sööd seda õuna omme [: homme] lõunani vist ma pole elusees nii suurt õuna näinud.
*CHI: veel kauem nüüd.
*OBS: jah üleomse [: ülehomse] ommikuni [: hommikuni].
*CHI: jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: terve öö söön seda järan.
*OBS: vaeseke sa ei saa magadagi siis ju kuule.
*CHI: jah.
*OBS: mis siis saab?
*CHI: aga siis ongi ju hea mul on nii palju vitamiini.
*CHI: sest õunas on ju väga palju A-vitamiini.
*OBS: ma ei tea kas A-vitamiini on , aga C-vitamiini on küll väga palju.
*CHI: aa siis see oli C.
*OBS: mhmh ma arvan küll jah.
*CHI: aa bee tsee dee.
*OBS: jah.
*CHI: aga näed vitamiinid ju ongi täpselt tähestiku järjekorras aa bee tsee dee.
*OBS: on on jah on jah.
*CHI: gee eff gee ei.
*OBS: noh.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff gee haa ii jott kaa ell emm enn oo pee kuu.
*OBS: edasi.
*CHI: err.
*OBS: jaa.
*CHI: ess.
*OBS: jaa.
*CHI: thee.
*OBS: jaa.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole.
*CHI: ää.
*OBS: ei ole.
*CHI: ää öö.
*OBS: thee thee juures jäi pooleli.
*CHI: thee.
*OBS: mis pärast theed tuleb?
*OBS: ei tule veel täpitähed täpitähed tulevad iljem [: hiljem].
*CHI: mm ell?
*OBS: mm kuule ell oli ära juba nüüd sa paned küll.
*CHI: aa kaa ei.
*OBS: metsa.
*CHI: aa kaa oli ka ära juba.
*OBS: võta algusest peale uuesti.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff a be tse de eff ee.
*OBS: ei olnud ee eff.
*CHI: aa bee tsee dee ee eff gee haa ii jott.
*OBS: jaa.
*CHI: kaa.
*OBS: jaa.
*CHI: ell.
*OBS: jaa.
*CHI: emm.
*OBS: mhmh.
*CHI: enn.
*OBS: jaa.
*CHI: oo pee.
*OBS: jah.
*CHI: kuu err ess tee hmm.
*OBS: noh ikka sama koha peal kiilub kinni või?
*CHI: jah a be tse de e ef ge ha i jott ka el em en o pe ku är es te.
*CHI: uu.
*OBS: uu.
%com: ütlevad korraga uu.
*CHI: a be tse de e ef ge ha i jott ka el em en o pe ku er es te u.
*OBS: noh?
*CHI: mmm.
*OBS: tee uu?
*CHI: tee uu ää nüüd vä [: või]?
*OBS: mkm vee.
*CHI: vee.
*OBS: tee uu vee ja siis tuleb siis tulevad täpitähed aga mis nende täpitähtede järjekord on õige sa enne ütsid [: ütlesid] ka valesti mis see kõige esimene on?
*CHI: äämm üü ei teadsin et ei ma lähen korra lasteaeda sealt siis ma saan teada.
*OBS: ei lähe präegu [: praegu] tuleta aga meelde.
*CHI: meil on seal tähestik kolm rida seina peal.
*OBS: mhmh.
*CHI: lõpus on ju täpitähed.
*OBS: jaa õõ on kõige esimene.
*CHI: õõ see ei ole ju täpitäht.
*OBS: no ikkagi loetakse õõ.
*CHI: õõ ää.
*OBS: ää.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole.
*CHI: hmm üü.
*OBS: õõ ää neli tükki on neid mis on veel?
*CHI: õõ ää kaks tükki veel või?
*OBS: jaa ja üü ei ole järelikult see üks mis veel puudu on.
*OBS: no mis see on?
*CHI: pagan ma ei saa teise tuppa ka minna et arvuti klaviatuuri pealt vaadata.
*OBS: ei pagan ei saa jah ei saa ise pead meelde tuletama.
*CHI: hmm kas sa ikka arvutad vä [: või]?
*OBS: arvutan arvutan ära sina muretse.
*CHI: aega.
*OBS: jaajah.
*CHI: khmm hmm ei vee ei olnud.
*OBS: vee ei olnud õõ ää olid ära üü ei ole see on see neljas nüüd mõtle mõtle.
%com: CHI pobiseb omaette tähti.
*OBS: tuleta meelde mõtle silme ette endale need täpitähed mis teil seal lasteaias seina peal on ja mõtle milline ütlemata on veel.
*CHI: aga ma ei pea järjekorras mõtlema ju.
*OBS: noo ikka järjekorras mõtle.
*CHI: ma ei pea mõtlema sellepärast etää siis ma pärast ütlen uuesti need tähed mis mul olid.
*OBS: nooh okei aga proovi mõelda mis täht see on.
*CHI: hmm.
*CHI: üü.
*OBS: ei ole üü.
*CHI: õõ.
*OBS: ei ole õõ ää.
*CHI: öö.
*OBS: öö.
*CHI: öö õõ.
*OBS: õõ ää öö üü.
*CHI: jah.
*OBS: vot niimoodi.
*CHI: a be tse de e ef ge ha i jot ka el em en o pe ku är es te uu vee ää õõ.
*OBS: jah.
*CHI: ää öö üü.
*OBS: täpselt vot nüüd tuli välja.
*OBS: tubli tubli.
*CHI: tuli meelde et oli mingi täpitäht veel.
*OBS: novot oli mingi jah aga meelde ei tule mis eksole no nüüd tuli mhmh.
%com: CHI näitab õuna.
*CHI: nii suur veel.
*OBS: ei aga kuule aga siis sa olid ju väga tubli sest kui sa sügisel lasteaeda läksid siis sul veel ei olnud tähestik täitsa peas minu meelest a [: aga] siis sa oled selle kuu ajaga ilusti endale tähestiku selgeks saanud.
*CHI: ja just sain pähe.
*OBS: suvel vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: mina küll ei tea.
*CHI: just praegu.
*OBS: ah praegu.
*CHI: sain endale need täpitähed.
*OBS: mm no vat kui tubli.
*CHI: alates uust ja veest.
*OBS: mhmh.
*CHI: täpitähed.
*OBS: aga min ma kuulsin et teil pidi lasteaias olema täitsa selliseid lapsi ka kes ei pooli tähti ei tunne.
*CHI: jah Markus Veber.
*OBS: mmh.
*CHI: no ta no mõndasid ta ikka tunneb aga ta ei oska enda nime lausa kirjutada.
*OBS: sellest on küll kahju.
*CHI: ta on vasakukäeline.
*OBS: mhmh.
*CHI: ja ta ei tal on väga alb [: halb] kirjutada vasaku käega.
*OBS: jaah aga aga vasaku käega kirjutamine ei olegi nii nii halb aga vaata vanasti siis kui mina käisin koolis siis õpetati kõik need vasakukäelised õpetati ümber parema käega kirjutama.
*CHI: mhmh.
*CHI: ja see rikkus nende käekirja ära ja tegelikult eks see mõjub sellele tööle ka kui sa pead kirjutama vale vale poolega sellepärast et vaata täna just lugesin seda et on erinevad aju poolkerad töötavad erinevat moodi juhivad erinevaid asju mida inimene teeb et üks ajupoolkera aitab kaasa ütleme sellele loomingulisele poolele ehk siis laulmine ja ja luuletamine näiteks või joonistamine või midagi sellist ja teine ajupoolkera siis ai aitab kaasa näiteks matemaatikale ja sellistele asjadele aga samamoodi.
*CHI: loogikale?
*OBS: ah?
*CHI: loogikale.
*OBS: jah loogikale just.
%com: CHI ütleb midagi millest aru ei saa.
*OBS: jah ja samamoodi see vasakukäelisus on ka sõltuvalt sellest kumb ajupoolkera sul paremini töötab või rohkem jaa nii et et see kui õpetada vasakukäeline ümber paremakäeliseks see on tegelikult väga halb et kui inimene tunneb ennast ise kindlamini vasaku käega kirjutades.
*CHI: ei.
*OBS: siis.
*CHI: kas sa võib korra segada?
*OBS: jah siis las kirjutab.
*CHI: etää ja tegelt [: tegelikult] kui sa tahad et ta ikka hakkaks vasaku käega kirjutama.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis seda tuleb väga raske talle õpetada.
*OBS: jah seda küll.
*CHI: kuna ta on ise harjunud.
*OBS: mhmh.
*CHI: vasaku käega kirjutama.
*OBS: mhmh jah.
*OBS: seda küll.
*CHI: noh kas paus lõppeb või?
*OBS: ei mul veel on õunu siin jagub veel jätkub jätkub.
*CHI: ikka veel nii vähe.
*OBS: ei nüüd on ikka pool potti täis juba.
*CHI: no nüüd on jah pool.
*OBS: mhmh.
*CHI: pool on veel vaja.
*OBS: jah.
*CHI: kesse [: kes see] nüüd?
*OBS: njah pool on veel vaja jah ai pagan seda on halb lõigata.
*CHI: mis asja?
*OBS: nii väike tükk ja ja seal on ka see õunasüda sees ma oleks äärepealt sõrme lõiganud.
*CHI: ahah.
*OBS: a [: aga] mulle tundub et need õunad akkavad [: hakkavad] ka juba vanaks minema need on ka nii pehmed ja jahused juba.
*CHI: jah sellepärast me peaksime selle moosi kähku ära sööma.
*OBS: ei no süia pole vaja kiiresti aga ära teha tuleb küll.
*CHI: jah.
*OBS: vot nii.
*OBS: no nüüd võid panna mulle mõned õunad juurde.
*CHI: ahah.
*OBS: vaata seal on üks suurem ka võta see ka.
*CHI: ma ei taha seda koledat panna.
*OBS: vot seda mõtlesin.
*CHI: seda suurt.
*OBS: jah.
*OBS: selle ma võtan kohe järgmiseks.
*CHI: häi tead mis ma selle enda õuna kohta mõtlesin?
*OBS: noh noh?
*CHI: mina ütlen et ma söön seda oopis [: hoopis] mitte nii vähe kui sa kui me alguses arvasime vaid üldse pool aastat.
*OBS: no päris nii kaua ikka ei söö.
*CHI: jah võibolla ma söön terve ülejäänd aasta siis.
*OBS: mhmh.
*CHI: kui nii kaua ei söö.
*OBS: kuule siis sul pole jõulukinki vajagi ju.
*CHI: jah kingitust.
*CHI: ei siis ma ei siis te siis teie saate rohkem süia kui mina söön ainult õuna.
*OBS: jah piparkookidega me siis sinuga ei arvesta vä [: või]?
*CHI: ei ei ei ei.
*OBS: päris nii ästi [: hästi] ei lähe jah?
*CHI: mkmm [= ei].
*OBS: okei.
*CHI: sest ää sest pool jõule.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma ju söön õuna ja teine pool jõule ma ju ei söö õuna.
*OBS: ahah.
*CHI: sellepärast et ä jõulud on ju ühe aasta ja teise aasta vahel.
*OBS: mm no päris ei ole jõulud on ikka vana aasta sees.
*CHI: noh et uus aasta.
*OBS: uus aasta algab ikka pärast jõule kõigepealt saavad jõulud läbi.
*CHI: jah uusaasta püha on ju tegelt [: tegelikult] olemas.
*OBS: on noo nääripüha on see.
*CHI: naljakas.
*OBS: jah.
*OBS: oioioi mul väsib käsi ära juba.
*CHI: ma teen ise.
*OBS: jaa jaa.
*CHI: las ma teen Harlit korra.
%com: vanem vend Harley hakkas kunagi õuna koorima ja lõikas endale noaga kätte.
*OBS: jah kuule vaata mis kell on ma ei viitsi sinuga traumapunkti minna keset ööd.
*OBS: m tu Harlit tegema mul siin ära tee.
*OBS: see unnik [: hunnik] kasvab kogu aeg nii suureks mul.
*CHI: mvõin [: ma võin] ära visata.
*OBS: võid vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: a [: aga] kuidas sa viskad?
*CHI: no sa võid või ma võtan ühe taldriku sa paned mulle taldriku peale viskan ära.
*OBS: ah kuule ma lähen kallan ise otse prügiämbrisse ma arvan.
*CHI: ma võin ju ise terve sle suure kandiku võtta vuhh ära visata.
*OBS: tead ma kardan et siis on see mööda põrandat laiali ma parem kallan ise prügikasti.
*CHI: ja sa tead mida veel?
*OBS: noh?
*CHI: sest sina teed ju samal ajal tööd kuhu sa seda lõigud.
*OBS: jah seda ka.
*CHI: aga siis kui sul kui ma toon sulle ühe väga suure õuna.
*OBS: noh.
*CHI: siis.
*OBS: noh.
*CHI: siis sa ju lõikad sinna potti kaua kui ma annan sulle väga suure õuna.
*OBS: jah.
*CHI: et koori need kõik jupid ära siis kordamööda võtad ühe jupi lõikad võtad teise jupi lõikad.
*OBS: mhmh aga tead ma arvan et seal nii suuri õunu nagu sinu oma seal vist enam ei olegi.
*CHI: jah sest mina võtsin kõige suurema.
*OBS: mhmh.
*CHI: ei ma ei võtnud ju sealt võtsin ju teisest kotist.
*OBS: teisest kotist võtsid jah?
*CHI: jah.
*OBS: mm.
*CHI: ja tahad ma toon sulle ühe suure?
*OBS: no too vaata kas sa leiad sealt.
*CHI: no leidsin just.
*OBS: just leidsid?
*CHI: nii suur.
*OBS: ossaa [: oh sa] ä päris nii suur ei ole aga peaaegu.
*CHI: no vaatame.
*OBS: natu natuke on väiksem ikka sinu õunast.
*CHI: noh jah natukene jah.
*OBS: jah.
*CHI: natukene väiksem mitte.
%com: CHI lause lõpp läheb kaduma.
*OBS: jah.
*CHI: ja sellest ta on ju suurem sellest?
*OBS: jaa sellest on suurem.
*OBS: oioioi.
*CHI: minu õun on sellest veel suurem.
*OBS: mhmh.
*CHI: kui se kui see mis mul präägu [: praegu] on.
*OBS: on-on.
*CHI: selle võid kohe järgmiseks võtta.
*OBS: mhmh.
*CHI: leian ma ikka suuri õunu.
*OBS: jah leiad jah ime et kuskil nii kasvavad nii suured õunad meil on sel aastal küll palju väiksemad õunad.
*CHI: jah aga tead?
*OBS: noh?
*CHI: onju sa tead seda õunapuud millest me rääkisime et sellel vist ei tulegi õunu?
*OBS: jah.
*CHI: sellel ma täna leidsin ühe õuna.
*OBS: oota milline?
*CHI: no see mis on seal nurgas.
*OBS: seal taga nurgas see kus olid need punased ästi [: hästi] magusad õunad vä [: või]?
*CHI: ei mitte see.
*OBS: see kus olid rohelised?
*CHI: jah.
*OBS: aa oli lausa õun vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: ma pole ühtki õuna näinud seal.
*CHI: üks veidi suur õun.
*OBS: hmm no ta oli puu otsas või maas?
*CHI: maas.
*OBS: aga äkki ta oli teise puu kõljest kukkunud ja koer oli veeretanud sinna.
*CHI: või tead mida veel?
*OBS: noh.
*CHI: tuul võis puhuda ka.
*OBS: no t nojah tegelt [: tegelikult] siin oli ssuur tuul küll äkki puhus.
*CHI: nojah ja siin on ju meil neid torme ka palju olnud.
*OBS: on.
*CHI: see mis?
*OBS: jah võibolla mine tea.
*CHI: ja võib veel ühe asja selle kohta öelda?
*OBS: noh.
*CHI: äkki meil oli seal väike kaarekujuline koht kus se õun oli.
*OBS: mhmh.
*CHI: ja siis seal oli see vesi ja siis see vesi lükkas.
*OBS: aa.
*CHI: et tuul puhus ja vesi andis talle nii suure laine et ta jaksas isegi seal muru peal veereda.
*OBS: hää kuule selleks peaks meil küll meri hoovis olema ma arvan väiksest lainest selleks küll ei piisa ma arvan ega ma ei tea muidugi.
*CHI: no äkki ta andis suure laine?
%com: CHI näitab käega maast nii kõrgele kui käsi ulatab.
*OBS: oooo nii suur õun.
*CHI: äkki ta andis nii suure laine?
%com: CHI näitab uuesti laine kõrgust.
*OBS: sinu sinu pikkuse laine vä [: või]?
*CHI: jah nii et see lendas õhku siis kukkus sinna kõvasti.
%com: CHI lause lõpp läheb kaduma.
*OBS: nojah aga äkki see ei olegi üldse Eesti õun äkki see suure tuulega tuli näiteks kuskilt Hispaaniast.
*CHI: jah äkki keegi viskas siia.
*OBS: jah võibolla polegi üldse meie aia õun.
*CHI: äkki keegi viskas seda ja äkki ta ise lendas.
*OBS: mhmh.
*CHI: selle tuulega.
*OBS: mhmh just vot mina ka mõtlen et Ispaanias [: Hispaanias] keegi viskas õhku ja meil kukkus alla suure tuulega eks?
*CHI: jah sest äkki.
*OBS: väga loogiline.
*CHI: äkki ta tahtis näiteks kuskil oli mingi katus tahtis sinna peale visata.
*OBS: ma oln [: olen] kogu aeg rääkinud loogika on sul täitsa paigas.
*CHI: siis see lendas kaugele.
*OBS: jah.
*CHI: lendas üldse siia selle tuulega.
*OBS: jah.
*CHI: tuul lükkas teda kiiresti sest muidu kui see oleks visanud siis see oleks ju kohe sinna katusele kukkund.
*OBS: jah ja vaene ispaanlane [: hispaanlane] eksole tahtis minna ommikul [: hommikul] katusele oma õuna võtma avastas polegi.
*CHI: jah.
*OBS: äkki me peaks tagasi saatma nüüd?
*CHI: mille?
*OBS: õuna Ispaaniasse [: Hispaaniasse].
*CHI: selle?
*OBS: jah.
*CHI: ei.
*OBS: aa see on näritud juba ega siis ei saa saata.
*CHI: ei.
*OBS: ei selle mis õues oli.
%com: OBS ja CHI taipasid samal ajal et jutt käib teisest õunast.
*CHI: jah ei selle ma sõin juba ära pagan.
*OBS: sõid vä [: või]?
*CHI: jaa seda ei saa saata ju.
*OBS: seda ei saat aga kirjutame vabanduskirja kuule.
*CHI: kirjutame päriselt.
*OBS: vabandust et me teie õuna ära sõime.
*CHI: ei.
*OBS: ispaania [: hispaania] keeles.
*OBS: sa oskad ispaania [: hispaania] keelt?
*CHI: ei üldse.
*OBS: vot siis ma ei tea mis me teeme.
*CHI: ma oskan ain ainult veidikene ingliskeelt.
*OBS: ahah a inglise keeles oskad öelda et vabandust et me s teie õuna ära sõime vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: ei oska vä [: või] a [: aga] mis sa oskad öelda?
*CHI: ma tahad ma loen sulle kõik ingliskeeles need sõnad ette mida ma tean?
*OBS: noo loe.
*CHI: nou mani ää jess ää käšš.
*OBS: ähähä kust sa neid sõnu tead?
*CHI: ma tean ju.
*OBS: mm noo.
*CHI: jaa rohkemm ma vist ei tea.
*OBS: mm.
*CHI: aa oota ühte tean veel.
*OBS: nooh.
*CHI: see no mis see oli sanflaue.
*OBS: sanflauer.
*CHI: päevalill.
*OBS: jah vat see on küll üks väga ilus sõna mulle väga meeldib a [: aga] kas te ee lasteaias ei õpi inglise keelt või?
*CHI: ja san on ju tegelt päev.
*OBS: päike.
*CHI: päike jah.
*OBS: mhmh jah.
*CHI: aga siis sanflaue peaks olema päikeselill.
*OBS: no aga vaata sõna päev on ka tulnud sõnast või tähendab sõna issand päike.
*CHI: Tanel Pad Padari bändist on san tulnud.
*OBS: vot nüüd ma võin ajada segamini kas päev on tulnud päikesest või päike on tulnud päevast sest vanasti öeldi küll et päev paistis minu meelest võru keeles peaks ka päike olema päev.
*CHI: aa päike tuli siis päevast.
*OBS: vist jah mhmh.
*OBS: nii et eks ta algselt on olnud üsna üks ja sama jah.
*OBS: a tead kuidas soome keeles on päike või?
*CHI: noh?
*OBS: auringo.
*CHI: nii ilus nimi.
*OBS: ästi [: hästi] ilus sõna minu meelest mulle ka meeldib auringo.
*CHI: isegi kui eriti kui sa selle esimese tooniga ütlesid.
*OBS: mhmh jah.
*OBS: soome keeles on üldse väga ilusaid sõnu no igas keeles on ästi [: hästi] ilusaid sõnu.
*CHI: jah.
*OBS: mulle meeldib saksa keeles mulle meeldib äää sõna orav.
*CHI: kuidas see on?
*OBS: aihhörnhjen.
*CHI: kahtlane.
*OBS: kahtlane jube raske välja öelda.
*CHI: ooda mis see oli?
*OBS: aihhörnhjen.
*CHI: aihhörhjen.
*OBS: hörnhjen.
*CHI: aihhörnhjen.
*OBS: jah.
*CHI: nii raske.
*OBS: mhmh.
*CHI: aihhörnhjen.
%com: CHI kordab järele aga väga aeglaselt ja ich-lauti hääldamata.
*OBS: jaa.
*CHI: ei veits sassi läks vä [: või]?
*OBS: ei ei õigesti tuli välja natuke liiga aeglaselt.
%com: CHI proovib kiiremini.
*CHI: aihörhjen.
*OBS: no peaaegu.
*CHI: liiga kiiresti.
*OBS: jah.
%com: CHI peaaegu röögatab sõna välja.
*CHI: aihörhen hmm.
*OBS: vot.
*CHI: see kõige viimane oli päris kiire.
*OBS: mhmh.
*CHI: nagu liiga liiga kiire.
*OBS: jah noh tegelikult igas keeles on selliseid sõnu mis kõlavad ästi [: hästi] ästi [: hästi] ilusti ja üks vaata seal selles laintantsust Kaiet tead?
*CHI: ei.
*OBS: ei tea novot aga temal käis üks see Ameerika laintantsu õpetaja kogu aeg külas Eestis ja eks ta õppis ka mõned sõnad eesti keeles ära ja tema küsisin ta käest kunagi midagi sõnadest tuli juttu ja siis ta ütles et tema lemmiksõna eesti keeles on lapselaps et see kõlab nii ästi [: hästi] lapselaps.
*CHI: lapselaps.
*OBS: jah.
*OBS: üts [: ütles] et tema lemmiksõna on.
*CHI: kas nüüd tema oskab eesti keelt või?
*OBS: noh paar sõna ikka jah nüüd ta sellel suvel käis jälle meil esinemas siin.
*CHI: kuskohas?
*OBS: Pärnus siis kui oli see laintantsufestival.
*CHI: aa ühes kohas ta käis ju jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: kuhu sina ja kes veel läksite?
*OBS: ma ei mäleta.
*CHI: noo et no kellegiga sa läksid.
*OBS: võibolla kellegagi.
%com: OBS parandab vale vormi.
*CHI: või oli Heintsu.
%com: Heintsu on vanem vend Henrico.
*OBS: ma ei ma tõesti ei mäleta.
*CHI: ahah.
*OBS: nii kuule aga akkab [: hakkab] täis saama varsti ma ütleks palju enam puudu ei ole üle poole.
*CHI: pa veerand on veel.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma toon veel ühe suure.
*OBS: too jah vaata kas sa too kohe mitu tükki.
*CHI: kaks.
*OBS: no too kolm.
*CHI: kuule miks kolm kui need on nii suured?
*OBS: no mul läheb vaja ikka neid nii palju ma kallan vahepeal ära jälle neid koori.
*CHI: vaata palju.
*OBS: ahah väga ea [: hea].
*CHI: nii suured hae kuule.
*OBS: ai kuule ja siis vaata koera kaussi kukkus paar koort päästa ära need.
*CHI: koera kausist?
*OBS: mhmh.
*CHI: ja põrandal on ka.
*OBS: mhmh.
*CHI: kas seemneid nad võivad?
*OBS: ei või ei või.
*CHI: ahah.
*OBS: seemned teevad paha neile äkki.
*CHI: kõhu panevad valutama vä [: või]?
*OBS: vot mine tea võibolla panevad jah.
*CHI: võtsin siit kõrvalt ka kaks seemet.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga mida need.
*OBS: kuule aga sa võid üldse tegelikult tõsta see koerakausiii klamber üles ja kalla see vesi ära ja pane neile üldse puhas vesi sma [: sest ma] lasen nad niikuinii kohe tuppa ja siis nad tahavad süia ja juua.
*CHI: kuule aga pane kõigepealt söök ära.
*OBS: pane ise.
*OBS: oskad ju panna küll.
*CHI: jah aa sest sina täna lõigud.
*OBS: jah.
%com: CHI maadleb statiiviga , mis koerte joogikaussi hoiab.
*CHI: aga mm aa mul läks meelest ära et seda saab ju kõrgemal kinni keerata.
*OBS: jah üleval keera kinni jah.
%com: CHI kõnet pole kuulda.
*OBS: ai ja ettevaatlikult eks tsa [: et sa] põrandale ei kalla.
%com: CHI kõnet pole jälle üle kolina kuulda.
*OBS: jah.
*CHI: aga millega ma panen?
*CHI: selle kannuga või?
*CHI: parem oleks kannuga tead miks?
*OBS: m et siis ei lähe maha vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: nojah.
*CHI: aind siis tuleb mitu korda käia.
*OBS: no mis sellest.
*CHI: kas ma teen selle puhtaks ka?
*OBS: jah tee.
*CHI: ma teen sooja veega või?
*OBS: ah?
*CHI: ma teen sooja veega?
*OBS: võid teha.
*CHI: aga juua panen neile külma vett?
*OBS: ikka ikka jaa.
*CHI: ma teen veidi kü sooj veidi keskmine nüüd läheb juba tuliseks.
*OBS: vaata et sa oma käsi ära ei põleta seal.
*CHI: mhmh.
*CHI: kuivaks teen ka?
*OBS: tee jah.
*OBS: tead mis ma arvan või?
*CHI: noh?
*OBS: see piiks ma arvan see ongi sinu telefon mis seal piiksub kuskil.
*CHI: hmm.
*OBS: seesama mida Eintsu otsis.
*CHI: aga kuskohas see piiksus?
*OBS: vot ma ei tea ma kuulsin kuskilt sealt arvutilaua poolt mingit piiksu.
*CHI: aga kuule.
*OBS: noh?
*CHI: äkki ta leidis selle aga ta ei ütelnud meile lihtsalt.
*OBS: ma ei usu tal oli vaja seda ta oleks võtnud selle kui tal vaja oli.
*CHI: äkki ta nägi seda.
*OBS: ma ütlen siis ta oleks võtnud selle sest tal oli vaja valgust näidata kuhugi.
*CHI: mm.
*CHI: üks kaks üks kaks.
*CHI: nüüd ma pean kiiresti kallama.
*OBS: no kalla ettevaatlikult et maha ei lähe.
*CHI: jah liiga aeglaselt ei või kallata.
*OBS: jah.
*CHI: ja liiga kiiresti ka ei või sest muidu lähevad liiga suured lained.
*OBS: mhmh.
*OBS: ai.
%com: õun kukkus maha ja CHI jäi vaatama , mis juhtus.
*OBS: õun kukkus käest maha ei midagi ullu [: hullu].
*CHI: aa aga tead mis mul juhtus?
*OBS: noh?
*CHI: ma ju andsin sulle õuna tõin.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma vist ei kastnud neid vette.
*OBS: ma panin ise vette nad a [: aga] ma võtan välja kohe nad.
*OBS: või tahad ise vä [: või]?
%com: CHI noogutab.
*OBS: no okei ma lõikan seda siis niikaua.
*CHI: sest et siis saavad need väiksed ka ju.
%com: ei saa aru CHI viimasest sõnast.
*OBS: mhmh saavad jah.
*CHI: no nii palju juba sobib koertele vett.
*OBS: jah nii on väga ea [: hea] vaata kui ilusti kauss läigib nüüd.
*CHI: jah ma ise pesin ta läikivaks.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma annan sulle need kolm õuna.
*OBS: jah.
*CHI: ahah ja siis neid võib ja siis panen neile süia ka.
*OBS: aa muidugi sa võid panna.
*CHI: ja siis lasen need sisse.
*OBS: siis lase sisse.
*CHI: nad söövad kõik kähku ära.
*OBS: jah.
*CHI: sest äkki äkki neil on külm hakanud.
*OBS: ma ei usu neil on nii paksud kasukad seljas neil on ma arvan toas oopis [: hoopis] palav kogu aeg olla.
*CHI: aa aga äkki see kui nad olid nii kaua seal külmas.
*CHI: äkki see tegi neil.
*OBS: ma ei tea.
*CHI: külmaks.
*OBS: kuule nad käivad talvel ujumas kus neil nüüd siis järsku külm on.
*CHI: mm ahah ei no seda ma ei teadnud.
*OBS: mhmh.
*CHI: talvel ujumas.
*OBS: no nii kaua kui meri lahti on nii kaua nad ju käivad ujumas.
*CHI: jah sest kui meri ära jäätub siis nad ju ei saa minna.
*OBS: oi nad läheks siis ka.
*CHI: tead.
*OBS: a [: aga] tegelikult ei tea sellepärast et näiteks siis kui kui meri oli veel lahti aga vesi oli ästi [: hästi] külm siis näiteks Tšap ei läinud vette ta muidu käib alati ujumas see Reeda koer ja siis ta oli.
*CHI: jaa ma nägin siis kui meie läksime randa siis ta ju läks ujuma.
*OBS: jah jah mhmh.
*OBS: aga siis kui oli ästi [: hästi] külm siis ta ei läinud.
*CHI: jah.
*OBS: tundis ise võibolla et liiga külm on.
*CHI: mis?
*OBS: et võibolla tundis ise et liiga külm on a [: aga] Demi käis küll meil ujumas.
*CHI: ahah tšau.
%com: CHI ütleb midagi veel , aga sellest ei saa aru.
*OBS: sul see tšau tuleb ikka iga asja peale kohe vä?
*CHI: jah iga asja peale kui ma akkan [: hakkan] ko palju Demile?
*OBS: Demile pane no pane natuke vähem kui terve topsik.
*CHI: pool.
*OBS: jah.
*CHI: poolele veerand otsa.
*OBS: ei jah jah jah umbes nii.
*CHI: nii palju?
*OBS: mm no pane natuke rohkem ta jääb nälga muidu.
*CHI: no nii palju?
*OBS: oh väga ea [: hea] see on täitsa paras ports kalla ästi [: hästi] madalalt siis ei kolise nii õudsalt.
*CHI: ja tead kui ma panen sinna kohta kus mul juba mõned krõbinad on siis see ju kukub krõbinate peale.
*OBS: mhmh.
*CHI: noh ja nüüd need Monale?
*OBS: Monale pane nii palju kui tal vähegi kaussi mahub.
*CHI: panen ääreni ja väike mäeke ka vä [: või]?
*OBS: jah just.
*CHI: ja siis ma panen talle ühe terve kindlasti.
*OBS: mhmh.
*CHI: oota Mona oli see ju ööö kaks ja pool.
*OBS: ei kaks ja pool päris ei mahu sinna kaussi poolteist mahub.
*CHI: pagan.
*OBS: mhmh.
*CHI: osa läksid maha ka.
*OBS: m no küll ta ära sööb.
*CHI: jah sööb sealt äärest ju.
*OBS: mhmh.
*CHI: nii palju on pool?
*OBS: jah no vaata vavav aga kalla need ästi [: hästi] aeglaselt vaata palju sinna peale veel mahub.
*CHI: no mahtus nii palju ära.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga siis see on neil no siss kui ta no siis kui ta oleks ööö ütleme nii peenike.
*OBS: noh?
*CHI: no siis talle võiks mõlemasse kaussi panna ju.
*OBS: no aga ega ta ega ta sellest paksemaks ikka ei lähe ta saab.
*CHI: kuidas kuim.
*OBS: ta saab korraliku kõhuvalu kui ta selle kõik ära sööks.
*CHI: jah siis panen selle asjanduse kohe kinni ja kott panen siia peale kutsun koerad tuppa.
*OBS: lase tuppa jah.
%com: CHI läheb ja kutsub koerad esikust tuppa.
*CHI: tulge.
*OBS: noh näljased.
*CHI: tahad toon veel vä [: või]?
*OBS: ah?
*CHI: suurkasid toon veel?
*OBS: kuule vi viimane ja siin on üks poolik ka veel aga siis mul vist saabki.
*CHI: ei.
*OBS: mul on tunne et pott saab täis issand ma olen koored pannud õunte siia.
*CHI: siia sisse.
*OBS: naljakas.
%com: CHI öeldust ei saa sõnagi aru.
*OBS: jah no ma arvan et kui ma need ära lõigun siis tänaseks aitab ka võibolla vaatame palju puudu jääb.
*CHI: aga siis seda koledat polegi vaja panna.
*OBS: jah need saab ära visata otse.
*CHI: ah jah.
*OBS: mhmh.
*CHI: aga vaa aga oodata võib ikkagi.
*OBS: jah.
*CHI: pagan jätsin selle topsiku see ei käind siin.
%com: CHI tahab koeratoidutopsi ära panna , aga hakkab vehklema ja pillab selle maha.
*OBS: noh tasa rahu nüüd ära rabele.
*CHI: mm ma ei rabelendki.
*OBS: ära praegu mine ära panema seda las koerad söövad ära.
*CHI: jaa ei panegi ära.
*OBS: mhmh aga üles võta küll muidu Mona arvab et see on talle mängimiseks pandud siia.
*CHI: jah ja närib ära.
*OBS: jah.
*CHI: sinu kõrvale panin.
*OBS: ah?
*CHI: sinu kõrvale panin.
*OBS: aa.
*CHI: ee tead kuidas oleks võinud teha?
*OBS: noh?
*CHI: oleks võind pesta selle puhtaks.
*OBS: noh.
*CHI: siia sisse koorida natuke ja sinna sisse valada.
*OBS: aga miks ma niimodi soperdama peaksin?
*CHI: kuidas sa soperdad aa jaa sa ju teed.
*OBS: ma lõikan otse siia sisse miks ma peaks vahepeal ümber kallama neid?
*CHI: jah ja vaata siis sa saadki ju nagu.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis sa saad kiiremini sest siis sa ei pea ju neid seda topsi pesema.
*OBS: seda ka.
*CHI: või kui sa peseksid natuke enne ja alustaksid ikkagi siis.
*OBS: noh Demi.
*CHI: kui me tegema akkame [: hakkame] või midagi ma.
*OBS: vaikselt.
*CHI: no tal on kõht nii tühi.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma arvasin et sul on nsii ma arvan et tal on nii suur suu nagu hobusel.
*OBS: joob küll nagu obune [: hobune] jah.
*CHI: joob ka nagu sööb ka nagu hobune.
*OBS: mhmh.
*CHI: toit sai otsa.
*OBS: tubli koer.
*CHI: tema on tubli.
*OBS: jah.
*CHI: kahju et Mona üldse ei joo kuule.
*OBS: mkm nüüd peaks talle unelaulu laulma ja ütlema talle et ta magama läheks vist.
*CHI: mis laulu ma talle võiksin laulda?
*OBS: ma ei tea.
*CHI: võib ühte jõululaulu laulda?
*OBS: Demile vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: ma arvan ära laula.
*CHI: miks?
*OBS: muidu kui sa akkad [: hakkad] präegu [: praegu] juba mis kuu meil präegu on?
*CHI: mm.
*OBS: nooh?
*CHI: september.
*OBS: september kui sa akkad [: hakkad] septembris jõululaule laulma mis sa arvad kas me detsembris veel tahame jõululaule kuulata või ei taha?
*CHI: ei.
*OBS: ma arvan ka et siis me oleme nendest juba tüdinud selleks ajaks.
*CHI: las ma laulan talle aint ühe laulu.
*CHI: selle enda e laulu.
*OBS: milline see enda laul on?
*CHI: sa ju tead seda.
*OBS: päkapikulaul vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: sul on sõnad meeles veel vä [: või]?
*CHI: sa vahel aitaksid mind või?
*OBS: aga aga ära präegu laula laula siis kui nad mõlemad magama jäävad las Mona sööb ka oma kõhu täis.
*CHI: ma arvasin et ta on väsind.
*CHI: pai.
*OBS: juua on neil vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: mm.
*CHI: aga väga vähe.
*OBS: mhmh.
*CHI: nii vähe kui ma kui ee enne seda oli kui ma panin.
*OBS: mm.
*CHI: sest vaata kui vähe neil vett on.
*OBS: nojah s neil ikka oli janu.
*CHI: jah äkki neil akkas [: hakkas] seal palav üldse kui nei kui nad ei saand õues külma käes olla.
*OBS: jah.
*CHI: ja siis jõid ära.
*OBS: no eks nad õues natuke ikka jahutasid ennast.
*CHI: jah nad olid ju nii kaua koridoris kes nndga [: nendega] üldse õues käis?
*OBS: enne käidi ära.
*CHI: mm enne kui me tegema akkasime [: hakkasime] vä [: või]?
*OBS: jah.
*CHI: mh ei no siis nad on küll olnud kaua koridoris.
*OBS: nii kuule kas akkab [: hakkab] aitama ka või Mona.
*CHI: no hakkab aitama ka.
*OBS: ära lödista niimodi.
*CHI: aitab hakkama ka.
*OBS: aitab hakkama?
*CHI: ei hakkab aitama eheh aitab hakkama.
*OBS: st [: sest] mul on käed täitsa väsinud juba.
*CHI: jah ja sul.
*OBS: ma peaks ostma endae kuule tead mis sina oled ju leiutaja meil.
*CHI: jah.
*OBS: leiuta mulle õunakoorimismasin.
*CHI: jah.
%com: OBS-il kukub nuga maha.
*OBS: näed no ma ei saa aru kõik.
*CHI: toon vä [: või]?
*OBS: ei ära too ma sain kätte.
*CHI: pidid kõhulihaseid tegema.
*OBS: jah jube näe ma ei saa enam mul kõik kukub käest maha nuga ja õun ja kõik.
*CHI: jah äkki sul kukuvad kohe koored kukuvad ka maha.
*OBS: jah.
*CHI: nii naljakas ju.
*OBS: ei ole.
*CHI: aga tead kuidas ma saan teha et kui ma vajutan nupule.
*OBS: noh?
*CHI: siis mingi asi läheb alla mille küljes on plaat millel on siksakid peal.
*OBS: nooh ja mis see plaat teeb?
*CHI: ja kui ma vajutan nuppu siis see läheb alla ja siis õunad siis ta lõikab õunu.
*OBS: hmm no see oleks päris ea [: hea] mõte.
*CHI: jah ja seal on väike alus ka mis keerab seda.
*OBS: ahah väga äge.
*CHI: neid õune sest ta peab igatpidi lõikama.
*OBS: mhmh no ma kardan ikkagi vaata õunad on ju nii erineva kujuga ja erineva suurusega ja ma kardan et sealt läheks ästi [: hästi] palju kaduma läks raisku õuna.
*CHI: ei tead mis ta veel on?
*OBS: noh?
*CHI: ma leiutan õuna koorimismasina ka.
*OBS: mm.
*CHI: mis koorib õuna kõigepealt ära.
*OBS: nii no seda ma mõtlesingi et õunad on ju nii erineva kuju ja suurusega kuidas see koorimismasin teab et kustkohast koorida?
*CHI: noo ma ei tea.
*OBS: noovot ma ka ei tea.
*CHI: ma panen talle erinevad nupud.
*OBS: mm.
*CHI: et mis kujuga üldse on.
*OBS: aa okei.
*CHI: ja see.
*OBS: a siis sa pead ise käsitsi sisestama et see õun on nüüd suur ja ümmargune ja see on nüüd väike ja piklik ja niimodi vä [: või]?
*CHI: jah ja see on nüüd vävä suur ja kaareline nagu mul see oli nüüd vot nimodi kaareline.
*OBS: ahah mhmh laineline.
*CHI: jah laineline.
*OBS: mhmh.
*CHI: ma pean tuvastama.
*OBS: ahah.
*CHI: selle.
*OBS: aa aga no samas tegelikult praegusel ajal ju laserid juba lased korra laseriga üle laser salvestab kohe selle õuna kuju kui sa paned teed arvutiga nagu selle noh nagu robot õunakoorimisrobot.
*CHI: jaa ma teen ää.
*OBS: seal laser võtab kohe selle õuna kuju ja jaa ja siis.
*CHI: lükkab selle sinna.
*OBS: jah.
*CHI: topsikohta.
*OBS: jah ja siis robot juba teab kuidas koorida kuule see on väga ea [: hea] mõte selle patenteerime ära onju?
*CHI: jah.
*OBS: jah väga hea ma arvan kõi.
*CHI: me oleme leiutajad.
*OBS: jah ma arvan et kõik inimesed on väga rahul selle leiutisega.
*CHI: ja tead mida ma veel tegin?
*OBS: noh?
*CHI: leiutasin mingist kahest väiksest jupist?
*OBS: noh?
*CHI: oli üks kruvi.
*OBS: noh?
*CHI: siis ma leiutasin tead missuguse asja?
*OBS: noh?
*CHI: ühelpool oli suurem auk teiselpool väiksem auk kuhu mahtus täpselt kruvi sisse.
*OBS: nii.
*CHI: siis sinna vahele sai panna näpu kui sa keerad siis ää tuleb vaadata et ää kui kaugele sul seda saab keerata et millal sa akkad [: hakkad] haiget saama.
*OBS: aa.
*CHI: saab kontrollida.
*OBS: aa see on ka väga tähtis leiutis jah?
*CHI: et kui nõrk sa oled.
*OBS: ah selles mõttes.
*CHI: jah.
*OBS: aa okei.
*CHI: kontrollib kui nõrk sa oled.
*OBS: mhmh et kes varem karjuma akkab [: hakkab] see on nõrgem jah?
*CHI: jah.
*OBS: a äkki tal on suurem sõrm lihtsalt selle peale ei mõelnud?
*CHI: ei.
*OBS: et äkki see kes varem varem karjuma akkab [: hakkab] äkki sellel on jämedam sõrm lihtsalt?
*CHI: ei ma painutan seda väga laiaks.
*OBS: aa okei.
*CHI: sest vaata siis sinna mahub ta sõrm täpselt ära sest väikestel lastel siis sa lihtsalt pead seda kaua keerama et see vastu näppu läheks.
*OBS: kuule aga too mulle veel paar suurt vaata kas sa leiad sealt veel.
*CHI: paar?
*OBS: nojah noh näed puudu on.
*CHI: kaks tükki?
*OBS: noo äkki leiad kolm või neli vaata.
*CHI: või tahad ma toon sulle üldse kümme?
*OBS: ei nii palju ei taha ma ei viitsi koorida nii palju.
*CHI: ma leidsin ühe koleda aga sellise kohaga õuna.
*OBS: ära koledat võta.
*CHI: ühe niisuguse kohaga.
*OBS: ei sellest pole midagi see võib olla.
*CHI: selle võtad?
*OBS: aga see ei olnud nii irmus [: hirmus] suur kas seal suuremaid ei ole vä [: või]?
*CHI: no on küll vaata mida ma leidsin enda õuna leidsin üles.
*OBS: ahah.
*CHI: leidsin kaks enda õuna.
*OBS: no aga too aitab küll.
*CHI: kolm ei kaks.
*OBS: no vaata too.
*CHI: ma toon kaks suuremat sorti.
*OBS: okei ja siss.
*CHI: vaata siin on täpselt need jalad all ju.
*OBS: mhmh pane.
*CHI: vette sopsutan korra ära jah?
*OBS: jah üksaaval [: ükshaaval] palun.
*CHI: jah.
*CHI: kas see mida ei midagi.
*OBS: noh?
%com: ei saa aru CHI lause algusest.
*CHI: siit pealt maha veereda.
*OBS: noo.
*CHI: nii tore on sinuga õunamoosi teha.
*OBS: sul akkavad [: hakkavad] ka näpud pehmeks minema nagu mul et kõik kukub maha või?
*CHI: ee ei.
*OBS: ei akka [: hakka] veel?
*CHI: mkm.
*OBS: ma mõtsin et sul väsivad ka käed ära juba.
*CHI: ma panen ta keerlema.
%com: ei saanud aru CHI lause esimesest poolest.
*OBS: nii kuule sa oled ikka suur abimees mul tead või?
*CHI: jaa.
*OBS: mida ma ilma sinuta teeks ah?
*CHI: sul oleks praegu alles see tegemine.
*OBS: mul oleks praegu kõhulihased usud?
*CHI: ei sul oleks präegu [: praegu] tead kui suured lihased?
*OBS: noh?
*CHI: nii.
*OBS: no.
*CHI: nii suured lihased.
*OBS: jube eks.
*CHI: jah.
*OBS: mul ei mahuks pluusid kinni ju.
*CHI: jah pusalukud rebeneks lahti.
*OBS: just.
*CHI: rebeneks lahti.
*OBS: nii hea on ikka kui mõni mõni abimees on ka.
*CHI: jah ja tead.
*OBS: noh?
*CHI: ja tead kui kaugel sul siis alles oleks?
*OBS: noh?
*CHI: siinmaal oleks.
*OBS: jah mul poleks pool pottigi täis veel.
*CHI: jah.
*OBS: jah vot.
*CHI: sul sul oleks üldse nii vähe alles.
*OBS: mhmh.
*CHI: vee vee kolm kolmveerand oleks si siis veel vaja.
*OBS: jah.
*CHI: sest et täis saada siis on ju vaja kaks korda pool.
*OBS: jah on on.
*CHI: loogika on mul hea.
*OBS: see jah.
*CHI: jälle.
*OBS: seda ma ei väsi kordamast loogika on sul hea peab paika.
*OBS: nii.
*CHI: aga.
*OBS: aga tead mis sa nüüd võid teha või kui sa nüüd suudad mulle sealt kapist leida üles sellise paki mille peale on kirjutatud moosisuhkur vot siis ma olen sulle veel tänulikum.
*OBS: see peab o.
*CHI: siis.
*OBS: see peab olema ülemisel riiulil ma arvan.
*CHI: moosisuhkur.
*OBS: aga ole ettevaatlik see pakk on lahtine.
*CHI: kas see võib seal nurgas olla või sealpool?
%com: CHI osutab vasakule kapi teise nurga poole.
*OBS: ma arvan.
*CHI: seal?
*OBS: jah sealpool pigem.
*CHI: ja see on juba.
*OBS: see ei ole see.
*CHI: jah see on see no mis asi see on?
*OBS: novat mis see oli see?
*CHI: kuškuš.
*OBS: kuškuš jah.
*CHI: kuškuuš kuškuuš.
*OBS: jah.
*CHI: vist leidsiin leidsin leidsin.
*OBS: ei ole.
*CHI: selle aluse ei ole vä [: või]?
*OBS: aa selle taga vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: okei.
*CHI: oota ma loen kõigepealt.
%com: CHI öeldu lõpp läheb kaduma.
*OBS: see ära seda võta ole ästi [: hästi] ettevaatlik see on sool kallis laps.
*CHI: jah jah.
*CHI: mis see on see on.
*OBS: see on tärklis.
*CHI: jaa ja kartulitärklis.
*OBS: mhmh.
*CHI: siis see ei ole vist sealpool.
*OBS: see on selline valge paberist pakk neljakandiline valge paberist pakk.
*CHI: mm ma ei näe küll.
*OBS: no peab olema.
*CHI: peab kaevama selle jaoks vä [: või]?
*OBS: no võta need kmm suuremad asjad eest ära tõsta kapi peale.
*CHI: need mitte need suured.
*OBS: jah.
*CHI: see on ka suur pakk.
*OBS: mhmh.
*CHI: üks see veel siin on ju neli tükki suurt.
*OBS: oota näita tule astu korra eest ära ma vaatan korra kus ta võiks olla kuspool no seal ma küll ei näe teda oh vaata täitsa otse seal keskel nende ommikukrõbinate [: hommikukrõbinate] taga on üks valge paberist pakk näed püsti?
*CHI: jah see.
*OBS: vot see ongi.
*CHI: las ma loen ise kõigepealt sina ära vaata.
*OBS: okei.
*CHI: niimodi loen.
*OBS: nii viimane õun ka tuleb mul.
*CHI: moosisuhkur aga ma ei lugenud.
*OBS: tubli poiss.
*CHI: ma nä ma nägin siit pealt juba.
*OBS: jah moosipurgipilt on peal väga tubli.
*CHI: mm huh.
*OBS: huh suur töö tehtud eksole?
*CHI: ma präegu [: praegu] neid asju sisse ei pane sest pärast.
*OBS: ei sa võid panna küll.
*CHI: aa jah siis paneme selle lihtsalt pärast ettepoole sest kui me veel moosi teeme.
*OBS: ee äkä [= ei] see moos läheb kõik ära.
*OBS: see mo või tähendab mitte moos see suhkur läheb kõik ära siia.
*CHI: aa.
*OBS: mhmh.
*CHI: a siis ma.
*OBS: need õunad on nii hapud et.
*CHI: aga kas ma saan sind ise aidata panna?
*OBS: sa võid julgelt ise kallata terve selle suhkru siia õunte otsa a [: aga] ära veel kalla ma tahan natukene vett põhja panna.
*CHI: ahah seda ma arvasin.
*OBS: jah sest seda ei ole vaja mõõdu järgi panna siia.
*CHI: seda võib panna tunde järgi.
*OBS: jah siin sa ei saa mul midagi kihva keerata präegu [: praegu].
*CHI: jah mida see kihva tähendab?
*OBS: ma ei tea vanaisa ütleb nimodi untsu keerata nahka keerata a [: aga] vanaisa ütleb kihva keerata.
*CHI: nii hea lõhn on sellel sees.
*OBS: näita mis seal peal kirjas on.
*CHI: misasi see on?
*OBS: lihamaitseaine.
*CHI: nii hea lõhn on lihamaitseainel.
*OBS: on vä jah Henrico sõi seda paljalt lausa ju.
*CHI: aa jaa.
*OBS: nojah.
*CHI: mäletan seal maitseb nii liha.
*CHI: mis see on?
*OBS: hakklihamaitseaine.
*CHI: miks siin ühesugused pildid peal on?
*OBS: ma ei tea võibolla nad ei viitsinud erinevaid pilte joonistada.
*CHI: kes nad?
*OBS: no need kes tegid neid Santa Maria asju disainerid.
*CHI: ahah.
*OBS: tootedisainerid.
*OBS: mõtlesid ühe pildi välja ja ütsid [: ütlesid] aitab küll me rohkem ei viitsi.
*CHI: jah kõikidel neljal purgil on ühed samad pildid.
*OBS: on kõigil üks ja sama või?
*CHI: jah.
*OBS: ma ei ole isegi tähele pannud seda.
*CHI: ja ja vaata ema.
*OBS: noh?
*CHI: onju siin on neli tükki nimodi?
%com: CHI rivistas kõik neli maitseainepurki riiuli esimese servaga tasa.
*OBS: jaa mhmh.
*CHI: ilus ju?
*OBS: ilus.
*CHI: panen ette.
*OBS: jaa.
*OBS: ilus ilus.
*CHI: panin nn asjad ära.
*OBS: ai.
*CHI: ma juba ootan.
*OBS: jah mul on näed kolm sektorit on veel lõigata.
*CHI: mis asi see sektor on?
*OBS: no sellised.
%com: OBS näitab CHI-le õunasektorit.
*CHI: a nn a veel aa.
*OBS: no see selle ma lõikan pooleks.
*CHI: veerandine.
*OBS: ei ma lõikan ta pooleks veel.
*CHI: jaa aga kas niisugune on veerand?
*OBS: see on veerand õuna jaa.
*CHI: aga mis on vähem kui veerand?
*OBS: näe.
*CHI: mis see präegu [: praegu] nüüd on?
*OBS: see on veerandist pool.
*CHI: see on sektor vä [: või]?
*OBS: no jah no veerand on ka sektor a see on üks kaheksandik.
*CHI: mmh.
*OBS: a [: aga] palju veerand on tead üks mitmendik tead ei tea?
*CHI: jaa.
*OBS: noh?
*CHI: veerand on vaata üks kolmnurk.
*OBS: noo on.
*CHI: õunast.
*OBS: see on üks neljandik on veerand.
*CHI: mmh aga üks kaheksandik?
*OBS: on veerandist pool veel.
*CHI: jah.
*OBS: mhmh no see on ka Harli akkab [: hakkab] ka seda nüüd alles kolmanda klassi lõpus õppima.
*CHI: aga mina tean seda juba praegu.
*OBS: aah selleks ajaks oled sa selle ammu ära unustanud noh ma ei tea kas ma panen veel või ei pane või aitab küll või.
*CHI: aitab tõesti.
*OBS: aitab?
*CHI: jah.
*OBS: sest kui ma nad keema panen siis ta läheb alla kindlasti.
*CHI: siia sisse saad ka pane see ka.
*OBS: aga tead mis ma teen ma panen ta präegu [: praegu] keema ja nii kaua kuni ta siin podiseb nii kaua ma võin juurde koorida otse potti.
*CHI: jah.
*OBS: onju kuule aga sa olid suureks abiks mulle tead?
*CHI: jaa väga suureks abiks.
*OBS: aitäh sulle tubli poiss oled.
%com: CHI hakkab suhkrut õunte peale kallama.
*CHI: nii suur pakk ja kõik läheb ära.
*OBS: just ja ma vaatan et meie tund aega on ka täis.
*CHI: ahah.
*OBS: mhmh.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026711-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: OBS Father Observer , CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|OBS|35;|male|||Observer|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|7;1.12|male|||Target_Child|||
@Date: 20-MAR-2010
@Time Duration: 19:20-20:22
@Situation: OBS ja CHI mängivad lauamängu
*OBS: nii mis sul vaja teha on.
*CHI: ainult nupp.
*OBS: kaardid on aa kätte jäileha midagi õigus.
*CHI: jaa.
*OBS: ei läheb küll ju kuidas ei lähe.
*CHI: ainult munad.
*OBS: okei aga palju neid sa tead.
*CHI: viis iseendal ainult viis ja mul on ka täpselt viis.
*OBS: okei selge.
*CHI: sa oled valge ma olen punane.
*OBS: ok.
*CHI: jee.
*OBS: ja mina pidin alustama või.
*OBS: või alustad sina.
*CHI: oot ma segannd [: segan nad] ära korra.
*OBS: anna ma segan ise nii kaua veereta või astu kuhugi ja siis vaatame mis sa tegema pead.
*CHI: ma veeteran.
*OBS: ei siis sa nojah vaatame mis sa tegema pead.
*CHI: ma panen ujuurde.
*OBS: noh.
%com: CHI veeretab täringuid.
*OBS: nii varesejalga on vaja ja ussisõna.
*CHI: kahte varesejalga.
*OBS: näe üks tuli.
*OBS: noh.
*OBS: ei tuld [: tulnud].
*CHI: kahju.
*OBS: nii a [: aga] sa pead tõmbama ka.
*CHI: tõmban ka.
*OBS: aah abilise said.
*CHI: ma saan pärast siia tagasi tulla.
*OBS: võibolla.
*CHI: kui mul praegu välja ei tule.
*OBS: noojah eks me vaata.
*OBS: kuidas sulle meeldis külas olla?
*CHI: nii uss.
*OBS: kuule.
*CHI: mii kus külas?
*OBS: no seal kus me käisime.
*CHI: mmõõ külas.
*OBS: jah.
*CHI: aa lahe.
*OBS: täna tulime.
*CHI: lahe oli.
*OBS: äi [: ei] tuld [= tulnud] ussisõnu tuli aind suures unnikus [: hunnikus].
*CHI: aa.
*CHI: väga lahe oli.
*OBS: nähh.
*CHI: elu.
*OBS: aga mul läks ka ästi.
*CHI: aga ma saan endale kohe elu.
*OBS: noo sa pead kõigepealt ta kätte saama seal.
*CHI: jah.
*OBS: ole mees ja veereta näe üks varesejalg üks ussisõna.
*OBS: äi ole.
*CHI: on.
*OBS: noo ja nüüd tuli kaks tükki lausa.
*CHI: topelt tobelt ei see ei loe.
*OBS: okei see on sulle see läheb siia.
*CHI: esimene punkt esimene elu.
*OBS: a [: aga] tõmbama pead ka vist või.
*CHI: jah.
*OBS: noh.
*CHI: krrrratt.
*OBS: kratt kas saad endale või kas väga ea [: hea] abilise või kaotad ühe muna.
*OBS: noh.
*CHI: uss.
*OBS: no ise tead kas sa jätad männa või ei jäta kaks mända on ka.
*CHI: ei jäta.
*OBS: ei jäta.
%com: CHI veeretab uuesti.
*OBS: ei tuld [= tulnud] miskit.
*OBS: joome viskit ei tulnd [: tulnud] miskit.
%com: CHI veeretab täringuid ja kaotab.
*OBS: ääh üks muna ära pane siia.
*OBS: nii.
*CHI: nääh.
*OBS: okei.
*OBS: kuri kaart ja kaks punkti hea kaart ja üks punkt.
*OBS: no lähme kuri kaart ja kaks punkti.
*CHI: kuri kaart.
*OBS: kuri kaart jah just.
*CHI: kuri kaart kaks punkti kuri kaart kaks punkti hea kaart üks punkt.
*OBS: nii.
%com: OBS ütleb midagi , millest ei saa aru.
*CHI: keskmine kaart ke ke null punkti.
*OBS: no nii.
*CHI: mitu punkti mul nüüd on.
*OBS: uss mul on vaja ühte nuia veel.
*OBS: ukatšaka-ukatšaka-ukatšaka.
*OBS: äi [: ei] tuld [= tulnud].
*CHI: mhmm.
*CHI: elu.
*OBS: elu tagasi koju.
*CHI: oo.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*OBS: sain kohe uue asemele.
%com: CHI teeb hääli.
*OBS: nooh kilpe tuli küll terve unnik [: hunnik] nä [: näe] võta see ka ära.
*CHI: nojah.
*OBS: noh varesejalg.
*OBS: ilma jäid aga sa saad kasutada oma kaarti kui sa tahad.
*CHI: miks.
*OBS: noh misasja.
*CHI: see tuli ju.
*OBS: ma ei näind sa keerutasid käes.
*CHI: ei tuli.
*CHI: tuli.
*OBS: ladna okei tuli.
*CHI: null punkti null punkti.
*OBS: noo mis teha.
*CHI: ei saa hõi hõi hõi hõi.
*OBS: nii nii nii nii.
%com: OBS ja CHI naeravad.
*CHI: pole pole on.
*OBS: esimese korraga.
*OBS: jaa kohe tuli hea abiline ka.
*CHI: õnneks.
*OBS: kolm varest pead veeretama.
*CHI: vareseed tu ei üks vares ja pean ühe varese veel ära tapma.
*OBS: üks vares nii teine vares nii sul põhimõttselt [: põhimõtteliselt] on olemas see kaart nüüd.
*CHI: kaks korda veel.
*OBS: nää [: näe] aga tuli juba vares.
*OBS: tõmba kaarti ka.
*OBS: maastikukaart kolmepunktine uuu.
*OBS: aa mäletad see tuli panna niimoodi et otsad kokku sa saad panna siia sa saad panna siia sa võid ükskõik kuhu panna siis kui sa keerad teda.
*OBS: mm vaatad et mina oleks võimalikult kaugel jah.
*CHI: jah.
*OBS: okei suslik.
*CHI: õnneks on hea kaart ju vaata.
%com: CHI lause lõpust ei saanud aru.
*OBS: aga mul ei jää muud üle kui siin olla ja võtta endale veel üks abiline.
*OBS: no veereta näita kui ästi [: hästi] sa ussisõnu oskad.
*CHI: kui ästi [: hästi] ma ma räägin.
*OBS: nää [: näe] mitte ükski mussisõna ei tuld meelde.
*CHI: me mu me võlubme.
*OBS: tuli nohm jah kaks mända aga sul läheb väga keeruliseks sul on vaja neli tükki neid saada.
*OBS: nüüd tuli üks puhas ka.
*CHI: kolm veel et ei ole võimalik enam saada.
*OBS: on küll võimalik aga ei tuld [= tulnud] lihtsalt.
*CHI: ei ole korraga mõtle kui see kõik oleks korraga.
*OBS: ta läheb tagasi siia ja sina võtad ühe kaardi ka enne kui asi lõppend on.
*CHI: on väga hea kaart.
*OBS: abilise said.
*CHI: ja pärast lähen tagasi.
*OBS: noo nii mis mas nüüds teen.
*OBS: näita mis sul.
*CHI: sa tuled siia ma arvan.
*OBS: ei miks sa nii arvad.
*CHI: sest.
*OBS: aga ma ei ole selles üldse kindel just nimelt ma lähen sinna.
*OBS: oi kui palju vibusid nui.
*CHI: vibu vibu vibu.
*OBS: uss mul ei ole vaja neid nii palju mul on vaja ühte nuia veel.
*OBS: just seda mida mul ei ole abikaartides üks vibu üks varesejalg.
*OBS: eeaa tuli.
*CHI: popopopo pää popopopo pää.
*OBS: ja tuli ära nii.
*CHI: sa oled ülbe.
*OBS: jah sealt tuleb ka võtta.
*CHI: mida sa vehid siin kät käega sinuga on nii lahe mängida.
*OBS: näed.
*CHI: jee.
*OBS: kuri kaart sääseparv üüratu sääseparv küll tuleb ka.
*CHI: sul on kolm abilist.
*OBS: sitikate tund.
*CHI: mul on ka kolm abilist.
*OBS: nii mul on vaja nuia ja varesejalgu aga mul tuli irmus [: hirmus] unnik [: hunnik] nuiasid varesejalgu mul ei ole ka abiliste hulgas aga mul oleks neid irmsasti [: hirmsasti] vaja.
*OBS: nüüd peaks tulema palju neid jaa ainult üks tuli.
*CHI: kuule oota.
*OBS: mis on.
*CHI: tahad kaardi juurde saada ma võin sulle abilise anda.
*OBS: ei taha.
*CHI: miks sa ei taha.
*OBS: ei taha kaotan muna.
*CHI: jee sul ei ole elusid.
*CHI: sa oled elutu sa oled elutu.
*OBS: mitte ühtegi ainult mändasid terve unnik [: hunnik].
*CHI: kolm mändu [: mända].
*OBS: jälle sul ikka need ussisõnad üldse suus ei ole.
*CHI: kolm tükki vä.
*OBS: aga ei tuld [= tulnud].
*CHI: mänd.
*OBS: üks saab kokku jah.
*OBS: noh võta siit üks kaart ka enne kui ära paned.
*CHI: miks.
*OBS: jube palju abilisi tuleb aa sa lähed ju algusesse ka sa ei saagi seda kaarti no aga mis mul üle jääb mul ei jää midagi muud üle ma akkan [: hakkan] ka rändama siis.
*CHI: mhmh.
*CHI: mul on.
%com: CHI öeldu mattub OBS-i kõne alla.
*OBS: noh sa tuled ka siia või.
*CHI: ei.
*OBS: ei tule või.
*CHI: jaa.
*OBS: kus sa lähed siis kus sul minna.
%com: CHI veeretab ja ütleb midagi , millest aru ei saa.
*OBS: kaart jälle abiline või.
*CHI: jee.
*OBS: issand kui palju abilisi.
*CHI: mul on viis abilist.
*OBS: mismoodi me segasime neid nimodi.
*CHI: ma ei tea.
*CHI: sina segasid.
*OBS: mina segasin viimasena jah nüüd on ussisõnu palju vaja jah siin aa näe hmm mul on siin ka üks ussisõna ja mul on siin ka kaks ussisõna.
*CHI: mul on ka kaks.
*OBS: nii et kolm on koos ühte on veel vaja.
*OBS: ja kaks korda on võimalik veel veeretada näe olemas aga aga ma veeretan ikkagit [: ikkagi] veel ühe korra nägitsa [: nägid sa] ma ei peagi kaarti ära andma naksti.
*CHI: aga.
*OBS: naksti nii kui naksti nägid ja siit tuli tagasi ka veel üks issand kui hästi läks.
*CHI: mis sa teed.
%com: OBS pani kaardi valesse kohta ja CHI juhib tema tähelepanu sellele.
*OBS: ma.
*OBS: panin.
%com: OBS sobitab kaarti erinevatele kohtadele.
*CHI: las olla siin.
*OBS: aa jah ei see läheb siia nii mina olen siin aga tead me.
*CHI: mina ei liigu siis.
*OBS: meil ei ole kaarte lauas.
*CHI: mhmh.
*OBS: sul on lihtsalt nii palju abilisi ma lähen siis tagasi.
*OBS: näe.
*CHI: aga mul on visneusk.
*OBS: pime ebausk sul on eesti ilm halb eesti ilm.
*CHI: ei ahaa.
*OBS: nii mis siin on nüüd vaja oleks ussi ja vibu.
*OBS: ära vaata neid kaarte palun need on võimalik meelde jätta siis sa tead mis seal all on ja enam tulemas ei ole.
*OBS: nii aga kui jätta need ja akata [: hakata] kahest veeretama siis kas mända või vibu äkki sest mul on tegelikult nii mänd kui vibu olemas siin on mul isegi kaks vibu abilistes no problemo [= pole probleemi] kaks korda veel veeretada.
*CHI: aga mul on kö aga mul on kaks kass varesejalga.
*OBS: näe varesejalad tulid.
*CHI: või ussi.
*OBS: ma panen kaardi ära.
*OBS: nääd [: näe] vibu ussisõnad üks ussisõnad kaks on on.
*CHI: jah.
*OBS: panen selle vanaisa mürgihambad ära võtan selle endale.
*CHI: no mis mul siis teha.
*OBS: noo me oleme täpselt ühe ja sama kaardi peal ükskõik kuhu sa paned.
*CHI: sa ikka võidad.
*OBS: ei no ma ei pea võitma ma ei ole ju pean veeretama ka ega ma muidu ei saa ju ma saan esimesena kaardi peale tulla võibollaek [: võibolla ehk].
*CHI: jah.
*OBS: hmm näe munaga kaart ka veel.
*OBS: siia.
*OBS: oi siil rumal loom kes ei saa ussisõnadest aru.
*CHI: äähää.
*CHI: loll loom olen!
*OBS: nuia kilpi kilpi mul on siin ka.
*CHI: mängime siin mängime siin koos.
%com: CHI laulis omaette.
*CHI: kuule aga räägime aeglaselt.
*OBS: arvad et siis on emal lihtsam.
%com: OBS ja CHI teavad , et tekst tuleb hiljem litereerida.
*CHI: jaa.
*OBS: nojah võibolla tõesti.
*CHI: arvan jah.
%com: CHI hakkab sõnu väga aeglaselt venitama ja OBS vastab talle sõnu silbitades.
*OBS: kui me niimoodi venitama hakkame siis tal on palju raskem ma arvan nii et räägime normaalselt.
*CHI: olgu olgu olgu olgu.
%com: CHI ütleb sõnu nüüd eriti kiiresti.
*OBS: aga mitte liiga kiiresti näed mina sain kätte selle.
*CHI: mina tahan et ta aru ei saaks.
*OBS: arvad või tahad ema elu keeruliseks teha?
*CHI: jaa.
*OBS: miks miks sulle meeldib ema elu keeruliseks teha?
*OBS: mulle viimasel ajal üldse tundub et sulle meeldib ema elu keeruliseks teha.
%com: CHI punnitab naeru.
*OBS: seisa siin oh niipidi saab.
*CHI: ei saa vä [: või]?
*OBS: nii ei saa.
*CHI: kahju et ei saa.
*OBS: niipidi saab.
%com: OBS-i lause lõpp kaob ära.
*OBS: see on üks punkt ja see on kaks punkti.
*CHI: nüüd tuleb ullult [: hullult] maastikke meil.
*OBS: lähme sii no väga ea [: hea] ju selles mõttes muidu me oleme tühja platsi peal näe mul tuli ka maastik ja ma panen selle siia.
*OBS: nääh piibel pühakiri.
%com: CHI osutab koputades laual olevatele abikaartidele.
*OBS: no põgenend oled sa juba igal juhul kui sa tahad jah.
*CHI: jah hehe ma juba põgenesin.
*OBS: ära niimoodi õõruta [: hõõruta] mis sul vaja on ussisõna ussisõna ja nuia et kätte saada aga siin ei ole mitte midagi nendest.
*OBS: näe ussisõna ja siit teine miski veel ja kui sa nüüd ühe ussisõna või ühe nuia veeretad siis sa saad ju kätte selle onju a sul on seal abilisi ka nii et sul põhimõttselt [: põhimõtteliselt].
*CHI: on see.
*OBS: on see juba olemas jah aga siis sa pead ühe kaardi ära andma ussisõnad annad ära jah.
*CHI: asemele ühte teist ja kasedele.
%com: CHI diktsioon on väga halb ja raske on aru saada , mida ta räägib.
*OBS: noojah noh ma lähen siis proovima kaks ussi kaks mända.
*CHI: kaks utta ütta kaks matta.
%com: CHI räägib vahel sedasi oma salakeeles.
*OBS: üks uss üks mänd.
*CHI: mul on sulle üks abiline pakkuda.
*OBS: on vä [: või]?
*CHI: kas või kaks.
*OBS: nääd [: näed] üks uu üks uss üks mänd.
*CHI: üks uss üks mänd üks uss üks mänd.
*OBS: no nii tuli noh nii et ma selle võtan nüüd endale.
*CHI: aga mina saan seda hoopis end pagan aa.
%com: CHI seletab veel midagi , aga sellest ei saa aru.
*OBS: näpud eemale.
*CHI: miks.
*OBS: minu kaart nä.
*OBS: nooh.
*CHI: no anna see siia.
*OBS: näita mees milleks sa võimeline oled.
%com: CHI räägib nii segaselt , et kõigest ei saa aru.
*CHI: hmhm käes juba põhimõtteliselt.
*OBS: mmoh kolm vibu ühekorraga.
*OBS: mmh mis sul vaja oli?
*CHI: kõik olemas näed tubli.
*CHI: nalja tegin nalja tegin.
*OBS: ära karju siis nimodi.
*CHI: mul ei ole ju mända.
*OBS: ja sul on a nojah sul on seal kaks mända a [: aga] sa ei taha seda ohverdada jah a [: aga] sul on nüüd korrad täis ju.
*CHI: mis korrad.
*OBS: kolm korda veeretasid.
*CHI: jaa no ja mis siis.
*OBS: a [: aga] sa ei võta siis seda kaarti jah.
*CHI: jah.
*OBS: a [: aga] siis sa annad muna ära ju kui sa seda kaarti ei võta kui sa üppad [: hüppad] tagasi mees.
*CHI: ei anna.
*OBS: miks ei anna.
*CHI: hea kaart.
*OBS: jah okei.
*CHI: halva kaardi peale annad muna ära.
*OBS: jaa okei minu viga noh vibumees ennem [: enne] viskasid ühe korraga kolm vibu.
*CHI: jah.
*OBS: no ja nüüd.
%com: ei saa aru , mida CHI vastab.
*OBS: nüüd ei tule üldse midagi.
*CHI: njah.
*OBS: üks vibu on sul endal olemas on vaja aind kaks tükki visata näe üks vibu ja teine vibu ja proovi nendega veel ühe korra äkki tuleb üks vibu ka.
*CHI: võtan need ei võta.
%com: CHI küsib OBS-ilt tagasisidet , kas tema kavandatav käik oleks õige.
*OBS: no ise tead see on sinu valik.
*CHI: ma ei taha võtta.
*OBS: mina ei võtaks.
*OBS: näe nägidsa [: nägid sa] hopsti.
*CHI: säde ma ei saa kahene ju.
*OBS: hääd lausa ma ütleks.
*CHI: aa nüüd mul on ka.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*OBS: mesikäpp sõbralik karu.
*CHI: mesikäpp sõbralik karu.
*CHI: keel sõbralik vibu mmhmm.
*OBS: terav emakeel on see.
*CHI: jah vibu ju näe siit tuhh läbi lähen vibuga.
*OBS: jaajaa.
*CHI: häähää všššt häähää.
*OBS: Ülgase kurdid hundid vaiku täis kõrvadega kurdid hundid.
*OBS: näed vibu nui jess mul on üks nui veel siin olemas.
%com: CHI samal ajal püüab veerida kaardilt , mis seal kirjas on , aga tegemist on kirjatähtedega ja lugemine on vaevaline.
*OBS: mbad puseriti.
%com: OBS lõpetab lugemise CHI-ga koos.
*CHI: puheriti.
*OBS: puseriti kas sa tead mis tähendab puseriti?
*CHI: ei tea.
*OBS: tead vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: ei tea ei tea?
*CHI: ei.
*OBS: puseriti tähendab niimoodi risti rästi hambad kui on kasvanud niimoodi valesti nii et nad ei ole ilusti rivis aga mina mina võitsin selle Ülgase hundi ära.
*CHI: pagana pihta.
*OBS: sinu käik mees.
*OBS: sa tuled nüüd tagasi vä [: või] ennem [: enne] olid siiapoole teel ja nüüd tuled tagasi vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: okei.
*CHI: koll-koll-koll kukuk.
*OBS: kolime natuke siiapoole seal muidu sul ei ole ruumi.
*CHI: miks ma nii loll olen hmh hmh hii.
*OBS: noh mis sul oli vaja kahte varest ja nuia vä [: või]?
*CHI: nui.
%com: CHI muutub ülemeelikuks , teeb hääli ja lollitab.
*OBS: üks vares on sul endal olemas.
*CHI: mul on käes see ju.
*OBS: no jah põhimõttselt [: põhimõtteliselt] kahe kaardi ohverdusega jah aga näed sul ei ole seda üldse vajagi sa veereta veel üks kord.
*CHI: tundub et on.
*OBS: ea ei tuld.
*CHI: oota.
*OBS: mida?
*CHI: oota.
*OBS: mida?
*CHI: on.
*OBS: tahad ühe varesejala juurde panna ise või ei taha vä [: või] või tahad munast ilma jääda?
*OBS: noh paned kaardi ära.
*CHI: jaa.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*OBS: ära nii ära niimodi jära neid kaarte.
*CHI: mulle meeldib.
*OBS: nii oh issand jumal.
*CHI: jee aa.
*OBS: seda kätte saada on küll irrmus [: hirmus] keeruline ma pakun.
*CHI: no põgened või.
*OBS: põgeneda ei ole väga keeruline jah.
*CHI: titad saavad põgeneda.
*OBS: uvitav [: huvitav] vaatame mis see esimene veeretamine meile.
*CHI: toob.
*OBS: ütleb tead me ei põgene kuhugi.
%com: OBS veeretab esimese korraga kõik vajalikud kujundid täringutega ja nad on mõlemad CHIga üllatunud ning naeravad.
*OBS: päris ästi [: hästi] tuli ah?
*CHI: jaa.
*OBS: nagu viis täringut kõik õiged kohe.
*OBS: hm väga lahe.
*CHI: aaaaaaaa.
*OBS: nii sinu käik.
*CHI: nii ega ma mujale ei saa.
*OBS: käid siin edasi tagasi kogu aeg vä [: või] nää [: näe] jälle said mingi ea [: hea] kaart džiisas [= jeesus] kus sul neid abilisi alles tuleb noh katsetame siis kas tuleb või ei tule taktaktaktaktaktaktak.
*OBS: nii üks mänd.
*CHI: mänd vä [: või]?
*OBS: uss.
*CHI: üks kunn üks punn.
*OBS: meil on vaja üks varesejalg näe varesejalg tuli siit.
*CHI: kuule kas siin mõni punn ka on?
*OBS: punn ei punni mul ei ole.
%com: CHI naerab oma sõnamängu üle.
*OBS: mul oli kunagi punnvõrr kui ma olin väike mitte väga väike aga a [: aga] mul oli punnvõrr nimetati punnvõrriks ametlik nimetus oli tead mis asi vä [: või]?
%com: CHI üritab midagi öelda või küsida , aga OBS ei pane teda tähele.
*OBS: tead mis oli punnvõrri ametlik nimetus?
*CHI: noh mis siis oli?
%com: CHI ei ole väga huvitatud.
*OBS: abimootoriga jalgratas ma panin juba kaardi siia.
*CHI: siia vä [: või]?
*OBS: siia.
*CHI: mängi siis.
*OBS: mmh võtsin kaardi ka.
*CHI: anna siia.
*OBS: anna siia anna siia mis mõ.
%com: CHI ütleb midagi arusaamatut.
*OBS: nää [: näe] ussisõnad mända põle [= pole].
*CHI: mänd ei põle.
*OBS: mänd ei põle jah.
*CHI: mänd ei põle.
*OBS: nää [: näe] nüüd üks tuli.
*CHI: nüüd üks ja nüüd läks kaks tükki põlema.
*OBS: novot aga meil on vaja üks ussisõna saada veel sul õigemini a [: aga] sul ei ole ka ussisõna aga sa saad kasutada oma kahe männa kaarti juhul kui sa tahad aga sa ei taha ilmselgelt.
*OBS: noh kakelung.
*CHI: oota.
*OBS: Ülgase oreliga.
*CHI: oota korra.
*CHI: uss siis nui ja nüüd mul pole omal aa ja see on mul käes juba.
*OBS: põhimõttselt [: põhimõtteliselt] jah aga sa.
*CHI: aa jah.
*OBS: ma soovitaks ikka veeretada sul.
*CHI: ussi mul ju aa on küll.
*OBS: sa saad kahte mända kasutada ussina.
*CHI: ma pean kõik ohverdama peale selle.
*CHI: ja see on rõve.
*OBS: näe üks vibu jääb ka ju alles sul on kaks vibu näe et sa aru saaksid sa võiksid teha niimoodi.
%com: OBS aitab CHI-l kaarte arusaadavamalt sättida.
*CHI: aa niimoodi.
*OBS: kas või niimoodi jah.
*OBS: no aga veereta midagi siis.
*CHI: nii.
*OBS: vaatame mis sulle täringud räägivad.
*CHI: ärge rääkige halba muidu saate peksa.
*OBS: nii.
*CHI: nukk.
*OBS: rohkem ei ole nagu midagi võtta eriti.
*CHI: ma ei tea.
*OBS: no sul on kaks korda veel veeretada.
*OBS: mis sa need varesed jätad siia nüüd tahad jätta vä [: või]?
*OBS: nii.
*OBS: noh ei see on sul olemas no sul on vaja ühe korraga nüüd saada üks nui.
*CHI: jah või loobuda kaardist ja munast aga mi.
*OBS: ei munast sa ei pea loobuma a näed tuli nui ja tuli veel kaks mända ka ette.
*CHI: jah ma arvasi jaah kui ma siit ei viitsiks võtta ma ikka ei peaks ju loobuma.
*OBS: ei hetkel sa ei pea mid.
*CHI: sa tead et sul ju nui on vä [: või]?
*OBS: tean.
*CHI: ma oleks võind sult laenata ja.
%com: CHI lause lõpp jääb OBS-i kõne alla.
*OBS: a [: aga] sul on endal nui olemas.
*CHI: jaa ja siis ma oleks pidand kaardi sulle andma.
*OBS: a [: aga] võta siis ta endale.
*CHI: võtan võtan võtan kaardi.
*OBS: tuu om [= see on] nüüd sinu jagu.
%com: CHI podiseb omas keeles arusaamatult.
*OBS: nooh mis see nüüd on siis puuk.
*CHI: puupuutšuukiluu ma käin juba ära.
*OBS: ei ära käi ära ennem [: enne] nii ei saa rallit sõita.
*CHI: kuidas ei saa?
*OBS: järjekorras ikka.
*CHI: alles nii asjad käivadki ju.
*OBS: kaks vibu aa ühe vibu ma andsin ära nää [: näe] kaks vibu ja nui.
*CHI: sa oled paha mees.
*OBS: mina vä [: või]?
*CHI: tema.
*OBS: aa.
*CHI: ull [: hull] mees.
*OBS: kannupoiss Peeter.
*CHI: tammub vibu ees ja nüüd mul ma talle anda võin ühe varese.
*OBS: vaja üks vibu veel veeretada.
*CHI: ei varesest ühe külje.
*OBS: iseenesest on sul kaks vibu seal tagavarasahtlis olemas ja siit tuli ka üks veel juurde nii et pane kaart ära noh mina lähen punkte jahtima.
*CHI: eehee.
*OBS: mina ei tea mille pealt sina kavatsed elama akata [: hakata] pärast kui punktilugemiseks läheb.
*CHI: kuidas ei tea selle pealt.
*OBS: näd kaks ussi nüüd on vaja üks mänd üks mänd visata vot see mänd männa mänd on see mida mul ei ole ju abimeestes ka ei ole.
*CHI: aga mänd on mul.
*OBS: jaa mända mul ei tuld [= tulnud] ka.
*CHI: kuule ootootootootootoot.
*OBS: aga ma ei kaota kaarti nii et ma lähen lihtsalt tagasi tuima näoga.
*CHI: muidu sa oleks võind mulle anda kaardi.
*OBS: jaa ma tean.
*CHI: siis ma oleks võind sind aidata.
*OBS: jaa ma tean.
*CHI: jaa jaa se pole paha kaart ju ka.
*OBS: pold [: polnud] põhjust mees palun.
*CHI: mis mida?
*CHI: pagan pagan pagan mees paaka pakan pakan mees pagapagapaganakkan mees mul on kolmepunkti nui kuid see on mul olemas mul on kaart käes.
*OBS: hmm mhmh.
*CHI: hõhi kuule.
*OBS: sul ei ole vaja.
*CHI: mul on idee.
*CHI: näed siin oli kaks jalga ja kaks nuia näed?
*OBS: mis kaks jalga?
*CHI: kaks varesejalga ja kaks nuia oli mul.
*OBS: kus siin?
*CHI: selles.
*OBS: noh mis siis?
*CHI: ma põgenen ära.
*OBS: ei no aga ma ei saa aru sust präält [: praegu] enam sa pead kõik üv ümber veeretama ju see mis sul seal oli see ei loe ju enam.
*CHI: kuidas?
*CHI: kuidas ei loe?
*OBS: sa pead laua peale jätma need asjad mis sa alles jätad ju.
*CHI: ma pean nüüd veel kolm korda veeretama või?
*OBS: ei sul on ainult üks kord alles ma ei tea mis rumalusega sa prääglt [: praegu] akkama [: hakkama] said sul on ainlt [: ainult] üks kord alles ja sul on aint [: ainult] ühed ussisõnad sa pead nüüd veeretama kohe ja ühe korraga kas kolm varesejalga või ühe nuia ja ühe männa ühe männa said nui on sul olemas pane oma kaart mängu ja saad puhta nahaga ilma munata akkama [: hakkama].
*CHI: hehe ilma munata?
*OBS: jah ei pea ära andma.
*CHI: ilma munata?
*OBS: saad endale.
*CHI: munata ikka või mõtle nüüd järgi.
*OBS: noo nii mina lähen siia võtan siit kaarti.
*CHI: ilma öökullimunata.
*OBS: ilma öökullimunata jah.
*CHI: mitte tavalise munata.
*OBS: nägid nii.
*CHI: mina astun siia ja võtan sina ei näpi minu kaarti.
*OBS: ei näpi ka vä [: või]?
*CHI: ei näpi jah minu.
%com: CHI teeb suuga kitarri häält.
*CHI: nimodi tegin mis sul viga on?
%com: OBS-i lause algusest ei saa aru.
*OBS: keera ümber kaart.
*CHI: kheera hümber khaarth.
%com: OBS ümiseb veeretamise ajal ja CHI teeb suuga lörinat.
*OBS: nooh.
*OBS: aa uss ussisõna on meil tagavaraks võtta selle kaardi oleme me koju juba tassind.
*CHI: ei ole.
*OBS: oleme küll näed?
*CHI: pagan me ei olnud.
*OBS: tšakatšakatšaka.
*CHI: mammammammammammaa.
*OBS: see on küll ühepunktine kaart aga ea [: hea] küll.
*OBS: mm jah see tuli siia see läks siia mis sa sellest aa selle sa võtsid maast präält [: praegu] okei.
*CHI: siit aa oota oota.
*OBS: mis on?
*CHI: kas sa siit juba rebisid kaarti?
*OBS: ei ma oleks võtnud järgmisena sealt jah.
*CHI: aa aga ma rebisin sinu eest see oli.
*OBS: jah see oli siin.
*CHI: nii kuhu ma astun siia ja pärast lihtsalt.
*OBS: nooh kah päris paha kaart kätte saada ordumeister von Šenke.
*CHI: öö ma pean ma jälgin.
*OBS: mina sinu asemel laseks jalga see on nii keeruline kaart ja suli [: sul ei] tuld [= tulnud] ka üldse midagi aind [: ainult] kaks varesejalga tulid mis viitavad sellele et sa võiks varvast lasta.
*CHI: ah et ma tulistan varvast või?
*OBS: äi [: ei] old [: olnud] õnne ei old [: olnud] õnne noo nii.
*CHI: on küll õnn.
*OBS: lased varvast vä [: või]?
*CHI: ononoo jah miks ei või varvast lasta?
*OBS: noo okei segan ära.
*CHI: heehee mina ei pea ära surema.
*OBS: ei pea asju ära andma oled rõõmus jah mees rõõmus mees oled tead aga mina mina lähen kurja kaardi peale.
*CHI: aga mina püüan sinna üpata [: hüpata].
%com: CHI sosistab OBS-ile , et ta tahaks midagi süüa.
*OBS: nii tahaks midagi süüa vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: no aga ma pean akkama [: hakkama] tegema mingi etk [: hetk] paneme poti tulele ja siis.
*CHI: meil kahjuks pole süüa midagi.
*OBS: meil valmis ei ole tõesti midagi.
*CHI: me oleme nällgas.
%com: CHI ei palataliseeri l-i sõnal nällgas.
*OBS: näe kuidas läks sellega.
*CHI: ajakirjandus ei või sellest midagi kuulda et me nällgas oleme vat.
*OBS: oleks küll halb kui ajakirjandus sellest akkaks [: hakkaks] meil siin pikalt rääkima.
*CHI: tõesti.
%com: CHI ütleb veel midagi , aga sellest ei saa aru.
*OBS: laiutad siin mees.
*CHI: kuule laps mina laiutan kui mina tahan haahaa haahaahaa.
*OBS: noh tuled jälle tagasi?
*CHI: njah.
*CHI: siia mis sul on ei midagi.
*OBS: mul on nui mul on kilp ja mul on vibu ainuke mida sul vaja ei ole on kilp ja seda on sul endal olemas vibu on sul ka endal olemas nui on ainule mis sul kasulik on minu pakist.
*CHI: nui?
*OBS: mhmh.
*OBS: kilp.
*CHI: miks kilp?
*OBS: aa.
*CHI: uss.
*OBS: ussisõnu on sul vaja aa näe.
*CHI: onnä üüh.
*OBS: ja nüüd on vaja sul üks ussisõna ja üks vibu.
%com: CHI seletab midagi arusaamatut.
*OBS: näe üks vibu üks ussisõna kokku teeb ussisõna ussisõna vibu nui kätte said.
*CHI: iii.
*OBS: nii mina olen nii kaugel vä [: või] oi appi.
*CHI: aaa.
*OBS: aahahaa ma sain endale abilise.
*CHI: mis siis.
*OBS: sinu kord käia käi.
*CHI: pane plehku mees.
*OBS: ära karju.
*CHI: ära pane plehku.
*OBS: käi kuhugi.
*CHI: mhhmhhmm.
*OBS: kuule sa akkad [: hakkad] mul lollitama.
%com: CHI marsib nupuga mängulaual ringi ja itsitab.
*OBS: ära lollita.
*CHI: no las ma lollitan.
*OBS: tahad mängida muga või ei taha?
*CHI: tahan.
*OBS: võta kaarti.
*CHI: oo.
*OBS: issand kui kerge sealt on ära joosta.
*CHI: nui on ju.
*OBS: see.
*CHI: võtan ainult no nii.
*OBS: näed üks nui on olemas mända ei ole veereta nüüd uuesti.
*CHI: kui mul välja ei tule siis ma varastan.
%com: CHI veeretab suure hooga ühe täringu põrandale.
*OBS: nää [: näe] see oli näh see oli mingi muu asi sa liigutasid ära üppa [: hüppa] niimoodi kuule sa ajad kõik paigast ära.
*OBS: näh ühe korra pead nuia veeretama.
*CHI: ei ma annan sulle kaardi.
*OBS: sul on ühe korra veel veeretada ju a [: aga] sa lihtsalt põgened ära.
*CHI: jah kust mina tean millal juhtub nii et minaa.
*OBS: mida iganes see oli sinu valik.
*CHI: saan tuhh surma.
*OBS: kuule aga ma panen selle poti tulele.
*CHI: ja ma käin niikaua vetsus.
*OBS: tee seda.
*CHI: jaa.
*OBS: väike paus viis mintsi [= minutit].
*CHI: ja sina ei jutusta niikaua.
*OBS: heh mida ma siin ikka jutustan.
*CHI: jutustad palun jutusta ma väga palun.
%com: CHI läks tualetti , OBS pani vee keema ja vahepeal on kuulda koera veejoomist.
*OBS: noh said valmis?
*CHI: mis kas viis mintsa [= minutit] on täis?
*OBS: ma küsin kas said valmis ei no mis me viie mintsaga [= minutiga] ikka teeme meil muidu tuleb viis mintsa [= minutit] ei ole midagi teha.
*CHI: ma tahan viis mintsa [= minutit].
*OBS: mille jaoks sul viitse [: viit] mintsa [= minutit] vaja on?
*CHI: nagu leppisime kokku kokku leppisime.
*OBS: no ma ütlesin et viis aga meil ei ole vaja nii palju ma mõtsin [: mõtlesin] et sul läheb kauem vetsus.
*CHI: miks?
*OBS: miks miks miks miks.
*CHI: mul ei lähe kunagi kauem.
*OBS: kelle käik jäi?
*CHI: mm.
*OBS: minu käik jäi.
*CHI: ei.
*OBS: mina sain abilise no ja need on minu ees millegipärast sina veeretasid.
*CHI: aa jaa mina jah.
*OBS: nii.
*CHI: minu käik on jah.
*OBS: noo mis meil siin on meil on vaja mända ussi ja varesejalga.
*CHI: aga meil on ainult.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: mända.
%com: CHI hakkab midagi ütlema ja OBS katkestab teda.
*OBS: ussi ja varesejalga ei tule midagi vä [: või]?
%com: CHI üritab jälle midagi öelda.
*OBS: varesejalga tuli a [: aga] ussisõna mul ei ole seega põrutan ma kohe otse algusesse sinu juurde näää [: näe] ja sain endale sellise abilise nüüd mille peal on ussisõnad noh sinu käik.
*CHI: kohe on minu käik söör jess söör.
*OBS: hmhm söör jess söör.
*CHI: söör jess söör.
%com: CHI hääldab prantsusepäraselt.
*CHI: oioi.
*CHI: pagan.
*OBS: pole panna kuhugi vä [: või]?
*CHI: ei ole.
%com: CHI häälitseb.
*OBS: onju ma saan kohe lihtsamini enne sind vä [: või]?
*CHI: ei ma ei mõtlend [: mõelnud] seda mul tuli üks idee ma panen selle siia haa.
*OBS: no enne mind sa oleks võind siia panna näiteks siis sa oleks võind siia panna.
*CHI: ma ei taha sest ma tahan minna ise siia.
*OBS: hea küll.
*CHI: aia.
*OBS: aga mina teen elu uvitavaks [: huvitavaks] nüüd.
*CHI: heeee.
*OBS: Imbi ja.
*CHI: aga mina teen veel uvitavamaks [: huvitavamaks].
*OBS: ei enam ei muuda midagi Imbi ja Ärni.
*CHI: pagan ma ma ei näinud seda kurja kaarti kohe.
%com: CHI hakkab taustal hääli tegema ja lollitama.
*OBS: noo nii mis meil vaja on selleks vibu nuia miks sa siukseid [= selliseid] hääli teed?
*CHI: mulle meeldib kas sulle siis ei meeldigi enam?
*OBS: näe uss.
*CHI: kuidas sa julgesid seee.
*OBS: kilp.
*CHI: jihiih iihiih.
*OBS: ma sain selle kätte.
*CHI: iihiih.
*OBS: sa oled nagu mingi väike delfiin käi kuhugi ennem [: enne] kõigepealt.
*CHI: jaa võtsid ka midagi vä [: või]?
*OBS: ma just võtsin nä [: näe] Imbi ja Ärni.
*CHI: aaa.
*OBS: sina ära minu eest käi ma käin ise enda eest.
*CHI: ei meks?
*OBS: noh kus sa minna tahtsid sinna peale vä [: või] siis tule siia ja võta kaarti.
*CHI: teen elu nüüd uvitavaks [: huvitavaks].
*OBS: aa no palun.
*OBS: kaks nuia uss ja vibu jah vibusid on sul rohkem kui üks seal.
*CHI: nui nui uss.
*OBS: uss on ka olemas noh ja põhimõttselt [: põhimõtteliselt] ongi sul see kaart käes.
*CHI: kahe käiguga vibu.
*OBS: nätsa [: näed sa] tuli ühe käiguga vibu.
*CHI: kaks käiku vibu hõ häija hidu.
*OBS: sa.
*CHI: a ma tean ma tean.
*OBS: sa ulga [: hulga] punkte said juurde mhmh kaks tükki.
*OBS: pane kuhugi sul on allapoole kogu aeg selles mõtts [: mõttes] et meil läheb ühele poole see mängulaud ära.
*CHI: sa ei saa kätt siis sa ei saa ju kätte.
*OBS: siis ei saa ju kätte vä [: või] okei no ma tulen siia.
*OBS: tead mis jama on vä [: või] varsti mul ei olegi vaja midagi veeretada ma löön lihtsalt oma kaardid lauda ja.
*CHI: jah et paned kõik kaardid lauda ja vaatad et noh mis siit vaja läheb kuhu sa üppad [: hüppad] las ma segan korra veel ära.
*OBS: mida?
*CHI: miks?
*OBS: sina veereta käi ma võin segada neid.
*CHI: mhmm.
*OBS: mis sul vaja oli ootagssa [: oota aga sa] said kätte selle kaardi ju miks see tagurpidi ei ole?
*CHI: ei seda ma ei saanud kätte.
*OBS: aa see juba on uus vä [: või]?
*CHI: jah.
*OBS: sa läksid veel kord alla aa okei.
*CHI: jah.
*OBS: nii nuia kilpi.
*OBS: täpselt samasuguseid asju on vaja.
*CHI: kilp nui ja uss täpselt kilp nui ja uss.
*CHI: nui kilp.
*OBS: ei sul on präält [: praegu] vaja nuia ja ussi.
*CHI: nui kilp nui uss on küll vaja.
*OBS: nuia ja ussi on vaja nuia ja ussi on vaja ussi tuli.
*CHI: ussi tuli.
*OBS: üks uss on vaja aind [: ainult] see ei old [: olnud] kilp see teine vä [: või] aa see kilp see on sul olemas sul oli vaja nuia.
*OBS: ma võtan selle eest ära.
*CHI: noh.
*OBS: nui.
*CHI: kolmik.
*OBS: nui neljaks aga kätte sa ta said.
*CHI: kolm.
*OBS: kolm nii tõmba.
*CHI: see oli maas kaks ühte sama.
*OBS: no hea.
*CHI: üks sama asi.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: pane ta siis ära pane siia alla pane ta siis siia.
*CHI: miks miks.
*OBS: no selpst [: sellepärast] et muidu läheb nii sinu peale kõik see.
*OBS: vahet ei ole kas sa tuled siit niipidi või siit niipidi sa saad ikka igatepidi kätte.
*CHI: a [: aga] siis ma saan kaks punkti ju kui ma lähen siitpidi.
*OBS: mm uss nui kilp a nojah ussisõnu mul ei ole kilpe mul on nii mina tulen siia.
%com: CHI kõnest ei saa üldse aru.
*OBS: nii mis meil vaja on?
*CHI: tuhh tuhh tuhhtuhhtuhh.
*OBS: nui kilp.
*CHI: see ei ole sinu mängulaud vaid minu.
*OBS: uss.
%com: CHI lollitab ja teeb hääli.
*OBS: nui näe olemas.
%com: CHI jätkab lollitamist.
*OBS: ära nüüd kisu palun.
*CHI: kisun sinu eest mhmm.
*OBS: kaks kilpi.
*CHI: ai hopp.
*OBS: ja varesejalg varesejalg.
*CHI: kilp kilp nii ja kilp see on sul käes ju.
*OBS: no jaa aga ma tahan ikkagit [: ikkagi] ilma kaardita ju akkama [: hakkama] saada näe.
*CHI: juba algul oli käes sul see.
*OBS: ja saingi.
*CHI: varesejalg kilp kilp.
*OBS: jah aga ma sain ilma jühegi ohverduseta selle kätte.
*CHI: sul oli vares kilp kaks kilpi.
*OBS: noh käi kuhugi.
*OBS: näe kaks nuia ja varesejalg kohe olemas karmauhti.
*CHI: huvitav kas see oli oota.
*OBS: olid olid kõik olid olemas tõmba mees kaarti mees mis sa said?
*CHI: ega saksa sepad sitta tööd tee.
%com: CHI luges kaardi pealt.
*OBS: jaaa.
*CHI: mingi hea see on minu ja Harley lemmikkaart ega saksa sepad sitta tööd tee.
*OBS: nii mis meil vaja on nuia kilpi ja va ja jalga.
*CHI: põhimõtteliselt sul on see kaart käes sul.
*OBS: minul.
*CHI: sest sul on nui ma annan sulle kaardi ja.
*OBS: aga sa veeretadki nüüd kaks korda veel vaata äkki tuleb.
*CHI: üks kord veel.
*OBS: no nüüd on üks kord veel näe nui olemas.
*CHI: aga üks nui ka vä [: või]?
*OBS: ei tat nui oli olemas ju võta endale ära.
*CHI: mi millega sa kavatsed akata [: hakata].
*OBS: mis sa teed aa.
*CHI: millega sa kavatsed akkama [: hakkama] saada nüüd pagan olen präägult [: praegu] siin oota meil on sama palju.
*OBS: suurust vaatame pärast siis numbrite pealt ega see paki paksus ei loe.
*CHI: jah noh sa käisid ära või?
*OBS: ei ma ei ole veel käinud ma vaatan kas ma lähen seda jahtima jah ma lähen seda jahtima ära näpi.
%com: CHI üritab pakis olevaid kaarte piiluda.
*CHI: ma vaatan lihtsalt.
*OBS: ei vaata sohi tegemisega me kaugele ei jõua.
%com: CHI lollitab ja ta jutust ei saa aru.
*OBS: Greegu kas sa pead vä [: või]?
*CHI: ei.
*OBS: sa lähed täitsa rumalaks kätte ära.
*CHI: mulle meeldibki olla selline mhmm.
*OBS: nii.
%com: midagi ei saa aru , mida CHI ütleb.
*CHI: papapapapapapaa nüüd sul läheb vaja vibu nui vibnuu sul on olemas ju see.
*OBS: mhmh.
*CHI: aa.
*OBS: hmh.
*CHI: mhmm.
*OBS: nui vibu kuna see on nüüd kuri kaart siis ma panen mõlemad enda lisakaardid likku.
*CHI: hehee.
*OBS: tõmban siit ära siia.
*CHI: hehee.
*OBS: tõmban ühe kaardi saan ühe muna juurde.
*CHI: hmm hmm tulen siia võtan täringud ja veeretan.
*OBS: ou ära põrandale veereta mees.
%com: CHI otsib laua alt täringut ja tema juttu pole kuulda.
*OBS: ma ei veereta see uuesti laua peal et ma näeksin.
*CHI: mul tuli see.
*OBS: ma ei veereta laua peal nii on aus näed üks nui on sul olem või jah.
*CHI: tuli ongi vibu.
*OBS: noh jah.
*CHI: nui.
*OBS: nui on sul olemas.
*CHI: oota sina ei.
*OBS: sul on veel vaja nuia ja veel varesejalga.
*CHI: sina ei räägi kõike ette.
*OBS: noh.
*OBS: pesumasin sai otsa valmis hahahahaha.
*CHI: kolme korraga täpselt.
*OBS: kõik olemas.
*CHI: ja see läheb siia.
*OBS: see läheb sinna.
*CHI: hehe ei lähe ju see siia?
*OBS: tõmba kaarti.
*CHI: tõmbasin.
*OBS: tõmba rivist tagasi see ei läind tõesti sinna see läks sinu punktipakki nooh said mingi.
%com: CHI sai raske kaardi ja pobiseb midagi omaette.
*OBS: keerulise kaardi said jah?
*CHI: aga kolm punkti väärt.
*OBS: väärt jah no aga sa pead viis asja viskama selleks et sa ta kätte saada õnneks ta põgenema.
*CHI: neli.
*OBS: õnneks ta põgenema laseb lihtsalt.
*CHI: nui mul on.
*OBS: sul on jah see olemas aga ikkagit [: ikkagi] ikkagit [: ikkagi] igal juhul ei ole lihtne ja sul ei tule ka eriti midagi aint [: ainult] üks asi on seda on sul igal juhul vaja jah no sul on vaja nuiasid nüüd ja ruttu ja suures koguses.
*CHI: kolme kolm ühe korraga jaa ja mida?
*OBS: nuia.
*CHI: kolm ühe korraga kolm nuia ühe korraga.
*OBS: üks tuli igaks juhuks.
*CHI: nüüd ma pagan maapagan.
*OBS: mina andsin ära oma nuia mul ei ole rohkem.
*OBS: nooh nükahte [: nüüd kahte] varesejalga vaja vä [: või] nää [: näe] kaks nuia tuli oota nüüd see on siis kokku kolm nuia ussisõnad.
*CHI: ja kilp.
*OBS: ja kilp ja sa said selle kaardi kätte.
*CHI: kolm punkti hehee.
*OBS: vedas sul vedas rämedalt vedas.
*CHI: ma võidan.
*OBS: arvad jah.
*CHI: mul on kaks kolmest juba ei kolm kolmest minu arust ei kaks üks kaks jajaa.
*OBS: kirikukoori kastraat heheh.
*CHI: hee heehee.
*OBS: need on need kes ästi [: hästi] kõrge äälega [: häälega] laulavad.
%com: CHI hakkab kõrget ja läbilõikavat häält tegema.
*CHI: laalaalaalaa.
*OBS: ai ai ära tee ma saaks minema ta kääst [: käest] kohe.
*CHI: kohe präegult [: praegu].
*OBS: kohe präegult [: praegu] saaks minema kurat aga ma tahaks ühe korra veel proovida teda alistada ek [: ehk] tuleb midagi välja.
*CHI: ei tulnud aga jälle varesed tulid tagasi.
*OBS: jah varesed.
*CHI: üks tuli.
*OBS: varesed näitavad mulle et lase jalga aga.
*CHI: aga nendega.
*OBS: nui mänd kilpi mul ei ole vaja varesejalg nui mänd varesejalg ussisõna on vaja aga see on ainuke asi mida mul ei ole.
*CHI: oota on küll.
*OBS: ei ole ju kus on?
*CHI: ei ole vää.
*OBS: a on jah on jah sa panid tähele ma ei pandki tähele.
*CHI: aa pagan.
*OBS: kaks pointi.
*CHI: miks ma tähele panin.
*OBS: ma ei tea miks sa tähele panid astu kuhugi mees.
%com: CHI seletab jälle midagi arusaamatut.
*OBS: noh tiri tiri kaart.
*CHI: jee.
%com: jälle ei saa aru.
*OBS: ei old [: olnud] kaks mända on vaja nüüd järjest lihtsalt.
*CHI: eeeeeeeeeeeeeeeeeeeee.
*OBS: kuidas sul õnnestub põrandale ajada?
*CHI: tuli.
*OBS: ma ei usu nigunii võta üles ja veereta laua peal.
*CHI: oota ma tulistan ta sinna.
*OBS: mind ei huvita võta ta laua peale.
*CHI: vibu.
*OBS: ei tea võta ta laua peale veereta uuesti kui on maha kukkund veeretame uuesti.
*CHI: aga siis ma panen ta pärast ise männaks.
*OBS: miks miks sa ise paned ta männaks mis mõttes noh sul on ühe korra veel jäänd veeretada ja ühed ussisõnad olemas.
*CHI: selle ma jätan.
*OBS: jätad okei siis sa vähemalt pääsed põgenema võta see ka.
*OBS: no nii mänd vibu jah üks mänd jäi puudu jaa minema pääsed pane lihtsalt ära.
*CHI: hehee.
*OBS: musta leiva eest põgenesid oi laps oi laps.
*CHI: mis asja muistu seal kahe musta leiva vahel ära söönd.
*OBS: oih näe mis siit tuli.
*CHI: mhmhmm mis siit tuli pole ühtegi.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: just a me paneme ta kuhugi kaugele nurga selpstet [: sellepärast et] siis on nagu hea üpata [: hüpata].
*CHI: ma kohe käin.
*OBS: noo näed kohe tuli lumekaart ka no tema kõrvale ei saa seda panna ju.
*CHI: miks?
*OBS: no siit ei lähe teed ju.
*CHI: aga.
*OBS: see on nimodi panna.
*CHI: mhmh.
*OBS: tahad nii panna vä [: või]?
*CHI: jaa.
*OBS: okei.
*OBS: mis teed seal?
%com: CHI sosistab midagi nii vaikselt et midagi pole kuulda.
*OBS: ära võta midagi.
%com: CHI lollitab ja sosistab ja naerab ning püüab endale punktikaarte juurde nihverdada.
*OBS: ära võta midagi mees.
%com: CHI jätkab tegevust.
*CHI: mulle meeldib varastada.
*OBS: vastik vargapoissä mis toimub paneme selle näiteks siia.
*OBS: me olem ikkagit [: ikkagi] alvasti [: halvasti] seganud neid.
*CHI: lumekaarte tuleb ullult [: hullult] ju nüüd väga ea [: hea].
*OBS: no pane ta kuhugi kaugemale.
*CHI: jäl selline kaardijupp siis selline jupp.
*OBS: jah ma tean.
*CHI: sa näed niiviisi keerata.
*OBS: nii saaks jaa aga ei me ei mängi ju see on paigas juba ju.
*CHI: oota aga see peaks olema niipidi ja siin peaks see koht olema.
*OBS: mh.
*CHI: jajaa ma panen ta paika.
*OBS: jama juttu teed siin.
*CHI: mis jama juttu?
*OBS: ära pane neid järjest kõiki palun.
%com: CHI itsitab.
*OBS: mänguliselt on ju nõme.
*CHI: aaa.
*OBS: sa võid sinna ka panna aga see on kuri kaart iseendal nina alla panna.
*CHI: ah paha.
*OBS: tahad kolme punkti taga ajada kurja kaardi pealt siis võid minna.
*CHI: pagan.
*OBS: no nii.
%com: CHI teeb jälle häälitsusi.
*OBS: mina lähen nüüd ikkagit [: ikkagi] siis siiapoole veel ühe sammu.
*CHI: lumemees munaga.
%com: OBS ja CHI naeravad.
*OBS: lumi lumi lumi lumi.
*CHI: sajam ükskord ära saja ükskord ära.
*OBS: nojah.
*CHI: mida sa teed.
*OBS: see on kahene kaart kahte punkti taga ajama kaks mända kaks ussi.
*CHI: kagaukka.
*OBS: kõik tuleb ise veeretada näe kaks mända tuli präält [: praegu].
*CHI: kada mända.
*OBS: kada mända tuli kohe.
*OBS: hehee nüüd tuli veel kada mända.
*CHI: üda mända ei üda utta.
*OBS: meil on vaja nüüd sellega saada üks uss.
*CHI: üda ut mhmm äädaa.
*OBS: kõik männad tulid aga.
*CHI: täi.
*OBS: sellest ei piisa kõik kaardid läksid männaks aga sellest ei piisa.
*CHI: nääd [: näed] ma saan ka kohe enda kardiu ma panen lume ja selle kokku ei.
*OBS: pane keegi ei keela.
*CHI: jah ongi parem vaheldus.
*CHI: ma vaatan ainult korraks.
*OBS: mkmkmkmkmm mkmkmkmkm.
%com: CHI tahab piiluda ja OBS keelab teda.
*OBS: issand see mäng ei lõpe vähemalt meil ametlikult vist ennem ära kui o kaardid otsas meil on mõlemal nii palju mune üks kaks seitse kaheksa üheksa mul on kümme muna.
*CHI: mul on üks kaks kolm kuus muna kõik ee.
*OBS: pluss veel kaartide peal ka on sul.
*CHI: vot mul on siin viis ja kuues.
*OBS: ja rohkem ei ole ve [: või] sul allpool okei pane see kaart kuhugi ära mida vesi teeb seal?
*CHI: panen vahele selle onju?
*OBS: no ei sinna ei saa ästi [: hästi] panna sinna reeglite järgi.
*CHI: ei saa vä [: või] ma ei tea mis.
%com: OBS räägib CHI kõnele sisse.
*OBS: reeglite järgi ei saa panna sinna aa ei ikka ei saa.
*CHI: kivimaastik kivimaastik.
*OBS: aa kivimaastik okei.
*CHI: ma ei teadnudki et kivimaastik kivimaastik ei saa panna.
*OBS: no nii.
*CHI: ma lähen varastan korra.
*OBS: ei lähe.
*CHI: jaa lähen.
*OBS: kuule me teeme süia präält [: praegu] sa ei akka [: hakka] midagi võtma vahepeal.
*CHI: lähen miksä?
*OBS: miks ja miks sest sa pole pliks vot sellepärast miks.
*CHI: vot lähen.
%com: CHI üritab endale sahtlist saia näpata ja OBS takistab teda.
*OBS: kuule patsu mine mängima ma pean Rooma paavstiga akkama [: hakkama] kaklema.
*CHI: iihii tore tore tore liigagi tore.
%com: CHI kilkab igale OBS-i sõnale vahele.
*OBS: mm ma arv ma arvan et ma lasen parem varvast varvast mm see on liiga keeruline kaart oota tegelikult ma jätaks uvitav [: huvitav] see oleks olemas see oleks olemas see oleks olemas ja see oleks olemas oleks vaja ainut ühte ussi.
*CHI: sealt mitme korraga.
*OBS: ühte ussi ühe korraga kusjuures nagu eelmine kord aga noh meil on nii palju mune me oleme nii suurte munadega mehed et me.
*CHI: munadega.
*OBS: võtame.
*CHI: nii suurte munadega.
*OBS: näed munadega.
%com: OBS näitab CHI-le oma öökullimunadega kaarte.
*CHI: sul on nii suured munad.
*OBS: nii palju mune on nii sinu kord.
*CHI: sa ütsid [: ütlesid] et me oleme nii nämmnämmnämm.
*OBS: kus sa tulid nüüd kus sa läks oss.
*CHI: siia läksin siia.
*OBS: jah sinna läksid okei lähed odava kaardi järele?
*CHI: jah lähen kalli.
*OBS: varesejalg varesejalg varesejalg varesejalg ja kilp.
*CHI: kikilp kikilp.
*OBS: näed olemas.
*CHI: mina võtan.
*OBS: võta võta ära karju ära topelt võta.
*CHI: miks ei ole sinu ma lähen korraks.
*OBS: tavai pane oma nupp siia.
*CHI: kohe.
*OBS: vaata kas on mullid vannis [= vesi keeb] või ei ole.
%com: CHI läheb vaatama , kas vesi keeb , aga mida ütleb , sellest aru ei saa.
*CHI: mullid on ää tillukeses vannis väikses vannis.
*OBS: võta endale siit üks kaart.
*CHI: mullid on väikses vannis.
*OBS: isand kui kole kaart tuli hiietark Ülgas pagan aga meil oli juba see ei old [: olnud] vä [: või]?
*CHI: ei olnud.
*OBS: ei olnud okei.
*CHI: meil oli sinu oma see mustikalimees.
*OBS: ei tea vahet ei ole noh kättesaadav kolmene kolm punkti isegi põgenema nüüd tema käest ei ole lihtne saada.
*CHI: ei ole vää [: või]?
*OBS: üks uss ussi on sul igal juhul vaja.
*OBS: jaa mõistlikum on vist jah.
*OBS: võta see üks jah ja.
*CHI: ja see oli uss.
*OBS: panna see kaart ära.
*OBS: oota ära tee ära õ õõruta [: hõõruta].
*CHI: nüüd peab rabama.
*OBS: ei pea ma oln [: olen] siin ju.
*CHI: igav igav.
*OBS: mul on vaja kahte ussi ja kahte mända.
*CHI: on vä [: või]?
*OBS: jälle uuesti üks mänd ja kolm kilpi üks varesejalg nää [: näe] üks mänd üks uss.
%com: CHI lollitab ja laulab omas keeles.
*CHI: ma ennustan et sul läheb praegu väga ästi [: hästi] ma ennustan.
*OBS: ja sa oled ilge ennustaja piilur-ennustaja oled.
*CHI: hehehe jaa.
*OBS: piilur-ennustaja tead piilur-ennustaja ma üle lendan siia tagasi tüšš tüšš ja võtan selle kaardi ära.
*CHI: kuidas sul aa jaa.
*OBS: no nii sinu käik.
*CHI: ma teadsin et sul ästi [: hästi] läheb.
*OBS: piilur-ennustaja käi.
*CHI: teeme nimodi.
*OBS: ei saa ei saa.
*OBS: kuule kas sa oled tüdind juba?
*CHI: ühest otsast teise otsa.
*OBS: Greegu kas sa oled tüdind mängust?
*CHI: olen ei ole.
*OBS: ei ole võta kaart.
*CHI: mul läks ästi [: hästi].
*OBS: sul läks väga ästi [: hästi] sah sa said topelt männa no mina lähen jälle kindlalt sinnapoole võtan ühe maastikukaardi maast.
*CHI: ä tead mis ma saan nüüd teha vä [: või] kui sina seda kätte ei saa siis mul on kaks ussi siis ma saan selle ise kätte mul on kaks mända.
*OBS: mhmh jah aga selleks sa pead sinna jõudma kõigepealt.
*CHI: mh.
*OBS: jah sa võid käia küll sinna mingit vahet ei ole.
*CHI: kuradi Ülgas jälle ei.
%com: CHI lause lõpust ei saa aru.
*OBS: kaks mända ja üks vibu ja.
*CHI: ja üks varesejalg see on lihtne kaart.
*OBS: no ma panen vahepeal makakad [= makaronid].
*CHI: käi mees ma käin su eest ma tean kuhu sa käia saad mm kus pool see oli nii see oli siin ja raban sulle kaardi sa said munaa muna minu käik.
*OBS: nii ihtsalt pääsesingi jah?
*CHI: jah.
*CHI: mhmhmhh noot.
*OBS: Meeme.
*CHI: ma saan panna.
*OBS: enda juurde panes [: pane siis] kuhugi siia.
*CHI: jaa.
*OBS: kui sa lausa kasulik mees tahad olla.
*CHI: jaa tahangi.
*CHI: mees ja nüüd käi sina siia.
*OBS: oota kas ma pean akkama [: hakkama] veeretama jah?
*CHI: jah.
*OBS: oota ma viskan need makakad [= makaronid] sisse.
%com: CHI läheb nii kaugele üle koera hüppama , et pole kuulda , mida ta räägib.
*OBS: koerahüppetrikke teed jah?
*CHI: koerahüppetrikke jah ma pean siin jooksma.
%com: lõpp läheb jälle kaduma.
*CHI: sest kaugemale ei saa jah.
*CHI: hahai.
%com: miski toas ragises müramise käigus ja OBS ehmatas.
*OBS: noh?
*CHI: ragises.
*OBS: ära siis tee rohkem palun kesse [: kes see] sul seda remontima akkab [: hakkab] sinu arust?
*CHI: mida?
*OBS: seda mis ragises.
*CHI: no selle saab iga kell uue osta.
*OBS: mis asja?
*CHI: ei saa osta vä [: või]?
%com: OBS ja CHI hakkavad mürama ja ei saa kummagi kõnest aru.
*CHI: tead mis ühes kättemaksukontoris oli vä [: või]?
*OBS: ei tea.
*CHI: üks vanamutt istu siia vaata.
*OBS: noh.
*CHI: teeme nii et kõigepealt istu siia ja pani näkku.
*OBS: pani kellele?
*CHI: ühe mehe ühe mehele.
*OBS: see ründas teda vä [: või]?
*CHI: mis?
*OBS: see mees ründas teda vä [: või]?
*CHI: ää.
*OBS: miks ta sellel mehele kallale läks?
*CHI: mutt arvas et mees rü ründas selle muti tütart.
*OBS: aa.
*CHI: vaata selle muti tütar.
*OBS: nooh?
*CHI: üks mees.
*OBS: nooh?
*CHI: oli abielus.
*OBS: nooh?
*CHI: vot.
*OBS: okei.
*CHI: naiselt andeks palus tegelt [: tegelikult].
*OBS: aga sai peksa oopis [: hoopis].
*CHI: jah.
%com: OBS hakkab naerma ja CHI selgitab.
*CHI: ei vaata see vanamutt tahtis et andeks paluks see mees.
*OBS: nooh a [: aga] mees ei tahtnud andeks paluda vä [: või]?
*CHI: jah sest tegelt ta kukkus vastu kapinurka.
*OBS: okei mmjasis [: ja siis] vanamutt läks närvi ja pani kaikaga?
*CHI: hee jah ei en see et ta kaikaga pani see oli juba enne.
*OBS: see oli juba ennem [: enne] ära jah?
*CHI: jah.
*OBS: noh kes kanapuljongi kõik nahka on pannud siin on ainult kostiiat ja seent mingit uökk puravik oh sa issand milleks nii palju nii palju kaks pakki suurt.
*CHI: no miks me siis ei jutusta?
*OBS: mida mida kas me mängime edasi vä [: või]?
*CHI: jaa ma veeretan sinu eest praegu.
*OBS: ei veereta mina veeretan ise enda eest.
*CHI: tuhh uhh.
*OBS: kuule krae ära mängi oma noore eluga.
*CHI: ma mängin küll.
%com: CHI hakkab jälle lollitama ja hääli tegema.
*OBS: nii mul on vaja mända ja ussi üks mänd ja üks uss tuli.
*CHI: ma pean selle vaiba peal istuma.
*OBS: nää [: näe] üks mänd tuli veel mul on ühte ussi veel vaja ja ma saan selle kaardi endale.
*CHI: mis oli?
*OBS: aai tulnud.
*CHI: hõõhõh.
*OBS: lähen jälle siia võtan ühe kaardi sain abilise.
*CHI: ma teadsin.
*OBS: sa jälle piilusid vä [: või]?
%com: CHI naerab.
*OBS: eriline põrsas.
*OBS: usuhull.
*CHI: nii mul on.
%com: OBS-i telefonile tuleb SMS.
*OBS: nii tead aga ma panen nüüd stopp sest meil on üks null kaks.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026712-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|7;8.18|male|||Target_Child|||
@Date: 27-NOV-2011
@Situation: MOT ja CHI õpivad matemaatikat ja eesti keelt.
*MOT: nii aga korja sina oma kooliasjad kotist välja vaata mida sul homme
vaja on.
*CHI: okei.
*MOT: ja mina vaatan mis me süüa saame täna.
*CHI: okei.
*CHI: uoh see on raske.
*CHI: omseks mul on õppida vi vihikust lõpetada eesti keeles matemaatikas
tööleht ja looduses tööraamat lehekülg kolmkümmend neli kuni
kolmkümmend viis.
*MOT: ahah.
*CHI: ma alustan matemaatikat.
*MOT: no alusta aga jah korja kõik asjad kotist välja.
*CHI: nii kõik mis vaja on.
*CHI: kirjatehnika.
*CHI: matemaatika tööleht pole augustajaga tehtud veel võib teha.
*MOT: misasja?
*CHI: et see töölehel pole veel auke tehtud augustajaga etma arvan et
võib teha.
*MOT: okei.
*CHI: nimodi.
%com: CHI-l on väga halb diktsioon, ei saa aru, mida ta räägib.
*CHI: loodusõpetust mul ei ole.
*CHI: ma alustan matemaatikast.
*MOT: no alusta.
*CHI: kes nimodi.
*CHI: präägu mul on tööleht tagurpidi kuna ma arvan et tuleb tagumine pool
teha.
*MOT: esimene on tehtud juba ei ole vä?
*CHI: esimene tulp on tehtud.
*MOT: aa.
*CHI: esimeses ülesandes ühte ülesannet ei ole
tehtud mida ma ei pannud tähele.
*CHI: kolistad.
*MOT: no aga ära tuleb niikuinii mõlemad pooled ju teha.
*CHI: jah tulbad ja siit alt ka sest ma ei saa aru mis siin all teha tuleb
mis asja.
*MOT: no vaatame.
*CHI: ja seal pole kirjas ka.
*MOT: ma panen makaronid keema ja siis ma tulen kohe vaatan mis sul seal
teha on.
*CHI: okei ma akkan juba tegema.
*MOT: akka aga räägi mulle ka.
*CHI: jaa okei.
*MOT: jaa.
*CHI: seitsededeist pluss kolm.
*MOT: misasi?
*CHI: seitseteist pluss kolm ma mõtlen ää kaheksa ei kümme on jaa.
*MOT: seitseteist pluss kolm.
*CHI: see on kakskend jah.
*MOT: jah.
*CHI: läks veidi sassi kakskümmend vahetan pliiatsi ära see on nii nüri.
*CHI: nimodi a ei alustame järgmise tulbaga a see tuleb see tuleb.
*MOT: kuule ära padise omaette tee.
*CHI: okei.
*MOT: sa ei pea iga oma liigutust kommenteerima.
*CHI: neli pluss viis miinus üks neli pluss viis on üheksa ja miinus üks
on kaheksa.
*CHI: no nii kolmkümmend miinus viis kakskendviis.
*CHI: hoo üheksateist pluss kaks on kakskendüks ja miinus üks on
kakskümmend.
*CHI: oeh peab jätma vahe sisse mm seitsetesist miinus neli kui palju on
seitse miinus neli mm seitse miinus neli on kolm nii et see on
kolmteist siis.
*MOT: kuule kas sa tead et sa teed number ühte tagurpidi vä?
*CHI: õigetpidi.
*MOT: ei tähendab jah üks iseenesest tuleb õigetpidi aga sa teed teda
valepidi sina teed kõigepealt püstise kriipsu ja siis tõmbad selle
noka siia ette.
*CHI: kas ma ei või vä?
*MOT: ei kirjutatakse nii et kõigepealt nokk ja siis kriips alla ja tuleb
palju ilusam.
*CHI: a kas ma ei või teha vä?
*MOT: no see on valesti tegemine.
*CHI: ma tahan nii teha.
*CHI: kakskendviis miinus viis kerge kakskümmend.
%com: CHI kõne on arusaamatu.
*MOT: ära jaa tegutse.
*CHI: kakskendseitse miinus kaks kakskendseitse miinus kaks okei.
*CHI: seitse miinus kaks äää.
*CHI: seitse va see on vastus kakskendviis.
*MOT: jaa on küll.
*CHI: amm ma võtsin seitsmest kaks maha.
*CHI: kakskümmend üks miinus üks.
*CHI: kakskendüks miinus üks kerge kakskümmend.
*CHI: üheksa pluss neli siis see on mitte neliteist vaid kolmteist.
*MOT: jah.
*CHI: no ja oleks kümme siis oleks neliteist nüüd on kolmteist.
*MOT: ja sa ja nelja sa teed ka nii imelikku moodi miks sa nelja
niimoodi teed kesse niimoodi õpetas teid?
*CHI: ma teen vahepeal teistmoodi ka vahepeal ma teen niimoodi ka.
*MOT: tee siia.
*CHI: vahepeal ma teen niimoodi ka niimoodi ja niukest vahepeal.
*MOT: mh ei tehta niimoodi vaata kõigepealt teed selle tooli moodi asja ja
siis tõmbad joone alla tšikk-tšikk pimm.
*CHI: a kas sa seda teist oskad vä?
*MOT: ä oskan küll aga see on nii totakas neli niimoodi ei kirjuta mitte
keegi neljad neli käib ikka niimoodi see on ma ei tea mis neli see
on niimoodi ja sirge pulk alla.
*CHI: mina teen niimoodi niimoodi.
*MOT: sina teed sa teed valesti ma saan aru et sina teed sellepärast ma
õpetangi sulle sa teed valesti.
*CHI: see on viisteist.
*MOT: jah on küll.
*CHI: kakskümmend miinus viis on viisteist.
*MOT: ma tahan et sa teeks õigesti mitte valesti.
*CHI: ma tahan teistpidi teha ma ei oska teha teistmoodi.
*MOT: aga sa õpid selleks käiaksegi koolis et õpitakse mitte selleks et
äelda et ma ei oska ja siis.
*CHI: ma ei suuda teha nii.
*MOT: teha valesti.
*CHI: mul väsib käsi palju kiiremini ära siis.
*MOT: Gregory kriipse on täpselt ühepalju mitte mingit vahet ei ole
mispidi sa need kriipsud joonistad.
*CHI: ma tean.
*MOT: siis ära tule mulle seletama siin et sul väsib käsi ära.
*CHI: kümme pluss kümme pluss kümme pluss kümme kerge kolmkümmend.
*MOT: jah.
*CHI: kui oleks kümme pluss kümme miinus kümme siis oleks kümme.
*CHI: viisteist ja kaks seitseteist.
*MOT: jah.
*CHI: kuna viis pluss kaks on ük seitse.
%com: CHI podiseb midagi arusaamatut.
*MOT: mida?
*CHI: palun ära ole valguse ees.
*MOT: mina ei ole valguse ees sinu enda pea on sul valguse ees.
*CHI: no sina oled mul praegu oma peaga siin valguse ees.
*MOT: ei ole.
*CHI: oled küll.
*MOT: vaata minu pea vari on siin pane põlema.
*CHI: sa oled selle koha sa oled selle koha peal.
*MOT: pane väike tuli põlema.
*CHI: mm väga hea aitäh idee eest.
*MOT: aga palun.
*CHI: aitäh väga palju kolm pluss kolm miinus üks kuus miinus üks on kerge
viis.
*CHI: kuus pluss neli mitte üheksa vaid kümme.
*CHI: üks.
*MOT: jälle tagurpidi.
*CHI: teen sirgemaks.
*MOT: jajah.
*MOT: nüüd on teisele poole kõver ju.
*CHI: ma tegin nüüd ma teegin niimoodi.
*MOT: mm.
*CHI: üks null kakskend miinus kolm kes seda ära ei suuda arvata kümme
miinus kolm on kümme üheksa kaheksa seit seitseteist on vastus.
*MOT: jah on küll.
*CHI: nimodi nüüd tuleb see teha ma ei saa aru mis siin teha tuleb.
*MOT: oota vaatame.
*CHI: ma alguses mõtlesin niimoodi et vaatad number üks ja kõhh aga ei
kuna siin ei ole number kahte.
*CHI: ja need lõpuülesanded tuleb ka ära teha uuhuu ma sain aru präegu.
*MOT: arvuta need kõigepealt ära.
*CHI: jah mm kaheksa miinus seitse on üks.
*CHI: niimoodi kümme miinus üks on üheksa.
%com: CHI kirjutab ja ise räägib samal ajal kaasa.
*MOT: kuule mh võta nüüd pinalist kustukas see on.
*CHI: liiga suur.
*MOT: see jama mis sa siia kokku keerutasid.
*CHI: liiga suur liiga suur või?
*MOT: no muidugi kui ta läheb sul kahe vastuse eest üks üheksa.
*MOT: tee tahapoole sa ei pea võibolla täpselt selle ühe alla tegema tee
nii et sul ruumi oleks.
*MOT: mhmh väga hea.
*CHI: üü kümme miinus kuus palju on üks miinus kuus ma arvan niimoodi ei
saa teha kümme miinus kuus kümme eah.
*CHI: mitte kolm vaid kaks.
*MOT: misasja?
*CHI: neli.
*MOT: jah.
*CHI: aha no ma proovin siis nii nagu sina näitad.
*MOT: jah.
*CHI: niimoodi ja joon alla.
*MOT: väga ilus neli on.
*CHI: mm viis pluss kuus miinus üks kes ka ei teaks ükstei see on vastus
kümme.
*MOT: jah.
%com: CHI hakkas jälle üht valepidi kirjutama.
*CHI: mk palun vabandust Mare ütles mulle ka kogu aeg kui ma tähti
tegin et ülevalt alla.
%com: Mare on vanaema.
*MOT: muidugi ülevalt alla mitte tagurpidi nii nii ja nüüd nende.
*CHI: aa ma sain aru jah.
*MOT: järgi otsid õiged tähed.
*CHI: ma tean.
*MOT: nii mis number ühe vastus on?
*CHI: üks.
*MOT: ei kus number üks otsi õige täht.
*CHI: kõhh.
*MOT: jah.
*CHI: mm.
*CHI: ah see käib niimoodi ma mõtlesin et ma panen siia number ühe siis
panen üheksa.
*MOT: jaa number kaks.
*CHI: number kaks number üheksa pean üles otsima.
*CHI: number jühjek aa.
*CHI: ma vist ei teadnud sõna ei kolm on neli.
*CHI: err Karl ma arvan äkki tuleb mine tea ne neli neli.
*CHI: err Karr.
*MOT: ei kallikene number kümmet pead otsima.
*CHI: aa kümme uu karu aa ei olegi Karl karu.
*MOT: nii aga tead mis on või?
*CHI: see on tehtud.
*MOT: ei ei ole tehtud praegu sa said vastuse aga siit peab sul tulema
küsimus ka välja nii number kaheksa mis täht on kirjuta akka siia
ette tähti kirjutama number kaheksa on?
*CHI: ee kaheksa kahjeksa.
*MOT: ei ma arvan ära tee niimoodi.
*CHI: miks?
*MOT: tee siia taha.
*CHI: kuhu siia?
*MOT: ei no siia taha.
*CHI: aa.
*MOT: ja ära nii suurt tee siis muidu ei mahu järgmised nii.
*CHI: nii.
*MOT: kakskendviis.
*CHI: haa.
*MOT: mhmh.
*CHI: see on kerge kolm kriipsu võib ka ühega teha niimoodi järgmine on
kakskümmend.
*CHI: ee.
*MOT: ehee ma juba tean.
*CHI: kuule emme.
%com: CHI ütleb mingi sõna veel, aga sellest ei saa aru.
*CHI: nii üks on mm üks on kõhh.
*CHI: kõhh?
*MOT: kõhh-kõhh-kõhh.
*CHI: kõhh-kõhh.
*CHI: emme sina ei.
*MOT: tasa.
*CHI: sed seda ma ei lase sul vaadata.
*CHI: seda sa ka tead juba või?
*MOT: Gregory tegutse ära lollita.
*CHI: kas sa seda juba tead või?
*MOT: jah tean.
*CHI: kuule emme ühek seitseteist on.
*CHI: üheksa on see seitseteist on ess vist ühekssssaa üheksa kaksteist mh.
*CHI: nii sina ei või minu kodust tööd.
*MOT: ära nüüd mõmise.
*CHI: siin ei ole number kahteteist.
*MOT: siis on sul midagi valesti läinud siis arvuta üle kas ikka on
kaksteist minu meelest ei ole.
*CHI: viis pluss viis kuus.
*CHI: oota kuus pluss kuus on kaksteist jah.
*CHI: ma kirjutan korra ta ära ühek mmmm.
*CHI: üheksa ma tahan.
*MOT: tasa.
*CHI: vaadata üheksa mm siis tuleb kakskendviis ne hh nehe ne hh nehe mehe
neli rr siis üheksa on üheksa öö üheksa on aa mm maa kolmteist
kolmteist.
*CHI: neli on.
*CHI: aa ramm.
*CHI: üheksa me mehe.
*CHI: ramm üheksa mehe ramm.
*MOT: jaa.
*CHI: ramm.
*CHI: ramm.
*MOT: issand teil on nädalas seitse eesti keelt.
*CHI: jah.
*MOT: appikene.
*CHI: mõnel päeval on kaks.
*MOT: jah teil on kolmel päeval kaks eesti keelt.
*CHI: no aga mõnel päeval ei ole ühtegi eesti keelt.
*MOT: ühel päeval ainult.
*CHI: siis on võimatu.
*MOT: on jah.
*CHI: ei usu.
*MOT: kirjuta-kirjuta.
*CHI: nii a kas on mõni päev millal mul on üks eesti keel?
*MOT: jaa kolmapäev.
*CHI: mm kaheksa.
*CHI: kaheksa neli pluss mii neli miinus üks on kolm kolm pluss viis on
onju kaheksa kolm pluss viis on kaheksa onju?
*MOT: mis nii mis kust sa võtad seda aa ja-jaa jah jah.
*CHI: kaheksa jah?
*MOT: jah muidugi kaheksa.
*CHI: üheksa mehe ramm.
*CHI: üü.
*CHI: nii kakskendviis.
*MOT: nii päevik on ka järgmine nädal täidetud ma panen allkirja ka ära ja
siis on sellega ühel pool.
*CHI: ühe.
*CHI: ühe nii kolmteist.
*MOT: paranda see ära siit mulle see ei meeldi et see sul siin vigane on.
*CHI: nii siia tuleb kolmteist jah?
*MOT: jah.
*CHI: ühe mm.
*CHI: kakskend üks mee mee ühe mee hh mehe.
*MOT: nii?
*CHI: üheksa mehe ramm ühe mehe.
*MOT: noo misasi ühe mehe misasi?
*CHI: ee.
*MOT: mõtle ka va vastus on karu onju.
*CHI: jah.
*MOT: mis karul on üheksa mehe ramm ja ühe mehe?
*CHI: ee pea.
*MOT: peaaegu vaata mis siit välja tuleb.
*CHI: neliteist neliteist neliteist.
*CHI: siin pole neljateist.
*MOT: siis sul on jälle valesti.
*CHI: oota.
*MOT: aa aga sa ju ütlesid mulle üheksa pluss neli sa ütlesid mulle
kolmteist ja kirjutasid neliteist a miks sa kirjutasid neliteist kui
sa ise arvutasid et kolmteist?
*CHI: ainult neli ainult neli.
*MOT: no ma püüan see kustukas on ju suur see kustutab ju kõik ülejäänu ka
ära.
*MOT: siis teinekord ikka kirjuta seda mis sa arvutad mitte ära pane huupi
juurde.
*CHI: okei ühe mehe magu.
*MOT: ei ole.
*CHI: mm viisteist.
*MOT: nalja teed või tal on üheksa mehe ramm ja kahekümne mehe magu a mis
tal ühe mehe oma on?
*CHI: viisteist mm ühe mehe mm keha.
*MOT: mm ja aga sa eii saa panna keha kui sul on emm esimene täht ju.
*CHI: jaa jah jah.
*CHI: meri ei-ei meri viisteist.
*CHI: viisteist on kerge ee viisteist õõõõ.
*MOT: nooh mõõõ.
*CHI: mõõõ siin on kolmkümmend.
*CHI: kolmkümmenen mõi oota ma vist kohe arvan ära mõi mõistus.
*MOT: õige uvitav miks see nii on või mis see vanasõna ütleb?
*CHI: mm ta onnnnnn.
*MOT: mi mis sa järeldad karu kohta sellest?
*CHI: üheksa mehe ramm ühe mehe mõistus.
*MOT: nooh mis see tähendab kui karu kohta niimoodi öeldakse mis see
tähendab?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: no üheksa mehe ramm mida see tähendab kas ta on siis mis ta on?
*CHI: väga tugev.
*MOT: väga tugev aga kui tal on ühe mehe mõistus siis?
*CHI: siis ta on väga loll.
*MOT: no ütleme mitte loll aga natukene rumal võibolla.
*CHI: kõ ei miks karu rumal on?
*MOT: tead ma ei tea.
*MOT: ma ei teagi kas karu on rumal ja tegelikult kuule tegelikult karu
ei ole rumal.
*CHI: ei ole vä?
*MOT: jaa.
*CHI: a miks siis on ühe mehe mõistus.
*MOT: no aga vaata loomade mõistust ju hinnatakse selle järgi kui palju õõ
neid on võimalik õpetada.
*CHI: mh.
*MOT: eksole.
*CHI: ahah.
*MOT: näiteks teatud koerad äk ära kõõlu sa kukud maha.
*CHI: ahah.
*MOT: teatud koeratõud ää on sellised keda ei anna õpetada mõni õpib väga
kergesti no misasja sa?
*CHI: võib neid endale süüa?
*MOT: makaronid ja akklihakaste.
*CHI: buu.
*MOT: nii kuula.
*CHI: noh?
*MOT: etää mõni koeratõug näiteks on selline keda ei anna õpetada mõni
koeratõug on selline kes õpib väga kiiresti aga a mõni loom ongi
selline keda ei anna õpetada aga samas ma ei tea miks miks karu
peetakse rumalaks sellepärast et tsirkuses just karud teevad trikke
ja.
*MOT: ma ei tea.
*CHI: välku lõi.
*MOT: ei löö.
*CHI: mürist tuff-tuff.
*MOT: katus koliseb tuule käes väljas on väga suur tuul.
*CHI: ahah põmaki-põmaki.
*MOT: kuule põmaki kas sul on teine pool ka teha sellel lehel või?
*MOT: noh anna minna.
*CHI: oot-oot-oot see on mul tegemata.
*MOT: no täpselt oot-oot-oot.
*CHI: kuule siis.
*MOT: ja siin kontrolli ka üle kas sul on kõik ikka õigesti arvutatud
siin või ei ole.
*CHI: kas sa kontrolliksid?
*MOT: oota korvis on kaksteist punast ja rohelist õuna seitse õuna on
punased mitu rohelist okei õige viis õpetaja tõi kümme küpsetatud
õuna lapsed sõid kaheksa õuna ära kümme miinus kaheksa alles jäi
kaks.
*CHI: mm.
*MOT: korvis oli kaksteist õuna hobune sõi kaks õuna ja siga kolm õuna.
*CHI: mitu õuna jäi korvi ma panin ma panin kõigepealt need kaks esimest
kokku ja siis võtsin selle viimase või.
*MOT: hmm.
*CHI: või siis ma võtsin.
*MOT: ei sa võtsid õigesti sul on kõik õige aga aga ma mõtlen et esimeses
klassis peaks ikka tegema ju kaksteist miinus kaks miinus kolm.
*CHI: no tegelt siia võis ka teha aga ma tahtsin niimoodi teha.
*MOT: võis aga siin ei ole neid joonigi vastuse jaoks.
*CHI: jaa siia võis ühe kriipsu juurde teha võis.
*MOT: aa okei.
*CHI: ma tahtsin ise.
*MOT: ei no ma tean et sina oskad ea küll.
*CHI: klassis on neli.
*MOT: neliteist õpilast.
*CHI: neliteist õpilast iga õpilane korjas korjas kaks õuna mitu õuna on
neil kokku?
*MOT: tead mis tee kirjuta siia neliteist.
*CHI: miks?
*MOT: no kirjuta neliteist.
*CHI: aa neliteist.
*MOT: nii kuidas sa saad teada kui neliteist õpilast on ei mis jama sa
teed jälle kuhu sa kirjutad sul on siin üks neli siia teed teise
nelja kustukas.
*CHI: kustukas kustukas siin oli ma ei tea.
*MOT: rahune.
*CHI: ma olen nii õnnelik ma ei tea millest siia kõrvale vä?
*MOT: jah väga hea nii kui sul on neliteist last kuula mind ära ära vahi
seda numbrit vaid kuula mõtle kaasa kui sul on neliteist last igaüks
korjab kaks õuna mis tehte sa pead tegema?
*CHI: neliteist korda kaks.
*MOT: täpselt kirjuta neliteist korda kaks.
*CHI: kuidas on kordamismärk?
*MOT: täpp.
*CHI: täpp ma teen ise.
*MOT: täpikene siin keskel.
*CHI: ma tahan ise teha.
*MOT: tee see täpikene natuke suuremaks.
*CHI: jah korda.
*MOT: kaks.
*CHI: kaks.
*MOT: nii kui palju on neliteist korda kaks?
*CHI: oooh.
*MOT: mida tähendab neliteist korda kaks?
*CHI: ma pean neliteist korda kordama kahte ma pean ja siis ma pean need
kahed kokku liitma.
*MOT: ei aga sa võid ka kaks kaks korda numbrit neliteist ehk neliteist
pluss neliteist.
*CHI: aaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: ma oleks võind siis ma oleks võind siia ka kahe teha siia
vahele täpi ja siia neliteist.
*MOT: oleks võinud.
*CHI: neliteist pluss neliteist palju on kümme pluss kümme on kakskend see
on kakskend kaheksa.
*MOT: õige.
*CHI: kakskümmend.
*MOT: ja tead mis juhtub omme sinu õpetajaga vä?
*CHI: noh?
*MOT: sinu õpetaja.
*MOT: lööb kahte kätt kokku ja kukub imestusest pikali.
*CHI: et kuidas ma seda oskasin vä?
*MOT: tavaliselt esimeses klassis ei tehta jah korrutamistehteid a mis nad
siis annavad sellise ülesande ah ma isegi ei kujuta ette kuidas seda
kuidas seda liitmisega teha ah liitmisega heh kuule liitmisega
võibolla olekski pidanud tegema neliteist pluss neliteist lihtsalt.
*CHI: mh.
*MOT: a see on nii tobe minu meelest palju mõistlikum on neliteist korda
kaks.
*CHI: mhm.
*MOT: klassis on kokku neliteist õpilast iga õpilane korjas kaks õuna mitu
õuna on neil kokku neliteist korda kaks lihtne.
*CHI: jah neliteist neliteist.
*MOT: selge matemaatika tehtud.
*CHI: mata tehtud ja võtame jeesti keeles on vä?
*MOT: vihik lõpetada ma tahaks teada mis seal vihik seesama kirjatehnika
vä aiaa vaata õpetaja on sulle kiituse pannud väga ilusad tubli
kirjuta suur ja väike kirjatäht vaata siis on kasu ikka sellest et
me teeme ja püüame siin ilusamini onju?
*CHI: ma pidin selle vist siia alla või tegema vä?
*MOT: näe vaata selle kohta õpetaja ütles ilmselt et väga ilusad.
*CHI: mhmh.
*MOT: vot see on muidugi ma ei tea misasi sul see on kuidas õpetaja üldse
selle kohta ütleb et väga ilus ma ei kujuta ette.
*CHI: no kuule sa ei pea dikteerima.
*MOT: sina õpi kõigepealt sõnad selgeks siis akka rääkima eaküll akka oma.
*CHI: beesid.
*MOT: beesid tegema jah.
*CHI: äkki ma saaks loodust?
*MOT: ei.
*CHI: palun.
*MOT: Gregory mitte mingit vahet ei ole need tuleb niikuinii ära teha.
*CHI: ma tean mul on aabitsa töövihikut vaja.
*MOT: noh võta otsi.
*CHI: siin sees on koti sees.
*MOT: ja teeme nii et sa lihtsalt ei mulise samal ajal kui sa kirjutad
sest muidu sul ei tule mitte midagi välja.
*CHI: ma loodan.
*MOT: ma võin sulle näed ma teen sulle paberi peale ette kuidas neid tähti
seotakse omavahel siis sa ei pea mu käest küsima kogu aeg.
*CHI: ja siis ma ei pea otsima ka siit.
*MOT: noo jah.
*MOT: beed käivad niimoodi ja siit alt tuleb see järgmine väike bee.
*CHI: ma ei teadnudki et väiksed beed niimoodi käivad.
*MOT: nii siis tuleb haa.
*CHI: väikest haad ma pole kunagi teinud või ma ei tea kaa.
*CHI: anna korra.
*MOT: a miks uvitav oota aga miks ta kaa siia on teinud sul on ju kaad
olemas siin aa võibolla ta võtab selle järgi mis tähed on kehvasti
välja tulnud need laseb uuesti teha.
%com: MOT-i viimastest ja CHI esimestest sõnadest ei ole aru saada.
*CHI: ää kerge te ei teind ääd korralikult või siis ma lihtsalt ei näe
seda kriipsu.
*MOT: siit üles tuleb see ää.
*CHI: no miks ma ei või kriipsuga teha kriipsuga võib ka.
*CHI: kriiks kuule kriipsuga võib ka.
*MOT: nii okei vaatame pärast seda kriipsuga ka akka beesid tegema.
*CHI: jah.
*CHI: teeme bee tähe bi-bi-bi-bi-bii bii-bip nõme bee.
*MOT: Gregory kus sinu telefon on tead vä?
*CHI: ää äkki saad mulle helistada?
*MOT: aa saan küll.
*CHI: ja kui ei jah.
*MOT: jah kirjuta-kirjuta edasi.
*CHI: see peaks teises toas olema.
*MOT: jah kirjuta edasi.
*CHI: mine teise tuppa siis.
*MOT: kas sa tead kas sinu telefoniga salvestada saab vä?
*CHI: mida?
*MOT: juttu.
*CHI: ee jaa helisalvesti on olemas.
*MOT: on jah?
*CHI: jah.
*MOT: väga hea.
*CHI: miks sa seda küsisid?
*MOT: sest Volker ja Harley tahavad proovida.
%com: Volker on venna sõber ja Harley on vend ise.
*CHI: mm kuidas on esimene bee-täht?
*MOT: väga hea.
*CHI: huh.
*MOT: väga hea.
*CHI: väga hea.
*MOT: mhmh.
*CHI: väga hea et väga hea on kui oleks paha siis ma oleksin väga kurb.
*CHI: oota ma proovin korra ühte asja.
*MOT: mid ma ei saa aru kui sa nii kiiresti räägid ma ei saa mitte midagi
aru.
*CHI: ma proovin korra ühte asja.
*MOT: nii.
*CHI: abijoontega oleks niimoodi vä?
*MOT: jah just.
*CHI: väga lla kas sa võiksid siia ka teha?
*MOT: ei sest sa ei ole rumal sa oskad väga hästi teha.
%com: CHI teeb ühe väga laia ja inetu b-tähe.
*MOT: see on jama see läheb kohe minema siit.
*CHI: see on palju parem.
*MOT: ei see on täielik jama.
*CHI: see on palju-palju parem.
*MOT: jama alusta lähemalt.
*MOT: a vot aga vot sellepärast tulebki jama et sa alustad valest kohast
tähte ja sellepärast tuleb jama.
*CHI: tee siia peale tee siia peale.
*MOT: alustad vaata tõtt Gregory vaata ülevalt alustad kaarekene alla ja
siis see tuleb siit nimodi nagu number pika otsaga number kolm.
*CHI: kas siit vahelt ei lähe kokku vä?
*MOT: ei.
*CHI: a siis on see ka jama.
*MOT: no no võib kokku panna ei pea kokku panema minu meelest ei pea.
*CHI: no aga siit kas ülevalt võib kokku panna?
*MOT: siit vä?
*CHI: jah.
*MOT: võib.
*CHI: mhm.
*MOT: palun ülevalt alla kõik jäta see meelde Mare ütles väga õigesti
ülevalt alla.
*CHI: mina ei tea midagi kuraat ma ei oska teha ülevalt.
*MOT: sina teed siis ma kustutan ära kui sa teed valesti.
*CHI: ma teen teistpidi.
*MOT: kole tuleb täht tuleb kole.
*CHI: ma teen täpselt samamoodi ma tegin selle ka täpselt samamoodi nagu
ma teen.
*MOT: miks me vaidleme?
*CHI: ma ei taha nii teha ma ei saa teha nii.
%com: MOT tegi kurja nägu ja CHI hakkas itsitama ning tüõmbas tagasi.
*CHI: jee ülevalt pean alustama nüüd.
*MOT: jah väga hea nii ja nüüd ära nii mkm no jah okei okei las see tulla
pika sabaga aga üldiselt käib lühem see ots seal taga.
*CHI: see peabki sa ütlesid pika sabaga.
*MOT: jah.
*CHI: lähme edasi lala lala.
*MOT: mhmh väga hea aga mitte ta käib pika sabaga küll aga piisaks täiesti
kui ta algaks ka selle koha pealt ta ei pea nii pikk olema see nokk
seal.
*CHI: ma proovin siis uuesti.
*MOT: jah muidu ta on naljaka kujuga natukene äh kallikene kuula kuula
mind ku esiteks jalad tagumiku alt ära teiseks see käsi on sul
selleks et mitte hoida teda süles vaid et hoida vihikut kinni et
vihik ei jookseks eest ära nii nagu just präegu juhtus.
*CHI: okei okei.
*CHI: pärast siis kui ma olen ära järgmise tähe ära teind siis ää see.
*CHI: siis kui ma olen järgmise ä siis kui ma olen selle tähe ära teind
siis ma küsin sult milline on kõige ilusam.
*MOT: a kas ma kohe ei või öelda et see tuli praegu väga-väga ilus välja
vä?
*CHI: ei sa ei või.
*MOT: okei ma ei ütle aga see tuli ilus välja küll.
*CHI: nii a mis nüüd on kõige ilusam?
*MOT: ah see viimane see tuli kõige parem välja.
*CHI: mh ma mõtlesin et ära ütle veel kõige ilusam kuna see on ka veel
tulemata.
*MOT: mhmh üks mahub veel sinna.
*CHI: mulle meeldib neid bee tähti teha.
*MOT: on jah mulle ka.
*CHI: nii mõnus.
%com: CHI soperdab midagi vihikusse ja mõlemad hakkavad naerma.
*MOT: sa oled ikka üks sodielukas.
*CHI: ma olen väsind.
*MOT: kirjuta kirjuta-kirjuta üks sodi ajab teist taga.
*CHI: vaatame mis nüüd kõige ilusam on.
*CHI: kuule emme mis kõige ilusam on?
*MOT: ei mulle see meeldib ikka kõige rohkem.
*CHI: mm.
*MOT: mhmh.
*CHI: haad.
*MOT: hahaad jah.
%com: CHI alustab h-tähtedega ja podiseb midagi omaette.
*CHI: niimoodi see peaks minema siit see peaks minema siit ja see peaks
minema ss mina arvan.
*MOT: no jah natuke ülevalpool käib see joon.
*CHI: ahah.
*MOT: see tähendab siis tähed käivad joone peal mitte õhus jah?
*CHI: jah.
*MOT: nii.
*CHI: niimoodi.
*CHI: niimoodi mis see.
*MOT: läheb kohe otse üles haaks edasi noh-noh-hoh.
*CHI: oota tasa.
*MOT: nii väga hea ja nüüd nii nagu enn-täht.
*MOT: superilus viska viis.
*CHI: mis sa arvad ku mis sulle kõige rohkem meeldib?
*MOT: no ma ei tea tee see rida lõpuni eks me siis vaatame aga see tuli
sul väga-väga ilus ainuke asi mis sa võid teha on vaata haa tähte
saab teha mitut moodi.
*CHI: noh.
*MOT: haa tähte saab teha niimoodi et ta on lai nagu labidas ja haa tähte
saab teha niimoodi eksole et ta on kitsas nagu ma ei tea mis asi.
*CHI: nagu post.
*MOT: nagu mingi teine asi nii.
*CHI: post.
*MOT: aga kõige mõistlikum on teha selline mõistlik haa täht mis ei ole
liiga kitsas ega liiga lai sul see see haa vaata see kahe posti vahe
siin on natukene liiga lai proovi ta järgmine kord kitsam teha.
*CHI: a mis sa arvad mis järgmine tuleb väga hea vä?
*MOT: no vaatame.
*CHI: liiga kaugelt vä?
*MOT: ei ole liiga kauge tee-tee.
*CHI: aah.
*CHI: tegin liiga kaugelt.
*MOT: okei.
*CHI: kuule.
*MOT: see läks nats liiga kitsaks joon tee uuesti üle joon oli väga hea.
*MOT: mhmh vot nii okei natuke kitsas tuli see.
*MOT: jah jah jah jah mhmh nii see on ilusam siin see väike haa on väga
ilus.
*CHI: jah ja see?
*MOT: ei mulle nii vä nii ei meeldi see.
*CHI: aga mis sulle siin ja siin rohkem meeldib kas see on kõige poolest
ilusam vä?
*MOT: jah.
*CHI: mhmh.
*MOT: mhmh kohe kõige jah.
%com: MOT hakkab pliidil toitu segama, CHI laulab omaette ja kerib jalad
tagumiku alla.
*MOT: kuule omaette ei ole äh no mis siis mida ma ütlesin just kus
käivad jalad kas sa koolis istud ka rätsepistes või?
*CHI: ei.
*MOT: aga miks sa kodus istud õpp kirjutamise ajal rätsepistes?
*CHI: mul läks ma ei tea kuidas mul läks.
*MOT: jaa aga tead mis vä sellepärast tulevadki sul sellised koletused
siia.
%com: ja MOT hakkab koletust kustutama.
*CHI: mis koletused?
*MOT: no vaata milline see oli.
*CHI: a see?
*MOT: see on okei.
*CHI: a siis ma olin ka teistmoodi.
*MOT: ei ei olnud ilusti istusid nii.
*CHI: olin küll.
%com: CHI hakkab uuesti kirjutama ja samal ajal ümisema.
*MOT: äh Gregory.
*CHI: jaa mida?
*MOT: aitab ei laula omaette.
*CHI: okei.
*CHI: üles ja alla ja kriips ja enn mis on nüüd kõige ilusam?
*MOT: ikka meeldib mulle see esimene vaata sellel läheb see ots siin käest
ära viltu keerab vaata siin tulevad täpselt paralleelselt on need
kaks kriipsu a siin see keerab.
*CHI: täiesti paralleelselt vä?
*MOT: täiesti jah väga ilus on kus on käsi?
%com: CHI-l oli jälle käsi süles ja vihik viltu ees.
*MOT: mina ei tea kui ma viimati kontrollisin sa olid nagu eesti laps nüüd
tundub et sa ei saa üldse aru mis suga räägitakse.
*CHI: no räägi minuga siis vene keeles näieks.
*MOT: jah sa ei saa sellest ka aru ju.
*CHI: kust sa tead?
*CHI: tule vaata ma arvan et see ei sobi üldse.
*MOT: ei sobi jah ja ma arvan et tead me kustutame terve selle hõhhide rea
ära siit.
*CHI: ei esimest ei.
*MOT: esimest ei kustuta ea küll.
*CHI: miks sa ära kustutasid?
*MOT: sest siis vaata mida rohkem sa arjutad.
*CHI: böö ma vaatan.
*MOT: mida rohkem sa arjutad seda ilusamaks nad lõpuks lähevad sul.
*CHI: aga ma vaatan kus see jäljend on teen täpselt selle järgi.
*MOT: ei ära tee siis tulevad sama koledad ja ma pean jälle kustutama ju.
*CHI: ma tegin täpseslt selle hhõhhi vana hõhhi maha.
%com: CHI kirjutab ja ise ümiseb kogu aeg.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: normaalne väga ea.
*CHI: aga kui sa ütled et sa kustutad kõik ära siis ma ei lase sul seda
ära kustutada kuna sa just ütlesid normaalne.
*MOT: mhmh.
*CHI: kui sa veel ütled.
*MOT: seda ei kustuta.
*CHI: ma küsin sult nüüd iga tähe kohta.
*MOT: mhmh küsi jah.
*CHI: ei kurat kurat kurat.
%com: CHI tegi jälle sodi, kustutas ära, kirjutas ja ümises edasi.
*MOT: issand kuidas koliseb see katus täitsa lõpp uvitav kas ta hommikuks
peale jääb ka meil vä?
*CHI: mm ma loodan et ikka jääb no kuidas on?
*MOT: kuidas on kuidas on õues lendavad karud ja elevandid nii suur tull
on.
*CHI: ma rääkisin sellest.
%com: CHI näitab järjekordset h-tähte.
*MOT: ei meeldi ei meeldi.
*CHI: sina.
%com: CHI annab kustuka MOT-i kätte, et see kustutaks.
*MOT: mina olen ma olen täidesaatev võim jah?
*CHI: jah.
*MOT: kustutaja ma jätan selle posti alles jah näe selle posti jätan alles
istu ilusti mitte poole tagumikuga tooli serva peal.
*CHI: no kohe.
*CHI: ja ma arvan et istumine ei ole kuidagigi sellega seotud minu
kirjatähtedega no kuidas on ma tean et ei meeldi.
*MOT: noh kuule aga kas sa teed meelega Gregory?
*CHI: ei.
*MOT: no aga mis asi see on see ei ole mitte ühegi tähe moodi mida mina
tean.
%com: MOT hakkab südamest naerma.
*CHI: see viimane vä?
*MOT: jaa.
*CHI: siis siis.
*MOT: ma ei ole elu sees sellist tähte näinud mitte üheski tähestikus võta
ära ma ei kustuta seda suurt haad ära aga see väike on küll mingi.
*CHI: kustutasid.
*MOT: mina ei tea see väike oli sul väga väsinud.
*CHI: viimane tuli niimoodi.
*MOT: mh kuule.
*CHI: sobib ju.
%com: CHI on väsinud, lollitab ja itsitab.
*MOT: nii ma panen su vahepeal nurka seisma tead või millal sa viimati
seisid nurgas?
*CHI: oodoodoot see viimane.
*MOT: noh vot ülevalt paistes millal sa viimati nurgas seisid?
*CHI: ää eile.
*MOT: ahah uvitav ma ei mäleta.
*CHI: see sa kustutasid ära.
*MOT: ei aga tead mis ma ei panegi sind ei kuule see läks nüüd nii
koledaks.
*CHI: see oli.
*MOT: ülikole.
*CHI: see.
*MOT: sa lihtsalt sodisid üle selle.
*CHI: see paun oli enne selline ja sa kustutasid selle pauna ära lihtsalt
ma ei tee üldse.
*MOT: püüa teha oolikalt teine käsi siia peale et vihik ei sõida mina ei
saa.
*CHI: no sa hoidsid ju.
*MOT: kuule mina kooli ei tule sulle sinu vihikut kinni oidma onju?
*CHI: ma tean.
*MOT: seal pead ise akkama saama.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: a mis sa ise arvad kuidas sulle tundub?
*CHI: mulle sobib.
*MOT: sulle sobib aga kas sa ei leia et et midagi on viga või?
*CHI: mkm.
*MOT: päris kindel oled või?
*CHI: jaa.
*MOT: siis võta kustukas ja kustuta ära ja ära lollita.
*CHI: kõike ma ei kustuta kustutan ainult väikse ära.
*MOT: ma just mõtlesin et makaronid saavad valmis et ma teen sulle
söögipausi nüüd ma ei saagi teha sellepärast et sa ei suuda teha
ühte rida lõpuni.
*CHI: siis kui mul on see lõpetatud.
*MOT: kui me sama tempoga jätkame et iga asja viis korda kustutame siis sa
võibolla saad ommikuks valmis selle.
*CHI: no kuidas on nüüd?
*MOT: oh no see väike haa on juba natukene parem see suur on metsas aga ea
küll las see jääb präegu.
*CHI: no ja kui sa kustutad siis ma panen siia ette.
*MOT: ea küll las see jääb präegu tee järgmine kuidagi mõistlikum.
*CHI: kuidas on?
*MOT: parem.
*CHI: alt paistes või ülevalt?
*MOT: ei ole paistes ei ole parem mitte hea aga parem need esimesed kaks
on kõige paremad.
*CHI: mm.
*CHI: oh ei see tuli jälle et üleval on punn ja all on tilk.
*CHI: ma ei oska kirjutada kirjatähti ja ma ei õpi ka kunagi.
*CHI: oo see läks mul ikka väga metsa see.
*CHI: ei sa ütled kohe et ma pean selle ära kustutama emme tule vaata.
*MOT: ei aga vaata kui siin all seda eelmist asja näha ei oleks mille sa
juba ära kustutasid siis ta võiks jääda aga praegu ta tundub nagu ta
oleks topelt haa täht.
*CHI: ei.
*MOT: vaata kõik need eelmised jutid on näha siit ja see teeb ta präegu
selliseks imelikuks.
*CHI: kas ta ei või siis jääda vä?
*MOT: ei või.
*CHI: eee.
*MOT: proovime nüüd viimast korda nii et sa viimast korda teed seda haa
tähte nüüd ma ei taha enam kustutada.
*CHI: ja kui mul akk ja kui ma akkama ei saa siis sa ise ütlesid viimast
korda.
*MOT: ma ütsin proovime nii et sa teed viimast korda.
*CHI: sa ütsid viimast korda.
*CHI: emme tule.
*MOT: kohe.
*MOT: ei ole vaja kustutada ilus on tubli oled nüüd väga tubli haa tähed
tehtud.
*CHI: khõhhid ja lõhhid ja häffid ja mähhid kuule.
*MOT: kas sa ootad kuni kaste ka valmis saab või või tahad sa kohe
makakaid?
*CHI: kohe vaatan.
%com: CHI läheb külmkapi juurde, et vaadata, mida makaronidele peale saaks
panna.
*MOT: apukoort ja majoneesi või tähendab seda ketšupit mõlemat on.
*CHI: on vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kus ketšup on?
*MOT: siin peidus tahad kohe või teen kastme ka soojaks?
*CHI: no kaua kastmega läheb?
*MOT: kastmega läheb aega sellepärast et.
*CHI: kastet.
*MOT: okei selge siis sa jõuad teha kaad ka ära.
*CHI: a siis kui ma lõpetan siis ma tahan kohe sellllda.
*MOT: ma ei saanud aru mis sa räägid sa räägid nii ma ei tea.
*CHI: mina ei räägi pudiselt mina ei räägi pudiselt.
*CHI: ma ei räägi õldse pudiselt.
*MOT: kuule.
*CHI: mida?
*MOT: akka tegema kaa tähti.
*CHI: akkan vä kõhh ja hõhhid.
*MOT: aitab.
%com: CHI hakkab tööle, vahepeal ümiseb ja vahepeal kommenteerib oma
tegevust.
*CHI: ei see ei sobi no ma saan sellest.
*CHI: niimoodi siit läheb üles tuleb alla niimoodi ja niimoodi kuidas
esimene khõhh on ma akkan sult iga tähe järgi pärima.
*MOT: tead palun nii vaata kuidas on ülemine rida tehtud tee selle järgi
ei ole ilus.
*CHI: ma ei taha kustutada.
*MOT: ei ole ilus.
*CHI: ei kustuta ära.
*MOT: kustutan küll.
*CHI: kustukumm on minu käes ma ei taha kustutada.
*MOT: no aga vaata milline paks lai jurakas see on.
*CHI: ma kustutan lihtsalt selle siit ära punase kustutan ära kuuled?
%com: CHI viitab õpetaja pastakaga tehtud näidisele.
*MOT: see ei olnud tõesti kõige parem ausõna.
*CHI: a ma kustutan punase ära.
*MOT: proovi nüüd vaata kuidas sul esimene rida on tehtud tee selle järgi.
*CHI: aga siis mul läheb täpselt.
%com: CHI hääl läheb väga valjuks.
*MOT: noh aitab.
*CHI: a siis mul läheb täpselt samamoodi nässu ju.
*MOT: miks me vaidleme?
*CHI: a mul läheb täpselt samamoodi nässu ju.
*MOT: harjutamine teeb meistriks tead?
*CHI: ei tee.
*MOT: teeb küll.
*CHI: teeb nimodi et su su sul on palju raskem.
*MOT: Gregory mitte ükski laps ei sünni ilma niimoodi et ta oskab kõiki
kirjatähti väga ilusti kirjutada kõik harjutavad.
*CHI: ja ma ei usu et kõ et ei et maailmas ei ole mitte kedagi kes on
lapsepõlves õppind ja suurena ei oska ma ei usu et la et ei ole
mitte kedagi sellist maailmas no vaata aga väikest ma sul ära ei
lase kustutada.
*MOT: äh no tead.
*CHI: väikest ei kustuta ära.
*MOT: nii tead mis mina teen nüüd vä?
*CHI: noh?
*MOT: mina võtan sinu präegu sööginimekirjast maha.
*MOT: kes ei tee tööd see ei pea ka sööma.
%com: CHI hiilib MOT-i selja taha ja püüab makaroni varastada, mõlemad
hakkavad naerma.
*MOT: marss tagasi laua äärde akka kirjutama Gregory aitab aitab.
*CHI: siis ma ma kirjutan tagasi siia selle et mina olen sööginimekirjas
kirjutan kirjatähtedega kasvõi kui tahad vali ise.
*CHI: uh ma tahan ka tõstan kohe endale.
*MOT: tee kõigepealt oma kohustuslikud tähed ära ja siis vaatame mida sa
akkad seal kirjatähtedega tegema.
*CHI: misasja niimoodi niimoodi niimoodi ma alustan teiseltpoolt alt
alustan.
*CHI: niimoodi kuidas algus on kas sa ennustad kohe et tuleb jube vä?
*MOT: jaa ennustan küll kõvera seljaga on proovi teha nii et on ilus.
*CHI: sest ma ei oska teha muudmoodi alt üles.
*MOT: kuidas sa enne tegid kuidas tuleta meelde ja tee samamoodi.
*CHI: ma ei oska teha.
*CHI: ei pagan sa käsid mul kohe kõik ära kustutada paha emme paha emme
makaronid kuumad.
*CHI: ma ei kirjutand siia söögi et mina olen sööginimekirjas kirjas.
*CHI: kas sa ennustad kohe et tuleb jube?
*MOT: ei ennusta.
*CHI: tule ennusta.
*MOT: a palju ilusam palju ilusam kui eelmised need.
*CHI: palju ilusam kui need.
*MOT: pool meetrit laiad kaa tähed ei ole ilusam kui need need on ilusamad.
*CHI: no mis neist on kõige ilusam?
*MOT: ma ei tea see aga see on vist minu tehtud vä?
*CHI: jah.
%com: mõlemad naeravad.
*MOT: davaika.
*CHI: on küll.
*MOT: ja ei see on ka väga ilus ja see viimane on väga ilus.
*CHI: aga mis nendest on kõige ilusam?
*MOT: see ja see.
*CHI: aga vali välja üks kahest.
*MOT: autš see teine on kõige ilusam.
*CHI: see jah?
*MOT: mhmh.
*CHI: siis on esimene ju.
*MOT: nojah.
*CHI: esimene või teine on see?
*MOT: mhmh need on väga ilusad.
*CHI: ilus vä?
*MOT: jaa.
*CHI: ikka veel?
*MOT: kirjuta nüüd siia ka.
*CHI: kas see tuleb veider vä?
*MOT: ei tule mulle tundub et see kaa tuleb väga ilus aga tead mis vä püüa
nii et sa mitu korda ühte joont üle ei sodi ei ei-ei-ei-ei ta peab
kuskilt poole pealt juba kokku minema.
*CHI: ei kustut nääd sa kustutasid siit veidi seda sõrga ära.
*MOT: jaa aga ma ei saa muudmoodi proovi nüüd nii et ta kuskilt poole
pealt juba jookseb kokku sellega näh see joon jäi ju alles ma ju
jätsin sulle alles selle.
*MOT: jah vot nii väga ilus väga ästi.
*CHI: ma ei saa nii teha tead miks vä?
*MOT: no miks?
*CHI: ta ta ei või sirgelt üles minna.
*MOT: ta võib küll.
*CHI: ei või.
*MOT: ta võib küll.
*CHI: muidu ma ei saa seda teist pauna teha.
*MOT: saad ilusti saad.
*MOT: mhmh väga hea see tuli ilus tubli oled.
*CHI: väga ilus vä?
*MOT: väga ilus.
*CHI: kaunim kui see vä?
*MOT: ei ole kaunim.
*CHI: ilusam?
*MOT: ütleme nii et see on üks korralik kaa täht nii kuidas üks kaa täht
käib tubli oled järgmine.
*CHI: kuule tead.
*MOT: sa oled präegu välja teeninud kolm makaroni tee edasi.
*CHI: kuleee kas nende kõikide tähtedega vä?
*MOT: no vaatame.
*CHI: nende ja nendega koos vä?
*MOT: ei need on üleeilsed nende eest sa said süüa juba.
%com: naeravad.
*CHI: ei aga võta need ka arvesse ikka mitu punkti ma olen saand need ka.
*MOT: kuule matemaatikat teeme pärast tee kõigepealt tähed äta siis
vaatame.
*CHI: mis matemaatikat?
*MOT: arvutamist.
*CHI: mul on arvutamine tehtud.
*MOT: kõigepealt teed tähed ära siis loeme kokku korrutame kolmega siis
vaatame mitu makaroni saad.
*CHI: ei ei.
*MOT: eaküll ärme lollita palun.
*MOT: tõsiselt kohe.
*CHI: no kuidas on?
*MOT: ma ei saa kiisu praegu.
*CHI: saad küll.
*MOT: ei ma ei saa ma panen apukoort.
*CHI: no vot sinu pärast mul kukkus see maha.
*CHI: sinu pärast mul kukkus maha mi sinna makaronide sisse apukoort?
*MOT: mis makaronide ma teen kastet Gregory.
*CHI: mina ei teadnud.
*MOT: siis ära aja mulle jama.
*CHI: viimane leheküllllg.
*CHI: khõhhid.
*MOT: ja okei las ta olla võta järgmine.
*CHI: ja kui sa kustutama akkad siis sa ma panen lihtsalt peale.
*MOT: eaküll võta järgmine ära mulise.
*CHI: jaa-jaa-jaa.
*CHI: emme kas tund aega on juba täis?
*MOT: ei tea palun tegutse sina oma kaa tähtedega.
*CHI: aga kontrolli siis.
*MOT: kuule kas ma teen ühe purgi kõrvitsat ka lahti või?
*CHI: õõ.
*MOT: tahad sa?
*CHI: ära tee.
*MOT: ei taha või tead ma peaks tegema sellepärast et mul on Mare juures
veel üks maakerasuurune kõrvits.
*CHI: sa ei pea seda suurt võtma ma tean seda ja sa võid sa võid Karli
juurest ühe mini võtta.
%com: Karl on tädimees.
*MOT: no see mini on seest tühi ka ilmselt.
*CHI: on jah.
*MOT: aga selle suure me peame Marega pooleks tegema aga mul oleks ea kui
ma saan neid eest ära natuke.
*CHI: a ütle Marele et aa sa ei taha üldse.
*MOT: tahan küll miks ma ei taha siis.
*CHI: seal on neid nii palju vot sellepärast ei taha.
*MOT: noh siis teemegi lahti ühe.
*CHI: ei.
*MOT: palun ära karju kui sa ei söö ma söön ise hea küll.
*CHI: no minu oma palun ära tee lahti.
*MOT: okei.
*CHI: kuidas on mu kaks khõhhid khõhhid?
*MOT: aa see viimane on muide täitsa ilus täitsa okei.
*CHI: kas ilusam kui see vä?
*MOT: oota no ma vaatan lähemalt.
*CHI: kumb kas see viimane või see teine?
*MOT: a see mulle meeldib rohkem isegi see viimane.
*CHI: kas see on rohkem ilusam kui see vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kaunim.
*MOT: jah kaunim jah.
*CHI: üks veel ja siis ma saan süüa.
*MOT: tõstan sulle kohe jah?
*CHI: kastmega.
*MOT: mhmh.
*CHI: palun.
*MOT: palun-palun.
*CHI: no mis nüüd kõige ilusam on?
*MOT: ikka see eelviimane.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026713-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|36;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;4.1|male|||Target_Child|||
@Date: 10-JUL-2012
*MOT: mis sa räägid?
*CHI: ma lähen vaatan äkki mul on kuskil koinse.
*MOT: mis need koinsid on?
*CHI: no need no.
*MOT: mida?
*CHI: kulda tähendab.
*MOT: aa.
*CHI: xxx näed siin kuuskend seitse mul oleks ainult ühte veel vaja.
*MOT: mis sa siis saaksid?
%com: CHI mängib ema telefonis kollimängu.
*CHI: ma saaks vibunooled ma vibu ostsin muuseas ma sain surma aga ma
vibust ilma ei jäänud.
*MOT: mhmh okei väga hea ju.
*CHI: mhmh.
%com: vahepeal on üsna kaua vaikne, kumbki ei räägi.
*CHI: nii ma sain vibunooled kätte juba.
*MOT: mida?
*CHI: et ma sain juba vibunooled.
*MOT: ahah ma ei saa üldse aru mis sa räägid sa räägid nii sodiselt.
*CHI: mm okei.
*MOT: vaata kui sa seda kätt sinna lõua peale või lõuga käe peale toetad
kogu aeg siis ei saagi keegi aru mis sa räägid.
*CHI: okei.
*MOT: äkki sa paned natuke vaiksemaks need kolliurinad seal mm päris
jah nõme kuulata.
*CHI: jälle sain surma koguaeg suren.
*MOT: nüüd jäid oma rahast ka ilma vä?
*CHI: kogu aeg jään rahast ilma.
*CHI: xxx aga õnneks mul on järgi veel mõõk mõõga ma jätsin alles.
*CHI: see teine on skroll off left.
*MOT: mmhmmhmm.
*MOT: aah mis kuupäev täna on?
*CHI: ma ei tea mis nüüd juhtus?
*MOT: kümnes.
*CHI: mis juhtus?
*MOT: midagi ei juhtunud ma präegu avastasin et mul saab omme
autokindlustus otsa.
*CHI: noo.
*MOT: jama-jama.
*CHI: siis pead uuesti kindlustama.
*MOT: mhmh.
*CHI: millal sa seda tegema pead?
*MOT: ma arvan et nüüd.
*CHI: täna vä?
*MOT: no mida rutem seda parem ma võin omme ka teha.
*CHI: mhmh võibolla tõesti mida rutem seda parem jaa.
*CHI: vaatan kas siin on veel midagi tegelt maa et ma lugesin selle juba
läbi.
*MOT: aa kuule see teie koolilaager sa sinna ikka tahad minna?
*CHI: Harley tahab?
%com: Harley on kolm aastat vanem vend.
*MOT: ma ei tea eks ta piriseb küll aga mis tal muud üle jääb.
*CHI: jaa tahan.
*MOT: sina tahad?
*CHI: mmh.
*CHI: xxx tema käest ma saan nen selle eest vähe raha siit ei saa lihtsalt
nii lihtsalt.
%com: CHI räägib oma telefonimängust.
*MOT: misasja?
*CHI: midagi.
*MOT: aga kui sa räägid räägi selgemini et ma aru ka saaks.
*CHI: jaa.
*CHI: tema käest ma saan selle eest rohkem raha kui nende.
*CHI: oi nüüd ma olen nüüd ma olen xxx.
*MOT: müüsid midagi maha vä?
*CHI: jaa ma müüsin ühe sinise maha selle eest saab seitsekend kuus xxx
seda koinsi.
*MOT: a nüüd saad osta vibusid endale?
*CHI: mmh.
*MOT: või neid nooli.
*CHI: nüüd mul ma sain surma mult võeti vibu ära.
*MOT: mida?
*CHI: ma sain surma mult võeti vibu ära.
*MOT: ahah nüüd sa pead alustama sellest et ostad vibu jälle jah?
*CHI: mhmh või äkki ma ostan endale mõne võlukepi jah kui üldse raha ei
tule erineva hinnaga küllap teevad erinevaid asju.
*MOT: vot võibolla.
*CHI: kõik võib olla.
*MOT: näe Margus tegi Heidi lõpetamisel nii ilusaid pilte.
*CHI: mhmm nii lahe Margus on siin ju.
%com: Heidi on MOTi õde ja Margus on Heidi äi.
*MOT: no see on vist minu tehtud pilt Marguse selle fotokaga.
*CHI: okei.
*MOT: äge onju?
*CHI: mhmh kõik Märt ka.
%com: Märt on sugulane.
*MOT: mhmh.
*CHI: seda pilti ma olen näind kuskil vist xxx on see võimalik et ma olen
näind vä?
*MOT: ma ei tea minul ei ole seda pilti.
*CHI: kust sa selle pildi siis leidsid?
*MOT: ei no minu mina oma fotokaga seal selle koha peal ei teinud pilti.
*CHI: aa siis võibolla tõesti ei ole näind minumeelest ma olen seda pilti
näinud.
*MOT: võibolla.
*CHI: kõik võib olla.
*CHI: mam ma müün veel asju maha.
*MOT: mmmh.
*CHI: siis saan veel rohkem raha.
*MOT: vihma akkas just sadama.
*CHI: ma mõtsin et te istusite miks ta selle alla pani aa et vihm peale ei
sajaks.
*MOT: mhmh see on Heidi diplom seal salli all peidus muidu oleks märjaks
saanud.
*CHI: mhmh muidu oleks märjaks saanud viiskümmend ei sada viiskümmend kuus
seda koinsi.
*CHI: xxx.
*MOT: oota ma ühte näitan sulle veel.
*CHI: noo seal oled sina ka peal.
*MOT: jaah meie meie Marega ka pildi peal.
%com: Mare on MOTi ja Heidi ema, CHI vanaema.
*CHI: perepilt.
*MOT: perepilt jah.
*CHI: kui Villu oleks kaasa tulnud siis oleks veel rohkem olnud perepilt.
*MOT: tead ega ma väga ästi ei saa aru mis sa räägid sest sa õõ.
*CHI: et kui Villu oleks ka tulnd siis oleks veel rohkem perepilt.
%com: Villu on vanaisa.
*MOT: jah.
*MOT: ilusad pildid.
*CHI: mhmh väga ilusad.
*CHI: võib ma teen võisaia?
*MOT: võisaia vä?
*CHI: mhmh.
*MOT: no lähme teeme.
*CHI: või midagi mida süia saab.
*MOT: no lähme teeme iseenesest vesi peaks ka varsti keema minema.
*CHI: mhmh xxx.
*MOT: ei kee vä?
*CHI: ei võid on?
*MOT: võid on ja oota aa on küll aga saia peale kui tahad saad tomatit.
*CHI: xxx kas meil saia on.
*MOT: jah tahad tomatit?
*CHI: jaa.
*MOT: lõikan sulle sealt tükke.
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh.
*CHI: selline.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt meil on leiba ka.
*MOT: on jah.
*CHI: aga oled sa kindel et xxx on küll.
*MOT: on vä?
*CHI: vaata.
*MOT: jah viska ära see.
*CHI: saime kappi ruumi juurde.
*MOT: vaata praegu on kõik nii palav ja niiske selle palavaga läheb kõik
nii kiiresti allitama aga ma lõikan neid suuri kannikaid väiksemaks
sulle.
*CHI: väiksemateks kannikateks.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt neid mõlemat saab süia ju.
*MOT: muidugi saab kõik kõlbab süia.
*CHI: jah mis ette antakse.
*CHI: nüüd on meil küll palju saia.
*MOT: jah.
*MOT: määri ise võid jah.
*CHI: jah sina ei taha?
*MOT: kuule ei ma ei taha.
*MOT: taadadaadadaa kus ma sulle seda tomatit lõikan.
%com: MOT rääkis poollauldes.
*CHI: siin peal.
*MOT: mm ma ei taha selle peal.
*CHI: tavaliselt küll lõikad selle peal.
*MOT: ei see on alb lõikelaud.
*CHI: siis sa oleks võind teise võtta suurema.
*MOT: vot aga ei viitsinud.
*CHI: okei.
*CHI: okei.
*MOT: kui sa tuled sealt siis võta sool ja pipar ka aa sa võtadki juba.
*CHI: jah sellepärast ma sinna läksingi.
*MOT: mhmh.
*CHI: a sa ikka tahad jah?
*MOT: ei mina ei taha.
*CHI: miks sa siis ütsid et sool ja pipar?
*MOT: sina ju tahad.
*CHI: aa kus sa tead et ma tahan?
*MOT: misasja?
*CHI: kust sa tead et ma tahan?
*MOT: sa tavaliselt ju sööd ei söö soola ikka paned ju.
*CHI: söön küll.
*MOT: noh mis seal siis imestada on.
*CHI: xxx.
*MOT: pane peale jah.
*CHI: xxx.
*MOT: nää kamapalle kui keegi tahab.
*CHI: kamapallid vä?
*MOT: mhmh.
*CHI: jaa.
*CHI: oi kas meil on veel pipart?
*MOT: aa see pakk ongi tühi üldse siin paki sees on siit tuleb näpuga
võtta.
*CHI: miks näpuga?
*MOT: millega siis?
*MOT: näpuga võtad xxx sealt sest ma ei taha seda sinna ümber kallata.
*CHI: miks?
*MOT: sest see pole õige pipar.
*CHI: xxx.
*MOT: see pole jahvatatud pipar ma ei taha sinna panna mingit muud.
*CHI: sinna tahad panna ainult jahvatatud pipart?
*MOT: jah.
*CHI: mitte jahvatatud valget pipart.
*MOT: see ei ole valge see on purustatud.
*CHI: jaa aga kas jahvatatud valge pipar on ka olemas?
*MOT: ah?
*CHI: kas jahvatatud valge pipar on ka olemas?
*MOT: ma ei tea igasugu pipart on olemas.
*CHI: ka viie pip viie pipra segu ja.
*MOT: jah.
*CHI: see on mingi aa see ongi piprasegu.
*MOT: mhmh aga ta on ikkagi purustatud.
*CHI: jah aga tegelt see on ka see on ka purust tehtud ju.
*MOT: mhmh.
*CHI: aga nimi on selline.
*CHI: nii hea.
*MOT: onju.
*CHI: mhmh.
*CHI: lõikasin saia pooleks?
*MOT: ah lõikasid saia pooleks?
*CHI: mhmh.
*MOT: tead mis sa teed präegu vä?
*CHI: mh?
*MOT: sa ajad mulle ka isu peale nimodi.
*CHI: mmm.
*MOT: aga nimodi ei saa ju.
*CHI: mh.
*MOT: ma vist pean ikka tegema endale ka ühe.
*CHI: mm peadki.
*MOT: siia mahub üks pisikene.
*CHI: mhmh.
*MOT: kuule ära tammu ringi söögiajal kui sööd siis söö.
*CHI: mhmh.
*CHI: mm.
*MOT: issand koera saba ma ehmatasin.
*CHI: emme.
*MOT: jah.
*CHI: ma lähen korra arvutisse.
*MOT: ei ära pane kõvemaks praegu.
*CHI: ühest kannikast on kaks viilu lõigatud ja üks kannikas.
*MOT: mhmh päris hea ju mis siin sees siis on siis oota.
*CHI: hea vastus.
*MOT: must pipar sool paprika sinepiseemned ja maitseained vot mis on
piprasegus.
*CHI: sinepiseemned?
*MOT: jaa.
*CHI: misasi see on ma ei tea seda xxx kui ei tea mis on siis ära söö
see valge.
*MOT: mh võta üles sul on käed küljes miks sa jalaga nühid seda?
*MOT: ma ka ei tea mis see on mingi aga no.
*CHI: äkki see on vaha.
*MOT: aga pane palun prügikasti.
*CHI: vaha.
*MOT: kas sul on keeruline panna seda prügikasti?
*CHI: ei ole.
*MOT: siis pane.
*CHI: vaata sinna.
%com: CHI tegi magnetkuulidest ahjuukse peale näo.
*MOT: mhmh.
*MOT: vaata sinna.
%com: MOT tegi näost naerunäo.
*MOT: mh heh heh rõõmus nägu rõõmus nägu on palju ilusam onju?
*CHI: jaa.
*MOT: mhmh nüüd ahi naeratab meile.
*CHI: mhmh.
*CHI: vaata sinna.
*MOT: mhmh.
*MOT: aiaa.
*MOT: nii aga mis me sinna makaronide kõrvale teeme ikkagi?
*CHI: ei tea midagi saia.
*MOT: saia jah.
*CHI: xxx.
*MOT: mul on tunne et me peame tegema ühe seenekastme.
*CHI: aah mis seene kuke?
*MOT: männiriisika.
*CHI: ajaa nii kahju.
*MOT: miks?
*CHI: ma oleks tahtnud et sa teed kukeseenekastme.
*MOT: no tegelikult kui ma oolega vaatan külmkappi siis äkki ma leian
sealt ühe paki karbi kukeseeni ka veel.
*CHI: siis me oleme ikka eri õnnelikud kas teeme segu.
*MOT: ei segu ei tee see ei tule hea.
*CHI: kus tead?
*MOT: tean a neid kukekaid on nii vähe siin.
*CHI: kas sellest küll kastet ei saa vä?
*MOT: ma kardan küll jah.
*CHI: kardad agaa.
*MOT: neid saab niisama süia.
*CHI: see kukeseene ja mille segu ei või mille kaste aa ei millest mis
kastme me nüüd teeme a võib lahti teha?
*MOT: ära tee praegu lasta sulab üles.
*CHI: ahah.
*MOT: see on jääs ju präegu nagunii süia ei saa.
*CHI: aga äkki ma võtan mingi väikse kausi panen kuuma vett sisse panen
selle sinna sisse?
*MOT: ah Gregory ära räägi nii palju ma ei jõua kuulata.
*CHI: okei mu seen on kadunud.
*MOT: jah su seenel oli juba tekkinud siia palju sõpru kes kõik elasid
siin purgis.
*CHI: kes?
*MOT: mina ei tea kes.
*CHI: mingid putukad vä?
*MOT: jah.
*CHI: vastik.
*MOT: vastik-vastik jah.
*CHI: vastik-vastik-vastik ja mis temaga tegid viskasid minema?
*MOT: viskasin minema.
*CHI: tead mis ma oleks teind vä?
*MOT: noh?
*CHI: vaata nii ma tema ma oleks selle vedelikule oleks kalland kuhugi
sisse siis oleks need putukad välja õngitsend ja siis oleks söönud
ta ära.
*MOT: kuule kas vihma ka vahepeal sadas vä?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: ma ei tea tõesti.
*MOT: siis kui ma koertega väljast tulin siis tundus et akkab sadama aga
vist ei ole sadanud siis ma oleks võinud vabalt muru ära niita ju.
*CHI: mhmh.
*MOT: kuhu sa trambid?
*CHI: mm.
*MOT: miks?
*MOT: kuule aga kui sul on siin söök pooleli ma ei saa aru Gregory mida sa
teed arvutis vahepeal.
*MOT: tahtsid süia söö ära jookse ringi samal ajal.
*CHI: okei.
%com: MOT peseb nõusid.
*MOT: lõid varba ära või?
*CHI: jaa.
*CHI: xxx.
*MOT: ah?
*CHI: ma teen veel kuna kolm neli tom viis tomatit on veel järgi.
*MOT: tee-tee a kui sa nüüd kõhu enne juba saiast täis sööd siis sul on
vist suht ükskõik mis kastet ma sinna teen vä?
*CHI: ei ole.
*MOT: kindel vä ja sööd ka vä?
*CHI: jaa.
*MOT: nunuu eks seda siis paistab.
*CHI: xxx.
*MOT: a kui mina tõstan siis sa pead kõik ära ka sööma seda tead vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: siis parem äkki tõstad ise?
*CHI: ei ma tahan et sina tõstaks tead miks vä?
*MOT: noh?
*CHI: siis ma saan emmet süüdistada.
*MOT: haahaa.
*CHI: xxx.
*MOT: kaks tomatit lõikasin jah.
*CHI: meil rohkem ei ole vä?
*MOT: kule üks on aga see on vist juba nii pehme.
*CHI: okei xxx.
*MOT: no vaata.
*CHI: xxx.
*MOT: ksa arvad et sul jääb väheks vä?
*CHI: ma teen ühe saia xxx mis see ongi mis pallid need on?
*MOT: kamapallid.
*CHI: jaa.
*MOT: ja sissa sööd neid ka veel vä a miks ma üldse süia teen siis?
*CHI: mm.
*MOT: on mingi mõte sellel söögitegemisel vä?
*CHI: mmhmh.
*MOT: teen lihtsalt selleks et omme oleks võtta.
*CHI: mkmm.
*MOT: no mina ei usu et sa sööd täna veel midagi.
*CHI: söön küll.
*CHI: söön küll ma midagi söön a natuke saia söön ka.
*MOT: väga ea ma panen need kappi tagasi.
*CHI: mhmh.
*CHI: mmhmh.
*MOT: koksul ammas ei akka ära tulema veel vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: sa pead tead mida sööma õuna.
*CHI: mkmmm.
*MOT: miks?
*CHI: mkmm.
*MOT: saad ometi lahti sellest loksuvast ambast sulle meeldib kui ta
loksub vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: minu meelest on palju vastikum see kui ta sul loksub ja korralikult
süia ei lase saaks ometi akata uued ambad välja tulema ja.
*MOT: kuule kas sa võid paigal istuda mul läheb silme eest kirjuks nimodi.
*CHI: sa rääkisid sellest vä?
*MOT: jaa.
%com: CHI näitas emale tomatit, millest enne juttu oli.
*CHI: xxx.
*MOT: tal on üks külg pehme iseenesest ma võin teda lõigata ju kui sa kui
sa tõesti tahad.
*CHI: jaa.
*MOT: ja see teine on vist täitsa kortsus seal.
*CHI: ei ole.
*MOT: näita on küll.
*CHI: issand jumal.
*MOT: jah jah keegi tarkpea on pannud lõigutud tomati külmkappi.
*CHI: tead mis vä?
*MOT: ei tea.
*CHI: ta on selle küljega mis oli allappoole ju.
*MOT: jah.
*CHI: xxx lõigatud see oli allapoole palun lõika.
*MOT: oota kohe ma segan need makaronid ära et põhja ei jääk.
*CHI: võib ma lähen söön nüüd ei mängin?
*MOT: ei aga sa sööd ju.
*CHI: kuni sa lõikad.
*MOT: ma lõikan ma juba lõikan sa samal ajal juba määri kuhu sa mängima
jooksed.
*CHI: aa siis saab kiiremini saia.
*MOT: njah.
*MOT: pole siin mingit jooksmist.
*CHI: jaajah.
*MOT: jajah.
*CHI: sa ei sai kukkus maha aga õnneks mitte selle küljega.
*MOT: mhmh.
*CHI: kus või peal on.
*MOT: siis sul läks küll hästi.
*CHI: jah väga ästi.
*CHI: xxx.
*MOT: huvitav tõesti jah onu Huubert tõi äkki.
%com: onu Huubert on pere kõnepruugis see salapärane keegi kes kõik asjad
ära teeb.
*CHI: mhmh.
%com: CHI ütleb veel midagi, mida ei ole kuulda.
*MOT: nii ja siis tuleb tead mis teha vä?
*CHI: noh?
*MOT: pesu tuleb pesta muidu meil pole omme Räpinasse midagi kaasa võtta.
*CHI: lähme omme Räpinasse juba?
*MOT: no ma ei tea jutt nagu oli ainuke asi et ma ei tea eks see on sinu
otsustada selleprst et kui me lähme omme Räpinasse siis meil jäävad
reedel Untsakad ära.
*CHI: äh.
*MOT: nii et mõtle ks Räpina või Untsakad.
*CHI: xxx.
*MOT: mõtle mõtle.
*CHI: kumba sa rohkem tahaks?
*MOT: no sul on mõtlemisruumi natukene veel.
*CHI: kumba sina tahaksid?
*MOT: mina ei tea mulle meeldivad mõlemad.
*CHI: ja kumba sa minna tahaksid tahad?
*MOT: mõlemasse tahan minna.
*CHI: aga lähed ikkagi Räpinasse.
*MOT: ma ei tea ma pole otsustanud veel.
*CHI: mm.
%com: CHI on läinud eemale, MOTi järgmine lausungi algus on mõeldud
koerale ja lõpp taas lapsele, kes tuleb täis suuga ja tahab rääkima
hakata.
*MOT: kuule koer mine eest ära mine mine mine hei Mona sinnapoole söö suu
tühjaks siis räägi ära enne akka.
*CHI: mhmh.
*MOT: noh mis sa tahtsid öelda?
%com: CHI osutab käega arvuti suunas.
*MOT: okei okei okei.
*CHI: xxx a kuskohas see mee Untsakad on?
*MOT: merepäevadel.
*CHI: mh pagan.
*MOT: pagan jah.
*CHI: et kui oleks kuskil sealkandis siis saaks sinna sõita.
*MOT: oopis teises kandis kahjuks.
*CHI: xxx.
%com: midagi kõriseb laual ja CHI juttu pole kuulda.
*MOT: misasjad?
*CHI: see xxx mis see oligi.
*CHI: mitte Untsakad mitte Untsakad vaid.
*MOT: Harku kantri vä?
*CHI: jah.
*MOT: no Arku kantrile me laupäeval juba võime tagasi tulla.
*CHI: me reedel ei või vä?
*MOT: no selleks üheks päevaks ei ole mõtet Räpinasse sõita kas sa tead
kus Räpina asub vä umbkaudugi?
*CHI: äkää.
*MOT: Räpina asub täpselt teises Eestimaa otsas risti kõige kaugemal.
*CHI: võib ühe selle võtta?
*MOT: jaa võib sa võid kõik ära süia Räpina asub Peipsi järve ligidal.
*CHI: mida?
*MOT: Räpina asub Peipsi järve lähedal kui sa umbes kujutad ette Eesti
kaarti siis tõmba diagonaal.
*CHI: aa.
*MOT: Tallinnast.
*MOT: nii et ta on nii kaugel et sinna pole tõesti üheks päevaks mõtet
minna.
*CHI: kaheks päevaks ka mitte.
*MOT: no kui me kolmapäeval lähme ja laupäeval tuleme siis on noh kaks ja
pool päeva võibolla.
*CHI: siis on siis on tead palju vä?
*MOT: noh?
*CHI: kolm ja pool päeva.
*MOT: tegelikult ei ole sest me jõuame kohale kolmapäeva õhtul ja tulema
akkame laupäeva lõunal.
*CHI: aa.
*MOT: nii et väga ei ole kolm ja pool päeva suhteliselt vähe ikkagi.
*CHI: aga ikkagi kaheks päevaks nii vähe.
*MOT: Eeva pakkus muidu välja järgmist nädalavahetust ka aga järgmise
nädalavahetusega on see et esitekss on meil umbes sellel ajal ju
Harli sünnipäev mida me võime ka pidada tegelt muul ajal.
*CHI: noh.
*MOT: aga siis on veel noh Kadri on Tallinnas Kadri tahaks ära näha meil
on tüdrukuteks kokku lepitud kahekümne esimeseks kokkusaamine
kahekümne esimese päeval on mul suguvõsa kokkutulek kuhu ma pean
teiega minema.
%com: Eeva, Kadri ja tüdrukud on kõik olnud ema õpingukaaslased.
*CHI: meiega?
*MOT: teie kõigiga jah.
*CHI: miks?
*MOT: sest te olete ka suguvõsa.
*CHI: aga kui Karl ja Heidi abielluksid siis oleks Märt ka meie sugulane
vä?
%com: Heidi on ema õde, Karl tema peigmees ja Märt Karli tädipoeg.
*MOT: ei Märt ei oleks meie sugulane siis.
*CHI: miks?
*MOT: sest Märt ei ole Heidi sugulane on Karli sugulane.
*CHI: aga Märt on Karli sugulane ja kui Heidi ja Karl abielluvad.
*MOT: ega siis mm ega siis Karl ka meie sugulaseks ei saaks.
*CHI: miks saaks ju.
*MOT: ei saaks need kes need kes on abielu kaudu niiöelda sugulased nende
neid kutsutakse tegelikult hõimlasteks üldse.
*CHI: mm.
*MOT: need ei ole sugulased.
*CHI: aga kuule.
*MOT: noh?
*CHI: kas ma võin võtta ühe väikse kausi panna sinna tulikuum vesi sisse?
*MOT: ei.
*CHI: xxx sisse sinna.
%com: CHI tahaks külmutatud kukeseenes kuumas vees üles sulatada.
*MOT: mkm.
*CHI: kas nüüd võib selle lahti teha?
*MOT: ei või las nad sulavad sul ei ole kiiret nendega.
*CHI: tahan süia neid.
*MOT: sa saad.
*CHI: a millal?
*MOT: iga asi omal ajal või natukene iljem.
*CHI: xxx on sellises tükis.
*MOT: misasja?
*CHI: tükis on.
*MOT: tükis on jaa aga Gregori kas sa suudad natuke selgemalt rääkida?
*CHI: ma rääkisin.
*MOT: ei rääkinud sa räägid täitsa võõrkeeles sa pead meeles pidama et sa
pead rääkima selgemalt.
*CHI: ma mäletan et Enriko rääkis ükskord mingit midagi rääkis.
*MOT: jah.
*CHI: ja Heidi oolega kuulas.
*MOT: jah.
*CHI: ja ja siis nii tore et su laps oskab nii palju võõrkeeli.
*MOT: jah inimene peab ju oskama võõrkeeli onju.
*CHI: jah.
%com: CHI mängis külmutatud seente karbiga kuni seenekamakas karbi seest
põrandale kukkus, MOT pahandab.
*MOT: aa said akkama ikka see on küll lõbus selle asemel et need kokku
korjata võid kohe koertele sööta ju.
*CHI: korjasin kokku.
*MOT: aga põrandalt korja nüüd need jupid ka ja viska minema mitte need
põrand on must need on karvased ju.
*CHI: sorri.
*MOT: mis sorri miks sa ei või kunagi kuulata kui ma ütlen ei tee lahti
las ta olla siin kui ta oleks siin olnud ta poleks kuhugi kukkunud
aga ei sa ei saa sul on vaja käperdada ja näppida.
*MOT: näe veel ei Demi mine ära veel on põrandal tükke koer ei tohi süüa
neid need on soolaga.
*CHI: mm.
*MOT: jah.
*CHI: rohkem ei ole vä?
*MOT: no vaata ise üle sina oled ju lähemal.
*CHI: minumeelest küll rohkem ei ole xxx sina näed vä?
*MOT: ei näe präegu.
*CHI: vaata.
*MOT: no präegu ei näe a vaata sina lähemalt sa oled pool meetrit lähemal
kui mina ju.
*CHI: ei ole xxx.
%com: CHI juttu pole üle praadimishäälte kuulda.
*MOT: nii tee laua peale ruumi nüüd.
*CHI: mmm nii ruumi ja mis nüüd siia peale tuleb?
*MOT: suur seen.
*CHI: mis suur seen?
*MOT: kuuseriisikas.
*CHI: võib ühe võtta?
*MOT: võib.
*CHI: xxx see on nii hea.
*MOT: on vä?
*CHI: mhmh.
*MOT: ndon need mis me sügisel tegime siin.
*CHI: jah.
*MOT: mäletad?
*CHI: eelmine sügis?
*MOT: eelmine sügis.
*CHI: üleeelmine.
*MOT: eelmine üleeelmise aasta omad on ära söödud või ära visatud.
*CHI: mm eelmine sügis me ei teind ju.
*MOT: tegime tegin küll.
*MOT: anna mulle saad sa võtta panni välja praeahjust?
*CHI: ei saa xxx tegin nalja.
*MOT: halb nali.
%com: CHI teeb kapiukse lahti ega leia sealt panni.
*CHI: aa ahjust.
*MOT: ahjust jah see ei ole ahi.
*CHI: jah aga vahepeal on ta seal.
*MOT: ei ole.
*CHI: on küll üks pann no see.
*MOT: mul on nii palav et õudne.
*CHI: on ma ei saa seda võtta välja.
*MOT: okei jäta uks lahti ma võtan ise tee vähemalt aken lahti.
*CHI: sealt?
*MOT: sealt.
*CHI: tahaks kitarri mängida pärani ülevalt?
*MOT: tee pärani.
*CHI: xxx tahaks kitarri mängida.
*MOT: mina ei tahaks et sa präegu kitarri mängid.
*CHI: vaikselt.
*MOT: ei tahaks vaikselt ka.
*CHI: okei.
*MOT: kuule milleks on vaja seda taarat oida alles palun võta ja viska
minema.
*CHI: xxx.
*MOT: no ikkagi.
*CHI: see on minu mälestus.
*CHI: ispaaniast.
*MOT: no kui sa kõik sellised asjad alles oiad siis sul ei ole varsti
endal kohta kus elada minul juba akkab kitsaks minema.
*CHI: mm noojah.
%com: MOT loputab potti.
*CHI: xxx.
*MOT: mai saa sõnagi aru palun ütle selgemini.
*CHI: ma ütlesin xxx selle peale panna.
*MOT: kukeseeni saad igalepoole peale panna.
*CHI: kukeseeni saab igalepoole peale panna isegi makaronide.
*MOT: palun ära kõõlu tooliga.
*CHI: okei kas ma nüüd võin minna mängima?
*MOT: no mine mängi.
*CHI: okei xxx.
%com: MOT kolistab endiselt nõudega, keegi helistab, CHI tuleb vaatama,
kes helistas, MOT teeb lindistusse pausi.
*MOT: akkas karjuma näed.
*CHI: xxx.
%com: CHI hüüab midagi eemalt arvuti tagant, MOT praeb seeni kastme jaoks.
*MOT: issi helistas vahepeal.
*CHI: mida xxx.
*MOT: tead tule räägi siin ma ei kuule ma.
*CHI: miks sa seda ütlesid et ta xxx?
*MOT: no sa vaatasid et millepärast see telefon karjuma akkas.
*CHI: ahah.
*MOT: mm.
*MOT: elistas ütles et oli Kirnas käinud just.
%com: Kirnas on suvila.
*CHI: ja mis ta seal tegi?
*MOT: tõi endale jalgratta linna nad tahavad minna jalgrattamatkale.
*CHI: kes?
*MOT: töökaaslastega.
*CHI: ahah.
*MOT: koer mine koht no mine Demi palun mine koht.
%com: MOT saadab minema koera, kes on end vahepeal jälle jalgu magama
sättinud.
*MOT: kule kas sa ei söö rohkem Gregori vä?
*CHI: saia vä?
*MOT: jah.
*CHI: äkää.
*MOT: aga miks sa laiali jätsid?
*CHI: jätsin vä?
*MOT: jätsid vä muidugi jätsid kõik on laiali tule korja kokku.
*CHI: juba korjan saiad panen sinna.
*MOT: aah saiakoti ma viskasin ära pane siia sisse.
*CHI: ja panen sinna sahtlisse vä?
*MOT: jah sinna sisse ja sinna sahtlisse ja tomati need viilud võid koos
taldrikuga panna külma.
*MOT: nimodi ei saa et sa arvad et sa nüüd oled lõpetand ja siis sa oled
läind.
*CHI: soori sorri sorri sorri.
*MOT: jäi ette midagi vä?
*CHI: ei jäänd.
*MOT: ok.
*CHI: kinni xxx.
*MOT: tead mis veel võid teha vä?
*CHI: noh panen xxx vä?
*MOT: no ja need pane ka ära ja siis võid mulle piima anda kui sa aega
saad.
*CHI: no kui ma aega saan.
*MOT: no kui sa saad jah äkki sa saad ikka.
*CHI: aeg on siin a tegelt ma ei tea ka.
*CHI: näe saingi.
*MOT: vedas.
*CHI: vedas väga vedas.
*MOT: mhmh.
*CHI: mitte lihtsalt vedas vaid väga vedas.
*MOT: siis võid laualapi võtta natuke märjaks teha ja laua ka saiapurust
puhtaks tõmmata.
*CHI: miks?
*MOT: a miks mitte kus on kirjas et mina pean kõike tegema kus see on
kirjas ah näita mulle.
*CHI: seal et minu mängus on et mul on mäng pooleli seal on see kirjas.
*MOT: ah tead mis vä seal on see ka kirjas et kui ema tahab ema võib
juhtme välja tõmmata.
*CHI: okei.
*MOT: nii et parem pühi laud ära ja.
*CHI: no mis siis et ema võib juhtme välja tõmmata.
*MOT: novot siis istud ilma juhtmeta.
*CHI: see ei aita ikka xxx aga mul on mäng pooleli ju.
*MOT: jaa aga see mäng pooleli see ei võta sul kaua aega ju jumaloia tõmba
lapiga üle.
*CHI: võtab küll seal on asjad mida peab üles tõstma ja.
*MOT: tead ennem töö ja pärast lõbu.
*CHI: xxx ennem töö ja pärast lõbu ennem ennem töö ja pärast kõbu.
*MOT: või las olla ma kasutan siin.
*CHI: urrrr urr urr ma tõmban ainult saiapuru no sealt kus on saiapuru
sealt ma tõmban ja kus ei ole sealt ei tõmba.
%com: MOT ohkab lootusetult.
*CHI: onju.
*MOT: tead ma võin ise ka tõmmata mul ei ole vaja su abi.
*CHI: tõmban ise xxx.
*MOT: kui sa midagi teed siis tee korralikult või ära tee üldse mingit
poolikut tegemist ma ei viitsi.
*CHI: siis ma parem ei tee üldse kui on selline võimalus ei tee xxx see
juba on märg.
*MOT: väga hea seda lihtsam sinu jaoks.
*CHI: tead mille järgi ma saan tõmmata vä?
*MOT: noh?
*CHI: siin on ju need eledam ja tumedam triibud.
%com: CHI peab silmas, et see koht, kust on juba lapiga üle käidud, on
niiske ja tumedam.
*MOT: jutid on ees jah.
*CHI: mhmh.
*MOT: tõmba sealt jah.
*CHI: ma siis vaatan neid.
*MOT: peaks vist maitsma ka või?
*CHI: kuule kas sa aitaksid mind?
*MOT: millega?
*CHI: need.
%com: CHI tahab, et MOT tõstaks mingid asjad laua pealt eest ära.
*MOT: need las olla sin seal ei sinna sa saiapuru ei suutnud ajada.
*CHI: noo seda ma mõtsin et siin oli nii palju asju xxx.
*MOT: mage.
*CHI: mage?
*MOT: mage.
*CHI: ma tahan ise soola panna.
*MOT: a kus ma panin soolatoosi ma kaotasin ära praegu soolatoosi ah.
*CHI: jämesoolaga.
*MOT: peenikese.
*CHI: tahan ise panna.
*MOT: ei.
*CHI: võib ma segan ära?
*MOT: ei sest sa ei roni poole kerega mulle panni peale.
%com: MOT teeb toitu pliidi tagumisel raual ja laps tegelikult ei ulata
sinna ennast põletamata.
*CHI: no nimodi.
*MOT: ei pritsib sealt.
*CHI: ma ei ole poole kerega panni peal mu käsi.
*MOT: eakene küll ära tallu mu varbaid.
*CHI: sorri.
*MOT: kule aga minul on tunne et söök on justku valmis vä.
*CHI: okei xxx.
*MOT: nii.
*CHI: on ka vä tunduda ju võib.
*MOT: no ei minu meelest on täitsa valmis kohe minu meelest tuli väga ea
kaste ma ütleks.
*CHI: tuli vä?
*MOT: jaa.
*CHI: a sa ei ole veel maitsnud.
*MOT: maitsesin just präegu.
*CHI: kuidas see on kuum ju?
*MOT: no mis see väike kuum siis ikka teeb?
*CHI: see on ikka väga kuum.
*MOT: peale tuleb puhuda siis ei ole kuum ja ongi valmis.
*CHI: ongi vä?
*MOT: uskumatu.
*CHI: täna saab süia.
*MOT: täna saab süia jaa täna on ea päev.
%com: CHI läheb tagasi arvutimängu mängima.
*MOT: nii kuule aga katsu seal oma mänguga nüüd ka nimodi sättida et saad
ikka vahepeal sööma tulla.
*CHI: jaa.
*MOT: või jätad pausile ta niikauaks?
*CHI: siis maaaaa.
*MOT: no las ta istub seal pausil mis taga juhtub.
*CHI: kas ma ei saa kuskile natuke nihutada vä?
*MOT: no ega sa seal arvuti kõrval ikka ei söö.
*CHI: miks?
*MOT: ei söö.
*CHI: mh.
*MOT: minule kohe ei meeldi niuksed asjad.
*CHI: aint kui ta jahtub nii kaua kuni ta jahtub.
*MOT: no ma tõstan taldrikusse valmis sulle aga ütle mulle näita mulle kui
palju ma tõstan.
*CHI: ei tõsta ise.
*MOT: no jaa ma tõstan aga sina ütle palju sa jaksad äkki ma tõstan
muidu liiga palju üldse.
*CHI: siis ma saan sind süüdistada aint.
*MOT: jaa muidugi nii tore kui.
*CHI: veel veel.
*MOT: kedagi saab süüdistada.
*CHI: veel ikka veel ikka loomulikult.
*MOT: noh?
*CHI: aitab.
*MOT: no ma panen ühe veel siis saad mind süüdistada.
*CHI: siis saan.
%com: MOT naerab.
*CHI: ja kui kastet on liiga palju siis saan ka sind süüdistada.
*MOT: kastet ei ole kunagi liiga palju.
*CHI: on küll.
*MOT: minu meelest.
*CHI: ära liiga palju pane.
*MOT: tead mis öeldakse vä?
*CHI: noh?
*MOT: vanama Endla ütleb selle kohta.
*CHI: noh Endel.
*MOT: jah palju veetakse obusega.
*CHI: vanaema Endel.
*MOT: nii minu poolest on.
*CHI: ma segan ta ära.
*MOT: sega siis ta jahtub paremini.
*CHI: kast kastme ja selle.
*MOT: jah sega sega.
*CHI: siis jahtub paremini.
*MOT: aga piima ma ei tahaks et te täna võtate kui sa tahad juua siin on
seda kannujooki piima on nii vähe ja ma ei taha täna õhtul poodi
minna enam.
*CHI: okei.
*MOT: las see surts jääb ommikuks kannujoogist võin morssi teha tahad?
*CHI: jaa.
*MOT: võin kohe suure kannu teha.
*CHI: suure?
*MOT: suure suure.
*CHI: hiigelsuure?
*MOT: jah.
*CHI: kolmemeetrise?
*MOT: oh jumal aitab.
%com: MOT on tüdinud ja teeb mrssi, CHI mõõdab sõrmega kannu suurust.
*CHI: üks meeter kaks meetrit kolm meetrit.
*MOT: nii.
*CHI: xxx tahan jääkülma.
*MOT: ma präegu jäätangi teda sellepärast ma tal joosta lasingi.
*CHI: sa jäätasid teda vä?
*MOT: jaa.
*CHI: tahan ka seda kaant panna.
*MOT: jah kaane võid küll ise peale panna.
*CHI: kas me seda üldse paneme?
*CHI: paneme ikka.
*MOT: anna üks supilusikas.
*CHI: segad laiali?
*MOT: natuke segan jah.
*CHI: suhkrut ei pane?
*MOT: ei see on niigi magus oota ma proovin.
*CHI: otse kannust jood.
*MOT: väga mõnus oi.
*CHI: sorri.
*MOT: nii kallan sulle.
*CHI: a sorr jah sorri ema see väikene.
%com: CHI astus emale käe alla ja natuke tilkus kannust maha.
*MOT: aga palun kuidas toit on?
*CHI: hea.
*MOT: ainult hea lihtsalt hea?
%com: MOT teeskleb üllatust, mõlemad hakkavad naerma.
*CHI: väga hea.
*MOT: on väga hea ikka?
*CHI: superhea.
*MOT: ahah ikka suutsin välja pressida kuidagi.
*CHI: ei tegelt on niisama ea.
*MOT: okei.
*MOT: nii aa kuule sinna kõrvale ma oleks võinud ühe paprikapurgi ka lahti
teha.
*CHI: mmm.
*MOT: tahad ei taha?
*CHI: sina tahad?
*MOT: mina teen kindlasti präegu kohe ühe lahti.
*CHI: mitu meil on?
*MOT: kaks või kolm või ma ei tea.
*CHI: kahju et ühte kõrvitsat ei saa tahaks.
*MOT: tegelt võib teha ühe kõrvitsa ka lahti.
*CHI: võib vä?
*MOT: jah.
*CHI: mmm.
*MOT: ma otsin ise sealt alt riiulist seal.
*CHI: jah aga kuule.
*MOT: on need lillepotid ees muidu sa ajad ümber.
*CHI: aga võib ma võtan noa ka nii on kergem lükata kõrvitsat lusika peale.
*MOT: no võta.
*CHI: noh ei ulataa.
%com: CHI küünitab end noa poole, kuid ei viitsi püsti tõusta.
*MOT: oota kuule ma ei saa ma teen mitut asja korraga präegu ja ühel etkel
tahaks mina ka sööma akata.
*CHI: saad anda või?
*MOT: ei saa ise võtad sul on jalad külg küljes ju.
*CHI: külges.
*MOT: külges jah.
*CHI: hüljes.
*MOT: oh aga ma ei saa lahti seda purki.
*CHI: kus Henrico on?
*MOT: magab.
*CHI: kus?
*MOT: oma toas.
*CHI: kus sa teadtta magab ikka veel?
*MOT: sellepärast et ma käskisin tal magama minna.
*MOT: oh no ei saa aga mul on neid kaasi veel tegelikult ma võin teha
avajaga lahti ka hohoo kui ma leiaks avaja.
*CHI: ei ole vä?
*CHI: tee väikse lusika tagumise otsaga.
*MOT: anna mulle ei jaksa.
*CHI: ega mina ka enam ei jaksa.
*MOT: selle lusikaga peaks saama vä?
*CHI: mhmh võiks vähemalt saada.
*MOT: ei saa ma ei oska sellega ja avaja on ka kadunud.
*CHI: ma võin sulle sirgemat lusikat otsida.
*MOT: ei aitäh mina ei oska niimodi avada pudeleid ega purke.
*CHI: mina oskan.
%com: MOT tuhnib sahtlis, CHI urgitseb samal ajal purgi lahti.
*CHI: ema vaata siia tegin lahti.
*MOT: oh kuidas sa lahti said?
*CHI: nimodi.
*MOT: noojah.
*CHI: kerg kerge ju.
*MOT: noo selge aga võta siis oma lusikas sealt topsist jah jah seesama.
*CHI: ja siis ma saan endale noa ka võtta.
*MOT: jah ja kuku küfeldama.
*CHI: kuku küfeldama või?
*MOT: ei sellega tõstagi.
*CHI: aa xxx sa ära ei taha segada?
*MOT: segan aitäh.
*CHI: palun.
*MOT: oota ma peaks endale ka mingi klaasi võtma.
*CHI: miks aa xxx.
*MOT: nii ega sa ju saia präegu ei taha rohkem eksole?
*CHI: njäkää.
*MOT: sis ma panen või ära.
*CHI: präeguseks aitab.
*CHI: kõrvitsast.
*MOT: hoh no sa ka ei koonerda selle kõrvitsaga.
*CHI: ma tean jah.
*CHI: ema.
*MOT: mh?
*CHI: mis see tähendab?
*MOT: noh et kokku sa ei hoia just kõrvitsa pealt et samaästi võiksid sa
teinekord kõrvitsast kõhu täis süia.
*CHI: ajah.
*MOT: mitte et mul kahju oleks söö söö.
*MOT: nii.
*MOT: noh ead isu siis mulle ka.
*CHI: palun.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026714-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: MOT Mother, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|MOT|37;|female|||Mother|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;9.9|male|||Target_Child|||
@Date: 18-DEC-2012
@Situation: MOT ja CHI valmistuvad kodus CHI kooli jõuluürituseks.
*MOT: tein präegu veel kohe ei ole neid pidulikke riideid vaja?
*MOT: ah?
%com: CHI vastust pole kuulda.
*CHI: lähme riietega proovi ju.
*MOT: no ma saan aru näidendi riided aga pidulikud riided on alles õhtul
eks?
*CHI: jaa aga meil on riietega.
%com: CHI vastuse lõppu pole kuulda.
*MOT: no ega sa tervet garderoobi ei tassi kooli ju?
*CHI: mis garderoobi?
*MOT: no kõiki oma riideid mina arvan küll et präegu lähed ikka tavaliste
riietega.
%com: CHI jutust ei saa aru.
*MOT: ma ei saa aru.
%com: CHI juttu pole kuulda.
*MOT: ma ei tea kes selle seina pealt ära võttis.
*CHI: ju Volker võttis.
*MOT: mida?
*CHI: ju Volker võttis.
*MOT: püüa selgemalt rääkida.
*CHI: okei.
*CHI: kuule.
*MOT: mida?
*CHI: kas sa saad mulle riided tuua vä või tegelt ma tulen vahepeal koju.
*MOT: no muidugi tuled koju.
%com: MOT pani veekannu tööle.
*MOT: noh kuuske nägid või?
*CHI: mhmh.
*MOT: see võrk mis tal ümber oli see näeb välja täpselt nagu lumi.
*MOT: siis kui te koolist tulete siis kaunistame ära.
*MOT: kuule aga see õhtul tuleb midagi söödavat kaasa võtta onju kas te
olete arutanud ka kes mida võtab vä?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole seekord ära jaganud?
*CHI: ei.
*MOT: a mis ma võiks võtta mis sa arvad?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ma ei kuulnud.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: mm.
*MOT: no ma vaatan ma vaatan poest.
*CHI: okei.
*MOT: auto tuleb ka veel lume alt välja kaevata.
*MOT: kui sa nüüd ruttu ära sööd siis ma saan selle laua vabaks ja saan
selle ära ka triikida ta on natukene kortsus.
*CHI: ma võin minna arvutilaua taha sööma.
*MOT: mis kt mis sa ütlesid?
*CHI: ma saan minna arvutilaua taha sööma.
*MOT: söö rahulikult ära lihtsalt söö kiiresti.
*CHI: tead mis vä?
*MOT: noh?
*CHI: Harleyl on siin kirjas et kahekümne esimese detsembri peal et
veerandi viimane koolipäev kooli kell kaheksa viiskümmend alates
kell üheksa null null kuni üheksa kolmkümmend aulas jõuluetendus.
%com: Harley on vanem vend.
*MOT: noh.
*CHI: ja paku kes tal kes talle näitleb.
*MOT: George Clooney.
*CHI: hahaa.
*MOT: hahaa.
*CHI: meie klass.
*CHI: algklassidele neljandast kuuenda klassini Birgitile ka.
%com: Birgit on lapse sõbranna. CHI läheb tualetti.
*CHI: sina käisid viimati vetsus vä?
*MOT: ei.
*CHI: nupp oli püsti või oli all.
%com: tualetis jääb loputuskasti nupp sageli alla.
*CHI: sa võid triikida vahepeal.
%com: MOT koristab lauda, et seal lapse kostüümi triikima hakata.
*MOT: misasja mis sa karjud?
%com: telefoni meeldetuletus hakkas üürgama.
*MOT: vaata ega sul präegu nupp alla ei jäänud.
*CHI: ei jäänud.
*MOT: ahah.
*MOT: tule pane riidesse või pese hambad kõigepealt.
*CHI: miks mis vahet seal on mis järjekorras ma teen?
*MOT: no siis on kindel et sa ei mäkerda oma riideid ära.
*CHI: ma panen uued sokid ma olen nedega juba kolm või kaks päeva.
*MOT: ma ei saa aru kui sa räägid nii vaikselt.
*CHI: ma saan püksid sokid ennem jalga panna ma panen uued sokid ma olen
nendega juba kaks või kolm päeva käinud.
*MOT: loomulikult pane uued sokid.
*CHI: ema.
*MOT: jaa.
*CHI: kas me kas me võime nii teha et ma panen oma püksid kokku panen
radika peale ja pesen hambad ära?
*MOT: tead ära pane sellepärast et radikas on tolmune määrib su püksid ära.
*CHI: pagan okei.
*CHI: ma arvan et ma muidu ei jõua kui sa mind ära ei vii.
*MOT: no kuidas sa läheksid muidu üldse selle riidepuuga?
*CHI: aa kahjuks jah õhus nimodi kohta.
%com: CHI demonstreerib, kuidas ta käiks õues, riidepuu kõrgel käes.
*CHI: ema hoiaks õhus.
*CHI: ennem olid mul sinised nüüd siis ma panen rohelised sokid.
*MOT: a kas teil jõulupakid antakse täna kätte õhtul vä?
*CHI: ei usu aa jaa mingi üllatus tuleb ma arvan et see on jõuluvana.
%com: MOT turtsatab naerma.
*CHI: mis sa naerad?
*MOT: ei sind.
*CHI: aa et ma alguses ei teadnudki aa jaa.
*MOT: pese nüüd ambad.
*CHI: jah pesen jah.
*MOT: ma ei tea ma kardan seda materjali kohe.
*MOT: ma kardan et ma.
*MOT: rikun ära.
*CHI: noh seda jah ei tohi vist teha.
*MOT: mhmh.
%com: CHI hakkab hambaid pesema.
*MOT: oota anna ma võtan oma kohvitassi sul eest ära.
*CHI: mhmh.
*MOT: noh mis on?
*CHI: kurku läks.
*MOT: hammas?
*CHI: vesi.
*MOT: mm.
*CHI: korras.
*MOT: uvitav kas ta püsib ka sirge kui ma ta ära triigin või ta tõmbab
kortsu tagasi.
*CHI: ma ei usu et kortsu tagasi tõmbab.
*MOT: mulle tundub küll et see on selline riie see ei ole isegi riie.
*CHI: see ongi üks korts.
*MOT: ei ta on mingi kile moodi materjal joperiie.
*MOT: ohhohhoo.
*CHI: hambad on pestud.
*MOT: väga hea.
*MOT: kui sa nüüd kuidagi riidesse ka saad veel siis on veel parem.
*MOT: mida sina seal näidendis teed üldse?
*CHI: kõigepealt oota näidendis vä?
*MOT: jah.
*CHI: enne seda ma loen luuletust ka veel.
*MOT: mida-mida ma ei saa aru.
*CHI: enne seda ma loen luuletust kah veel.
*MOT: jah seda ma sain aru.
*CHI: Volker ütles et ta võibolla tuleb.
*MOT: las ta ütles ma küsisin mida sina teed näidendis.
*CHI: ee alguses mina teen klounitantsu ja edasi lähen ma poodi või mis
edasi olen ma poes sest ma ootan ostjat.
*CHI: mhmh okei.
*MOT: aga poes oled sa siis müüja või ka kloun ikka veel?
*CHI: ka kloun mind saab osta.
*MOT: sind saab osta vä sa oled kaup?
*CHI: jah.
*MOT: ahaa keegi ostab ka sind?
*CHI: ei.
*MOT: ei osta.
*MOT: miks ei osta?
*CHI: kas sina tead sellist.
*MOT: ma küll ostaksin.
*CHI: kas sa tead sellist muinasjuttu kus on Martin ja Laura vä?
*MOT: ei.
*CHI: kaks hüljatud nukku.
*MOT: ei tea.
*CHI: kurat.
*CHI: igatahes.
*CHI: see nad visatakse ära.
*MOT: mhmh.
*CHI: või no nende omanik ja siis vare varblased näevad neid.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja siis see.
*CHI: tuleb rott ja tahab neid ära varastada või varblased näevad neid ja
räägivad nendega.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja siis tuleb rott ja tahab neid ära võtta ja siis see tuleb kass ja
siis see ütleb rotile et et ta ära läheks ajab roti ära ja siis nad
ja si ja siis need kaks nukku viiakse poodi.
*MOT: mm ja siis keegi ostab endale?
*CHI: jah Martini ja Laura.
%com: MOT-i lause algusest ei saa aru.
*MOT: nii ja sina oled kes?
*CHI: kloun.
*MOT: kloun?
*CHI: jah.
*MOT: ma ei pannud seal jutus klouni tähele.
*CHI: mina alguses ei olegi kass ega mingi selline.
*MOT: okei selge-selge.
*CHI: jalad.
*MOT: a kas sa räägid ka midagi või ei räägi üldse?
*CHI: mõä ainult ühe lause vist.
*MOT: aa siis sul väga närvi sees ei ole jah?
*CHI: tegelt selle klounide tantsu pärast ikka on küll.
*MOT: tantsu pärast vä?
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*CHI: see läkski uuesti kortsu.
*MOT: ei see on teine pool.
*CHI: aa huh vedas vedas ja et sellest kohast altpoolt on sirge vä?
*MOT: jah ja see köögilaud on liiga väike klounikostüümide triikimiseks
kas sa tead.
*CHI: tean.
*CHI: ma arvan et kui sa ta uuesti teistpidi keerad on ta jälle kortsus.
*MOT: oh ma kardan ka seda ise ka.
*CHI: väga kortsus ei olegi ju väga hea ju soe.
*MOT: ma vist teen uuesti rätiku märjaks.
*CHI: miks sa ta märjaks pead tegema?
*MOT: no ma läbi märja rätiku triigin siis ma ei põleta ära seda.
*CHI: aa.
*MOT: nii et.
*MOT: seda nimetatakse pressimiseks kui sa veel ei teadnud.
*MOT: kui sa suureks saad siis sa hakkad niimoodi läbi märja rätiku oma
ülikonnapükse triikima loodetavasti.
*CHI: naine triigib.
*MOT: haahaa tead mis ütles sinu papa Villu vä?
%com: papa Villu on lapse vanaisa.
*CHI: noh?
*MOT: ütles et naine võib muud pesud pesta aga mees peseb ise oma sokid
oma aluspüksid oma taskurätikud ja mees viigib ise oma püksid neid
töid naistele ei jäeta see on iga mehe auasi need asjad endaga ise
akkama saada.
*CHI: see on see see raud on soe vä?
*MOT: väga tuline.
*CHI: a sa võid vabalt stepslist välja võtta jõuad rahulikult kõik ära
teha sest see ei jahtu nii kiiresti ära.
*MOT: ei jahtu küll aga mul on vaja et ta oleks nii tuline et ta märga ka
kuivatab kas sa said aru ka mis ma rääkisin?
*CHI: präegu vä?
*MOT: mis ma sulle rääkisin mis papa Villu rääkis.
*CHI: aa seda sain jah.
*MOT: minu meelest sa ei kuulandki üldse.
*CHI: kuulasin küll.
*MOT: ei jäänd sellist muljet.
*CHI: kuulasin küll.
*MOT: tänapäeval muidugi on ükskõik kes need sokid või aluspüksid sinna
pesumasinasse viskab aga a üldiselt korralikud mehed oma püksid ja
särgid triigivad ise küll viigivad ja triigivad ei ole selleks neil
naist vaja.
%com: CHI öeldust ei saa aru.
*CHI: et mina peaks ka präegu ise triikima vä kuigi ma?
*MOT: no ma siia kallale sind ei laseks.
*CHI: ma tean.
*MOT: hea meelega.
*CHI: a kui ma suur oleks kas ma peaks praegu ise triikima vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: noo kk aga kes siis akkad sellepärast naist võtma et ta sul
klounikostüümi ära triigiks vä see on natuke jama ju.
*CHI: mul on uusi pükse vaja.
*MOT: ah?
*CHI: mul on uusi pükse vaja nii lähen ostan kortsus on ma tean leian
naise ja pärast jätan ta maha.
*MOT: ostan püksid ostan naise ka.
*CHI: jah ma ostan naise aga pärast jätan ta maha ta võib mul need püksid
ära triikida ju.
*MOT: kuule tead sellise suhtumisega elus kaugele ei jõua aga jah.
*CHI: muuks mul teda vaja ei ole.
*MOT: siukse jama jutuga elus kaugele ei jõua.
*CHI: ma tean tegin nalja.
*MOT: issand ma olen öösel ära külmetanud ennast selline nohu et jube.
*CHI: mina ütlen ainult ühe lause koos kõikide klounidega.
*MOT: kooliasju ei ole vaja täna kaasa võtta üldse vä?
*CHI: aa on.
*MOT: on vä?
*CHI: mata ja esta.
*MOT: aga ole kena tegelegi oma koolikotiga niikaua kui mina triigin sest
ma ei jõua.
*CHI: mata ja esta asjad on vaja võtta.
*MOT: jah väga hea võta kotist välja mis seal präegu sees on ja vaata mis
sinna sisse läheb.
*CHI: kus mu kott on?
*MOT: aga kallis mina ei tea seda kus sinu kott on.
*CHI: aa leidsin.
*MOT: mina ei käinud eile koolis.
%com: CHI kõnest ei saa aru.
*MOT: mida?
*CHI: mina teda sinna polnud tõstnud kust ma ta leidsin.
*MOT: aa tahad ma ütlen sulle sina jätsid ta esikusse seal kus ta sul
seljast maandus seal ta oli.
*MOT: no nii viimane jupp.
*CHI: kuule kas ma pean mata asjad ka koju jätma meil on ju see tööraamat
on lõpetatud.
*MOT: mm no ära igaks juhuks võta igaks juhuks kaasa pärast on õpetaja on
pahane et pole kaasas.
*CHI: a meil me ei tee tööraamatust midagi.
*MOT: aga ta ei võta sul kotis ju ruumi ega ei ole raske las ta olla.
*CHI: natukene on ja me ei kasuta seda enam õpetaja ütles.
*MOT: mm no kui õpetaja ütles siis küll.
*CHI: ma jätan selle koju aga õpiku võtan kaasa sest selle peab õpetajale
andma.
*MOT: ahah.
*CHI: ma oleks pidand tegelt juba eile andma.
*MOT: mm õpikul tuleb paber ka ümbert ära kratsida siis.
*CHI: jaa ma tean ma seal võtan.
*MOT: sa võid ju kodus ka võtta sul on aega ju.
*CHI: nii et vähemalt ainult üht ühe tunni asjad kart ainult eesti keel.
*MOT: kuule minu meelest on nüüd sirge justkui ah on või?
*CHI: kuule kas see paber katki võib minna või?
*MOT: muidugi võib.
*CHI: valmis.
*MOT: mul ka valmis.
*CHI: okei.
*MOT: nii ma nüüd proovin ta õigetpidi keerata.
*MOT: mingitmoodi mis on?
*CHI: ei ma mõtlen et ma nüüd ei tea.
*MOT: noh tule ruttu teine jalg see oli varukas ei old see oli jalg.
*CHI: on sirge ei ole ma ei tea.
*MOT: kuule on küll sirge täitsa ilus on.
*CHI: sellega tuled mulle kooli järgi.
*MOT: ma loodan et me ta autosse saame viisakalt jah loomulikult pane
kotti.
*CHI: jah loomulikult see paber võttis nii palju kaalus.
*CHI: naljakas üks paberinutsakas ei kaalu.
*MOT: ma ei saa üldse aru mis sa räägid.
*CHI: üks paberinutsakas ei kal ei kaalu küll pal palju.
*MOT: nii ja proovigu keegi öelda et see pole sirge.
*CHI: sirgemast sirgem.
*MOT: kõige sirgem.
*CHI: muuseas ma ütsin ma rääkisin ma ütsin sulle valesti.
*MOT: noh?
*CHI: oopis on nii et see ainult eesti keele töövihik ja loo ja
matemaatika õpik põhimõtteliselt ainult ühe tunni asjad aa ongi.
*MOT: vaata et sa triikraua vastu ei lähe.
*CHI: kuna see õpiks just võeti ära et seda me ei kasuta enam.
*MOT: kuule püüa vähemalt kui sa seal selle ühe lause pead näidendis
ütlema püüa see vähemalt selgelt öelda.
*CHI: jaa ma ütlen alati sedasi kui me oleme proovis.
*MOT: ja oma luuletus ka hästi ilmekalt sa ei taha mulle ette lugeda korra?
*CHI: mul on kõik peas.
*MOT: noh.
*CHI: aga mina pean lugema kahte.
*MOT: jah.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu linna ei tule talle.
*MOT: aga kui sa nii vaikselt räägid siis ei kuule esimene ridagi.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu Leelo Tungal kõige ilusam jõulupuu linna ei
tule tema koduks on vaikne ja lumine laas õhtul süütab ta okste peal
tähtedetule inglijuustena lumised vaibad on maas.
*CHI: ainult metsloomad kuuske kuldehtes nägid täheoksi ja latva kus
helendas kuu jõuluõhtul kui kullasteks muutusid käbid saist linnu ja
orava kinkidepuu kõige ilusam jõulupuu linna ei tule talle võõraks
jääb platside kivine pind ja kui tuleb siis võibolla läbi su une
läbi unenäo varjab ja soojendab sind.
*MOT: väga ilus aga minu meelest oli see ikkagi väga pudine luuletus on
sul ästi peas aga ma ei ole kindel kas võõrad inimesed sellest aru
saavad.
*CHI: tahad uuesti vä?
*MOT: ei ma ei taha uuesti lihtsalt kui sa loed siis loe aeglaselt
valjusti ja selgelt häälda sõnad korralikult välja.
*CHI: muidu ma räägin valjusti aga ma ei tahtnud präegu karjuda.
*MOT: ahah et äkki naabrid ärkavad üles.
*CHI: jah.
*MOT: õige mõistlik aga muidu jah ja aeglaselt loe kui sa ütled
kõigeilšamjõlubuu siis noh keegi ei saagi aru.
%com: CHI hakkab eriti ilmekalt deklameerima.
*CHI: kõige ilusam jõulupuu linna ei tule.
*MOT: just jah.
*CHI: tema koduks on vaikne ja lumine laas.
*MOT: väga hea palju parem.
*CHI: a muidu ma karjun kogu aeg ju.
*MOT: vot sellepärast ma ei saagi aru kuhu see hääl siis kaob kui on vaja
esineda.
*CHI: arguse taha peitu.
*MOT: ma ei tea räti rätik on ka kuiv.
*CHI: räti.
*MOT: räti jah.
%com: naeravad.
*CHI: seal Nukitsamehes oli ju rätipoiss.
*MOT: oli jah.
*CHI: rätiposs on kõvem kuju.
*MOT: nii ma loodan et et raud jahtub kiiresti maha.
*CHI: miks?
*MOT: sest muidu on kuusel väga palav.
*CHI: kuusel väga palav.
*MOT: nii.
*CHI: kuidas saab üldse palav olla.
*CHI: palju puhtamaks sai laud.
*MOT: tühjemaks sai kuidagi.
*CHI: jah.
*MOT: ma tõstan nüüd kogu selle staffi siia tagasi.
%com: CHI hakkab tobedaid hääli tegema.
*MOT: ära unda.
*CHI: okei.
*MOT: nii.
*MOT: noh viie pärast pool.
*MOT: nojah.
*CHI: akkame minema vä?
*MOT: sa pead olema täpselt kümme jah?
*CHI: jaa.
*CHI: ka ma panen ainult pusa vä?
*MOT: oo mh ma ei tea.
*CHI: või panen selle värgi alla ka?
*MOT: pane seeig alla kah.
*CHI: aga kus see on?
*MOT: aga kallis seda mina ei tea.
*CHI: aga kallis seda mina kah ei tea.
*MOT: mida?
*CHI: aga kallis seda mina kah ei tea.
*MOT: aga siis palun otsi.
*CHI: aga ma ju otsingi.
*MOT: vaata sa võiks oma need vihikud ka kokku korjata sest ma õudselt
vihastan kui ma tulen pärast ja vaatan et need on kõik laiali siia
jäetud.
*CHI: kõik ei ole vihikud.
*MOT: mis iganes.
*MOT: kooliasjadel on oma koht ja see ei ole diivan.
*CHI: muidugi osa neist on töövihikud uuh.
*CHI: siin on aint üks vihik.
*MOT: ma lähen käin ka vetsus.
*CHI: järgmine aa ei midagi.
*CHI: ema näe.
%com: CHI näitab emale katkist mänguasja
*MOT: no viska ära.
*MOT: kuule kontrolli ega mul seekord nupp alla ei jäänd.
*CHI: ei jäänud.
*CHI: ma ei leia.
*MOT: misasja sa ei leia kallis ma arvan see on sul teises toas ma ei
usugi et sa siit leiad.
*CHI: mul on meeles et ma tõin kõik riided ära.
%com: CHI lause lõppu pole kuulda.
*MOT: no aga mine ja vaata üle.
*MOT: huhh.
*CHI: sul oli õigus oligi teises toas.
*MOT: uskumatu eks?
*CHI: jah muidugi väga uskumatu.
*MOT: pane selga ära nätserda enam.
*CHI: poleks kunagi uskuda et see seal toas võib olla.
*MOT: mhmh.
*CHI: tead mis ma seal tegin vä eile lasergeimis?
*MOT: mh?
*CHI: ma võtsin pusa ära ja panin ta jopevarukasse siis kui mul palav
akkas.
*MOT: kas seal oli nii soe siis vä?
*MOT: või te jooksite lihtsalt nii palju?
*CHI: ei me jooksime.
*MOT: sest eelmisel aastal kui me käisime siis seal oli küll nii külm
mäletad?
*CHI: siis ma olin lihtsalt pluusiga.
%com: ei saa aru CHI öeldust.
*MOT: ahah.
*CHI: mis sa öelda tahtsid?
*MOT: ei midagi tahtsin öelda jälle et ma ei saa aru ühestki su sõnast.
*CHI: okei.
*CHI: muidugi hea oleks kui ma varem jõuaks.
*MOT: jõuame ära muretse.
*CHI: sellepärast on parem et me peame ju riideid kah vahetama.
*MOT: jaa aga teil ei ole midagi kellaajaliselt täna.
*MOT: ära paanitse.
*CHI: on küll kuna vahepeal on aula kinni me ei saa teha.
*MOT: jaa no Gregory ma räägin sulle ühest-kahest minutist onju ma ei
räägi sulle ühest-kahest tunnist.
*CHI: ja kui õpetaja küsib miks mul pidulikud riided ei ole siis ma ütlen
talle et see ema õhtul toob.
*MOT: mitte ema õhtul toob vaid et õhtul tuled pidulike riietega mida sa
praegu lähed sinna kooli seda ülikonda rikkuma.
*CHI: emme.
*MOT: mida?
*CHI: ma kardan mul läheb see ülikond kortsu.
*MOT: ülikond kortsu miks?
*CHI: kui ma panen kostüümi selga.
*MOT: noh sa võtad ülikonna alt ära.
*CHI: võtan või?
*MOT: loomulikult.
*CHI: aga kui me.
*MOT: vahetad ära riided ju.
*CHI: kui me kostüüme proovisime siis ma tõmbasin küll peale.
*MOT: no siis võibolla panid ülikonnale sa ei pane ju peale.
*CHI: a ma ei tea kas ma jõuan.
*MOT: no iseasi on see kas ma üldse leian sulle ülikonna või kas ma võtan
sulle ülikonna või ei võta lähed lihtsalt triiksärgi ja selle eest
nööpidega kampsuniga.
*CHI: mulle see sobiks palju rohkem.
*MOT: mm novot ma arvan ka et pole seal nii väga mikitada midagi.
*CHI: a mis püksid ma panen?
*MOT: no viigipükid ikka paned.
*MOT: kuidas oli nende saabastega käia?
*CHI: hea.
*MOT: ei loksund?
*CHI: ma ei tea nimodi tegi vahest.
*CHI: hoiavad jalga püsti nimodi.
*MOT: mida-mida-mida?
*CHI: hoiavad jalga nimodi püsti nagu pulka.
*MOT: jah väga hea.
*CHI: rohkem ei saa liigutada või nii teha.
*MOT: ei olegi vaja pane paelad kinni.
*CHI: igastahes eelmised saapad mulle meeldisid palju rohkem.
*MOT: aga nendel on spetsiaalsed mummud sees mis toetavad seda
hüppeliigest.
*CHI: mm.
*MOT: ja ei lase vajuda kuhugi jalal väga ead mummud.
*CHI: a see on nii mõnus kui vaata ruumi on.
*CHI: ema vaata kui kui ma olen vahepeal ästi kaua seda sidunud siis mul
on valesti läind ma pole seda sõlme siia alla teinud.
*MOT: mhmh.
*MOT: ära nüüd nii kõvasti ka tõmba et sa endal veresooned kokku tõmbad.
*CHI: ei tõmbagi mul on ruumi vabalt.
*MOT: issand ma pean nohurohu leidma üles kiiresti.
*CHI: see see asi siin see peegeldab soojust vä?
*MOT: jah.
*CHI: peegeldab jala peale vä?
*MOT: peegeldab soojust tagasi kõik see soe mis saapa sees on ta ei lase
seda välja vaid kõik sisse tagasi.
*CHI: aa.
*MOT: kogu aeg soe.
*CHI: nii et kui ma paneks ta radika peale ja laseks tal soojaks minna
siis ta ei läheks enam kunagi külmaks.
*MOT: tead ma ei ole kindel ma kardan et radika peale panemine rikub ära
ta.
*CHI: jaa aga ku kui ma laseks ästi palju sooja õhku kuidagi sisse.
*CHI: siis see ei läheks sealt kunagi välja enam või?
*CHI: sa ütlesid et vastupidi siis ma mõtlesin et ta peegeldab soojust
välja mitte sisse siis ma sain aru et ta ei lase soojusel välja
minna.
*CHI: nimodi on õigesti vä?
%com: CHI demonstreerib kinniseotud saapapaelu.
*MOT: jah.
*MOT: nii su koolikott pane kinni ka.
*CHI: mhmh.
*MOT: oota ära pane mütsi veel.
*CHI: kammid ära või?
*MOT: jah.
*CHI: kas ma visata võin vä?
*MOT: mütsi vä?
*CHI: tukka.
*MOT: mis tast visata sul pole präegu midagi mida visata.
*CHI: on ma näitan.
*MOT: no näita.
*MOT: hoh täitsa valele poole.
*CHI: mina viskan sinnapoole.
*MOT: okei palun.
*MOT: nüüd sa oled ikka liiga vara riides mul läheb hetk aega veel.
%com: pole aru saada, mida CHI ütleb.
*MOT: muide kus su kindad on?
*CHI: nagis.
*CHI: vähemalt peaks olema.
*CHI: siin on oopis olemas täiega olemas.
*MOT: ah sul ei ole võtmeid ju.
*CHI: fakk.
*MOT: kuidas sa tagasi ku kuidas sa sisse saad pärast?
*CHI: ma ei tea oota mis kell mul kuues tund lõppeb?
*MOT: ma ei tea peast oota ma vaatan järele kohe.
*CHI: kui ma saan selle teada siis sa saad teha niimodi et sa umbes tund
aega pärast kuuenda tunni lõppemist.
*MOT: ma ei saa aru ma ei saa aru.
*CHI: siis sa saad teha niimodi et sa umbes tund aega pärast kuuenda tunni
lõppu tuled või ma ei oska öelda.
*MOT: no jaa aga see tähendab seda et sa akkad õõ koolist kohe tulema nii
kui sa lõpetad mitte et sa ei passi seal veel.
*CHI: ja siis mul läheb veel tund aega aega.
*MOT: miks?
*CHI: ma ütlesin tund aega pärast kuuenda tunni algust.
*MOT: a miks sul tund aega aega läheb?
*CHI: ma aa tegelt ma arvan et mul läheb all ja kojutulekuga.
*MOT: kolmteist viiskend viis lõppeb.
*CHI: kuues tund jah?
*MOT: jah ma akkan alates poole kolmest ootama sind igal juhul akna peal
siis mitu tundi Harleyl on täna?
*CHI: äää mitmendaks ta läkski?
*MOT: teiseks.
*CHI: teiseks tal peaks neli või viis tundi olema.
*MOT: äkki saate koos koju tulla.
*CHI: ma saan temaga koolis rääkida ja küsida et kasss.
*MOT: jah ma lähen vaatan präegu kas ma saan teha uued võtmed.
*CHI: jah.
*MOT: aga sina küsi garderoobitädi käest.
*CHI: jaa kohe kui alla jõuan.
*MOT: jah kas sa oma telefoni võtsid telefon on kaasas vä?
*CHI: kus sinu telefon on?
*MOT: minu telefon on minu taskus.
*CHI: ma elistan tähendab sa võiksid elistada vähemalt.
*MOT: noh.
*CHI: ma arvasin et ta on siin peal.
*CHI: kutsub või?
*MOT: oota.
*MOT: nüüd kutsub siin ei ole mine vaata ruttu teises toas.
*CHI: kas kell on üheksa nelikümmend vä?
*MOT: ma ei tea peast mis ta on jah kell on üheksa nelikümmend.
*CHI: sinu kella järgi või?
*MOT: minu kella järgi on rohkem.
*CHI: sinu kella järgi peab olema üheksa nelikümmend kaks.
*MOT: jah.
*CHI: või no sinu kella järgi on kümme nelikümmend kaks või mis kümme
üksteist.
*MOT: kas päevikut ei lähe vaja?
*CHI: aa läheks.
*MOT: ma toon sulle.
*MOT: kott lahti.
*CHI: teen koti kohe lahti.
*CHI: mul on kile taskus.
*MOT: mhmh näe pane.
*CHI: palju kergem kui eelmine kord.
*MOT: ah?
*CHI: palju kergem kui eelmine kord.
*MOT: no muidugi kui sul on kaks asja sees seal.
%com: CHI küsib midagi, millest ei saa aru ka ema.
*MOT: ma ei kuule.
%com: CHI kordab küsimust, aga seda pole kuulda.
*MOT: nii soh keegi on oma riided siia ladunud.
*CHI: mida?
*MOT: ei mu jope oli pargitud kõige alla.
*CHI: aa okei.
*MOT: kindad on kuivad ikka vä?
%com: CHI noogutab.
*MOT: siis on heasti.
*CHI: mhmh.
*CHI: ema.
*MOT: ot ma ei kuulnud mida?
*CHI: et eile olid lasergeimis nii pikad nagu oota ma ei oska öölda nagu
nagu seinad vahel.
*MOT: mhmh.
*CHI: umbes nii peenikesed.
*MOT: okei.
*CHI: kuhu sai varjuda et keegi sulle pihta ei saaks nagu nimodi ja siis
lasid üle.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja esi esimeses kahes mängus esimeses mängus me tulistasime nagu
ästi kaua et lähed üles ja hakkad alla pommitama.
*MOT: mm.
*CHI: ja teises mängus ma kasutasin sedasama nippi ainult vastupidi ma
läksin alla ja hakkasin üles pommitama.
*MOT: aa näe ma panen teile mõlemale viieka ka tagasi.
*CHI: jee.
*MOT: nii mul on veel üks küsimus kus on mu kindad kas sa selle mütsiga ei
käi enam või?
*CHI: millise?
*MOT: selle rohelise mütsiga.
*CHI: mulle meeldib see rohkem.
*MOT: on soojem ka vä?
*CHI: ma arvan natukese on jaa.
*MOT: nii autovõtmed astu eest ära.
*MOT: vaata et sa kindlasti küsid oma kindad oota ma panen taskusse need.
*CHI: mis kindad?
*MOT: eks v mis kindad võtmed.
*CHI: jaa.
*MOT: äkki on jäänud kooli äkki keegi on leidnud ja andnud garderoobitädi
kätte.
*CHI: jah lähme või?
*MOT: jah just olgu.
*CHI: sul võtmed on või?
*MOT: jaa mul on võtmed.
*CHI: sellepärast et eile ei olnud.
*CHI: ah?
*CHI: eile ei olnud.
*MOT: täna on.
@End
@UTF8
@PID: 11312/c-00026715-1
@Begin
@Languages: est
@Participants: FAT Father, CHI Gregory Target_Child
@ID: est|Korgesaar|FAT|37;|male|||Father|||
@ID: est|Korgesaar|CHI|8;10.14|male|||Target_Child|||
@Date: 22-JAN-2012
@Situation: FAT ja CHI teevad süüa ja täidavad lugemispäevikut
*FAT: mis me selle lugemispäevikuga teha saime saime me seda üldse täita
või ei saand?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: mis su viimane raamat oli?
*CHI: ää Tobias ja teine bee.
*FAT: hästi see tuleb ka siia sisse kanda?
*CHI: jaa ma võin teisest toast tuua.
*FAT: noh ma arvan et mingi pildi me võime valmis joonistada.
*CHI: no siis sa saadki joonistada sealt pealt.
*FAT: hästi aga too see raamat ära siis selle ka ära tegema.
*CHI: kohe juba lähen.
%com: CHI jookseb raamatu järele, FAT otsib kokku värvipliiatsid ja muu
vajaliku.
*CHI: juba tulen.
*FAT: on sul mingi lemmikpilt ka siin vä?
*CHI: mm nee äkää.
*FAT: nii.
*CHI: tegelt üks pilt on üks pilt on.
%com: CHI otsib pilti.
*CHI: vot leidsin see on nii naljakas pilt.
*FAT: näita.
%com: FAT teeb köögilaua peale joonistamiseks ruumi.
*FAT: nii varsti saavad pelmeenid valmis.
%com: FAT visandab pilti raamatust maha, CHI jälgib.
*CHI: püüad täpselt joonistada vä?
*FAT: mitte päris täpselt aga enamvähem jah.
*CHI: nii täpselt kui saad.
*FAT: ei isegi mitte nii täpselt kui ma saan lihsalt mõtte kui sellise
joonistan maha.
*CHI: siis ma värvin ära vä?
*FAT: no kui tahad eelmised on värvimatta muidugi.
*CHI: no siis need tuleb ka ära värvida.
*FAT: võid.
*CHI: aga ei pea.
*CHI: enne kirjutame selle kohta teksti ära.
*CHI: paku mis kell on ja ära üles kella vaata.
*FAT: üheksa läbi seitse minutit.
*CHI: kakskümmend üks null viis.
*FAT: viis minutit.
*CHI: kaks minutit läks sul mööda muidu päris täpne.
*FAT: no ma vaatasin just kella ka ju pelmeenide jaoks.
*CHI: mis kell siis oli?
*FAT: kell oli kakskümmend üks ja kolm minutit.
*CHI: mm mõtsid et neli minutit on läinud vä?
*CHI: aga läinud on hoopis kaks minutit nelja asemel.
*CHI: a tegelt see pilt on ka mustvalgena.
*CHI: kuule.
*FAT: mmh?
*CHI: võib ma võtan paberit ja joonistan senikaua kuni sa seda pilti teed?
*FAT: võid.
*FAT: nii.
*CHI: oota.
*FAT: see võib ära määrida ära tee.
%com: CHI teeb endale ka joonistamiseks ruumi, taustal on kuulda, kuidas
koer näeb und ja niuksub.
*CHI: leidsin joonlaua.
*CHI: kuidas läheb kuidas edeneb?
*FAT: ma ei tea kuidas sulle tundub?
*CHI: siis ma pean sinnapoole tulema.
*CHI: saan aru väga äge.
*CHI: tead mis vä?
*FAT: mmh?
*CHI: need lapsed need kolm tahtsid ju ühte poissi päästa see sellepärast
et ta püüti ka lõksu aga selgus et see mees oli oopis selle poisi
vanaisa keda nad päästa tahtsid ja nad lükkasid ta ümber pikali.
*CHI: misasi on ateljee?
*FAT: ateljee.
*FAT: ateljees teevad kunstnikud oma tööd kunstiateljeed on tavaliselt on
ka moeateljeed aga ka mood on ju mõningal määral kunstiga seotud nii
et.
*CHI: mmh.
*FAT: ateljee on nagu töökoht või töökoda selline kus tehakse.
*CHI: kunstnikute töökoda.
*FAT: kunstnikute töökoda tavaliselt jah.
%com: mõlemad joonistavad.
*FAT: nii ma arvan need pelmeenid on xxx valmis.
*CHI: mm ma usun ka.
*FAT: nii.
*FAT: võtta siit panni njäu selle panni peab ära pesema.
%com: FAT peseb panni, kõva kolin.
*FAT: nii ma lähen viin vahepeal.
*FAT: jah aga kas meil apukoort on üldse vä?
*FAT: oh kurja.
*FAT: tundub et ei ole.
*FAT: noojah.
*FAT: mage värk pelmeenid ilma apukooreta vvv.
*CHI: vaata mis ma leidsin.
*FAT: mm võtmerõngas.
*CHI: jah.
*FAT: nii.
*CHI: aga seda pilti mul lõpetada ei saagi sellepärast ma tegin selle
helerohelise vildikaga ja seda mul enam ei ole.
*FAT: a kus see sai?
*CHI: tühjaks.
*FAT: tühjaks sai?
*CHI: täiesti ära otsa lõppes.
*FAT: aga seal uues pinalis ka ei old sedasama helerohelist?
*CHI: seda marki ei ole ainult heleroheline värv on seal kindlasti.
*FAT: a täpselt samasugust ei old jah?
*CHI: äkää muidugi ma olen üsna kindel et seal oli heleroheline sada
protsenti ei ole umbes üheksakümmend protsenti.
*CHI: kas mul selliseid.
*FAT: mina ei tea aga mina arvan et see pilt on juba valmis küll ju.
*CHI: jah ma sorteerin selle kastist töötavad ja mittetöötavad asjad välja.
*FAT: kui sa tahad värvida siis sa võid värvida.
*CHI: ma ei taha seal on ka mustvalge.
*FAT: sul on kõik pildid mustvalged.
*CHI: mhmh jah.
*FAT: nii paneme su riiulisse ära.
*FAT: oota aga me pidime kananagitsad tegema eraldi onju ja siis.
*CHI: jah.
*FAT: need juurikad eraldi ikka jah.
*CHI: jaa jah.
*CHI: ma tahaks midagi värvida praegu aga mul ei ole pilti mida värvida.
*FAT: nii aga mina arvan et mul on kaant vaja sest.
*FAT: need saavad kaane all paremad paremini valmis.
*CHI: ei kiiremini.
*FAT: kiiremini mm jah võibollaek aga paremini nad küpsevad läbi kui neil
on ühtlane kuumus sellepärast et kui kaant peal ei ole siis on
kuumus ainult altpoolt ehk ühe külje pealt.
*CHI: aga aga aga siis see kuumus läheb üles ja see tuleb alla tagasi.
*FAT: mm kui ta juba alla tuleb siis ta enam ei ole kuum ju.
*CHI: ei ole vä?
*FAT: ei ole kui on kaas peal siis see kuumus ei lähe kuhugi ära jahtuma
vaid natukene jahtub seal kaane all ja siis soojeneb kohe uuesti.
*CHI: no seda ma mõtlesingi.
*CHI: kuule.
*FAT: nooh?
*CHI: kas sul ei ole mulle mingit pilti mida värvida?
*FAT: ma võin joonistada sulle mingi pildi kui sa mõtled mingi teema välja.
*CHI: ma ei tea.
*CHI: lumememm xxx.
*FAT: me võime koos ka muidugi mingi teema välja mõelda no lumememm on
selles mõttes värvimiseks natukene plass lugu eks.
*CHI: jah jah jaa.
*FAT: seal sa saad valget valget ja valget.
*CHI: jaa see.
*FAT: mõned mustad täpid ja natukene oraantši.
*CHI: nii jah oranši mm ma ei tea teeme nii et sina joonistad näiteks
joonistame jahi kuule.
*FAT: jahi nagu paadi vä?
*CHI: noo teaküll jahi.
*FAT: jahilaeva?
*CHI: jah.
*FAT: nii ma panin nüüd sellesse soolatopsi jälle jämeda meresoola sisse
et keegi ei eksiks ja saan selle soolakoti panna kappi ära.
*CHI: nii et nii palju seda enam panna ei tohi vä?
*FAT: ei no teie nigunii ei pane ju soola tavaliselt aga lihtsalt et juhul
kui te sealt topsist ennem võtsite siss siis on nüüd on seal
jämesool.
*CHI: ma just võtsin ju.
*FAT: no a sa võtsid sealt soolatopsist.
*CHI: jah.
*FAT: seal on siin on tavaline.
*CHI: aa.
*FAT: ma mõtlen et see mis ema ispaaniast tõi.
*CHI: kuskohast?
*FAT: suur tops.
*CHI: aa seal on ka jämesool ju.
*FAT: seal on kogu aeg olnud jaa aga viimasel ajal meil oli seal peenikene.
*CHI: oli vä?
*FAT: jaa sellepärast et meil üksvahe ei olnud jämedat.
*CHI: ja siis teil oli peenikest ülearu jah?
*FAT: ja siis sai sinna valada peenikest sisse valatud jah.
*CHI: joonistame ühe jahi mis pliiatsit sa tahad?
*FAT: aga näed siin on üks lühike peatükk.
*CHI: see ei ole tegelt üldse lühike.
*FAT: see on väga lühike peatükk.
*CHI: mitu lehte?
*FAT: paar lehte kõigest ma võtan need kananagitsad ära xxx.
*FAT: ma mõtsin et sellel oli selline hea pealkiri nagu karneval huh xxxx
teen akna lahti siit.
*CHI: väga hea.
*FAT: sest siin pole õhku üldse.
*CHI: väga hea.
*FAT: nii sul on midagi siin vahel olnud või on see.
*CHI: aa see oli juba ennem kui ma seda lehte akkasin lugema ma ei
saandki sealt natuke lugeda siis ma mõtlesin välja mis seal olla
võiks siis lugesin kui seal olid algustähed olemas.
*FAT: hästi panen selle ka.
*FAT: mis sa tahtsid?
*CHI: jahti.
*FAT: jahti suurt luksusjahti või purjejahti?
*CHI: suurt luksusjahti.
*CHI: siis sa võiksid sinna kas sa aknad ka joonistad ikka vä?
*FAT: noo see me saame valida mida me joonistame sinna.
*CHI: no a kui sa.
*FAT: ise teame ju mis me joonistame kas me joonistame aknad või ei
joonista.
*CHI: ma tahaks et sa joonistaks siis teeksid väiksed autod sisse jahile.
*CHI: siis ma värviks ära.
*FAT: nii nüüd on mõni etk aega.
*FAT: suur luksusjaht vä?
*CHI: jah no nii kui suur kui sinna mahub no ma nii suurt ei saa
joonistada ju see ei mahu ära paberile.
*CHI: sa võid algu alguses õrnalt kriipsud ette tõmmata.
*FAT: noh ega me palju suuremat ei saa joonistada.
*CHI: mmh vägaea.
*CHI: mul on üks küsimus.
*FAT: nooh?
*CHI: kas see on ka korrus või vaata see ülemine?
*FAT: ikka see ongi kaptenitekk.
*CHI: ja all?
*FAT: all on kajutid ja täitsa all on ka kajutid.
*CHI: mm siin põhjas vä?
*FAT: laevas saavad ju asjad olla isegi allpool merepiiri.
*CHI: ma tean.
*CHI: tead mis ma tean vä?
*FAT: nooh?
*CHI: bussil on kaks klaasi selles mõttes et ühel uksel on kaks klaasi
bussil sellepärast et ükskord kui ma vaatasin välja siis ma nägin
seal all vesi loksus kahe klaasi vahel loomulikult.
*FAT: jah topeltklaasid on ma olen näinud täitsa nendel suurtel klaasidel
nimodi et poole peale vesi loksub.
*CHI: mida ah.
*CHI: misasi see on lained vä?
%com: FAT noogutab.
*CHI: väga ilus.
*FAT: nii.
*FAT: see on selline mootorjaht nüüd ei ole purjekad purjejaht.
*CHI: nojah sellist ma tahtsingi.
*CHI: kas see on selles mõttes jaht ka et näiteks osad jahid on ju
iseendale ostetud?
*FAT: ei saand aru su küsimusest.
*CHI: et kas see on selline jaht mis on iseendale ostetud vä?
*FAT: a kesse sulle veel jahte ostab?
*CHI: ma mõtlen selles mõttes ostetud et kas see on.
*CHI: kas see on selles mõttes.
*FAT: on firmadel on jahid ja on eraisikutel on jahid.
*CHI: jah kas see on eraisi eraisiku jaht vä?
*FAT: noo kuidas sa soovid.
*CHI: tahaks et oleks.
*CHI: tegelt sa võid ju suurema.
*FAT: sellepärast et ega firma jahid ei erine ju suuresti eravalduses
olevatest jahtidest.
*CHI: tead mis mõte mul tuli vä?
*FAT: mmh?
*CHI: tule vaata aa sa vist ei saa präegu.
*FAT: jaa ma ei saa.
*CHI: kui sa saad siis tule siis kui vaba hetk tek tekib.
*CHI: vaata et näiteks präegu me ei pea seda tegema aga me võime teha seda
pärast et sa näiteks aknaid ei joonista präegu alla ja siis teeme
sellise nagu ringi siia suure ja siis joonistad mis siin sees on.
*CHI: xxx akkas liikuma uhuh.
%com: CHI ütleb midagi, aga üle praadimise särina ei ole sellest aru saada.
*CHI: äge a teeme siis nii et aknaid präegu ei joonista vä?
*FAT: okei.
*CHI: siis joonistame mis sees on.
*CHI: kas see on see see asi on see siin?
*FAT: seda nimetatakse reelinguks.
*CHI: jah reeling.
*CHI: ja üks tuleb veel ilusti see on selleks et inimesed vette ei kukuks
onju?
*FAT: jah et inimesed üle parda ei potsataks.
%com: FAT segab vahepeal juurvilju pannil.
*FAT: ma arvan et see saab ka varsti valmis ja.
*CHI: ei mul tuli parem mõte sa võid aknaid ju joonistada nimodi.
*FAT: ma siia joonistasid sa siia ei tahtnud alla.
*CHI: tegelt sa võid alla ka joonistada.
*CHI: sellepärast me võime ju akk jaa ära alla joonista.
*CHI: ja üles siin üleval me võime ise sisse ka joonistada mis siin on.
*CHI: see on antenn või mis?
*FAT: mhmh.
*CHI: okei.
*CHI: sulle meeldivad kananagitsad vä?
*FAT: meeldivad küll jah.
*CHI: selle eest sa võid mind tänada ma ükskord läksin Ralfi juurde ja
siis seal seal ta pakkus.
%com: Ralf on pinginaaber.
*FAT: no selle eest et nad mulle maitsevad vä?
*CHI: jaa sest mina rääkisin sellest emale et ta võiks osta.
*CHI: või sa teadsid neid juba varem vä?
*FAT: ma ei tea ma ei ole päris kindel.
*CHI: ja siis ma pärast värvin ära.
*FAT: a see tuli jah mitte väga suur aga luksuslik erajaht tuli see.
*CHI: vägaea sellist ma tahtsingi luksluslikku erajahti.
*CHI: tegelt see on suur pildisuuruse jahiga ei saaks sõitagi vist.
*FAT: jah kõik sõltub.
*CHI: eriti veel paberist.
*FAT: kõik sõltub kui suur inimene meil siin jahi peal on kui ta ainult
siiamaani ulatub nimodi siis on see ikkagit ka juba päris suur jaht.
*CHI: siia tuleb ka aken vä?
*FAT: ma just mõtlen et tegelt väga peaks.
*CHI: jah sest kust ta välja näeb see kes juhib.
*FAT: just.
*CHI: miks laevadel on nii et kapten on seal otsas kus ta kus ta saab nagu
tagurdada või nimodi?
*CHI: kuule.
*FAT: kus otsas on kapten?
*CHI: selles mõttes et oletame et see on nagu piraadilaev ja ta vaatab
siia otsa aga ise on siin otsas.
*CHI: aa no piraadilaevadel ta oli jah rooliga taga see oli sellepärast et
laeva juhitakse tüüriga mis on põhimõttselt selline oli oli tollel
ajal no siiamaani on sama tehnoloogia enamvähem selline lapakas vees
mida siis keerati ja vanasti.
*CHI: olen näinud.
*FAT: neid ülekandeid oli ästi raske teha tehniliselt.
*CHI: noh?
*FAT: ja sellepärast asuski rool taga.
*CHI: ah aga üks põhjus veel mis ma mõtlesin just välja.
*FAT: mina arvan et see on valmis küll.
*CHI: ma mõtlesin just ühe põhjuse veel välja miks võiks olla.
*FAT: noh?
*CHI: sellepärast vaata siis on kaptenil ülevaade sellest mis ta laeval
toimus.
*FAT: laeval toimub jah.
*CHI: laevatekil.
*FAT: jah.
*FAT: no kapten üldiselt väga.
*FAT: laeva ei roolind.
*CHI: no tüürimees.
*FAT: tüürimees oli selle jaoks jah.
*CHI: näiteks kapten Jack Sparrow.
%com: tegemist on mereröövlikapteniga filmist Kariibi mere piraadid.
*FAT: a kes oli seal tüürimees?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: pootsman.
*CHI: minu teada ta ise juhtis laeva.
*FAT: nii.
*FAT: mis meie laeval veel puudu on?
*FAT: peaks ankru joonistama siia.
*CHI: imelik tundub aga ta tundub ainult ja praegu veel aga varsti enam ei
tundu kule sa võid sealt ümbert ka selle aa ei jaa kustutada.
*CHI: enam ei tundu imelik.
*CHI: sa oskad nii hästi joonistada.
*CHI: miks sa sinna kaks auku teed?
*CHI: kuule.
*FAT: see teine tegelt ei ole auk.
*CHI: misasi see teine on?
*FAT: äh ümmargune pulk otsevaates.
*CHI: aa.
*CHI: sinna ketti ei taha teha vä?
*CHI: a misasi see on?
*CHI: aah jajaa sain aru see ongi see kett või pulk või nöör.
*FAT: köis.
*CHI: köis.
*FAT: köied sealpool on köied.
*CHI: miks ta paremalt tuleb?
*CHI: aa jaa tagant.
*FAT: sellepärast et ma nii otsustasin.
*CHI: ja tagant ei saaks teha.
*FAT: nii.
*CHI: a nüüd see ülemine osa on täiesti värvimiskõlblik ju.
*FAT: jaa ja värvimiskõlblikuks ma teen sulle veel midagi siin.
*CHI: mille?
*CHI: misasi see on?
*FAT: merenduses kasutatakse.
*FAT: signaallippude süsteemi.
*CHI: aa signaallipp vä?
*FAT: signaallipud.
*FAT: reeglina.
*FAT: ei ole mitte lihtsalt vardas.
*FAT: vaid on köiega tõmmatud ja on igasugused erinevad siis.
*CHI: lipud?
*FAT: jaa.
*CHI: kas sa tead et merenduses on need lipud ju tähed või sõnad isegi?
*FAT: või isegi sõnad.
*CHI: näiteks võib öelda mis laev on ja.
*CHI: mis riigi laev.
*FAT: jaa ja sa saadki nööd akata seda nüüd täitma oma värvidega kui sa
tahad oma fantaasia järgi.
*CHI: siis ma ei tea mis riigi laev sellest tuleb.
*FAT: sa võid pärast üritada ju tõlkida vaadata kas tuli mingi mõistlik
asi kokku või ei tulnud.
*CHI: jaa ma võin pär pärast üritada ise ühe saare või maa välja mõelda.
*FAT: seda ka.
*CHI: miks sa sinna seda kriipsu just parema nagu tugevamaks tegid seda
kriipsu?
*FAT: mis kriipsu?
*CHI: nooh.
*FAT: ma olin lihtsalt kaval ma kasutasin ära seda kriipsu lihtsalt.
*CHI: aa ma arvan et ma selle teengi mustaks või selliseks hallikaks.
*FAT: nägidsa üks selline mahtus veel ära siia.
*CHI: mhmh ilus.
*FAT: aga minu pärast sa võid värvima akata.
*CHI: seda.
*FAT: või võid talle mingeid kirju peale teha.
*CHI: seda alumist otsa ma präegu ei värvi.
*FAT: ise tead sinu valik selles mõttes.
*CHI: jaa.
*FAT: said sa endale värvi aa sul on pliiatsid.
*CHI: xxx ma alustan sellesama arilikuga.
*CHI: kaks kriipsu selle arilikuga.
*FAT: teed arilikuga teed allid jah?
*CHI: mhmh selle kahe ainult.
*FAT: jah.
*FAT: proovi mitm mitme värviga ka teha.
*CHI: ühte vä?
*FAT: näiteks.
*CHI: aa siis.
*FAT: pool sinine pool punane või midagi sellist.
*CHI: oota mm kaks lemmikvärvi.
*FAT: orantš ja.
*CHI: punane.
*FAT: punane on nad teravad ka?
*CHI: orantš vist on terav punane ei ole.
*FAT: mm no värvi ära siis ma teritan ära.
*FAT: saangi vahepeal teritada need nürid ära sul pinalis.
*CHI: jah.
*FAT: aa kus su teritaja on?
*CHI: ei tea.
*FAT: ma just kasutasin.
%com: FAT leidis teritaja ja teeb CHI pinalit korda.
*CHI: mis siin kirjas on?
%com: CHI näitab raamatukogu teatist vanema venna raamatu kohta.
*FAT: ma ei saa aru see on üle trükitud mitu korda.
*CHI: mmhmh.
*FAT: biidl.
*CHI: lugeja Kõrgesaar Harley.
*CHI: mis värvi need olidki jah mul on tumesinist vaja näe seda ei see on
must.
*FAT: see on lilla see on must.
*CHI: see on must mul on tumesinist vaja.
*FAT: täitsa tumesinist vaata kas kastis on.
*CHI: otsin.
*CHI: dark bläkk.
*CHI: see ei ole pliiatski mulle tundub et see on tumesinine.
*FAT: see on mariin bluu.
*CHI: sobib jah noh sobib vaatame siin xxx.
*FAT: see ongi meresinine või jah mee merendusesinine.
*CHI: ma oleks tahtnud tumesinist.
*CHI: oota.
*FAT: mis seal peal kirjas on?
*CHI: tühi.
*FAT: a näeb täitsa tumesinine välja.
*CHI: tead kui tumesinist mul vaja on vä?
*FAT: ei tea.
*CHI: nii tumesinist kui sellel lipul kus on on see selline vaata punane
kast siis tähed on peal ja siis on ülejäänu on tumesinine ja valged
tähed.
*CHI: saad aru mis lippu ma mõtlen vä?
*FAT: ei.
*FAT: punase ja tumesinisega.
*FAT: ei tea.
*CHI: ei tea siis kohe näed.
*CHI: joonistan selle harilikuga.
*CHI: ja siis vaata siit on punane valged kriipsud on peal vist minu
meelest ja ülejäänd tumesinine ja valged tähed.
*FAT: Austraalia.
*CHI: xxx.
*FAT: sarnane lipp vä?
*CHI: võimalik mul oleks nii tumedat.
*FAT: Uus-Meremaa või Austraalia.
*CHI: mul oleks nii tumedat lippu vaja.
*FAT: kohe vaatame.
*CHI: tead miks ma selle paberi võtsin xxx?
*FAT: okei mul on üks mäng näššönal fläägs.
%com: FAT otsib telefoni lipumängust sobivat lippu.
*CHI: tean ma olen ka seda mängind ju mäletad jah Austraalia see oli see
oota anna korra oota xxx oota näita eelmist korra aa selline rist
valgete kriipsudega xxx.
*FAT: ma arvan et järgmise samasuguse sa leiad.
*CHI: siin on tähestiku järjekorras need vä?
*FAT: jaa.
*FAT: aa muidugi see on ju välismaa keeles.
*FAT: kaa ell emm enn.
*FAT: nii njuu ziiland.
*CHI: ahah.
*FAT: on sarnane.
*CHI: jaa nii tumedat sinist on mul vaja.
*FAT: a see on briti lipp ja siis veel juurde pandud asju.
*CHI: mul oleks nii tumedat sinist vaja.
*FAT: no see on peaaegu nii tume a ta ei ole nii kirgas muidugi.
*CHI: oota mul tuli mõte a pagan enam ei ole ka mõtet.
*FAT: no sinna maa lippu päris ei saa vist jah.
*CHI: ei ma mõtsin ma tahaks kolmnurka a ma värvisin mõlemad kolmnurgad
ära juba.
*FAT: a me saame juurde teha pärast ju kui sul soovi on.
*CHI: tahaks teha nii et ma tahaks tähe keskele teha ja siis kollaseks
värvida.
*FAT: okei.
*CHI: tegelt ta ei pea olema ju tingimata sinine ma võin ka selle teha.
*FAT: sa võid sinna ka teha sinise tähe ja kollaseks värvida näiteks.
*CHI: ei ma mõtlesin vastupidi kollane täht ja sinine.
*FAT: kollane täht ja sinine taust?
*CHI: jah.
*FAT: okei.
*FAT: ja mille lipp see on?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: mis täht sul on seal?
*CHI: ega ma ei tee mingit tähte ma teen selles mõttes nagu.
*FAT: taevatähe aa okei.
*CHI: said aru mis mõttes tähe mul tuli mõte kuidas ma teen.
*FAT: näed mina teeks nimodi kui sul on seal piiratud ruum siis ma teeks
kõigepealt ühe kolmnurga siis ma teeks need triibud ära siis tõmbaks
niimoodi alla siis küljepeale siis püüaks selle keskele keskele
saada ja siit samamoodi prooviks keskele saada.
%com: FAT õpetab, kuidas joonistada tähekest.
*CHI: kuule kas sa prooviksid ise teha vä?
*FAT: ja siis tuleks mingi selline täht.
*CHI: anna korra proovin.
*FAT: tõmbad nimodi alla.
*CHI: nii?
*FAT: jaa.
*CHI: nii.
*FAT: põhimõtslt jah ja siis nüüd siia võib üks hark otsa.
*FAT: noh umbes nii jah.
*CHI: aga kuule kas sa võiksid mind aidata selle joonistamise juures?
*FAT: no ma püüan.
*FAT: iik sa murdsid meil mere ära.
*CHI: jah natukene läks se siis.
*CHI: muidugi sa võiksid ka teistmoodi selle teha teistmoodi tähe.
*CHI: sa võiksid teha ka sellise tähe näed.
%com: CHI toob oma koolikoti ja näitab kollast päikese moodi sakilist
helkurit.
*FAT: no see on nagu päikene juba tahad sellist vä?
*CHI: ei okei tahan seda seda miks sa sellist teed?
*FAT: ma lihtsalt proovisin.
*CHI: mis sa teritad vä?
*FAT: jah see ots oli läind väga lapikuks.
*CHI: teritajaga ei tahtnud vä teritada vä?
*FAT: teritajaga ei mul oli vaja aint ots teravaks saada selle jaoks ei
old vaja tervet pliiatsit kulutada sain aint otsa ära kulutada.
*CHI: jaah.
*FAT: nii oled sa paigal?
*CHI: väga ilus.
*FAT: noh tuli selline nagu tuli.
*CHI: jah mul tuli mõte me võiks veel pilte teha näiteks autost.
*FAT: vabalt võime keegi ei keela.
*FAT: mis autot sa tahad?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: ei me ei pea kohe tegema.
*FAT: no ma võin kohe ka niikaua kui sa värvid tahad sa sportautot või või
tahad sa veoautot või tahad sa.
*CHI: kiiret autot.
*FAT: tavalist autot.
*CHI: kiire äge ja kiire siis tuunin ta ära.
*FAT: no ma ei ole auto joonistamises just eriti kõva käpp.
*CHI: mm.
*FAT: aga ma võin proovida.
*CHI: võtan roosa siin pole üldse roosat.
*CHI: nii mõnus on koos sinuga pilte teha.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Korgesaar|CHI|9;7.20|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|MOT|37;|female|||Mother|||
@Date: 29-OCT-2013
@Situation: MOT ja CHI räägivad koolielust ja valmistavad paberist
langevarju.
*MOT: no tee.
*CHI: näita mis xxx.
*MOT: mis milliseid sa tahad?
*CHI: neid.
*MOT: no teeme siis.
*CHI: teeme.
*MOT: aa kausi saad issake polegi keegi võttis ära just viimase.
*CHI: võimalik et Henriko.
*MOT: oota korra.
*CHI: ma võtan sealt xxx nõusid pesta.
*MOT: no võta taldrik.
*CHI: ähäh.
*MOT: kes enne piima välja jättis?
*CHI: ma ei mäleta.
%com: MOT ajab koera eest ära, ei litereeri.
*CHI: kas sa pesed kõik nõud ära?
*MOT: ma mõtlesin jah.
*CHI: okei.
*MOT: sul on teises toas ka veel nõusid vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: a kus kõik need väiksed kausid on siis?
*MOT: siin on ainult üks kauss.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: aa külmkapis äkki on.
*CHI: üks on siin laua peal.
*MOT: aa jaa.
*MOT: jah ja kaks on külmkapis jah siis ongi kõik olemas xxx juba mõtlesin
et on jälle kõik jalutama läinud mööda elamist.
*MOT: no mis sa kargad?
*MOT: söö ära anna mulle see sidruninuga sealt pane siia mhmh.
*MOT: aa kohvitass ka.
*CHI: mmhmh.
*MOT: ööhöh jah.
*MOT: sina ei taha teed või?
*CHI: ei.
*MOT: me Harleyga juq just jõime ja nii hea tee oli et ma tegin endale
teise tassi veel.
*CHI: okei.
*MOT: pista see krõbinapakk ka kappi tagasi.
*CHI: kohe.
*MOT: noh kesse nimodi luristab siis.
*CHI: vabandust.
*MOT: tead mis täna veel halvasti läks vä?
*CHI: noh?
*MOT: see et me unustasime ära su trenni.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*MOT: see läks küll pahasti.
*CHI: jah.
*MOT: nüüd sa pead täna siis kodus harjutama vä?
*CHI: ma arvan küll.
*MOT: ma tegin ka oma tööda ja ei pannud üldse tähele et kell oligi juba
neli läbi.
*CHI: okei.
*MOT: ma mõtlen et ma kirjutan klassijuhatajale mis sul omme esimene tund
on?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: oota ma vaatan kohe heh sa lähedki omme teiseks tunniks siis lähed
Harliga koos hommikul.
*CHI: jah?
*MOT: jaaa Harlil on esimese tunni ajal pildistamine ja siis võid lasta
endast ka Harliga koos pilti teha või midagi näiteks.
*CHI: nii et ma lähen kuuenda klassi pildistamisele?
*MOT: jah ma peaks tegelikult meil oleks vaja küll neid õpilaspileti ja
neid pilte uusi.
*CHI: aa okei.
%com: MOT jääb pikalt CHI-d vaatama ja CHI küsib sosinal midagi selle
kohta.
*MOT: ei ma mõtlesin seda et oleks võinud ju juuksuris teiega enne ära
käia.
*CHI: kahjuks ei käinud.
*MOT: aga me jõuame veel.
*CHI: millal?
*MOT: täna.
*CHI: peab minema vä?
*MOT: no sama ästi võiks pildi peale panna mingi ma ei tea karvatuusti ja
öelda et see on Gregori.
*CHI: haa-haa-haa.
*MOT: Harli teine samasugune ka karva kasvanud ma ei saa aru mis teil on
juuksuri vastu.
*CHI: mulle ei meeldi juuksuris käia.
*MOT: miks?
*CHI: sa tead küll miks.
*MOT: no aga ta ei lõika ju sul liiga lühikeseks.
*CHI: alati on lõiganud.
*MOT: minu meelest on alati täitsa okei olnud.
*CHI: jaa aga minul ei ole täitsa okei.
*MOT: ei tea miks siis?
*CHI: tead küll miks.
*MOT: aa saidki söödud?
*CHI: jaa oota võtan siit selle viimase piima ka.
*MOT: mis te esmaspäeval näiteringis tegite?
*CHI: mm me tegime selliseid nagu näidendeid kus ee nagu me me oleme nagu
vait ja ainult liigutame.
*MOT: aa pantomiimi nagu jah?
*CHI: jah jah ei mitte pantomiimi.
*MOT: no pantomiim on selline nagu ilma jututa.
*CHI: aa jaa jaa jaa.
*MOT: tegemine nagu tummfilm.
*CHI: jaa sama hea kui sa vaatad mingit multikat ja keerad hääle maha.
*MOT: jah a mis need teemad olid mis te tegema pidite?
*CHI: me pidime näidendi tegema homsest.
*MOT: aa.
*MOT: ja mis te tegite siis?
*CHI: xxx.
*MOT: kas igaq igaüks pidi üksi tegema või või mingi pundi peale?
*CHI: jah meil oli seal neli gruppi vist.
*MOT: ahah.
*CHI: ja.
*MOT: a palju liikmeid igas grupis on palju teil üldse kokku
seal näiteringis käib rahvast?
*CHI: äää palju on neli korda neli?
*MOT: no mõtle.
*CHI: kakskümmend neli.
*MOT: ei ole.
*CHI: neli korda ma ei tea.
*MOT: neli korda neli on neli pluss neli pluss neli pluss neli.
*CHI: tean.
*MOT: palju on?
*CHI: oota.
*MOT: nooh.
*CHI: kuusteist.
*MOT: õige.
*MOT: kuusteist last vä?
*CHI: ää seitseteist.
*MOT: seitseteist last jah?
*CHI: sellepärast et.
*MOT: ühes rühmas on viis jah?
*CHI: jah ja mina olin selles kus oli viis ja ülejäänd olid tüdrukud.
*MOT: sa oled jälle ainuke poiss vä?
%com: laps käib trennis, kus ta on ainuke noormees tütarlaste hulgas.
*MOT: aa ei seal.
*CHI: enq enda grupis.
*MOT: enda grupis ainuke.
*CHI: jaa.
*MOT: aa okei.
*MOT: aga kes teil seal veel käib teie klassist või paralleelist või
kuskilt?
*CHI: ää ma tean et aa-klassist käib kaks tüdrukut.
*MOT: mhmh.
*CHI: Birget ja Elis.
*MOT: aa.
*CHI: ja minu klaasist käib ka üks tüdruk vist.
*MOT: okei a palju teil poisse on?
*CHI: poisse on mitte väga palju.
*MOT: mm.
*CHI: ja ma arvan et suurem osa koolist teab ühte teise klassi poissi
kelle nimi on Ott ta läheb väga-väga kergesti närvi ja tema käib ka
seal.
*MOT: mm okei ta on siis nagu selline kakleja või mis?
*CHI: jaa.
*MOT: mm.
*CHI: ükskord kui temal oli vaja minna kolmandale korrusele ja minul ja
Anderil ka vist siis ee mingi siis kui me jõudsime kohugi teise
korruse juurde siis üts et ärge jälitage ärge jälitage mind.
%com: MOT naerab.
*MOT: ta arvas et te käite sabas tal jah?
*CHI: jaa ma arvan küll.
*MOT: noojah.
*MOT: a mis te tegite siis seal oma homses.
*CHI: kas ma pean rääkima vä?
*MOT: ei see on nii huvitav ma tahaks teada ju.
*CHI: ma ei taha präegi rääkida.
*MOT: mm okei.
*MOT: a kas te olete rääkinud kas see näiteringi juhendaja on rääkinud ka
et mis ajaks teil mingi etendus tuleb või?
*CHI: ei präegu meil pole veel üldse midagi sellist olnud.
*MOT: ahah.
*CHI: aga no see oli meil alles teine tund ka ju.
*MOT: nojah ei ma mõtlesingi et äkki ta kohe ütles et et noh et kas
jõuludeks etendus või kevadeks aga pole öelnud.
*CHI: ei.
*MOT: mhmh.
*MOT: nii aga rahvatantsuga on nüüd täitsa kindel et lähete sinna
tantsupeole või?
*CHI: ää meid on juba ära ka registreeritud.
*MOT: aga seal on vist mingid õõõ te peate vist võistlema ka kõik vist ei
saa või valitakse välja mingit paremad grupid vä?
*CHI: no poisid saavad kõik.
*MOT: aa okei.
*CHI: aga tüdrukutel on niq niiq nimodi et xxx meil on iga trenn on
tüdrukutel kaks gruppi ja poisid peavad topelt tantsima.
*MOT: ahah.
*CHI: muidugi tegelikult on see hea ju poisid saavad rohkem trenni.
*MOT: jaa poisid saavad rohkem arjutada muidugi.
*MOT: see on väga hea.
*CHI: mhmh.
*CHI: ja siis.
*MOT: tahad maitsta?
*CHI: ei.
*MOT: okei.
*CHI: ja siis seal valitakse välja ä tüdrukuq tüdrukutest et kumb grupp
läheb.
*MOT: aa okei.
*MOT: nii et kõik tüdrukud ei saagi.
*CHI: ekää.
*MOT: no see on küll päris kurb ju.
*CHI: mhmh.
*MOT: see on kohe täitsa kurb.
*MOT: aga kas tüdrukud neq sinna gruppidesse jaotatud on siis nagu
juhuslikult või noh nagu suvaliselt või või äää või on nagu tehtud
parem grupp ja kefem grupp või?
*CHI: ei ole.
*MOT: ei ole.
*CHI: vähemalt minu teada ei ole ma ei tea.
%com: CHI-l kukub midagi maha.
*CHI: vabandust.
*MOT: a kas te kooli selle jõulupeo jaoks ka mingi näidendi juba leidsite
või?
*CHI: näidendi või?
*MOT: jah no õpetaja ütles et jõulupeol teete näidendi jälle.
*CHI: aa jaa ei me pole veel leidnud.
*MOT: mm.
*MOT: noh sa oma lugemispäevikusse ei taha oma kahte lauset ära kirjutada
või?
*CHI: ma präegu ei taha.
*CHI: aga kas me siis lähme täna juuksurisse või?
*MOT: ma ei mäleta mis kellani see juuksur lahti oli tegelikult ju võiks
minna.
*MOT: aga ma arvan et ta võibolla mingi kaheksani ikka on äkki.
*CHI: ja kell on präegu.
*CHI: ma ei oskagi öelda.
*CHI: ää mingi ma ei teagi.
*MOT: noo vaata-vaata.
%com: CHI uurib hoolega kella.
*CHI: oota.
*CHI: oota korra mmm nüüd ma tean.
*MOT: noh?
*CHI: kell on kaheksateist.
%com: MOT pahvatab naerma.
*CHI: mis?
*MOT: suskel oled vaatasid arvutist kellaaega või?
*CHI: ei ei vaadanud.
*MOT: ei vaadand vä?
*CHI: ei kaheksateist kolkend üheksa?
*MOT: no umbes nii jah aga aga.
*CHI: kolgend seitse on.
*MOT: okei aga kuidas sa seda nagu ilma numbriteta ütled?
*CHI: msõttes ilma numbriteta?
*MOT: noh üks või kaks või kolm või neli või pool viis või kolmveerand
seitse või?
*CHI: ääh.
*MOT: mis ta näitab seal?
*CHI: see ei ole ju kolmveerand ega pool.
*MOT: no ei olegi aga palju on kuidas sa ilma numbriteta ütleks?
*CHI: aaa kerge.
*MOT: nooh?
*CHI: kuuq ei viis läbi kolmkümmend seitse minutit.
*MOT: viis läbi ei ole kuus läbi vä?
*MOT: viis läbi kolgend seitse minutit aga siis ta on ju pool kuus läbi
seitse minutit on ju täpsem.
*CHI: aaa jah.
*MOT: jah kahekümne pärast seitse kahekümne kolme pärast seitse.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*MOT: nii et põhimõtteliselt äkki isegi jõuaks.
*CHI: jah äkki jõuaks.
*MOT: Harli hakkab kindlasti koledasti karjuma kui ma ütlen et meil on
juuksurisseminek.
*CHI: ma arvan nii nagu mina aga poole kõvemini.
%com: MOT naerab.
*MOT: jah.
*CHI: kas seal sees on õunad?
*MOT: jah meie oovi viimased õunad rohkem meil ei ole.
*CHI: kindel vä?
*MOT: jah.
*CHI: okei.
*MOT: mhmh selleks aastaks läbi see õunapidu.
*MOT: me just Harliga arutasime et ei tea kas teha õunakisselli või kooki.
*CHI: kisselli tahaks.
*CHI: päris ästi lendab mu oo mis see ongi langevari.
*MOT: deltaplaan või aeroplaan või mis ta on.
*CHI: mis asi on deltaplaan ja mis asi on aeroplaan?
*MOT: mingid sellised asjad millega lennatakse aga üks on vist mootoriga
teine on ilma ma ei tea kumb kumb on.
*MOT: ilmselt neil on mingi muu vahe ka ma ei tea.
*CHI: ma arvan et deltaplaan on mootoriga.
*MOT: ma ei tea.
*CHI: millegipärast.
*MOT: kus sa lähed?
*CHI: aa ma lähen võtan paberit.
*MOT: Harli mõtes just et kooki võiks teha.
*CHI: ah?
*CHI: mina mõtlesin just et kisselli võiks teha.
*MOT: aga mõlema jaoks ei jätku siis tuleb panna hääletusele.
*CHI: ma millegipärast arvan et kook võidab ma ei tea.
*MOT: arvad vä?
*CHI: ma ei tea miks.
*CHI: ma akkan tegema ühte suurt langevarju.
*MOT: hmm samasugust nagu see vä?
*CHI: jaa ainult poole suurem.
*CHI: ma täpselt ei teagi kuidas ma seda teen.
*MOT: aga vaata kuidas see tehtud on tee selle järgi.
*CHI: jah.
*MOT: või tee laev oopis.
*CHI: ei ma ei taha.
*CHI: kuidas laev käib üldse?
*MOT: ma ei teagi ise pead välja mõtlema.
*CHI: ma peangi tegema kõik sellised jupid.
*MOT: jah.
*CHI: nagu päris laev.
*MOT: võtad selle Santa Maria ette seal ja.
*CHI: jah.
*MOT: mhmh.
*CHI: Santa Maria oli vist Hispaania laev vä?
*MOT: mm jaa.
*CHI: jaa jaa.
*MOT: nii?
*CHI: ja sellega avastati ee üks saar mille nimeks pandi Hispanioola
ma tean.
*MOT: ei.
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ei.
*CHI: mis siis?
*MOT: sellega avastati üks mitte saar vaid üks manner mille nimi oli.
%com: MOT teeb kõnes pausi ja ootab lapse vastust.
*MOT: Ameerika.
*CHI: seda ma ei tea.
*MOT: jah kes see kapten oli?
*CHI: oota.
*MOT: kes avastas Ameerika?
*CHI: oota mmm.
*CHI: ära ütle.
%com: MOT räägib koeraga, ei litereeri.
*CHI: oota korra.
*CHI: see oli mmmm mul ei tule meelde ja temaga koos oli veel üks
laevakapten ma tean kes oli ühe teise laeva peal.
*MOT: no Ispaaniast läksid merele kolm laeva.
*CHI: jah.
*MOT: üks oli Santa Maria mis teiste nimed olid?
*CHI: ma ei mäleta.
*MOT: üks oli Ninja ja üks oli Pinta.
*CHI: aa jaa Pinta jaa.
*MOT: nii ja mis.
*CHI: ja Pintq Pinta peal oli üks teine kapten.
*MOT: no igal laeval on oma kaq oli oma kapten aga seda ekspeditsiooni
juhtis üks kuulus maadeq maadeavastaja.
*CHI: ma teq ma tean ma tean.
*MOT: noh keele peal sülita välja.
*CHI: oota.
*CHI: natukene veel.
*CHI: mmm.
*CHI: mul ei tule meelde.
*MOT: ütlen vä?
*CHI: äää okei.
*MOT: Kristof Kolumbus.
*CHI: jah.
*MOT: jaa a mida ta omast arust otsima läks kas ta läkski Ameerikat
avastama või?
*CHI: ma ei mäleta täpselt aga ma tean et seda ta tegema ei läinud.
*MOT: ta läks omast arust Indiat otsima tegelikult.
*MOT: a mis ülejäänud laevadega juhtus?
*CHI: äää nad jäid läksid tormi käes karile.
*MOT: jah teised laevad uppusid ära.
*CHI: jah.
*MOT: ainult Santa Maria jõudis kohale.
*MOT: ja see on kõik sealt multikast said teada vä?
*CHI: jaa.
*MOT: mm siis on tänapäeval küll väga harivad multikad mitte Tommi ja
Tšerri.
*CHI: mitte tänapäeval ma vaatasin seda umbes kaks aastat tagasi.
*MOT: no ikkagi kaks aastat tagasi on ka tänapäev.
*CHI: noojah.
*MOT: siis kui mina väike olin siis küll ei räägitq ei tehtud multikaid
Ameerika avastamisest.
*CHI: a minu meelest seal ei näidatud kuidas seal Ameq Ameq Ameerika
avastati.
*CHI: pärast on mul natukene sinu abi vaja.
*MOT: aa mille mille juures?
*CHI: ei tegelt mitte pärast vaid präegu ma ei oq ma ei oska väga täpselt
lõigata.
*MOT: aa.
*CHI: sa võiksid lõigata siit ja siit.
*MOT: ahah mööda seda murdejoont vä?
*CHI: jah.
*MOT: oota kohe.
*CHI: see serv.
*MOT: selle lõikan küljest ära?
*CHI: jah see ja see.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja nendest tulevad mulle siiss neq need nöörid või värgid.
*MOT: aa issand see tuleb ikka päris suur sul siis.
*CHI: tulebki ema.
*MOT: aah nii suur.
*CHI: jaa.
*MOT: a kui natukene kõveralt läheb siis pole midagi vä?
*CHI: teglt eriti ei ole võibolla ma teq ei teglt jah teglt lõika üks
välja isegi.
*MOT: üks?
*CHI: ma arvan ma murran selle ühe veel kord pooleks.
*MOT: ma ise mõtlesin ka et äkki jääb liiga lai.
*CHI: jah.
*MOT: liimi on sul?
*CHI: ei aa jaa seal on ullult liimi.
*MOT: xxx.
*MOT: murran pooleks veel vä xxx?
*CHI: eäää oota stopp korra.
%com: CHI toob lauale neli liimipulka.
*CHI: noh.
*MOT: no nelja liimi nüüd küll tarvis ei ole.
*CHI: jaa ei ma lihsalt võtsin need välja kõik.
*CHI: jah murra see uuesti pooleks ja lõika.
*MOT: mhmh.
*CHI: mul on joonlauda ka vaja.
*CHI: natukene viltu oli sul xxx aga vahet ei ole.
%com: CHI ja MOT rääkisid korraga, ei olnud aru saada, kumb mida ütleb.
*MOT: see on nii vähe et sellest ei juhtu midagi.
*CHI: pagan.
*MOT: noh?
*CHI: see on aint kakskümmend pikk ja see serv ei ole kakskümmend.
*MOT: pikemat joonlauda ei ole kuskil vä?
*CHI: pean vaatama.
*MOT: sinna vist ei mahukski pikem.
*CHI: oota.
*CHI: jah see oli ka siin viltu pandud.
*MOT: jah.
*CHI: aga siis vist ei ole.
*MOT: aga siis tuleb teha niimoodi.
*CHI: kui siis ainult teises toas.
*MOT: aa.
*CHI: see on üks sentimeeter pikem oo väga hea stopp.
*MOT: otsi mingi äkki pastakas kõlbab vä?
*CHI: ei parem kui on pliiats.
*MOT: no siis otsi pliiats.
*CHI: oia.
*MOT: oian.
*CHI: ei olegi vaja kaugelt otsida.
*CHI: xxx otaa anna üks see korra.
*CHI: nii üks kaks kolm mmh.
*CHI: üks kaks ja kolm ei see on kolm nii.
*MOT: noh proovi kuidas on on küll.
*CHI: nii väga hea.
*MOT: nii see nüüd on olemas.
*CHI: ei stopp nüüd on ühte asja vaja veel teha ah pekki eh ootaa.
*MOT: mis sa tahad?
*CHI: ma tahaks mõõta ära kui kaugele see on.
*MOT: mis mõttes?
*CHI: näed selle vahe siit.
*MOT: mm.
*CHI: et saaks mõlemale ühepikkuse vahe.
*CHI: nii.
*CHI: see on siis kuueteistkümnest üks ja kaks xxx.
*CHI: niipidi aa ei niipidi jah.
*MOT: oota ma panen paika.
*CHI: ootaa on see niq sama kaugel kui see?
*MOT: jaa.
*CHI: aa väga hea mm üks kaks kolm.
*CHI: ja siit üks kaks kolm nii korras.
*MOT: noh proovi.
*CHI: läheb.
*MOT: väga täpselt.
*CHI: väga hea.
*MOT: me oleme teravsilmad.
*CHI: pärast tuleb see muidugi ära kustutada need mustaga tegelt ma ei usu.
*MOT: see jääb allappoole ju.
*CHI: noo vaata kui ma panen selle siia.
*MOT: mm.
*CHI: see serv on siit näha.
*MOT: xxx.
*CHI: a tegelt see on suq suht ükskõik kas jääb näha või ei jää.
*MOT: mmhmh.
*MOT: a kuidas sa liimid samamoodi nagu sellel vä?
*CHI: jaa ma arvan küll.
*MOT: a siin ei ole vaata päris äärtesse see liimitud vaid on natuke
kaugemale.
*CHI: no siin ma liimin ka ju siia mitte täitsa äärde.
*MOT: aa.
*CHI: tegelikult ma ei teagi oota korra kuss joq aa siin on joonlaud.
*CHI: ma teen seda natuke pikemaks.
*CHI: teeme niipidi oopis.
*MOT: sa mõõda ma lähen võtan pesud masinast välja.
*CHI: okei.
*CHI: nii.
%com: CHI pusib omaette mõõta ja joonistada, MOT tegeleb pesudega.
*MOT: noh aa mõõdad veel?
*CHI: jaa.
*CHI: sellepärast oligi hea teha pliiaq harilikuga et need mul oli vaja
kustutada.
*MOT: aa okei.
*MOT: läks midagi valesti vä?
*CHI: ei ma lihtsalt tahtsin teha neid kinnituskohti natuke kaugemale.
*MOT: okei.
*MOT: ma ei saa aru miks meie majas elab sokisööja.
*CHI: kindel vä?
*MOT: no elab pesumasinast tulevad välja ainult üksikud sokid.
*MOT: aga miks miks niimodi?
*CHI: sellepärast no ju siis ta elab pesumasinas.
*MOT: pesumasin sööb sokke.
*CHI: võimalik.
*CHI: täiesti võimalik.
*CHI: näed?
*MOT: noh?
*CHI: nüüd on see nii kaugel ennem oli see nii kaugel kui siin on see.
*MOT: aa a nüüd sa saad sinna nagu pesa sisse ilusti liimida.
*CHI: kuidas?
*MOT: noh vaata nagu sul on niimoodi siia tehtud see nurk ette.
*CHI: jah?
*MOT: paned ilusti siia nurga sisse.
*CHI: tegelt ma ei panegi seda nimodi.
*MOT: xxx aga äkki sul ei olegi kahte päris vaja.
*CHI: et ma lõikan selle keskelt pooleks?
*MOT: ei.
*CHI: oota stopp korra.
*CHI: nii.
*MOT: sa võid ta murda keskelt pooleks.
*CHI: otaah.
*CHI: päris hea mõte.
*MOT: jah sest muidu ta jääb sul sama pikk kui sellel aga sellel on liiga
pikk tegelikult.
*CHI: noojah.
*MOT: millega sa värvisid need ruudud ära siin?
*CHI: vildikaga.
*MOT: vildikq aa siis see on lihtsalt paksem paber vä?
*CHI: ei ma ei usu.
*MOT: kuidas tundub see ei ole ju tavaline xxx paber kui see.
*CHI: peaks olema.
*MOT: aa.
*CHI: ma ei tea näed xxx.
*MOT: jah.
*CHI: tegelt ma arvan et ma võibolla panen ikka kaks tükki.
*MOT: võibolla sa peaksid liimima lihtsalt mingi jupi sinna sellele
teisele otsa.
*CHI: ta jääb see paber on natuke kole.
*MOT: no ise tead.
*CHI: aga meil võiks olla mingit kõva liimi mis liimib selle ästi kõvasti
kinni siis ma saaksin siia mingi mingi asja mis on natuke raskem
vaata mingi peale teipida.
*MOT: tead aga sellist liimi nigunii ei ole.
*CHI: xxx.
*MOT: sellist liimi nigunii ei ole selles mõttes et kui seal on liiga
raske asi siis see läheb nigunii katki.
*CHI: okei.
*CHI: a seal võiks olla selle jaoks piisavalt raske asi mitte liiga raske
vaid piisavalt raske asi et see kukuks sirgelt alla.
*MOT: hmm.
*CHI: mitte viltu.
*CHI: a kuidas ma nüüd siis teen kas ma panen kaks või ei pane?
*MOT: ma ei tea mina sinu asemel lõikaks selle ühe näiteks pooleks ja
liimiks selle pool veel selle teise külge kaks on liiga pikk minu
meelest.
*CHI: no tegelt jah.
*CHI: ema vaata.
*MOT: no minu meelest ei ole see liiga pikk.
*CHI: ja kui ja kui see läheb veel natuke laiemaks sellepärast et ma
lõikan selle ju keskelt pooleks ja panen siia vahele inimese ka.
*MOT: aa sa paned lõikad keskelt pooleks ja paned inimese vahele sinna vä?
*CHI: jaa.
*MOT: aaa okei.
*MOT: a see ei ole siia vahele pandud ju?
*CHI: ei ole see on ka valesti tehtud siin on kaks juppi ja kõik.
*MOT: ahah.
*CHI: aa ei tegelt siis see läheb ju natuke pikemaks.
*MOT: jah.
*CHI: siis mul ei olegi vaja midagi muud.
*MOT: jah jah ei siis ei ole küll.
*CHI: lihtsalt ma nüüd murran selle pooleks.
*CHI: aga see inimene peab küll olema ikka päris väikq suur.
*CHI: ma ei teagi nüüd kas väike või suur sellepärast ta ei saa tulla ühe
paberi suurune sest muidu ta on no.
*MOT: ss sama suur kui vari ise jah.
*CHI: jah.
*MOT: vaata vaata seda pilti vaata kui äge trepikäsipuu.
*CHI: on jaa nagu hobuse hobuse lakk.
*MOT: mhmh nii kift.
*CHI: sul on õigus.
*MOT: noh?
*CHI: ma teen väikse pausi.
*MOT: aa väsisid ära?
*CHI: mitte seda just aga.
*CHI: me võiks teha koos sellest midagi neokuubist.
%com: Neocube on mänguasi, mis koosneb hõbedastest magnetiseeritud
pallikestest ja sellega saab erinevaid mustreid ja kujundeid
meisterdada.
*MOT: tead kui ma sulle päris ausalt ütlen siis ma ei taha seda neokuubi
isegi mitte puutuda.
*CHI: miks?
*MOT: sest nii kui see kätte võtta on käed mustad.
*CHI: aga sa saad ju käed ära pesta.
*MOT: ei mulle ei meeldi ta nii jõledalt määrib et.
*CHI: et?
*MOT: ma ei taha näppida teda.
*CHI: kui sa ta korraks kätte võtad siis ta ei tee midagi.
*MOT: no jaa aga korraks kätte võttes ma ei saa temast ka teha midagi.
*CHI: jaa-jah.
*CHI: aga ma võiks teha nii et ma annan sulle sobivad jupid ja siis sina
teed nendest nagu.
*MOT: ähh tee ise ma ei taha.
*CHI: kolmnurgad.
*MOT: ma ei taha.
*CHI: ma ei usu et ma üksi ka tahan ma ei usu nii et ma ei taha üksi.
*MOT: taa-daa-daa-daa-daa.
*CHI: eee xxx.
*MOT: kuidas sa selle ära kaunistad?
*CHI: ma ei usu et ma üldse kaunistan.
*MOT: jätadki niisama valgeks vä?
*CHI: see on nii suur ju.
*MOT: no aga sinna võiks ju vähemalt kui sa üleni teda ära värvida ei
viitsi sa võiks vähemalt mingid mm mustrid peale joonistada.
*CHI: aga ühte asja ma ei saa kunagi teha nii nagu päris langevarjul vaata
päris langevarjul on sellised nagu kaared ju.
*MOT: nooh?
*CHI: seda ma ei saa ju teha.
*MOT: mis mõttes kaared?
*CHI: noo nimodi et läheb nii nii nimodi oota korra.
*MOT: aa jajajajaja jah no see on langevarjul a sul ei ole langevari ju.
*CHI: on.
*MOT: no langevari ei ole kandiline ju selline.
*CHI: tegelikult ega eriti vahet ei ole.
*CHI: me pidime tegema töö enda unistusest.
*MOT: aa.
*CHI: ja siis ma tahtsin langevarjuga üpata.
*MOT: okei.
*CHI: aga ma arvan et see jääbki mul unistuseks tead miks või?
*MOT: miks kardad?
*CHI: jaa.
*MOT: ma kardan ka.
*CHI: esiteks ma kardan et langevari ei avane ja teiseks kui ma ükskord
merepäevadel käisime ee mina ja Harli käisime selle suure pehme nagu
padja peale või asja peale hüppamas.
*MOT: jaa-jah jaa.
*CHI: siis sees oli väga vastik tunne.
*MOT: oli õudne jah?
*CHI: jaa.
*MOT: nojah.
*CHI: kõik oleks nagu sees segi läinud.
*MOT: aga maandumine ei olnud irmus või?
*CHI: ei olnd aga see oli nii põnev alati.
*MOT: mm.
*CHI: seepärast et iga kord võisiq võisiq võis juhtuda nii et et see padi
on tühjaks läinud näiteks.
*MOT: no ei usu.
*CHI: no jaa aga see oli väga.
*MOT: ju nad ikka kontrollivad seda enne kui sinna keegi hüppama lastakse.
*CHI: no jaa aga kui seal on ästi palju üpatud ja siis on keegi augu
sisse üpanud?
*MOT: nojah aga samas vaata kaq ta on nimodi ju punnis õhku täis et kui
sealt nagu õhk välja läheks siis ta vajuks ju lössi ja seda oleks ju
näha ästi.
*CHI: jaa aga äkki keegi on hüpanud.
*MOT: noo?
*CHI: ja äkki seal on tehtud nii et seal oli ju kaks kõrgust.
*MOT: mhmh.
*CHI: et näiteks ühelt kõrguselt hüpatakse läheb katki neil on
kokkulepitud nii et üks üppab ja siis kui on ära läind siis järgmine
kohe.
*MOT: noh?
*CHI: et äkki on näha et teine on lihsalt jah eemal on teist näha ja siis
uus kohe hüppab.
*MOT: nii?
*CHI: iseenesest siis võib ju olla nii kui on auk sisse tulnud.
*MOT: ma ei tea ma usun et see materjal on ka nii tugev et ta päris nii
kergesti ei lähe katki.
*CHI: jah.
*MOT: sellepärast et vaata mida kõrgemalt sa hüppad seda suurem see see
pauk vastu seda või seda see maandumine nagu on onjä.
*CHI: jah.
*MOT: aga vaata kui kõrgelt kraana otsast see mees üppas ja teie olete ju
kerged väiksed lapsed eksole ja teie üppasite madalalt aga tema on
ju palju raskem suur mees ja ta üppas vaata kui kõrgelt ja ikka
pidas vastu.
*CHI: no jaa aga äkki see oli mingi kõvem matekq kõvem materjal.
*MOT: ma arvan nad on kõik väga turvaliselt tehtud.
*CHI: noojah võimalik.
*MOT: a te üppasite oma kolm korda ikka ära ju nii suurt irmu ei olnud et.
*CHI: kaks korda.
*MOT: kaks korda?
*CHI: jaa.
*MOT: xxx.
*CHI: ühe korra alt ja ühe korra ülevalt.
*MOT: jah siis ikka nii hirmus ei olnud aga kumb irmsam oli?
*CHI: äääääää alumine või tegelt mõlemad selleprst alumisega oli nii et
vaata ma polnud kunagi hüpanud ja siis ma sellepärast kartsin ja kui
ma läksin kõrgemale siis ma kartsin sellepärast et ma olen kõrgemal.
*MOT: aa.
*MOT: jah aga maandumine oli muidu pehme maandudes aiget ei saanud?
*CHI: ei.
*MOT: mmh.
*CHI: ja seal olid muuseas sellised nagu reeglid või asjad ka nagu seina
peal et kuidas vaq hüpata tohib et pea adq ees ei tohi hüpata.
*MOT: jaah kukerpalli ei tohi teha.
*CHI: jaah muidugi seal osad poisid hüppasid ja siis tegid salto.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja maandusid ikka õigesti.
*MOT: mmhmh.
*CHI: et peaaegu nagu batuudil ju lhsalt siss sa siis ei ole nii et sa
hüppad ja põrkad üles ja alles siis teed salto.
*MOT: mhmh.
*CHI: vaid siis sa juba kõrgelt tuled ja siis teed salto.
*MOT: jah ja mina kardaks küll et ma jään õhus kuidagi tagurpidi ja
maandun pea peal või.
*CHI: ei minul oli ka minul oli ka see hirm sees.
*MOT: oli jah?
*CHI: aga samas see oli nii põnev.
*MOT: no siis on äge.
*CHI: mmh.
*MOT: aga kui see suvi jälle on või nüüd järgmine suvi siis julged ka
uuesti üpata vä?
*CHI: ma ei tea.
*MOT: ei taha?
*CHI: ma ei teagi.
*CHI: kas sa võiksid ise lõigata sellepärast et kui ma nii lõikan siss
läheb kaiq viltu see?
*MOT: no anna ma lõikan.
*CHI: ma pean nimodi kuidagi lõikama see oleks raskem kui see et sa
lihtsalt lõikad.
*MOT: siin ei ole ju midagi keerulist.
*MOT: palun.
*CHI: lihtsalt sina lõikad täpsemini.
*MOT: noojah.
*CHI: sinnq siia vahele tuleb inimene siis kuigi ta läheb veel nimodi ka.
*MOT: aga kas miks sa selle kokku murdsid ma ei saa üldse aru.
*CHI: ää ma ei saa ise ka aru.
*MOT: aga äkki võtaks uue paberi?
*CHI: issand mul on seal juba ära mõõdetud ju.
*MOT: no aga see ei ole üldse keeruline ju.
*CHI: ähh tegelt on küll.
*MOT: no kuidas sa niimoodi teed langevarju siis?
*MOT: aa no kui sa niipidi teed.
*CHI: jah teistpidi saab ka teha tegelikult.
*MOT: teistpidi ta jääb nimodi.
*CHI: jaajah.
*MOT: niipidi nimodi.
*CHI: aga siis xxx.
*MOT: mina ei tea mina võtaks uue ma aitaks sul ära mõõta ja.
*CHI: aga tegelikult me saame ju teha need õõ sisq need kaared sinna sisse
ma tean ka kuidas.
*CHI: tahad näitan vä?
*MOT: no näita aga ma vist ei viitsi teha.
*CHI: ei sina ei pea midagi eritq eriti tegema.
*CHI: ää ota.
*MOT: ma ei ole just teab mis käsitööline.
*CHI: hmh.
*MOT: võin täpselt lõigata aga midagi muud ma väga ei oska.
*CHI: noojah siin ei olegi vaja eriti lõigata nii et sina ei pea eriti
siin midagi tegema.
*MOT: aa sa teed voldid lihtsalt sisse ja.
*CHI: jaa.
*MOT: jutid.
*CHI: ja pärast ma teen nad kuidagi kaardu.
*MOT: mhmh jajah siis küll.
*CHI: tegelikult nüüd ma saan aru miks mul see on ju murtud vaata.
*MOT: mh?
*CHI: siis kui ma tegin seda esimest siis ma panin selle järgi paika.
*MOT: hmm.
*CHI: no jaa kui ma väga ära ei taha nimodi küünega tõmmata.
*MOT: mhmh.
*MOT: vaata mis su käe peal sellest tätoveeringust on saanud.
*CHI: hmh.
*MOT: nagu mingi sodi.
*CHI: jammh.
*CHI: ma ei teagi kuidaq aaa nüüd ma tean nooh.
*CHI: niimodi.
*CHI: nii.
*CHI: nüüd ma pean nendest kuidagi kaared saama.
*CHI: nimodi sobib vä?
*CHI: vaata.
*MOT: aa sul on sa pead kõik nagu ühele poole murdma mitte siksakki.
*CHI: jaa aga üks lähebki alla ju vaata nimodi see käib ju vahepeal all
ära.
*MOT: äkää.
*CHI: vaata kui e on üks kaar onju vaata üks kaar nii.
*MOT: no jaa aga nimodi sa ei tee kaari sina teed ju präegu nimodi
tõk-tõkk tõk-tõkk.
*CHI: no saa aga ma ei saagi kuidagi xxx muudmoodi teha ju.
*MOT: no aga proovi murra kõik ühele poole.
*CHI: mis mõttes ühele poole?
*MOT: noh see et see oleks ka üleq üles murtud mitte alla murtud.
*CHI: aga ma ei saa nii teha.
*MOT: kuidas sa ei saa?
*MOT: saad küll.
*CHI: no kuidas?
*CHI: näita.
*MOT: lihtsalt.
*CHI: aaa oota.
*MOT: jah.
*CHI: kas sa mõtled?
*MOT: jah jah just niimodi.
*CHI: nii ma ei ma ei oska.
*MOT: anna.
*CHI: tee ise siis.
*MOT: aah ma tahan neid präegu kohe.
*CHI: mis asju?
*MOT: neid seda pähklikooki šokolaadipähklikooki.
%com: MOT on juba mõnda aega otsinud sobivat koogiretsepti.
*CHI: mina küll mitte see näeb välja naguu pähklitega šokolaad.
*CHI: noh tee siis ma ei mina ei oska.
*MOT: vot nimodi ja nimodi teed nimodi.
*CHI: aaa.
*MOT: ja nimodi vaata ta jääb sul nimoq selline onjä?
*CHI: ah.
*MOT: loogiš ei vä?
*CHI: nagu ma siin tegin nimodi.
*MOT: novat jah ja tee teine auq teine pool nüüd samamoodi.
*CHI: ja siis sina sina teed neid.
*MOT: nii ma panen kirja mida meil poest vaja on.
*CHI: ei ema.
*MOT: sa ei pea sööma.
*CHI: ei ema.
*CHI: nou maam.
*MOT: okei kookospähklit ma ei pea ju panema onju?
*CHI: tedaiq teed ainult šokolaadiga või?
*MOT: midagi muud siis ei muutu lihtsalt tal ei ole kookosemaitset a seda
ei peagi olema ju.
*CHI: aga need pähklid on ikka sees või?
*MOT: nii paberit paberit paberit.
*CHI: siin.
%com: CHI pakub kogemata langevarju paberit, MOT hakkab naerma.
*MOT: ma selle peale ei kirjuta ju.
*CHI: aa võid kirjutada küll vaata siin on need voldid sees juba.
*MOT: jaah.
*CHI: iga voldi peale kirjutad erineva asja.
*MOT: kas Birget ütles ka mis ta sünnipäevaks saada tahab või?
*CHI: ei.
*CHI: tavaliselt tahetq ah ei midagi.
*MOT: jälle kümnekas ümbrikusse või?
*CHI: jah.
*CHI: tavaliselt on ju nii.
*MOT: jah.
*CHI: ma teen võibolla mingi kaardi ka ma ei tea.
*CHI: okei mul läheb vist kohe sinu abi vaja.
*CHI: ma mõtsin.
*MOT: a mida a mida ma pähklite asemel ma ei taha pähkleid ma võiks panna
näiteks marmelaadi onju?
*CHI: jaa.
*MOT: jee.
*CHI: siis ma söön ka.
*MOT: väga hea.
*CHI: ema aga mul läheb varsti lõikamises su abi vaja.
*CHI: sa ise ütsid sa oled täpne lõikaja.
*MOT: jah oota ma panen kirja.
*CHI: ja präegu ma tahan teha ühte lennukit ma pole seda mitte kunagi
teinud sellist lennukit ja kui ükq üks katse ebaõnnestub siis mul on
veel teine pool järgi.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja lõppude lõpuks on meil ikkagi üks ja pool pakki veel paberit.
*MOT: jah kas ma rummi peaks vist välja jätma vä?
*CHI: jaa võiksid.
%com: naeravad.
*CHI: võiksid kui sa ei taha seda ainult koos Henrikoga süüa.
%com: Henrico on CHI täisealine vend.
*MOT: ma mõõdan ära mis meie selle küpsetusplaadi suurus on muidu ma ei
teagi noh astu eest ära.
*CHI: siin.
%com: CHI pakub joonlauda.
*MOT: ei ole ju ma otsin mõõdulinti.
*CHI: aa ma mõtsin sa otsid seda ei teagi miks.
*CHI: palun kas sa võiksid korraks lõigata?
*MOT: oota ma mõõdan ära.
*CHI: aga äkki see on rohkem kui kolm meetrit?
*MOT: nii ossaa see on siis.
*CHI: kolgend kaheksa vist.
*MOT: kolgend kaheksa korda hoh korda kolgend kaks kolgend üks.
*CHI: akkh.
*MOT: mul on peaaegu topeltkogus vaja ju kõike vat kui hea et ma mõõtsin.
*CHI: äägee.
*MOT: nii mis ma lõikan?
*CHI: a kas ma siis kirjutan ümber vä?
*MOT: ei ma kirjutan eq.
*CHI: kahesaja asemel.
*MOT: et korda kaks.
*CHI: oota.
*CHI: ei ole siin?
*MOT: oota mille jaoks ma nüüd seda lõikan siis?
*CHI: lennuki jaoks.
*MOT: lennuki jaoks?
*CHI: jaa.
*MOT: me teeme lennuki ka või?
*CHI: no seda esimest tööd ma arvan et ma hetkel ära ei lõpeta.
*CHI: võibolla millalgil hiljem.
*MOT: nii palun.
*CHI: väga hea aitäh.
*CHI: oota tead mis mõte mul präegu tuli vä?
*MOT: noh?
*CHI: präegu ma tahtsin teha tavalist paberlennukit a kui ma saaksin teha
nimodi ja kuidagi teha veel tiivad see oleks ju päris äge.
*MOT: häh küpsisetükke.
*CHI: peab vä?
*MOT: jah küpsisetükid on ju palju paremad kui need.
*CHI: eii marmelaad on hoq poole parem.
*MOT: jaa marq tead aga marmelaadi ma ei saa ahju panna vist.
*CHI: saad saad küll.
*CHI: mis siis juhtub?
*MOT: sulab ära.
*CHI: sulab ära vä?
*CHI: no šokolaad sulab ka ära ju.
*CHI: aga siis ongi mõnus ju aga osta siis marmelaadi ka.
*MOT: jah.
*CHI: selpärast et siis sulab marmelaad sisse ära siis saab
marmelaadimaitset tunda.
*MOT: aa aa see ei seda ei tulegi küpsetada umbq üldse muide.
*CHI: mis siis tuleb?
*CHI: see tuleb panna külmikusse hanguma.
*CHI: aa aga siis tõmbad küpsised maha.
*MOT: siis läheb ei ma panen mõlemat.
*CHI: ahah okei.
*MOT: jah ma jätan rosinad ära.
*CHI: jaa jäta jaa.
*MOT: sest ma tean et peale minu muidu keegi ei söö seda kooki.
*CHI: ma võin süüa rosina ja kaneeli kringlit.
*MOT: hmm.
*CHI: aga kooki ma vist tõesti ei taha.
*MOT: a see on nii lihtne seal ei olegi mitte midagi paar asja kokku
segada ja külma ja ongi valmis.
*CHI: jah nii et nii et ma võin akata seda ise ka tegema.
*MOT: muna jah.
*CHI: aga.
*MOT: ksjuures võidki täitsa.
*CHI: võin vä?
*MOT: jaa.
*CHI: kuidas?
*MOT: lihtsalt.
*CHI: ma ju ei oska.
*MOT: nii see jääb siia lahti et mul oleks meeles.
*CHI: siis ma akkan õhtuti perele magustoitu tegema.
*MOT: aah ja siis me oleme jõuludeks oleme kõik sellised mõnusad rullid
onju veereme mööda tuba ringi iga päev šokolaadikooki mõnna.
*CHI: väga hea mõte ju.
*MOT: onju eks?
*CHI: mis sa naerad?
*MOT: sind.
*CHI: mis?
*MOT: ja kujutan ette kuidas nedq terve pere on rullis.
*CHI: ei oleks nii rullis.
*MOT: ei vä?
*CHI: ei okei iga ühe päeva tagant siis oleme poole kõhnemad.
*MOT: jaa siis oleme ainult poolkaared jõuluks.
*CHI: ei ma xxx alates praegusest poole kõhnemad xxx.
*MOT: nojah kui ma midq kui me midagi muud ei söö kui me igasugused jah
muud toidud ära jätame ja ainult šokolaadikooki sööme siis siis on
okei.
*CHI: ema vaata siis ma oleksin selline.
%com: CHI tõmbab kõhu sisse.
*MOT: jah umbes selline jah.
*CHI: vaata kas präegu ma olen nii paks nii xxx.
*MOT: õudne issand kas ma teen sulle kohe midagi rasvast oota kohe otsin.
*CHI: xxx õudne kui kõhn.
*MOT: jube.
*MOT: kuidas sa üldse püsti püsid ja pooleks ei lähe?
*CHI: ema?
%com: CHI ajab kõhu punni.
*MOT: jah.
%com: naeravad.
*CHI: tita.
*MOT: vaata et sa liiga kõhq kõvasti ei punnita.
*CHI: miks?
%com: naeravad.
*CHI: toit lendab välja.
*MOT: jah hea kui toit välja lendaks.
*CHI: toit lendab välja.
*MOT: fuhh ma ei tahtnud näppida seda.
%com: MOT oli hakanud Neocube kuule näerdama.
*CHI: hehee just näppisid.
*MOT: jah kogematta.
*CHI: xxx ma tean miks sa käega sellest üle tõmbasid a siis lähvad käed
puhtaks.
*MOT: ei lihtsalt sinna oli mingi puru peal.
*CHI: šokolaadikoogi puru.
*MOT: null koma kaheksa tetltsiliitrit.
*CHI: korda kaks.
*MOT: korda kaks palju see siis on?
*CHI: üks koma kuus.
*MOT: mis üks komq anojah jah jah selles mõttes küll mhmh.
*CHI: on üks koma kuus detsiliitrit.
*CHI: emaaaa.
*MOT: mis?
*CHI: ei midagi.
*CHI: mitte midagiii.
*MOT: aga äkki paneks nüüd riidesse ja akkaks sinna juuksurisse sättima
või?
*CHI: peab minema vä?
*MOT: ikka-ikka.
*CHI: ma kohe üldse ei tahaks minna.
*MOT: no aga käime ära siis olete omme piltide peal vähemalt viisakad.
*CHI: peab olema vä?
*MOT: jah no ma ütlen sellest oleks ju kahju kui pildi peal on mingi
karvane tuust ja nägu ei olegi näha.
*CHI: mis sa väidad et mu käed ja nägu ja kõik on karvane vä?
*MOT: jaa tuust on.
*CHI: siis ma olen ju nagu aff.
*MOT: ei ole vä?
*CHI: ei.
*MOT: äh okei kuule aga leia endale teksad ja mine.
*CHI: ma käin vetsus ära.
*MOT: käi vetsus leia teksad ja mine ütle Harlile ka et minek.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, FAT Father
@ID: est|Korgesaar|CHI|9;8.24|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|FAT|38;|male|||Father|||
@Date: 02-DEC-2013
@Situation: FAT ja CHI valmistavad sünnipäevakaarti.
*FAT: vot.
*CHI: akkame siis kirjutq akkamegi nüüd kaarti tegema.
*FAT: aga kas sa tähndb sina mõtle välja nüüd mida sa joonistad selle
kaardi peale ja mina teen sulle tooriku kõigepealt vali endale mingi
värv.
*FAT: tüdrukule vist võikq peaks võtma selle vä?
*CHI: jah.
*FAT: võtame selle.
*FAT: no selle peale on muidugi ää värvilise pinna peale on sul joonistada
halb sellega sa pead arvestama nii et võibollak sa mõtled välja
mingi kujunduse ja siis me lõikame ja kleebime pärast peale asju.
*CHI: jah ma mõtlesin just sama.
*FAT: a midagi võib muidugi joonistada ka.
*CHI: jaa ja kirjutada võib ka.
*FAT: kirjutada võib ka kirjutama ilmselt peabki.
*CHI: jah.
*FAT: nii.
*FAT: aga siis minul on vaja kääre.
*CHI: jah.
*CHI: ma pean mõtlema mida ma teha tahan ma ei teagi.
*FAT: mõtle ästi järele jah mis sa tahad teha jah ma lähen toon teisest
toast värvilised pliiatsid.
*CHI: muidugi õnneks meil on palju neid pabereid.
%com: FAT käib ära ja tuleb tagasi.
*CHI: ma mõtlesin et ma teen võibolla mingid lilled.
*FAT: noh jah.
*CHI: ja veel midagi.
*CHI: a mida veel?
*FAT: nii.
*CHI: mis sa seal paika paned?
*FAT: mul on vaja enamvähem kätte saada mõõdud kuidas ma seda.
*FAT: kaarti akkan kokku panema.
*CHI: okei.
*CHI: päris ilus.
*FAT: nii.
*CHI: aga äkki ma teengi selles mõttes kaardi et ma et sinna kuhu ma
panen asju vahele.
*FAT: sinul on vaja hea oleks kui siin oleks midagi siin võib olla midagi
ja siin midagi peab olema.
*CHI: ja siin jah peaks ei pea võiks.
*FAT: peaks.
*CHI: muidu on igav kui ei ole.
%com: FAT asjatab köögis, teeb endale kohvi ja tahab pelmeenid keema panna.
*FAT: aga me ei saagi teha kahte pakki pelmeene sest meil ongi ainult üks
pakk pelmeene.
*FAT: sa Gregory võid võtta endale ühe valge paberi ja akata sinna mingit
kavandit tegema peale.
*CHI: mhmh.
*FAT: mis sa tahad joonistada ja siis me saame pärast sellest kavandist
teha.
*FAT: teha asja.
*CHI: jah tegelikult ma ei tea kas ma teen mingi kavandi.
*FAT: mingi kavand on hjea mõte sellepärast et siis siis ei ole õige asja
peal vaja sodida midagi.
*CHI: aga ma arvan et ma mõtlen siis välja kui siis kui me akkame tegema.
*CHI: sest präegu mul ei tule näiteks mitte ühtegi mõtet.
*FAT: aga sa võtagi paber ja akka lihtsalt sodima sinna peale ja siis sul
akkavad mõtted jooksma ka ega nad niisama ei tulegi.
*CHI: mina küll selles nii kindel ei oleks.
*CHI: hmh päris tubli.
%com: FAT katkestab töö ja tegeleb vahepeal toiduga.
*CHI: mul tuli mõte mida ma teha võiks.
*FAT: nooh?
*CHI: ma võiksin teha nagu me ükskord ühele poisile sünnipäevaks tegime
siis kui me tegimeee seda jaapani keel jaapanikeelset seda asja.
*CHI: see oleks päris äge.
*FAT: no aga Birget ei ei ole kuidagi seotud ju Jaapani asjadega.
*FAT: sellele poisile me tegime sellepärast Jaapani oma et tal oli sellega
seos.
*CHI: kuidas?
*FAT: ma ei mäleta täpselt.
*CHI: minu meelest küll ei olnud.
*CHI: ma vaatasin ükskord ühte multikat nindžakilpkonnad.
*FAT: nii?
*CHI: ja siis seal ühel kilpkonnal oli üks asi kus oli kaks nagu
pulka olid ketiga ühendatud.
*FAT: nii?
*CHI: et ma vaatasin seda pulka mije mille peal sa lõikasid.
*FAT: ja arvasid et sa saaksid sellest teha sellise asja või?
*CHI: ma võiq jah ma mõtsin et sa võiksid selle kaheks lõigata ja nööriga
ühendada.
*FAT: see asi on jah vana idamaine relv.
*CHI: jah.
*FAT: aga kindlasti mitte laste mänguasi sest sellise relvaga võib endale
väga palju viga teha.
*FAT: kohe väga palju.
*CHI: ära muretse ma ei hakkaks sellega vendade vendade päq päid peksma.
*FAT: no jaa sellega võib iseendalegi viga teha palju.
*CHI: nojah.
*FAT: no mina ei tea kus sinu ideed nüüd on siis minul on kaardi toorik on
valmis.
*CHI: mul ei tule mitte ühtegi mõtet.
*FAT: nii.
*CHI: me võiksimegi teha mingeid lilli või värke.
*FAT: aga siis võta ja teegi mingeid lilli ja värke.
*FAT: teegi ise midagi.
*CHI: sa oled välja mõelnud kuidas seda kinnitada saaks või?
*FAT: kinnitada mida milleks?
*CHI: seda pealmist osa.
*FAT: no põhimõttselt ma võin siit maha võtta natukene siis me saame selle
vahaga panna kui sa tahad.
*CHI: jah.
*FAT: kui sa seda silmas pead.
*CHI: jah muidu saaks ühtemoodi veel teha et sa võtad mingi jupi ära vaata
ja siis lõikad siia mingi kaare nimodi välja ja paned siia.
*FAT: aa jah nagu nendel teistel poekaartidel.
*CHI: jah.
*FAT: nii saab ka teeme nii nagu tahad.
*CHI: mmhmh.
*FAT: nii.
%com: FAT ja CHI vaatavad internetist pilte võimalike lillede kohta.
*CHI: hmh.
*CHI: sa võiksid eesti keeles kirjutada.
*FAT: no igal juhul ma kirjutan eesti keeles.
*CHI: ei ma mõtlen.
*FAT: aga ideede otsinguks ma kasutan inglise keelt sellepärast et siis
tuleb rohkem vasteid.
*CHI: aga äkki sa leiad mõne eestikeelse ja parema?
*FAT: aga ma ei taha maha kopeerida ma tahan aint ideid.
*FAT: ma präält otsin ainult ideesid.
*CHI: aga äkki sa peaksid kirjutama ise tehtud?
*FAT: ei pea mulle sobivad poeideed ka väga ästi.
*CHI: aa okei.
*CHI: aga kahju et sa ei tee mulle seda.
*FAT: misq mida ma sulle ei tee?
*CHI: see see see see mis sa ütlesid et xxx.
*FAT: ei sellest on kahju jah.
*FAT: võta nüüd ja lq häälesta ennast selle kaardi lainele ja akame tee
midagi selle kaardi peale ikkagit ära.
*CHI: ma mõtleen.
*FAT: mõtle-mõtle.
*FAT: sest kui sa ei tee midagi sinna peale siis ta jääb tühjaks.
*CHI: tüdrukutele ei ole eriti muud vaja kui aint mingeid lilli.
*FAT: noojah.
*FAT: joonista siis mõni lill.
*CHI: jah.
*CHI: mul tuli üks mõq päris naljakas idee aga seda ma vist jaa seda ma ei
tee.
*CHI: ma mõtsin et äkki ma võiks teha nii et ma lõikan selle pildi siit
välja.
*FAT: selle pildi välja?
*CHI: jah.
*FAT: aga see ei ole sinu tehtud ju.
*CHI: ma tean.
*CHI: mitmes täna on teine vä?
*FAT: teine.
*CHI: homme on kolmas siis ongi ta sünnipäev.
*FAT: noh akkad sa joonistama?
*CHI: jaa.
*FAT: ästi.
*FAT: ma leidsin ka mõned uvitavad ideed aga neid on päris raske teha.
*CHI: nagu näha siis jah.
*CHI: päris äge.
*FAT: on küll.
*CHI: huvitav millest see tehtud on?
*FAT: millest tehakse pappi?
*CHI: ma ei tea.
*CHI: paberist vä?
*CHI: minu meelest see ei ole ju papp.
*FAT: mis see on siis?
*CHI: ma ei oskagi öelda.
*FAT: a mis sa siia peale joonistad?
*CHI: tahtsin siia peale joonistada midagi ja siis saaks välja lõigata ja
siis jääks ilusq ilusamini paista.
*FAT: okei.
*FAT: mina tahaks leida üldiselt kas meil võiks olla värvilist paela
kitsast?
*CHI: on oota ei ei ole kah see ei ole pael.
%com: FAT ja CHI tuhnivad kahekesi sahtlites.
*FAT: meil olid sellised rullid.
*CHI: no jaa on küll ei mitte siin siin ka mitte siin vist.
*CHI: eeei siin ka mitte.
*CHI: jah ma mõtsingi et äkki oopis siin siin peaks vist ka olema.
*FAT: siin ei ole kindlasti.
*CHI: siin ka mitte.
*FAT: nooh siin võiks olla juba ei ole.
*CHI: aga ei ole.
*CHI: mis meil siin sahtlis on aa okei sain aru.
*FAT: tule eest ära.
*CHI: ma mõtsin et äkki ta on siin.
*FAT: mul on mingit sarnast asja vaja.
*CHI: aa vot.
*FAT: aga.
*CHI: aga teist värvi või?
*FAT: no teisi värve ka ja rohkem.
*CHI: oota.
*CHI: oot-oot-oot.
*FAT: noh leiad midagi vä?
*CHI: ei.
*CHI: oota.
*FAT: nooh leiad midagi?
*CHI: ei.
*FAT: no las ta olla siis mõttme midagi muud välja.
*CHI: muq muidugi mm ma just paar päeva tagasi nägin kuldset sellist linti.
*FAT: jah kuldne oleks muidugi hea.
*CHI: jah.
*CHI: ei leia.
*FAT: nooh sa juba mõtlesid välja mis sa joonistad vä?
*CHI: jaa lilled lilled.
%com: teine lilled on kajakõne.
*FAT: okei.
*CHI: hmh.
*FAT: huvitav meil oli minu meelest teist värvilist asja ka.
*FAT: nii.
*CHI: nii.
%com: FAT tuhnib kapis ringi.
*CHI: mis sa sealt otsid?
*FAT: teisi värvilisi pappe.
*CHI: aa okei.
*FAT: leidsin ilusti ühed.
*FAT: opstii siin on palju paremad erksamad värvid.
*CHI: on vä?
*CHI: aga äkki ma võtangi siis sealt hoopis?
*FAT: no tee siis sellega ka midagi kui sa juba sinna peale hakkasid
joonistama.
*FAT: aah jaah.
*CHI: xxx äkki siit saab erksamaid värve siis ma saaksin sealt äkki parema
rohelise ja nagu ma näen siis saabki siit.
*FAT: sul on lilled rohelised tulevad?
*CHI: ei varred tulevad rohelised.
*FAT: varred tulevad rohelised.
*CHI: jah.
*CHI: aga võib vä?
*FAT: no võib küll aga ma ei saa aru selles mõttes et sa joonistad õit ju
präegult.
*CHI: ei.
*FAT: mis asi see on siis?
*CHI: lillekimp.
*FAT: okei.
*CHI: ja siis ma oleksin teinud nii nagu ta vahepeal sünniq
sünnipäevakaartide peal on et ee et sinna otsa tulevad nagu õied ja
siis ümber ma oleksin teind sellised nagu värvilised nagu kastid või
nii.
*FAT: värvilised kastid?
*CHI: jah.
*FAT: okei.
*CHI: no see mis vahepeal sünnipäevadel on vaata mis lendab laiali nimodi
ma olen näind selliseid sünnipäevakaarte.
*CHI: ma ennem kasutasin seda et ma saaksin sirge joone endale.
*FAT: aga tead mis vä?
*CHI: mis?
*FAT: ära joonista keset paberit.
*FAT: sellepärast et siis sa lõikad noo meil paberi sisse augu ja ülejäänd
paber ümberringi läheb raisku kõik.
*CHI: jah.
*FAT: xxx sellest peaks sulle piisama ju.
*CHI: jaa siit jääb ülegi.
*FAT: nojah siis akkagi sealt servast tulema.
*FAT: servast on mõistlikum akata tegema siis ei lähe paber raisku.
*CHI: jah.
*FAT: siis ei lähe paber raisku.
*FAT: aih.
*CHI: ma ei saa nii teha.
*FAT: miks?
*CHI: sellepärast et äää kui ma joonistan nimodi et siia jäq on üks lill
ja see on teine lill siin kõrval ja siis ku kuidas ma õied teen?
*FAT: ei no siit sa lõikad kõigepealt joonistad varred ära.
*CHI: jah.
*FAT: õied teed eraldi.
*CHI: a kuidas ma siia otsa saan õied teha siis kuidagi ei saa ju?
*FAT: ei aga teise paberi sa teed ju nigunii teist värvi õied.
*CHI: jaa.
*FAT: siis sa teed nimodi et üks selle asja komponent on need varred.
*CHI: jah.
*FAT: nii sa lõikad selle välja lõikad siia vahed sisse ja siis sul jäävad
nimodi siia eksole eraldi need varred nii nimodi ja siis võtad sa
teise paberi lõikad näiteks õiesüdamikud välja kas kollased või noh
mis värvi sa tahad.
*CHI: jah.
*FAT: ja siis mingist paberist lõikad endale sellised asjad välja.
*CHI: jah.
*FAT: mis värvi õit sa siis tahad nii ja siis võtadki selle väljalõigatud
asja paned siia peale kleebid kinni paned selle mummu siia peale
südamiku.
*CHI: jaa aga näed kui ma joonistan onju või no nii ei joonista kui ma
joonistan siis ma joonistaksin kuidagi nimodi onju see on üks nääd
ja siit tuleks juba teine.
*FAT: nooh.
*CHI: noh kuidas ma siin teen?
*FAT: sa ei.
*CHI: õied.
*FAT: vaata kui sa teed rohelisest paberist siis sul ei ole mõtet ariliku
pliiatsiga jooni teha et need on õied.
*CHI: siis ma ei teegi õiq õisi jooni siia jooni.
*FAT: ei no et need on varred.
*FAT: sa pead ikkagit arvestama sellega et kui sa teed noo kui sa lõikad
välja pärast siis iga vars on mingi paksusega näed see on üks vars.
*FAT: see on teine vars.
*CHI: jaa aga kuidas mul jääb siia nii lai vahe ju vahele?
*FAT: kolmas vars.
*FAT: neljas vars.
*FAT: ja viies vars näiteks.
*CHI: jaa aga kuidas mul jääb siia nii lai vahe vahele?
*FAT: a miks ta ei või jääda?
*FAT: selle sa lõikad välja siit.
*CHI: ma tean.
*FAT: siis jäävad aint rohelised sellised või siis teed üldse nimodi et sa
lõikad endale sellised ribad.
*FAT: ja siis pärast kleebid neid nii kuidas parajasti tahad sest sa võid
ju neid lilleõisi ka panna teineteise peale servapidi.
*CHI: no siis ma võingi teha nii nagu mina teeksin.
*FAT: näita mulle mis sa teed siin.
*CHI: präägu ma kustutasin ära endal.
*FAT: ästi.
*CHI: akaq akkasin kustutama.
*FAT: jaa aga mina nägin et sina joonistad nimodi.
*CHI: jah.
*FAT: nii a millised need varred sul on siin?
*CHI: siis mina oleksin teind nii et see on üks vars see on teine vars see
on kolmas vars neljas vars kuues.
*FAT: ma ei saa aru värvi mulle ära.
*CHI: xxx.
*FAT: kus on üks värv värvi ära või näita mulle pliiatsiga kus on üks vars.
*CHI: loedki nii et see on üks vars.
*FAT: nii.
*CHI: teine vars kolmas vars neljas vars viies vars kuues vars.
*FAT: ah et vartel nagu vahet üldse ei olekski?
*CHI: jah.
*CHI: oota korra.
%com: CHI tahab midagi internetist otsida ja näidata.
*FAT: või siit sisse lõigata on ikkagit.
*CHI: guugl guugl.
*FAT: no onn guugel ees ju.
*CHI: a siin aa jaa ma kirjutan eesti keeles.
*FAT: no kirjuta kuidas oskad.
*CHI: ei.
*CHI: näh mis ta sinna läheb?
*FAT: las ta läheb.
*CHI: ootaaa.
*CHI: kus siin üü on see vä?
*FAT: kaks enni.
*CHI: aa jaa.
*FAT: ii ka vahele.
*CHI: siin ei olegi sellist.
*FAT: no ma arvan neid on väga palju siin ja see mida sa mõtled on ka
võibollaek siin olemas kuskil aga sa ei leia seda.
*CHI: no ma joonistan sulle.
*FAT: no vahet ei ole aga tee midagi valmis võta enda pliiats tee midq jaa
aga tee midagi valmis.
*CHI: oota ma näitan sulle.
*FAT: mis sa näitad mulle?
*CHI: ma mõtsin et ma teen sellise sellise et panen nimodi onju.
*CHI: selle siia xxx.
*CHI: oletame et need on lilled.
*FAT: nooh?
*CHI: siis tuleb nimodi.
*CHI: nagu on see et need nagu tükid lendavad.
*FAT: helbed või noh.
*CHI: jah jah jah.
*FAT: noh okei.
*FAT: aga noh need lilled tulevad siis sul tuleks.
*CHI: siis ma peaks teineteise peale tegema ju.
*FAT: jah.
*FAT: siis sul tulebki teha teineteise peale lissalt.
*CHI: jah.
*FAT: mhmh.
*CHI: jah tulebki teha teineteise peale.
*FAT: aga sa tee nii nagu sa oskad sellepärast et keegi ei ootagi et sa
oled ju superkunstnik tähtis on see et sa teed ää.
*CHI: muud midagi.
*FAT: südamega teed asja et sa mõtled head.
*CHI: jah jah jah.
*FAT: ja teed seda tema jaoks.
*FAT: uh-uh-huu.
%com: mõlemad nokivad oma asjade kallal, CHI-l läheb midagi segamini.
*CHI: ei mul on laiemad või noh.
*FAT: ma räägin lõika endale lihtsalt ribasid lihtsalt varsi.
*CHI: mis sa selle siia tegid?
*FAT: ja pane siis.
*CHI: aa kaardi.
*FAT: jaa ja pane nad lihtsalt punti.
*CHI: mul peaaegu tuli aga ma akkasin lõpuks tegema liiga peenikesi neid
varsi.
*FAT: nii.
*CHI: kule ma teen nimodi siis vä?
*FAT: ma räägin tee nii kuidas oskad.
*CHI: jah.
*FAT: tee nii kuidas oskad.
*CHI: selge.
*FAT: siis pärast saab vaadata natukene võibollaek aitan sind aiah.
*FAT: neid otsid vä?
*CHI: ää-ää jaa-jaa jaa.
*FAT: sul on lihtsam võibollaek lõigata mingii tükk välja sellest suurest
paberist ja siis sealt edasi lõigata.
*CHI: ei ma saan küll.
%com: FAT leiab võrgust ühe videoõpetuse.
*FAT: näitab kuidas teha paberist lille.
*CHI: millest?
*FAT: pabeq paberist lille.
*CHI: mm.
*CHI: hmm.
*FAT: noh said valmis oma varre vä?
*CHI: mkm.
*FAT: tee valmis siis saame saame akata õisi tegema.
*CHI: see on olemas.
*FAT: selline jääbki?
*CHI: jaa.
*FAT: ästi.
*CHI: hmm.
%com: vaatavad jällegi üht õppevideot.
*FAT: hästi.
*FAT: aa sa ikka teed vahed sisse ka jah?
*CHI: mmhmh.
*FAT: lihtsalt mõtlesin et vahed tuleks ikka sisse teha.
*CHI: aga siis mul tulevad ästi peenikesed õied need varred sellised.
*FAT: no las nad tulevad.
*CHI: lõikan need vahelt ära?
*FAT: ära lõika.
*CHI: lõikan küll.
*FAT: no lõika vahet ei ole.
*CHI: oota.
*FAT: nooh?
*FAT: nüüd tuleb õied ka teha.
*CHI: hmh.
*CHI: olemas Volker vaata.
*FAT: tee edasi.
*CHI: mis?
*FAT: tee edasi õied ka.
*CHI: mmhmh.
*FAT: sul on ainult varred valmis.
*FAT: ästi.
*CHI: sina saad kasutada selleks siis pliiatseid.
*FAT: pliiatsit või pintsli tagumist vart või mida iganes.
*CHI: või võibq või seda söömispulka.
*FAT: no söögipulkasid meil ei ole vist.
*CHI: on.
*FAT: ümmargusi söögipulki vä?
*FAT: kas meil on ümmargusi söögipulki?
*CHI: mh pekki.
*FAT: ma arvan et need on suhteliselt kandilised.
*CHI: ahah on jah.
*FAT: söögipulgad üldiselt.
*CHI: no nende kohtadega saab teha.
*FAT: kipuvad üldiselt olema kandilised.
*CHI: no tegelikult see on suht ükskõik ju lihtsalt selle otsaga see väga
kandiline ei ole.
*CHI: vaata vaata.
*FAT: mh?
*FAT: mhmh väga ea.
%com: CHI ümiseb midagi omaette.
*FAT: sa tegid nüüd nii väikesed varred et ma ei tea kuidas sa nii
väikesed õied valmis saad.
*CHI: mmmm ma ei tea ma võin teha ka uuesti tegelt see ei ole väga raske
see on suht kerge.
%com: CHI nägi arvutiekraanil midagi põnevat.
*CHI: mida ta teeb?
*FAT: liimib kokku.
*CHI: kahte xxx vä?
*FAT: ei kahte otsa.
*CHI: õit.
*FAT: õie kroonlehte.
*CHI: aaa vedel liim.
*CHI: aa nüüd ma saan aru.
*FAT: ta kasutab seda kuuma liimi jah.
*CHI: mis asi on kroonleht?
*FAT: õieleht.
*CHI: mida ta teeb?
*CHI: aaaaa okei.
*FAT: südaq seda keskmist osa õiele.
*CHI: aa okei nüüd ma sain aru.
*FAT: see on päris keeruline mis ta teeb.
*CHI: väga ei ole.
*FAT: ei ole noh selles mõttes aga.
*CHI: meie meil ei ole kuuma liimi.
*FAT: on tegelt seda ka meil on isegi püstol olemas.
*CHI: aa äge.
*FAT: aga.
*CHI: aga?
*FAT: ma ei ole päris kindel et ma tahan seda teed minna.
*FAT: miskitpidi peaks saama ilma liimita ka seda asja ajada.
*CHI: äkki ma teen ka nii?
*FAT: taadadaa taadaa.
*CHI: mine siia peale ja siis liigu siia lõppu siis sa näed milline see
lõpuks välja tuleb.
*CHI: nii palju.
*CHI: mm.
*FAT: teistpidi ka.
*CHI: sama palju.
*FAT: mhmh.
*CHI: äkki ma ei teegi talle kaarti?
*CHI: aa ei fuh xxx ei ikka pean tegema.
*FAT: sa võid talle mingi lille ka veel lisaks teha.
*CHI: kas sa ütsid võin või pean?
*FAT: võid.
*CHI: aah ma kuulsin et sa ütsid et ma pean talle mingi xxx lille ka veel
tegema ma arvan et ma teengi.
*FAT: kaart oleks vaja ikkagit ära kaunistada ja.
*CHI: jah.
*CHI: aga kas see lill tuleb nagu.
*FAT: ma ei tea milline see lill tuleb.
*CHI: mine siia siia.
*FAT: ma ei taha ma tahan vaadata kuidas ta teeb seda.
*CHI: jaa aga sa võid vaadata aga võid ikka siia minna nüüd sa vaatad xxx
et sa näed milline see lõpus välja tuleb.
*FAT: aga ei näe.
*CHI: jah sa täisekraani ei taha panna?
*CHI: siis oleks parem.
*CHI: päris ilus tundub tulevat.
*CHI: vaata seda kuidas teha jõulupuud paberist.
*CHI: tead mis ma ükskord mõtlesin või?
*FAT: nooh?
*CHI: et see oleks poole ägedam kui inimesed saaksid endale iga kell ise
valida milline millise milline nende soeg on soeng on.
*CHI: tead kuidas või?
*FAT: nooh?
*CHI: võiks olla nii et käq kõik inimesed aetakse kiilakaks ja siis
tehtakse parukaid ästi-ästi palju.
*FAT: no parukaid tehakse tänapäeval juba ka päris-päris palju et kui sa
tahad ennast kiilakaks ajada ja endale ästi palju parukaid osta siis
sa võid seda präält ka teha ju.
*CHI: nojah a see oleks nii äge kui kõigil oleks xxx.
*FAT: minule näiteks küll ei meeldiks.
*CHI: siis oleks nii et et kui näiteks mõni tüdruk või poiss läheb ää
sinna ujuma ujumistrenni siis ei ole mütsi vaja.
*CHI: siis ma võin enda ennast teha ükskõik milliseks.
*CHI: a millest parukaid tehtakse päris juustest või?
*FAT: nendest ka kallid parukad on tehtud jah päris juusq juq juukstest.
*CHI: juustest.
*CHI: agaa odavad?
*FAT: tehismaterjalist.
*CHI: niidist või?
*FAT: no mitte päris.
*CHI: lõngast ka mitte.
*FAT: issand kui palju voltimist on selle lillega muudkui voldib ja voldib
ja voldib.
*CHI: aga see-eest tuleb üks päris ilus asi.
*FAT: aa.
*FAT: aga kus on osa kaks see vä?
*FAT: jah.
*CHI: mida kaks osa?
*CHI: teine on kaheksa minutit vaata siin näitab ka mis oli eelmises osas.
*CHI: hehee xxx pane kinni.
*CHI: see on nagu mingi silm.
*FAT: ei nüüd ta akkab voltima tal on juba ära noh voldid on sees.
*CHI: aaa.
*FAT: ja nüüd ta lihsalt pakib kokku ta mööda neid volte.
*CHI: ja ongi valmis.
*CHI: ma ei saa aru miks see kaheksa minutit siis veel kestab.
*CHI: sest ta näitab mitu korda seda.
*FAT: noh sa võiksid akata tegema õisi.
*CHI: ma tean aga ma vaatan jah ma ei saa teha ma ei saa teha multitäsq
taskingut ehk siis kahte asja korraga.
*CHI: oo.
*FAT: noh see näts mis sa oisid oostsid oli liiga vänge vä?
*CHI: jah.
*CHI: nüüd mul on hetkega suu värske õhu värskee värske õhk xxx.
*FAT: suus jah.
*FAT: mis teed selle pakiga nüüd sis?
*CHI: mis pakiga?
*FAT: nätsupakiga.
*CHI: aa ma ei teagi.
*CHI: kahju et ma selle juba lahti tegin.
*FAT: no ega sa poodi tagasi ikka ei viiks.
*CHI: aa nojah xxx võibolla isegi viiks.
*FAT: a kuidas sa oleks siis teada saanud et see nii vänge on?
*CHI: ma arvan ma oleksinn pidanud kõigepealt kuskilt lugema.
*CHI: mis see tähendab?
*FAT: vinterfrešš.
*CHI: jah.
*FAT: talve värskus.
*CHI: mm.
*CHI: ma oleks pidanud seda ennem vaatama.
*FAT: no ega sa ei tea ju mida see maitses tähendab.
*CHI: noojah.
*FAT: kui seal oleks peal kirjas sada protsenti tšillipipar siis ilmselt
ei oleks ostnud.
*CHI: tšillipiprakaunalõigud siis saaks xxx sada protsenti tšillipipar.
*FAT: vaata kui keeruline asi sealt tuleb.
*CHI: appi.
*FAT: vaata.
*CHI: nüüd ma saan aru miks see teine osa nii kaua kestab.
*FAT: esimene oli ka umbes sama pikk.
*CHI: esimene oli kuskil kuus minutit nüüd on üheksa.
*CHI: issand see kestab ää.
*FAT: jah seda me järele tegema jah kindlasti ei akka vaatame mis siit
välja tuleb.
*CHI: mine lõppu siis.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, MOT Mother
@ID: est|Korgesaar|CHI|10;5.7|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|MOT|38;|female|||Mother|||
@Date: 16-AUG-2014
@Situation: MOT ja CHI teevad koduseid toimetusi ja vestlevad.
*MOT: noh ongi natuke rohkem kuivand.
%com: jutt käib tillist, mida parajasti talveks sügavkülma lõigutakse.
*CHI: mhmm okei.
*MOT: sa sõid juba kõhu täis vä?
*CHI: mkm ma ei taha präegu rohkem.
*CHI: ma lihtsalt ei taha präegu rohkem.
*MOT: nii head pannkoogid olid täna.
*CHI: olid küll väga ead.
*CHI: aga minu meelest nad küll nii magusad ei olnd et võiks puhtalt süia.
*MOT: mina ei tea mina sõin ja mõtsin et moosi küll ei ole tarvis.
*CHI: okei.
*MOT: noh ma mõtlesin et ma teen kaks väikest karpi aga tundub et seda
tilli on siin nii palju et peab vist suurema karbi võtma.
*CHI: teed oopis ühq ühe suure kahe väikse asemel.
*MOT: ei ma arvan siit tuleb üks suur ja üks keskmine isegi.
*CHI: kas ma võin ka lõigata?
*MOT: aa ma pean sulle otsima teised käärid siis põhimõttselt võid küll.
*CHI: okei.
*MOT: oota need olid siin sahtlis vist need hallid.
*MOT: ei ole.
*CHI: äkki ma võin nende kääridega lõigata?
%com: CHI näitab ürdikääre.
*MOT: need teevad liiga peenikeseks.
*MOT: ohohoo.
*CHI: a äkki ma saan nende kääridega lõigata?
*MOT: ei.
*CHI: lihtsalt kraani alt läbi lasta.
*MOT: no aga pese nad siis nõudepesuvahendiga puhtaks.
*CHI: okei.
*MOT: švammiga korralikult.
*CHI: no minu arust said puhtad küll käärid.
*MOT: kuivata jah ära ka.
*MOT: nii hea värske tilli lõhn on üle terve maja.
*CHI: on jah.
*MOT: nii ma annan sulle selle väikse karbi.
*CHI: mhmh.
*MOT: teed oma personaalse selle karbi.
*CHI: okei.
*MOT: ja siis ma õpetan kuidas teha.
*CHI: valmis sain.
%com: CHI lõikus karpi ühe tillioksa ja pani kaane peale, MOT naerab.
*MOT: seda on natuke vähe ühe karbi kohta.
*CHI: a see ongi väike karp ju.
*MOT: no jaa aga see võiks ikka täis olla näed siit kus need ühenduskohad
on siit nimodi murrad ära mõnes kohas kus on jääb liiga pikk see
vars vahele siis võtad need otsad ainult ja siis võtad viimase otsa
ära.
*CHI: okei.
*MOT: nii näed siin on ka need.
*MOT: ja siis selle otsa ja ongi üks terve vars tühi siis võtad tagumisest
otsast kinni ja hakkad eiq esimesest otsast lõikama ja lõikad
sellised parajad.
*CHI: ah vale karp.
*MOT: lühikesed need.
*CHI: jah.
*MOT: mida on hea raputada kartulite peale või kala peale või.
*CHI: jah.
*MOT: niimoodi me kahekesi saame palju rutem tehtud muidugi selle.
*MOT: ma tõstan sulle mingi portsu siia ette.
*CHI: siia läheb see mustadeks?
*MOT: mhmh.
*MOT: jah mõni.
*CHI: siin on üks väike ots.
*MOT: mõni ongi selline kus ei ole suurt midagi küljes.
*CHI: kas siin on liiga suur vars vahel?
*MOT: näita mkq mina võtaks jah need ülemised otsad eraldi siis xxx.
*CHI: pekki.
%com: CHI lõikas otse põrandale.
*CHI: kas need võivad seal präegu olla?
*MOT: las nad olla.
*CHI: osad need otsad saab lihtsalt ka nimodi teha näed.
*MOT: no saab põhimõttselt vaata ise kuidas sul endal mugavam on.
*MOT: nii outš käärid.
*MOT: kuidas sul eile kapi värvimine meeldis?
*CHI: väga väga meeldis.
*MOT: täna tuleb teist korda üle värvida siis jälle.
*CHI: jess.
*MOT: ülehomseks peaks valmis olema need kaks kappi.
*CHI: väga äge ju.
*MOT: väga äge jah.
*MOT: siis saab vähemalt kooli ajaks korda selle xxx.
*CHI: ja siis ma saan hakata sõpru külla kutsuma lõpuks.
*MOT: jah lõpuks jah.
*CHI: kui Ander mul eile külas käis siis ta tahtis koeri näha.
*MOT: mm.
*CHI: aga ma ütlesin et ehitq see rrrq värvimine ja kõik käis siis ma
mõtsin ah ma ei akka siia tuppa teda kutsuma.
*MOT: mhmh.
*MOT: a ta teab et meil kutsikaid enam ei ole?
*CHI: jaa.
*MOT: tahtiski suuri koeri näha?
*CHI: jah aa jaa ta nägi ju tulime seda krõbinaid tegema.
*MOT: mhmh.
*CHI: alb on see ta peab tugq tugevamini xxx vajutama.
*MOT: aa nad ei käi ästi vä?
*CHI: jep näe siia jääb kinni.
*MOT: mm uvitav.
*MOT: pole varem nimodi käitunud.
*MOT: siis saame ühe karbitäie Heidile ka Tartusse kaasa anda.
*CHI: saame küll.
*MOT: tal pole kindlasti aega endale ise tilli lõikuda.
*CHI: värsket tilli.
*MOT: jah.
*CHI: ma arvan et osta xxx küll.
*MOT: nojah aga.
*CHI: aga see on ikka muidugi värske till.
*MOT: mhmh.
*CHI: tegelikult võiks ju seda vart ka siin lõigata lihtsalt.
*MOT: no jaa aga seda on.
*CHI: sest see maitseb vist suht samamoodi.
*MOT: no maitseb küll tseeq aga kurke tehakse selle varrega.
*CHI: kurke?
*MOT: jah apuq või jah siis pannakse varretükid sisse aga muidu
kartulitega seda jämedat vart süia on võrdlemisi ebamugav.
*CHI: vaata kui palju mul juba tehtud.
*MOT: mhmh ta läheb kiiresti jah kui juba selle süsteemi käppa saad siis
läheb päris kiiresti.
*CHI: võta ka siis siit sest siis mulle nagu siis mulle tundub et ma olen
rohkem teinud sest sa panid mulle nii suure unniku siia.
*MOT: minu unnik on suurem ju.
*CHI: ma arvan et lõpuks jääb ikkagi minu unnik suurem.
*MOT: arvad?
*CHI: sa lõpetad nagunii mingi xxx ma usun sul tuleb see paremini välja.
*CHI: a siit on ikka märg.
*MOT: natuke on jah a sest pole midagi.
*CHI: juba rohkem kui enne.
*MOT: mhmh.
*CHI: kui ma eelmine kord näitasin.
*MOT: muidugi.
*CHI: ja juba präegu on rohkem kui etk tagasi sest ma just lõikasin juurde.
%com: elektripliit piiksatas.
*MOT: noh?
*MOT: ei ma vist ikka ei saa sellest suurt karpi täis.
*CHI: ma võin enda omad ka sulle kallata siis saad täis.
*MOT: jah kahe karbi jaoks on natuke palju ja ühe karbi jaoks on natuke
vähe.
*CHI: sa tahtsid vist vastupidi öelda?
*MOT: või jah kolme karbi jaoks on natuke vähe.
*CHI: aa okei xxx.
*CHI: aga äkki sa võtad siit paned need siia.
*MOT: neid ma ei võta ma pärast vaatan.
*CHI: ja siis need mis maeiq tead vist ma arvan järgmine kord kui üle
jääb saab siia panna xxx.
*MOT: no lõigume need ära siis vaatame.
*CHI: issand mul on jalad kõik.
%com: koer tuli kööki jooma ja lompsib vett, CHI ümiseb laulda.
*CHI: ema.
*MOT: mh?
%com: CHI näitab, et tahab tillivart närida.
*MOT: söö-söö.
*MOT: ainult ära kõike ära söö.
*CHI: mul just oli see mõttes.
*MOT: novot.
*MOT: siis on vähem lõikuda eksole?
*CHI: jaa palju vähem no siis ei ole üldse midagi lõikuda.
*MOT: nii nagu eile mustikatega?
*CHI: mhmh siis ei ole üldse midagi moosiks teha väga hea ju.
*MOT: no aga oli ju mõnus süia suure lusikaga?
*CHI: oli küll ähh.
*MOT: ma ei ole vist mitte kunagi niimodi ennast oimetuks söönud
mustikatest.
*CHI: vaata roheline.
*MOT: mhmh.
*CHI: ja ma olen nii vähe lõigand lõiganud.
*CHI: need võib vist ära visata või?
*MOT: jaa viska eest ära jah need xxx sa võid minu omad ka võtta siit
peotäie.
*CHI: need paar tükki.
*CHI: näed vaata ma olen palju rohkem teind kui sina näed mul on siuke
unnik sul on mingi paar tükki siin.
*MOT: hahahaa.
*MOT: suslik.
*CHI: vaata kui palju ma lõikq lõikunud olen.
*MOT: no ära nüüd kätega solberda seal sees.
*CHI: ma lõikan otse siit otsast.
*MOT: võid lõigata niimodi ka jah samaq sama ästi sa võid tegelt rebida
sealt otsast ka kätega kui sa ei viitsi lõigata.
*CHI: ei viitsi.
*MOT: ainult et vaata et tuleks enamvähem sellised sendimeetripikkused
junnid.
*CHI: a mul tulevad vist lühemad.
*MOT: no ära päris mingit peenikest puru sinna tekita.
*CHI: noojah peenikest xxx.
*CHI: vaata mul läheb palju kiiremini kui sul.
*MOT: mhmh.
*MOT: aih.
*CHI: sa lõikad ka otse sinna?
*MOT: need väiksed üksikud.
*CHI: nii palju varsti saab karp täis.
*MOT: mhmh.
*CHI: siis ma panen need sulle.
*MOT: ei ära pane xxx see väike karp xxx Heidile anda.
*CHI: nali.
*MOT: ma ei tea muidugi kuidas ta Tartusse saab selle nii et see tee peal
üles ei sula.
*CHI: mis mõttes üles ei sula?
*MOT: no kui ta panna algul sügavkülma ja millalgi talle kaasa anda kui ta
minema akkab.
*CHI: a präegu ta on täitsa sulanud.
*MOT: no präegu jaa aga see tuleb ju panna kohe ta läheb ju närtsib ära
kuivab ära.
*CHI: siis ongi hea xxx.
*MOT: mkmm.
*CHI: nojah.
*MOT: siis kui millalgi bussiga lähme külla talle siis võtame selles
termokotis kaasa.
*CHI: aga millal me lähme?
*MOT: no ta peab kõigepealt seal sisse elama.
*CHI: kus?
*MOT: no seal uues kohas kus ta elama akkab.
*CHI: ah uues kohas.
*MOT: jaa ta akkab teises kohas elama nad ju selle korteri kus nad olid
selle nad andsid ära kui Heidi Slovakkiasse läks.
*CHI: mm.
*MOT: nüüd Heidi esialgu hakkab ühe kursaõega koos korterit jagama.
*CHI: ja tagajalgu?
*MOT: tagajalgu ma ei tea kas nad otsivad Karliga endale mingi xxx või ei
otsi Karlil on ju kasarmus elamine tasuta.
*CHI: aa.
*MOT: söök mitu korda päevas ja tal ei kuluks üldse raha seal.
*CHI: näed niimodi on palju parem.
*MOT: no tee nii nagu sul mugavam on.
*CHI: kuule mul saab see unnik juba varsti otsa.
*MOT: mul ka.
*CHI: aa sul on vähem järgi kui mul.
*MOT: mmhmh.
*MOT: äh mis sa teed.
%com: CHI tõstab salaja oma hunnikust emale juurde.
*CHI: pean ruttu tegema.
*MOT: ma arvan et mina võidan vist.
*CHI: kindel või?
*MOT: no kui sa veel pooled oma varred mulle annad siis ilmselt mitte.
*MOT: ära tee.
%com: naeravad.
*CHI: tegelt ei ole kindel veel et sa võidad äkki mul saab veel karp ruttu
täis.
*MOT: mm siis võtad järgmise.
*CHI: järgmise karbi vä?
*MOT: mmh.
*CHI: kuskohast?
*MOT: selle mis seal poolik on.
*CHI: see ei ole poolik ju.
*MOT: no see ei ole terve ju ka.
*CHI: oleks pidanudki alustama sõrmedega siis ma oleks präegu lõpetand ma
arvan.
*MOT: mm sul läks kääridega palju rohkem aega jah?
*CHI: mis?
*MOT: et sul läks kääridega palju rohkem aega vä kuule praaki teed vaata.
*CHI: aa oota ma teen selle ruttu ära ah sa teed ise jah väga hea.
*CHI: nüüd ma peangi vist akkama ruttu ästi palju praaki tegema siis sa
pead kontrollima siis sa pead ise need ära tegema.
*MOT: kas mina siis ei või võita vä?
*CHI: ei ma tahan ise võita.
*CHI: sa kohvi ei taha juua või?
*MOT: ei taha.
*MOT: sa tahad teha mulle kohvi vä?
*CHI: jaa.
*MOT: jaa kavalus sinu seest ilmselt otsa ei saa.
*CHI: nääd peaaegu täis peaaegu täis vaata.
*MOT: ära praaki tee kuule.
*CHI: ma ei teegi praaki.
*MOT: tee nii et Heidi rõõmustaks.
*CHI: ma loodan et ta rõõmustab.
*CHI: viimane vars.
*MOT: no ja siis võtad siit tagasi need mis sa panid mulle.
*CHI: mm need saavad varsti otsa sul ei mul saab kohe karp täis.
*MOT: no sinna mahub ikka veel.
*CHI: xxx.
*CHI: noh.
*MOT: no susperda laiali seda ja võta sealt juurde nii et karp oleks täis.
*MOT: vaata nurgad on tühjad täitsa.
*CHI: siin on täitsa märg nagu selles keskmises.
*CHI: noh.
*MOT: väga ästi.
*MOT: täitsa hästi.
*MOT: jah sa võid kallata küll siia mhmh.
*MOT: noh mul on ka kohe valmis.
*CHI: xxx.
*MOT: nii.
*CHI: mis me nüüd teha võiks?
*MOT: mis me nüüd teha võiks?
*CHI: mul on igav.
*MOT: tõesti?
*CHI: jah.
*MOT: tead sa mis me peame ikkagi esmaspäeval käima raamatukogus ja tooma
sulle need kohustusliku kirjanduse raamatud ära.
*CHI: okei.
*MOT: vähemalt kaks tükki.
*CHI: mitu kokku on?
*MOT: no kokku oli neli aga aga te ei akka kõigiga korraga tegelema ju
alustate ikkagi ühega.
*CHI: okei.
*CHI: a sa ei tea sa ei sul ei ole meeles kas või üks raamat mis seal oli?
*MOT: mkmm mul on arvutis kirjas need aga ma tean nii palju et meil kodus
ei ole ühtki.
*CHI: aga millal see buss meil siin on?
%com: raamatukogubuss peatub peaaegu maja ees.
*MOT: aah buss tuleb teisipäeval jaa-jaa.
*CHI: aga noh raamat.
*MOT: a me peaks kuidagi uurima kas bussi pealq aa bussi peale saab
tellida õigeid raamatuid.
*CHI: aaaga.
*MOT: peaks uurima kuidas käib tellimine.
*CHI: aga raamatukokku saab varem noh kui buss tuleb teisipäeval.
*MOT: jaa saab.
*MOT: saab küll.
*CHI: aga mis me präegu teha võiks?
*MOT: kõigepealt tuleb vaata see kogu see asi siit ära koristada.
*CHI: ja siis?
*MOT: oota.
*CHI: mis me siis teha võiks?
*MOT: kuule ongi minul ka valmis ma ei tea vaatame aia.
*CHI: xxx sina võtad selle suure karbi mina võtan väikse siis kõik
kallame korraga endale suhu ja sööme ära.
*CHI: sobib?
*MOT: ei sobi.
*CHI: miks siis?
*MOT: mina ei taha nimodi.
*CHI: miks siis?
*CHI: kas ma panen selle sügavkülma?
*MOT: pane jah.
*CHI: aa xxx.
*MOT: ei no mul jäi isegi mh kuule ma panen ikka sellesse väiksemasse
ümber keskmisesse.
*CHI: okei.
*MOT: näe isegi suur jääb poolikuks.
*MOT: mis tähendab et me peame veel tilli ostma.
*CHI: mulle sobib.
*CHI: aga äkki võq võtaks nüüd need kõik tilli.
*MOT: nii?
*CHI: ja paneks sinna suurde-suurde karpi?
*MOT: sinna jääb ainult põhja peale natuke.
*CHI: päriselt ka vä?
*MOT: jaa.
*CHI: okei.
*CHI: a see sai täpselt täis see keskmine.
*MOT: jah väga hea.
%com: CHI ümiseb, MOT koristab lauda.
*MOT: pane mõlemad sügavasse.
*CHI: okei.
*CHI: oota aa õige koht ma lihtsalt vaatasin vaata siin on see teistes
nurkades ei ole.
*MOT: mhmh aah ossa mis siin toimub.
*CHI: ma panen siiasamma vä?
*MOT: pane jah sinna kuhu mahub.
*CHI: panen siia.
*MOT: näe nüüd saad käärid jälle ära pesta.
*CHI: aa jah.
*CHI: xxx.
*MOT: nimodi läks küll jõle ruttu.
*CHI: mm noh.
*MOT: fuhh ära söö seda fuih.
*MOT: noh loputad käärid ära vä?
*CHI: aa jaajah.
*CHI: ühed on valmis.
*CHI: õnneks loputamine käib palju kiiremini kui ei pea seebi ega
millegagi tegema.
*MOT: a võta nad nüüd eest ära ka mul ma tahan siit ju pühkida.
*MOT: ja ära seal kus su jalg on väga tallu.
*MOT: sinna kukkus maha ka üksjagu.
*MOT: no nii nagu poleks olnudki.
*CHI: jaah.
*MOT: tehtud see töö.
*CHI: siin tooli küljes on värv.
*MOT: aa.
*CHI: enam mitte.
*MOT: said maha kõik?
*CHI: kusjuures mingid valged täpid on a seda ei pane keegi tähele.
*MOT: no vähemasti mitte lillad.
*CHI: jah vähemasti mitte lillad.
*MOT: näe mul sõrmuse peal on siiamaani lilla näe seina värvimisest.
*CHI: okei.
*MOT: ja millal me seda värvisime?
*CHI: õõõ.
*MOT: kaks kuud tagasi.
*MOT: kas Ander on terve suve linnas olnud vä?
*CHI: ei.
*MOT: aa jah ta oli ju eile ka maal kuskil jaajah.
*MOT: a teised sõbrad on kõik ära linnast?
*CHI: ää tead ma ei tea näiteks Markus vist ee Markus vist kogu aeg ei
olnud ära.
*MOT: mm.
*CHI: a ma tean et vahepeal ta käib Pärnus vist oli Pärnus.
*MOT: saaq Marq Erm vä?
*CHI: jaa.
*MOT: ee oota Erm Erm aa.
*CHI: Erm käib minu klassis.
*MOT: jah Veeber käib Saaremaal ma vaatasin Feissbuuk näitas.
*CHI: Veeber ei käi minuga ühes klassis.
*MOT: jah ma tean.
*CHI: kas see on üppenöör või?
*MOT: oli vist jah kunagi ma ei tea miks Heidi meile andis selle.
*CHI: hmh.
*MOT: pakkis kokku mingid minu raamatud mis tema käes lugeda oli ja pakkis
selle ka sinna ma ei tea miks.
*MOT: kuule aga sa oma hüpekatrenni lähed sügisest veel või?
*CHI: ma ei tea eelmine aasta ma läksin poole pealt.
*MOT: jah.
*MOT: a kus sa mõtled kus sa kõigis käid edasi vä näitq?
*CHI: rahvatantsus käin.
*MOT: nii näiteringis?
*CHI: hüpekas käin ja näiteringis käin rohkem ei oleq ei olq ei rohkem ei
olnudki.
*MOT: jah.
*CHI: a juurde ma arvan et ma ei taha midagi võtta.
*MOT: no ma arvan ka eks iga klass läheb raskemaks ka nigunii ja.
*MOT: ma proovin ka siis ühe koogi moosiga.
*CHI: see on kõpp.
%com: moosid on märgistatud koostisosade nimetuste esitähtedega, KÕP
tähendab kardemon, õun ja pohl.
*MOT: mhmh mmhmmhmm.
*MOT: väga hea.
*MOT: seda leiba vist ei söö enam keegi jah?
*CHI: mkmm.
*MOT: šelgee.
*CHI: ema vaata kuna mul ennem oli viisteist käepaela onju.
*MOT: noh.
*CHI: need olid kaks tükki kadusid ära ja nüüd ma sain uuesti kaks tükki a
need ei ole needsamad nii et.
*MOT: oot näita mulle päevavalges seda.
*MOT: kuule see on ju väga ilus.
*CHI: jaa.
*MOT: kus su koffer on?
%com: jutt käib kummirõngastest valmistatud käepaeltest ja kohvrist, mille
sees CHI oma käsitöövahendeid hoiab.
*CHI: minu koffer?
*MOT: jah.
*CHI: mis koffer?
*MOT: kummikoffer.
*CHI: aa aa see.
*CHI: teeme käepaelasid.
*MOT: teeme aga.
*MOT: issand keegi on siin mingit ussi aretanud kes see sellega hakkama
on saanud?
%com: CHI naerab.
*MOT: miks ta nii pika tegi miks ta nii palju raiskas neid?
*CHI: no pane endal käe ümber selle.
*MOT: mulle täpselt paras.
*CHI: xxx.
*MOT: aga miks ta niimoodi naljakalt selle lilla siia sisse tegi?
*CHI: ma ei tea päriselt ka a ju sellepäerast et aei siis ongi äge.
*MOT: nii mis me siis teeme?
%com: CHI pakub emale mingit töövahendit.
*MOT: siin on juba.
*CHI: aa okei ma ei teadnud.
*CHI: aa ja ma oleks võind sealt otse ka tulla läksin xxx ringiga.
*CHI: miks need siin on pandud?
*MOT: siin oli vist novot käivad siin igasugused soperdamas.
*CHI: miks need seal on?
*MOT: keegi ei tea.
*CHI: no keegi ikka teab kes need pani sinna.
*CHI: see teab kes need sinna pani.
*MOT: mhmh väga ea.
*CHI: kas sa tahad teha jämedat või peenikest?
*MOT: ma vist teen jämedamat.
*MOT: aint ma ei tea millist.
*CHI: kes pani need läbipaistvad siia?
*MOT: a kus nad aa nad käisid siin jah?
*CHI: sa panid vä?
*MOT: ei ma arvan keegi kes korjas eile neid diivani pealt ära.
*CHI: jah.
*MOT: sinna kuhu sina nad leiq jätsid laiali.
*CHI: aga kesse korjas siis?
*MOT: ma ei mäleta kas Volker või Harli embkumb Harli vist siis kui ta
hakkas magama minema.
*CHI: äkki see olid sina?
*MOT: ei mitte mina.
*CHI: a sa ütsid sa ei mäleta kuidas sa siis tead?
*MOT: ma mäletan et keegi nendega sahmis seal ma veel ütlesin et vaata
seal on ka.
*MOT: a ma ei mäleta kes see täpselt oli.
*CHI: sulle?
%com: CHI pakub heegelnõela.
*MOT: ei mul on oma see lilla millega ma tegin terve eilse päeva.
*CHI: miks sul just see on?
*MOT: mulle meeldib see.
*CHI: mulle meeldib see.
*MOT: lillal on mõnus see lai konks.
*CHI: kõigil on üks ja sama.
*MOT: ei ole ei ole vaata sellel on lillal on oopis laiem kui sellel
rohelisem.
*CHI: aa.
*MOT: ja mõnel on veel päris väike kui sa vaatad siis mõnel on ästi pisike.
*MOT: mõni värv võiks otsa saada siis saaks ruumi juurde siia.
*CHI: võiks küll.
*CHI: näed siin on xxx korras.
*MOT: mhmh.
*CHI: tegin endal laiemaks.
*MOT: no seal on neid laiemaid ju veel milleks seda kitsamat venitada.
*CHI: ma arvan et need kõik on olnud kitsamad varem.
*CHI: ilus lilla näed vaata see on ka laiema otsaga.
*MOT: jah lillad ongi vist aa ei ole nii laia otsaga.
*CHI: näita.
*CHI: sellel on väiksem konks mitte kitsam vaid väiksem.
*MOT: jah.
*CHI: siia siin võiks teha selle korda.
*MOT: no ja siin samamoodi siin ka ju.
*CHI: aa jah ainsad kohad kus korraq aa ja see ka.
*MOT: mhmh.
*CHI: ainsad kohad kus korras on on see see see siis.
*CHI: mm ja väikses karbis on ka korras.
*MOT: jaajah.
*CHI: ooh ma tahaks selle ära lõpetada.
*MOT: no aga pane sinna konksud otsa ongi valmis.
*CHI: nooh jaah.
*MOT: kes iganes seda siis pärast endale tahab.
*CHI: mina.
*MOT: see on sulle ju väga suur.
*CHI: no siis ongi hea.
*MOT: paned kõhu ümber selle vä?
*CHI: jah.
%com: MOT naerab.
*CHI: tahan endale kõhupaela.
*MOT: mõistlik mõte.
*CHI: ee kuule see vist ei läheks mulle kõhu ümber oota.
%com: proovib kõhu ümber venitada.
*CHI: see pekki.
*MOT: läks katki vä?
*CHI: ei üks kumm tuli välja.
*MOT: mm.
*MOT: mis värvi ma siia veel võiks panna?
*MOT: need kuldsed on päris ägedad siin vahel.
*CHI: mmhmh see kaq see käepael on ise väga äge.
*MOT: jah.
*MOT: aa ma tahtsin ju teha endale pagan siin ei ole sellist tumedat
punast ästi tumepunast.
*CHI: mis sa tahtsid teha siis?
*MOT: tahtsin.
*CHI: peapaela või?
*MOT: ei tahtsin teha Läti ja Leedu lipud ka endale.
*CHI: mis lipud sul präegu siis on?
*MOT: no mul on ainq noo aa ainult Eesti ja Ispaania ja Portugali.
*CHI: no see ei ole päris lipp.
*MOT: no ikkagi.
*CHI: xxx.
*MOT: jah.
*MOT: aga meil on ju tulemas meie taasiseseisvumise päev ja balti keti
aastapäev ja siis ma mõtlesin mul võiks olla Läti ja Leedu lipud ka.
*MOT: vastik keegi on siia koerakarvu sisse ajanud puhh.
*CHI: kuule me võiks need kummid kõik siit välja võtta.
*MOT: nii?
*CHI: ja siis panna.
*MOT: sorteerida täitsa ära vä?
*CHI: no kõik kõik kõik kõik nii et see karp on tühi.
*MOT: no ma teen selle paela lõpuni siis võime teha seda.
*CHI: tavai mulle sobib.
*MOT: mhmh no osa saab tõsta välja ka nii et ei aja segamini.
*CHI: näed vaata ma ei pea kõhupaelaks panema seda.
*MOT: no vaata kui lõdvalt ta on.
*CHI: no siia sobib väga ästi.
*MOT: pane jala ümber.
*CHI: siia sobib ästi.
*MOT: näedsa vastikud karvad aga kuhu me kallame selle nii et?
*CHI: no teeme siia.
*MOT: karvaseks ei lähe.
*CHI: pruun ei ma ei mõtle seda me võtame need siit välja.
*MOT: jah.
*CHI: mitte et me ei kalla.
*MOT: no jah aga.
*MOT: murst siin kõik kohad karvu täis.
*CHI: no teeme selle laua puhtaks noh.
*MOT: pärast sinist tuleb jälle roosa.
*CHI: ma mõtsin et sa hakkasid mingit laulu laulma.
*MOT: see oligi üks niuke laul.
*CHI: pärast sinist tuleb.
*MOT: tuleb jälle roosa.
*CHI: ei pärast sinist tuleb jälle roosa.
%com: naeravad.
*CHI: ema lähme teeme uued võtmed ma saan selle külge panna.
*MOT: no me peame tegema nigunii uued võtmed enne kooli algust et oleks
igaühel oma.
*CHI: seda ma mõtlengi.
*MOT: korralikud võtmed.
*MOT: mis sa arvad mitmel Pelgulinna inimesel on meie korteri võtmed ah
umbkaudu?
*CHI: ee ma arvan et ühel.
*MOT: no kui palju te võtmeid olete kaotanud?
*CHI: no üks kes käib kogu aeg meie maja ees koera jalutamas leiab kogu
aeg.
*MOT: a siis tal peab olema mitu paari.
*CHI: jah.
*MOT: mina ei tea.
*CHI: pärast sinist tuleb jälle roosa.
*CHI: mis järjekorras nad on sul?
*CHI: seekq segamini järjekorras või?
*MOT: ei ole.
*CHI: näita.
*CHI: väga ilus.
*MOT: jah äitäh ma ise mõtlen ka et on väga ilus.
*CHI: mul on tšiivitseid.
*MOT: kussa neid said?
*CHI: ma ei sahtlist võtsin.
*MOT: kust nad sinna sahtlisse said?
*CHI: ma ei tea nad lihtsalt olid siin mm ja need ja need.
*MOT: sul on veel sõpradele nänngi andmata vä?
*CHI: ei.
*MOT: ei ole vä?
*CHI: see on minu oma ju.
*MOT: aga mq sa tõid ka kellelegi midagi ei toond?
*CHI: vist ei toond.
*MOT: Harli vist isegi suutis kõik oma nänni laiali jagada mis tal plaanis
oli.
*CHI: mul lihtsalt ei olnd mille eest osta.
*MOT: no sulle sai ostetud ju igasugu asju.
*CHI: mulle jah mm ühed asjad ostsin.
*MOT: nii?
*CHI: Henriikole need kommid.
*MOT: mhmh.
*MOT: issand ma nägin täna muide unes et me olime jälle Berliinis.
*MOT: ma loodan et see unenägu läheb täide.
*CHI: ma just mõtlesin et ee sa ütled et ma loodan et see unenägu ei lähe
täide.
*MOT: mh?
*CHI: sellepärast et vaata lähme jälle Berliini läheb jälle raha.
*MOT: no raha läheb igalpool kus seda raha siis ei lähe sinu arvates kodus
läheb samamoodi ju.
*CHI: noo näiteks kui sa lähed tood keldrist puid siis ma ei tea sul
vist seal vist ei lähe raha.
*MOT: no vaata selles mõttes et mida rohkem ühes kohas käia seda rohkem ju
sa oled juba igasugu vaatamisväärsusi ja selliseid kohti läbi käinud
siis nagu selle peale enam ei lähe raha siis lähebki ainult
söögiraha ja niimoodi a seda kulub ju igalpool.
*CHI: mhmh.
*MOT: ootodotot aa ei kõik õige.
*CHI: vats de problem?
*MOT: ei mul tundus et ma panin vale värvi aga ei pannud.
*CHI: okei.
*MOT: sest siis ei ole juba ühel etkel ju vahet kuskohas seda söögiraha
sul kulub kas kodus või või mujal.
*CHI: mmhmh.
*CHI: a lennupiletid maksavad ka.
*MOT: kui õigel ajal osta siis.
*CHI: ikka maksavad.
*MOT: siis see ei olegi väga tappev mis nad maksavad.
*CHI: mis mõttes kui õigel ajal osta?
*MOT: noh eelmine aastal ma sain ju need messi piletihinnad mis oli väga
okei.
*CHI: mm aga kas tead mis tšiivitsid need on?
*MOT: mh?
*CHI: need mis me Saksamaalt sealt poest ostsime sealt kust ma kella
tahtsin.
*MOT: mm okei.
*CHI: nüüd ma oskan lipsu siduda.
*CHI: nääd õpetus.
*MOT: ja xxx mine vaata mis see koer närib seal.
*CHI: oota.
*MOT: kummaline et midagi ta seal teeb.
*CHI: ma arvan et ta ei näri vaid ta magab nimodi et tal käib küüs vastu
saq parketti.
*MOT: vaene kuts.
*CHI: seda ma oleks saand siin ka vaadata tal jalad väriseb nii.
*MOT: aa okei.
*CHI: vaata ah praegu enam ei ole.
*MOT: enam ei ole jah.
*CHI: igatahes seal pesas ka ei ole.
*MOT: naljakas koer.
*CHI: hmm on jah.
*CHI: kas sa juba mõõta ei taha vä?
*MOT: ei taha veel oota mis mul viimane on sinine on viimane pärast sinist
mõõdan.
*CHI: oota see oli sulle täpne onju?
*MOT: jah vist ma ei tea kes selle tegi mina või xxx.
*CHI: ei see oligi see mis siin oli.
*MOT: aa jajaa see oli vist mulle vist jah paras.
*CHI: ei selle järgi võrdle seda.
*MOT: aah selle järgi ooh pole veel pooltki või noh okei.
*CHI: ook üle poole.
*MOT: üle poole natuke on jah.
*CHI: ainult nii palju veel teha ainult paar värvi veel mingi kolm või
neli.
*CHI: see on nii äge võtmeoidja.
*MOT: a ta on nii suur kas ta sul taskus kuskil ette ei jää vä uvitav?
*CHI: ei ja tead mis sellel kõige parem on vä?
*MOT: noh?
*CHI: lipsusidumisõpetus.
*MOT: no ma saan aru jah aga aga ta on siuke kolakas sul mõnel asjal on
nii pisikesed taskud.
*CHI: siis see ripub väljas siis kõik teavad et ma olen vipp.
%com: naeravad.
*CHI: ma olen vipp igalpool.
*MOT: kindel või?
*CHI: jaa.
*CHI: teeme?
*MOT: mhmh nüüd võiks vist kinni panna.
*CHI: pane kõrvale.
*MOT: ei eiei ma ei taha ma panen kinni ja kõik.
*CHI: jess siis me saame akata tegema neid xxx.
*MOT: no aga tee laud puhtaks siis.
*MOT: xxx.
*MOT: ot seal ei olegi tarvis tee siitpoolt.
*CHI: mm panen siia kaussi präegu.
*MOT: pane.
*MOT: noh väga šeff nii ai.
*MOT: a me ei saa päris kallata kõike sest muidu lähevad need haagid ka.
*CHI: ei ma tean me ei kallagi ma mõtsingi et me võtame välja need.
*MOT: akkame tõstma jah mhmh.
*CHI: see oligi mu mõte tegelikult.
*MOT: okei.
*CHI: noh.
*MOT: nii anna ma korjan need siia.
*MOT: aga kõiki ei ole vaja.
*CHI: äkki selle vihmavarju saab ära panna siit?
*MOT: aa jajaa aga kõiki ei olegi vaja välja kallata eraldi sest mõned on
vaata siin ilusti ka.
*CHI: ei no neid jah mitte.
*MOT: jah see alumine rida võib.
*CHI: aga need võq need võiks ka tegelt võtta.
*MOT: a miks need saab siit nimodi õrnalt nokkides puhtaks vaata ongi
peaaegu.
*CHI: need sinised ongi xxx.
*MOT: siniseid on nii vähe sinised peaks äkki mahutama väiksesse karpi
kuhugi.
*CHI: no mine tea.
*CHI: lükka siiapoole need.
*MOT: oh okei.
*CHI: väga palju ruumi.
*MOT: ma ei oska võtta kuidagi.
*CHI: neid rohelisi neid on kõige rohkem.
*MOT: jah.
*CHI: missaostq neid mis sa ostsid neid kaks pakki või?
*MOT: ma ei mäleta et ma oleks koq midagi üldse kaks pakki ostnud.
*CHI: neid on lihsalt vaata kui palju.
*MOT: jah võibolla nendest teistest on midagi tehtud aga nendest pole
midagi tehtud veel vaata.
*CHI: ei alguses kui me saime need siis siin oli ka palju rohkem kui
teistel.
*MOT: mm okei.
*CHI: ja sellest ma olen teind endale ainlt sellest ühe terve käepaela.
*MOT: mm näita.
*CHI: ei see kaq see oligi üks mis mul ära kadus.
*MOT: aa noh siis saad uue teha või see ei olnud ilus vä?
*CHI: ei see oli väga ilus see oli mu lemmik.
*MOT: mm okei.
*CHI: ja teine mis mul ära kadus oli selline.
*MOT: aa noh seq siin ongi seda veel ühe käepaela jagu ongi saadki endale
teha.
*CHI: jah väga hea ja kui seal jääb kaks tükki järgi siis ma ei tea.
*MOT: nii see läheb väiksesse karpi see on väikse karbi värv.
*CHI: novot.
*MOT: hmh mh kõik on sassis kõik on sassis.
*CHI: a vaata järgmine kord ära võta siit sangast kinni ja tõsta niimodi.
*MOT: no jaa aga mul oli nii ebamugav eile.
*CHI: jah ma lihtsalt ütlen sulle.
*MOT: mhmh.
*CHI: näed üks oli veel siin üks see.
*MOT: jah.
*CHI: kus me need paneme aa siia.
*CHI: ma millegipärast arvan et ma leian veel siit neid.
*MOT: kindlasti leiad.
*CHI: sest mul oli rohkem kui neid mis xxx.
*MOT: jah.
*CHI: jah.
*MOT: siin on neli värvi koos ühes selles asjas.
*CHI: mis siis vaata kui palju siin on.
*MOT: no see on terve pikk ka aga siin on lühikese peale neli värvi juba.
*CHI: siit võiks need lillad ära kasutada neid on väga vähe siin.
*MOT: jah.
*MOT: võiks küll aga mulle need mummulised väga ei meeldi nendest teha
sest vaq vatatanq vaata kui kole ta käe ümber juba on.
*CHI: mhmh.
*MOT: ta pole üldse ilus enam.
*CHI: ära kulunud.
*MOT: ta ei ole nagu kulunud aga ta on nagu veninud ja ja siis see värv
läheb noh heledaks.
*CHI: ta on nagu tolmune.
*MOT: jah just täpselt nagu tolmune jah.
*CHI: a pese proovi teda korra pesta.
*MOT: ei ma ei usu et asi on selles ta on välja veninud sellepärast ta on
niuke hele.
*CHI: aga aga aga.
*MOT: oi siin on üldse täitsa vale lilla.
*CHI: njah täitsa nagu lilla lilla.
*MOT: mhmh.
*CHI: nii oota a näed mul see siiamaani läigib ästi.
*MOT: no need on need teistsugused mummulised.
*CHI: kuigi ma arvan ma tegin selle enne kui sina selle tegid ei see on ju
see on seesama nüüd lilla ja roosa ja.
*MOT: aa jah vot nii.
*MOT: siis ei tea milles asi on.
*CHI: äkki see on sellest et mina pole nii palju remonti teinud kui sina?
*MOT: no mina ei ole präegu ka teinud.
*CHI: üldse?
*MOT: no väga vähe.
*CHI: noovot aga ma olen ka palju teind jah eile kaks kappi kaks kapiq
kappide paneeli.
*MOT: mhmh.
*CHI: a neid külgi ei või ära värvida vä?
*MOT: ei sest et muidu eiq need jäävad kitsaks nad ei hakka jooksma seal
siinide peal.
*CHI: mm okei mis asjad on.
*MOT: ja need on niikuinii kapi sees nii et.
*CHI: mis asjad on siinid?
*MOT: no siinid on need pulgad mis on kapi sees.
*CHI: aa.
*MOT: ja siis seq sahtlil on selle koha peal vaod sees ja siis need
jooksevad kokku a kui me värvime sahtlid paksemaks siis ta ei akka
enam nii ästi jooksma seal.
*MOT: kule kas need on kõik ühesugused vä?
*CHI: mhmh xxx.
*MOT: aa on vaata mõnel on mkmm need on ikkagi erinevad osa on rohkem
valged osa on rohkem rohelised.
*CHI: jah sest kui neid tehakse siis ei lähe ju kõik võrdselt.
*MOT: no ma ei tea no ma ei tea.
*CHI: no osad on rohkem sellised ovaalsed ka teised on vähem.
*MOT: a ei sellest ei ole midagi.
*CHI: vot seeq sellest ka ei ole midagi.
*CHI: sest kui sa akkad käepaela tegema siis ta jääb nagunii jah.
*CHI: kule ma olen need mis ma siit ühe peotäiega välja võtsin suutnud
juba ära sorteerida.
*MOT: no mina võtan ja sorteerin kohe peo peal ai laskis jalga.
*MOT: üks kumm laskis jalga.
*CHI: aa vaata kui palju neid siin on.
*MOT: jaa aga kui sa nimodi neid tõstad siis nad veerevad kõik laiali ära
tõsta.
*CHI: siis ma tõstan nad tagasi.
*MOT: nii mul saavad kohe lillad kätte kõik siit.
*CHI: mul on veel palju lillasid siin mul on ka lilla ja valgega või noh
see pole päris valge see on lilla ja roosa pigem.
*MOT: mhmh.
*MOT: a nüüd on sul vaata need lillad ja need roosad on nii sarnased.
*CHI: ei ole tegelt näed.
*MOT: nojah aga niimodi sorteerida neid on vist päris vastik vä?
*CHI: mkmm.
*MOT: ei ole?
*MOT: ammm ma ei ulata enam siia varsti.
%com: CHI lükkab kohvrit ema poole.
*CHI: on parem?
*MOT: jaa.
*MOT: onnn onnn.
*CHI: kus on onn?
%com: sõnamäng, MOT ütles sõna on pika ja palataliseeritud n-iga.
*MOT: onnn onnn.
*MOT: novot siis kaks viimast lillat ja ongi valmis.
*CHI: no vaata võrdle seda ja seda.
*MOT: nojah.
*CHI: unnikuid ja neid rohelisi on palju rohkem.
*MOT: on näed mul said korraga sorteeritud.
*CHI: näed vaata siia see.
*MOT: jah a mul said korraga sorteeritud lillad ja rohelised vat kui tubli.
*CHI: oled küll.
*MOT: küll ma olen tubli.
*CHI: vaata mul on terve siuke suur unnik rohelisi sorteeritud.
*MOT: mhmh.
*MOT: vot nii.
@End
@Font: Win95::-13:0
@UTF8
@Begin
@Languages: est
@Participants: CHI Gregory Target_Child, FAT Father
@ID: est|Korgesaar|CHI|10;5.11|male|||Target_Child|||
@ID: est|Korgesaar|FAT|39;|male|||Father|||
@Date: 21-AUG-2014
@Situation: FAT ja CHI teevad enne kooliaasta algust õppevahendite
inventuuri.
*FAT: ühesõnaga meil on see kapp vaja ära sorteerida siin ja panna eraldi
unnikutesse joonistusplokid värvilised paberid vihikud joonelised
vihikud ruudulised vihikud.
*CHI: kas ma võtan selle siit pealt ära?
*FAT: jaa võta see sealt pealt ära.
*FAT: mina samal ajal ilmselt teen natukene süia midagi.
*CHI: nii ja näiteks see kandik ja see teine kandik seal all?
*FAT: paneme kõrvale.
*CHI: miks?
*FAT: kõige alla kuhugi sest nende peale saab asju panna.
*CHI: okei.
*CHI: aga mis ma sellega teen?
*FAT: tapeet.
*FAT: teeme nimodi teeme sinna unniku asjadest mis ei ole kooliasjad.
*CHI: okei.
*CHI: aga näiteks mall on küll kooliasi aga see ei ole täiega kooliasi
selles mõtts et seda me ei kasuta ma arvan mis asi see on?
*FAT: see on ilmselt ema kooliasi.
*CHI: lähiajalugu töövihik üheksandale klassile.
*FAT: no paneme need kõik need töövihikud mida meil praegult vaja ei ole
siia kõrvale.
*CHI: see on ka mingi Henrico asi.
*FAT: see on paneme tema asjad siia.
*CHI: mm see on keemia see on ka üheksas klass see on ka üheksas klass.
*FAT: paneme nüüd need ära vahele.
*CHI: Henrico nii see on mingi Täheke.
*FAT: noh siit ajakirjas võibolla ehk saab mingeid pilte või muid ideid.
*CHI: mm okei.
*FAT: pane need nõud ära.
*CHI: nii see on kasutamata.
*FAT: no alati vaata sisse ka nii.
*CHI: siin on veel midagi ei ole ju?
*FAT: mmhmh.
*CHI: seda meil kunaq.
*FAT: kaustik.
*CHI: seda meil kunagi võib koolis vaja minna aga mitte präägu see on ka
täitsa tühi keemia.
*FAT: mm see oli jooneline see on ruuduline.
*CHI: mmh okei.
*CHI: see on.
*CHI: noh.
*CHI: nii see muusika.
*FAT: läheb täitsa eraldi.
*CHI: seda võib jaa isegi meil vaja minna see pane ka siia siis.
*FAT: ei vihikud ja kaustikud lähvad ka eraldi.
*CHI: see on selline.
*FAT: isegi erinevad nääd need on erinevad jooned.
*CHI: jah aga näiteks see kus see läheb Volker?
*FAT: aa puhaste lehtedega.
*CHI: jah täitsa tühjad lehed.
*FAT: pane see muusikaga pane see eriasjade unnikusse.
*CHI: okei.
*CHI: see on mingi kasutusjuhend.
*FAT: tikksaag.
*CHI: jah see läheb kuhugi vä?
*FAT: see on kahekümnejooneline.
*FAT: ja siin ei ole kirjas palju siin jooni on.
*CHI: see on kuuendale klassile eesti keele töövihik kasutatud.
*FAT: no seda võib sinul vaja minna see on Harli oma ilmselt.
*CHI: okei.
*FAT: paneee pane see sinna Henrico asjade juurde kõrvale sinna.
*CHI: okei nii minu maailm panen selle siia kõik need minu maailm ja need
asjad või imeline teadus ja.
*CHI: nii kus ma selle paberi panen?
*FAT: eraldi tuleb teha värviliste paberite ja pappide kaust.
*CHI: see pole vist nagu täitsa tavaline paber.
*FAT: see on värviline paber.
*CHI: läikiv värviline.
*FAT: jah.
*CHI: xxx kus kuhu?
*FAT: no tee kuhugi unnik.
*CHI: teeme siia ühe hunniku.
*CHI: nii see on minu mingi vana kolmanda klassi töövihik.
*FAT: pane see eemale ma ei ole üldse kindel et meil seda kunagi vaja enam
on.
*CHI: ma mõtlesin oota korra.
*CHI: siin taga on olemas igasugu pildid.
*FAT: xxx.
*CHI: aga äkki neid saab kasutada kuskil.
*CHI: nii see on minu uurimustöö läheb ka kõrvale.
*FAT: nii.
*CHI: mis seal on mis see on mingi koomiks vä?
*FAT: mingi koomiksiraamat jah.
*CHI: xxx.
%com: CHI veerib võru keelt.
*CHI: ää ei saa aru see on vist võru keeles.
*FAT: jah.
*CHI: nii mis asi see on?
*FAT: kaustik ruuduline suured ruudud.
*FAT: kolmanda klassi asjadesse.
*FAT: mis see on?
*CHI: see on see ei selle ma.
*FAT: aa bläkkänddekker okei.
*CHI: nii värviline suur aakolm vist.
*FAT: no kus sul olid me peame kõik värvilised ööö eraldi panema.
*CHI: siin olid värvilised.
*CHI: seal on ka vist mingid paberid vahel jah.
*FAT: see vist kõik on jah värvilised paberid.
*CHI: ou ja see on ka muusika kaks muusikat.
*FAT: nooh kus meil on muusika asjad olid?
*CHI: ää siin tegelt.
*FAT: pane alla.
*CHI: siin ei ole eriti ruumi meil enam.
*FAT: noh palju erinevaid asju on jah.
*FAT: panin joonistusplokid laua peale praegult.
*CHI: okei.
*CHI: see on see Harli Harli ajakiri.
*FAT: ajaleht vä?
*CHI: ajaleht jah.
*FAT: nii.
*FAT: ot sa pistsid siia selle?
*CHI: mmhmh see on see joonista sammhaaval näed siin kõigepealt on üks asi
siis teine siis kolmas siis neljas.
*FAT: mm ei tea kas sinul näiteks läheb seda vaja veel.
*CHI: võibolla vaja ei lähe a ma saan ma ei tea kui mul akkab igav siis ma
saan joonistada.
*FAT: nii suured ruudud vihik.
*CHI: suur ruut oli meil siin a see on suur suur see asi.
*FAT: need on ühesugused.
*CHI: üks ja sama paneme selle kõrvale panin selle präegu uurimustöö
juurde.
*FAT: nii värvilised paberid.
*FAT: värvilised paberid.
*CHI: uoo.
*FAT: ja veel üks kord värvilised paberid.
*CHI: see on kartong tegelt mitte paber.
*FAT: nii kuues klass xxx.
*CHI: nii kus see kile läheb?
*FAT: aa vihikukiled.
*CHI: eraldi unnik sinna.
*CHI: nii see on vist jooneline vist kasutatud aa ei ole jooneline see on
ruuduline.
*FAT: aga mitu joont on?
*CHI: ää loen kõik üksaaval kokku või?
*FAT: ei seal on taga kirjas.
*CHI: kakskend kolm.
*FAT: kakskend kolm joont need on.
*CHI: siia need on ruudulised.
*CHI: siin on kakskend joont.
*FAT: äh ja siin ei ole kirjas palju on ju ta on eraldi ikkagit vihik siis.
*CHI: eraldi või?
*FAT: näed kakskend kolm joont on need ka.
*CHI: kus ma selle panen?
*CHI: see on mingi see mis käib laua peale.
*FAT: näed need on kakskend joont.
*CHI: ei see oli meil seal kardq dušikardin.
*FAT: mmhmh a see vist võetigi emal ma ei tea ta lõikas vist ära siit
vaata.
*CHI: mm.
*FAT: ta lõikaski selle vist mingiks lauakatteks.
*CHI: aga see on mingi põll vist see.
*FAT: mkmm lauakate on.
*CHI: mm.
*CHI: ja kus ma selle helkurvesti panen?
*FAT: seda läheb koolis vaja jah?
*CHI: ei vist ei lähe.
*FAT: no siis pane eemale.
*CHI: tegelt ma ei tea selle me saime vist lasteaiast üldse ei selle me
saime esimeses klassis.
*CHI: a seda ei lähe vaja vist.
*CHI: oh Hennnnriko.
*CHI: nnii üleriigililine tasemetöö matemaatika Harli oma mitte täitsa
tühi mitte midagi pole sees.
*FAT: noh jäid lugema?
*CHI: kus ma selle panen?
*FAT: õppematerjal Harli asjad.
*CHI: kus siia.
*FAT: jah.
*CHI: aa need on ema omad onju?
*CHI: mingi ajaleht.
*FAT: no meil tuleb siin mingi kord luua.
*CHI: Kalamaja ajaleht esimene osa töövihik kolmandale klassile ei ole
vaja.
*FAT: noh kolmas klass oli sul eemal.
*CHI: ka kolmas klass.
*CHI: see on.
*CHI: oota.
*CHI: Harli Kõrgesaar kolmas bee khaa kus ma Harli kolmanda klassi asjad
panen või veel eraldi unniku või läheb sinna kolq minu kolmanda asq
klassi asjade?
*FAT: pane enda kolmanda juurde jah sest et kolmas on läbi käidud.
*CHI: ah henriko kolmas aa.
*FAT: kolmanda klassi asjad.
*CHI: nii Harlei kolmas bee khaa.
*FAT: see on mingi väga imelik vihik kahekümne kahe jooneline see on
kahekümne kolmene.
*CHI: kahekümnene.
*FAT: ja kahekümnene jah.
*CHI: aga äkki see on ka kahekümne kolmene?
*FAT: aga see on kaustik igal juhul.
*CHI: aa.
*CHI: aa kus sul see füüsika on füüsika oli ka ju seal vene keele juures?
*CHI: seal emme xxx nii kolmas bee khaa.
*CHI: ka kolmas bee khaa kuule siin on just vist juba mingi xxx kolmanda
bee khaa asju xxx.
*CHI: nii see oli minu oma.
*CHI: esimeses dees ma saan seda präegu ka kasutada ja siia vahele panen
need kuq vihikud.
*CHI: mis asi see on kuidas seda nimetatakse?
*FAT: ilmselt vihikumapp on selle nimi.
*CHI: äh ma just mõtsin et ma teen ruumi sulle.
*FAT: mille jaoks siia vä?
*CHI: mõtq xxx a vahet pole präegu.
*CHI: ooh mis asi see on?
*CHI: automobiili mingi asi.
*FAT: autokaardid.
*CHI: mis autokaardid räägib autode ooo autode ajaloost või?
*FAT: näe siin on erinevad mingid näituseautod.
*CHI: siin on veel üks.
*FAT: novot see Zender näeb kahtlaselt nagu Lamborgiini välja.
*CHI: mhmh.
*CHI: nii mis ma sellega teen?
*FAT: no aga see on kunstis vajalik ju.
*CHI: aga mis asi see on?
*FAT: kas värvialus ei ole vä?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: värvisegamisalus.
*CHI: ju siis on lihtsalt mul on ka olnud ainult mul oli aukudega.
*CHI: nii mis ma veel siit ära tõstan?
*CHI: aa see oli siin peal.
*FAT: mis see on värviline vä?
*CHI: jaa.
*FAT: mhmh a seal on joonistusplokk sul vä?
*CHI: siin jah.
*FAT: jaa mis ta seal teeb siia käib.
*CHI: ma ei tea.
*FAT: nii pane see ka eemale.
*CHI: panen füüsika ja keeq keemia siia sügavkülma peale seda läheb vaja
plastiliq plastiliinidega ja siin on pintsel kaasas.
*FAT: tuleb need värvid ka üle vaadata veel millised kõlbavad millised ei
kõlba.
*CHI: ma alustan siis sellega.
*FAT: guaššidele tuleb peale vaadata lihtsalt et.
*CHI: need pole lahtigi tehtud.
*FAT: näevad välja küll nagu tutikad.
*CHI: täitsa kõlblik.
*FAT: no ja rohkem polegi vaja ju vahtida siis.
*CHI: miks oota ma vaatan.
*FAT: nad on kõik ühe ja sama aja.
*CHI: aga see on täitsa hall.
*FAT: no jaa see on lihtsalt ära määritud aga ta on pehme.
*CHI: okei.
*FAT: ta ei ole kõvaks kivistunud.
*FAT: kunstiasjad mis see on plastiliin.
*CHI: see läheb ka vist siiasamma vä?
*FAT: Gregori kolm dee.
*CHI: kolmas klass.
*FAT: nääd peaaegu täitsa komplektne.
*CHI: jah.
*CHI: ainult kolm dee tuleks vahetada neli dee vastu.
*FAT: sellepärast ma paningi teibiga.
*CHI: kle siin tuleb veel eraldi köq kord lüia ju.
*FAT: rasvakriidid no sa võid ju need kokku panna aga egq ega nad ilmselt
lähvad nigunii laiali.
*CHI: selles mõttes et nad ei ole kõik nimodi teineteise peal kogu aeg
nimodi.
*FAT: mmh jalad väsivad ära sellest põlvitamisest ahh.
*FAT: nii.
*FAT: peaks pärast ülesse ka kirjutama mis asjad meil on ja kui palju meil
on neid.
*CHI: jah.
*FAT: siin on mingid tavalised kriidid mitte rasvakriidid.
*CHI: need tulid kaasa sellega mm tassiga jõuludeks.
*FAT: aa need mustad tassid?
*CHI: jaa.
*FAT: jaajah.
*CHI: nääd palju parem.
*FAT: need ei pea ka siin olema lähevad teise sahtlisse.
*CHI: ooh jah veel üks tegelt peaks kolmas ka veel olema ju meil oli neid
kolm tükki või vähemalt oli kolm a need on need käevärvid.
*FAT: need on täitsa tutikad.
*CHI: need on ka suhteliselt tutikad nendega on näe eelmine kord paar
käepaela lihtsalt või uf mis käepaela käeq käejälgi.
*CHI: aga need lähvad guaššvärvide juurde vä?
*FAT: ma arvan küll tead.
*CHI: need on tegelt kätejälje tegemiseks xxx.
*FAT: no need guašid tunduvad ka täitsa kasutatavad.
*CHI: näita.
*FAT: kuigi need on kasutatud juba ilmselt aga.
*CHI: noh nojah täitsa kasutatavad ja päris katki.
*FAT: karbi saab korda teha.
*CHI: noh jah.
*FAT: ma lähen toon teipi siis paneb selle karbi kohe kokku.
*CHI: okei ma sorteerin edasi niikaua pinalid.
*CHI: kuule siin on pinal ja siin sees on isegi asjad olemas.
*FAT: no jaa a tuleb vaadata üle mis seal on me präult peame pärast ära
sorteerima need.
*CHI: siin on isegi kalkulaator aga see ei tööta.
*FAT: ssq need selle karbi siin peame ära sorteerima.
*CHI: nääd ei tööta.
*FAT: aga miks ta ei tööta?
*CHI: ma ei tea.
*FAT: töötab ju.
*CHI: töötab vä?
*FAT: jaa.
*CHI: aa siis ma no ju ma valq vajutasin vale nuppu.
*FAT: väga hea.
*CHI: no aga väga väga hea.
*CHI: isegi joonlaud on siin olemas täitsa terve joonlaud siin on nii head
asjad täitsa kasulikud vabandust.
*CHI: aa jajaa see on see Tallinna lennusadamast ostetud vaata noh.
*FAT: aa pastakas kus laev sees.
*CHI: jaa laev sõidab ka veel liigub.
*CHI: töötab ka täitsa.
*CHI: a kui me need asjad seal nagunii pärast ära sorteerime äkki ma panen
need asjad ka sinna?
*FAT: jah võid küll.
*CHI: selle ma võtan juba välja.
*CHI: a kõik ülejäänu läheb siia.
*FAT: nii kus meil olid need värvid?
*FAT: vesivärvid kasutatud kasutatavad.
*CHI: kasutatavad paneme guaššide juurde.
*CHI: ma mäletan kui ma ükskord mängisin sellega üppenööri et see oli
üppenöör.
*FAT: meil on Harlile ilmselt nigunii uut pinalit vaja mingisugust.
*CHI: et ta selle ka täis sodiks?
*FAT: nojah.
*CHI: näed vaata.
*FAT: ta sodis kõik kohad täis.
*CHI: enda enda teise tavalise pinali ka.
*CHI: äkki see on ta nii need on ka lauakatted onju see on vist põll?
*FAT: see on vist põll jah.
*CHI: jah a ma panen selle ka ikkagi siiasamma siiasamma juurde nii.
*CHI: Võru selts või?
*FAT: võro seto.
*CHI: aa võro seto.
*FAT: pane see siia ema unnikusse.
*CHI: no peaaegu tühi ju natukene veel see on ka lauakate vist jah nii
kiled olid siin.
*CHI: need on ka kasutatavad või ei need on täitsa näed.
*FAT: see on mingi termokott või mis asi see on?
*CHI: ma ei tea aa oota.
*CHI: vist on jah ongi.
*FAT: nii mis sinu jalanumber präegult on?
*CHI: ääh ma ei teagi täpselt.
*FAT: need peaks minema sulle jalga ju.
*CHI: äää peaks küll.
*CHI: kus me termokottide unniku teeme meil on üks veel aa ja veel üks see
kasutusjuhend kus sa panid selle teise?
*FAT: siia alla.
*CHI: huhh.
*FAT: bambuskepp ära pista seda otsa endale suhu sealt ei puhu nigunii
midagi läbi ja see on ilmselt mullane.
%com: CHI puhub edasi ja saab suu mullaseks, FAT naerab.
*FAT: see käib taimedel toestamiseks.
*CHI: mm.
*FAT: poti sisse pannakse.
*CHI: sinna või?
*CHI: siin on ka need rasvakriidid sees vist jah vot.
*FAT: päris mitu rasvakriiti.
*CHI: nääd ei ole päris mitu seal on paar tükki.
*FAT: a rasvakriite ma ei mäleta et koolis oleks meil väga palju vaja olnd.
*CHI: aa ei koolis läks küll a meil olid koolis olemas lihtsalt.
*FAT: aa okei sest meil kodus minu meelest kogunes ja kogunes neid ja vaja
ei läind.
*CHI: aga see?
*FAT: no see on ju teq peaaegu täis tühi tuttuued vesivärvid ju.
*CHI: ei ole siin on tõq kõik otsas siin on pool otsas.
*FAT: siin ei ole tegelt vaata siit on ilmselt välja tulnud sest sa ei
kasuta nii puhtalt ära.
*CHI: jah.
*FAT: siit nagu pool minema lennand lihtsalt.
*CHI: jah.
*FAT: aa paljud värvid on alles kõkq.
*CHI: aga kasutatav vä?
*FAT: mhmh.
*CHI: a see on täitsa kivikõva.
*FAT: nojaa aga see on vesivärv vaata seda nigunii tehakse veega.
*CHI: aa okei veel kilet see unnik on päris korralik on veel.
*CHI: ajaleht ajalehed see käis potile alla vist.
*FAT: mm ei see käis potile peale.
*CHI: aa jajajaa.
*FAT: ma ei mäleta mis lille või taime me tõime see bambustoigas käis
sellega koos.
*CHI: oota et siis see taim kasvas siit vahelt vä?
*FAT: ei minu meelest taim kasvas siit kõrvalt kuskilt ja siit keskelt
tuli toigas.
*CHI: okei a kus ma selle Kalamaja ja kasq on Kalamaja.
*FAT: Kalamajakas.
*CHI: Kalamajakas Kalamaja ma lugesin Kalamaja mingi ajaleht.
*FAT: Kalamaja kass Kalamajakas no seal on veel asju vaata värve ja
pesutopse ja las nad lähevad ümber need tuleb nigunii ära võtta
sorteerida.
*CHI: vaadata nii kus see tops xxx käiski see oli minu oma äge mõelda.
*FAT: no vat meil oli mingi tops aa siin jah.
*CHI: võtame selle näiteks.
*CHI: mm hmm.
*FAT: ära pane nii kõrgele asju.
*CHI: meil saab korteris ruum otsa.
*FAT: köögis ainult saab otsa.
*CHI: jah jah köögis panen siia.
*FAT: siin tulekski ilmselt teha nimodi et on ema asjade seksioon ja siis
on kooliasjade seksioon.
*FAT: präält on kõik segi.
*CHI: ei ole segi kõik siin on värvid siin on kakskend ruutu siin on see
suur ruuduline seal on kuq.
*FAT: jaa ei ja mõtlesin siin sees olid segamini sest et siin oli palju
asju mis ei ole kumbki ei kooli ega ema paberid.
*CHI: siin on täiesti tutikad.
*FAT: pärast tulebki võibollaek kirja panna see et kas oli tuttuus või
kasutatud.
*CHI: see on ikka päris korralikult kasutatud täitsa määrdunud värvid ükq
üks värv on otsas aa ja need on minu värvid ju ma mäletan et mul sai
sinine otsa nii et kui meil oli talv talvepildid või üleüldse kui me
tegime vesivärvidega siis ma ei saand taevast teha siis pidin
lillaka taeva tegema.
*FAT: no aga valgega oleks võind segada oleks saand ästi ilusa lahja tooni.
*CHI: ei aga siin oli nagu täiesti otsas okei väike tükk oli siin xxx ästi
natukene.
*FAT: no jaa aga sa ei rääkind ka meile midagi sest meil ju oli neid värve.
*CHI: ma tean täitsa tutikad.
*CHI: kas ma võin see aasta kasutada koolis seda?
*CHI: täitsa tutikad värvid.
*FAT: vaatame seda asja.
*CHI: need lähvad.
*FAT: tegelikult oleks hea kasutada ära need asjad mis on juba kasutatud
ja siis vaikselt võtta kasutusele uued.
*CHI: mingi minu tunnistus.
*FAT: ma arvan et neid asju ei akka üldse välja kraapimagi võtame aind
need pastellid ja kriidid ära sealt.
*CHI: ma tahan vaadata kust xxx käesoleva tunnistuse omanik võttis osa
Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud Tallinna miniregatist aa ma ei
mäleta et ma oleks kusagil miniregatil osalenud.
*FAT: mingis basseinis ei ujutanud mingeid asju vä?
*CHI: ei ma olen ujutand väga palju neid paadikesi.
*FAT: raadiolaq laeva mingit.
*CHI: jaa.
*FAT: minul tuleb küll midagi meenub.
*FAT: oi vaata kui fäänsid.
*CHI: xxx jah.
*FAT: praktiliselt pole kasutatud.
*FAT: uvitav Harlile meeldib joonistada küll aga värve ta ei kasuta.
*CHI: ei ta kasutab küll aga ta kasutab pliiatsit.
*CHI: mm mm.
*FAT: numbrite järgi värvimine.
*CHI: jaa siin on pintsel ja värvid kadunud.
*FAT: no siin teie kooliasju enam ei ole.
*FAT: küll aga mingid sellised asjad ma leian siit.
*CHI: aa need ongi need samad värvid.
*CHI: kas need on ka paberi xxx mm see?
*FAT: need on mingid projektid mis siin a siin on samas valged paberid ka
puhtaid.
*CHI: mm postreid xxx Harlei mingi asi.
*CHI: aa ma olen nii väsinud sellest kuigi ma olen seda nii vähe teinud.
*CHI: a peaaegu et kõik on puhtaks saanud.
*CHI: leidsid üles.
*FAT: nii nüüd tuleb see praht ka siit kõik välja võtta.
*FAT: õõt seisa xxx.
*CHI: ma võtan korra ühe asja.
%com: jutt käib elektrike plastkinnitusribast.
*FAT: mis teed sellega kasutad lihtsalt ära?
*CHI: jah.
*CHI: ükskord Henriko pani mul sellega käed kinni nimodi siia taha ja siis
ta toppis nõela kuidagi siia ja siis tegi selle lahti.
*CHI: torkas mulle peaaegu sisse a terveks jäin näed ma oskan lahti teha
seda.
*CHI: pikad küüned tulevad kasuks.
*CHI: niisama ta ei tule tule aga minu xxx.
*FAT: nii aga.
*CHI: tegelt sellega saab isegi jalad kinni panna kuigi ta praegu ei ulata
paned ühe siia teise siia ja paned nimodi keskele.
*FAT: need saab kaks tükki omavahel kokku ka tõmmata.
*CHI: saab.
*FAT: topelt xxx.
*CHI: saab väga ästi saab.
*FAT: nii aga enne kui me akkame tagasi laduma võiks nüüd teha nimekirja.
*CHI: jep.
*FAT: nii nimekirja jaoks on meil vaja paberit ja pliiatsit.
*CHI: ma muretsen pliiatsi ja ei ole vaja muretseda sest.
*FAT: meil on olemas siin kõik.
*CHI: terve karp on meil olemas pliiatseid.
*FAT: kas meil oli mingi kasutatud vihikuid seal?
*CHI: mmm.
*FAT: sinu kolmanda või ütleme kolmanda klassi kasutatud vihikuid on seal
vä?
*CHI: miks sul vaja on?
*FAT: paberit oleks vaja sealt võtta.
*FAT: vaata lõppu ka see ruumi on seal vä.
*CHI: see on mingi katkine paber.
*FAT: jah väga ästi anna siia.
*CHI: ma mäletan mul sai vihik täis siis kõigil teistel sai vihik täis ja
siis nad siis neile anti paber kuhu peale nad tegid ja mul ei saand
kunagi vihik täis nii et ma ei saandki uut vihikut endale ma
mõtlesin et ma tahaks ka et mul vihik täis saaks siis ma saaksin uue
vihiku endale.
*FAT: aga.
*CHI: ma panen akna kinni.
*FAT: no pane kuigi ma arvan et läheb väga palavaks.
*CHI: kus ma panin nüüd selle mis ma võtsin?
*FAT: novot ei mäleta enam.
*CHI: oota.
*CHI: oota.
*FAT: kui kaugele sa said panna selle endast?
*CHI: väga lähedale kuhugi.
*FAT: nooh just ja sa juba präält ei suuda leida seda mis sa ära panid
kääst.
*CHI: a sa tead et ma pani nimodi katsuma kõik kohad enda ümbert mul ei
ole kuskil.
*CHI: kus ma need pistq pistsin jälle?
*FAT: ma panen vahepeal toidu keema.
*CHI: ma ei saand ju kuhugi mujale pista misasja noh.
*CHI: no kus see on nüüd?
*FAT: otsi otsi.
*CHI: sa tead kus see on vä?
*FAT: no mina teda võtnud ei ole.
*CHI: aga kas sa tead kus see on?
*FAT: no kui isegi kui ma teaksin siis ma laseks ikka otsida sul.
*CHI: ei ma küsin kas sa tead ma tean et sa laseksid otsida.
*CHI: aga küsimus on selles kas sa tead kus see on.
*CHI: kuule.
%com: FAT raputab pead.
*CHI: noo kuidas nii saab?
*CHI: sa saad aru vä?
%com: FAT raputab pead.
*CHI: siin kuskil ei ole.
*CHI: ei ole no mida hekki.
*FAT: kas see on väga kurb kui sa nüüd ei leia vä?
*CHI: jaa.
*FAT: ma arvan et kui sa oled lõpetand selle tagasipanemise siis leiame
üles kui mitte varem.
*CHI: tegelt tead ei ole kindel.
*CHI: noh.
*FAT: nii kas kõik joonistusplokid on meil siin jah?
*CHI: õõ arq jarvatavasti küll seal on veel üks a selle sa panid sinna.
*FAT: jaa ei see on selline mittekasutatav.
*CHI: täitsa kasutatav on ju.
*FAT: a seal oli paar lehte aint.
*FAT: mis olid täitsa kasutatavad.
*CHI: aa siin see oli siin rohelise peal see on tumeroheline siuke.
*CHI: ja see on ise ka roheline.
*FAT: nii järgmiseks tuleks ma arvan panna need värvilised paberid.
*CHI: jah nii palju meil neid on?
*FAT: kohe vaatab.
*CHI: kas sina oskaksid.
*FAT: see tundub suhteliselt korralik.
*CHI: tuq tutikas.
*CHI: kas sa oskad seda lahti teha ilma et sa kasutaksid kääre et sa selle
katki teeks?
*FAT: mina ei saa teha mul ei ole selliseid küüsi nagu sul.
*CHI: ma vaatan kas xxx.
*FAT: aa see on valge joonistusplokk see on aaneli.
*CHI: ma ei tea kas ma.
*FAT: äkki sa lähed sinnapoole akkad ära panema asju?
*CHI: no kuidas kui meil ei ole kirjutatud isegi?
*FAT: no aga ma panen kirja ja sa paned ära.
*CHI: aa no võib ka nii.
*CHI: kas see on kirjas?
*FAT: nii värviline paberi pakk.
*CHI: kas see on kirjas?
*FAT: pane ära.
*CHI: nii kus ma selle asetan hmm?
*FAT: täpselt nimodi viltu sinna kus ma panin joonistusplokid.
*CHI: aa siia vahele?
*FAT: jah ma küll tegelt mõtlesin et sa paned ettepoole.
*CHI: siia vä?
*FAT: jah need paneksid sinna vastu.
*FAT: ja see tuleks vist panna kõige esimesena see on kõige suurem.
*CHI: okei.
*CHI: ja see kõige viimasena.
*FAT: jah see pane sinna vahele.
*CHI: selle panid kirja juba vä?
*FAT: jah kõik panin kirja.
*CHI: kõik on kirjas?
*FAT: need värvilised asjad jah.
*CHI: aga siin on mingid väiksed asjad xxx.
*FAT: need on aaneli joonistusplokkq paberid jah need peavad värviliste
taha jääma.
*CHI: mm nimodi okei nii ma panen siia kõige ette.
*FAT: jah.
*CHI: aa ja see üks üksik ka.
*FAT: pane sinna vahele nii need ära pane niimodi pane sinna vahele kohe.
*CHI: ma panen.
*FAT: äkki saad ploki vahele üldse panna?
*CHI: a äkki ma.
*FAT: see tähtkuju läheb täitsa kortsu ära.
*CHI: a äkki ma panen ta siia vahele siia kahe ploki vahele täpselt?
*FAT: no pane sinna.
*FAT: no ma arvan et akkame siitsamast jalge eest laduma neid vihikuid
lihtsalt siia sisse sina ütled mulle mis vihikud on ja kui palju.
*CHI: nii see on siis kakskümmend kolm joont.
*FAT: nii vihik kakskend kolm joont.
*CHI: a lehtq lehed loevad ka vä?
*FAT: ei.
*CHI: nii ja üks kaks kolm neli viis tükki.
*FAT: viis tükki.
*CHI: õige ja kus ma need panen?
*FAT: no aga vaata proovi paigutada nii et mõistlik oleks.
*FAT: nii ei ole mõistlik panna.
*CHI: nii on vist parem jah.
*FAT: nii on parem.
*CHI: jah.
*FAT: ja järjest akkadki sinna vihikuid peale panema.
*CHI: nii siis kaks tükki on meil xxx.
*FAT: kas need on joonelised või ruudulised või mis need on?
*CHI: need on ruudulised.
*FAT: ära vaata pealt vaata sisse.
*CHI: siin on ruut ja need olid selles unnikus siin.
*FAT: see on a mis ruut see on viis korda viis või seitse korda seitse?
*CHI: mm mm ää kus see on ei see on mingi ma ei tea kus see kirjas on.
*FAT: viis korda viis.
*CHI: seitse korda seitse on suurem vä?
*FAT: jaa.
*CHI: seitse korda seitse on see vä?
*CHI: nii siis kaks või kolm seitse korda seitse sest see on ju seitse
korda seitse onju?
*FAT: no seal on vaata seal on taga kirjas.
*CHI: kohe seitse korda seitse ruut nii.
*FAT: mitu neid oli?
*CHI: ää neli oota üks kaks kolm neli jah vabandust ma ennem ütsin vist
kolm.
*FAT: nii.
*CHI: nii need on jooneline vihik kakskümmend joont ooda üks kaks kolm
neli viis kuus tükki no see on kuues.
*FAT: mhmh kõik korras.
*CHI: kuus tükki nii siis üksainukene.
*FAT: see oli see kahekümne kahe joonene.
*CHI: jaa kahekümne kaq kakskend kaks joont üks ainukene.
*CHI: nii siis see vene keel ja.
*FAT: kaustikud.
*CHI: kaustikud vihik aa see on kq need on ka kaustikud onju jah need?
*FAT: need on sõnade vihikud ültse tegeliklt sõnade kaustikud või vihikud.
*CHI: aa on jah.
*FAT: vihikud pigem.
*CHI: sõnade vihikud nii et need lähevad ka kaks tükki siin on kirjas
nutikaustik ja jah sõnade kauq see.
*FAT: sõnade kaust kaks tükki.
*CHI: nii ää see füüsika keeq nii füüsika keemia ja vene keel need
kaustikud.
*FAT: aga füüsika keemia on meil ruudud.
*CHI: ja vene keel on joon jah?
*FAT: joon jah.
*CHI: ruudud.
*FAT: kaustik nii.
*CHI: ruudud.
*FAT: ruut.
*CHI: mm.
*FAT: see on siis keemia.
*CHI: jaah see on see viis korda viis.
*FAT: ja füüsika.
*CHI: jah ja see ka mõlemad viis korda viis.
*FAT: jaa.
*CHI: äkki ma laon edasi niipidi sest vaata need siis ta läheb nimodi ju
need otsad on nüüd siinpool.
*FAT: kas osad on suuremad vä?
*CHI: ei vaata ma räägin seda sest nääd ta jääb nimodi nagu mähq mägi äkki
ma panen teistpidi.
*FAT: jah siis pane jah.
*CHI: ja üksainukene vene keele kaustik jooneline ja jooni on siin siin ei
ole kirjas.
*FAT: vahet ei ole.
*CHI: jooneline vene keel.
*CHI: nii siis järgmisena aa need vihikud.
*FAT: saidki vihikud otsa vä?
*CHI: jah ja kaustikud aa selle võib ka ära panna noh.
*FAT: selle võid vihikute kaustikute juurde panna või tahad nii panna et
sa saad ta kätte siis pane ta sinna värviliste juurde viltu.
*CHI: siia?
*FAT: no pane ta kõige lõppu mis sinna vahele topid tast.
*CHI: sest see on hästi äge.
*FAT: aga suhteliselt vähe on meil neid vihikuid.
*FAT: suhteliselt vähe on neid vihikuid jah.
*FAT: ja ometi on jama meil terve põrand täis veel.
*CHI: jah mis järgmisena lähevad?
*FAT: tead aga nimodi ei saa ju vajadusel neid ästi kätte eksole ju.
*CHI: nojah.
*CHI: neid on nii vähe et neid ei saagi peaaegu kuhugi panna.
*FAT: paneks nad niimodi.
*CHI: ja siis siia tulevad need asjad.
*FAT: ja siia akkaks panema värve anna mulle guašid guašid ja guašid otsi
mulle välja kõik guašid.
*CHI: a siin ühed guašid ma leidsin aga xxx aa suuremad.
*FAT: rohkem ei olegi vä?
*CHI: ee on küll näed.
%com: müra tõttu pole vahepeal kuulda, mida räägitakse.
*CHI: oota siin ei rohkem ei ole.
*FAT: mhmh guašid kolm.
*CHI: ja.
*FAT: suhtselt poolikut jah?
*CHI: jah.
*FAT: kõik kõik guašid olid kasutatud meil vä?
*CHI: ää vist küll.
*FAT: need väiksed ka vä?
*CHI: aa vist need väiksed ei olnd.
*FAT: need on küll tutikad a need olid küll vist kasutatud.
*CHI: jah ja järgmisena tulevad need või?
*FAT: anna vesikad siis jah.
*CHI: nii xxx a äkki sa paned selle alla see on suurem?
*FAT: vesikad neli vä?
*CHI: ää jah on küll neli.
*CHI: nii nüüd tulevad õlipastellid vä?
*CHI: aa kuule need pidid ka ju need on käevärvid need ei ole nagu guašid
aga need ei ole ka.
*FAT: paneme need siia.
*CHI: xxx.
%com: telefon heliseb, CHI räägib vaikselt.
*FAT: kaks kasutatud suurt oli jah?
*CHI: mis suurt mida?
*FAT: guaši.
*CHI: guaši jah.
*FAT: ja üks väike.
*CHI: kasutamata.
*FAT: nii mis meil vesid olid?
*CHI: ää vesivärve neli tükki ja.
*FAT: neli ja üks vist oli aint uus.
*CHI: jah üks on kasutamata.
*CHI: oota.
*FAT: palju meil pastellikomplekte on?
*CHI: õlipastellid vä?
*CHI: neid on üks kaks kolm ja rohkem ei tuvasta aa ei need on
rasvakriidid need on õlipastellid nii need saab vist panna.
*FAT: ma ei tea kuidagi tuleks panna nii et oleks oota.
*CHI: ästi pakitud.
*CHI: väga ästi.
*CHI: oota.
*FAT: no nii veel parem.
*CHI: xxx.
*FAT: nii mis veel siis need meil olid aa.
*CHI: need on plastiliinid.
*FAT: liinid plastilin.
*CHI: aaga rohkem plastiliini ei olegi vist jah.
*FAT: plastilin.
*CHI: pandud kaks tükki.
*CHI: ei oota õlipastelle meil oli kolm tükki?
*FAT: mm ma ei tea nii ma panin kirja.
*CHI: üks kaks ja kolm.
*FAT: kolm komplekti jah?
*CHI: jaa neid on kaks tükki meil neid liine.
*FAT: need olid mõlemad suht uued onjä?
*CHI: mmm eee seda teist ma ei tea.
*FAT: no suht ikka jah.
*CHI: jah täitsa peaaegu tutikad.
*CHI: pintslid paneme ka kõik üksaaval kirja vä et meil on neli pintslit?
*FAT: no paneme kirja et meil on vaja kunstipintsleid sest et ega need on
ka kõik mingi kasutatud.
*CHI: ma panen need ka kõik siia sisse praegu siin on pintslid.
*FAT: kui seal on pintslid pane jah.
*CHI: üks pintsel on.
*FAT: nii.
*CHI: mm üks pintsel on pikem.
*FAT: no las ta olla.
*CHI: ma panen põiki selle xxx.
*CHI: ei see lihsalt upitas välja ennast.
*CHI: nii aga neid ää plastiliininuge meil küll vaja ei lähe neid meil on
ikka korralikult pluss veel karpides on ka veel.
*CHI: aga aga aga need paneme ka kirja siis vä neid ei ole vaja?
*FAT: väga ei ole vaja.
*CHI: okei.
*CHI: need lähevad siis kuhu ma panen need siiasama peale?
*FAT: plastiliin komplekti.
*CHI: kuule.
*FAT: pluss riistad.
*CHI: need a vaata ma panen need siiasamma peale.
*FAT: aga pane nad liinide juurde siis.
*CHI: ää ma.
*FAT: jah niimodi.
*CHI: ma mõtsin et äkki meil on aa ei olegi.
*FAT: meil ei ole midagi võtta siit eriti mida niimodi pakkida korralikult
jah.
*CHI: siin on veel see üks.
*FAT: kas sul õnnestub see kõige alla lükata üüsst aa ei pane sinna
vihikute kõrvale püsti sealt kõige alt ei saa kätte.
*CHI: kohe.
*FAT: sealt ei saa kätte.
*CHI: okei oota.
*FAT: vaata et sa vihikule viga ei tee.
*CHI: xxx siin jääb mingi asi ette.
*FAT: no meil on nii täpselt pakitud kõik.
*CHI: nii aa oota niipidi xxx.
*FAT: no nii paneme.
*CHI: väga ästi pakitud.
*CHI: nii nüüd kiled vä?
*CHI: üks on lihsalt eraldi ja teised on siin sees üks kaks kolm neli viis.
*FAT: ütleme viis pakki.
*CHI: ja üks poolik okei las olla ja see see läheb siiasamma peale lihsalt
a see on suurem seda xxx.
*FAT: see on ilmselt mingi raamatukile.
*CHI: ää jah näed nii suur jah.
*FAT: no töövihiku või raamatu kile jah.
*CHI: töövihiku või õpikq õpiku a ma voldin selle kokku panen siiasamma
peale lihsalt.
*FAT: ješ.
*CHI: sest kui ta on täissuuruses siis ta ta ei mahu ära siia nii ja need
panen kuhu siiasamma?
*FAT: ma ei tea kas neid on mõtet kõige peale panna.
*CHI: no need tuleb siit ei ole vaja ka ära võtta need on kerged oleks xxx.
*FAT: okei.
*CHI: niisiis need paberid.
*FAT: no meil on eraldi vihikupaberi koht tegelikult olemas need ei pea
üldse siia tulema.
*CHI: okei.
*FAT: aga sisssss.
*CHI: ma akkan asju siiapoole tõstma.
*FAT: siis tuleks ilmselt võtta need kasutatud asjad meil mida on juba
koolis kasutatud.
*CHI: need on kõik kolmanda klassi asjad a need võiks teha nimodi et kõige
suurem kõige alla ja nimodi ära panna aa siin oli ka mingi vihik
vahel ja.
*FAT: no see on ka kasutatud ilmselt.
*CHI: a see ei ole kuule a siin on peal kirjas juba no samas see on
harilikuga kirjutatud.
*FAT: ei no selle paberi saab ära vahetada ju.
*CHI: aa jaa.
*FAT: xxx.
*CHI: a selle panen ka siiasamma vä?
*CHI: aa selle peab ka eraldi ära registreerima vä?
*CHI: siia peale ei ole kirjutatud see on vist xxx ma võtan selle kile
siit ümbert ära.
*FAT: mhmh.
*CHI: see võib jääda mingiks xxx joonistamiseks.
*FAT: selle paberi võib üldse ära võtta ega see omanik ju ei kasuta enam
seda.
*CHI: aa noh jah kolmanda.
*FAT: nigunii tuleb uuesti.
*CHI: kolmanda aa klassi Henriko jah ei kasuta seda.
*FAT: jah tuleb nigunii uus paber panna.
*CHI: jah.
*CHI: meie koolis käib üks poiss kele nimi on Henriko Krebe aind ee ess
täht on puudu ma üks kord akna taga kuulsin.
*CHI: näed siuke äge vihik nii kakskend joont üks juures.
*FAT: kakskend joont pluss üks.
*CHI: a ma võtsin kile ka präegu ümbert ära xxx.
%com: läbi müra pole kõnet kosta.
*CHI: a mis ma selle kilega teen?
*FAT: kas seda saab veel kasutada xxx või?
*CHI: no tundub et saab küll.
*FAT: no aga paned kilede juurde siis.
*CHI: väga ästi ära pakitud minu meelest.
*FAT: nii mis see on kruvi?
*FAT: nii.
*CHI: nüüd paneme lauakatted vä?
*FAT: kuule jaa paneme need kunstiasjad näed siin on mingi tühimik meil
tekkind.
*CHI: okei.
*FAT: kui me nüüd pakime nimodi kokku.
*CHI: panen need präegu siia.
*FAT: läts-läts.
*CHI: oota korra.
*FAT: mhmh.
*CHI: tegelt need on las need olla peal.
*FAT: las need olla peal jah.
*CHI: sest need on.
*FAT: need on tutikad ja nad on väikesed.
*CHI: ei ütleks et need on tutikad sest Harli on kasutand.
*FAT: ei jah aga need on mingid talle kaasa pandud kas tal kasutatud on?
*CHI: aa.
*FAT: kordagi üldse.
*CHI: noh siis las olla peal nii see see läheb kõige alla.
*FAT: mm kuule pane see elkurvest.
*CHI: kõige alla vä?
*FAT: jaa siis pane see mis on tehtud sellest vannikardinast.
*CHI: jajah.
*FAT: siis pane ruuduline siis pane põll siis pane ülejäänd asjad.
*CHI: et pigem kaks ruudulist korraga ikka?
*FAT: mhmh okei.
*CHI: ruudulised oleks parem xxx.
*FAT: jah jäta ta piklikuks.
*CHI: sest siin on ruumi täpselt.
*CHI: nii oota järgmisena lähvad.
*FAT: pane põll.
*CHI: okei ma vaatan korra.
*FAT: a see tuleb pesta äkki ah?
*CHI: no kui keegi seda kasutada tahab siis vist küll.
*FAT: aaam.
*CHI: aaa.
*FAT: kuule see on kinnivärvunud.
*CHI: ma arvan et on plastiliinine või on värvunud?
*FAT: ma ei saa aru kurat.
*CHI: ma kohe ütlen.
*CHI: a muidu sest saab väga hea põll siia ette saab asju panna ja.
*FAT: nojah selle jaoks ongi mõeldud.
*FAT: aga a see vist ei tule puhtaks ka.
*CHI: jaa.
@End
No comments:
Post a Comment
PLease post as much comments and as much you can but try to keep first few lines on point, then
--
from new line write all other related links and posts here, some day we might need it all
.:.
Margus